Cyrillus Kreegi mälestuspäev Haapsalus ja Ridalas

Cyrillus Kreek.

25. märtsil toimub koostöös Haapsalu linna, Ridala valla ning rahvakultuuri keskusega Cyrillus Kreegi 50. surma-aastapäevale pühendatud mälestuspäev.

Kell 16 kogunetakse Ridala vallas, Saanikal, Kreegi sünnikodu kohas, kus Sirje Rahumägi räägib helilooja sünni- ja eluloost. Kell 17 algab Uuemõisa Valges saalis mälestusõhtu „Hetked Kreegiga”, kus armastatud helilooja loomingut esitab Haapsalu Kammerkoor ning tema elust räägib Mati Puhm. Pärast mälestusõhtut on igal soovijal võimalik süüdata küünal Cyrillus Kreegi haual Haapsalu vanal kalmistul.

Cyrillus Kreek suri 26. märtsil.1962 ja on maetud Haapsalu vanale kalmistule.

www.ridala.ee

Naised on oodatud paastumaarjapäeva päikesetõusul Paide Vallimäele

25. märtsil on naistepüha maarjapäev. Head naised, kohtume päikesetõusul 6.45 Paide Vallimäel Ajakeskuse juures. Meie riietus on naiselik ja hele, peas valge rätik. Korviga kaasas on meil pannkoogid, maarjapuna ja värvilised lindid.

Päisesetõusule läheme vastu koos laulude, ringmängude, silmapesu, kuuma marjajoogi ja soovipuule lintide sidumisega. Järgneb hommikusöök Ajakeskuse klaasgaleriis. Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Nagu kõigil naistepühadel, nii pidid ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema. Vastassugupoole kimbutamine, mängud, tembud, rituaalsed tantsud jm kuuluvad naistepühade juurde. On teateid, et sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Külla minnes tuli puna kaasa võtta. On hea tõusta enne päikest ning tervitada teda laulmise või sõnamisega, küpsetada ülepannikooke ja juua maarjapuna ning seda ikka koos oma pere või kogukonna naistega. See püha toimis nagu sotsiaalne ventiil, mis võimaldas raskest tööst ja igapäevarollist puhata, ajada naiste asju, kõnelda naiste jutte ning seda kõike naised naiste keskel.

Allikas: paide.ee

Täna lähevad huvilised traditsioonilisele Sakala tee matkale

Kurgja.

18. märtsil algusega kell 10 toimub Vanaõuelt Kurgjale C. R. Jakobsoni surma-aastapäevale pühendatud traditsiooniline matk ”Sakala teel”, mida korraldavad ühiselt RMK Loodushoiuosakond ja C. R. Jakobsoni Talumuuseum. Tänavu möödub C. R. Jakobsoni surmast 130 aastat. Matka alustatakse Viljandimaal Suure-Jaani vallas Vanaõue Puhkekeskuse vastas Sakala tee matkaraja alguses.
1961.aastast alates korraldatud Sakala tee matk kulgeb mööda metsateed Kurgja ja Vanaõue vahel, mida mööda C.R. Jakobson käis Viljandisse ajalehte toimetama. Matka pikkus on 12, 2 km. Kui lumeolud võimaldavad, siis on võimalik matka läbida nii jalgsi kui suuskadega. Retke juhendavad kogenud matkajuhid. Puhkepausi saab teha Maltssaare puhkekohas ja Saeveski metsaonni juures, kus retkelisi ootavad lõke, tee, suupisted ja metsa kõrvalkasutust tutvustavad tegevused.
Kurgjal ootab kõiki soovijaid soe supp (2 eurot) ja kohupiimakook (1 euro). Kohapeal on võimalus tutvuda talumuuseumi tegemistega ja õppida valmistama rahvuslikku paela. Talumuuseumi veskis räägib Hendrik Relve Jakobsonist ja loodusest, temaatilisi muusikalisi vahepalu esitab Jaak Tuksam.
Ühiselt külastatakse Jakobsonide perekonnakalmistut.
Osalejate vahel loositakse välja C.R. Jakobsoni Talumuuseumi ja RMK Loodushoiuosakonna meeneid.
Kohtumiseni Kurgjal!

Head emakeelepäeva!

Täna peetakse Eesti Rahvusraamatukogus konverentsi, kus keeleasjatundjad ja kirjanikud arutlevad emakeele uuenemise üle. Sel korral on emakeelepäeva moto “Keele pidev uuenemine on meie kõigi asi…” (T. H. Ilves).

Konverentsi avavad tervitussõnadega Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ja Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Sellest, kuidas Kreutzwald meie keelt parandas, kõneleb  Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja Aimi Hollo. Keelejäljest ja keele jäljest räägib luuletaja Kaur Riismaa. Lisaks tuleb juttu grammatikast (keeletoimetaja Egle Pullerits), blogikirjandusest (kirjanik Margus Tamm), keeleuuendusest (Eesti Terminoloogia Ühingu juhatuse liige Heikki Vallaste) ja näitusest “Eesti sõnaloome allikad” (RR-i humanitaarteaduste saali juhataja Krõõt Liivak). Täpsema kavaga saab tutvuda siin.

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

 

Otepääle kerkib jääst kontserdilava

Veebruari lõpus ehitatakse Otepääle jääst kontserdilava koos pinkidega ning seal toimub esimene Leigo Jäämuusika. Leigo Jäämuusika kontserdisaaliks on Otepää kesklinna paigaldatav ca 150 inimest mahutav telk, mille sisse ehitatakse jääst kontserdilava ning jääst pingid. Samuti on kõik dekoratsioonid ja rekvisiidid teemakohased. Jäises „kontserdisaalis“ saab olema ka jääst ehitatud baar, kus pakutakse teemakohaseid, soojendavaid jooke. Kontserdi korraldamisel ning saali sisustamisel on arvestatud, et soojalt riietunud publikul ei peaks külm hakkama.
23. – 26. veebruarini toimuvad igal õhtul ajutises jää-kontserdisaalis kontserdid, mille vaheajal viiakse läbi tule ja jääga seotud rituaale. Kontserdi pikkuse ja kontserdisaali sisustuse juures on arvestatud sellega, et publik ei peaks külmetama.
23. veebruaril saab tunda vene talve hõngu, sest vene romansse esitavad sopran Olga Zaitseva ja metsosopran Maria Kondratjeva. Eesti Vabariigi aastapäeva õhtul saab kuulda Birgit Varjuni ning 25.veebruaril esineb Luisa Värk. Kontserdid algavad kell 19 ja kestavad orienteeruvalt tund aega.
Pühapäeval, 26. veebruaril toimub jääfestivali Perepäev, kuhu on oodatud pisem publik. Perepäevale ootame külalisi kas kella 12ks või kella 13ks, et veeta tund aega Jääprintsessi seltsis ning vaadata tantsuesitusi tulegrupilt Flameo.

Ootame huvilisi Leigo Jääfestivalile! Osta pilet Piletilevist www.piletilevi.ee, Otepää Külastuskeskusest või telli maili teel leigo@leigo.ee. Kohtade arv on piiratud, kontserdisaal mahutab vaid kuni 150 külalist.

Allikas: leigo.ee

Vanemuine valmistub presidendi vastuvõtuks

Nüüd juba vähem kui nädala pärast on vabariigi aastapäev ning pidupäeva puhul korraldab president Toomas Hendrik Ilves vastuvõtu Tartus. Vanemuise teatri maalisaalis käivad ettevalmistused. Presidendi kantselei kinnitusel meisterdavad Vanemuise teatri dekoratsioonitöökoja inimesed kunstnik Riina Degtjarenko kujundust, mis 24. veebruaril muudab tundmatuseni teatri- ja kontserdimaja. Kuidas täpselt, selgub järgmisel reedel.

Foto: Paavo Nõgene

Rakvere õhtukool ootab vilistlaste mälestusi

Tänavu möödub 65 aastat Rakvere õhtukeskkooli (töölisnoortekooli, praeguse täiskasvanute gümnaasiumi) asutamisest.

Seoses tähtpäevaga on kooli vilistlastelt oodatud mälestused ja meenutused aadressil: Elle Allikvee, Rakvere täiskasvanute gümnaasium, Rohuaia 12, Rakvere. Eriti oodatud on nende vilistlaste kirjutised, kes õppisid koolis 1950ndatel.

28. aprillil kell 14 tähistab Rakvere täiskasvanute gümnaasium aktusega Rakvere rahvamajas kooli 65. tegutsemisaastat. Juubeliaasta puhul annab kool välja vilistlaste kogumiku.

