See oli täpselt paar nädalat tagasi, kui tegin hommikul harjumuspärase käigu postkasti juurde. Kogu postkasti täitis ootamatu üllatusena täies pikkuses, laiuses ja sügavuses kopsakas panderoll – saadetis, mille saabumisest polnud eelnevalt aimu. Pakendit avades ilmus nähtavale kvaliteetpaberile trükitud mälestusteraamat „Kaks elu”, autor Aldo Kals.
Loe edasi: ALDO KALSU „KAKS ELU”
Täna tähistab Võru linna vanim elanik Maria Kolk oma 106. sünnipäeva. Sel puhul käis teda kodus õnnitlemas linnapea Anti Allas, võõrustajateks olid sünnipäevalapse tütar ja väimees.
1910. aastal Ridakülas sündinud Maria on käinud neli klassi koolis. Edasi tuli tööd teha kodutalus ning hiljem Tartu ja Viljandi vahel asuvas Ulila turbarabas. Suure osa oma elust on Maria teinud rasket füüsilist tööd.
Enne II maailmasõda Maria abiellus ning perre sündis kolm last. Suuremad eluraskused algasid siis, kui lapsed olid väiksed ning abikaasa Saksa sõjaväkke mobiliseeriti. Sealt mees enam tagasi Eestisse ei naasnud ning Marial tuli lapsed üksinda üles kasvatada.
Tütre sõnul oli Maria põhiliseks elueesmärgiks anda oma lastele haridus, mille ta ka saavutas: kõik kolm last said kõrghariduse. Lisaks kolmele lapsele on Marial seitse lapselast ja seitse lapselapselast.
Maria kolis Puhja vallast Võrru oma tütre ja väimehe juurde kümme aastat tagasi. Tütre sõnul on Maria tervis üsna rahuldav, ehkki nägemise on ta kaotanud. Arstiabi pole Maria viimase kolme aasta jooksul vajanud.
Võru linnas elab praeguse seisuga viis üle 100-aastast inimest.
Täna, 8. aprillil tähistab oma 14. sünnipäeva Tartu loodusmajas tegutsev Tartu keskkonnahariduse keskus. 2002. aastal loodud sihtasutus on 200 aastat noorem kui 6. aprillil pidutsenud Eesti vanim muuseum Tartu ülikooli loodusmuuseum.
Sünnipäeval avatakse linnulaulu saatel uus pop-up pood, kust saab osta loodusmaja töötajate käsitööd.
„Müügil olevad tooted on inspireeritud loodusest ja meie igapäevasest tööst loodusmajas, paljud esemed on valminud uuskasutusena,“ kirjeldab uut ettevõtmist sihtasutuse juhataja Janika Ruusmaa.
Loodusmajas tervitab külastajaid ninasarvik Murray, avatud on eksootiline talveaed, kevadine näitus munadest ja pesadest, avastusrada peredele ning püsinäitus „Läbipaistev loodusmaja“. Sünnipäeva puhul on täna kõigile külastajatele Tartu loodusmaja pilet soodushinnaga.
SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus loodi 2002. aastal eesmärgiga hoida jätkusuutlikuna loodusalast huviharidust, edendada keskkonnaharidust ja levitada keskkonnasäästlikku mõtteviisi. Alates 2013. aastast tegutseb keskus uues Tartu loodusmajas, kus toimuvad perede loodushommikud, loodus- ja filmiõhtud, konverentsid, seminarid ja õpitoad täiskasvanutele, loodusretked, sünnipäevad ning tegutseb laste huvikool.
Tartu loodusmaja asub aadressil Lille 10.
10. jaanuaril 1991 kinnitati Haanja valla omavalitsuslik staatus ning Haanja vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. See tähendab, et Haanja vald saab täna 25-aastaseks! 10.-17. jaanuaril tähistame kogu vallas sünnipäeva mitmete sündmuste ja pidustustega. Saa osa!
Pühapäeval, 10. jaanuaril pidutseme kõikjal, koos ja omaette – nii nagu kellelegi just parasjagu sobib! Kell 12:00 saab sünnipäevanädal avatud metsasarve kontserdiga Haanja rahvamajas. Seejärel kell 14:00 tehakse ühiselt torte nii Rogosi mõisas kui Luutsniku külaseltsis, Plaanil ja Plaksi külas ning mujalgi. Ükskõik, kus te olete, siis pildistage teiegi oma tehtud sünnipäevatorti või -kooki ning postitage pilt Haanja valla FB lehele või saatke valda vald@haanja.ee. Nädala lõpuks pannakse neist kokku üks vahva galerii!
Esmaspäev, 11. jaanuar on suusapäev! Haanja Koolis toimub suusatamise stiilipäev. Kell 14:00 avatakse Haanja bussipeatus “Suusatamine algab siit”. Haanja vald tegi saabuva sünnipäeva puhul üleskutse koguda pööningutelt, keldrist ja kuurist kokku kõik vanad suusad ning ehtida nendega Haanja bussipeatus. Võib julgelt öelda, et veel haanjapärasema disainimõtte peale oleks raske tulla!
Kell 14:30 minnakse ühisele matakale (suuskadega või ilma, kuidas kellelegi sobib) ja avatakse vabaõhunäitus “Haanja suusatamise lugu”. Kell 15:30 ootab matkajaid pubis Finiš kuum saun, soe jook ja suupisted.
