pidu – Lehekülg 6 – Külauudised

Sindi sotsiaaltöökeskuses valmistusid nõiad volbriööks

Rahvasuu räägib, et nõiad lendavat ringi tarkade ja nõidade päeval 1. mail, aga Sindi sotsiaaltöökeskusesse kogunenud eakad olid juba täna selle ime tunnistajaks.

Juta Velleste tänab Sofia Dovonina ja Ljudmila Deeva Foto Urmas Saard — Juta Velleste tänab: Sofia Dovonina ja Ljudmila Deeva. Foto: Urmas Saard

Millal nõia rolli moondunud Ljudmila Deeva ja Sofia Dovonina luua seljas lennates majja vuhisesid, jäi pika laua ääres istuvale toimekale eakate seltskonnale märkamata. Aga kui Anne-Mai Peets akordioni häält tegema pani ja viisijupid seepeale kõige lõbusamad tuurid üles võtsid, ei jäänud nõidadel hoogsad helid märkamata ning kargasid keset põrandat tantsu keerutma, seejuures üritasid luuad veelgi pöörasemalt kaasa lüüa.

Juta Velleste tutvustas ennast noore pensionärina. Tema eestvedamisel kogunevad Sindi erksamad pensioniealised kord kuus sotsiaaltöökeskuse majja. Velleste sõnul oli meelelahutuslike päevade algataja möödunud aastal ametisse tulnud uus Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Helga Isand. Jõulukuu keskpaigas koguneti esimest korda. Esinema paluti Eesti vanima järjepidevalt tegutseva Sindi lasteaia lapsed, kes laulsid ja tantsisid Ülle Jantsoni juhendamisel. Laili akordionimäng julgustas ka kartlikumad memmed tantsupõrandale.

Loe edasi: Sindi sotsiaaltöökeskuses valmistusid nõiad volbriööks

Saagu Võrust kõige tantsivam linn!

Fotomeenutus 2014. aasta tänavatantsult Võrus. Foto folkloorifestivali arhiivist.

Võru on oma pikkade tantsutraditsioonidega alati Eestimaal silma paistnud. On meil ju Võru valss ja Teppo lõõts, mille järgi on ikka tantsitud… Ja meil on Võru folkloorifestival – Eestimaa pikima traditsiooniga rahvatantsufestival. Miks ei võiks siis iga võrokene olla Eestimaa parim tantsija ja Võru võika olla tantsupealinn! Näitame seda iseendale ja oma sõpradele!

Haara rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil,oma sõber, kolleeg, perekond, juhuslik kaasteeline kaenlasse ja tantsi Kikapuud – nii nagu teeb seda Eestimaa tantsuteadlikum ja rõõmsam rahvas. Kikapuu või Kikapoo (cicapo, kikapoo), ka pikadori marss, on elavaloomuline tants, mida tantsitakse peamiselt kõnnisammude ja kandastakutega.

Ühistantsimisest osavõtmiseks:

1. Häälesta oma raadio 29. aprillil kell 13.10 Vikerraadio lainepikkusele – sealt tuleb muusika.

2. Tantsi! Kui tantsusamm läheb segi, siis vaata tantsukirjeldust siit: http://errs.ee/index.php?id=65108

3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube’i. Video nimeks pange “Rahvusvaheline tantsupäev 2016 – (tantsiva seltskonna nimi)”.

4. Lingi oma videost palume saata aadressile errs@errs.ee.

Kui enamikule saab selle Kikapuuga tantsupäev läbi, siis Võrus kestab see hiliste tundideni! Kell 18 kutsume Sind Võru Kesklinna parki , sest just siis ja seal lööme lahti XXII Võru Folkloorifestivali hooaja! Veelgi enam – kohale tulles saad osa sellest, kuidas täisealiseks saanud festival muudab oma nime, muutudes folkloorifestivalist pärimustantsu suurpeoks! Tule ja pidutse pärimustantsu festivali nimevahetuspeol! Siivsa noorukina ei plaani festival väga tihti nime muuta, seega, kui nüüd kohale ei tule, siis jääd ainukordsest varrupeost ilma! Tantsupäevale paneb väärika lõppakordi kell 19 kultuurimajas Kannel toimuv tantsuansambli Sõprus 70. juubeli kontsert.

Tiia Must

Pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”

Laste pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas” toimub sel aastal Baltica osaluspeona. „Saame kokku jüripäeval, 23. aprillil kell 11.00 Audru Männituka lasteaia õuealal. Kui ilm meid tõesti alt veab, lustime Audru rahvamaja katuse all,“ ütlevad peo korraldajad Evi Vaher ja Anneli Kala.

Laste pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas” toimus esimest korda 2000. aastal. Sealt alates on Pärnumaal Audru lasteaia hoovil pea igal kevadel pärimuspidu peetud.

Pidu on üles ehitatud jüripäevase perepeona, mis toetub kohalikule pärimusele ja kus saavad osaleda kõik peolised, lastest vanavanemateni.

Loe edasi: Pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”

Saarde pärimuspäev kogub rahva Kilingi-Nõmmele

Saarde valla pärimuslik ja peredele suunatud rahvakultuuripäev toimus eelmisel aastal esimest korda. Sel aastal jätkatakse pärimuspäeva traditsiooni ja tegemist on ühe Pärnumaa piirkondliku Baltica eelpeoga.

Kilingi-Nõmme klubi Foto Urmas Saard — Kilingi-Nõmme klubi. Foto: Urmas Saard

Pärimuspäev sai tõuke kohalikest pärimuslugude kogumisest. Eelmisel aastal kogutud pärimusjuttude hulgas oli vana-aja toiduretsept kartuliriivkaraski valmistamise kohta. Seda pidupäevarooga pakutakse ja süüakse ühiselt sellel aastal.

Lugusid, mida pärimuspäeval lugeda, on kogutud ka see aasta. Aino Kapsta on kirja pannud ja laste abil välja andnud raamatu, mis võiks paljudele olla eeskujuks. Kokku on pandud kohalike vanade tööriistade näitus. Pärimuspäevale kutsutakse kohalikes rahvariietes, kasvõi mõne üksiku detailiga, selleks, et oma kodukoha rõivaid uhkusega hoida ja teineteisele esitleda.

Haruldase külakosti toovad päevale soome-ugri sugulasrahva ersa-mokša folklooriansambli Kilejne lauljad, kes tähistavad sel päeval traditsioonilise ersa keele päeva. Pärimuspäeva lõpetab vahvate koolipoiste lõõtsamäng Karksi-Nuiast. Esinevad Lõõtsavägilased, kelle pillimängu saatel on hea tantsugi lüüa.

Loe edasi: Saarde pärimuspäev kogub rahva Kilingi-Nõmmele

Sindi võimlemispidu kinkis taas unustamatuid silmapilke

Täna peeti Sindi avatud noortekeskuse korraldusel üheksas Sindi võimlemispidu.

Sindi IX võimlemispidu Foto Urmas Saard — Sindi IX võimlemispidu. Foto: Urmas Saard

„Tavaliselt on ikka olnud sadakond esinejat, aga tänavusel võimlemispeol soovis osaleda ligemale 140 kunstipärase spordiala harrastajat,“ ütles noortekeskuse juhataja Helle Vent, kes poetas peokava näppu ja rebis ühelt pressile eraldatud esiistmelt piirava lindi. Nagu alati, hõivati ka selle kevade oodatud suurpeol kõik kohad saalis. Paljude aastatega kogutud kogemustega Vent teab, et suured ettevõtmised nõuavad ettevalmistavas etapis ka kõige pisemate asjadega arvestamist, rääkimata suurtest vajadustest. Igal aastal saavad organiseerimise kogemusi ka noortekeskuse noored, kes moodustavadki tegevtoimkonna tuumiku. Neid polegi vähe ja kõigil oma kindlad ülesanded. Enamik nimesid jääb märkamatuks, eriti siis, kui kõik toimib kavandatult ladusa sujuvusega. Hea tava kohaselt kirjutatakse abilised kavalehe lõppu ja sageli ei pandagi nii öelda lavataguseid tähele, aga ometi sõltub väga oluliselt just neist ühe hea peo eeskujulik õnnestumine sama palju, kui esinejatest laval, kellele publik meeletu aplausiga austust avaldab.

Loe edasi: Sindi võimlemispidu kinkis taas unustamatuid silmapilke

Pika traditsiooniga Sindi võimlemispidu taas kätte jõudmas

10. aprillil toimub Sindi Avatud Noortekeskuse korraldusel üheksas Sindi võimlemispidu.

Helle Vent paneb koos abilisega võimlemispeo plakateid välja Foto Urmas Saard — Helle Vent paneb koos abilisega võimlemispeo plakateid välja. Foto: Urmas Saard

Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et Sindi seltsimaja laval esineb sarnaselt eelmiste aastatega umbes sadakond esinejat. Osalevad Pärnu linna, Kilingi-Nõmme ja Sindi võimlejad, samuti diskotantsijad ning üllatusesinejad.

Korraldajat toetavad Sindi linnavalitsus, Fein-Elast Estonia OÜ, Pajo trükikoda, Sindi seltsimaja, Sindi ANK. 3D graafikas plakati kujundas Heiko Kivila. Organiseerimisega abistavad 15 noort. „Sellele peole vabatahtlikuks tulemine on noorte hulgas väga populaarne väljakutse,“ selgitas Vent. „Näiteks on vaja võimlemispeoks pressida 120 märki. See on päris suur töö! Liisbetil valmivad võimlemispeo šokolaadid jne.“

Vent lisas, et tänavu osaleb nende võimlemispeol ka 4H maskott hiir Hubert. „Noorteühing 4H tähistab sel aastal oma 25. juubelit ja sõbralik Hubert asus üleriigilisele sünnipäevatuurile „Hubert tuleb külla!“ Juubelituuriga alustas ta 22. veebruaril Viljandimaal Kirivere põhikoolist. Edasi kulges teekond Kõpu põhikooli ja Suure-Jaani Noortekeskusesse. Meie käsutusse antakse Hubert 7. aprillil Endla teatris toimuval 4H maakondlikul üritusel.“

Võimlemispidu peetakse pealtvaatajate jaoks tasuta ja loodetavasti jätkub sadade kohtadega saalis ruumi kõigile huvilistele. Külauudised on andnud nõusoleku toimuvast kokkuvõtva reportaaži teha ja varsti pärast etendust saab samast portaalist ka pildigaleriid vaadata.

