Kagahii pükse!

Säändsit pükse om üts kümme paari är müüd. Foto: Uma Leht
Ku Ruusmäelt peri käsitüütegijä, Rogosi mõisa hing Luisu Anneli kohegi käsitüüd müümä lätt, sis haard tä iks umakandi naisi käest kah müügikraami üteh. Päält hariligõ sukkõ-kindide lövvüs tuu kraami seeh ka peris lustlikkõ as’akõisi.

Parhilla om ilm külm ja miihile kulusõ häste är sändse villadsõ püksi, nigu pildi päält nätä om. Noidõ püksega om kimmäs, et ütelgi kotussõl külm nakka-i!

Luisu Anneli seletäs, kost tull’ mõtõ sändsit lustlikkõ püksikõisi kudama naada: «Ma sai meili pääle ütskõrd säändse pilapildi, koh oll’ viil tekst man, õt UKU uudistoodõ. No ma võti sõs taast mõttõst kinni ja mõtli, õt mille säändsit pükse periselt es võinu tetä!»

Luisu Anneli kõnõlõs, et täl om üts hüä tutva, kiä näid kuda, a kudaja nimme külh ei saa vällä üldä. «Täl vanamiis niigi kõikaig hürises, õt tä säänest ull’ust tege!» ütles Anneli. «Algusõh olli neo püksi vallalidsõ otsaga, sis naksimi ka kinnidse otsaga tegemä. A säändsit pükse ostõtas külh: näid om esiki Saksamaalõ lännü. Üts kümme paari om külh näid är müüd.»

Nutovi Mirjam, Uma Leht

Kes võiks olla Eesti rahvusloom?

Panime kylauudis.ee paremasse veergu üles küsitluse, kuhu oleme ritta sättinud hulga kodumaiseid loomi. Kutsume kõiki oma lugejaid küsitlusele vastama, et välja selgitada, millisele loomale on poolehoid kõige suurem.

Valik maailma rahvaste rahvusloomi:

  • Soome ja Venemaa – karu
  • Rumeenia – ilves
  • Somaalia  – leopard
  • Hispaania – härg
  • Rootsi – lõvi, põder
  • Brasiilia – jaaguar
  • Belgia, Bulgaaria – lõvi
  • Austraalia – känguru, koaala

Palume teil kirjutada selle postituse kommentaaridesse, miks peaks just teie soositud loom Eesti rahvusloomaks saama. Samuti palume panna siia kirja see potsentsiaalne tulevane rahvusloom, keda te meie küsitluse loetelust ei leidnud.

Tahkuranna valla vapimärgi pälvis Ilmar Tõnisson

Foto: voisteraamatukogu.blogspot.com

Tahkuranna valla aastapäevaüritusel-jõulupeol anti valla vapimärk pidulikult üle pool sajandit Pärnumaal ja Eesti muusikarindel tegutsenud dirigendile, pedagoogile ja interpreedile Ilmar Tõnissonile (pildil), teatab Pärnu Postimees.

Tahkuranna vallasekretär Ulvi Poopuu sõnas, et vapimärgile oli esitatud kaks kandidaati, kuid vallal on kombeks anda aastas välja üks märk.

Varem on vald vapimärki välja andnud Eesti Vabariigi aastapäeval, nüüdsest tehakse seda valla aastapäeval.

Aastatel 1992-1998 organiseeris Tõnisson Tahkuranna rahvusvahelisi muusikakursusi, mis 1993. aastast kuulusid Euroopa noorte suvelaagrite ühendusse.

Tahkuranna laagri eesmärk oli anda noortele muusikutele orkestrimängu kogemus ja arendada pillimänguoskust.

Käesoleva aasta 10. augustil täitus teenekal muusikainimesel 75 eluaastat.

Filmitalgulised vallutavad kogu Eestimaa

Valmistumaks väärikalt Eesti filmi 100. juubeliaastaks, toimuvad Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel järgmisel aastal üleriigilised filmitalgud. Kinokunsti ning osaluskultuuri kokkupuutepunkte kompava eksperimendi eesmärgiks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema.

