muuseum

Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

28. novembril möödub 100 aastat Vabadussõja algusest. Vabadussõda oli Eesti ajaloo säravamaid sündmusi. Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest. Seepärast tähistatakse Sindi gümnaasiumis tähtpäeva õpilaskonverentsiga „100 aastat Eesti Vabadussõja algusest”.

Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõlab Karl Rammi vähetuntud laul „Eestimaa”[/pullquote]Kuna neli kodanikeühendust on teinud üleskutse süüdata 28. novembril küünlad kõigi vabadussangarite kalmudel, siis minnakse Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse korraldusel Sindi õigeusu kalmistule, kus kell 10.00 asetatakse Viktor Araki kalmule lilled ja süüdatakse küünal. Viktor Araki hauakoha eest kannab hoolt Sindi gümnaasium juba aastaid. Kuid ühe sangari kalmul seistes mõeldakse kõigile 20-le Eesti Vabadusristi kavalerile, samuti kõigile Vabadussõjas võidelnutele, kes otseselt või kaudselt seotud Sindiga.

Mälestustalitusel võtavad sõna Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko ning Tori abivallavanem Jana Malõh.

Veerand tundi enne keskpäeva seisavad kümned õpilased sinimustvalgete lippudega auvalves Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures, mis asub Sindi gümnaasiumi vana maja esimese korruse koridoris. Rivistusel osaleb Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindus.

Loe edasi: Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

Pärnu väärikad rüütasid ennast sajandi vanuste uhkete riietega

Riia vanalinna ajaloolise hoone võlvkeldris asub mõned aastad tagasi avatud Baltimaade esimene ja ainus moemuuseum, kus praegu näeb näitust „1918. Vabaduse luksus”. Külastajad võisid viivuks põhjalikult oma imagot muuta, peegli ees keerutades oma välimust imetleda ja vaatajate kiitvaid sõnu kuulda.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppur Mare Riia moemuuseumi eksponaati riietunult. Foto Urmas Saard — TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppur Mare Riia moemuuseumi eksponaati riietunult. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Põnevust tekitas Anna hoogne tegevus, millega ta järgemööda naisi nähtud ajastule vastavalt riidesse pani[/pullquote]Mööda trepiastmeid allapoole laskudes kohtub moemuuseumi külastaja esmalt plakatilt vastu vaatava tuntud vene moeajaloolase ja kollektsionääri Aleksandr Vassiljevi pildiga. „Ta on ka Eestis hästi tuntud. Aasta alguses avas Vassiljev Keila-Joa lossis pulmakleitide näituse,” rääkis minu seljataga astuv Mall. Tema sõnul ei vajavat legendaarne moeajaloolane tutvustamist isegi mitte vähese moeteadlikkusega inimeste hulgas. Populaarset Vassiljevit teatakse võrdväärselt hästi nii kodu- kui välismaal. Üle ilmamaa kuulsa moekuru ja Natalja Muzõtškinaga otsustati asutada maailmakuulsate moeloojate muuseum ka Riiga.

Loe edasi: Pärnu väärikad rüütasid ennast sajandi vanuste uhkete riietega

Läti suurjuubelile eelneval päeval Laima muuseumis

Esmapilgul ei teakski arvata, et Riia kesklinnas Miera ja Palidziba tänavate nurgal paikneva Laima šokolaadimuuseumi väljapanekud asuvad 1939. aastal projekteeritud omaaegses tööstushoones.

Kristīne, Laima šokolaadimuuseumi giid, pakendab külaliste valmistatud maiustusi. Foto Urmas Saard — Kristīne, Laima šokolaadimuuseumi giid, pakendab külaliste valmistatud maiustusi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üks šokolaadist nukk on koguni vanem kui Läti riik[/pullquote]Peauksest sisenedes astuvad külastajad punakaspruuni vaibaga kaetud trepist üles. Trepikoja lagi meenutab pisut mullitavat šokolaaditahvlit. Näib nagu valguks sulavat šokolaadi välja ka lae ja seinte kokkupuute kohtadelt. Tundub, et maiajaid huvilisi võõrustatakse lausa magusa võlumaailmas. Vastuvõtu ruumi põrandal näeb ülisuuri kompveki- või šokolaadiümbriste värvilisi pabereid.

