Eile tähistas Tartu Ülikooli Pärnu kolledž Eesti rahvusülikooli 104. aastapäeva. Tähistamist alustati Port Artur 2 kolmandal korrusel asuvas Rahva Raamatus, kus esitleti raamatut „Academia Pernaviensise lugu. Tartu ülikool Pärnus aastail 1699–1710”. Edasi jätkati aktuse ja Aldur Vunki loenguga kolledži raamatukogus ning Pärnu abilinnapeale Ene Tähele anti üle Kuldmärk.
Lehekuu seitsmendal päeval kogunes pea poolsada luulelembelist Pärnu linnakodanikku Suur-Jõe tänava äärse vana tamme alla kohas, kus üsna lähestikku lõpevad Kalamehe ja Henno tänavad. Vaheldumisi päikese paitava soojusega rebisid tugeva tuule puhangud rõivaid ja sasisid juukseid. Kuid sellest hoolimata toimus välitingimustes Lagle Suursilla esikluulekogu „Aialuule” esitlus.
Laupäeval, 7. oktoobril, kohtub lugejatega Pärnus Kalamehe ja Suur-Jõe tn ristmikul raamatu „Aialuule” autor Lagle Suursild, kes on lõpetanud aia rohimise ja alustanud iseenda rohimisega, seejärel unustanud iseenda rohimise ja alustanud jälle aia rohimisega…” Kohtumisel osaleb ka kunstnik Ave Teeääre.
Laupäeval, 30. septembril, esitles Heili Meibaum Tallinna keskraamatukogus oma kolmandat luulekogumikku „sõnasööja”, mis on sisuline järg kahel eelneval aastal ilmunud raamatutele „elumõttelõngakera” ja „verbaliseerunud pisarad”. „sõnasööja” pakutud mitmekihiliselt maitsestatud mõtteterad vaheldusid perekond Meibaumide pereansambli muusikaliste vahepaladega.
Jana Paulman, raamatu „Kui naine armastab meest. Avameelsed kirjad mehele” autor
Jana Paulman. Foto: Urmas Saard / Külauudised
See juhtus täpselt nädal tagasi, neljapäeval, 12.jaanuaril 2023, kui ma istusin laevale, et sõita Soomest Eestisse ühele põnevale raamatuesitlusele Tallinnas, Manna La Roosas. Minu sees oli mingi seletamatu ootusärevus, samas kergendustunne, sest olin oma viimase vastuse andnud kirjale, mille sain just samal öösel. Sain nimelt kirja oma pikaaegselt elukaaslaselt, kes oli ka minu raamatu „Kui naine armastab meest. Avameelsed kirjad mehele” Muusaks.
Kirjastuselt Petrone Print on äsja ilmunud eestistunud soomlase, täpsemalt karjalase Mika Keräneni raamat “Minu Karjala”, mille esitlus toimub nii Facebooki vahendusel kui ka Viru Keskuse Rahva Raamatus reedel, 6. mail algusega kell 15.00.
„Liivi Aarma esitab rohkesti arhiivide andmeid ja lisab neile seni uurimata infot, toob esile siiani kasutusel olnud genealoogide uurimuste vigu ja ebatäpsusi publikatsioonides. Esmakordselt saab lugeja teada president Pätsi ema päritolu saladuse,” ütleb Elle Lees, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi kauaaegne endine juht ja nüüdne auliige.
Koduloolist raamatut võib luua erinevate rõhuasetustega. Raamatu „Meie Mustvee. Nõukaajast tänapäeva. 1941-1991” autorid Peipsi pealinna kultuuriedendajad Laidi Zalekešina ja Anu Ots valisid märgusõnadeks vahetud mälupildid, fotod, möödaniku võrdlemise tänapäevaga.
Jyväskylä ülikooli professor Tapio Puolimatka tõdeb arvukatele teadustöödele viidates, et üldjuhul on lapsel kõige parem kasvada oma isa ja ema juures, kus ta saab tasakaalukaks arenguks mõlemast soost vanema hoolt ja kasvatust.
[pullquote]See on kirjutatud väga delikaatselt ja sallivalt.[/pullquote]6. veebruaril toimus Tallinna Raekoja platsi servas asuva Hopneri maja Diele saalis tuntud kasvatusteadlase Puolimatka raamatu „Ühiskondlik eksperiment lastega” eestikeelse trükise esitlus. Raamatu tõlkis eesti keelde luterliku Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet, kirjastas Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.