Urmas Saard

Ivo Linna on teise Eesti naiste tantsupeo patroon

Täna Jõgeva kultuurikeskuses toimunud II Eesti Naiste Tantsupeo MeheLugu esitluskontserdil kuulutati välja 12. juunil toimuva suurpeo patroon, kelleks on Ivo Linna.

Ivo Linna Foto Urmas Saard — Ivo Linna. Foto: Urmas Saard

Peo korraldustoimkonna juhi Airi Rütteri sõnul kannab patroon kahesugust rolli. Ühelt poolt on ta peo sümboolne esindaja ja hea tahte saadik, teisalt on tal peol oma kindel roll. “Kui 2011. aastal toimunud I naiste tantsupeol lõi tollane patroon Evelin Ilves peol kaasa tantsijana, siis tänavu on Ivo Linna üks meestest, kes aitab jutustada MeheLugu,” ütles ta.

MeheLugu on lugu Eesti mehest, sellest kuidas mees näeb naist läbi oma silmade ja südame. Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma – avatud ja elurõõmus ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Ivo Linna kõrval aitab lugu jutustada Jõgeva juurtega näitleja Tiit Sukk.

Erakordne on see, et Ivo Linna tähistab naiste tantsupeo toimumise päeval oma 67. sünnipäeva.

Loe edasi: Ivo Linna on teise Eesti naiste tantsupeo patroon

Leigarid meenutavad Kristjan Toropit lavastusega „Kujutletud maastikud“

Laupäeval, 5. märtsil, etendub Harjumaal Kose kultuurikeskuses Leigarite esimese kunstilise juhi Kristjan Toropi sünniaastapäevaks Jaan Ulsti loodud tantsulavastus “Kujutletud maastikud”, mis pakub publikule võimaluse koos esinejatega ka ise tantsumaastikul liikuda.

Leigarid Eesti Vabaõhumuuseumi Jüri-Jaagu talu õuel Foto Urmas Saard — Leigarid Eesti Vabaõhumuuseumi Jüri-Jaagu talu õuel 2011. a juunis. Foto: Urmas Saard

Lavastaja Jaan Ulst märkis, et etendus on mõeldud tantsuhuvilisele publikule, kes on avatud, julge ja valmis kaasa hingama. “Anname võimaluse proovida ja kogeda neid vorme, mida kasutades hakkab tantsija laval hiljem oma lugu jutustama,” ütles Ulst.

“Kujutletud maastikud” räägib loo inimestest, kes eri aegadel on erinevatesse tantsuvormidesse punutud. Fookuses on tantsuvormimängud ja nendes iseendaks jäämine.

“Repertuaar pärineb ajast, mil suletud riigipiirid suunasid tantsijaid otsima lubatud vorme, et tantsida enda pärimustantse kui ka naaberrahvaste tantse, et tunda end maailmaga ühendatuna. Tahan öelda, et kellegi moodi või kellegi meele järele olles saab siiski ka iseendaks ja oma rahva pärimusele truuks jääda,” lausus Ulst.

Loe edasi: Leigarid meenutavad Kristjan Toropit lavastusega „Kujutletud maastikud“

Sindit tabas „tähtede“ sadu

Eilsel Sindis toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel kõneles linnapea Marko Šorin, kes ühiselt volikogu esimehe Toomas Asiga andis üle Sindi Aastainimese tiitli Margit Schmidtile, samuti austati oma linna kultuuritegelasi ja sportlaseid, kuulutati välja Sindi Kaunis Kodu ja Kaunis Aed võitja. Õhtu meelahutusliku osa täitsid muusikakorüfeed Lembit Saarsalu, Merle Kollom ja Karmen Puis.

Mirtel Metsmaa Foto Urmas Saard — Mirtel Metsmaa. Foto: Urmas Saard

Riigihümni lauldi Sindi laulukoori eeslaulmisel ja Kristel Reinsalu juhatamisel. Järgnevalt kõlas koori esituses Tõnis Mägi „Palve“, solistina laulis Sindi gümnaasiumi 3. klassi õpilane Mirtel Metsmaa, kes võitis 2013. a „Kuldmikrofoni“, aga on olnud ka „Sindi Ööbik 2013“ 5 kuni 7-aastaste võitja, samuti mullune oma vanuserühma parim „ööbik“.

Pidupäeval mõeldi ka argiselt

Võimsalt hingestatud sissejuhatusele järgnes Marko Šorini kõne, mis meenutas, et Eesti riigi loomise triumfi ja pidupäevade vahele asetub argipäevane pingeline töö. Nagu kogu maailm pöörleb pidevas muutuses, seisab ka kodulinn Sindi sama vääramatu tõsiasjaga silmitsi. Linnapea sõnul võiks Sindi paisu saagast juba mahuka raamatu ilmutada, aga ikkagi pole veel järelsõna kirjutamise aeg kätte jõudnud. Iga päev saab uusi lehekülgi juurde kirjutada.