Kokkutuleku korraldamise toimkond

Täna tähistatakse Euroopas 112 päeva

11. veebruaril tähistab Euroopa 112 päeva. Hädaabinumber 112 töötab kõigis Euroopa Liidu riikides. 90% eestimaalastest valiks kiire abivajaduse korral Eestis 112, kuid ainult 59% teab, et see number kehtib kõigis Euroopa Liidu riikides. Euroopa hädaabinumbri teadlikkuse tõstmiseks tähistataksegi 11. veebruaril kogu Euroopas 112 päeva.

Professionaalide kiiret abi vajavate sündmuste lahendamine algab informatsiooni edastamisest. Seetõttu on Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva sõnul ülioluline teada õiget numbrit, kuhu informatsioon abivajadusest edastada.  „Euroopa ühtne hädaabinumber 112 ongi selleks juba 21. aastat tagasi ellu kutsutud, et inimestel oleks vaja abi kutsumiseks meeles pidada ainult ühte numbrit kogu Euroopas. Eestlaste kõrge teadlikkus hädaabinumbrist 112 aitab kindlasti kaasa abi kiirele kutsumisele ka siis, kui seda vajatakse mõnes teises Euroopa riigis“, tunnustab Janek Laev Eesti inimesi.

Häirekeskus kutsub Euroopa ühtse hädaabinumbri teadlikkuse tõstmiseks kõiki koole ja lasteaedu, samuti peresid tegema lumest või lumele hädaabinumbri 112. Läbi mängulise tegevuse õpetatakse lastele hädaabinumbri tundmist, kes on ju tulevased, vahel ka praegused helistajad, kes aitavat numbrit meenutada tihti ka vanavanematel. Häirekeskus palub edastada lumest või lumele 112 tegemisest pilte e-posti aadressile: lumest112@112.ee. Pildid pannakse üles Häirekeskuse facebooki kodulehele www.facebook.com/hairekeskus. Kõigi pildi saatjate vahel loosib Häirekeskus 15. veebruaril välja hulga auhindu.

Läänemaa vapi kinnitamisest möödus 75 aastat

Läänemaa vapp kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937.

Vapil on punasel kilbil ülestõstetud tiibade, vasakule pööratud pea ning kuldsete jalgade ja avatud nokaga hõbedane kull.  Kulli pea ümber on kuldne võru. Läänemaa vapp põhineb Saare-Lääne piiskopkonna vapil. Läänemaa vapi on kujundanud Günther Reindorff.

Riigiarhiivi näituse „Eesti maakondade lipud ja vapid” tutvustuses on kirutatud, et Läänemaa vapile soovitati 1925. aastal kalu, maavalitsus esitas algul kavandina tuletorni, hiljem asendus see kotkaga.
Pildil Läänemaa vapi kinnitamine.
Näituse galerii: http://riigi.arhiiv.ee/est/galerii-2/

Kristi Erkmann
www.laanemaa.ee

Kadriorus tähistatakse Hiina uue aasta saabumist

Homme, 23. jaanuaril kell 18 algab Kadrioru pargis värvika karnevaliga hiina uusaasta tähistamine.

Vesidraakoni aasta vastuvõtmine algab Luigetiigi ääres, kus avatakse Tiiu Kirsipuu teostatud draakonit kujutav kahe meetri kõrgune jääskulptuur. Draakonit tervitatakse traditsioonilise hiina rituaaltantsu ning tuletsirkuse-etendusega. Etteasteid saadab trummiansambel rahvuslikel instrumentidel.

Draakonitantsu esitavad kohalikud võitluskunstide harrastajaid kasutavad oma etteasteks 12-meetrist draakonit, mille Tallinn sai eelmisel aastal kingituseks Pekingilt. Tantsuproove juhendas draakonitantsu instruktor Helsingist.

Peale jääskulptuuri avamist liigutakse draakoni juhtimisel Pillapalu platsile, kus rahvapidu jätkub Pekingi kultuurimeistrite esinemisega. Näha saab trummitantse, hiina rituaaltantse, mustkunsti ja kungfu etteasteid. Taevasse tõuseb ilutulestik, mis ühendab endas idamaise pürotehnika kaunimaid näiteid, muusikat ning videoinstallatsiooni. Kõigil uusaastapidustustel osalejatel on võimalus nautida söögitelkides hiinapäraseid roogi ja jooke.

