„Liivi Aarma esitab rohkesti arhiivide andmeid ja lisab neile seni uurimata infot, toob esile siiani kasutusel olnud genealoogide uurimuste vigu ja ebatäpsusi publikatsioonides. Esmakordselt saab lugeja teada president Pätsi ema päritolu saladuse,” ütleb Elle Lees, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi kauaaegne endine juht ja nüüdne auliige.
„Autori suure töö tulemusena on nüüd kõigil suguvõsade ja kodukoha uurijatel hea eeskuju professionaalsete väljaannete koostamiseks,” lisab Lees äsja ilmunud Liivi Aarma väga põneva raamatu „President Konstantin Pätsi Holstre juurtega suguvõsa ajaloost“ annotatsioonis.
Rohkete illustratsioonidega 164-leheküljelise raamatu trükkis VALI Press OÜ ja selle esmaesitlus toimus 6. augustil Pärnus Lembitu tänaval asuva Aarmate kodu õuel üheaegselt Raeküla tänavafestivaliga „Augusti Jäljed”, mille käesoleva aasta nimetuseks oli “Tagasi juurte juurde”. „Vot, kus nüüd õnnestumine, et sellise põneva raamatu esitlus toimus just festivali päeval Raeküla linnajaos, mille arenguloo algus on otseselt seotud perekond Pätsidega,” ütleb Piia Karro Selg, Raeküla Vanakooli keskuse juhataja ja traditsioonilise festivali vastutav peakorraldaja.
Vahetult enne autori autogrammitunni algust räägib Liivi Aarma väiksemas seltskonnas, et kolm aastat tagasi kevad-talvel, aastal 2019 hakkas ta uurima Pätside suguvõsa juuri ning nende allikandmeid: “Ma sain tõuke Toomas Karjahärmi monograafiast ja ajakirjaniku, aga ka ajaloolase taustaga Tarmo Vahteri kirjutisest.” Aarma sõnul on Karjahärmil väga hea uurimistöö, kuid Pätsi noorusaeg ja perekond on jäänud vaatlusväljast välja. Seal on ainult paar lehekülge teksti, mis räägib Pätsi suguvõsast ja tema perekonnast.
„Kui vaadata, mis juba sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal Pätsi suguvõsa kohta kirjutati, siis kahel korral ilmus Konstantin Pätsi monograafia Märt Raua sulest (1938 Eesti Vabariigi president Konstantin Päts, 1977- Riigiehitaja Konstantin Päts 1874-1956). Mõlemal korral kirjutas autor, et Konstantin Pätsi ema ja tema perekonna kohta puuduvad igasugused allikalised andmed. Tegelikult see ärgitaski uurima seda, kuidas on võimalik, et 19. sajandi keskpaiku elanud inimesest ei ole ühtegi allikat ega dokumenti tema päritolu ja perekonna kohta: puudusid kõik tähtsad isikuloolised andmed, s.o sündimise aega ja koht, vanemad jm. Tegelikult Tarmo Vahter kirjutaski, et võinuks uurida seniteadmatut ja saladuseks jäänu,” selgitab Aarma.
Esimesena hakkaski Aarma uurima ja otsima just Konstantin Pätsi ema Olga perekonda ja selle päritolu. Ka populaarses geni.com andmebaasis Pätsi suguvõsa kohta sisestatu peegeldas vaid Olga nime ja sünnikohta Viljandit. Geni.com andmebaasis oli näha teatud elavnemist 2018.aastal, kui ilmus Toomas Karjahärmi monograafias Konstantin Pätsi noorust kuni aastani 1917-1916 käsitles.