Loe edasi: Sindit tabas „tähtede“ sadu

Udmurdi tantsud ja mängud Tartu tantsuklubis

24. veebruari õhtul alates kella kaheksast kuni keskööni on kõigil huvilistel võimalus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) toimuvas Tartu tantsuklubis õppida peamiselt Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantse, laulumänge ja mänge.

Folklooriansambel Jumšan gur Lätis Turaidas 27 septembril 2015 aastal Foto Nikolai Kuznetsov — Folklooriansambel Jumšan gur Lätis Turaidas 27. septembril 2015. aastal. Foto: Nikolai Kuznetsov

Tantsude õppimine läheb tantsuklubilistel ladusamalt, kui tantsijatel on tähelepanelikkust ja visadust, mis viib sageli sihile. Udmurtide mängud on väga kaasahaaravad ning need peaks tekitama hasartset mängulusti igas vanuses osalejates.

Tartus õppivad ja elavad udmurdid on loonud oma folklooriansambli Jumšan gur ehk Peoviis, mis tegutseb siinmail ansamblina 2006. aastast, kuid juba ’96-st käivad Tartus elavad udmurdid üheskoos laulmas ja tantsimas. Udmurdid tutvustavad meelsasti huvilistele oma kodukandi rahvakultuuri ehedal kujul. Ansambli koosseis muutub pidevalt, kuna koosneb peamiselt tudengitest. Samas kuulub ansamblisse ka staažikamaid osalejaid, kes on Tartus tegelenud udmurdi rahvakultuuriga ligi 20 aastat.

Mõned videoklipid ansambli esinemistest:
1) Riias soome-ugri rahvakultuuri festivalil 26. septembril 2015. aastal
2) Hõimupäevade suurkontserdil Tartu ülikooli aulas 17. oktoobril 2013. aastal

Loe edasi: Udmurdi tantsud ja mängud Tartu tantsuklubis

Tulekul Baltica 2016 Pärnu eelpidu

Kahekümnendat korda kohtuvad Nooruse Majas Pärnu folklooriseltsid, lauluansamblid ja pillimehed. Traditsiooniline folklooripidu toimub Pärnu Rääma linnaosas igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeva paiku, sedakorda 20. veebruaril algusega kell 14:00.

Räämapidu Foto pressisõnumiga — Räämapidu. Foto: pressisõnumiga

Tänavu on peo korraldusmeeskonnas Pärnu Aianduse- ja Mesinduse seltsi eestvedaja rahvalaulik Terje Ojaste ning pärimusmuusikud Esta Ruusmann ja Olavi Kõrre, kes ühtlasi kannavad peo peremehe ja perenaise rolli.

Rääma folklooripidu on alati olnud üheks osaks Rahvusvahelise Folkloorifestivali Baltica piirkondlikest ülevaatustest ja eelpidudest, kus folkloorieksperdid saavad kohalikele tegijatele tagasisidet anda, selgitab Baltica 2016 avalike suhete juht Kristin Viljamaa. Iga pidu kujuneb erinevate esinejate tõttu omanäoliseks, kuid jääb alati ühesuguse formaadi juurde. Esinemiskavad on rühmad ette valmistanud vastavalt maakonnas säilinud pärimusele ja esitanud teadaolevalt võimalikult autentselt. Iga folkloorirühma esinemise ajal jäävad teised osavõtjad pealtvaatajateks.

Sel aastal minnakse peoga pärimusele hoopis lähemale. Kõik erinevas vanuses tantsijad, lauljad ja pillimehed, umbes 200 inimest, osalevad kõiges. Teineteisele õpetatakse tantse ja laulumänge ning lauldakse regilaule.

Loe edasi: Tulekul Baltica 2016 Pärnu eelpidu

Head uut aastat Sindist!

Neljatuhande elanikuga Sindis tervitati uue aasta saabumist kümnekonna minuti jooksul kestva tulevärgiga linna mitmes piirkonnas.

Mitte kõik inimesed ei valgunud linna tänavatele. Koduakendel vaatamist eelistasid paljud kõrgemate korruste elanikud. Kui möödunud aasta tihedas udus jäi taevaalune värvide mäng peaaegu täielikult nägemata, siis käesoleva aasta selges taevas oli värvide purunemine kütkestavalt ilus.

Juuresolev pildigalerii on ainult ühe väikese seltskonna elamusest uusaasta ööl.

Head uut aastat Sindi taevas. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Head uut aastat Sindist!

Keilit tantsima minnes ära looda kiiret koju naasmist

Eile õhtune aeg Pärnu Nooruse Maja suures saalis möödus mõnekümne inimese osavõtul keili tantsusammudes, mälumängu hasardis, kiltide tutvustamise ja külalisi võõrustava perenaise valmistatud briti toitude kiitmisega.

