pärimus

Käimas on rahvamuusikatöötluste konkurss
“Pärimuse päitsed II”

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel kuulutas välja rahvamuusikatöötluste konkursi “Pärimuse päitsed II”. Konkursi eesmärgiks on luua uusi ja uuenduslikke rahvamuusikatöötlusi, mis oleksid kõlapildilt nüüdisaegsed, kuid põhineksid pikaajalistel rahvamuusikatraditsioonidel ja nende järgi oleks hea tantsida.

Oodatud on nii pärimusel põhinevaid tantsulood kui ka autorilooming, nii instrumentaalmuusika kui ka laulud, kiiremad ja aeglasemad tantsuviisid. Konkursile laekunud lugudest parimatele loovad eesti tantsuloojad uusloomingulised rahvatantsud, mis osalevad käesoleva projekti teises pooles toimuval uute tantsuseadete konkursil.

Kvaliteetselt salvestatud (stuudiosalvestus) .wav-formaadis konkursilood on oodatud 10. märtsiks 2016 kas

1) e-postiga, viidet allalaadimiseks veebis olevale failile aadressile laurileht.post@gmail.com või

2) postiga või käsipostiga CD-plaadil või mälupulgal aadressile: “Pärimuse päitsed”, TÜ Rahvakunstiansambel, Kalevi 24, Tartu 51010.

Konkursil osalevad lood ei tohi olla avaldatud (ilmunud helikandjal) enne 10. märtsi 2016. Konkursil osalemisega annab loo või seade autor õiguse kasutada lugu rahvatantsu saatemuusikana ja avaldada see konkursi lõppkontserdi salvestustes ilma täiendava otsese tasuta, kuid arvestades Eesti Autorite Ühingu reeglite ja tasumääradega. Autoril on õigus avaldada lugu või seade muudel helikandjatel pärast 10. märtsi 2016.

Loe edasi: Käimas on rahvamuusikatöötluste konkurss
“Pärimuse päitsed II”

Laupäev toob Moostesse päevatäie pärimust

Laupäeval, 7. märtsil meenutatakse Põlvamaal Moostes koos rahvakunstiansambliga Leigarid tantsujuhti Kristjan Toropit. Kuulata saab ettekandeid Toropi kultuuripärandist ja vaadata pärimuslikku tantsuetendust “Viies pööripäev”.

Leigarite 45. juubelisünnipäevaks valminud tantsuetendusega tähistab rahvakunstiansambel Põlvamaalt pärit tantsujuhi Kristjan Toropi 81. sünniaastapäeva. Uuenduslikus tantsuetenduses viivad 120 rahvatantsijat grupiimprovisatsiooni käigus publiku läbi pöörleva spiraali rännakule tantsijate vahele. Etenduse lavastaja on koreograaf Jaan Ulst ning muusikalise kujunduse autor Ardo Ran Varres.

Varem peamiselt professionaalsete tantsijatega töötanud koreograaf-lavastaja Jaan Ulst ütleb, et laseb etenduses tantsijatel vanade pärimustantsudega sarnaselt oma tantsu ise luua.

“Annan tantsijale tagasi tantsuloomisvõimu,” lubab Ulst.

Tantsuetendusele eelneb Mooste Rahvamuusikakoolis ettekannete päev meenutamaks Kristjan Toropit ning tema kultuuripärandit.

Rahvakunstiansambli Leigarid kunstiline juht Sille Kapper ütles, et ansambli esimese kunstilise juhi, rahvatantsu-uurija ja õpetaja Kristjan Toropi sünniaastapäeva tähistatakse alati Toropi simmaniga.

“Oleme rõõmsad, et meid on tänavu kutsutud Moostesse, sest just Põlvamaalt on Torop ka pärit ja nii on meil võimalus tema sünnikodu lähedal koos Põlvamaa inimestega seda vääriliselt tähistada,” märkis Kapper.

Kapper lisas, et Toropi simman järgib Toropi omas ajas uuenduslikku väljaütlemist “rahvatants on omaaegne seltskonnatants”.

Ürituse korraldavad MTÜ Virbel ja Mooste Rahvamuusikakool ning rahvakunstiselts Leigarid. Loe edasi: Laupäev toob Moostesse päevatäie pärimust

Rahvaluulele ja etnoloogiale pühendatud seminar “Harali pärimus”

Reedel, 12. detsembril kell 12 ootab Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus kõiki huvilisi lõunaeesti rahvaluulele ja etnoloogiale pühendatud seminarile “Harali pärimus”, mis toimub Tartu ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 139.

Seminari kava:
12.00–12.05 Seminari avamine
12.05–12.45 Kristin Kuutma: Pilk pärimusele teoreetilisest ja polemiseerivast vaatenurgast.
12.45–13.10 Katre Kikas: Viljandimaalaste kõnetamine: J. Hurt, M. J. Eisen ja kohalikud kogujad.
13.10–13.35 Andreas Kalkun: Fjodor Vanahundi ropud jutud. Jutuilmast ja muust.
13.35–14.00 Mari Sarv: Püha või patune: seksuaalsus regilauludes.
14.00–14.25 Taive Särg: Mulgi regiviisid tänapäeva muusikapildis.
14.25–15.00 Tsäivaih

15.00–15.30 Marju Kõivupuu: Kommetest ja tavadest kultuuripärandiks.
15.30–15.55 Karri Toomeos-Orglaan: Novellmuinasjutud: seto eripära otsides.
15.55–16.20 Inge Annom: Seto jutud imemuinasjuttude II köites.
16.20–16.45 Mari Mets, Karl Pajusalu: Pärimus keelesaarte tekstides.
16.45–17.10 Hannes Korjus: Lutsi maarahvas esimese Läti Vabariigi aegu.
17.10–17.40 Aivo Põlluäär: Seto kultuuri representatsioonid Vaike Sarve ja Mare Piho filmides.
18.00–… Iloõdak

Kontakt: Eva Saar (eva.saar@ut.ee, tel 737 5422)

Seminari korraldavad TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus ja EKM Eesti Rahvaluule Arhiiv

Valmis Saaremaa pärimuse teemaline arvutimäng

MTÜ Saaremaailm sai Saaremaa peredele ja koolidele jõulukingituseks valmis esimese ja ainulaadse Saaremaa pärimuse teemalise arvutimängu “Saaremaa seiklus“.

Mängu eesmärk on õpetada algkooliealisi lapsi tundma Saaremaad ja selle pärimust ajalooliste paikade ja mõistatuste kaudu. Mängu raamiks on lugu, kus Saaremaalt Tallinna kolinud pere nädalavahetuseks kodusaarele sõidab ja unenäolisse pärimusmaailma seiklema satub.

Mängu lugu on samuti täis vihjeid Saaremaa pärimusele, näiteks kohtab seal koerakoonlasi ja puuke ning tarmuka pereema nimi on Piret Toll. Mängija ülesanne on Saaremaal edasi liikuda ja kollidest mööda pääseda, selleks tuleb anda õiged vastused kollide küsitud mõistatustele. Loe edasi: Valmis Saaremaa pärimuse teemaline arvutimäng

Eestit külastab iiri jutuvestja Clare Murphy

Dublinist pärit jutuvestja Clare Muireann Murphy repertuaaris on müüte, legende, folkloori, valme, isiklikke lugusid ja omaloomingut. Foto: rahvakultuur.ee

Jutupühad on liikuv püha – kohe, kui siia maile juhtub tulema mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on ka aeg jutupühadeks. Seekord on Jutupühade külaliseks iiri päritolu jutuvestja Clare Muireann Murphy, kes esineb 3. novembril kell 18 Tallinnas, Kloostri aidas toimuval jutuõhtul ja juhendab ka 4.-5. novembrini toimuvat õpituba Rahvakultuuri Keskuses.

Jutupühad on välja kasvanud Rahvakultuuri Keskuse juures tegutseva jutukooli tegevusest. Jutukool on üle kahekümne aasta aidanud hoida eesti jutuvestmistraditsiooni ja tutvustanud seda jõudumööda ka mujal maailmas: Šotimaal, Rootsis, Ungaris, Hispaanias, Itaalias, Belgias, Prantsusmaal ja mujal. Jutukooli eestvedaja Piret Pääri sõnul sündis Jutukool vajadusest tutvustada meie oma rahvapärimust. „Mitu põlvkonda on üles kasvanud koos klassikaliste muinasjuttudega, nagu „Tuhkatriinu”, „Okasroosike” ja teised. Tõdesin kurvalt, et jutustatav muinasjutupärimus tihti sellega piirdubki. Ajapikku laienes jutuaines muinasjuttudelt pere- ja kodukohapärimusele ning inimese isiklikele lugudele. Lugudele meie enda elust ja ümbritsevast,“ ütles Piret Päär. Loe edasi: Eestit külastab iiri jutuvestja Clare Murphy

Meremäel peetakse pärimuspidu

28. septembril 2013 saavad rahvuste päevale pühendatud sündmused järje Setomaal, kus toimub pärimuspidu “Kultuuriruumi rikkus”. Sarnast koosviibimist peetakse Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu eestvedamisel alates 2008. aastast. Sel aastal sõidavad Meremäe valda külla tšuvašid ja ingerisoomlased.

Omakultuuri tundmine on võtmeks teiste rahvuste mõistmisel ning heaks eelduseks suhtlemisel paljukultuurilises riigis kuna hetkel elab Eestis üle 190 erineva rahvuse.