Teisipäeval, 12. jaanuaril on avatud uste päev. Kell 8:00-15:00 on avatud Suure Munamäe vaatetorn, päeva alustatakse piduliku lipuheiskamise ja ühise hümnilaulmisega, kohvikus 318 saab hommikukohvi pannkookidega. Veel on võimalik külastada Haanja Kooli, Mooska talus liha suitsutada, Haanja ja Ruusmäe raamatukogudes näitusi vaadata, Vaskna talus suusanäitust uudistada ja järve peal püürhälli proovida, Rogosi mõisas koolilõunat mekkida, Suhka talus tutvuda vabatahtlike päästjate päästetehnika ja ruumidega, osa saada Elojuur OÜ kaaniravi tutvustusest, näha-kuulda Jorma Tootsi klaverikontserti Rogosi mõisas ning õhtu lõpuks jõuda Jõeniidu tallu, kus tutvustatakse kitsepidamist ja kitsepiimatooteid, avatakse uus saun.
Kolmapäeval, 13. jaanuaril vaatame tagasi. Haanja rahvamajas ja raamatukogus on avatud väljapanek valla algusaastatest. Kell 13:00 räägib Hans Uba Ruusmäe rahvamajas Haanjamaa valdadest enne Teist Maailmasõda, järgneb filmiprogramm vanadest kroonikafilmidest (1935-1987) ja endiste vallavanemate meenutused videokokkuvõttena. Samu filme näidatakse kell 18:00 ka Haanja rahvamajas.
Neljapäev, 14. jaanuar – noored on meie tulevik! Haanja Koolis on külas meie omad noored vilistlased. Kell 14:30 toimub vallavolikogu istung koolimajas, kell 17:00 toimub Haanja noortetoas ja rahvamajas noorte piljarditurniir.
Kui hästi tunned sina Haanjamaad? Lahenda ka Haanja Kooli õpilaste tehtud ristsõna.
Reedel, 15. jaanuaril kell 19:00 algab kontsert Haanja rahvamajas. Esinevad Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Kell 21:00 järgneb pidu ansambliga Hoia & Keela.
Laupäeval, 16. jaanuaril kolame meie valla mõisates, kus pakuvad kohalikud kogukonnad ülevaadet ajaloost ja tänapäevast, aktiivseid ja vähemaktiivseid tegevusi ning võimalust niisama uudistada. Uue-Saaluse, Luutsniku ja Rogosi mõisa ning Plaani karjamõisa programmide kohta loe täpsemalt valla kodulehelt.
Pühapäev, 17. jaanuar on lumepäev! Ka siis, kui lund ei ole!
Kell 12:00-15:00 toimuvad aktiivsed tegevused Haanja puhke- ja spordikeskuses. Kohal Ulgumaa koerarakend. Alates kella 15:30-st Mooskas köetud suitsusaunad (eraldi meestele ja naistele).
Lisainfo: Haanja vald, Haanjamaa Elu
Haanja vald saab 10. jaanuaril 25-aastaseks. Tähistatakse seda sündmusterohke nädalaga 10.- 17. jaanuaril 2016, kuhu on kokku põimitud põnev kava, mis pakub huvitavaid ettevõtmisi kogu nädala jooksul.
Vaatame nii ette- kui tahapoole, arutleme, mis on 25 aastaga toimunud ja mis võib Haanjamaad laiemalt tulevikus ees oodata. Sünnipäevale kohaselt ei puudu laualt tort ja pidu, lisaks suusatamine sõpradega, tuurid mõisates, meenutused, filmiprogramm, noorte piljarditurniir, avatud uste päevad ettevõtetes ja palju, palju muudki.
Täna sai Võru linna vanim elanik Maria Kolk 105-aastaseks.
Sel puhul käis teda kodus õnnitlemas linnapea Anti Allas, võõrustajateks olid sünnipäevalapse tütar ja väimees ning tütretütar lastega.
1910. aastal Ridakülas sündinud Maria on käinud neli klassi koolis, edasi tuli juba tööd teha kodutalus ning hiljem Tartu ja Viljandi vahel asuvas Ulila turbarabas. Suure osa oma elust on Maria teinud rasket füüsilist tööd.
Enne II Maailmasõda Maria abiellus ning perre sündis kolm last. Kahjuks kooselu lõppes, kuna tema abikaasa mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Seal sai mees haavata ning Eestisse enam ei naasnud. Maria kasvatas oma lapsed üles üksinda.
Maria kolis Puhja vallast Võrru oma tütre ja väimehe juurde üheksa aastat tagasi. Viimastel aastatel on tema nägemine ja kuulmine halvenenud ning suur osa päevast möödub magades. Lähedaste sõnul pole Maria oma eluaja jooksul haiglaravi vajanud.
Marial on kolm last, seitse lapselast ja seitse lapselapselast.
Täna saab Eesti üks vanemaid kohalikke omavalitsusi Vinni vald 25-aastaseks.
Algusaastatel oli Vinni vald suurima rahvaarvu (6500) ja pindalaga (ligi 500 km²) vald Eestis. Praegu on Vinni vald suurima pindalaga vald Lääne-Virumaal. Elanikke elab Vinni vallas ligi 5000.