Meeldivas seltskonnas

Erika Jeret ja Roger Evans läbivad väravat Foto Urmas Saard — Erika Jeret ja Roger Evans läbivad “väravat”. Foto: Urmas Saard

Sättides laupäeva õhtul välja minema lubasin kiiresti kodus tagasi olla, sest olin juba paaril korral varem näinud nii keilit kui kildi esitlust ja lootsin loo tegemiseks piirduda mõne üksiku pildistamisega, et lühikese uudisnupukese juurde ka mõne foto lisada. Paraku edenes õhtu ettearvamatu põnevusega ja kodused lubadused meenusid alles hilisõhtul üle ukseläve astudes. „Süüdi“ selles kõiges muidugi lustlik Tallinna Keilibänd, tantsusid õpetanud Jaagup Kippar ja tema kaaslane Hannele Känd, aga eeskätt ikkagi õhtu eestvedajad Erika Jeret ja Roger Evans, lõpuks muidugi ka väga meeldiv seltskond, kes lubas ennast kõiges kaasa kiskuda.

Akordioni ja viiuliga tegid muusikat Sulev Reisberg ja Enrik Visla. Jaagupi kontrabassi keelte heli pääses valla vaid ühe korra ja muusikuga ühes olnud põiepillilgi polnud palju rohkem võimalusi, sest ansambli juht haaras enda kätte ka šoti keilitantsude õpetamise. Pidevalt oli 8 paari põrandal, sest mõned üksikud eelistasid rohkem laua ääres istumist ja teiste trallimist eemalt jälgida. Teadagi on naised kõikjal hakkajamad. Kui ühe tantsu käigus vajati kahe naise kohta ühte meest, ei jätkunud kõigile naispaaridele sedagi. Aga midagi sellepärast tegemata ei jäänud ja pidu kasvatas aina tuure ja tempot. Mitte ainult põrandal, vaid ka parketi küljest lahti rebides, eriti kannikate lähedale tõusid Jaagupi ja Hannele jalad.

Loe edasi: Keilit tantsima minnes ära looda kiiret koju naasmist

Šoti peotantsud Pärnu Nooruse Majas

17. oktoobril algusega kell 19:00 toimub Pärnu Nooruse Majas šoti peotantsude õhtu, kus tantsuks mängib Tallinna Keilibänd.

Möödunud aastal tantsiti keilit Café Grand'is Foto Urmas Saard — Möödunud aastal Café Grand’is. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Samas esitletakse šoti kilti, mida pole sünnis teadmatusest nalja visates seelikuks nimetada.[/pullquote]Tänavu teist aastat aset leidvad Pärnu Briti päevad annavad taas võimaluse keilit tantsida. Selgituseks, et šotlased ütlevad peotantsu kohta ceilidh, mis eestlaste suus kõlab lihtsalt keili. Enamasti on keilitantsud kiiretempolised, mõned siiski ka rahulikumad, aga kindlasti lõbusad. Šoti keilitantsuks sobilikke riile, džiige, tusteppe ja teisi muusikapalasid mängivad kontrabassi, akordioni ja viiuliga Jaagup Kippar, Sulev Reisberg ja Enrik Visla. Kippari sõnul pole eelnev tantsukogemus oluline. Tantsud sobivad edasijõudnute kõrval hästi ka algajatele. Vajaduse korral lubas Kippar ettehõikajana kõndida iga tantsu eelnevalt ilma muusikata läbi: korra või kaks või seni, kuni liikumine lõpuks selgeks saab. „Ja siis läheb lahti bändi saatel do-si-dootamiseks ja paju koorimiseks,“ naljatas Kippar.

Loe edasi: Šoti peotantsud Pärnu Nooruse Majas

Ainula „Aastaajad võimlemises“

Ainula Balleti ja iluvõimlemise stuudio eestvedamisel toimus eile viiendat korda korraldatud võimlemispidu „Aastaajad võimlemises“, mis tõi Pärnu Kesklinna koolide võimla põrandale esinema Pärnu-Jaagupi, Sindi ja Pärnu rühmad.

Treenerite kava Foto Mariko Passel — Treenerite kava. Foto: Mariko Passel

Tänavu osales ligemale 180 last erinevatest klubidest ja rühmadest nagu Akrobaatikaklubi Tirel, VK Rüht, Sindi ANK, Tantsukool WAF Dance, Ruubensi Tüdukud, Kadri lasteaed, Pärnu-Jaagupi tantsurühm Esperanza, Sindi Gümnaasiumi D.R.E.A.M. ning Ainula Baletti ja iluvõimlemise stuudio erinevad rühmad.

Kevadine keskpäeva etendus algas Ainula Balleti ja iluvõimlemise stuudio etteastega. Graatsiliselt varvastel tippides toodi vaatajani Pjotr Tšaikovski ballett “Pähklipureja”- lillede valss.

Loe edasi: Ainula „Aastaajad võimlemises“

Sinimäe kool peab uue maja soolaleivapidu

Selline näeb tulevikus välja Sinimäe hariduskompleks.

