Fotogalerii ja video
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter. Foto: Helen Parmen
Lehekuu seitsmendal päeval kogunes pea poolsada luulelembelist Pärnu linnakodanikku Suur-Jõe tänava äärse vana tamme alla kohas, kus üsna lähestikku lõpevad Kalamehe ja Henno tänavad. Vaheldumisi päikese paitava soojusega rebisid tugeva tuule puhangud rõivaid ja sasisid juukseid. Kuid sellest hoolimata toimus välitingimustes Lagle Suursilla esikluulekogu „Aialuule” esitlus.
Nii nagu luulegi tormab hinges ja hingest välja, selline oli ka esitluse ilmaolustik
Ühiselt liiguti mööda Henno, Köie ja Kalamehe tänavat, tehes korduvalt peatuseid, piiludes tänavaäärsetesse aedadesse, seistes majade ees ja trepil ning kuulates värskelt trükist ilmunud raamatust luuletusi. Peamiselt luges tekste paljude raamatute illustraator Ave Teeääre, kelle vali ja hästi selgelt välja hääldatud sõnad kostusid läbi tuulekohina ka kaugemal kuulajateni. Mõned read luges sekka ka Lagle Suursild. Näiteks siis, kui Ave jämedat puud kallistas. Kohal oli ka Kati Niibo, kirjastust HÜÜP esindamas. Kirjastus sündiski luuletuste kogunemisest ja nende juurde joonistatud piltidest. Seltskonda saatis esimeste hulgas nukuteatri Nõu Puu tigu.
Video: Urmas Saard / Külauudised
Kalamehe tänava õuele jõudes tervitasid luulelisel jalutuskäigul osalejaid kitarri mänguga Kalmar Rikk ja Liina Kull. Muude palade jätkuks laulis Liina hoogsal viisil Lagle raamatusse kirjutatud luuletuse „Elujanu” lauluks.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Laupäeval sai ka Pärnu poetess ja kirjanik Margit Peterson osa Lagle Suursilla raamatu esitlusest, kuhu sattus tänu Facebooki reklaamile. Esitlus oli tema sõnul omanäoline keset tormidest ja tuultest räsivat Pärnu südalinna. „Nii nagu luulegi tormab hinges ja hingest välja, selline oli ka esitluse ilmaolustik,” lausus Margit.
Margit Peterson, kirjanik ja poetess. Foto erakogust
„Aialuule kõnelebki suurel määral aias toimetamisest, aedviljadest, köögiviljadest ja enamjaolt on sõnamänguliste tekstidega, mis on natuke liiga kaootiline raamides kinni oleva riimiluule puhul. Ootaks kompaktsust, sest luule iseloom on kompaktsem. Riimiluule on ka nagu miniromaan, millel on algus, sisu ja lõpp. Siin jäävad riimid luuletusi juhtima ning sõnum, mida tahaks luulest välja lugeda, jääb õhku. Ehk siis luuletused on lõputa. Kuid sekka leidub ka mõni „pärl,“ näiteks luuletus: „Ei murtudsüdant/ igapäev saa/ istutada ümber/ ei karikakrale / saa teha / aeda ümber /…” Siin on see kompa olemas ja luuletus terviklik. Kõik öeldud, edasi polegi vaja minna.
Ka nr 21 nummerdatud luuletus on luuletus. Samuti nr 56 all olev luuletus „Fracaria Vesca”. Selles on humoorikaid fragmente.
Iga lausetest kokku pandud tekst ei klassifitseeru luuletuseks. Algaja sõnaseadja tekstid vajavad tugevat toimetajakätt. Luule puhul ongi vaja väga head toimetajat, ei piisa üksnes grammatilisest korrektuurist. Väga määrava tähtsusega on sisutoimetaja roll. Aga võimalik, et mõni loeb meelsasti ka „Aialuule” ridu.
tegu on välimuselt väga ilusa raamatuga
Lisaks on raamat väga hästi kujundatud ja illustratsioonid on tase omaette. Minu jaoks muudavadki selle raamatu pilkupüüdvaks illustratsioonid ning imeline kujundus, koloriitne ja sügisene, pisut igatsuslik ja maalähedane, talupoja tarkust esiletoov. Ehk siis tegu on välimuselt väga ilusa raamatuga, kuid küljenduse poolelt on puuduseks sisukord, mis peaks ühel luuleraamatul olema. Lisaks puuduvad veel leheküljenumbrid, sestap on väga raske viidata tekstidele, millest siin kirjutada soovin.
Seega minupoolsed plusspunktid lähevad illustraatori kapsaaeda ja just neid imetledes võikski raamat kapsaks saada! See muidugi on muigelsui öeldud, viidates „loe kapsaks“ soovitusele tagakaanelt.
et see raamat jõuaks lugejateni
Debüütluulekogumiku kohta on hind väga soolane, sest luuleraamat nagunii müüb vähem ning kui selle hind pürgib juba 20 euro kanti, loeb luulet endasse hingav inimene raamatu poes läbi ja jätab ostmata. Aga soovin siiski, et see raamat jõuaks lugejateni.
Kokkuvõttes soovitan autoril veidike uurida luule olemust ning leida endale hea toimetaja, kes vaatab üle ka riimid.”
Kommentaari lõpuks lausus alati otse ja ausalt rääkima harjunud Margit Peterson siirad tänud meeldejääva presentatsiooni eest! Ta loodab, et ei ehmatanud autorit ära sellga, mida tundis ja kordas veelkord: „Illustraator on tase!”
Samal teemal:
