näitus

Väikemuuseum näitab end suuremas muuseumis

Võrumaa muuseumis avatakse täna kell 17 teine näitus sarjast „Väikemuuseum näitab”.

1995. aastal rajatud Obinitsa Seto muuseumitare, mis tutvustab peaasjalikult setu perede elu aastail 1920-1940, eksponeerib näitusel „Setu pitsid” ainulaadset setu käsitööd: valge ja värviline pits; pühaserätid ja ilukäterätid, naise rahvarõivad.

Näitusel on väljas ka eelmisel aastal ilmunud setu värvilise pitsi raamatu pitsid – nii originaalid kui ka koopiad.

Setu pitsi töötuba toimub 17. märtsil kell 13. Näitusele tulijat ootab ka üllatus!

Näitus jääb avatuks 31. märtsini.

Rohkem infot: http://www.obinitsamuuseum.ee/

Avastusrännak kindamustrite maailma

kmlp veeb — Kinnaste ja foto autor Kristi Jõeste.

Näitus on avatud Eesti rahva muuseumi näitusemaja fuajees 26. veebruarist kuni 20. märtsini.

Kristi Jõeste kindanäitusel „Kirjatud teekond“ on väljas autori viimase seitsme aasta jooksul kootud rahvuslikud sõrmkindad ning fotod kinnastest, mis on selle aja jooksul leidnud uued omanikud. Kuna inspiratsiooni on suures osas saadud ERMi kindakogust, siis kujutab „Kirjatud teekond“ päriselt aset leidnud avastusrännakut kindamustrite maailmas.

Olugugi, et 150 aastat tagasi oli kinnastel lisaks suurele tarbeväärtusele ka kindel koht erinevates rahvapärastes rituaalides, pole autori ambitsiooniks taaselustada neid endisaegseid mustrites ja värvides peituvaid sõnumeid, vaid juhtida tähelepanu ning panna kaasaegseid märkama eesti kinnastega seonduvaid põliseid ilukaanoneid.

Vaata ka autori käsitööblogi: kristijoeste.blogspot.com

Lisainfo: Kristi Jõeste, Viljandi käsitöömeister, kristi.joeste@gmail.co, tel 520 0340

Reimo Rehkli

Täna ja homme tehakse Pärnus välku

Täna ja homme kell 13-17 tähistatakse Pärnu Uue Kunsti muuseumis elektriaastat. Toimub tesla generaatori elektrilahenduste esmane demonstratsioon Eestis. Tehakse väikest välku ja räägitakse sellest elektrinähtusest. Üritust viib läbi Energia Avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer.

Uue kunsti muuseum elab kogu aasta Georg Wilhelm Richmanni, 300 aastat tagasi Pärnus sündinud ja maailma esimeseks elektriteadlaseks tõusnud mehe tähemärgi all. Üks maailma esimesi elektriteadlasi sündis 1711. aastal nimelt Pärnus. 1750. aastatel võtsid elektri uurijad Benjamin Franklin Ameerikas ja Georg Wilhelm Richmann Venemaal Peterburis paralleelselt kasutusele piksevardad. 1753. aastal õnnestus Rihmannil pikne kinni püüda, ent samal katsel teadlane hukkus.

Jaanuaris avati Pärnu Uue Kunsti Muuseumi endises majas Esplanaadi tänaval skulptor Riho Kulla kavandatud Georg Wilhelm Richmanni büsti mudel. Ka suvine aktinäituski kannab pealkirja “Mees, naine ja elekter” ning filmifestivali teema on “Elu elektrita ja elektriga”. Pilet 1 euro.

Pärnu muuseum saab uue hoone

Homme, 18. veebruaril toimuva Pärnu Muuseumi sarikapeo raames tutvustatakse külalistele uut, veebruaris 2012 avatavat muuseumihoonet. Pärnus Aia tänaval kunagise viljaaida hoone neljal korrusel on pinda kokku 2500 m2 ja see aitab Edela-Eesti inimeste ajalugu senisest laiemalt ja paremates tingimustes eksponeerida.