„Et sõnum jõuaks võimalikult paljude õpetajate, kasvatajate ja vanemateni, saadame raamatust vähemalt ühe eksemplari kõigile Eesti koolidele, lasteaedadele ja ülikoolidele, samuti levitame raamatut lastevanematele,” rääkis sihtasutuse juhatuse esimees Varro Vooglaid. „Oluline on meeles pidada, et lapsed on ainuke ühiskonnagrupp, mis pole suuteline ise oma huvide ja õiguste eest seisma,” selgitab Vooglaid raamatu eessõnas.
Sindi Tuletõrje Seltsi esimese viie aasta tegemised on üksikasjaliku põhjalikkusega paberile kirja pandud, värviliste piltidega illustreeritud ja raamatuks kokku köidetud.
[pullquote]Sindi Tuletõrje Seltsi liikmed on kõik erakordselt suure südamega inimesed[/pullquote]Reedel, jõulukuu 13. päeval kogunes väike hulgake seltsi liikmeid ja nende tegevuse toetajaid Mureli ja Pohla tänava nurgal asuvasse osaliselt valminud seltsi majja, mis asub mõnekümne minuti jalutuskäigu kaugusel mõttelisest linna südamest.
Talvekuu viimasel nädalal trükitud lühikogumik “Sindi Tuletõrje Selts 2013-2018” toob esile viie aasta tegevused, statistika ja pildid. „Peame väga oluliseks meie tegevuse väärikat jäädvustamist ja just seetõttu ka selle raamatu koostasime,” rääkis seltsi liige Katariina Vaabel, raamatu peamisi koostajaid. Teabe kogumine, kirjutamine, piltide valimine ja raamatu kujundamine oli seltsi liikmete endi ühine töö. Trükikuludest võttis poole enda kanda Pajo trükikoda, 40 protsendiga toetas Tori vallavalitsus ja kümnendiku leidis selts oma vahenditest.
Sel reedel Mustvee linnapäevade avapäeval esitletakse Mustvee Kultuurikeskuses raamatut „Mustvee linna aja lugu pildis „
Ajaloo-ja kultuurihuviliste daamide Anu Otsa ja Laidi Zalekešina koostatud raamatus on vanaaegsed fotod ja täpselt samad objektid pildistatuna tänapäeval. Vanim foto on tehtud sada kuus aastat tagasi. Ajaloolised fotod pärinevad Vello Otsa erakogust. Pildiallkirjad koostasid Vello Ots ja Laidi Zalekešina ja need on kahes keeles- nii eesti kui vene keeles.
Kaasaegsete fotode autor on Anu Ots. Silmailu ja äratundmisrõõmu pakkuvad õhufotod on drooniga teinud Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela.
„Raamatu koostamisel pidasime silmas nii Eesti Vabariigi sajandat aastapäeva kui ka 80 aasta möödumist Mustveele linnaõiguste andmisest. Tööga alustasime rohkem kui aasta tagasi. Ajaloolised fotod vajasid ka töötlemist. Loomingulises protsessis oli hea koostöö Vooremaa toimetuse kujundaja Evdin Kasemetsaga,” ütles Anu Ots. Laidi lisas, et koostöö Edviniga ei ole esmakordne ja oleme tema raamatu kujundustest väga vaimustuses.
„Iga foto pakub omaette elamuse. Minu üheks lemmikuks on Eesti esimese iseseisvusperioodi lõpuaastatel tehtud foto laste laulupeorongkäigust kesklinnas ja samas kohas tehtud uuel fotol on piisavalt emotsionaalsust ja pidulikkust, kui eelmisel aastal toimus Võidupüha paraad, ” arvas Laidi Zalekešina, kes Mustvee kultuurikeskuse juhataja
Anu Ots lisas, et kõige ekstreemsem pildistamine toimus suurte jääkuhjade otsas, kui ta muuli pildile püüdis. Omajagu julgust ja kõrgusekartuse trotsimist nõudis ka kiriku tornidest pildistamine.
„ 13 juulil kell 14.00 on kõik oodatud raamatu avalikule esitlusele Mustvee kultuurikeskusesse. Osa tiraažist läheb kinkimiseks, osa müügiks. Raamatut saab osta ka laupäeval Mustvee linnapäevade laadal, ” lisas ta.