Kuna Kadrioru kitsastel tänavatel napib parkimiskohti paneb Kultuuriväärtuste amet huvilistele südamele, et võimalusel kasutataks kohalejõudmiseks ühistransporti. Selle hõlbustamiseks pikendab Tallinna transpordiamet 23. jaanuaril trammiliini nr 3 tööaega kella 22-ni.

Autodega tulijatel palutakse oma sõiduk jätta Pirita tee linnast väljuvale suunale, Valge tänava KuMu parklasse või Kadrioru staadioni parkimisplatsile.

Järvamaa infoportaalil täitus 10. tegevusaasta

Kümme aastat tagasi, 15. jaanuaril 2002. aastal loodud Järvamaa Infoportaalist jarva.ee on kujunenud täna välja maakonna oluline infoallikas. See on keskkond, mis toimib tänu mitmekülgsele koostööle ning aitab vahendada järvamaalaste õnnestumisi, häid ideid ja arendavaid koostegemise võimalusi nii tekstis, pildis kui videos.

Maakonna infoportaali toimetaja Anu Ansbergi sõnul on läbi aegade Järvamaa infoportaali jaoks olnud oluline pakkuda aktuaalset ja asjakohast Järvamaad puudutavat informatsiooni. Portaali eesmärk on tugevdada maakonna identiteeti ja olla avatud teabekanal maakonda puudutava info pakkumiseks kõikidele huvilistele.

Eile õhtupoolikul ootas Järvamaa infoportaal kõiki koostööpartnereid ja portaali kaastegijaid Järvamaa turismiinfokeskuses toimunud tänuüritusele.

Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Tänavu 4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 203. sünniaastapäeval kell 11 märgitakse Pärnu Pimedate Ühingus (Riia mnt. 15) ülemaailmset punktkirjapäeva. Antakse ülevaade punktkirja ajaloost ja räägitakse punktkirja õppimise vajalikkusest. Saab tutvuda punktkirja kirjutamise ja lugemise õppevahendite ning Eesti pimedate raamatukogus säilitatavate raamatuharuldustega.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Tänapäeval kasutatavat kuuepunktilist kirjasüsteemi esitles pime prantslane Louis Braille 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Möödunud aasta lõpul valmis Tartu Emajõe Kooli õpetajate ja Eesti teiste punktkirjaasjatundjate koostööna riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu“ projekti “Punktkirja arendamine pimedatele“ raames punktkirjakäsiraamatu käsikiri. Selles on punktkirjamärkide kirjeldused ja selgitused, kuidas neid märke kasutada erinevates ainevaldkondades – keeled, matemaatika, füüsika, keemia ja muusika. Loe edasi: Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Lahemaa rahvuspargi 40. juubeli pidustused lõpetas vaimu- ja vanavarapäev

Eile, 17. detsembril olid huvilised oodatud Palmsesse Lahemaa looduskeskusesse vaimu- ja vanavara päevale. Viivi Voorand sõpradega tutvustas ja mängis Lahemaa rahvamuusikat. Aarne Vaik jutustas Lahemaa vanavarast ning tema juhendamisel võis uurida näitusele pandud Lahemaa tarbeesemeid ja käsitööriistu. Ave Paulus ning Villu Jahilo kõnelesid kultuurist, mälust ja Lahemaast.

Käsmu meremuuseumi hing Aarne Vaik on koostanud näituse Lahemaa vanavarast: kaasajale kadunud igapäevased asjad, milles on peidus meie endi pärand, oskused, lood. Näitus jääb avatuks jaanuari lõpuni.

Juubeliaastal on Lahemaal korraldatud koostöös partneritega üle 30 ettevõtmise, sealhulgas Lahemaa sünnipäevapidu, looduskaitse visioonikonverents, foto- ja maalikonkurss, filmipäevad, plenäär kunstnikele.

http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/lahemaa-40/uritused/.

Üritusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

MTÜ Klubi Tartu Maraton saab täna 20aastaseks

10.detsembril möödub 20 aastat päevast, mil Tartus, Kloostri tänaval asutati linna 15 aktiivse sporditegelase poolt firma „Tartu Maraton“. 1991.aasta jõulukuul alustanud ettevõtmise näol oli tegemist esimese professionaalse spordiürituste korraldajaga Eestis, kes koondas Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli ja Tartu Sügisjooksu organisaatorid.
Aastate jooksul on klubi roll ja tegevused oluliselt laienenud. Kui alustati kolme rahvaspordiüritusega, siis 1998.aastal lisandus kalendrisse Tartu Rattamaraton ning 2000.aastal sai sügisjooksust kevadine Tartu Jooksumaraton. 2007.aastal toodi kalendrisse uudisena Tartu Rulluisumaraton. Täiendused jätkuvad ning nii taassünnibki 2012. aastal kuuenda klubi poolt organiseeritava üritusena Tartu Sügisjooks ning korraldatakse ka 1. Tartu Linnamaraton. Lisaks saab uuel aastal põnevat täiendust ka veebruarikuine suusamaraton, kui esmakordselt Eestis korraldatakse Klubi Tartu Maratoni nimiürituse raames võistkondlik teatemaraton.
Läbi kahe aastakümne on klubi tüürinud neli juhti. Pikaaegsemad neist on 1990ndatel juhataja ametit pidanud Alar Arukuusk ning alates 1999.aastast vastutusrikast rolli kandev Indrek Kelk. Tänasel päeval on klubi tegevmeeskonnas 10 liiget, keda ürituste läbiviimisel assisteerivad tuhanded abikäed. 

Klubi Tartu Maraton

Võrumaa muuseum tähistab neljapäeval 45. sünnipäeva

1961.a. moodustati Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi juurde Võru kodulooline fond, millest 23. novembril 1966.a. sai Kreutzwaldi muuseumi filiaal Võru Koduloomuuseum. Peagi ei mahtunud täienenud koduloolised fondid enam memoriaalmuuseumi hoidlasse. Muuseumirahva eesmärgiks oli luua Võrru uus, maakonna ajalugu tutvustav muuseum. 1973.a. saadi luba alustada muuseumi ehitamisega kunagise Krümmeri kooli, rahvasuus „tondilossi“, pargipoolsele vundamendiosale, toona Kreutzwaldi ja Gorki tänava nurgale. Mõni aeg varem oli  ehitatud Krümmeri koolimaja Kreutzwaldi ja Tartu tänava poolsele osale spordikool.

1975.a. hilissügisel asuti lammutama vana “tondilossi” viimast osa. Seitse aastat kestnud ehitustööd lõppesid 10. veebruaril 1983.a. Võru Koduloomuuseumi maja piduliku avamisega. Püsiekspositsioon valmis 1984.a.  Aegade muutudes sai ümber tehtud püsinäituse 20. sajandi I poole osa, mis tehti omal ajal toonaste ideoloogide valvsa silma all. Vanem ekspositsiooniosa pärineb veel 1984. aastast. Muuseumi püsinäitus on sisult põhjalik, annab hea ülevaate meie maakonna ajaloost, kujunduselt peaks ta kindlasti olema atraktiivsem. Kuni avaneb võimalus uue püsinäituse tegemiseks, teenib ajaloohuvilist hästi ka praegune.

Muuseumil on aktiivne näitusetegevus ning haridustöö, seda võimaldavad  meie suured näitusesaalid ning suured kogud. Koostöös käsitööhuviliste, kunstnike, teiste muuseumide ning haridusasutustega  oleme pakkunud huvitavat igale eale ja maitsele. Mitmete näituste juures on töötanud õpitoad. Käesoleval aastal alustasime näitustesarjaga “Väikemuuseum näitab”, oma kollektsioone on tutvustanud juba 3 vallamuuseumi. Traditsioonilisteks üritusteks on muuseumi rahvamuusikapäevad, tänavu toimus juba 12. lõõtsapäev ja 11. kandlepäev. Põnevaid hetki ja uusi teadmisi on pakkunud meie muuseumitunnid algklasside õpilastele ja lasteaedade lastele.

Muuseum tähistab oma 45. sünnipäeva neljapäeval,  8. detsembril! Olete oodatud meie majja Võrus, Katariina allee 11.