„Oleme väga rahul, et üle 10 aasta kestnud Pärnu Muuseumi ehitus lõpuks on sarikapeoni jõudnud, sest senine maja on 83 160-le eksponaadile kitsaks jäänud. Uues muuseumis saab tajuda originaalesemete aurat ja nupulevajutusega saada mitmesugust teavet ajaloost, protsessidest, inimestest ja esemetest. Samuti nautida kinosaalis kroonika-, loodus- ja õppefilme ja lõpuks panna käed-jalad külge mitmetele huvitavatele seadeldistele,“ selgitas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk. „Modernne esitlustehnika võimaldab tutvuda ka näiteks moodsa kuurordi rajamisel korraldatud Mudaravila ja Rannahotelli arhitektuurikonkursside võistlustöödega, kust leiab teiste seas ka Alvar Aalto võistlustöö.“

Kõige tipuks võimaldab varasemast suurem pind välja panna 14. sajandist pärineva koge, mille 8 meetri pikkuselt säilinud parda kõrgus on 4 meetrit ja mida ruumipuudusel on seni eksponeeritud vaid välismaal.

„Pärnu Muuseumi aidahoone rekonstrueerimine ning arendamine kaasaegseks ja atraktiivseks muuseumiks” projekti maksumus on 3,57 miljonit eurot, millest 2,14 miljonit eurot finantseeritakse EL-i struktuurifondide meetmest „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” ja 1,42 miljonit eurot on Eesti riigi poolne kaasfinantseering läbi Kultuuriministeeriumi.

Ehitushanke võitis 2010. aastal Eston Ehituse ja Nordecon Ehituse ühispakkumine, ehitab Eston Ehitus.

Pärnu Muuseumi kogu avati külastajatele 1896. aastal ja see on üks seitsmest Eesti ülemöödunud sajandist pärinevast muuseumist.
Uus muuseumihoone avatakse 23.veebruaril 2012.

Allikas: Aldur Vunk, Pärnu muuseumi direktor

Tapa raamatukogus meenutatakse Artur Rinnet

Tapa linnaraamatukogus avatakse 15. veebruaril kell 16 Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi koostatud fotonäitus „Artur Rinne – 100“. Näitus jääb avatuks 26. märtsini 2011.

Näituse avamine on mõeldud justkui Artur Rinne kohtumisena oma sõprade ja teekaaslastega. Aga ka muheda ajalootunnina tänasele noorele põlvkonnale. Artur Rinne toonased töökaaslased ja sõbrad Dea-Mai Küla, Mati Põldre, Norma Jõekalda, Voldemar Lindström, Hugo Hiibus mäletavad ja kõnelevad sellest; oma isast räägib tütar Mallika. Meenutusi muusikas pakub Voldemar Kuslap. Kohtumist juhatab Mai Mikiver ERR muuseumist.

Muuseum otsib pruudiloore

Eduard Vilde muuseum avab kevadel põneva kultuuriloolise näituse „Looriga või loorita“.
Näitus ei keskendu aasta kaunimal ajal mitte paljukäsitletud pulmatraditsioonile laiemalt vaid selle ühele kesksele sümbolile – loorile.
Esemepõhine näitus vaatleb ühest küljest loori rohkeid tähendusvälju ja nende muutumist ajas, ent teisest küljest käsitletakse ka vabaabielu teemat (piltlikult loori puudumist).
Naisterahvastelt oodatakse näituse tarbeks laenuks omaaegseid pulmaloore, olgu need siis esivanemate kapist või lausa tänapäevased. Lisaks on näitusekorraldajad huvitatud pruutpaaride fotodest (vanadest ja nõukogudeaegsetest) ja toredatest looriga seotud mälestustest, juhtumistest.
Materjali oodatakse muuseumisse 18. aprilliks 2011
Täpsem info: Piret Meos, tel 601 3181, vilde@linnamuuseum.ee

NB! 16. veebruaril kell 18 oodatakse kõiki Kadrioru Seltsi liikmeid ja ka teisi Kadrioru elanikke tutvuma Eduard Vilde põneva majaga.

Tuglase ja Vilde kirjanduslikel suhetel põhinev huvitav kultuurilooline etendus ”Tulemängud” on taas Vilde muuseumis 25. ja 26. veebruaril.

Eduard Vilde Muuseum

Talleta ajalukku “Minu auto”

Eesti Rahva Muuseum kutsub Teid osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel. Teemal “Minu auto” oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi.

Kui olete pikaaegne autoomanik, oleksime tänulikud mälestuste ja võrdluste eest, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?

Võimalik on esitada ka vabateemalisi võistlustöid. Rohkem infot ja teemasid pakuvad küsimuskavad, mida leiate veebis: http://www.erm.ee/kirjasaatjad Soovi korral küsige küsimuskavu muuseumist.

Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4 -formaadis paberile. Neilt, kellel on arvuti kasutamise võimalus, oodatakse kaastöid digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.

Tööd saata kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.

Võistlusele laekunud tööd vaatab läbi žürii, kes teeb kokkuvõtteid iga teema kohta eraldi. Paremaid töid auhinnatakse rahaliste preemiate ja muuseumi väljaannetega. Võistluse tulemused tehakse teatavaks kirjasaatjate päeval septembris 2011 ning avaldatakse muuseumi kodulehel.

Pannes kirja oma teadmised ja kogemused, annate panuse meie kultuuripärandi säilimiseks ning uuteks näitusteks ja uurimusteks. Muuseum ootab Sinu lugu!

Maalikunstnik Ants Viidalepa juubelinäitus Vabaduse galeriis

pilt — Autoportree, 1996, Ants Viidalepp, õlimaal.

Neljapäeval avati Tallinnas Vabaduse galeriis näitus ”Ants Viidalepp 90”. Näitus jääb avatuks 22. veebruarini.

Näitus keskendub tagasivaatele kunstniku loomingu erinevatele kümnenditele. Muu hulgas eksponeeritakse maale ka Eesti Kunstimuuseumi varamust.

1950. aastatel oli Viidalepp tunnustatud figuurikompositsioonide maalija, kelle looming paistab silma deteilitäpsusega. Kümnendi keskel muutus tema kujutusviis üldistavamaks ja ekspressiivsemaks. Maastikumaalides sai valdavaks pehme ja tagasihoidlik värvigamma.

Ants Viidalepp on illustreerinud raamatuid. Koos A. Söödiga on valminud film tema õpetajast Johannes Võerahansust. Ta on koostanud albumi Eerik Haameri loomingust (2003) ning kirjutanud raamatu J. Võerahansust (“Meister”, 1998).

Näitust saadab P. Brambati film Ants Viidalepast “Mees meistrite linnast” (AD Oculos Film, 2007). Näitust toetab kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia

Urge külakeskuses fotonäitus “Pulmafotod läbi aegade”

Näituse mõte tekkis novembrikuisel Urge Naisseltsi kokkusaamisel, kus kõik olid kaasa toonud vanu fotosid kodukandi inimestest, majadest, koolidest, pidudest, üritustest, töötegemistest jms. Naisseltsi raudvaral ja mitmekülgsel kollektsionääril Loreida Raadikul olid kaasas inimeste ja talude fotod, kõik kenasti talude või teemade järgi ümbrikutesse pandud, ühesõnaga suur sorteerimis- ja salvestamistöö ära tehtud! Peale selle näitas ta ka antikvariaatidest ostetud pulmafotosid. Seepeale otsustasimegi näituse teha.

Fotosid on kuue meetri jagu ja need on jaotatud kas perede või aastakümnete kaupa. Peaaegu kõigil piltidel, v.a. antikvariaatidest
ostetuil, on taga kirjas pealolijate nimed, kuupäevad jms. Enamus neist inimestest on kahjuks juba seal, kus muresid enam pole. Pulmapilte on ka teised kohalikud juurde toonud, eriti viimaste aastakümnete omi.

Näitus on avatud veebruari lõpuni.

Lähemalt saab uurida http://www.sauga.ee/Urge-Raamatukogu.37.0.html ja http://kodukylam6tted.blogspot.com

Järvamaa muuseumis avatakse kasetohunäitus

Täna, 1. veebruaril kell 15 avatakse Järvamaa muuseumis näitus „Tohuvabohu ehk toht tuhandeks tarbeks”, annab teada Järvamaa infoportaal.

Näitusel eksponeeritakse Raplamaalt pärit Johanna Leieri kasetohust pilte, Järvamaa muuseumi fondist ning Ülo Ormuselt saadud tarbeesemeid ning Aime Langi meisterdatud ehteid.

3. veebruaril kell 15 toimub kasetohust esemete valmistamise töötuba, mida juhendab Aime Lang.

Kasetoht on olnud eestlasele oluline tarbematerjal. Sellele osutab tohuga seotud mõistatuste ja võrdluste rohkus eesti keeles. Toht säilib maa sees kõdunemata tihti kauem kui puit. Toht oli soositud ehitusmaterjal algeliste elamute katuste ja põrandate kattena. On leitud ligi 700 aasta vanuseid tohutükke, millele on kirjutatud märke. Tohust tehti märsse ja viisud jalga. Tohust sai torbiku, milles vett keema ajada. Viimast on huvitav proovida praegugi.

