Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluv Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm alustab sel nädalal koos LEADER-tegevusgruppidega pooleaastast sündmuskorralduse tugiprogrammi kohalikele kogukondadele, kelle väärtuspõhised sündmused toimuvad 2023.–2024. aastal.
Loe edasi: LÕUNA-EESTI KOGUKONNAPROGRAMM ALUSTAB SÜNDMUSKORRALDUSE TUGIPROGRAMMI
Kuu aja jooksul saab taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida vana Võrumaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab 14. jaanuarini. Taotlejate tähelepanu juhitakse sellele, et kasutusele on tulnud uued taotlusvormid.
Programmi eesmärk on hoida vana Võrumaa kultuurilist ja keelelist eripära, piirkonnale omast elulaadi, tavasid ja kombeid ning oskusi. Soovitakse tugevdada võru keelt ja pärimusliku kultuuri keskkonda, laiendada võru keele kasutusvaldkondi ja tugevdada võrukeste kogukonda. Eriti oodatud on projektid, mis panevad rõhku noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamisele.
Vana Võrumaa on kultuuriline ja keeleline piirkond Lõuna-Eestis. Omal aja hõlmas see kaheksat kihelkonda, mis jäävad tänapäeva Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alale. Kultuuriprogrammist toetatakse ka selliseid võru kultuuriga seotud tegevusi, mis leiavad aset väljaspool vana Võrumaad. Eelarve on 131 543 eurot.
Loe edasi: Vana Võrumaa kultuuriprogramm ootab taotlusi
kuni 14. jaanuarini
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kuulutab välja keskkonnaprogrammi 2014. aasta esimese taotlusvooru keskkonnaprojektide rahastamiseks
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas käesoleva aasta esimese taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotlemine käib läbi elektroonilise infosüsteemi KIKAS ning taotluste esitamise tähtaeg on 17. veebruar 2014.
Keskkonnatasudest Eesti riigieelarvesse laekuv raha investeeritakse KIKi keskkonnaprogrammi kaudu kümnesse valdkonda: kalandus, veemajandus, jäätmekäitlus, looduskaitse, metsandus, keskkonnakorraldus, merekeskkond, maapõu, atmosfääriõhu kaitse ja keskkonnateadlikkus.
Täpsem info toetatavate tegevuste ja rahastamise tingimuste kohta on saadaval KIKi kodulehel http://kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogrammist KIK on esindatud kõigis maakondades ning küsimuste tekkimisel tasub nõu pidada KIKi maakondlike esindajatega.
Avatud Eesti Fond kuulutab välja uued taotlusvoorud vabaühenduste projektidele. Ühtekokku jagatakse toetusteks 864 723 eurot.
Suurprojektide taotlusvoorus toetatakse algatusi, millega vabaühendused võimendavad teadlikult ja strateegiliselt oma rolli demokraatlike väärtuste, sh inimõiguste hoidjate ja edendajatena; katsetavad selleks uusi lähenemisi ning viivad läbi hoiakuid kujundavaid ja avalikku dialoogi suurendavaid algatusi.
Teiseks teemaks on vabaühenduste eestkostevõime parandamine ja valvekoera rolli jõustamine: toetame läbimõeldud ja mitmetahulisi huvikaitseprotsesse, mis aitavad vabaühendustel kasvada professionaalsemateks ja aktiivsemateks osalejateks poliitikate kujundamisel ja otsuste tegemises.
Suurprojekte toetatakse summas 25 000-40 000 eurot ning suuremahulisemaid võrgustikuprojekte summas 75 000-100 000 eurot.
Taotlusi suur- ja võrgustikuprojektidele ootame 20. novembriks 2013. Loe edasi: EMP toetuste Vabaühenduste Fond ootab uusi projektitaotlusi
Toimumiskoht: Muhu ja Saaremaa
KUTSE LOOPEALSETE TAASTAMISE INFOPÄEVADELE SAAREMAAL JA MUHUS
Olete oodatud Eesti Maaülikooli, Keskkonnaameti, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Tartu Ülikooli korraldatavale infopäevale:
Päevaplaanis on kavandatava loopealsete taastamise projekti tutvustus, küsimustele vastamine ja arutelu.
Maaomanikud saavad anda kirjalikult oma seisukoha loopealsete taastamise osas nende kinnistutel või varasemat otsust muuta.