Kell 11 avame tulmenäituse  “Viie aasta varasalv”, kus on eksponeeritud üle saja  viimastel aastatel kogutud museaali. Sellele järgneb töine arupidamine. Tahame koos kolleegidega, meie maakonna omavalitsuste esindajatega ja mitmete koostööpartneritega kõnelda meie edasistest arengutest, võimalikust koostööst. Kui  tahad meiega kaasa mõelda, kui sul on häid ideid meie tegevuse huvitavamaks ja sulle kasulikumaks  muutmisel, siis tule muuseumi!  Muuseum jääb  ootama häid näituste ja ürituste ideid. Tulge kohale, kirjutage või helistage!

Kella 13–15 ootame võistujoonistamisele 2.-5. klasside õpilasi. Võistlejate ülesandeks on joonistada pilt ühest muuseumi näitustel väljapandud esemest. Tööks vajalikud vahendid tuleb joonistajatel endal kaasa võtta. Kasutada ei ole lubatud vesilahustuvaid värve. Joonistusalused ja paberi tagab muuseum. Võitjaid ootavad auhinnad! Kõik, kes tahavad nõu küsida meie peavarahoidjalt Arthur Ruusmaalt, saavad temaga  kohtuda pärast kella 14.

Muuseum on kõikidele kella 10–17 avatud tasuta! Kohtumiseni 8. detsembril!

Võrumaa Muuseum

Täna ootab Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse naisrühm Tantsurõõm oma sünnipäevapeole

11. novembril kell 19 tähistab naisrühm Tantsurõõm Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses oma 40. tegevusaastat suure sünnipäevakontserdiga “Oh keeruta, lennuta…”

Lisaks sünnipäevalapsele löövad kaasa Heino Tartes ja sõbrad, Ruusa segarühm “Reilender”, Tartu Ülikooli vilistlaste segarahvatantsurühm, Antsla meesansambel, “Vanaprouad” Vana-Koiolast jpt. Olete kõik oodatud sünnipäevapeost osa saama!

1971. aastal alustas Põlvas Maire Pedrase käe all tegevust naisrahvatantsurühm. Hiljem sai naisrühm endale nimeks Tantsurõõm. Visa tööga on aastate jooksul Tantsurõõmust kujunenud üks maakonna esinduskollektiive. Tantsurühm on osalenud kõikidel üldtantsupidudel, oleme käinud kontsertreisidel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Lätis ja Leedus. Ükski rahvapidu Põlvas ning Intsikurmus ei möödu naisrühma kaaslöömiseta. Rühm on heaks sõbraks saanud TÜ Rahvakunstiansambli vilistlasrühmaga, kellega koos on ette võetud mitmeid kontserte ja reise.

Tantsurõõm on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel. Naisrühmas tantsivad Merike Saan, Merike Kuklase, Õnnela Rohtla, Terje Heinsoo, Riina Jaaska, Margit Naruson, Lea Kirotar, Age Priimus, Kristina Paluoja, Marge Piirilaht, Kati Taal, Tiina Mõtsar, juhendaja Maire Pedras.

Laupäeval tähistatakse C.R. Jakobsoni 170. sünniaastapäeva

Carl Robert Jakobson

Laupäeval tähistatakse Kurgjal  Carl Robert Jakobsoni 170. sünniaastapäeva konverentsiga “C. R. Jakobsoni õpetus läbi aegade“. Päev algab kell 11 mälestushetkega Jakobsoni perekonnakalmistul.

Päeva algab kell 11.00 mälestushetkega C. R. Jakobsoni perekonnakalmistul. Sellele järgneval konverentsil on kõigil võimalus kuulata ettekandeid oma alal tunnustatud inimestelt. Loodusemees Hendrik Relve räägib teemal “C. R. Jakobson ja loodus”, AJaloodoktor Ago Pajuri ettekanne kannab pealkirja “1881 /1917: rahvuslik kubermang, kõikseisuslik omavalitsus, autonoomia“, haridusfilosoof Kalle Küttis arutleb ettekandes „Harima, harida, haridus“ haridusteemade üle.

Samal päeval kell 14.45  kuulutab C. R. Jakobsoni Sihtasutus välja järjekordsed Pärnumaa parima põllumehe ning kultuuri- ja haridustöötaja laureaadid. Seda preemiat on välja antud juba alates 1989. aastast. Päeva lõpul esinevad pärimusmuusikud Pärnu Muusikakambrist.