Näitus jääb avatuks kuni 25. märtsini.

Tartus avatakse täna näitus “Euroopa maitsed”

Täna avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J.Kuperjanovi 9, Tartu) näitus “Euroopa maitsed”. Tegemist on ühise näitusega üheksas Euroopa muuseumis, mis räägib söömisest kui argisest asjast meie igapäevaelus.

Me sööme mitu korda päevas, ent meie toit on vägagi erinev. Miks me sööme just seda toitu, mida sööme? Kust tuleb meie lauale igapäevane toit?

Üheksa muuseumi koostööna valminud näitus „Euroopa maitsed“ otsib neile küsimustele vastust. Näitust eurooplaste toidust, selle tootmisest ja tarbimisest eksponeeritakse samaaegselt Rootsis, Taanis, Soomes, Šotimaal, Tšehhis, Ungaris, Sloveenias, Portugalis ja Eestis.

„Näituse külastajatel avaneb võimalus näha lühifilmi, kuidas sünnib valmistoit, mida me poeriiulitelt leiame,“ toob teadur Terje Anepaio välja ja lisab: „Suurköögiaskeldustele vastandub filmimaterjal, mis näitab, kuidas tehakse Viljandimaa traditsioonilist toitu – kartuliriivi.“

Eelkõige noortele suunatud näitus kutsub kaasa mõtlema igapäevase toidu teemal ning juhib vaataja tähelepanu sellele, kuidas meie igapäevased ostuotsused keskkonda mõjutavad. Lisaks ühisele Euroopa loole räägib näitus iga projektis osaleva maa rahvusliku loo ühest neile olulisest toiduainest. Eesti toitu esindab kartul.

Vanem külastaja saab nostalgitseda ja fotode abil meenutada näiteks omaaegset igasügisest kartulivõttu sovhoosi- või kolhoosipõllul.
Vaata näituse kodulehekülge: www.atasteofeurope.eu

Näitusega kaasneb haridusprogramm. Projekti “Euroopa maitsed” toetab Euroopa Liidu Programm Kultuur, samuti Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Põlva keskraamatukogus on avatud näitus Vabadussõja mälestusmärkidest

26. veebruarini on Põlva keskraamatukogus avatud näitus Vabadussõja mälestusmärkidest. Väljas on fotod Raivo Renteri kogust ja valik samateemalist kirjandust.

15. veebruarini on lugemissaalis avatud Soome fotograafi Markus Varesvuo fotonäitus “Ellujääjad. Lume ja jää linnud”. Näitus korraldati koostöös Soome Instituudi Tartu osakonnaga.

Allikas: polvamaa.ee

Kiek in de Kökis avatakse autograafide näitus

Teisipäeval, 25. jaanuaril avatakse Tallinna Linnamusueumi filaalis, suurtükitornis Kiek in de Kök näitus „Autograaf ja isiksus”.

Näitusel on eksponeeritud ajalooliste suurkujude käekirjad: Maria Stuart, Christoph Kolumbus, Leonardo da Vinci, Gottfried Wilhelm Leibniz, Johann Sebastian Bach, Karl Marx, Immanuel Kant, Johann Wolfgang Goethe, Martin Luther, Peeter I, Johan Laidoner, Bernt Notke, Aleksandr Puškin, Napoleon.

Goethe on öelnud, et suurte inimeste olemus avaneb läbi nende käekirja. Käekirjades ärkavad ellu ajaloolised sündmused ning nimed omandavad elava sisu.

Eriti huvitavad on Martin Lutheri kirjad Revali raele 1531. ja 1532. aastast. Alamsaksa keelest on tõlgitud kaks Bernt Notke kirja Pühavaimu peaaltari kohta. Näitusel näevad vaatajad ka Revali linna privileegide kinnitamise akti, millele Peeter I kirjutas alla 13. märtsil 1713. aastal. Nende dokumentide originaalid asuvad Tallinna Linnaarhiivis. Eesti Sõjamuuseumist on pärit kindral Johan Laidoneri kiri oma abikaasale Mariale. Kõik kirjad on tõlgitud eesti, vene ja saksa keelde.