Täpsustame taastamisele minevate looalade, tarade, läbipääsude, varjualuste, juurdepääsuteede jms asukohti vastavalt maaomanike ettepanekutele.
Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, loomakasvatajad, taastamiseks sobiliku tehnika omanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud isikud.
Info:
Hooandja.ee ühisrahastusplatvorm on aasta jooksul aidanud ligi 50 projektil üle 100 000 euro väärtuses toetust koguda. Senini sai keskkonda esitada vaid loomigulisi projekte, kuid nüüd on asjad muutumas.
Hooandja ootab kodanikealgatuslikke projekte, mille esitajateks on seltsid ja teised mittetulundusühingud. Kui teie piirkonna avalikus ruumis võiks olla midagi, mis teeks kohalike elu paremaks, siis on Hooandja just see koht, kuhu oma idee esitada. Võibolla on teil ühissaun, mis vajab parandamist? Park, milles puuduvad pingid? Soovite korraldada kogukonna üritust, millega kaasnevad kulud?
Kõik need projektid ja paljud teisedki on Hooandjasse nüüdsest teretulnud.
Kodanikualgatuslikku Hooandjasse sobivad projektid, mis vajavad ühekordset rahastust, mille tulemus on mõõdetav ja avalikkusega jagatav. Iga projekt peaks pakkuma midagi ka toetajatele, olenevalt toetussummast, olgu selleks siis osalus üritusel, graveeritud nimi pingil vms. Samuti on tarvis kohaliku omavalitsuse põhimõttelist nõusolekut projekti läbiviimiseks juhul, kui on tarvis omavalitsusega kooskõlastust.
Lähema informatsiooni projekti esitamise kohta leiab siit
Lisainformatsioon, küsimused ja projektiideed – info@hooandja.ee
Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) tänavuses kevadvoorus laekus Viljandimaal enneolematult palju taotlusi – 139. Toetust soovitakse kokku summas 142 733,52 eurot, mis on kaks korda enam kui selleks on raha. Enim soovivad kohalikud tegijad korraldada kogukondade arendustegevusi. Sellesse meetmesse tuli 56 taotlust kogusummas 64 171,13 eurot. Kogukonnapärandi tegevusteks esitati 14 taotlust kogusummas 17 270,60 eurot. Elukeskkonna parandamiseks ja kogukonnateenuste teostamiseks esitati 46 taotlust kogusummas 57 091,79 eurot. Õpiringide läbiviimiseks esitati maakonnas 23 taotlust kogusummas 4200 eurot.
Eelmisel aastal sai Viljandimaal KOPi kevadvoorus rahastuse 60 projekti kogusummas 46 000 eurot.
Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu. Varem haldas kohaliku omaalgatuse programmi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, alates sellest aastast haldab seda Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
13. veebruaril kell 11-12 on Maamajanduse Infokeskuse klaasgaleriis fotonäituse “Euroopa maaelu piltides” pidulik avamine. Toimub Euroopa maaelu arengu võrgustiku fotokonkursi parimate piltide esmaesitus Eestis. Rohkem infot näituse kohta www.maainfo.ee/index.php
Külaprojektide näitusega saab 13.-22. veebruarini 2013 tutvuda Raplas, Rapla Keskraamatukogus. Maaeluvõrgustiku näituste kohta rohkem infot www.maainfo.ee/index.php
Kultuuriministeerium kuulutas välja programmi „Eesti kultuur maailmas” 2013. aasta esimese taotlusvooru, taotluste esitamise tähtaeg on 21. jaanuar.
Programmi eesmärk on soodustada eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, tutvustada Eestit maailmas ja luua Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele võimalusi rahvusvahelisele areenile jõudmiseks.
Toetatakse osavõttu Eestile olulistest rahvusvahelistest kultuuriüritustest ning välisriigis toimuvate kultuuriprojektide, sh kontsertide ja turneede, etenduste, näituste, väljapanekute, esitluste jms korraldamist. Samuti toetatakse välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ja -festivalide korraldamist ja neist osavõttu. Ühtlasi saab toetust taotleda osalemiseks rahvusvahelistel messidel, esitlusfestivalidel ja teistel eksporti soodustavatel üritustel; osavõtuks rahvusvahelistest konkurssidest ja võistlustest ning eesti kultuuri tutvustavate veebilahenduste ja mobiilsete rakenduste väljatöötamiseks.