Juba sel laupäeval oodatakse tähistama Kooraste küla 500. sünnipäeva

Tänavu möödub 500 aastat Kooraste küla esmamainimisest kirjalikes dokumentides. Nii olulist tähtpäeva tasub väärikalt tähistada. Sel puhul on oodatud Kooraste endised ja praegused elanikud ning külalised 23. juulil Kooraste külla suurele sünnipäevapeole.

Pidu algab kell 12 küla kivi avamise ning õnnistamisega.
Hiljem toimub veel Kooraste raamatu tutvustus ja kohtumine autoritega ja ühine külasupi söömine.

Kanepi näitetrupp Ülle Sillamäe juhendamisel esitab Jan Rahmani Kooraste ainelise näitemängu „Varetepalu“.
Kavas on viiulikontsert.
Kooraste ja Kanepi jahiseltsi trofeede näitust saab vaadata vanas pullilaudas.
Õhtul toimub simman ansambliga “K.O.I”. Vahepaladeks esinevad ka rahvatantsijad.

Kolga-Jaanis tähistatakse Villem Reimani 150. sünniaastapäeva

Täna, 5. juunil tähistatakse Kolga-Jaanis rahvusliku liikumise suurkuju ja Kolga-Jaani koguduse õpetaja Villem Reimani 150. sünniaastapäeva.

Kogunemine toimub Kolga-Jaani kalmistul Villem Reimani haual, kus kõneleb Villem Reimani Kolleegiumi esindaja Ants Tooming.

Esineb Põltsamaa puhkpilliorkester, dirigent Urmas Mägi. Villem Reimani monumendi juures kõnelevad Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur ja EÜSi esimees Henrik Einre. Tänujumalateenistusel Kolga-Jaani kirikus jutlustab peapiiskop Andres Põder.

Kolga-Jaani rahvamajas toimub konverents „Villem Reiman 150“, kus kuulatakse ettekandeid. Esinevad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, ajaloolane Tarmo Piir, kaitseminister Mart Laar ja Tartu Ülikooli kirikuloo teadur Priit Rohtmets.

Allikas: EELK Konsistooriumi pressiteade

Täna, Maaema sünnipäeval ei kasva rohi ega tee lind pesa

Täna, 2. päranakuud on Maaema sünnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Enesest lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid ning ei tee maa peale tuld. Maaema ja vanajumal tahavad maahingausel rahu saada.

Vadja maarahva juures on säilinud päeva põline nimetus maaentðäyzspäivä, mis tähendab maahingust ehk maapuhkust. See on maa sünnipäev, mil kogu maa ja maast kasvav on püha. Maa puhkab. Samasugune tähendus on sel päeval ka ülejäänud Maavallas.

Maahingause pühadust on rõhutatud kõnekäänuga, et sel päeval ei kasva rohi ja lind ei tee pesa. On usutud sedagi, et maahingausel pole mõtet leiba ega taari teha, see lihtsalt ei lähe hapuks. Koos maaga puhkab kõik elav ja peaks puhkama ka inimene.

Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta. Ei tohi künda, kaevata, külvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei või ka rohtu tallata, joosta või maad lüüa. Murul ei tohi isegi magada. Mitte üksnes maa, vaid ka kõik puud on maahingausel pühad nagu hiies, seetõttu ei kõlba oksagi murda.

Keelatud on noa ja kirve ning muude terariistadega, näiteks nõela ja varrastega tehtavad tööd. Samuti tööd-tegemised, mis põhjustavad kolinat ja mürinat. Pikne, kõu, uku, äikene, vanajumal ehk taevaisa tahab, et inimesed sel päeval puhkaksid. Tööd ja asjad, mis on tehtud maahingausel, võib pikne hiljem hävitada.

On tähelepanuväärne, et maahingause pidamise eest vastutas terve küla. On usutud, et kui kas või üks mees ei pea püha, rikub see kogu küla saagi.

Maaema on maarahva tähtsaim jumal. Eluandja ja toitjana on ta kõigi olendite, sealhulgas ka inimeste ema. Maaemast on sündinud ja tema armust elavad kõik rahvad, elmad, keeled ja usud. Isegi veekogud lättest mereni kõige oma elustikuga on Maaema hoida.

Kõlbeline ja väärikas inimene austab ema ja elu allikat. Seepärast tasub neljapäeval aeg maha võtta ja pidada esivanemate kombel Maaema sünnipäeva.