Kiek in de Kök on avatud teisipäevast pühapäevani kella 10 – 17.30 ning märtsist kella 10.30 – 18. Autograafide näitus jääb avatuks 5. juunini.

Avatud on juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”

Kiek in de Köki I korrusel on avatud tuntud karikaturisti Eduard Tüüri juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”. Näitusel on eksponeeritud 80 tööd möödunud aastakümnetest.

Igal laupäeval ja pühapäeval, kella 14 – 16 jagab autor kohapeal autogramme vastvalminud karikatuurikogumikule „Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür 80”.

Näitus jääb avatuks 15. märtsini.

Muhulane Tõnis Kipper tõi oma pensionisamba lossi väljanäitusele

Ajaleht Meie Maa annab teada, et muhulane Tõnis Kipper tõi huvilistele vaadata oma kunstikogu ja pani Kuressaare lossi üles näituse “Kunst tuleb kapist välja”. Kui Kuressaare lossi keldrisaalis näituse avamisele koguneti, nimetati Kipperit Saaremaa Kunilaks.
Meie Maa kirjutab, et Kipper hoiab kodus kapis ilmselt Saare maakonna parimat kunstikogu, mida ta võib tõepoolest oma pensionisambaks pidada, nagu ta ise on öelnud Näitusel on eksponeeritud on 80 taiest: joonistused, graafika ja maalid. Esindatud on niisugused autorid nagu Heinz Valk, Leonhard Merzin, Aapo Pukk, Ernst Kollom, Evald Okas, Anna Litvinova-Merilo, Rita Raave, Vive Tolli, Edgar Valter ja paljude teoste tunnustatud autor Tundmatu. Selle viimase kohta sõnas kogu omanik, et tal oleks väga hea meel, kui Tundmatu asenduks mõne nimega – ehk keegi tunneb mõne teose või kunstnikukäekirja ära. Teoste hinnast rääkides sõnas Kipper, et hind ja väärtus on alati suhtelised ja ajas muutuvad. Kunsti tuleb tema soovituse kohaselt osta siis, kui kunstnikud veel elavad, siis on hoopis teine hind ja teine väärtus.
Kipperil on mõte teha kapist väljuvast kunstist traditsioon. Tuleviku taoline näitus võiks välja näha nii, et igaüks, kes näituse avamisele tuleb, toob kodust eksponeerimiseks kaasa mõne pildi.
Näitus jääb avatuks 27. veebruarini.

Allikas: MeieMaa

Türi Kultuurimaja galeriis avati Tallinna kunstniku näitus

20. jaanuaril, avati Türi Kultuurimajas Tallinna maalikunstnik Tiiu Pallo- Vaik näitus „Maa ja vee piiril“, millel on vaatamiseks 22 maali, neist enamustel on kujutatud maastikke. Näituse avamisel ütles Tiiu Pallo-Vaik, et on üllatunud leidmast eest nii rikaste võimalustega maja, ta nimetas saadavat kogemust hämmastavaks. Türi kultuurimaja kunstigalerii kahele korrusele üles seatud näitusele on väljapandud mitmed tööd maastikest, mis jätsid Pallo-Vaikile hingesoppi sügava jälje. Maastike maalimine sai alguse Ahvenamaa külastamisest, sest selle maa jõudu ja võimsust pidi kunstnik enda sõnul maalidesse välja elama.

Tervitussõnavõttudes tänasid nii kultuurimaja direktor Ülle Välimäe kui vallavalitsuse kultuuri- ja välissuhete spetsialist Katrin Soomets Tiiu Pallo-Vaiki maalinäituse korraldamise eest Türi kunstigaleriis.

Tiiu Pallo-Vaik on lõpetanud Tartu Kujutava Kunsti Kooli ning Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala, kus praegusel on ise maalieriala õppejõuks. Oma isiknäitusi on ta korraldanud juba alates 1969 aastast.

Näitus Türi kultuurimaja kunstigaleriis jääb avatuks kuni 24. veebruarini.
Pildid

Allikas: Tyri.ee

Otepääl näeb Vancouveri joonistusi

MTÜ Loominguline Keskus Kungla korraldas möödunud aastal üle-eestilise laste ja noorte omaloomingu võistluse “Vancouver 2010”. Näitust võistlustöödest saab Otepääl toimuvate suurte spordivõistluste tuules vaadata 22.-23. jaanuaril kell 12-14 ja 29.-30. jaanuaril kell 13-15 Otepää gümnaasiumi II korrusel.