Varahommikuse ekskursiooni bussiga saabunud pärnakaid on sellisel suurel hulgal, et meid lahutatakse kahte võrdsesse osasse, kumbki giid saab täpselt 20 maiasmokka. Giidide rinda kaunistab suur Läti rahvusvärvides rosett. Järgmisel päeval saab Läti Vabariik täpselt saja-aastaseks. Sümboolselt ongi väga õige alustada lõunanaabrite suurjuubelit Laima šokolaadidest, mis on kahtlematult üks Läti rahvuslikke uhkuseid. Kristīne võtab rohke valikuga Laima kompvekkide korvi ja palub kõigil suu magusaks teha.

Loe edasi: Läti suurjuubelile eelneval päeval Laima muuseumis

Põllumajandusmuuseumis

Maakultuur on rahvusliku mälu ja identiteedi kandja, mille püsimisele aitab kaasa Eesti Põllumajandusmuuseum.

Eelmise aasta augustis allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid asutamispaberid, millega liideti Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks ühise sihtasutuse alla. Tori hobusekasvandus alustas tegevust 1856. aastal vajadusega aretada vähenõudlikku ja vastupidavat eesti hobust. Jakobsoni tunti kui edumeelset ja uuele avatud peremeest. Tema talumuuseum ongi just see paik, kus vana kohtub uuega. Ülenurmel asuva keskmuuseumi oluline ülesanne on Eesti maakultuuri, omandisuhete, põllumajandusliku tootmise, põllumajandushariduse ja -teaduse jäädvustamine ning vastava valdkonna ainese kogumine, uurimine, eksponeerimine ja säilitamine.

25. septembril käisid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad õppereisil Põllumajandusmuuseumis. Suur huviliste seltskond jaotati kaheks, et giididel oleks hõlpsam selgitusi anda. Üks giididest oli teadur Lembit Karu (pildigaleriis foto 016), kelle erialaks on etnograafia.

Loe edasi: Põllumajandusmuuseumis

Sindi esimene inimene ehk tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Ega me täpset aega enam ei mäleta, aga see pidi olema 2008. a helmekuu paiku. Olime kahekesi Kärdiga jõudnud vana aasta sees enamvähem hästi uude elupaika sisse seada ja alanud aasta meelitas Sindit avastama kodutänavast kaugemal ringil.

Heidi Vellend, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard — Heidi Vellend, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kui meenutuste kilde kokku noppides tunnistasime, et täpset aega ei mäleta, siis vahetult enne loo avaldamist torkas pähe kahtlus[/pullquote]Tagantjärele on isegi ebamugav tunnistada, et ümberasumisel Pärnust Sinti olid eelteadmised väikelinna kohta äärmiselt napid. Päris ausalt öeldes koguni olematud. Ei teadnud isegi seda, millist tänavatpidi jookseb Linnuriigis Sindi ja Paikuse vaheline piir, ega sedagi, et tiheasustusega Viira linnaosa külje all asuv Helmondi puhketare ei asugi Sindis. Pidasime siis Kärdiga aru, et kust otsast hakata linnaga tutvuma, kui ei tea isegi Sindi algust ja lõppu. Õnneks tabas hüva nõu meid mõttelt seada sammud kõigepealt Sindi muuseumisse, mis asub üsna linna keskpaigas.

Nii juhtuski, et ühel muljetavaldavalt meeldejääval päeval vajutasime veidi raskelt liikuva ukse linki. Juba hetk hiljem tervitas eeskojas põneval pilgul uudistavaid saabunuid sõbralikult naeratav inimene, kes kuulas tähelepanelikult meie küsimise ära. Andsime teade, et oleme uusasukad, kes soovivad tutvuda linna mineviku ja olevikuga.

Loe edasi: Sindi esimene inimene ehk tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Tiit Kask: Sindi sai oma kodulinna eest sõnumi välja saata

„Made in Pärnumaa” jutustab Pärnu muuseumis ka Sindist, aga mitte enam kaua.

Tiit Kask avab Pärnu muuseumi ukse, et külastada näitust Made in Pärnumaa Foto Urmas Saard — Tiit Kask avab Pärnu muuseumi ukse, et külastada näitust “Made in Pärnumaa”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Arvan, et Sindi spordielu hoidis kogukonda tublisti koos[/pullquote]Pärnu muuseumis on käesoleva nädala lõpuni veel viimaseid päevi avatud pea viis kuud kestnud näitus „Made in Pärnumaa”. Külastajateni toodi kõik ainulaadne, oluline, eriline ja mis kõige tähtsam, päritolult just Pärnu maakonnast. Väljapanekute hulgas näeb ligemale sadat kõige olulisemat eset, rajatist, tegu, teenust, sündmust, teost, mis sisult eripärased ja olulised meie kodupaigale ning omavad tänini tähenduslikku rolli eesti rahva loos. Näituse mõtte algatajana tegi Pärnu muuseum koostööd Audru, Häädemeeste, Kihnu, Tori ja Sindi mäluasutustega.