Kultuuriministeerium kavandab 2013. aasta eelarvest Eesti kultuuriekspordi toetusprogrammile ligi 535 800 eurot.
Täpsema info toetusprogrammi kohta leiab SIIT
Uudeküla liuväli sai nüüdsest täismõõtmed (26 x 56 m), olemas on poordid, valgustus, soojak uiskude vahetamiseks, jäähooldusmasin, lumepuhur. Liuvälja arendamine tipnes sel sügisel suurprojektiga, mille rahastamist toetab PRIA ja mille raames ehitati liuväljale betoonist kõvakate ning paigaldati külmutustorustik. Kõik see on saavutatud Martin Uudekülli eestvedamisel, kes on moodustanud enda ümber tegusa meeskonna ja toetajate ringi.
Liuväli on külmakraadide ajal avatud seitse päeva nädalas kõikidele huvilistele. Liuvälja kasutamise tasu on sümboolne, uisud tasuta.
Uudeküla liuväli on andnud nii piirkonna, maakonna kui ka paljudele inimestele kaugemalt Eestist võimaluse veeta talvisel pimedal ajal aega värskes õhus seltskondlikult või perekonnaga, hooajal on uisutamiskordasid olnud 3400-4000, Uudeküla liuvälja kasutab regulaarselt mitu kooli, seal on peetud ka maakonna meistrivõistlusi jäähokis.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus avas täna Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava veemajanduse infrastruktuuri neljanda taotlusvooru taotluste esitamise tähtajaga 25. jaanuar 2013.
KIK-i struktuuritoetuste üksuse veemajanduse juhtivkoordinaatori Tiiu Noormaa sõnul on toetust taotlema oodatud kohalikud omavalitsused ja vee-ettevõtted, mis kuuluvad 100% ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele.
Avanenud voorus antakse toetust reoveekogumisaladel ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, väljaspool reoveekogumisala asuva üle 50 elaniku teenindava joogiveevarustussüsteemi rekonstrueerimiseks ja anaeroobse reoveesette töötluse tehnoloogia kasutuselevõtuks reoveepuhastis, mille reostuskoormus on üle 100 000 inimekvivalendi. Toetuse taotlemise puhul on samuti oluline, et abikõlblike kulude suurus oleks vähemalt 958 674 eurot.
Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ rakendamise eesmärk on elanikele nõuetekohase veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine. Perioodil 2007-2013 on juba toetust saanud 73 veeinfrastruktuuri projekti üle Eesti, mille tulemusena luuakse ca 170 tuhandele elanikule võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning saada endale nõuetele vastav joogivesi.
Avatud Eesti Fond kuulutab tänasest välja EMP toetuste Vabaühenduste Fondi (VÜF) konkursi väikeprojektidele, mille eesmärgiks on parandada vabaühenduste tegutsemisvõimekust ja keskkonda.
Konkursile on oodatud projektid, mille keskmes on:
– uute teadmiste, oskuste ja inimeste toomine kolmanda sektori tegemistesse (vabatahtlike kaasamine, sektoritevahelised partnerlused);
– algatused liikmesorganisatsiooni juhtimise parandamiseks;
– tegevused ühenduse finantssuutlikkuse tõstmiseks – sh sotsiaalne ettevõtlus, annetuste kogumine jms;
– üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine (sh mentorlusprogrammid, varasemate projektide tulemuste levitamine ja jagamine);
– koolitustegevused organisatsiooni professionaalsuse tõstmiseks, mh teenuste osutamisel.
Toetuse suurus ühe projekti kohta on 5000-5700 eurot; kokku on selle konkursi raames võimalik jagada toetustena 137 500 eurot.
Loe edasi: Vabaühenduste Fond kuulutab välja väikeprojektide taotlusvooru
Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab kuni 15.oktoobrini vastu taotlusi 2013. aasta stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks.
Stipendiume ja toetusi jagatakse 143-st SA ERKFallfondist. Esimest korda jagatakse sel aastal stipendiume ja toetusi viiest allfondist.
Jagamise info, allfondide nimekirja ning taotluse ankeedid leiate SA ERKF koduleheküljel www.erkf.ee .