Kõigile avatud ühispidu peetakse Kalatsova külas Setomaa Turismitalos algusega kell 19.00.

Pärimuspeol osalevad tšuvaši pärimusmuusika ansambel Palan Tallinnast, ingerisoomlaste folkloorirühm Röntyskä Tartust, folklooriansambel Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ning meeste leelokoor Seto Miihi Summ Meremäelt. Lisaks saab iga piduline osa nii kohalikust seto kui ka külaliste laulu- ja tantsupärimusest ning käsitööst ja rahvusköögist.

Rahvuste päeva teiste tegemiste kohta saab rohkem teavet Kultuuriministeeriumi kodulehekülgelt.

Pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus saab teoks koostöös Kultuuriministeeriumi, Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Meremäe vallaga.

Vähemusrahvuste pärimus tuleb Meremäe setodele koju kätte

28. septembril 2013 saavad rahvuste päevale pühendatud sündmused järje Setomaal, kus toimub pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus. Sarnast koosviibimist peetakse Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu eestvedamisel alates 2008. aastast. Sel aastal sõidavad Meremäe valda külla tšuvašid ja ingerisoomlased.

“Koosviibimise eesmärgiks on erinevate rahvuste pärimuskultuuri tutvustamine eestimaalastele ning sel aastal seto põlise pärimuskultuuriga tutvumine kohapeal,” selgitab pärimuspeo üks juhte Kati Taal. Omakultuuri tundmine on võtmeks teiste rahvuste mõistmisel ning heaks eelduseks suhtlemisel paljukultuurilises riigis kuna h etkel elab Eestis üle 190 erineva rahvuse.

Kõigile avatud ühispidu peetakse Kalatsova külas Setomaa Turismitalos algusega kell 19.
Pärimuspeol osalevad tšuvaši pärimusmuusika ansambel Palan Tallinnast, ingerisoomlaste folkloorirühm Röntyskä Tartust, folklooriansambel Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ning meeste leelokoor Seto Miihi Summ Meremäelt. Lisaks saab iga piduline osa nii kohalikust seto kui ka külaliste laulu- ja tantsupärimusest ning käsitööst ja rahvusköögist.

Pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus saab teoks koostöös Kultuuriministeeriumi, Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Meremäe vallaga.
Rahvuste päeva teiste tegemiste kohta jälgi teavet Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt!

Kellel on töökorras reheahi?

Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri Keskus plaanib “Vana maamaja käsiraamatu” järjena välja anda “Reheahju käsiraamatut”. Sellega seoses otsime kontakte majaomanikega, kel on töökorras reheahjud – võib ka halvasti töötada, pea-asi, et saab kütta!

Nimelt sooviksime mõõta nende soojusefektiivsust ühe küttetsükli jooksul. Ahju üles joonestamine ning mõõteseadmete paigaldus ja maha võtmine võtavad kokku kusagil 2-4 tundi aega, mõõdikud ise jäävad küttekehale u 24h. Sobivad igat tüüpi ja igast materjalist reheahjud – umbahjud, kerisahjud, vanad ja ka uuemad reheahjud.

Omalt poolt pakuksime uuringus osalejatele konsultatsioone – mida ahjuga ette võtta, et seda korda teha ja/või kaasajastada. Samas oleksime huvitatud ka juba korda tehtud ja uundatud reheahjude mõõdistamisest. Huvi korral saata mail rasmus@evm.ee koos ühe pildiga reheahjust ning vastustega mõnedele küsimustele:

1) Millal ahi on ehitatud? (kui teate)
2) Mis materjali(de)st on ahi?
3) Mis tüüpi ahjuga on tegemist (kerisahi [lõõridega; ilma lõõrideta]; umbahi; kaminahjuks (või muud moodi) ümber ehitatud)
4) Milleks reheahju kasutate? (ruumide kütmiseks; toidu valmistamiseks vms)
5) Kui sageli ahju kütate?

Lisainfo: Rasmus Kask, Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse teadur, e-post rasmus@evm.ee, tel 5024265

Algas rahvamuusikatöötluste konkurss Pärimuse päitsed

Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel kuulutas välja rahvamuusikatöötluste konkursi „Pärimuse päitsed“.
Konkursi eesmärgiks on saada uusi ja uuenduslikke, kaasaegse kõlapildiga, tantsulugusid. Ootame nii pärimusel põhinevaid tantsulugusid kui ka autoriloomingut, nii instrumentaalmuusikat kui ka laule, kiiremaid ja aeglasemaid tantsuviise. Konkursile laekunud lugudest parimatele loovad Eesti tantsuloojad ja koreograafid uusloomingulised rahvatantsud, mis osalevad käesoleva projekti teises pooles toimuval uute tantsuseadete konkursil.