Esmaspäeviti on muuseum külastajatele suletud, aga muuseumipedagoog Tiit Kask leidis siiski võimaluse suurt hilinejat vastu võtta. Liftiga näituse saali tõusmise ajal poetas turismiloolane Kask ristsõna lehekese pihku, et teadmiste kontrolliks kasvõi juba enne näitust nägemata tosin vertikaalset rida täis märkida. Teisele kohale asetatuna küsitakse 1834. a Sindis tööd alustanud suurettevõtte nimetust. Sindi valik oligi seekordse külastuse peamine huviväärsus, kuigi eranditult kõik ülejäänugi väärib samaväärset tähelepanu.

Loe edasi: Tiit Kask: Sindi sai oma kodulinna eest sõnumi välja saata

Maanteemuuseum tähistab oma sünnipäeva Fordidega

Sel pühapäeval, 29. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 18. sünnipäeva. Lisaks muuseumi oluliste teetähiste meenutamisele vaadatakse 110 aasta tagusesse aega, kui tehasest väljusid esimesed Fordid ja algas autode masstootmine.

Maanteemuuseum Foto Urmas Saard — Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard

Kogu päeva tegevuste märksõnaks on „Ford“, kuna Henry Fordi sünnist möödub 155 ja konveiermeetodi kasutuselevõtust 110 aastat.

„Henry Ford muutis luksusliku, vaid ühiskonna koorekihile kättesaadava auto igamehe tarbeesemeks, suunates nii jäädavalt kogu ühiskonna edasist arengut,“ selgitas maanteemuuseumi teadur-kuraator Annika Kupits. „Vaatamata sellele, et Henry Ford ise konveierliini ei leiutanud, suutsid tema täiustused selle tööle panna.“

Külastajatele on vaid sellel päeval vaatamiseks näitus „Ford ajateljel“, kus avaneb esimese Fordi ja tema järeltulijate lugu. Kohale on tulnud ka kolm erineva ajastu autot – 1930-ndate alguse Ford A, 1980-ndate Ford Sierra ja tuliuus 2018. a Ford Focus RS. Kel sügavam huvi, saab kell 12.15 kuulata muuseumi teadurit, kes räägib Henry Fordi eduloost täpsemalt.

Lisaks sisustavad pidu erinevad mängud, töötoad ja päevapiltniku meeleolukas fotosessioon. Päeva lõpetab ühine tordisöömine.

Sünnipäevapidu algab kell 12. Sissepääs muuseumipiletiga.

Punkriturism Mõniste-Ape vahelisel teel

Tuhandeid eestlasi pages nii enne kui pärast teist maailmasõda Eestit vallutanud sõjardite ja võõrvõimu omavoli eest varju otsides kodumaa metsadesse. Kardeti Siberisse küüditamist ja hoiduti kõrvale vene ning saksa okupatsiooniarmeesse mobiliseerimisest. Loodeti välisriikide abil Eesti Vabariigi peatset vabanemist venelaste võimuhaardest.

Meelis Mõttus läheb koos külalistega metsavenna punkrisse Foto Urmas Saard — Meelis Mõttus läheb koos külalistega metsavenna punkrisse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Meelis Mõttus on ideedega mees.[/pullquote]Paar nädalat tagasi peatus TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suurem õpperühm Võrumaal Vastse-Roosa külas asuvas Metsavenna talus, kus huvilisi võõrustas metsavenna poeg Meelis Mõttus. Talu asub Vaidva jõe ääres. Sealsamas vähem kui paari kilomeetri kaugusel Läti piirist, Mõniste-Ape vahelise tee serval on avatud Metsavenna pood. Kauplusehoonega nurgeti külgnevalt on ehitatud kerge konstruktsiooniga katusealune, kuhu suure bussitäie jagu inimesi lahedalt istuma mahtus.

Meelis keeras lae all olevad soojust ja valgust andvad lambid põlema, et istujatel oleks õdusam tunne. Tegelikult polnud ju liigset jahedust ja ei täheldatud ka vähest päevavalgust. Meie ees seisis leebe olekuga mees, kelle naeratavas näos ei jäänud silmad päris kuivaks ja aegajalt pühkis jutustaja suurema pisara enne üle põse voolama pääsemist minema. Meelis alustas juttu metsavendadest ja selgitas, kes olid metsavennad, kes äraandjad ja kes tõeliste metsavendade rüüsse peitunud vääritud kaabakad.