„Mustvee linna aja lugu pildis” väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa Ekspertgrupp.
Pilgrimi kirjastus on koostöös Unistuste Agentuuriga valmis saanud heategevusliku kinkeraamatu “Emaduse ilu ja valu”, milles 25 Eesti ema kirjutavad oma ilusa ja valusa emaks kasvamise loo.
“Tegemist on imelise kingitusega kõigile emadele ja vanaemadele ning see on ka tarvilikuks õpikuks kõigile tulevastele emadele,” ütles raamatu koostaja ning aastaemana tuntust kogunud turundustegelane Liina Pulges.
Raamatus saavad sõna kolmikute ema Eger Karuse, riigikogu liige Yoko Alender, ajakirjanik Manona Paris, luuletaja Fagira D. Morti, suhtekorraldaja Aune Past, 13 lapse (vana)vanaema Naima Vahemets, professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt jpt. Raamatutuluga toetatakse Tartu laste turvakodu emade köögi valmimist. “Püüame remondi teha nii, et emad tunneksid end seal hubaselt ja hästi. Nad teevad seal ka oma iganädalasi tugigruppe psühholoogiga ning sealne keskkond võiks soodustada sellise töö tegemist. Ja samuti võiks neil olla õdus vastu võtta oma külalisi selles uues ja ilusas emade köögis,” ütles Tartu laste turvakodu juhataja Piret Värno.
Raamatuesitlused toimuvad kolmapäeval, 9. mail kell 17.30 Tartus Tasku keskuse Rahva Raamatus ning neljapäeval, 10. mail kell 17.30 Tallinnas, Viru keskuse Rahva raamatus. Esitlusel on võimalik kohtuda autoritega ning küsida autogrammi.
Esitluse ajal saab emaraamatut osta soodushinnaga. Raamat on 160 lk, kõvakaaneline ning fotod tegi Tartu fotograaf Gabriela Liivamägi.
Kaur Kasemaa andis Sindi muuseumis avatud näituse ja raamatu „Sindi eile ja täna“ saamisloost 1. mai hommikul põhjaliku ülevaate. Allpool on avaldatud kogu jutt selliselt nagu Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane ise selgitab.
[pullquote]Kõige suurem töö oli tekstide kogumine.[/pullquote]Tere! 2014. aastal sirvisin juhuslikult ühe Pärnu fotograafi fotoraamatut. Seal oli kujutatud Pärnu linna tähtsamaid hooneid 18. sajandil ja 19.sajandil. Seda raamatut oli väga põnev vaadata. Kuna Sindist sellist raamatut tehtud ei ole, siis otsustasin selle valmis teha. Käisin ja otsisin vanu pilte Sindist nii internetist, kui ka muuseumist. Ise fotografeerisin tänapäevased fotod. Tekstid otsisin internetist. Kuna käisin neljandas klassis, siis ei julgenud oma raamatust kellelegi rääkida. Aga minu raamatust oli kuulnud Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent. Nende juures sain printida esimesed raamatud. Nii sain oma esimesed kogemused raamatu koostamisel. Müüsin oma raamatuid Sindi gümnaasiumi jõululaadal. Hästi on mul meeles, kui jõululaada žürii liige Mart Nõmm ütles mulle, et raamatule natukene teksti juurde ja ongi mul loovtöö valmis.
Piret Tali esitles Port Artur 2 kolmandal korrusel asuvas Rahva Raamatus „Minu Pärnut“. Piano kohviku istmed olid aegsasti hõivatud ja seisjatel nappis kohti. Paari lausega kokkuvõetult oli õhtu meeldejäävalt mõnus ja rahulolu muutus täiuslikuks pärast seda, kui Piret oma autogrammiga varustatud raamatu siira naeratusega koduteele kaasa andis.