“ Tagantjärele vaadates otsustati tookord arukalt suurema omavalitsuse kasuks, seda nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Suurel vallal on suurem eelarve, mis võimaldab ette võtta suuremaid töid ning kodanikule nõu ja jõuga abiks olla,” ütles Vinni vallavanem Toomas Väinaste. Loe edasi: Vinni vald peab sünnipäeva
Äsja viieaastaseks saanud jalgpalliklubi FC Helios Võru tähistab oma sünnipäeva kolmapäeval, 6. mail Võru spordikeskuses staadionil toimuva üritusega, mille naelaks on Eesti väikeste karikavõistluste 1/32-finaali mäng Narva meeskonna JK NPK-ga.
Külalisi oodatakse staadonile kella 18.30. Lisaks kell 19 algavale jalgpallimatšile korraldatakse pealtvaajatele erinevaid mänge ja esinevad tantsutüdrukud. Õhtujuht on Margus Ader.
Mullu, oma debüüthooajal, õnnestus FC Helios Võru meeskonnal väikeses karikasarjas teatavasti poolfinaali jõuda. Samaväärse saavutusega pole hakkama saanud ükski teine Võrumaa jalgpallimeeskond.
FC Helios Võru on alustanud juba ka tänavusi IV liiga mänge – lõunatsooni esimeses voorus alistati võõrsil Tartu JK Tammeka II meeskond 2:0.
Eesti noorte meistrivõistlustel mängib tänavu seitse FC Helios Võru võistkonda ehk rohkem kui kunagi varem.
FC Helios Võru treeninggruppides käib umbes 300 last. Lisaks toimuvad jalgpalliringid seitsmes lasteaias, kus on jalgpalliga hõivatud veel umbes 150 last. Lisaks Võrule korraldab klubi treeningud Rõuges, Sõmerpalus ja Vastseliinas.
9. veebruaril andis maavanem Ulla Preeden Krootuse raamatukogu juhatajale Vaike Puuseljale kauaaegse ja tänuväärse töö eest Krootuse raamatukogu juhatajana ja seoses 50. sünnipäevaga üle tänukirja.
“Armastage raamatut kogu hingest. Ta pole mitte üksnes teie sõber, vaid ka truu kaaslane elu lõpuni,” seisis tänukirjal.
Vaike Puuselg on Krootuse raamatukogu juhatajana töötanud alates 1998. aastast. Asjaliku ja hakkaja raamatukoguhoidjana sujub tal koostöö igas vanuses lugejatega. Kogu täiendamiseks ja lugejate soovidega arvestamiseks teeb ta tihedat koostööd teiste raamatukogudega. Koostöös kooli ja vallavalitsuse töötajatega korraldatakse mitmesuguseid üritusi alates kirjandushommikutest kuni igakevadise asfaldijoonistuste võistluseni välja.
Sel reedel, 26. septembril tähistatakse Tartumaal Meeksi vallas Järvseljal Eesti esimese metsakaitseala – Järvselja „ürgmetsa“ aastapäeva. 90 aastat tagasi jäi kaitsealune mets inimtegevusest puutumatuks. Selle aja jooksul ei ole seal toimunud metsamajanduslikku tegevust.
SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond juhataja Priit Kask ütles, et Järvselja ürgmets on Eesti esimene metsakaitseala, kus 90 aastat ei ole inimkäsi loodusele vahele seganud. Kaitseala loodi 1924. aastal varsti pärast õppemetskonna moodustamist professor Mathieseni initsiatiivil.
Esialgu ajutise looduskaitsereservaadina loodud eakate männi, kuuse, haava ja sanglepa enamusega puistutega ala kogusuurusega 12,8 ha kanti ametlikult looduskaitse registrisse alles 1936. aastal. 1959. aastast võeti põlismets kogu kvartali ulatuses (19,3 ha) botaanilis-zooloogilise kaitsealana arvele Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Aastal 2006 moodustati Järvselja looduskaitseala, mis hõlmab põlismetsa, seda ümbritsevaid kvartaleid ning Riiupalu männikut (kokku 184,4 ha).
Tänapäeval on Järvselja ürgmets ülioluline teadusele ja looduskaitsele üldiselt. Eelkõige on ürgmetsast saanud tähtsaim metsa loodusliku arengu uurimisobjekt.
„Tegu on kõige rohkem läbi uuritud metsaosaga Eestis,“ lausus Priit Kask.
Järvseljal on tehtud palju metsa takseertunnuste, alustaimestiku, sammalde, mulla ja loomastiku uuringuid.
Lisaks teaduslikule panusele on Järvselja ürgmetsa juures mõeldud ka loodushuvilistele. Üha enam mõeldakse sellele, kuidas ürgmetsa väärtusi ka laiemalt tutvustada. Ürgmetsa piirile rajatud laudtee äärde ja paigaldatud infostendid ning Järvselja ürgmets on ka üks National Geographic’u kollase akna objekt.
Tähtsündmuse puhul toimub 26. septembril Järvselja jahilossis konverents, mille temaatika ulatub sihtkaitsevööndite loomise
mõttekusest ürgmetsa väärtuseni.