Kvaliteetselt salvestatud (stuudiosalvestus) .wav formaadis konkursilugusid ootame 10. detsembriks 2012 kas
1) postiga või käsipostiga CD-plaadil või mälupulgal aadressile: „Rahvamuusikatöötluste konkurss“, TÜ Rahvakunstiansambel, Kalevi 24, Tartu 51010 või
2) e-postiga viidet allalaadimiseks veebis olevale failile aadressile laurileht.post@gmail.com.

Konkursil osalevad lood ei tohi olla avaldatud (ilmunud helikandjal) enne 1. jaanuari 2013. Konkursil osalemisega annab loo või seade autor õiguse kasutada lugu rahvatantsu saatemuusikana ja avaldada see konkursi tulemusel väljaantava rahvatantsude saatemuusika CD-l ilma täiendava tasuta. CD väljaandmiseks kasutatakse konkursile saadetud faile. Autoril on õigus avaldada lugu või seade muudel helikandjatel peale 1. jaanuari 2013.
Konkursile saadetud lugu peab olema salvestusega identselt taasesitatav elavas ettekandes projekti lõppkontserdil 9. novembril 2013 Mooste mõisa Folgikojas. Lõppkontserdil kohtuvad laval konkursi parimad muusikalood muusikakollektiivide ja lugudele seatud parimad tantsud rahvatantsukollektiivide esituses.

Rahvamuusika töötlusi kuulab ja hindab 10-liikmeline žürii (5 muusikute ja 5 tantsijate esindajat) individuaalselt. Žürii liikmete antud punktid kogub kokku žürii tehniline sekretär. Summeeritud punktide paremusjärjestuse alusel selgub 15 parimat lugu, millele asuvad järgneva uute tantsuseadete konkursi raames uusloomingulisi rahvatantse seadma Eesti tantsuloojad ja koreograafid.
Rahvamuusika töötluste konkursi 15 parimat lugu selguvad jaanuariks 2013. Parimad lood ja konkursi võitjad avalikustatakse 9. novembril 2013 toimuval projekti lõppkontserdil Mooste mõisa Folgikojas koos tantsuseadete konkursi tulemustega.
Konkursi peaauhind parima loo autorile on 1000 eurot. Motiveerivad auhinnad on ette nähtud ka teistele kõrgetele kohtadele tulnud lugude autoritele, samuti mitmed žürii poolt antavad eriauhinnad.

Konkurss toimub Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse toel.

Anneta vanu asju Karula rahvuspargi keskuse näituse jaoks

karula rp — Karula Rahvuspark. Foto: keskkonnaamet.ee

Karula rahvuspargi keskuse aita luuakse etnograafiline ekspositsioon, mille eesmärk on näidata omadele siinse piirkonna eripärasid, tutvustada neid külalisele ja aidata noortel mõista siinset eluolu 20. sajandi alguses.

Näitus räägib tolleaegsest toidust ja selle säilitamise viisidest, naiste käsitööst villa kraasimisest lõnga värvimiseni, talutöödest ja siinsetest kommetest. Ekspositsioon saab valmis aprillis 2013. Soovime, et ekspositsioon saaks võimalikult Karula kihelkonna keskne ja seega on oluline, et võimalikult paljud eksponeeritavad esemed oleksid pärit just meie kihelkonnast.

Kõige selle tutvustamiseks läheb tarvis erinevat vanakraami alates kuusejuurtest punutud jahumatist kuni riidekirstuni, margapuust Wabariigiaegsete kodundusajakirjadeni, käsikraasidest mahlapressini. Kui sul on vanu esemeid, mis olnud kasutusel möödunud sajandi alguses, kuid nüüd kasutuset väljas, siis kaalu palun võimalust anda need ekpositsiooni täiendamise heaks! Samuti oleme väga huvitatud koopiate tegemisest siinse piirkonna vanadest fotodest, millel jäädvustatud talusid, maastikke, inimesi, töötegemist või teisi tegemisi.

Kui sulle tundub, et saad aidata, siis võta palun ühendust: Margus Palolill 5559 7126 palolillele@gmail.com või Mats Meriste 5341 7460 mats@khy.ee

Allikas: Mari Kaisel, MTÜ Vanaajamaja

Esmaspäeval algavad ERMis Eesti pärimuspäevad

Eesti Rahva Muuseum korraldab 20.-24. augustil kell 10.00-12.00 Eesti pärimuspäevad, mille fookuses meie märgid: suitsupääsuke, paekivi, rukkilill, räim, regilaul, sinimustvalge…

Eesti taasiseseisvumispäeval, esmaspäeval 20. augustil algavad Eesti Rahva Muuseumis Eestile pühendatud pärimuspäevad. Ootame lapsi vanuses 7-12 tegelema meie oma maa märkide, mustrite ja mõtetega läbi rahvuslikku käsitöö, väikekandlemängu, rahvalaulude ja -mängude õppimise.