[pullquote]Piret on märganud sadu pisiasju mälus jäädvustada kadestamisväärselt hea tähelepanekuvõimega[/pullquote]Kolmapäeval, 4. märtsi õhtupoolikul kohtusid pärnakad kahe suvitajaga, kelle lapsepõlv möödus Pätside asutatud linnaosas, Raekülas. Ilmselt just seepärast võis märgata kõige rohkem Raeküla rahvast – nüüdset või kunagist. Keegi ei nurisenud oodatud külaliste vähese hilinemise pärast. Põhjus oli mõistetav, sest 1+1 sõiduradadega Via Baltical venivate paljude rekkade vooris liikumine nõuab sageli plaanitust märksa pikemat aega. Aga kõigi silmad lõid kohe särama, kui päikesekollases kleidis ja õhulise musta kübaraga pead kattev Annely Adermann hoidis käes kitarri ning laudade vahelt teed otsides kohviku tagumisesse otsa sammus. Tema kannul tuli sama väärikal sammul ka Piret, sinises kleidis, valge kübara ja valgetes kinnastes. Mõlemad meenutasid suvitajaid mingitest aastakümnetest möödunud sajandil.
Haimre kooli kokkutulekust 10. juunil kirjutabJaan Viska.
Kokkutuleku aktuse avas Haimre kooli lipu sissetoomine perekond Mitti kolme põlvkonna esindaja poolt. Kõlasid tervitussõnad. Sellele järgnes raamatu „Tagasivaade Haimre koolile“ esitlus. Sellise pealkirjaga võtab piirkonna hariduselu kokku Toomas Tiits. Eelmisel Haimre koolimaja 80. aastapäeval kõlasid Sirje Unga poolt loodud koolilõpulaulu viimased read: “Ma tahaksin kooli tulla, kus valitseb sõbralik hool. Nüüd mälestustes saan olla, ei unune eal Haimre kool” ning see meenus seekordsel kokkutulekul.
Eelmisel aastapäeval meenutati, kui palju õpilasi on kool ellu saatnud. Sealsamas saadeti kool ise põlevate küünalde saatel igavikuteele. Kõlas ütlus, mis ei jäänud õhku rippuma: pikk ajalugu vajab jäädvustamist. Nüüd juba endise koolimaja 85. aastapäevaks valmis raamat, mis oleks võinud kanda pealkirja „Haimre haridus harib“. Loe edasi: Rännak Haimre kooli ajaloo radadel
Kalev Vilgats: raamat „On lipurivis malevlaste viirud…“ annab ülevaate õpilasmaleva arenguloost Pärnumaal, aga kahtlematult on igal kunagisel malevlasel ja malevajuhil oma malevalugu, mida sõpradega vahva mäletada.
Eile esitles ajakirjanik ja ajaloolane Kalev Vilgats alles eelmise päeva õhtul trükikojast väljunud raamatut, millest saab ülevaate poolesaja aasta kestel Pärnumaal tegutsenud õpilasmalevast. Raamatu kirjutamise mõtte algataja ja teostaja on Vilgats, kes sai esimese malevas töötamise kogemuse 1983. a suvel. „See oli Muhu rühm, Saaremaa piirkonnas. Rühm pandi kokku Pärnu II keskkooli ja Kingissepa II keskkooli põhjal. Rühmakomandör oli Urmas Hännile. Ei osanud siis arvata, et temast saab pikkadeks aastateks minu kolleeg Pärnu Postimehes,“ jutustas Teatri kohvikusse kogunenud veerandsajale kunagisele malevlasele Vilgats, kes nüüd juba üle paarikümne aasta Pärnu lehes töötanud. 1987. a oli raamatu autor Pärnu õlletehase rühma komandör, „Kui õlletehase rühm lõpetas, lubasin endale, et kui edaspidi veel õpilasmalevat teha, siis vaid maarühmas. Veel kahel suvel oli võimalus endale antud sõna pidada,“ kirjutas Vilgats oma mälestustest.
„Mõned malevategijad ja malevlased nimetavad maleva alguseks 1966. a suve, kui 68 „kortšaaginlast“ läks Hiiumaale tööle. Aga ega midagi ei ole lahti, et keegi teine eelistab 17. veebruari 1967, kui malev juriidiliselt komsomoli keskkomitee büroo otsusega vormistati,“ selgitas Vilgats põhjust, miks Eesti Õpilasmalev (EÕM) kahel aastal oma 50. juubelit tähistab.
Raamatu pealkirjaks on valitud „Eesti õpilasmaleva laulu“ esimese salmi kolmanda rea sõnad „on lipurivis malevlaste viirud…“
Täna enne tööpäeva lõppemist tagurdas Mati Sutt oma auto Pärnu trükikoja Hansaprint avatud laoväravate ette, kus alusele laotud tükisoojad raamatute pakid ära viimist ootasid. Mati Sutt on Pärnumaa õpilasmaleva kauaaegne juht, kes 35 aastat järjepidevalt õpilasmalevate töörühmade organiseerimisega tegelenud. Tänavu ta enam ei jätka, aga oli valmis Kalev Vilgatsit abistama mälestuste kirjutamisel. Samuti on meenutusi jaganud Mart Kuuskmann, Sirje Suurevälja, Valter Parve, Marek Nisuma, Ülo Liblik, Ülle Kaljumäe.