Pokumaa tähistab Edgar Valteri 85. sünniaastapäeva meenutuste õhtuga “Visandeid Edgar Valterist” Pokukojas 21. septembril kell 15. Oma teekaaslasest ja sõbrast kõnelevad Fred Jüssi, Heiki Ernits, Tiiu Randviir, Alo Murutar, Peeter Tooma, Ülo Vilimaa jt. Põnevaid seiku meenutavad ka kunstniku hilisemad tuttavad Urvaste vallast. Juturingi veab Vahur Kersna. Et kohtade arv on piiratud, saavad meenutusõhtust osa võtta ainult registreerunud külastajad.
Kirjastus Elmatar tutvustab Edgar Valteri lugude põhjal koostatud “Noodaspea luiskelugude” CD-d, millele on hääle andnud näitleja Tõnu Tamm, kes samuti meenutusõhtul osaleb.
Lastelegi on 20. ja 21. septembril Pokumaal tavapärasest rohkem tegevusi. Laupäeval saab Merike Tiimanni juhendamisel meisterdada heinanukke, pühapäeval proovida kätt maalimise ja looduslikest materjalidest meisterdamise kallal, juhendajateks Kanepi kandi kunstnik Epp Marga ja Eesti Vabaõhumuuseumi perenaine Age-Li Liivak.
Edgar Valteri loomingus on looduskunstil tähtis koht – armastas ta ju puukujukesi kõhvitseda, tema kujutlusvõimest on sündinud raamat “Kuidas õppida vaatama” ja meile kõigile tuttavad pokud. Eelmisest sügisest on Pokukojas avatud “Etsi tuba”, kus on Edgar Valteri Pöörismäe ateljeest pärit sisustus, maalitarbed, hobiasjad ja visandid.
Laupäeval, 10. mail korraldab Keskkonnaamet kultuuripärandi-teemalise väliseminari ja pikniku, millega tähistatakse Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.
Kõigil osalejatel on võimalik pajatada oma mälestusi ja lugusid Matsalust. Seminari juhendavad Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman ja kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus. Väliseminar lõpeb piknikuga Puise ninas.
„Matsalus on loodus ja inimene eksisteerinud tihedas koostöös. Mälestused ja legendid endistest aegadest on osa vaimupärandist, mis aitab meil mõista olnut ja õppida elutarkusi eelnevatelt põlvedelt. Seda tahaksime jäädvustada tulevastele põlvedele, et ka nemad teaksid, mida peame väärtuslikuks meie,” ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonijuht Kaja Lotman.
Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal, 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.
Matsalu rahvuspark loodi eelkõige seal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks ning on kantud Ramsari märgalade nimekirja. Rahvuspargis kaitstakse Lääne-Eestile iseloomulikke ranna- ja luhaniite, loopealseid ja puisniite ning Väinamere kultuuripärandit. Park on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid ning ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust.
Annika Remmel
Möödunud laupäeval Suure-Jaani vallas toimunud Kuhjavere külaseltsi 15. aastapäeva pidustustel toodi välja mitmeid põhjusi, mille poolest see Viljandimaa paik võiks olla teistele eeskujuks.
Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor ning Suure-Jaani vallavolikogu aseesimees Arnold Pastak märkis, et Kuhjavere on olnud paikkonnas ikka teenäitajaks oma järjepidevusega, koduse külamaja, aktiivse osalemisega Olustvere hoidiste messil ning loomulikult üle-eestilise külateatrite festivaliga, mis tänavu toimub kümnendat korda.
“Särav külavanem Romeo Mukk on alati kohal erinevatel Kodukandi ettevõtmistel. See tähendab võimalust olla ise informeeritud ja avaldada oma arvamust, teha ennast nähtavaks. Selliste külade ja seltside üle saab vaid rõõmu tunda,” ütles Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liige Urmas Kristal.
Naaberküla Aimla esindaja Jüri Sulg rõhutas Kuhjavere edu põhjusena kindlate eestvedajate olemasolu. Mitmed sõnavõtjad toonitasid, et Kuhjavere pole parematel aegadel kaasa läinud suurte külmajade ehitamise buumiga, mis mujal on toonud kaasa selle, et praegu läheb kogu aur nende hoonete haldamisele. Rõhutati ka järjepidevust, avatud olekut ja nn pidevat kaardilolekut kui Kuhjavere märke.
“Külalisi oli Kuhjavere külaseltsi sünnipäeval kokku ligi poolsada,” rääkis Kuhjavere külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk. Kaugemad tulid Tartu-, Pärnu- ja Raplamaalt. Kõige enne saigi sõna Anne Kalg Raplamaa külade liidust. Raplamaa põhjusel, et seal pandi alus külaliikumisele Eestimaal, eestvedajateks Mikk Sarv ja Kaja Kaur. Ka kuhjaverelastele on tähiseks tegutseda 20 aasta juubelini ja veel edasigi. Rõõmsalt oli esindatud naisselts Pärnumaalt Paikuse Martad. Kokku oli külalisi 15 erinevast ühendusest või külast, nende seas 11 külavanemat. Suur rõõm oli endiste kuhjaverelaste Aili ja Enno üle, kes tulid Tartumaalt. Enno on see mees, kes aitas 2000. aastal külamaja ehitustöid teha.”
Peomeeleolu hoidis üleval oma valla lõõtsamees Ain Arula Taevere külast. Suupistet „Kilu koduleival” jätkus ja maitses ka suurepäraselt. Traditsiooniliselt lõpetati pidu sünnipäevatordiga, mida kulus 6 kg.