Loe edasi: Punkriturism Mõniste-Ape vahelisel teel

Õige on Setomaaga tutvumist alustada Seto talumuuseumis

Seto talumuuseumis ootas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli rahvast giid-perenaine Külli Kaur, kes palus kauged külalised esmalt istuma keset avarat õue, mida piirasid kolmest küljest katkematu hoonestuse ja erineva otstarbega ehitised.

Seto talumuuseumi giid-perenaine Külli Kaur Foto Urmas Saard — Seto talumuuseumi giid-perenaine Külli Kaur. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Küllil oli külalistele palju küsimusi, millele tuli enamasti temal endal vastata.[/pullquote]Talumuuseum ja pisut kaugemale jääv Seto Tsäimaja asuvad Värska alevikus, mida peetakse praeguse Setomaa keskuseks. Talumuuseumi fondi eestvedamisel tehti mäluasutuse rajamisega algust 1994. aasta sügisel aadressil Pikk tänav 56. Enamus originaalseid hooneid on kohale veetud Põhja-Setomaalt. Külastajatel avaneb võimalus tutvuda 19. sajandi lõpu ja möödunud sajandi alguse taluarhitektuuriga, mille terviku moodustavad pool-kinnine hoov, elumaja, riide-, vilja-, söögiait, laut heinaküüniga, töötuba, varjualused, potivabrik, sepikoda ja rehi. Ainult suitsusaun asub u-kujulisest hoonestusest eraldi. Muuseum avati 1998. aasta suvel.

Loe edasi: Õige on Setomaaga tutvumist alustada Seto talumuuseumis

Pildigalerii maanteemuuseumi külastamisest

Eesti Maanteemuuseum tutvustab ennast Kagu-Eesti suurima kultuuritankla asukohana, kus tee elab.

Omaaegses Varbuse postijaamas, mis on Eestimaal ainus heas korras säilinud hoonete kompleks, näeb teede ja liikumisviiside muutuste kulgu. Väliväljapanek Teeaeg on ajas ja ruumis lahtirullunud tee, millel liiguvad vanad ja uued sõiduvahendid. Külastajad näevad Ida-Euroopa suurimat tee-ehitusmasinate kogu. Täiesti uus moodsa arhitektuuriga hall on viimistlusjärgus ja peatse avamise ootel. Selle suve 3. juulil tegi õppekäigu maanteemuuseumisse TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli ligemale poolsada elukestva õppe õppurit.

Varbuses, maanteemuuseumis. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Pildigalerii maanteemuuseumi külastamisest

Maanteemuuseum paneb perepäeval külastajad proovile

Maanteemuuseum korraldab traditsiooniliselt igal suvel liiklusteemalist perepäeva, kus koos tuletatakse meelde käitumisreegleid liikluses. Kõige parem on seda teha just perega koos, sest nii õppides ja end täiendades jäävad reeglid paremini meelde.

Laupäeval saab Eesti Maanteemuuseumis katsetada näiteks vigursõitu jalgrattaga Foto Urmas Saard — Laupäeval saab Eesti Maanteemuuseumis katsetada näiteks vigursõitu jalgrattaga. Foto: Urmas Saard

Sel laupäeval, 7. juulil toimub Eesti Maanteemuuseumis liiklusteemaline perepäev, kus pered saavad end proovile panna orienteerumismängus.

„Liikluskasvatus on olnud juba aastaid muuseumi südameasi ja on seda jätkuvalt,“ selgitas maanteemuuseumi külastusvaldkonna juht Triinu Õispuu. „Üldised käitumismustrid ja -viisid võtavad pere pisemad märkamatult omaks varakult, eeskuju paneb käituma. Seega on otsene teadmiste edasiandmine kõige parem viis ennetada õnnetusi ja ohtudesse sattumist.“

Orienteerumismängu ülesanded pole kontimurdvad ning oluline pole mängu läbimise kiirus, vaid see, et saab kinnistada ja uuendada oma liiklusohutusalaseid teadmisi. Katsetada saab näiteks vigursõitu jalgrattaga, tagurpidisest autost ohutut väljumist, turvavöö olulisust ja palju muud. Kõik pered, kes läbivad punktid edukalt, osalevad uhke tõukeratta loosimises.