“Filmitalgute käigus tahame pakkuda koostegemise rõõmu kodanikuühiskonnale ning jagada massiivset filmi- ja meediaõpet,” sõnas Kinobussi juht Mikk Rand. “Talgute tulemusel valmib täispikk mängufilm, mis võtab kokku eestluse elujõu ning on kenaks kingituseks Eesti filmile, mis tähistab 2012. aastal oma 100. juubelit.”

Kodanikuühiskonna aktiviseerimiseks viivad filmiprofid kõigis Eesti maakondades jaanuarist aprillini läbi filmikoolitusi. Koolitustel ning veebikeskkonna www.filmitalgud.ee vahendusel saavad kõik soovijad kaasa rääkida filmi aluseks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem ka sobivate näitlejate valikul, võtteplatside ettevalmistamisel ning filmimisel. Loe edasi: Filmitalgulised vallutavad kogu Eestimaa

Võru aastavahetusel raha õhku ei loobi

Võru linnavalitsus otsustas, et tänavu aastavahetuse ilutulestikku ei telli.

“Leidsime, et ajal, kui tuleb teha raskeid ja valusaid otsuseid eelarve kärpimiseks, pole õige
raha sõna otseses mõttes tuulde pilduda,” kommenteeris linnapea Ülo Tulik.

Tulik on veendunud, et linn uue aasta hakul päris ilma tulevärgita ei jää. “Igal aastal leidub ikka palju neid, kes uue aasta auks raketi on soetanud. Kindlasti aga paneme inimestele südamele, et jälgida tuleb kõiki ohutusnõudeid ja kasutusjuhendeid,” lisas Tulik.

Möödunud aastal läks aastavahetuse ilutulestik linnale maksma 20 000 krooni.

Allikas: Marianne Mett, Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist

Urvaste seltsimajas saab õppida Rooma kardinaid tegema

7. ja 8. jaanuaril kell 10-14 toimub Urvaste seltsimajas Rooma kardinate kujundamise ja õmblemise töötuba. Juhendab Margit firmast Helakardinad.

Töötuppa tuleb kaasa võtta linase riidega sobivat niiti, käärid, seepi, mõõdulinti, võimalusel õmblusmasin ja hea tuju.

Õpitoas valmivad kardinad Urvaste seltsimajale, osaleja saab oskuse ise valmistada Rooma kardinaid.

Õpitoas osalemine on tasuta. Osalejate arv on piiratud. Kohvi, tee ja kerge kõhutäite eest on tasu annetuslik. Õpitoa toimumist toetab kohaliku omaalgatuse programm.

Registreerimine : klaar.anne@gmail.com, tel 529 2373

Siil Eesti rahvusloomaks?

Rahvuslooma kandidaat Lääne-Virumaal Salla külas. Foto: Elina Kononenko

Eestlastel on olemas rahvuslill, rahvuslind, rahvuskivi, rahvuskala, ent veel ei ole rahvuslooma. Miks mitte valida siil, väike ja tubli nohiseja, meie rahvusloomaks? Nii arvavad aktivistid, kes kutsuvad üles valima siili Eesti rahvusloomaks.

“Siil Eesti rahvusloomaks!” kõlab nende üleskutse. Siil on ajast aega olnud meie nägu – väike, rahulik ja nohistab omaette, ent kui teda torkida, kukub turtsuma ja torkab valusalt.

Üle kõige maailmas meeldib siilile anda nõu suurtele, ent veidi ohmudele selle kohta, kuidas paremini sortsidele säru teha!

Facebooki lehekülg: http://www.facebook.com/rahvusloom

Tartus ja Tallinnas on tudengite dokiõhtu

Täna ja homme on Tartus ja Tallinnas tudengite filmiõhtud, kus esilinastuvad neli tudengite maailma eri paigus tehtud lühidokumentaalfilmi.