Jaan Lukas
Laupäeval peab viieteistkümnendat sünnipäevapidu mittetulundusühing Kuhjavere külaselts, mis mitmete sündmuste ja ettevõtmistega teinud samanimelise küla tuntuks kodukohaomavalitsuses Suure-Jaani vallas, Viljandimaal ja ka Eestis tervikuna.
Kuhjaverelased, nende sõbrad ja koostööpartnerid kogunevad külaseltsi viieteistkümnendat aastapäeva tähistama külamajja. Fotode ja filmildega illustreeritud tagasivaate seltsi loomisest ja käekäigust teevad selle juhatuse liikmed Tire talu peremees ja perenaine Romeo Mukk, kes ühtlasi külavanem, Urve Mukk ning Aire Käo. “Külaseltsi moodustamiseks andsid väärika panuse mitmed omakandi ja kaugemadki inimesed. Põhikirja koostamisel tegi põhilise töö toonane Eesti Krediidipanga Viljandi osakonna juhataja Tõnu Tamm, keda kutsume ka oma ristiisaks. Praegu on seltsis kakskümmendseitse kaasalööjat ja alates asutamisest on liikmete arv enam-vähem stabiilseks jäänud. Hetkel on aga seltsis kakskümmend seitse kaasa lööjat. Ametlikku liikmestaatust just pole, sest tunneme end ennekõike sõpruskonnana, ” ütles Urve. “Meie seltskonda on jäänud mõnedki, kes Kuhjaverest Eestimaa teistesse paikadesse või välismaale elama asunud ” lisas Romeo. Loe edasi: 15aastaseks saava Kuhjavere külaseltsi tegemisi teatakse kogu Eestis
Otepää linn sai linnaõigused 1. aprillil 1936. aastal. Linna 78. sünnipäeva tähistatakse 1.aprillil kell 18.00 Otepää Gümnaasiumi aulas kontserdiga.
Kontserdil esinevad esinevad Otepää Muusikakooli õpilased, juhendajad Anne Are, Merike Roop, Arno Anton, Otepää Gümaasiumi mudilaskoor, poistekoor, lastekoor, segakoor ning Eveko koor. Dirigendid Eve Eljand, Vilve Maide ja Pille Möll. Tantsu- ja rahvamuusikat mängib Lille Tali pereorkester “Pillipuu”.
Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem (1922). Ka 1.aprillil 1936. aastal toimusid Otepääl pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid “filmimeister” ja ajalehemehed. 1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 hektarit.
Tänasel päeval elab linnas 2074 elanikku, linnas on 56 tänavat, linna pindala on 432,3 hektarit.
Europe Direct’i teabekeskused Võrus ja Põlvas kutsuvad kõiki huvilisi osalema plakatikujunduskonkursil, et tähistada koos Euroopa Liidu sünnipäeva.
Käesolev aasta on Eesti jaoks äärmiselt tähtis, kuna täitub 10 aastat Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumisest ning maikuus leiavad aset Euroopa Parlamendi valimised.
Plakatikonkursile oodatakse töid, mis on valminud arvutis mõne graafilise programmi abil ning mida on võimalik A3 formaadis kvaliteetselt välja printida.
KUI TAHAKSID…
– näidata oma loovust ning luua julge ja inimesi kõnetav plakat
– olla osaline teabekeskuste ühise näituse loomisel
– võtta 2. mail osa Euroopa Päeva tähistamise peost klubis Kino (alates 18+)
– võita auhinnaks 300 € väärtuses kinkekaart firmalt Euronics
…SIIS OSALE KINDLASTI PLAKATIKONKURSIL!
Konkursil osalevad kõik tööd, millele on lisatud plakati kohustuslikud elemendid:
1) Isiklik, intrigeeriv ja kõnetav loovlahend, mis lähtub teemast
2) Logod (lae alla siit)
3) Piisavalt ruumi olulise info juurde lisamiseks
Pildid tuleb esitada vektorgraafikas (nt Adobe Illustrator, Corel Draw, Inkscape) või rasteris (nt Photoshop, Gimp).
Valminud tööd saab saata aadressidel gady.kunnapuu@voru.maavalitsus.ee või ingrid.lepasson@polva.maavalitsus.ee hiljemalt 26. märtsiks. Iga osaleja võib esitada kuni viis iseenda tehtud tööd, mis peavad olema vaadatavad enamlevinud brauseritega.
Osaleja annab töid võistlusele esitades korraldajatele õiguse plakateid tasuta ümber töödelda, avaldada veebis, trükistes, panna välja näitustel.
Kõik laekunud plakatid vaatavad korraldajad enne veebis avaldamist üle. Korraldajatel on õigus keelduda andmesidevõrku mittesobivate piltide vastuvõtmisest. Konkursi tingimustele vastanud tööd laetakse üles Facebooki lehele. Võitja selgitatakse välja Facebookis enim “meeldib” saanud tööde seast. Hääletamine läheb lukku 1. aprillil 12:00. Võitja kuulutatakse välja Facebookis ning Võru ja Põlva Maavalitsuste kodulehtedel. Lisaks peaauhinnale loositakse välja teabekeskuste meeneid.
Plakatikonkurssi toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru ja Põlva Maavalitsused.
Ugala teater tähistas 6. jaanuaril oma 94. sünnipäeva.