Taotluste (ka posti teel saadetud) vastuvõtt lõpeb E 15. oktoobril 2012 kell 16.00.
Taotlused esitage Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond aadressil: A. Weizenbergi 20A-13 (III korrus), 10150
Tallinn, tel 601 3428.
Kolmapäeval, 29. augustil esitleti majandusministeeriumi ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse tellimusel Praxise teostatud interneti juurdepääsuühenduste uuringut, teatas Praxis.
Eesmärk oli kaardistada piirkonnad, kus juurdepääs kiirele internetiühendusele puudub ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest, see tähendab – kus eksisteerivad turutõrked. Loe edasi: Kiire internet jääb paljudele defitsiidiks
Projektis «Vanemaealiste käsitöömeistrite lõimimine tööturule» saavad koolitusele registreeruda üle 50-aastased töötud ning 74-aastased ja nooremad käsitööoskajatest pensionärid. Kursus kestab üheksa kuud ning selle jooksul õpetatakse mitmesuguseid käsitöötehnikaid ja ettevõtlust. Õpingutega pakutakse vanematele tegijatele võimalust siseneda tööturule professionaalsete meistritena.
Koolituse eestvedaja on Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ning lisaks Viljandile luuakse 12-liikmeline õpperühm Pärnus, Tartus, Võrus, Rakveres ja kahes kohas Tallinnas. Loe edasi: Eakad saavad tasuta käsitöökoolitust
Rakveret külastas sel nädalal 12-liikmeline delegatsioon Gruusiast. Kümme teismelist ja nende kaks saatjat on pärit põgenikeküladest.
Gruusia noored on pärit peredest, kes kaotasid oma kodu 2008. aasta 8. augustil puhkenud Lõuna-Osseetia sõjas ning elavad täna põgenikekülades.
Gruusia noorte külaskäigu Eestisse organiseerisid kaks siinset vaimulikku, Rakvere Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesen ja Margus Einlo, kes on Vormsi Rälby koguduse pastor.
„Mõned asjad algavad sellise suure teadmisega, et ma pean seda tegema, teised asjad aga nagu kukuvad kätte, tulevad sellised võimalused. See projekt on olnud neist viimastest. Eelmisel aastal käis Margus Einlo Gruusias ja tuli sealt tagasi sellise mõttega, et äkki pakuks neile sellist võimalust, tooks noori siia, ehk keegi võtab vastu,” kirjeldas Gunnar Kotiesen projekti algust. Eelmisel aastal käis Eestis neli Gruusia noort. „Sel kevadel käisin ma ise Gruusias ja küsisin ka nende käest, kas sellest oli mingit tolku. Üks põgenike küla vanem ütles nii huvitavalt, et paljud organisatsioonid ja inimesed käivad ja annavad meile abi – keegi toob pliiatseid, keegi kustukumme, keegi toob uued sokid, aga neid, kes võtaksid aega, suhtleksid, pühenduksid, neid praktiliselt ei olegi.” Loe edasi: Gruusia lapsed käisid Eestis lootust saamas
Olete palutud küladesse külla 21.juulil ja 28.juulil.
Külade tutvustusi ja programme vaata kodulehelt www.külad.ee ning Facebooki lehelt Avatud külaväravad.
Osalevad külad: Metsanurme ja Voose Harjumaalt, Kõpu ja Kassari Hiiumaalt, Oonurme ja Kõrtsialuse Ida-Virumaalt, Kamari ja Sadala Jõgevamaalt, Prandi ja Kuksema Järvamaalt, Venevere ja Miila Lääne-Virumaalt, Rälby ja Piirsalu Läänemaalt, Lindi ja Soometsa Pärnumaalt, Ohekatku ja Sulu-Velise Raplamaalt, Metsküla ja Käesla Saaremaalt, Rahinge ja Lääniste Tartumaalt, Maaritsa ja Ruusa Põlvamaalt, Palupera Valgamaalt, Tuhalaane ja Pilistvere Viljandimaalt,Tsolgo, Voki ja Viitina Võrumaalt.
Alates 1. juulist alustas Eesti Inimõiguste Keskus teavitusprojekti “Rahvusvahelise sundrände suhtes teadlikkuse tõstmine Eesti ühiskonnas” läbiviimist. Projekt kestab kuni 30. juunini 2013 ja seda kaasrahastab Euroopa Liitu Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.