Pärimust

Kuva: Tõrma hiiemägi Rakvere kihelkonnas

Allikas: Maavalla Koda

Tartu Tähetorn tähistab täna 200. aastapäeva

Täna tähistab Tartu tähetorn 200. aastapäeva. Tartu Ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis esitletakse raamatut “Tartu Tähetorn. Tartu Old Observatory”. Ülikooli aulas toimuval aktusel esinevad tervitustega Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja ülikooli rektor Alar Karis. Ettekannetega esinevad Pulkovo Observatooriumi endine direktor Viktor Abalakin ja akadeemik Peeter Saari. Aktusel esitletakse EAS-i koostatud esitlust Eesti kui kosmoseriigi arengutest ning videotervitusega esineb Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Jean-Jacques Dordain. Tartu Observatooriumi direktor Anu Reinart avab järgneval kahel päeval toimuva rahvusvahelise esindusliku astronoomiakonverentsi.
Toomemäel tähetornis avatakse tähetorni muuseum.Toimub näitemäng tähetorni ajaloost, näitemängu stsenarist ja lavastaja on Margus Kasterpalu. Pärast avatseremooniat on tähetorn avatud kõigile huvilisteni kuni kell 19. Samal ajal toimuvad tähetornis planetaariumietendused ning tähetorni juures telkides ning vabas õhus töötoad igas eas teadushuvilistele: planeedid, tähekaardid, planisfäärid, nivelleerimine, GPS-mõõtmine, pudelrakett, tudengisatelliit, tänapäeva geodeesiainstrumendid.
Õhtul toimuvad vabaõhukontserdid tähetorni juures. Tartu Ülikooli sümfooniaorkester esitab Lauri Sirbi juhatusel Urmas Sisaski loomingut (osaleb autor) ja ansambel Mahavok esineb kontserdiprogrammiga ”Galaktikad”. Selge ilma korral algab samaaegselt kontserdiga tähetornis vaatlusõhtu. Kõik üritused on tasuta!

Luke mõisa oodatakse emadepäevaks kinke valmistama

Pühapäeval, 1. mail kella 12-16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada ise oma emale või vanaemale emadepäevakingitus. Mis saab olla veel toredam ja soojem, kui südamest tulev enda tehtud kingitus kallile inimesele! Töötubasid juhendavad Kaire, Anneli ja Mure. Tehakse prosse, emadepäevakaarte, decoupage salvrätitehnikas laudlina või linik. Portselanimaalihuvilistel on võimalik maalida tassi või vaasi.
Täpsemat infot saab kodulehelt www.lukemois.ee.
Kuna kärnerimaja, kus kinke tehakse, on väike, siis on vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil info@lukemois.ee või tel 508 8359.

Foto: lukemois.ee

Täna tähistatakse Võru Kandles Hilaro juubelit suure klassikakontserdiga

Hetk veebruarikuu kontserdilt, Hilaro rokib.

Võru segakoori Hilaro tänavune 20. juubelit tähistav kontserdisari koosneb kolmest eri kavaga kontserdist. 13. veebruaril võis Kandle kultuurimajas kuulata kontserti ”Hilaro juubeldab, Hilaro rokib”, kus koos Andres Määri saateansambliga esitati kergemat koorimuusikat ja rockmuusikat kooriseades.

Täna, 24. aprillil kell 16 on kontserdisarjas ”Hilaro juubeldab” suur klassikakontsert, kus ettekandele tulevad Antonio Vivaldi suurteos ”Gloria”. Esitavad segakoor Hilaro (dirigent Silja Otsar) ja Võru Kammerorkester (dirigent Jaan Randvere), solistid Maris Liloson ja Juuli Lill, juhatab Erki Pehk ning G. Fr. Händeli ”Concerto grosso” Võru Kammerorkestrilt, juhatab Jaan Randvere.

Fenno-Ugria hõimuõhtul tähistatakse mari sangari päeva

Kolmapäeval, 27 aprillil kell 17 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva. Lühidalt räägitakse Mari sangari päevast, tutvustatakse rahvuspüha ajalugu ja tähendust, vaadatakse etnograafilist dokumentaalfilmi mari rahvustraditsioonidest, Tartu mari doktorantide ansambli tervitus ning kuulata saab loodemaride rahvamuusikat ansamblilt Peledõš.