Filmiprogrammi kuuluvad järgmised filmid:

“Telegrammid Burjaatiast”
(Režissöör Mirjam Matiisen/ 30 min/ 2010). Dokumentaalfilmi peategelane on laama Karam Dorzh, ilmaliku nimega Igor Nikolajevitsh Ardujev, kes teenib oma igapäevast leiba Burjaatia vabariigi väikese külakese Kõreni budismitemplis.

“Rahu ja armastust otsimas” (Režissöör Kätlin Palm/ 15 min/2010). Lugu Londonis elavast kodutust mehest, kes püüab teenida elatist oma luuletuste müümisega.

“Üles, alla” ( Režissöör  Toomas Järvet/ 26 min / 2008). Dokumentaalfilm kolmest barselonalasest, kes püüavad leida oma elus kuldset keskteed ja tasakaalu soovide ja kohustuste vahel

“Särav Unistus”
(Režissöör  Brett Orloff/ 27 min/2010). Film jutustab loo kahest noorest naisest, kes jagavad unistust saada Itaalia burlesquelavade uuteks staarideks.

Filme saab vaadata täna Tartus Genialistide klubis algusega kell 20 ja homme Tallinna Kinomajas kell 19.

Täämbäne Uma Leht kirotas

Täämbädsest Umast Lehest saa teedä, kumuudu mitmõ tunnõdu võrokõsõ hindäle uhkõ võrokõisi rahvarõiva pidokuvvõ ehk suurõsärgi saiva. Määne vana Võromaa suursärk vällä näge, tuud sai nikani ku timahava keväjäni nätä õnnõ muusõumin vai mõnõ ütsiku inemise sällän. Umas Pidos lassõ hindäle suurõsärgi tetä kümmekund vana Võromaa tähtsät ammõdimiist ja ka mõnõ naasõ.

Viil om juttu tuust, et Võromaa muusõumin saa nätä Tarto korgõmba kunstikooli fotoosakunna näütüst, välän omma ka katõ vana Võromaa fotokunstnigu pildi.

Saa lukõ ka jutuvõistlusõ kõgõ parõmbat nal’ajuttu ja Vello-koomiksit tuust, kuis viil inne euro tulõmist hindä kirsturaha är’pästä.

Põder testis Kuressaares jõulurahu

Päev pärast seda, kui jahimehed olid jahiloomadele jõulurahu välja kuulutanud, tampis noor põder Kuressaare Tervisepargis kuuest kohast üle suusaradade ja kadus laste kilgete saatel kelgumäe tagant üle tee metsa, kirjutab Meie Maa.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Foto on illustratiivne.

Aastaid Tervisepargis suusatanud inimesed pole seal kunagi varem põtra näinud, küll aga hulgaliselt rebaseid ja metssigade tõngutud maad.

“Ei tea, mis sellel põdral küll hakkas, et keset päeva äkki siin suusatajatega võidu sibama kukkus. Kas ta selles pisikeses metsatukas ööbis ja inimeste hääled ajasid ta ärevaks, ei tea. Olen aastaid käinud talviti kolm korda nädalas siin suusatamas, aga pole kunagi varem linna Tervisepargis põtra näinud,” imestas Rain Arnus, kes töötab Kuressaare autoteeninduses. Mees lisas muheledes, et ilmselt oli põder teadlik jõulurahu väljakuulutamisest.

Keskkonnaameti metsaosakonna jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus noore põdra jõulureedest linna Tervisepargis käimist suureks imeks ei pea. “Põtrade ränne käib siit läbi. Loode tammikust nad tulevad ning lähevad Tori abaja ja lennujaama vahelt läbi Vätta poolsaare poole,” selgitas Ärmus Meie Maale.