Kohtume esmaspäeval, 20. augustil kell 10.00 ERMi Raadi jääkeldri näitusesaalis (Narva mnt 177, Tartu). Teisipäevast reedeni, 21.-24. augustil kell 10.00-12.00 jätkame ERMi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu). Kõik käsitöömaterjalid ja pillid on koha peal olemas.

Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Eesti pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.Osavõtust palun teatada Liina Vainumetsale, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Allikas: Helen Kõmmus, helen.leenu@gmail.com, tel 56504126

Haanjamaa ootab taas külalisi suitsusauna nädalale

Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad jagada saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

Haanjamaa saunaomanikud ootavad 2.-5. augustini toimuval II Haanjamaa suitsusaunanädalal külla pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. Osaleda saab erinevates töötubades, õppida tegema ravivihtasid, saunamassaaži, suitsutada liha, kütta endale sauna ning kuulata kosutavat „stepslivaba“ muusikat parimatelt Lõuna-Eesti muusikutelt.

Mullu valis SA Lõuna-Eesti turism Haanjamaa suitsusaunanädala piirkonna üheks eredamaks turismisündmuseks.

Eelmisel aastal tunti Haanjamaa suitsusaunade ja töötubade vastu üle Eesti väga suurt huvi, seetõttu peavad saunamõnude ihkajad endast juba varakult teada andma aadressil eda.veeroja@gmail.com.

Suitsusauna nädala kava saab vaadata kodulehtedel www.haanja.eu.

Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest

Regilaulutoas lauldakse 8. märtsil naistest. Foto: folklore.ee/regilaulutuba

Kevadkuu on uue alguse ja ärkamise kuu – pööripäevaselt pöörane ja pöördeline. Küll keerab ennast märtsis karu koopast välja, hakkavad rändlinnud taas kodupoole pöörduma, pistavad ussid nina mätta seest välja ja tehakse maagilisi toiminguid ärkavate putukate-mutukate tõrjeks.

Kõik tõuseb taas elule. Ja nii on ka märts kõige uue alguse kehastuse – naise – kuu. Mahuvad ju paastukuusse lisaks “kõigest” saja-aastase ajalooga rahvusvahelisele naistepäevale (8. märts) veel mitu palju ürgsemat väekatele naistele pühendatud tähtpäeva: jevdokiapäev (1. märts), püha Gertrudi mäletuspäev ehk käädripäev (17. märts), paastumaarjapäev (25. märts), mil Maarjale kuulutati ette Jeesuse sündi…

Nii laulamegi 8. märtsil 19. sajandi linnakodaniku muuseumis Tartus (Jaani 16) kell 18.00 – 20.00 naistele, naistest, naiste õpetuseks kui ka nende eest hoiatuseks, kevadest ja armastusest. Sest mida muud võib naise vastu tunda kui ainult armastust!
Loe edasi: Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest

Hummõn peetäs Haanimaal liugupäivä

Kuukallendre perrä um hummõl tuu päiv kohn mi edevanõmpaq Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpaq jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädöli tõõsõl pääväl õks liugupäivä pidänü.

Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles.

Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ. Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.

Haanimaal Kaudimäel um kellä ütest tsiasõra jürämine ku hunnõ valmistegeminõ et syss mäe pääle minnäq tuld tegemä ni liugu laskma. Liugupääväs um linaq kedrat, rõivaq valmis tett, nii et mäe pääle mindäs helleh ni viil parõmp ku linatsõh rõivah. Pikkä liugu!

Rätsepp Aare, Haanimiihhi nõvvokoda

Sõit-sõit-sõit linna, mis sinna minna…

Täna esitleti esitletakse Viljandi Pärimusmuusika Aidas uut cd-kogumikku “Sõit-sõit-sõit külla”, millele on talletatud laulud, mida eesti pärimusmuusikud sageli koos oma laste ja lastelastega laulavad.

Plaat sündis tänapäevase kogmisretke tulemusel: viljandlanna Annika Mändmaa külastas paljusid eesti rahvamuusikuid ning salvestas laule, mida nende kodudes koos lastega lauldakse. Autor tahtis veenduda, et pärimusmuusika ei püsi tänapäeval elus üksnes vanade salvestiste ja arhiivimaterjalide toel, vaid et seda antakse põlvest-põlve edasi elusa traditsioonina.

Et lapsi stuudioatmosfääriga mitte ehmatada, käis Mändmaa kodust kodusse ja salvestas materjali kohapeal. Kogumisretk näitas, et tänapäeva Eesti perede pärimus pole üksnes eestikeelne. Kuna mõned muusikud on Eestisse elama asunud teistest riikidest, lauldakse tihti ka nende maade laule. Nii näiteks kõlavad Sofia Joonsi kodus sageli rootsikeelsed ja Ruslan Trochynskyi pereringis ukrainakeelsed laulud, millest mõned plaadilgi koha leidsid.