Nagu tavaliselt, jagati ka sel aastal kolleegipreemiaid ning lisaks tutvustas endine ugalalane 1923. aastal sündinud Votele Kuusik oma nukuteatri ajaloost Viljandis rääkivat raamatut “Nukkudele ulatatud käed”.
Ugala 2013. aasta kolleegipreemiad:
Palju õnne!
Meremäe vallas tegutseval seto folklooriansamblil “Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ” täitus käesoleval aastal 10 tegutsemisaasta. Selle sündmuse puhul käisid ansambli liikmed stuudios oma lugusid salvestamas. CD-plaat peaks valmima selle aasta detsembrikuus.
Sünnipäeva tähistati Hämsa kõrtsis, meelolumuusikat mängis lõõtspillil Elmar Ruusamäe. Folkansambli koosseisu kuulub tänasel päeval 15 tublit leelotajat, kellest 4 liiget on osalenud ansambli tegevuses algusest peale.
Ansamblit juhendab Aino-Maria Helm ning katusorganisatsiooniks on Meremäe Kultuuriühing ning eestvedajaks Viivika Kooser.
Eesti Lastekaitse Liit taastati 2. oktoobril 1988 Viljandis. Liit hakkas koordineerima last kaitsva ja tema arengut toetavat 
kodanikualgatust üle Eesti.
Lastekaitse Liidu esimene president Leo Tamm pöördus toona avalikkuse poole nii: “Lapsi ja peresid puudutavad küsimused on need, mille lahendamisel saab loota eelkõige oma rahvale.”
Toonases üleskutses “Eestimaa laps vajab abi” rõhutas Eesti Lastekaitse Liidu initsiatiivgrupp vabatahtliku omaalgatuse ja ühistegevuse tähtsust laste huvide ning vaimse ja kehalise tervise
kaitseks. Nii usuti kujunevat turvaline elukeskkond, mis soodustab lapse igakülgsele arengule.
Täna, 25 aastat hiljem tõdeme, et ühiskond on jätkuvalt silmitsi samade küsimustega. Lisandunud on uusi väljakutseid. Kuidas näiteks leevendada laste vaesust, kaotada kehaline
karistamine ka kodus või tulla toime interneti ohtudega? Kuidas soodustada lapse osalust ühiskonna elus, et kasvaks vastutustundlik ja kodanikujulge uus põlvkond?
“Lapse parema elu kujundamise nimel peame muutma suhtumist lapsesse, andma talle rohkem õigusi ja kohustusi ning õpetama, kuidas kumbagi edukalt ja ühiskonnakeskselt rakendada. Seni pole
ühiskond lapse häält piisavalt kuulanud ega teda võrdse partnerina kohelnud,” kinnitab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots, täiendades: “Lapse staatuse kõrval on sama tähtis
tema põhiõigus elada tervena väljaspool vaesust ja arendada maksimaalselt välja kõik oma anded. Edasi tuleb vaadelda last oma pere kontekstis. Pere sotsiaalsus ja majanduslik olukord
mõjutab last. Siin on vaja ümber korraldada senine tugisüsteem. Üksikute toetustega lapsele ja perele ei saa lahendada laste ja perede valuküsimusi.”
Tunnustame riiklikku arengukava laste ja perede heaolu ning toimetuleku toetamiseks. Sellega on tehtud oluline samm laste heaks. Hea algus peab jätkuma ressursside, teadmiste ja ühistöö panustamise kaudu.
Lapse ja tema pere keskset terviklähenemist vajavad nii kavandatav lastekaitseseadus kui üldhariduskooli reform, samuti omavalitsuste haldusreform.
Täname kõiki, kes on andnud lastele ja peredele vaimujõudu ning südamesoojust, tegutsedes vabal tahtel põhineva lastekaitseliikumisele heaks.
Meie väärtused on õnnelike lapse silmades.
Rapla naiskodukaitse sai 10aastaseks ja on kindel, et nina ulatub juba üle laua ääre.
2003. aasta augustis tulid Rapla ringkonna naised kokku, et arutada jaoskonna loomise üle ning siis pandigi alus Rapla jaoskonnale. Täpne kuupäev pole enam teada. Hea, et on neid, kes seda arutelu mäletavad ja kellel on albumis kirjas, et see mälestusväärne sündmus leidis aset augustikuus. Igatahes tundus 19. august 2013. aastal olevat suurepärane päev, et tähistada Rapla jaoskonna 10. sünnipäeva.
Sünnipäevalised kogunesid Märjamaale minu kui jaoskonna esinaise koju. Kõik olid kaasa toonud midagi suhu pistmiseks ja sünnipäevalaud oli enam kui lookas hea ja parema all. Kuna vanemad olijad olid kaasa võtnud fotoalbumeid, siis tekkisid koheselt albumite juurde nö ajaloonurgakesed, kus üksteisele meenutati ja uuematele liikmetele selgitati, mis ühel või teisel fotol toimub. Täiesti olemas oli ka foto ajaloolisest päevast, kui otsustati luua Rapla jaoskond. Külli meenutuste kohaselt juhtus see siis niimoodi, et hoopis varem loodi Rapla ringkonda Kaiu jaoskond, kuhu hakkasid kuuluma ka mitmed aktiivsed Rapla naised. Kui siis ühel hetkel ringkonna juhatusele tundus, et ka Raplast ja selle ümbrusest on liikmeks piisavalt naisi, et saaks moodustuda Rapla jaoskond, hakati teisest jaoskonnast nö liikmeid tagasi värbama. Aga teoks see Rapla jaoskonna loomine sai.