Pärnu Postimehe ajakirjanik Kalev Vilgats esitleb oma raamatut juba homme, 27. jaanuaril algusega kell 16.00 Teatri kohvikus. Mati Sutt kinnitas, et raamatut on huvitav lugeda kindlasti neilgi, kellel puuduvad isiklikud kogemused õpilasmaleva päevadest. Aga kahtlematult erilise elamusliku mäluvärskenduse loob raamat just nendele, kes ise Pärnumaal õpilasmalevas kaasa löönud.
Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli uue õppeaasta eilsel avapäeval kõneles Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saali kogunenud üle pooletuhandele inimesele Vahur Kersna teemal “Mis on elus tähtis?” ja esitles oma raamatut „Ei jäta elamata“.
„Ma tahan, et see oleks vestlus, kui vähegi võimalik. Kui teil on küsimusi, siis andke julgelt tulla,“ andis Kersna kohe oma esinemise alguses teada võimalusest kujundada tunni pikkune kohtumine vestluse laadseks mõtetevahetuseks. Kuna kohtadelt räägiti valdavalt ilma mikrofoni kasutamata, siis jäid suure ruumi tõttu küsimuste täpsed sõnastused kuulmata või kostus üksnes aimatav mõte. Aga kõik küsimused said siiski selge vastuse ja alljärgnevad mäkmed vahendavad teatava subjektiivse valiku põhjal tuntud teleajakirjaniku mõtteid, arvamusi ning seisukoht.
„Kogu minu eelnev elu oli ettevalmistus selleks, et see raamat sünniks. Palun lehvitage mulle, kes on seda raamatut juba lugenud. Jaa, tubli pool saali. Minult on küsitud, kas selle kirjutamine oli teraapia? Ei olnud. Ma ei kirjutanud endale. Kirjutasin selle raamatu kõigile neile, kes ühel päeval satuvad oma elus kuristiku äärele. Kui mina seal ühel päeval seisin, siis ma tahtsin taeva avanemist. Soovisin, et peaingel ulataks mulle selle raamatu. Aga taevas ei avanenud ja keegi mulle seda raamatut ei andnud. See on keerulisest olukorrast välja tuleku lugu.
25. juunil kell 14.00 tulevad Lääne maavalitsuse saalis esitlusele esimesed kaks osa Lembit Tverdjanski koostatud raamatusarjast Läänemaa kalmistud.
Praeguseks ilmunud kahest raamatust leiab lisaks kalmistutel leiduvate vaatamisväärsuste info ka palju lisateavet arheoloogia, ajaloo, matusekommete, folkloori, hauakujunduse ja hauakirjade arengu jm kohta. Seega peaks raamatud huvi pakkuma ka nii laiemale kui ka nõudlikumale kalmistukultuuri huviliste ringile. Seda enam, et mõlemas raamatus on mitmeid teemasid käsitlenud Eesti üldtunnustatud ajaloo, arheoloogia, folkloori, matusekultuuri jm alade asjatundjad.
Esimene raamat käsitleb kalmistuid Kullamaa kihelkonnas, teine Ridala ja Martna kihelkonnas ning Haapsalu linnas. Esimesed kaks osa peaksid tulevikus ka järje saama, sest nii lõunas kui ka põhjas on veel kihelkondi, mille kalmistute vaatamisväärsused ja kogukonnas olulist mõju omanud inimesed väärivad jäädvustamist kirjasõnas.
Mõte selliste raamatute koostamiseks tõstatati Lääne maavalitsuse ja Lääne praostkonna ühiskomisjoni koosolekul 2011. aasta sügisel.
Raamatute trükkimine on seni õnnestunud tänu Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupile ja raamatutega seotud omavalitsustele. Kogu koostamistöö, samuti autorite ja teiste abiliste töö, on olnud 100% vabatahtlik, tasustamata töö.