Idee korraldada näitus Otepää gümnaasiumis tuli kooli direktori Aivo Meema sõnul MTÜlt Loominguline Keskus Kungla. Üleval on 207 erinevat võistlustööd. Näitusel esitletakse valikut võistlusele saabunud suusatamisteemalistest loometöödest.

Omaloomingu võistlusele saabus 225 Eestimaa koolist ja lasteaiast 2331 võistlustööd. Meeldivaimad tööd valisid välja Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu lastega, Jaak Mae lastega ja Ksenija Balta. Näituse seadsid üles Otepää gümnaasiumi kunstiõpetaja Ave Kruusmaa ja huvijuht Terje Aasaroht.

Kõik kunsti- ja spordilembelised lapsed, noored, nende vanemad ja muud huvilised on teretulnud näitust külastama!

Monika Otrokova

Avatakse näitus Eesti koolide lõpumärkidest

Esmaspäeval, 17. jaanuaril kell 17 avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo harulduste kogu näitusesaalis näituse „Eesti koolide lõpumärgid. Tõnu Lauki kollektsioonist”. Kohal viibib Tõnu Lauk.
Näitusel on koolide lõpumärgid ajavahemikust 1918–1950. Eksponeeritav valik Tõnu Lauki kogust on esmakordne Eesti koolide lõpumärkide esitlus.
Esitatud on kõik koolimärkide tüübid: rinnamärgid, tütarlastekoolide sõled, kaelas kantavad märgid, sõrmused, ripatsmärgid, rombid, käevõrud ja -ketid. Arvukalt on välja pandud koolide (Jakob Westholmi Gümnaasium, tütarlaste erakoolid, Tallinna Reaalkool, Rakvere Õpetajate Seminar jt.) vormimütse. Väljapanekut täiendab valik kirjandust ja fotosid.
Metallikunstnik Tõnu Lauk (s. 1938) on nimekamaid metallikunsti kollektsionääre Eestis.
Näitus jääb avatuks 8. veebruarini.

Vaade aknast

Tapa linnaraamatukogus on välja pandud näitus Peterburi kunstniku Jelena Tšebakova kollaažitehnikas töödest, mis on valminud väga lihtsaid materjale kasutades – vaid värviline paber ja pildid ajakirjadest. Tulemuseks on võrratu koloriidiga jutustavad pildid. Armastus oma kodulinna Peterburi vastu, tähelepanelik silm ja tundlik meel on kunstnikul võimaldanud seda linna jäädvustada kujundlikku keelde kõige kaunimal võimalikul viisil. Näitust saab vaadata 26. veebruarini.

Allikas: tapa.ee

Harjumaa Muuseumis näeb “head villa”

Ajal, mil enamik lambakasvatajaid näeb villa kui lambapidamise tülikat kõrvalprodukti, on mõned taluperenaised võtnud kvaliteetse villa tootmise oma südameasjaks. Nende kasvatatavate lammaste villadest ongi kokku pandud Harjumaa Muuseumis Hea Villa näitus. Näitusel tutvustatakse erinevate lambatõugude (eesti maalammas, ahvenamaa lammas, gotlandi lammas ja rootsi peenvillalammas) villa ja nende villast käsitsi kedratud lõngasid. Villad on väga erinevates toonides – lumivalgest süsimustani ja nii pehmed kui karmid. Näitusel saab näha ka villatöötlusvahendeid.

Kahel laupäeval, 12. veebruaril ja 12. märtsil, toimuvad muuseumis töötoad, kus MTÜ Hea Villa Selts liikmed õpetavad tänapäevaste villatöötlusvahenditega villa kraasima, kammima ja käsitsi lõnga ketrama.

Tegemist on kolmanda Hea Villa näitusega. Kaks esimest toimusid 2009. aastal Tallinnas Eesti Käsitöö Maja galeriis ja 2010. aastal Pärnus Maarja-Magdaleena Gildi majas.

Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 27. märtsini.