Jaoskonna esimene esinaine oli praegune Lääne ringkonna liige Kairi Baumer ja aseesinaine juba 10 aastat Rapla jaoskonna liige olnud Külli Vain. Mäletatavasti jaoskonna algusaegadel jaoskonna omaüritusi eriti ei olnud, vaid osaleti ringkonna tegemistes. 2011. aastaks oli jaoskond nii suureks kasvanud, et selle baasil loodi Kaerepere jaoskond. Tuli uuesti hakata otsima järelejäänud Rapla jaoskonna identiteeti ja looma meietunnet. Tänaseks on selles 10. aastases jaoskonnas tekkinud õlg-õla tunne ja tahtmine koos tegutseda. Plaan on panna kirja oma jaoskonna arengueesmärgid.
Kui ma eile Alu mõisas käies Rapla maleva korrapidajale mainisin, et õhtul ootab ees jaoskonna 10. sünnipäev, siis ütles tema: „Aa, nina ulatub juba üle laua ääre.“ Täpselt nii ongi. Ühest küljest on tegu üsna noore jaoskonnaga ja teisalt midagi juba teatakse ja midagi juba tahetakse – nina on tõesti üle laua ääre. Sünnipäevapeol said jaoskonna tänukirjaga meeles peetud kauaagsed tublid liikmed. Jaoskonna tänu positiivse suhtumise ja alatise abi eest kuulus ka ringkonna instruktorile ja Rapla maleva pealikule. Jaoskond kinkis oma esinaisele ploomipuu, mille vilju loodetavasti juba jaoskonna 15. sünnipäeval maitsta saab. Tordi kõrvale arutasime, millistele järgmistele üritustele minna ja kuidas jaoskonna elu veel enam käima lükata. Oli armas õhtu heade kaaslaste seltsis. Käesoleva kirjutisega on see sündmus ka tuleviku tarbeks talletatud, et enam ei tekiks küsimust, millal sai jaoskond 10. aastaseks ja kuidas seda tähistati.
Nele Pernits
Foto: Meelis Pernits
![IMGP0852 [1600x1200]](https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/IMGP0852-1600x1200.jpg)
1.aprillil 1936. aastal anti Otepääle linna nimetus. Tänavu möödub sellest 77 aastat. Linna sünnipäeva tähistatakse kontserdiga, kus kõlab puhkpillimuusika. Linna aastapäeva kontsert toimub 1.aprillil Otepää Gümnaasiumis algusega kell 18.00.
Kontserdil esinevad Otepää Muusikakooli vilistlased – noored puhkpillimängijad Imre Leopard, Mait Peterson ja Magnus Leopard, kes jätkavad oma õpinguid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis.
Kontserdil mängib Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli puhkpilliorekester. Klaveril saadavad noori mängijaid Kadri-Ann Sumera ja Jaan Kapp. Kontserdil antakse kätte ka Valgamaa Spordiliidu maakondlikud 2012. a spordiauhinnad Otepää sportlastele, kellel polnud võimalik osaleda auhinnatseremoonial 18.jaanuaril 2013.
Otepää linna ajaloost
Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem 1922. aastal. Ka 1.aprillil 1936. aastal toimusid Otepääl pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek. Kohal olid ka “filmimeister” ja ajalehemehed. 1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2 300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 ha. ( H. Mägi. 1971. Otepää-Kääriku. Tallinn)
Seisuga 1. jaanuar 2013 elab Otepää linnas 2 108 elanikku, linnas on 56 tänavat ning linna pindala on 432,3 ha.
Homme, 1.märtsil, kutsub Tallinna kõige vanem noortekeskus kõiki oma sünnipäevale.
Lasnamäe noortekeskuse (Kahu 4) sünnipäeval saab osa käevõrude meisterdamise ja žongleerimise töötubadest, osaleda piljardi- ja lauamängude turniiril ning õppida tantsutrupi Mahabbati juhendajatega kõhutantsu. Külalisi oodatakse alates kella 16.00-st ja planeeritav lõpuaeg on kell 18.00.
Keskus on populaarne noorte vaba aja veetmise koht. Igal nädalal külastab keskust ligikaudu 300 noort. Traditsioonilised huvitegevused millest noored meeleldi osa võtavad on loovus- ja savistuudiod, piljarditurniirid ning lugematud tantsutrennid. Keskuses saab kasutada bändiruumi, suurt ja väikest peegelsaali ning väiksemaid ruume õppe- ja huvitegevusteks.
Eelmise aasta üks huvitavamaid sündmusi Lasnamäe noortekeskuse eestvedamisel oli Õuduste öö tähistamine. Õuduste öö näol on tegemist Lasnamäe noortekeskuse traditsioonilise üritusega, mida noored alati ootavad. Sel päeval valmistatakse noortekeskuse köögis “jubedaid” hõrgutisi, vaadatakse üheskoos õudusfilme, otsitakse kapist välja kõige põnevamad kostüümid, toimub näomaalingute joonistamine ning leiavad aset mitmed põnevad võistlused eri vanuses noortele.