Kokku käis Annika Mändmaa külas 15 perekonnal. Helialbimisse talletati 22 laulu, millest valdav osa on rahvalaulud, aga mõned ka autorilooming. Pladil laulavad Silver Sepp, Ruslan Trochynskyi, Sofia Joons, Aleksander Sünter, Ülle Jantson, Rait Pihlap,
Katrin Laidre, Annika Mändma ja mitmed teised.

Loodetuul on taevaluud

Mikk Sarv

Aastaring on jõudnud pimedusse, nii nagu ööpäevgi hilisõhtul pimedusse suubub, kui päiksekera loodekaarde vajub. Hilissügis vältab oktoobri keskpaigast novembri lõpuni, see on aastaringi loodekaare aeg. Detsember on esimene talvekuu, sealt edasi oleme juba pimeda talve võimuses. Sinnamaani peame aga taluma aina pimedamaks ja külmemaks muutuvat ilma. Eriti ülekohtune tundub pimenemine seetõttu, et see hakkab riivama meie ärkvelolekuaega. Me ärkame ning läheme tööle või kooli pimedas ja saabume tagasi koju samuti pimedas. Valge ja vaba aeg õuesolemiseks piirdub vaid nädalalõppude ja puhkepäevadega, kus ka päevasel ajal saab oma tegemisi õues teha.

Loodekaar on ka meie ilmastikus määrava tähtsusega. Vanarahva tarkuse järgi on loodetuul taevaluuaks. Kui edela- ja läänetuuled on vihmatoojad ehk vesikaared, siis loodetuul pühib taeva pilvedest puhtaks ning toob selge ja jaheda ilma. Õhtul loodesse pöördunud tuul võib tähendada ka saabuvat öökülma, sest sooja hoidev pilvetekk maapinda enam tähekülma eest ei kaitse.

Meist loodesse jääb meretaguse naaberriigi Rootsi kõrgeim Kebnekaisa mägi, see, mille järgi vana ja tark emahani Selma Lagerlöfi raamatus “Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi” oma nime Akka Kebnekaisalt sai. Loodetuul toob meieni kuiva ja jaheda mäestikuõhu Saamimaalt, mis taeva selgeks lööb.

Saamide jaoks on ilmakaared ja tuuled seotud suguvõsa ja esivanematega. Kui esiisasid ja -emasid heade lugude jutustamise ja joigamisega meeles pidada, toovad nende poolt läkitatud tuuled rikkust ja jõukust juurde. Nii on seotud ilmakaared ja esivanemad – lõunas ja idas on isapoolsed ning põhjas ja läänes emapoolsed esivanemad. Neljanda põlveesivanemaid ehk siis vanavanaisasid ja vanavanaemasid ning neist vanemaid põlvi kutsutakse saami keeles maaemadeks ja maaisadeks. Loe edasi: Loodetuul on taevaluud

Taari tervendav vägi Raadi mõisapargis

Eesti Rahva Muuseum ja MTÜ Sibulatee Kogukonnaköök korraldavad Raadi mõisapargis 13. juuli õhtupoolikul kogupereürituse „Tartu – Taarilinn”.

Üles on seatud teemakohane väljapanek läbi ajaloo. Kogume inimestelt säilinud retsepte. Jagame auhindasid retseptiloovutajate vahel. Parimad eesti kodupruulijad pakuvad maitsta oma meistritööd. Söögipoolise eest seisab hea Lõunakeskuse Taluturg.

Anname ajaloolise ülevaate taari, mõdu, kalja, kvassi ning koduõlle kääritamisest ja traditsioonidest. Juba meie esi-esivanemad olid kanged taari ja mõdu valmistajad ja öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevasteks jookideks – taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanaks pidulikuks joogiks. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.

Tule osale retseptikogumisel, kui oled ise midagi valmis meisterdanud, jaga seda maitset ka teistega. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast. Kõik retseptitoojad ja kalja joomise lugude kirjutajad saavad auhinna!

Muusikat teevad „Põldsepp ja Pojad”; tantsule meelitab rahvatantsurühm „Vihista Viisku”; toimub tuntud „lastelaulu” Mutionu Pidu ühislaulmine; avatud näitused Eesti Rahva Muuseumi kogudest ja A.Iho fotod „Aastaring rannatalus“. Üritus algab kell 17 ja on kõigile tasuta.