Jahinduse peaspetsialisti hinnangul võis noor põder jahihooaja lõpus omapead jääda, põdralehm ilmselt lasti eest ära. “Noored põdrad seetõttu liiguvadki rohkem ringi. Praegused ilmastikutingimused sunnivad samuti neid rohkem süüa otsima. Siin võib olla mitu seost. Põder on ka varem Kuressaare linnast läbi käinud, Tori abajast otse üle läinud.

Üldjuhul peaksid põdrad juba talvitumispaigad omaks võtnud olema. Võib-olla see põder oli mingil põhjusel erand. Põtrade talvitumispaigad on põhiliselt metsanoorendikud, enamasti männinoorendikud.

Kõige enam himustab ta pajuistandustes okste otsi, peenikesi võrseid, järgmisena männinoorendikke, seal ta koorib männikoort,” andis kogenud jahinduse peaspetsialist teada.

Roheline Akadeemia avab uksed Haapsalus

Kolmapäeval, 29. detsembril algusega kell 18 toimub Haapsalus Eesti raudteemuuseumis (Raudtee 2) Rohelise Akadeemia vestlusring, kus osaleb ka riigikogu liige Aleksei Lotman.

Koos kokkutulnutega vaadatakse Ago Ruusi loodusfilmi „Terra Maritima” ning arutletakse Läänemaa arenguvõimaluste ja keskkonnaprobleemide üle.

Rohelise Akadeemia vestlusring lõpeb kell 21. Söök-jook on kohaletulnutele tasuta.


Pärimusmuusika Ait aastavahetusel otse-eetris

Foto: Eesti Pärimusmuusika Keskus
ETV teeb eeloleval aastavahetusel mitu otselülitust Viljandi Pärimusmuusika Aita, kus peetakse pidu ansambli Untsakad muusika ja laulude saatel.

Aida peost kujuneb maakonnas üks suuremaid ja esinduslikumaid, mis toob kokku rahvast nii lähedalt kui kaugelt. “Pole just palju hetki, mida saame ajalooliseks tituleerida juba enne nende saabumist. Seekordne aastavahetus on kahtlemata üks nendest, sest koos 2010. aastaga vaob minevikku eesti kroon. Niisiis on meil küllaldaselt põhjust väärikaks tähistamiseks,” lausus Rannar Raba Eesti Pärimusmuusika Keskusest.

Märkimaks euroalaga liitumist ja kultuuripealinna tiitli saabumist Tallinnasse läheb suur osa ETV aastavahetusprogrammist eetrisse Estonia teatri juures peetavalt rahvapeolt, mida korraldavad sihtasutus Tallinn 2011, Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusringhääling koostöös riigikantselei, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Pangaga.

Pealinnast vahendavad televaatajatele toimuvat õhtujuhid Anu Välba ja Marko Kaljuveer aga ka näiteks Anatoli Tafitšuk ja mitmed teised tuntud teletegijad.

Lisaks püütakse aastavahetusmeeleolusid mitmes teises Eestimaa paigas, seal hulgas Viljandis. Pärimusmuusika Aidast teeb reportaaže ja intervjuusid rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk.

Suurt aastavahetuspidu peetakse Pärimusmuusika Aidas teist korda. Eelmisel uusaastaööl tantsitas enam kui 300 peolist ansambel Apelsin.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Mulgimaal jagatakse tunnustust kultuuri- ja spordirahvale

parl
Kultuuripärl läheb Aivar Trallmannile. Elmo Riigi foto (Sakala)

Kolmapäeval pärimusmuusika aidas peetaval ”Pärlipeol” jagatakse tunnustust Viljandimaa tegusale kultuurirahvale ja tublidele sportlastele.

Lõppeva aasta Viljandimaa Kultuuripärl läheb Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastajale Aivar Trallmannile.

Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia saavad:

• Maire Sala — kalmistukultuuri tutvustaja, väärtustaja ja talletaja, näituse ”Eesti matus” koostaja, raamatute ”Igaviku teele” ning ”Viljandimaa kalmistute lugu” autor.
• Viljandimaa Kammerkoor — tänavu kümneaastaseks saanud Viljandimaa koorimuusika edendaja, kellel ilmus esimene heliplaat ”Mõni asi on ilmas püha”, Bratislava rahvusvahelise koorikonkursi hõbe- ja kuld-diplomi laureaat. Koori dirigendid on Toomas Voll, Kadi Ritsing ja Jüri Liiva.
• Mulgipidu 2010 — Karksi ordulinnuses peetud esimesel Mulgi laulu- ja tantsupeol osales 61 kollektiivi 1000 laulja ja tantsijaga kogu ajalooliselt Mulgimaalt. Peo eestvedajad olid Alli Laande ja Kristel Habakukk.
• Malle Saarelaid — kauaaegne kunstiõpetaja, erivajadustega noorte kunstistuudio Keldristuudio juhendaja ja invateatri Karlanda dekoraator-kostümeerija.
• Evi Eilonen — kauaaegne Saarepeedi põhikooli ajalooõpetaja, kohaliku kodu-, kooli- ja kultuuriloo uurija ja talletaja.
• Priit Noorhani — Viljandi džässiklubi eestvedaja.
• Märt Tomp — Kärstna piirkonna noorte spordielu eestvedaja.
• Toomas Aavasalu — Tääksi spordielu koordineerija ja suusamaja ehituse eestvedaja.
• Valdeko Kalma — maadlusklubi Tulevik eestvedaja.
• Margus Keerutaja — Viljandi Metalli võrkpallinaiskonna mänedžer.

Viljandimaa rahvakultuuri auhinna laureaadid:

• Valeri Velbaum — katuselaastumeister, meeste käsitöö traditsioonide hoidja ja edendaja.
• Kersti Vunder — Tarvastu valla tantsukultuuri hoidja ja edendaja.
• Tiiu Siim — mitmekülgne ja energiline kultuurielu eestvedaja.
• Riina Mankin — segakoori Ilmatar koorijuht ja laulutraditsiooni edendaja.
• Alli Laande— mulgi keele ja kultuuri arendaja ning edendaja.
• Leida Mägi — Viljandimaa rahvakunstiühingu asutaja ja kauaaegne eestvedaja.
Pärlipeol annab Viljandimaa spordiliit karikad aasta parimatele sportlastele ja maavalitsus tunnuskirja liikumise ”Vallarahvas liikuma” laureaatidele.
Viljandimaa parim meessportlane on sõudja, Euroopa meistrivõistlustel paarisaerulises kahepaadis hõbemedali võitnud Kaspar Taimsoo. Naissportlastest pälvib parima tunnustuse võrkpallur Anu Ennok, kes on Viljandimaa aasta võistkonnaks nimetatud naiskonna Viljandi Metall liige. Parimad noorsportlased valiti kergejõustiklaste seast: need on Kätlin Tõllasson ja Martin Männik. Aasta tegija tiitel määrati Viljandi rattaklubile ning aasta ürituseks valiti esimene Mulgi uisumaraton.

Allikas: Sakala.ajaleht.ee

Heategevuslik galakontsert toetab erivajadustega lapsi

kontsertPille Lille Muusikute Toetusfond (PLMF) lõpetab oma viienda Tallinna talvefestivali ”Tõsta pilk ja ava süda” suurejoonelise galakontserdiga, mille raames tehtud annetustest toetatakse erivajadustega individuaalõppijaid ja päevakeskuses (MTÜ Nirk) õppivaid hariduslike erivajadustega lapsi.

Keskuses õpib 16 Tallinna ja Harjumaa põhikooli õpilast, kellel ei ole tervisliku seisundi tõttu võimalik oma kodukoolis ja tavaklassis õppida. Lapsi transporditakse minibussiga ning kõige suurem mure on koolibussi finantseerimine, mis maksab päevas 900 krooni.