Ootame teaduspäevale ning kogumiku ”Maaelu ja elu maal muutuste tuultes. Põllumajandusreform 20” esitlusele 11. märtsil kell 11 Maage tallu, Kärasi külla, Lohusuu valda, Ida-Virumaale ning kell 13 Vadi Seltsimajja.
Palume osavõtust teatada 6. märtsiks e-posti aadressil merli.sild@epm.ee või telefonil 7383810
Buss Tallinnast väljub kell 7.30 Põllumajandusministeeriumi juurest, Lai tn 39/41
Buss Tartust väljub Ülenurmelt, Eesti Põllumajandusmuuseumist kell 8.30 ja 9.00 Vanemuise alumisest parklast.
6. novembril kell 14.00 toimub Lüllemäe Kultuurimajas raamatuesitlus “Kaika Laine inimesed”.
Kohal on raamatu autorid Inge Pitsner ja Einar Ellermaa. Soovijatel on kohapeal võimalik osta endale ka raamat.
Kaika Laine
“Mõtle ise, et kui sul on luust tubli tükk puudu ja organism ise kasvatab sinna midagi asemele – ega ei arvaks küll, et see võimalik on. Aga Laine tegi seda. Jumala ime.“ Nii räägib üks Võrumaa imeravijalt Kaika Lainelt abi saanud mees raamatus “Kaika Laine inimesed”. Kui arstid aidata ei saanud, siis Laine oli viimane lootus. Ta ravis ka ise raskelt haigena. “Oma palatis parandas ta kõik teised patsiendid ka ära, ilma et nad tema poole oleksid pöördunud,“ ütleb tema põetaja TÜ Kliinikumis. Ta vaatas inimesele otsa ja nägi tema haiguslugu ning tervendas aastaid põetud haigusest mõne päeva või nädalaga. Raamatu 30 peatükis on hulk lugusid imelisest tervenemisest ja Laine läbinägemisvõimest. Need kõlaks uskumatutena, kui ei oleks juhtunud reaalsete inimestega meie lähedalt ja paljude silme all. Samas räägivad Laine lähedased, et imeravija materiaalne elu oli äärmiselt kasin ning neil on kahju, et ei suutnud nii erakordsele inimesele väärikamat vanaduspõlve kindlustada. Laine on võimas eeskuju sellega, et ta ei virisenud kunagi ega rääkinud kunagi kellestki halvasti. “Me keegi ei suuda iial olla nii head kui Laine,” ütleb tuntud arst raamatus. Headuse poole püüdlemine teeks aga igale raamatu lugejale au.
Neljapäeval esitleti Jõgevamaal Saare vallas Kääpal asuvas Kalevipoja muuseumis raamatut “Kalevipoeg piltides “, mis tutvustab rahvuseepost läbi kunstnik Jaan Kaljuvee maalide ja luuleridade.
Raamatu sünnilugu sai alguse sellest, et kunstnik Jaan Kaljuvee tuli Kääpale Kalevipoja muuseumisse Kalevipoja teemalisi maale tutvustama. Muuseumi juhataja Ulvi Tamm ning SA juhataja Hannes Soosaar ja toonane projektijuht Urpo Reinthal leidsid, et kunstiteosed ja neid lahtiseletavad luuletused väärivad jäädvustamist. Ennekõike rahastamisvõimalustega tegeledes, asusid nad kaasa aitama trükise väljaandmisele. Selles töös osales usinasti ka mõned aastas Kalevipoja Koja projektijuhina töötanud Moonika Hunt, kes esitlusele oli kaasa võtnud ka pisipoja. Samuti aitas projekti ellu viia ka SA Kalevipoja Koda praegune projektijuht Tamar Erikson. Nii valmiski kuuekümne neljast pildist ja salmidest koosnev raamat “Kalevipoeg piltides”.
Jaan Kaljuvee elab Tartumaal Vedul ning on töötanud põllumajandusettevõttes töökoja juhatajana ja kombainerina. Mitmekülgses tegelemises kunstiga on talle inspiratsiooniallikaks ennekõike Kalevipoja lood. Saare vallavanem Jüri Moroziv ja Voore põhikooli direktor Raivo Reimets märkisid presentatsioonil, et Kaljuvee looming on igati oluline rahvuseepose väärtustamisel ning selle vastu huvi suurendamisel. Koolijuht arvas, et raamat võiks huvi pakkuda vähemalt kolmveerandile Voore kooli õpilastest.