Päevale paneb punkti teaduskeskus AHHAA hoogne liiklusteater sellest, kuidas on seotud teadus ja liiklusohutus. Etendusel näeb AHHAAle omases ootamatus ja humoorikas võtmes, kuidas töötab turvapadi, mis mõte on kiivril ja miks peab kinnitama turvavöö.

Perepäev kestab kella 12-15ni, sissepääs muuseumipiletiga.

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Kõrgemal künkapealsel asuvat Bauska lossi piiravad kahelt küljelt Mūsa ja Mēmele jõed, mis iidsest rajatisest möödudes ühinevad Lielupe jõeks. Jõgede ühinemise paiga lähedusest alustasidki rahvusvahelise muuseumi öö saabudes väikesteks seltskondadeks jagunenud inimgrupid orienteerumist Bauska linnas.

Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis Foto Urmas Saard — Rahvusvaheline muuseumiöö Bauska lossis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kesklinnas palusime juhuslikel möödujatel ennast pildistada[/pullquote]Tegemist oli Soome-Balti piirkonna Y’s Men õppepäevadel osalenud veerandsaja inimesega, kelle kahepäevane Bauskas viibine kattus juhuslikult 19. mail aset leidnud muuseumiööga. Igas tillukeses rahvusvahelises seltskonnas pidi olema vähemalt üks lätlane, kes orienteeruks lätikeelses keskkonnas teistest paremini. Meie läksime teele neljakesi: kaks läti naist, üks meessoost leedukas ja teine samast soost eestlane. Anna Ziemele ja Velta Benjava tulid Läti väikelinnast Livanist, Kestutis Dringelis Leedu linnast Vievisest ja mina Sindist. Kõigis kohustuslikes peatuskohtades pidi kogu seltskond jääma ühele fotole, mis tagas võimaluse osaleda hiljem auhinnaloosis.

Bauska lossi kahe osa vahel puudub arhitektuuriline sarnasus. Vanem osa ehitati Liivi ordu poolt 15. sajandi keskpaigas, aga sellest on nüüdseks säilinud üksnes punastest tellistest ja raudkividest lagunevad müürid. Kuramaa hertsogi Kettleri jaoks ehitatud residents valmis 16. sajandi lõpus ja on tänaseks eeskujulikult taastatud. Kolmandal korrusel asuvad hubased võõrastetoad, mis võimaldas esimest korda elus veeta kogu muuseumiöö muuseumis.

Loe edasi: Rahvusvaheline muuseumiöö Bauskas

Maanteemuuseum paneb laupäeval endale suverehvid alla

Laupäeval, 19. mail paneb Eesti Maanteemuuseum suverehvid alla ja pidutseb muuseumiÖÖl koos kõikide Eestimaa muuseumidega.

Maanteemuuseumis Foto Urmas Saard — Maanteemuuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teadupärast lasti II maailmasõja ajal Eestis õhku üle 360 silla[/pullquote]Ehkki Eesti Maanteemuuseumi välialad on külastajatele juba paar nädalat valla, algab sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi suvehooaeg. Traditsiooniliselt vuntsitakse muuseumiÖÖks üles kogu Ida-Euroopa suurim tee-ehitusmasinate park, tuuakse külastajate ette oma suurimad varad ning avatakse kaks uut näitust.

Mullu sügisel jõudis muuseumisse otse Emajõe põhjast tükike Teises maailmasõjas hävinud Eesti sillapärandist, Rannu-Jõesuu terassilla ferm. Pärast puhastamist ja korrastamist avatakse välialale püstitatud sillatükk kui omalaadne mälestusmärk sõjaeelse Eesti sillapärandile. Teadupärast lasti II maailmasõja ajal Eestis õhku üle 360 silla. Terassildade ajalugu avab ka hooajanäitus “Terasest kantud teed”.

Loe edasi: Maanteemuuseum paneb laupäeval endale suverehvid alla

Muuseumiöö pakub palju põnevust

Järgmise nädala laupäeval, 19. mail toimuval üleriigilisel Muuseumiööl avavad rohkem kui 200 paika oma uksed viieks tunniks ja täiesti tasuta. Lisaks muuseumitele on avatud kümned arhiivid, galeriid, mõisad ja kirikud – ent sel aastal on plaanis ka mitmeid linnaekskursioone, mis kutsuvad avastama kultuuripärandit, millest muidu iga päev mööda kõnnime.