Projekti vältel toimub palju erinevaid tegevusi – näiteks pühendatakse üks päev suvisest Tartu Armastusfilmide Festivalist tARTuFF migratsiooni teemadele, samuti on selleaastane PÖFFi inimõiguste eriprogramm samal teemal. Ajakirjanikele korraldatakse õppereis, kus nad saavad ülevaate lisaks Eestis sundrände valdkonnas toimuvast kui ka võrdlusmomendi teise riigiga. Ühtlasi korraldatakse ajakirjanikele kaks rahvusvahelist seminari, kus esinevad näiteks Belsat TV, aga ka ECRE esindaja.
Jaanuarist kuni juunini 2013. aastal toimub Postimehes igakuine online väitlus sundrände ja inimkaubanduse teemadel. Kevadel toimub ka suurem üleriigiline teavituskampaania.
Pagulaste ja varjupaigataotlejatega seotud loeng lisatakse nelja ülikooli õppekavva vabaainena, mille eest on võimalik teenida 6 EAP’d.
Täpsemad tegevused lisatakse projekti alguseks inimõiguste keskuse kodulehele.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti kohtus vabaühenduste esindajatega, et arutada koostöövõimalusi kodanikuühiskonna rolli tugevdamiseks korruptsiooniennetuses.
27.06 aset leidnud kohtumise käigus arutleti, kuidas saaks kodanikuühiskond senisest tõhusamalt ühiskondlikel arengutel silma peal hoida ja oma seisukohti koordineeritumalt väljendada. Arutleti ka kodanikuhariduse teemadel ja käsitleti ühiskonna läbipaistvuse ning aususega seotud küsimusi üldisemalt. Näiteks leidsid osalejad, et probleemid püsivad jätkuvalt kohalikes omavalitsustes, kus tuleks senisest enam tähelepanu pöörata valimiskampaaniate läbiviimisele. Pikemalt peatuti ka kodanikuühiskonna enda eetiliste standardite tugevdamisel ning leiti, et kodanikuühiskonna eetikakoodeksi juurde oleks tarvis luua seletav-kommenteeriv täiendus, mis aitaks lahti mõtestada koodeksis sisalduvaid põhimõtteid. Loe edasi: Vabaühendused vajavad koostööd korruptsiooniennetuses
Projekti Eesti külad 2013 raames alustasid Liikumine Kodukant maakonnaühendused külade ja valdade koostöö kaardistamisega. Küsitlusega selgitatakse välja valdades toimivad kodanike ühendused. Edukaid koostöömudeleid tutvustatakse Liikumine Kodukant väljaandes Külakiri ning augustist ka kodulehel www.kodukant.ee . Projektijuht Külli Vollmer pakub mentorluse võimalust neile, kes oma koostöövorme alles otsivad. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab Põllumajandusministeerium.
Meil on hea meel teatada, et Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) toel on õige pea algamas kogukondlik terviseedendusprojekt UUS TERVIS ja me kutsume seega kõiki tervise teemadest huvitatuid selles kaasa lööma!
Juba praegu on võimalik kõigil, kel on huvi terviseedenduse ja tervisenõustamise vastu oma kogukonnas, projektile eelregistreeruda. Selleks palume endast teada anda tervemaailm@gmail.com kuni 17nda juunini. Osalejate arv on kuni 25 inimest (erinevatest kogukondadest) ja registreerime inimesi kuni grupi täitumiseni.
Täpsemat teavet projekti kohta saab lugeda alates 7. juunist projekti kodulehelt uustervis.ee.
Iga kultuuri- või spordisündmuse eelarvesse panustatud euro toob piirkonda tagasi keskmiselt 4 eurot – nii on märgitud Kultuuriministeeriumi poolt tellitud ja Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuringus „Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs“.
Kõige suurema eelarvega on muidugi rahvusvahelised sündmused, mida külastavad nii esinejate kui publikuna ka välismaalased.
Ka Euroopa Liidu programmi Kultuur poolt toetatavad projektid peavad omama rahvusvahelist mõõdet. Koguni pool kultuurikoostöö projektide eelarvest tuleb EL-lt, teine pool jääb korraldajate kanda. Omafinantseering valmistab enamasti kultuurisündmuste korraldajatele palju peavalu, kuid esmapilgul võib jääda märkamata, et selle omafinantseeringu alla käivad ka toetused riigi, kohaliku omavalitsuse ja sponsorite poolt.