Noortekeskus on tore koht kõikidele noortele, mis pakub erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks turvalises keskkonnas. Kõik Tallinna noortekeskused on üldjuhul avatud esmaspäevast reedeni 14.00 – 20.00. Lisainfot leiab noortekeskuste kodulehtedelt.
Laupäeval, 1.detsembril oma viiekümne esimest sünnipäeva tähistav Tallinna Botaanikaaed kutsub külla. 
51 aasta jooksul Eesti suurimaks botaanikaaiaks tõusnud ja oma uuendustega ka mujal maailmas silma jäänud Tallinna Botaanikaaeda tulemiseks on põhjusi rohkem kui küll! Arvestades saabunud talve ja pilkaspimedust on botaanikaaia troopiline meeleolu kindlasti kõigile meeltele turgutav. Lisaks lopsakale õitsemisele on hetkel viljumas sellised eksoodid nagu araabia kohvipuu (Coffea arabica), hiina banaan (Musa acuminata), harilik ananass (Ananas comosus) ja harilik papaia (Carica papaya). Näha saab tähtsaid troopilisi tarbetaimi nagu päris-mahagonipuu, harilik riis, harilik kardemon, harilik suhkruroog, libeeria kohvipuu, harilik kakaopuu, kookospalm, harilik sidrunhein, puuvillapõõsas, papüürus-lõikhein, india mangopuu, must pipar jpt.
Aasta algusest on botaanikaaeda külastanud 63 760 botaanikasõpra, mis on kõigi aastate suurim külastajate arv.
Rohkem teavet on võimalik leida Tallinna Botaanikaaia kodulehelt uudiste rubriigist.
Ainult laupäeval, 1. detsembril kehtib kõigile piletitele soodustus 50% (sh aasta- ja kuupiletid). Soodustus ei kehti botaanikaaia ja teletorni ühispiletile.
Loe edasi: Tallinna Botaanikaaial on sünnipäev
Jõgevamaa segarühma Tuuritajad tantsijatest kiirgab ühteaegu nii lustilisust kui ka väärikust, samuti lüürilisust ja jõulisust. Sellistest märgusõnadest koosnevaks kompositsiooniks kujunes ka rahvakuluurikollektiivi 30. aastapäeva pidu Pala kultuurimajas.
Tuuritajate juubelipeole kogunes peaaaegu saalitäis külalisi. Nad elasid kaasa segarühma sünnipäevaks selgeks õpitud kavale erineva rütmi ja stiiliga tantsudest. Iseseisvate etteastetega esinesid ka tantsurühma naised ja mehed.
Tuuritajate saamisloost ning tegevusest 30 aasta vältel andis vahetekstides ülevaate Pala kultuurielu eestvedaja Margit Soieva, kes segarühmas ka ise jalga keerutanud on. Tema tagasivaates leidus võrdsetes annustes nostalgiat, huumorit ning pidulikkust. “Palal tegutsenud noorteklubi korraldas mitmesuguseid üritusi ja vahel ka vahvaid pidusid. Korra leidsime, et võiksime hakata õppima ka rahvatantsu. Juhendama nõustus tulema kooliõpetaja Silvia Huononen. Nii olidki olemas kõik eeldused 
tantsukollektiivi loomiseks. Nime tantsurühmal tollal veel polnud,” rääkis Margit.
Kultuurijuht nimetas ajamatkas perioodil 1982-2012 ka agarat kaasaaitajat tantsurühma käekäigule, kes näiteks külateel noormeest märgatates temal nööbist kinni võttis ning andis korralduse tüdruk käekõrvale võtta ja tantsima tulla. 1980. aastate lõppu ja 1990. alguste iseloomustamiseks võttis Margit Soieva inspiratsiooni tollasest Eesti popkultuurist. “Need olid ajad, mil seltskonnas laulsime Onu Bella laulu “Ma võtsin viina ” ning ansambli Vennaskond tuntuks lauldud “Lili Marleeni” ja “Pilleriini ”
Tuuritajate talent ja entusiasm
Algusaastast tantsib Tuuritajate praeguses koosseisus Meelis Soieva. Noorimaks liikmeks on Jussi Värk, kelle tantsupartneriks Meelise tütar Merin Soieva. Kaugemad esinemiskohad on Tuuritajatel olnud Soomes, Pala valla sõprusvallas Ungaris ja Türgis, kus osaleti tänavu suvel erinevate maade folkloorifestivalil. Möödunud aastal tantsiti aga rahvusvahelisel folkloorifestivalil Europeade Tartu tänavatel ja haljasaladel. Loe edasi: Vallatud ja väärikad Tuuritajad jõudis 30. eluaastasse
01. novembril 2012 möödub 90 aastat Eesti piirivalve loomisest ning 22 aastat selle
taasloomisest. Nende sündmuste tähistamiseks korraldab Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts 27. oktoobril 2012, algusega kell 12.00 Tallinna Botaanikaia Konverentsisaalis kodukaitse ja piirivalve veteranide perepäeva.
Päevakorras on peale tervituskõnesid vähetuntud ajalooliste videofilmide vaatamine, kodukaitse ja piirivalve ajaloo sündmuste meenutamine ning võimalus ühiseks ajaveetmiseks. Teretulnud on ka pereliikmed, kellel on võimalik osaleda Botaanikaaia ekskursioonil ja teistel üritustel.