Seljametsa muuseum Foto Urmas Saard — Pärnumaal Seljametsa muuseumis on 19. mail avatud püsinäitus, ekskursioonid igal täistunnil, töötoad, lastele kino, kell 19.00 esinevad Kukerpillid; muuseumi esisel platsil Seljametsa kevadlaat kell 10.00 kuni15.00. Foto: Urmas Saard

Tallinnas viivad Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasgiidid huvilisi uurima Tallinna vanalinna – kavas on kaks erinevat marsruuti, Toompea ja all-linn. Tartus otsitakse Kutsehariduskeskuse Turismiosakonna giidiõpilaste juhendamisel linna mittekohti ja kõnnitakse laulupeo jälgedes.

Pärnus viivad giidid algusega kell 23 toimuvale hilisõhtusele tuurile, aga Valgamaal eelneb öö põhiprogrammile Valga Muuseumi bussituur, mille käigus külastatakse Valgamaa mõisaid, millest osa on aktiivselt kasutusel ning mõned ehk juba unustuse hõlma vajumas. Tartus sõidab, nagu eelmiselgi aastal, Rahvusarhiivi (Noora) ja Eesti Rahva Muuseumi vahel terve õhtu jooksul eribuss, mis võimaldab hõlpsalt erinevate paikade vahel liikuda. Lisaks toimub osalevates muuseumides kümneid eriekskursioone, peoteemalisi töötubasid, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud.

Loe edasi: Muuseumiöö pakub palju põnevust

Kaur: paari päeva pärast olid mul juba kõik raamatud müüdud

Kaur Kasemaa andis Sindi muuseumis avatud näituse ja raamatu „Sindi eile ja täna“ saamisloost 1. mai hommikul põhjaliku ülevaate. Allpool on avaldatud kogu jutt selliselt nagu Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane ise selgitab.

Kaur Kasemaa ja Heidi Vellend näituse avamisel Sindi muuseumis Foto Helen Parmen — Kaur Kasemaa ja Heidi Vellend näituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Helen Parmen

[pullquote]Kõige suurem töö oli tekstide kogumine.[/pullquote]Tere! 2014. aastal sirvisin juhuslikult ühe Pärnu fotograafi fotoraamatut. Seal oli kujutatud Pärnu linna tähtsamaid hooneid 18. sajandil ja 19.sajandil. Seda raamatut oli väga põnev vaadata. Kuna Sindist sellist raamatut tehtud ei ole, siis otsustasin selle valmis teha. Käisin ja otsisin vanu pilte Sindist nii internetist, kui ka muuseumist. Ise fotografeerisin tänapäevased fotod. Tekstid otsisin internetist. Kuna käisin neljandas klassis, siis ei julgenud oma raamatust kellelegi rääkida. Aga minu raamatust oli kuulnud Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent. Nende juures sain printida esimesed raamatud. Nii sain oma esimesed kogemused raamatu koostamisel. Müüsin oma raamatuid Sindi gümnaasiumi jõululaadal. Hästi on mul meeles, kui jõululaada žürii liige Mart Nõmm ütles mulle, et raamatule natukene teksti juurde ja ongi mul loovtöö valmis.

Loe edasi: Kaur: paari päeva pärast olid mul juba kõik raamatud müüdud

Raamat „Sindi eile ja täna“ väljus kaante vahelt näituse stendidele

Eile pani Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend Sindi gümnaasiumi 7. klassi õpilase Kaur Kasemaa koostatud raamatu illustreerivad fotod väljapanekute stendidele üles. Sindi 80-ks sünnipäevaks valminud raamatu „Sindi eile ja täna“ esitlus ja samanimelise näituse pidulik avamine toimub Sindi muuseumis 1. mail kell 9.00.

Kaur Kasemaa Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Kaur Kasemaa Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindis on mitmeid asju, mille kohta võib Eesti piires öelda „esimene või kõige-kõige…“[/pullquote]„Need 40 raamatut, mis eelmisel nädalal kätte sain, on juba läbi müüdud. Eile tellisin 40 veel,“ ütles Kaur, kelle raamatu trükitiraaž on sellega kasvanud sajani. Muuseumis on 20 paaris fotot. Üks foto on kaugemast ajaloost ja teine selle kõrval alles hiljuti Kauri poolt pildistatud. Stendidel on fotod suuremad, trükitud A3 formaadis paberile.