Eesti kultuurikorraldajad on ELi programmi Kultuur projektide pea- ja kaaskorraldajatena olnud seni väga edukad: näiteks 2011. aasta taotlusvoorust sai toetust 4 pikaajalist ning 12 lühemaajalist kultuurikoostöö projekti. Loe edasi: Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?
Tänasest ootab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK taotlusi) vabaühenduste tegevusse vabatahtlike kaasamise suutlikkuse tõstmise taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg on 22. august kell 15.
Sellega toetatakse vabaühenduste tegevuses püsivalt osalevate vabatahtlike oskuslikule kaasamisele suunatud projekte, mille eesmärkideks on
– vabaühenduste tegevuses enamate, sh senisest erineva profiiliga vabatahtlike teadlik kaasamine ja kinnistamine
– vabatahtlike leidmise, juhendamise ja motiveerimise suutlikkuse kasv vabaühendustes;
– vabatahtliku tegevuse olulisuse teadvustamine ühiskonnas.
Toetatava projekti eelduseks on vabaühenduse poolt eelnevalt koostatud vabatahtlike värbamise kava olemasolu, mis esitatakse koos taotlusvormiga ning mida
täiendatakse projekti elluviimise ajal. Toetatava projekti tulemusena peab vabaühenduses käivituma regulaarne vabatahtlike kaasamine ühingu põhikirjaliste eesmärkide elluviimisele kaasaaitavatesse tegevustesse ning nende kinnistamine ühingu tegevusse.
Toetussumma piirmäär ühe taotluse kohta on maksimaalselt 6500 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti eelarve abikõlblikest kuludest.
Teave toetustingimuste kohta, taotlusvormid ning muu taotlusvooru info aadressil: http://www.kysk.ee/?s=945
Novembri keskpaigas sai kokku “Tähed Särama” komisjon, et valida 82 laekunud projekti seast välja kaheksa laureaati, keda Swedbank toetab kokku ligi 30 000 euroga. Toetust said nii uued algatused kui ka projektid, mis on juba mõnda aega edukalt tegutsenud.
Komisjoni esimehe, Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Robert Kiti sõnul oli seekordsete laureaatide seas juba kaks eelmise aasta finalisti. “Toetame suurima hea meelega neid noori, kelle ideed arenevad ja on kestlikud. Näiteks Tartu psühholoogiatudengite tasuta anonüümse nõustamise teenus laieneb maapiirkondade noortele ja Saku noore ettevõtlusklubi formaadist võib kasvada välja mudel, mida ka teised maakonnad saavad kasutada,“ ütles Kitt.
11 aastat toimunud konkursi finalistide hulka jõudsid nii loomeinimeste uuenduslikud algatused, erivajadustega noortele mõeldud projektid kui lauamängude arendajad. „Finaalprojektide eripalgelisus näitab, et Eestis on erinevatelt elualadel palju ettevõtlikke noori, kelle ideed väärivad toetust,“ lisas Kitt. Loe edasi: Noorte ettevõtlusprojektid saavad 30 000 eurot toetust
KÜSK annab teada, et vabaühenduste kaasava planeerimise taotlusvooru projektide esitamise tähtaeg on 10. märts 2011. Toetustingimuste ja korra teave ning taotlusvormid leiab siit.
Kaasava planeerimise koolitus toimub 8. veebruaril 2011.a. kell 13.00 kuni 17.00 Eesti Puuetega Inimeste Koja saalis (Toompuiestee 10, Tallinn). Registreerimine koolitusele aadressil kysk@kysk.ee kuni 07.02.11. Registreerimistasu 10 euro kohta saadab KÜSK arve.
Koolituse eesmärgid:
-tutvustada kaasava planeerimise põhimõtteid;
-tutvustada piirkonnaseltside ja vabaühenduste võimalusi planeerimisprotsessi sekkuda, seda mõjutada ning selles kaasa rääkida;
-analüüsida senise kaasamise probleemistikku, keskendudes planeerimise eri etappidele;
-tuua kaasavast ja mittekaasavast planeerimisest näiteid Eestist;
-anda ülevaade kaasamise headest näidetest välismaalt.
Allikas: KÜSK