MTÜ Hea Villa Selts ühendab lambakasvatajaid ja käsitöölisi, kes hindavad kvaliteetset kodumaist lambavilla. Seltsi peamisteks eesmärkideks on väärtustada ja tutvustada villaga seotud traditsioonilist käsitööd, juhtida lambakasvatajate tähelepanu villa parendamise vajalikkusele, uurida villatöötlemisalast pärimust ja traditsioone ning korraldada villalambakasvatuse ja käsitööga seotud nõustamisi, koolitusi ja kursusi

Täna avatakse Võru linnagaleriis kolm uut näitust

Täna, 10. jaanuaril kell 18 avatakse Võru linnagaleriis (kultuurimajas Kannel) koguni kolm näitust korraga. Oma tööd on rahva ette toonud Tanja Kutsjuba, Andrus Kasemaa ja Inari Krohn.

Andrus Kasemaa avab juubelinäituse “Elutants ehk värvirikkaid tervitusi Lõuna-Eestist halli kultuuripealinna”.
Sellel näitusel välja pandud õlipastellmaalide värvirohkus keerab konradmäelikule värvikäsitlusele veel mitu vinti peale. Huvitava faktina on enamik näituse töid pärit “albumist”, mida kunstnik planeeris esmakordselt näidata 2010. aasta suvel toimunud Eesti Kunstnike Liidu aastanäitusel “Vastandumised”. Kahetsusväärsel kombel õnnestus korraldajatel album just žürii hindamise ajaks ära kaotada. Loe edasi: Täna avatakse Võru linnagaleriis kolm uut näitust

Harry Raide maalid lummavad värvidemängu ja romantilisusega

Harry Raide loodusmaalide näituse avamine Sindi linnaraamatukogus oli välja kuulutatud 10. jaanuariks, kuid maalid pandi raamatukogus üles juba eile, 4. jaanuaril. Raamatukogu direktori Ene Michelise sőnul näituse pidulikku avamist ei toimunud, sest nii soovis Harry Raide ise. Kaunid maastikud kunstniku piltidel lummavad oma värvidemängu ja romantiliste vaadetega. Näitus jääb raamatukogus avatuks märtsi lőpuni.

Allikas: sindi.ee

Viljandis on “Villast võlutet” piltvaibad

Jaanuaris saavad huvilised Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajees ja klaassaalis uudistada värvilisi piltvaipu.

Näitus “Villast võlutet” koosneb kümnekonnast Koidu Lauri vaibast, mis on loodud villaloorist ja villaheidest. Pilte ilmestavad pärlid, litrid, paber ja mitmed muud materjalid.

Väikese osa ekspositsioonist moodustavad vaibad, mille puhul on põnevaid tulemusi saadud käsitsi valmistatud vilti lõigates. Tegemist on tehnikaga, mida eesti vaibakunstnikud on viljelenud väga lühikest aega.

Kõik vaibad on valminud eelmisel aastal ning neisse on sisse vilditud palju rõõmsaid mõtteid, soove ja unistusi. Lisaks on autor teostesse peitnud vihjeid, vigureid ja mõistujutte.

Koidu Laur on sündinud Setomaal Petseri lähedal. Koolis käis ta Vilustes, Räpinas ja Tartus. Tartu Ülikoolist sai kunstnik keemiku hariduse ning on töötanud õpetajana, pabermaterjalide konservaatorina ning arhiivimaterjalide säilitamist korraldava riigiametnikuna. Käsitööga on Koidu Laur tegelenud kogu elu. Ta on end täiendanud mitmetel kujutava kunsti kaugõppekursustel ja viimased kolm aastat Konrad Mäe maalistuudios. Viltimisvaimustus haaras teda paari aasta eest, kuid esimesed suuremad tööd jõudsid esmakordselt avalikkuse ette alles läinud sügisel.

Ringhäälingumuuseumi näitus kandideerib aastaauhinnale

Eesti Ringhäälingumuuseumi tegevusnäitus “Meie uudised” valiti Eesti muuseumide aastaauhinna nominendiks aasta tootearendaja kategoorias.

Nominendid tutvustavad oma projekte 6. jaanuaril kell 12 Kumu kunstimuuseumis toimuval ülevaateseminaril. Võitjad selguvad samas õhtul toimuval pidulikul auhinnatseremoonial.
Eesti Ringhäälingumuuseum

Hiiumaa kunstnike ühisnäitus on avatud 9. jaanuarini

Hiiumaa loovisikute vabaühenduse HiKu näitus on avatud 9. jaanuarini. Väljapanekud on üleval kolmes kohas: Kärdla kultuurikeskuses, Kärdla büroohoones Keskväljak 5a ja Gahwa kohvikus Põllu tn 3.