Täna, 27. veebruaril peetakse Sinimäe kooli soolaleivapidu, kuhu on oodatud kõik, kes uue maja valmimisele kaasa aitasid. Peo külalisi kostitab koolirahvas söökla ahjus valminud leiva ja muude küpsetistega. „Väiksemates omavalitsustes pole kool pelgalt haridusasutus, see on kohaliku elu keskus ja riik toetab igati kodulähedaste põhikoolide säilimist,“ ütles tänasele peole kutsutud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Mullu oktoobris eraldas riik Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul Sinimäe koolimaja ehituseks Vaivara vallale 560 671 eurot.

Õppetöö uues koolimajas, kus lisaks koolile on veel lasteaed ja raamatukogu, algas juba möödunud aasta detsembri alguses. Algselt oli hoone valmimine kavandatud õppeaasta alguseks, kuid erinevatel põhjustel lükkus koolimaja avamine talvekuudesse. Nii otsustas kool soolaleivapeo korraldada nüüd.

Sinimäe põhikooli endine, 1958. aastal valminud hoone sai kannatada 2012. aasta 20. septembri öösel toimunud tulekahjus. Hoone taastamist ei peetud otstarbekaks, vaid otsustati ehitada uus, kaasaegne ja energiasäästlik koolihoone koos lasteaiaga. Koolimaja on projekteeritud 135 õpilasele, lasteaeda mahub kaks rühma.

Asso Ladva

Traditsiooniline aastavahetus Suurel Munamäel

Kolmapäeval, 31. detsembril 2014 kell 23:00 kogunetakse Eestimaa kõrgeimasse tippu Võrumaal Haanja külas, et vana aasta pidulikult ära saata ja uus vastu võtta!

Kell 23:30 toimub tuleshow Kelfirius Tuleteatrilt ning otseloomulikult ootab südaööl ilutulestik.

Peale ilutulestikku on võimalik külastada torni ning pidu jätkub kell 01:00 Haanja rahvamajas, kus tantsuks mängib ansambel SÄDE.

Torni ja rahvamajas jätkuva peo kombineeritud pilet on 2 €.

Tule kolme valla ühisele spordipäevale!

6. septembril kell 12 toimub spordipäev Jõksi laululava juures Kanepis.

Meeleolukale spordipäevale on oodatud kõik Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla liikumisharrastajad.

Alad: Kuulijänn, kaarikusõit, paku veeretamine, kotijooks, granaadi täpsusvise, köievedu, murutraktorite vigursõit vallavanematele, vee- ja võrkpall.

Spordipäevast väsinud lihased lõdvestame ansambli Meelis Band saatel!

Registreeri 6-liikmeline meeskond : kultuur@kanepi.ee

Info Kristel Kuslapilt tel 5660 1337.

Viljandis algavad hansapäevad

6. juuni õhtul algavad Viljandi hansapäevad, mis avatakse kell 20 raekoja pargis.
Avatseremoonia viib publiku keskaegsest Lübeckist läbi ajaloo ja geograafia kaasaegsele hansapäevade pealavale Viljandi lauluväljakul. Teekonnal kuuldakse Mozarti heliloomingut, nähakse lahinguid ja kohtutakse punkaritega.
Kell 21 annavad pealaval avakontserdi Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor.
Õhtu jätkub hansapäevade noortealal Viljandi vanas lennukitehases. Endine lennukitehas on samuti saanud rikkamaks ühe kontsertlava võrra, mis kevadest saati kuulub Sakala Keskuse haldusalasse. Hansapäevade avaõhtul astuvad värskel rokilaval koos ansambliga Nion üles
Viljandist ja Viljandimaalt pärit noored ja säravad artistid.
Hansapäevade programm saab tegelikult alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika aidas Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents ”Ettevõtja ja tööjõud”. Viljandi Maavalitsuse saalis kogunevad kell 12
konverentsile Elava Ajaloo huvilised.
Hansapäevade teisel päeval kell 10 tulevad Viljandi vanalinna tänavatele hansakaupmehed ning algab kaks päeva kestev melu, mis on täis kunsti, teatrit, muusikat, tantsu ja sporti.
Maris Aarna

Räpina Aianduskool 90 ja vilistlaste kokkutulek

Veidi alla 8000 on neid inimesi Eestimaal, kellele Räpina Aianduskoolis on ulatatud lõputunnistus. Seega on raske leida kedagi, kes ei tunneks kedagi, kes…

Räpina Aianduskooli 90. juubeli tähistamiseks korraldatav vilistlaste kokkutulek toimub laupäeval, 7. juunil. Kohale maksab tulla juba varakult või isegi eelmisel päeval, sest lisaks aianduskooli poolt pakutavale toimuvad samal ajal, 6.-7. juunil, ka Räpina Hea kodu päevad koos kõikvõimaliku põneva – nii hariva, meelelahutusliku kui kaubandusliku – programmiga.

Räpina Aianduskooli vilistlaste kokkutuleku info!

Räpina Hea Kodu Päevade info!