Allikas: ERM

Haanja avab juulis külalistele oma suitsusaunad

Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus traditsiooniline suitsusaun on ikka veel oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanjamaa suitsusauna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

Haanjamaa saunaomanikud võõrustavad 23.-30. juulini toimuval Haanjamaa suitsusauna nädalal pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti.

Suitsusauna nädalat ilmestav akustiline muusika selle loomulikus keskkonnas, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas liha suitsutama.

Suitsusauna nädala täpsem ja arenev kava on juunist kodulehtedel www.savvusann.eu ja www.haanja.eu

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Iga sel päeval avatud Haanjamaa saun võõrustab ühte saunaseltskonda. Kahel laupäeval saab kokku saunatada 80 – 90 saunasõpra. Koos pererahvaga saab külaline saunaga seotud töid-toimetusi teha, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mõne sauna juurde on oodata kohalikke muusikuid koos laulmiseks (pillid kaasa!). Lõunatoit valmistatakse saunaperega koos: lihtne tervislik kohalik ja saunapere traditsioonide kohane. Toimeka päeva südameks on saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja. Anna oma huvist juba täna teada. Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) nädala jooksul kindla saunahuvi kinnituseks.

Majutamine on läbirääkimisel sauna omanikega, sest sauna pakkuvad pered ei ole turismitalud. Infot ööbimisvõimaluste kohta leiab http://www.visitvoru.ee/?id=244.

Osale suvekoolis “Rahvapärimuse Suveõu”

Eesti Rahvapärimuse Kool kutsub osalema – võta sõber, lapsed, pere ja tule suvekooli “Rahvapärimuse Suveõu”.

Suvekool seob põlvkondi ja osalema on oodatud kõik need, kes tahavad looduskaunil metsavälul koos lastega mängida, tantsida, viltida, maalida, punuda, näitust korraldada, teha lõket, korjata krantsi- ja vihamaterjali, käia metsas seiklemas, saunas ja laulda südaööl regilaule.

Pärimuskooli neljas suvekool toimub 27.-29. juunil 2011 Tartu- ja Põlvamaa piiril, Eesti Rahvapärimuse Kooli Mängude Maal (27 km Tartust Võru poole), privaatses looduskaunis kohas. Suvekooli algus on 27. juunil 13.30, lõpetamine 29. juunil 16.00. Toimumisaja sisse jääb 24h vahvat pärimusõpet. Lühike e-kursus suvekoolist ja kokkuvõtted: 4.-11. juuli 2011. Loe edasi: Osale suvekoolis “Rahvapärimuse Suveõu”

Pärimusmuusika ait viib lapsed koduõppele

Eesti Pärimusmuusika Keskus viib tänavu Kihnus ja Setomaal läbi haridusliku pilootprojekti, millega viiakse vanade muusikatraditsioonide tundjad kokku noorte huvilistega.

Täna allkirjastavad Eesti Pärimusmuusika Keskus, Setomaa Valdade Liit ja sihtasutus Kihnu Kultuuriruum Viljandis ühiste kavatsuste protokolli, mille tulemusena luuakse uus, elavat vaimset kultuuripärandit tähtsustav koduõppe vorm. Ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Projekti eestvedaja Sofia Joons selgitas, et pärimusmuusika on leidnud endale kindla koha muusika- ja huvikoolides, samuti akadeemiates. Nüüd tahetakse selle kõrval elavdada pärimuse kandumist otse ühelt põlvkonnalt teisele. „Otsime üles need vanad lauljad, muusikud ja tantsijad, kellel on oma kogukonnas arvestatav positsioon olemas ning aitame neil oma oskusi noortele huvilistele edasi anda,” rääkis ta.

„Pärandkultuuri väljasuremise peamine põhjus on järelkasvu puudumine. Selle asemel, et analüüsida ja paika panna, miks see puudub, oleme hakanud mõtlema hoopis sellele, kuidas me saaksime kaasa aidata uue pärandkultuuri kandjate põlvkonna tekitamisele,” ütles Joons. Loe edasi: Pärimusmuusika ait viib lapsed koduõppele

Tartus tuleb noorte folkloristide ja etnoloogide konverents

27. ja 28. aprillil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis (J. Kuperjanovi 9) ja Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42) igakevadine noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte Hääled“. Konverentsi eesmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalusi ning avastada lootustandvaid teadlasi.

Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti ülikoolidest ja uurimisasutustest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kirjandusmuuseum), samuti Indiast ja Ungarist. Ettekanded räägivad kaasaja folkloori küsimustest, identiteedist ja religioonist, nõukogude aja mäletamise erinevatest tahkudest ning uute kultuurinähtuste analüüsist Eestis.