Heategevuslik galakontsert toimub teisipäeval, 28. detsembril kell 17.30 Tallinnas Kaarli kirikus. Esinevad: Pille Lill (sopran), Maria Veretenina (sopran), Piia Paemurru (klaver), Erika Jefimova (orel), EMTA Kammerorkester, Credo-Allika kammerkoor, Kehra Kunstidekooli plaatpilli ansambel Xilofono, juhendaja Ülle Raud, dirigent Eivin Toodo. Õhtut juhivad Meelis Kompus ja Pille Lill.

Loomisel on sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule

Foto: garavasara.com

Enne jõule toimus Vikerkaaresilla eestvedamisel koosolek, kus arutati lõunanaabrite lätlastega koostöövõimalusi luua ühine veebiväljund “Sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule”, kaasates lisaks Eestile ja Lätile ka Leedu, Ukraina kogukonnad ning inglise ja vene keelt kõnelevate inimeste kogukonnad. Ühises ringis tutvustati oma seniseid tegevusi ning tulevikuvisioone.

Lätlased – Gara Vasara meeskond (GaraVasara.com), Juris (endine teleprodutsent), Vadim (ettevõtete ja veebilehtede platvormi ehitajate konsultant), Eriks (endine teleuudiste reporter) rääkisid oma projekti sünnist ning visioonist luua suurem, kogu Baltikumi ja teisi naaberriike kaasav sotsiaalne võrgustik. Gara Vasara on sõnade mäng ning tähendab tõlkes “pikk suvi”, aga ka “suur vaimsus”. Loe edasi: Loomisel on sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule

Hiiumaa haigla kogus toetusena ligi 1,4 miljonit

ETV heategevusprogrammi “Jõulutunnel” toetustelefonid sulgusid pühapäeva õhtul ning annetuskõnesid tehti üle 24 tuhande, kogudes hiidlaste haiglale 1 miljon 383 tuhat krooni.

“Hiidlaste soov, et nende meretaguses haiglas oleks kompuutertomograaf, leidis paljude televaatajate mõistmist ja toetust. Me soovisime ka laiemalt käsitleda ääremaade võimalusi, seal elamise riske ja suhteid suuremate keskustega ning suur tänu kõigile, kes elukorraldusele Eestis kaasa mõtlesid,” ütles Jõulutunneli produtsent Margus Saar.

Esimese jõulupüha 4,5-tunnise programmi partner oli Hiidlaste Koostöökogu, kes ühendab kohaliku kogukonna algatust osta Hiiumaa Haiglasse kompuutertomograaf, mis võimaldab hea diagnostika kohapeal ja seeläbi kiire ning õige meditsiiniabi.

Allikas: ERR

Kihnu sai ühenduse mandriga tagasi

ilmastik
Kihnu lennuk. Ants Liiguse foto

Pärnu Postimees annab teada, et Kihnu saar pääses täna kolm päeva kestnud ilmavangistusest.

Täna tegi Pärnu ja Kihnu vahet reise kaks lennukit. Peale Kihnu liinilennuki oli abiks Ruhnu lennuk. Kihnu lennuvälja andmete kohaselt oli tänaseks planeeritud seitse lendu.
Tagantjärele veetakse saarele toidukaupa, mis pidanuks sinna jõudma enne pühi.

Veel täna ja homme saab Võrus vaadata 700 inglit

Inglikollektsionäärid Maili (vasakul) ja Eve Vinn oma lemmikinglitega. Foto: Elina Kononenko

Veel täna ja homme on Võrus, Lembitu tn 2 avatud näitus, kus võib näha 700 inglit perekond Vinni rohkem kui 2000 esemest koosnevast inglikollektsioonist. Uksed on avatud kella 12-19ni.

Mõte inglitele ja haldjatele oma kodu luua on inglitiimil meeltes mõlkunud juba ammu. 2005. aasta novembris märkas Võrumaa perekond Vinn, et nende koju on ilmunud erinevaid teid pidi üsna suur hulk armsaid ingleid ja haldjaid. Nii sai samal aastal alguse juba eesmärgipärane ingli- ja haldjapere suurendamine. 20. novembril 2005 sai tehtud esimene sissekanne inglipere registrisse: selleks oli punasest sametist kleidiga ingel, mis sai jõulude eel koju toodud ühest Tallinna kauplusest.