Et Olga juured on seotud Lätiga, tuli välja tema abielu sissekandest Jakob Pätsiga
Aarma on kaua aega genealoogiaga tegelenud ja lausa Genealoogia Seltsi algusest alates õpetanud perekonna uurijatele saksa käsikirjalist gooti kirja, milles kõik vanemad ajaloolised andmed on kirja pandud. „Neist kursustest on mul õpilasi mõni tuhat, keda olen õpetanud ja tuge pakkunud ka hiljem nende uurimistöös“. Et Olga juured on seotud Lätiga, tuli välja tema abielu sissekandest Jakob Pätsiga. Olga ja Jakob abiellusid Viljandi õigeusu kirikus ja abielu sissekandes on kirjutatud, et pruut pärineb Sloka linnast. (Vikipeedia andmetel on Sloka Läti linna Jūrmala osa. Asub Krastciemsist läänes ja Kaugurist lõunas. 6013 elanikku. Kuni aastani 1959 oli Sloka iseseisev linn, mille osadeks olid nii mere ääres olev Kaugurciems kui ka Sloka kirikla maadele rajatud Krastciems.) Tollel ajal, kui Olga seal sündis, oli see väike linnakene. Olga päritolu oli otsinud ka genealoog Mati Laane Läti Riigiarhiivist, kuid tal ei õnnestunud leida neid allikaid, mis oleksid viinud Olga perekonnani. „Vahel uurijad mõtlevad välja konstruktsioone, mille sisuks on – võinuks olla. Oli küll tegemist neiu Olgaga, aga osutus siiski hoopis Olga Eliisabetiks.”
„Minnes viite juurde, et Olga Päts sai olla sünnilt Slokast pärit, uurisin Läti Ajalooarhiivi dokumente, mis digiteeritult on Eestis kättesaadavad. Võibolla kolm kuud uurisin neid, kuni lõpuks suutsin kindlaks teha, et Olga sündis selles linnas. Kirjutatud on, et ta on abieluväline laps. Uurimisega tulid välja vanaisa, ema, tema õed ja vennad.
“Pärast arhiiviallikate avastamist teatas Elle Lees 2020. aasta suvel mulle, et aastatel 2017-2018 oli Mati Päts arvanud, et ehk oli tema vanavanaema lätlane.”
Kui Aarma asus vaatama Pätsi enda suguvõsa, siis ilmnes, et seda oli esimesena uuritud möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel. Pätsi auks ja viiekümnendaks juubeliks valmis koguteos, mille andmed oli kasutusel aktiivselt veel 21. sajandi esimesel kümnendil geni.comis. Kahjuks oli esimese Eesti vabariigi perioodil esitatud andmestik ebatäpne, tihti legendidel või pärimusel põhinev, mis ei vastanud ajaloolisele tegelikkusele. Käesolevas uurimistöös põhinevad ajaloolised ja isikuloolised andmed (sünd, surm, abielu) allikalistel tõestustustel.
Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak ütleb, et on midagi sellest raamatust lugenud möödunud aasta sügisel ajalehest Raplamaa Sõnumid: Liivi Aarma, „President Konstantin Päts ja Raplamaa”. Aarma selgitab, et algselt kavandatud teadusartikkel sai toimetusest tagasi võetud ja raamatuks vormitud. Tojak kiidab Aarma tööd ja tõstab esile väga olulisi genealoogilisi avastusi, millest varem ei teatud midagi või arvati lihtsalt kaudselt aimamisi.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste tunnustab ajaloolase Liivi Aarma põhjalikku uurimustööd, lisades, et peatselt on ilmumas ka Matti Pätsi mälestused. Veel mainis Velliste professor Hubert Kahni, kellel läks trükki raamat pealkirjaga “Tänan president Pätsu!”. 90-aastasel professoril Hubert Kahnil on ühtede kaante vahel kaks teksti – samanimeline ajaloolis-poliitiline essee esimesest Eesti ajast, aga ka fotodega varustatud lapsepõlvemälestused samast ajast. Ta on näinud oma silmaga Eesti esimese presidendi avalikku esinemist. Raamatu esitlus on kavandatud 22. septembrile Viimsi mõisas.
Urmas Saard