Konverents „Noorte hääled” toimub sel aastal kuuendat korda. 2006. aastal ühendasid oma jõud Eesti Rahva Muuseum, kes oli alates 1999. aastast korraldanud noorte etnoloogide konverentsi „Etnoloogia hääled“ ning Eesti Kirjandusmuuseum, kus on alates 1978. aastast toimunud noorteadlaste kevadsessioon ning alates 1990. aastatest noorte folkloristide konverentsid.

Konverentsi toetavad Tartu Nefa Rühm ja Eesti Kultuurkapital. Konverentsi kava ja teesid on kättesaadavad veebis: www.erm.ee/noortehaaled ning http://www.folklore.ee/era/nt

Allikas: ERM

Kartulitrüki festival jagab Tartus kogemusi

16. aprillil kella 12–16 toimub ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kartulitrüki töötuba, mis on eelkõige suunatud täiskasvanutele, kuid tegevust leiavad ka lapsed.

Kartul, mis on meie toidulaual tähtsal ja olulisel kohal, pakub lisaks söögitegemisele rikkalike võimalusi kunstiliseks väljenduseks. Alternatiivina traditsioonilistele kõrg- ja sügavtrükitehnikatele on kartulitrükk kõigile kättesaadav. Loodusliku materjalina pakub see vaheldust meid üha enam ümbritsevatele digitaalsetele kujutistele. Mitmeid aastaid Türi vallas Kabalas toimunud kartulitrüki festival ongi tunginud graafika ja trükikunsti ürgolemuseni, milleks on kujutise reprodutseerimine, jälje jätmine. Festivali üks eestvedajatest, Katri Kuusk, tutvustab festivalide jooksul kogunenud teadmisi ka Tartus. Loe edasi: Kartulitrüki festival jagab Tartus kogemusi

Mõniste Muuseumis tulekul tegus kevad

Mõniste Muuseumis on tulekul tegus kevad koos mitmete näituste ja õpitubadega, esimene neist juba paari nädala pärast.

Munamaa – 19. aprill / “Naaberrahvaste munapühatraditsioonid”
Õpime Läti-, Setu- ja Soomemaa munapühakombeid. Meisterdame linnupesi ja värvime mune. Mängime muistendit targast kaarnast ja vanapaganast, kes kardab välku. Joome kasemahla ja sööme munapühatoite.

Pääse: 6,5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 9. aprillini.

Nõiavitsapäev – 28. aprill / “Taimede võluvõimed Eesti rahva usundites”
Räägime nõia- ja ravimtaimedest. Vaatame, milliseid tööriistu valmistas talumees lepast, kasest, kuusest, tammest ja teistest puudest.
Vaatame, kuidas kasutati paju-, sarapuu-, toomingaoksi. Vaatame, mida saab teha puude koorest, lehtedest, juurtest, viljadest, mahlast. Valmistame taimedest toitu ja proovime, kuidas maitseb.

Pääse: 5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 20. aprillini.

Muuseumiöö – 14. mai / “Öös on aardeid”, teemaks “Mõniste rahapajalegendid”
20.00 – 22.00 – Räägime Mõniste muuseumis legende.
22.00 – 24.00 – Võistlusmäng legendi radadel “Otsime rahapada”!
24.00 – 02.00 – Virvatuli Mõniste pargis. Võistluste kokkuvõte. Loe edasi: Mõniste Muuseumis tulekul tegus kevad

Urvastes kõneldakse täna kohapärimusest

Pühapäeval, 27. märtsil kl 14.30 kõneleb Valdo Valper Urvaste seltsimajas oma raamatust “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus”.

Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik avaldatud pärimustekstidest on võru keeles. Raamatu lõpus on ingliskeelne resümee eessõnast ning pärimuspaikade ja rahvaluulekogujate registrid. Väljaande lähema tutvustuse leiab siit.

Raamatu “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” valmimist on toetanud Kultuuriministeeriumi Vana-Võrumaa Kultuuriprogramm, Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri sihtkapital.

Täpsem info: Valdo Valper, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, telefon 55952908, e-post valdo.valper@gmail.com

Urvastes tutvustatakse raamatut kohalikust pärimusest

Sel pühapäeval kell 14.30 räägib Urvaste seltsimajas raamatu “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” üks kokkupanijaist, Valdo Valpri uuest teosest ja selle loomisloost.

“Metsast leitud kirik ” on mahukas ülevaade Urvaste kihelkonna pärimuspaikadest ja neist kõneldud lugudest. Paikade tähtsust, teket, nimesaamist jne. illustreerib 544 uuemat ja vanemat pärimusteksti Eesti
Kirjandusmuuseumi kogudest. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste sarja kuuluva kogumiku koostaja ja Urvaste kihelkonna pärimust ja paiku käsitleva eessõna autor on Valdo Valper, toimetanud on raamatu Mall
Hiiemäe.
Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik avaldatud pärimustekstidest on võru keeles.
Väljaande tutvustus lehel http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=27.