Aastate jooksul on inglipere jõudsalt kasvanud. Ühtehoidvasse perre kuulub nii portselanist, klaasist, plastmassist, plekist kui ka tekstiilist ingleid/haldjaid. Peale kujude ilmestavad inglid oma iluga ka maale, nõusid (kruuse, taldrikuid), postkaarte (sh antiikseid), kalendreid, kelli jne.

2009. aasta 18. detsembril asutas inglitiim MTÜ Ingella, mis sai registrisse kantud 24. märtsil 2010.

MTÜ üheks eesmärgiks on inglite ja haldjate positiivsust tuua ka teistele inglite/haldjate sõpradele, mistõttu on suurimaks väljakutseks leida inglitele ja haldjatele omanäoline kodu, kus oleks mõnus olla kõigil. Selleks võiks olla galerii, mis oleks avatud kõigile sõpradele ja kus saaksid oma haldja- või ingliperet külla tuua ka teised toredad inimesed.

Praegu on loomisjärgus Ingella logo, kaubamärk, kodulehekülg ning tooted. Kui kellelgi on häid mõtteid, on MTÜ avatud pakkumistele.

Lisainfo: ingella.ingella@gmail.com

Noortekeskus tuleb Paide tänavatele

paide
Noortele pakutakse vaheajaks õues tegevust. Andrus Eesmaa foto

Tänasest, 27. detsembrist kolib Paide avatud noortekeskus kolmeks tunniks päevas oma tegevustega keskväljakul asuvasse lumelinna, kus noortele pakutakse õues tegutsemise võimalusi. Üritusega soovitakse meelitada noori koolivaheajal väljas liikuma, nõnda et vaheaeg ei mööduks ainult toas ja noored saaksid nautida lumerohket talve. Noortekeskuse töötajad on mõelnud korraldada erinevaid mänge ja võistlusi, millest oodatakse osa võtma kõiki noori, kel hea tuju ning seljas soojad riided.

Allikas: Järva Teataja

Sumoäss Baruto on ilmselt tuntuim eestlane maailmas

Iga aasta lõpus on kombeks nimetada kõikvõimalike eluvaldkondade parimaid tegelasi. Eesti

maadlus
Sumomaadleja Baruto on tuntuim eestlane maailmas. Mihkel Maripuu foto

aasta meessportlaseks meie sumoäss Baruto vaevalt saab, kuid Postimehe spordiosakonna hinnangul on tegemist tuntuima eestlasega maailmas.

Ozeki Baruto on sumo sünnimaal, ligi 130 miljoni elanikuga Jaapanis kangelase seisuses. Kui lisada siia veel sumost lugu pidavad riigid nagu Mongolia (2,8 miljonit elanikku), Bulgaaria (7,6) ja Eesti (1,3) ning tükike Hiinat (1,3 miljardit) ja Lõuna-Koread (49 miljonit), siis pole võitjas kahtlust.

Sportlaste kõrval on meil maailmakuulsaid heliloojaid, dirigente ja modelle, kuid populaarsuselt nad vaevalt Barutole vastu saavad.

Tuntuselt suudab Eesti tegevsportlastest Barutole konkurentsi pakkuda vaid USA jalgpallimeeskonnas New Yorgi Red Bullsis superhooaja teinud Joel Lindpere.

Auväärne kolmas koht kuulub ilmselt palju telepilti pääsenud tennisistile Kaia Kanepile, kuid võimalik, et kuus aastat Tomski Tomis veetnud ja Venemaa jalgpallifännide südamed võitnud väravavaht Sergei Pareiko näitajad on temast üle.