15aastane Kuhjavere külaselts – mitmekülgne teenäitaja

Külaseltsi sünnipäeva peeti Kuhjavere külamajas, mille hubasust ja ökonoomsust pidulikul sündmusel kiideti. Foto: Lagle Vilu

Möödunud laupäeval Suure-Jaani vallas toimunud Kuhjavere külaseltsi 15. aastapäeva pidustustel toodi välja mitmeid põhjusi, mille poolest see Viljandimaa paik võiks olla teistele eeskujuks.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor ning Suure-Jaani vallavolikogu aseesimees Arnold Pastak märkis, et Kuhjavere on olnud paikkonnas ikka teenäitajaks oma järjepidevusega, koduse külamaja, aktiivse osalemisega Olustvere hoidiste messil ning loomulikult üle-eestilise külateatrite festivaliga, mis tänavu toimub kümnendat korda.

“Särav külavanem Romeo Mukk on alati kohal erinevatel Kodukandi ettevõtmistel. See tähendab võimalust olla ise informeeritud ja avaldada oma arvamust, teha ennast nähtavaks. Selliste külade ja seltside üle saab vaid rõõmu tunda,” ütles Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liige Urmas Kristal.

Naaberküla Aimla esindaja Jüri Sulg rõhutas Kuhjavere edu põhjusena kindlate eestvedajate olemasolu. Mitmed sõnavõtjad toonitasid, et Kuhjavere pole parematel aegadel kaasa läinud suurte külmajade ehitamise buumiga, mis mujal on toonud kaasa selle, et praegu läheb kogu aur nende hoonete haldamisele. Rõhutati ka järjepidevust, avatud olekut ja nn pidevat kaardilolekut kui Kuhjavere märke.

“Külalisi oli Kuhjavere külaseltsi sünnipäeval kokku ligi poolsada,” rääkis Kuhjavere külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk. Kaugemad tulid Tartu-, Pärnu- ja Raplamaalt. Kõige enne saigi sõna Anne Kalg Raplamaa külade liidust. Raplamaa põhjusel, et seal pandi alus külaliikumisele Eestimaal, eestvedajateks Mikk Sarv ja Kaja Kaur. Ka kuhjaverelastele on tähiseks tegutseda 20 aasta juubelini ja veel edasigi. Rõõmsalt oli esindatud naisselts Pärnumaalt Paikuse Martad. Kokku oli külalisi 15 erinevast ühendusest või külast, nende seas 11 külavanemat. Suur rõõm oli endiste kuhjaverelaste Aili ja Enno üle, kes tulid Tartumaalt. Enno on see mees, kes aitas 2000. aastal külamaja ehitustöid teha.”

Peomeeleolu hoidis üleval oma valla lõõtsamees Ain Arula Taevere külast. Suupistet „Kilu koduleival” jätkus ja maitses ka suurepäraselt. Traditsiooniliselt lõpetati pidu sünnipäevatordiga, mida kulus 6 kg.

Jaan Lukas

Suur tantsupäev Eesti rahvatantsu suurmehe Kristjan Toropi 80. sünniaastapäeval

Kolmapäeval, 5. märtsil oleks folklorist, tantsukoguja ja õpetaja ning rahvakunstiansambli Leigarid esimene kunstiline juht Kristjan Torop saanud 80 aastaseks.

Sel päeval toimub Eesti vabaõhumuuseumis pärimustantsu päev. “Kristjan Torop oli see mees, kes lavale kippunud eesti rahvatantsijatele meenutas, et rahvatants pole loodud teistele näitamiseks, vaid tantsitud möödunud aegadel talurahva seas tantsumõnu või mõne tähtsamagi eesmärgi pärast. Folkloorikogudest ja -teadjatelt õpitu esitamine nõnda, et kohaliku pärandi tähendusrikkus säiliks ning kõnetaks ka võõrast, oli Toropi töö põhiliseks sisuks ja väljakutseks,” selgitab praegune Leigarite kunstilise juhi assistent Sille Kapper ja tutvustab 5. märtsi päevakava:

“Tantsuhuvilistele inimestele jätkub tegevust kogu päevaks: alates kella 11 saab osa võtta õpitubadest ning kell 19 algab simman Kolu kõrtsi tallis. Õpitubades on võimalik osa saada nii Eesti, Leedu, Läti kui Poola tantsijate oskustest, iga õpituba kestab umbes ühe tunni.

Eriline sündmus leiab aset kell 17:30, kui vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu värava juures avatakse Kristjan Toropile pühendatud pink. Pingi idee autoriks ja teostajaks on Ürgleigarite rühm – Toropi vanimad õpilased ja mõttekaaslased.”

MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid

Põlvamaa Omavalitsuste Liit tähistas 20. juubelit

Möödunud laupäeval, 15. veebruaril tähistas Põlvamaa Omavalitsuste Liit (POL) Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses toimunud balliga oma 20. tegevusaasta täitumist.

Peoõhtu avas POLi vastne esimees Kaido Kõiv: “Mul on väga hea meel, et saame kõik koos tähistada POLi 20. tegevusaasta täitumist. Tahan tänada kõiki neid, kes on rohkem või vähem selle 20 aasta jooksul Põlvamaa Omavalitsuste liidu tegevustesse panustanud. Kõigil teil on täna võimalus hetkeks peatuda ja mõelda tagasi muredele, tulistele vaidlustele, äpardustele, rõõmustavatele üllatustele ning edukatele koostöö momentidele.”