Fotode juurde lisatud lühikesed selgitavad tekstid on huvitavad ja mõnel juhul tänapäeva inimesele oma ootamatuses isegi ehmatavad. Kaur tõi ühe näite ja asetas käe fotodele Pärnu maanteest. Alumisel fotol on tänava ääred majadeta. Ülemisel pildil ääristavad tänavat tööliskasarmud, mis ehitati peamiselt ülemöödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel, kokku 11 hoonet. Aga huvitav pole mitte niivõrd see, et iga kasarmu pidi majutama 70 perekonda.

Loe edasi: Raamat „Sindi eile ja täna“ väljus kaante vahelt näituse stendidele

Muuseumiööl kutsutakse külastajaid ligi 200 paika üle Eesti

Õige veidi rohkem kui kuu aja pärast – laupäeval, 19. mail – toimub järjekorras kümnes üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on pidu”.

Eesti Rahva Muuseum Foto Urmas Saard — Eesti Rahva Muuseum. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Millised on meie peorituaalid ja kuidas on pidutsemine ajas muutunud?[/pullquote]Tänasest on avalikud öö eriprogrammid: muuseumides toimub kümneid eriekskursioone, peoteemalisi töötubasid, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud. Kokku võtab praeguse seisuga muuseumiööst osa ligi 200 muuseumi, lisaks muuseumidele teevad oma uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 111 000 muuseumikülastust, mis tähistas ka Muuseumiöö rekordit.

Loe edasi: Muuseumiööl kutsutakse külastajaid ligi 200 paika üle Eesti

Maria Tormi maalid Nõmme muuseumis

Nõmme muuseumis saab tänasest kuni 12. maini vaadata Maria Tormi natüürmortide näitust “Vaikelud”.

[pullquote]Tormi sõnul inspireerivad teda vaikelud oma värvide, vormide, materjalide, faktuuride ja valgusmänguga.[/pullquote]Maria Torm on õppinud Tallinna muusikakeskkoolis, Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning Helsingi Sibeliuse akadeemias. “Huvi joonistamise vastu tekkis mul juba päris pisikesena. Mäletan, kuidas palusin ema, et ta viiks mind kunstikooli. Õppisin seal mõned aastad akvarelli ja guaššiga maalimist ning joonistamist,” meenutab Maria Torm.

Kunsti juurde jõudis ta tagasi aastakümneid hiljem Lootuse maalistuudio kaudu. “Kuigi kunstiõpingutest oli selleks hetkeks möödas aastakümneid, haarasin pintsli kätte ja täitsin oma kunagise unistuse – maalisin esimest korda suurel lõuendil paksu pintsli ja õlivärvidega, taustal Vivaldi hingesoojendav muusika, ning äkitselt tundus kõik nii õige. Nii saingi uuesti maalimispisiku ning mõne aastaga olen jõudnud oma esimese näituseni,” rääkis kunstnik.

Tormi sõnul inspireerivad teda vaikelud oma värvide, vormide, materjalide, faktuuride ja valgusmänguga. “Ma ei püüagi kompositsioone realistlikult kujutada, vaid maalin julgelt nii, nagu ma neid näen, segades värve otse lõuendil.”

Lisaks vaikeludele on Maria Torm nüüdseks proovinud kätt ka akrüülvärvidega ning teinud raamatuillustratsioone.

Nõmme muuseum asub kunagises jaamahoones aadressil Jaama 18. Muuseum on avatud N-L kl 12-16.

Maria Tormi kollane vaas roosidega. Foto: Jukko Nooni →

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

KGB kongide muuseumis toimub märtsiküüditamise mälestuspäev

Eesti lähiajaloo üht traagilisemat sündmust mälestatakse Tartus KGB kongide muuseumis laupäeval, 24. märtsil ja võimaldatakse kõigile külastajatele kogu päeva jooksul tasuta sissepääsu.

Kava kohaselt toimub algusega kell 12.00 Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudi arhiivinduse osakonna dotsendi Aigi Rahi-Tamme loeng “Veerandsada aastat nõukogude küüditamiste uurimisest”

Kell 14.00 leiab aset kohtumine kunagise vastupanuorganisatsiooni Sini-Must-Valge liikmetega.

1946. aastal Tartus loodud koolinoorte põrandaalune vastupanuorganisatsioon Sini-Must-Valge (SMV) kirjutas end Eesti vastupanuliikumise ajalukku 5. novembril 1949, kui selle liikmed lasksid Tartu Raadi pargis õhku Punaarmee monumendi. Sellele järgnes asjaosaliste arreteerimine Nõukogude julgeoleku poolt. Eeluurimise perioodiks vangistati SMV liikmed kurikuulsa Tartu “halli maja” keldrisse. Seekordse märtsiküüditamise mälestuspäeva raames on kõigil huvilistel erakordne võimalus kuulata mälestusi Nõukogude julgeoleku eeluurimisvangla sünge elu kohta nende inimeste suust, kes seal ise vangis olid.