Allikas: postimees.ee

Jõulumuusika festivali viimased kontserdid panevad elamusliku punkti lõppevale aastale

Corelli barokkorkester

Corelli Music kontserdisari „Kirikupühad Maarjamaal“ on terve kuu pakkunud imelisi muusikaelamusi. Kontserdid toimuvad aasta viimaste päevadeni välja.

Festivali avakontsertidel esitas kaunist orelimuusikat Peter Frisée Austriast. Mõisates ja salongides pakkusid põnevate kõladega jõulukava löökpilliansambel PaukenfEst ja oboemängija Riivo Kallasmaa. Lõppkontsertide kavas „Dixit Dominus“ kõlavad kirikuvõlvide all barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed luksuslikus koosseisus: kontserdil

Dirigent Daniel Reuss.

esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Corelli Barokkorkester ajastu pillidel, dirigent on Daniel Reuss. Kirikuvõlvide all kõlavad barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed. Kavas on Händel ”Dixit Dominus”, Corelli ”Jõulukontsert”, J.S.Bach ”Singet dem Herrn”. Aastalõpukontserditega tervitatakse ühtlasi kultuuripealinna-aasta saabumist Tallinna.

28. detsembril kell 19 on kontsert Tartus Jaani kirikus ja 29. detsembril kell 19 Tallinnas Jaani kirikus.

Valgas esineb täna Kaunimate Aastate Vennaskond

Kaunimate Aastate Vennaskond annab täna kl 19.00 Valga kultuuri- ja huvialakeskuses jõulukontserdi “Lumi langeb tasa lapsepõlve pääle”.

Kaunimate Aastate Vennaskond vaatab koos publikuga tagasi, millised olid need meie nooruse aastad, nende aastate jõulud, näärid, talved, laulud ja luuletused, soovid ja mõtted, kui olime lapsed.

Möödunud sajandi 20ndatest aastatest alates läbi nääriaegse 50-80ndate tänasesse välja. Kontsertetendus kestab 1,5 tundi ja laule on nii Eestist, Soomest, Venest, Ameerikast, Rootsist, Tšehhist, Ukrainast, Saksast kui ka Kaldast.

Indrek Kalda, kes rõõmustab oma 50. sünnipäeva juubeldades koos vennaskonnaga, on loonud laule, mida lauldakse samuti rõõmuga. Kontsert tasuline.

Allikas: kultuuri.net

Viimsis algab täna põnev rännak helide maailma

Kausthub Desikachar. Foto: Tallinna Joogaühing
Viimsi vallas Haabneemes algab täna neli päeva kestev kogemuslik seminar helide maailma. Juhendajaks Kausthub Desikachar Indiast. Viimsi keskkoolis toimuv seminar on mõeldud kõigile joogaharrastajatele ja neile, kes huvitatud helide ja meditatsiooni kasutamisest.

Neljapäevase seminari eesmärk on pakkuda osalejatele palverännakut helide maailma ning kogeda ja praktiseerida mantrate laulmist ja meditatsiooni, et kasutada neid oma vaimse ümberkujunemise teel.

Jooga filosoofia ja teised traditsioonilised India õpetused usuvad kindlalt, et heli on looduses loova ilu esmane ja põhiline mõõde. Sama põhimõte leidub ka teistest riikidest pärinevates vaimsetes õpetustes üle kogu maailma. Meie suhe helidesse nende erinevates vormides väljendub muusikas, ülistuslauludes ja kõnes ning on oluline osa meie elust.

Joogas on helide kasutamine tõusnud tähelepanu keskmesse tänu mantratele. Mantratel on loomupärane omadus mõjutada inimese sügavamaid tasandeid. Koos iidse meditatsioonipraktikaga peetakse mantrate laulmist kõige tähtsamaks ja peenekoelisemaks joogapraktikaks. Neid praktikaid pole kasutatud üksnes mõistmaks alateadvuse väljendusi ja mustreid, vaid ka nende mõjutamiseks ja muutmiseks positiivses suunas. Loe edasi: Viimsis algab täna põnev rännak helide maailma