20 aasta tööst tegi kokkuvõtte Liidu endine tegevdirektor Hele Oidermaa, kes pani omavalitsusjuhtidele südamele, et väga oluline on jätkuvalt teha koostööd ja vaadata maakonda tervikuna. Põlvamaa Omavalitsuste Liidu ajaloost rääkides tõi Oidermaa välja mitmeid erinevusi võrreldes teiste omavalitsusliitudega: Põlvamaa oli viimane maakond, kus liit loodi, selle juhatusse kuuluvad kõigi Põlvamaa valdade omavalitsusjuhid ja Liidu juhatuses pole toimunud suuri vahetusi, kuna omavalitsuste eesotsas on pikka aega ametis olnud juhid.

Sõna said ka kõik varasemad esimehed, nende seas kolm Liidu asutajaliiget: Sirje Tobreluts, Lennart Liba ja Peeter Sibul. Lisaks neile on esimehe ametis olnud Aivar Luts (Kanepi endine vallavanem), Andrus Seeme (Kõlleste vallavanem) ja Raul Kudre (Värska vallavanem). Igaühel neist oli võimalus meenutada oma juhtimisaega – kirjeldada toonast olukorda ja tuua välja, mida head sai maakonnas ära tehtud.

Loe edasi: Põlvamaa Omavalitsuste Liit tähistas 20. juubelit

Otepää kultuuri- ja spordirahvas pidas pidu

17. jaanuaril toimus Nuustaku pubis traditsiooniline Otepää kultuurikollektiivide uus-aasta pidu, mille teemaks oli “Katus sõidab”. Peol tunnustati ka Otepää valla parimaid sportlasi.

Otepää valla spordispetsialist Harald Laidre sõnas, et oma ettepanekuid parima sportlase tiitlile esitasid valla spordiklubid ja kõik vallaelanikud. Sportlasi tunnustasid volikogu esimees Jaanus Raidal, vallavanem Kuldar Veere ja haridus-kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Miia Pallase.

Otepää valla parimateks sportlasteks tunnistati Karl-August Tiirmaa, Triin Ojaste, Camen Piho, Andres Saal ja Liivi Parik. Parimaks valla võistkonnaks tunnistati FC Otepää esindusmeeskond, parimaks treeneriks Kalju Ojaste. Eriauhina sai valla noorsportlane Airiin Pikk.

Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et peo teemaks andsid inspiratsiooni kultuurikeskuse remonditööd. Otepää Kultuurikeskuse kollektiiv tänas ja tunnustas kõiki Otepää valla isetegevuslasi ja nende juhendajaid. Õhtu jätkus meeleolukate etteastetega, kus astusid üles valla isetegevuslased. Õhtu aitas sisustada ansambel Viiser, õhtut juhtis Lauri Drubinš. Kohal olid uus-aasta peol segakoor Eveko, Otepää linetantsijad, Otepää Teater, Nuustaku segarühm, Nuustaku naisrühm, ansambel Relami, tantsutrupp FeelingGood, käsitöörühm Karukäpp.

Taidluspeo korraldas Otepää Kultuurikeskus koostöös Otepää Vallavalitsusega.

Torma valla eakad pidustesid seriaali “Õnne 13” tegelastega

Sadala kooli õpilased näitemängu esitamas. Foto: Pille Tutt — Sadala kooli õpilased näitemängu esitamas.
Foto: Pille Tutt

Möödunud laupäeval arutasid näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa kultusseriaalis “Õnne 13” Uuevariku talu perenaise Annemai Kattai ja “tegevdirektori ” Ülo Ümerana lõunamaale puhkuse sõidu perspektiivikuse ülle. Pühapäeval olid artisid aga külas Torma valla eakate peol Sadala Külade Seltsi rahvamajas. Koosviibimist siustasid ka erinevas vanuses kohalikud etlejad. Traditsioonilise sündmuse korraldasid heategevuse edendaja Eckard Klug ja tema kaasa Luule Väin koos pereliikmetega.

Eakate pidu algas Sadala kooli esimese ja teise klassi õpilaste esitatud näitemänguga “Kuidas Päkapikud endale praeguse välimuse said ” Enne laste lavale tulemist ütles lavastaja ja dramaturg Valdi Reinas: “Sadalas on edukalt Käima lükatud Külade Teater. Peame aga mõtlema järjepidevusele ja nii loodigi koolis näitering “. Reinasel oli näitemängu lavastamisel abiks Sadala kooli õpetaja Angela Saksing. “Mulle meeldis väga laste esinemine, ” avaldas arvamust nooruslik daam Endla Padrik Rääbise külast.” Vahva , et Sadala rahvamajas kogu valla eakate pidu peetakse ja siin paljud teisedki kultuuri-ja seltskondlikud sündmused toimuvad. Meil Rääbise kandis pole praegu kahjuks kohta, kus kohalikud elanikud saaksid koos käia, ” lasusus ta. Loe edasi: Torma valla eakad pidustesid seriaali “Õnne 13” tegelastega