Loe edasi: KGB kongide muuseumis toimub märtsiküüditamise mälestuspäev

Vanda Kirikali seitsmes näitus jutustab looduse võlust

„Maalides on selline väga hea tunne, et jalad ei puuduta maapinda ja käed ei ulatu taevasse. Asuksid nagu ei kellegi maal,“ rääkis Vanda Kirikal oma 70. sünnipäeval Sindi muuseumis järjekordset maalinäitust avades.

Noor kunstnik Egon Gentalen kingib õpilasteatri poolt Vanda Kirikalile lillekimbu Foto Urmas Saard — Noor kunstnik Egon Gentalen kingib õpilasteatri poolt Vanda Kirikalile lillekimbu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]joonistatud värvipliiatsitega Kama šokolaadi ümbrispaberi valgele poolele[/pullquote]„Enamasti maalin lapsepõlve metsa või lapsepõlve raba. Merel on sada nägu ja värvi. Meeldib täiskuu, mida ka täna öösel nägin. Olen võtnud koera kaasa ja käinud jalutamas. Olen näinud hunti. Pildid jutustavad ka reisimisest. Siin on päikeseloojangu aegne Tallinn. Siin on Sindi kasarmud. Sindi on olnud väga ilus linn, iga kasarmu esist kaunistasid lillepeenrad. Siin on olnud palju lapsi ja erinevaid rahvusi: soomlasi, tatarlasi, ukrainlasi, venelasi jt. Pärnu jõgi on olnud Sindile teine Sindi, kus jätkus nii suvel kui talvel väga mitmekesist tegevust,“ jutustas vähese jutuga Vanda, kelle näitus jääb avatuks kuni 27, aprillini.

Lisaks tosinale kunstihuvilisele osalesid väljapaneku avamisel õpetaja Eneli Arusaare õpilasteatri näitlejad Kaisa Hartwich, Egon Gentalen, Chätlyn Parts, Gabriela Grimm, Eliise Kull. Nad meenutasid juubilari varasemaid näituseid ja Vanda põnevaid ütlemisi, mis väärivad mõtestatud sisu poolest jätkuvalt meelespidamist.

Loe edasi: Vanda Kirikali seitsmes näitus jutustab looduse võlust

Johan Holberg Eestis ja maapaos

Tänavu küünlakuul möödub eksiilis asutatud paralleelvalitsuse Eesti Vabariigi Peaministri asetäitja Johan Holbergi sünnist 125 aastat. Nädalapäevad tagasi tegi Sindi ajalooklubi Vabadussõja ohvitseri, advokaadi, poliitiku, ministri, metsavenna ja metsatöölise tegevusest põgusa ülevaate.

Heldor Käärats juhatas Vana-Pärnu kalmistule, kus puhkavad Johan Holbergi ema ja isa Foto Urmas Saard — Heldor Käärats juhatas Vana-Pärnu kalmistule, kus puhkavad Johan Holbergi ema ja isa. Foto: Urmas Saard

Holberg sündis 1893. a 20. veebruaril Pärnumaal asuva Sauga (nüüdne Tori) valla Eametsa külas. Tema sünnimaja on tänapäevani alles ja paikneb eeskujulikult korrastatuna Sauga jõe kaldapealsel, Niitjõe tupiktee lõpus. Holberg suri 1978. a 10. aprillil Chicagos (Illinoisi osariigis), aga tema põrm maeti Torontos Mount Pleasanti kalmistul perekonna rahulasse. Ema, isa, vend ja õde on maetud Vana-Pärnu kalmistule. Perekonna rahula ühte nurka püstitatud mälestuskivile on raiutud kõigi Niida talus kasvanud laste nimed, üheksast esimesel kohal Johan Holberg. Musta graniidi teisele küljele on kirjutatud: „Õppimine, töö ja isamaa-armastus olid väärtused, millega kasvatasid Riina ja Jaan Holberg oma lapsi Niida talus Sauga vallas, 1892-1941.“

Taluperemehe poeg Johan alustas hariduse omandamist Pappsaare külakoolis, edasi jätkus koolitee Pärnu linnakoolis ja 1914. aastal lõpetas Pärnu Aleksandri gümnaasiumi, õigusteadust omandas Peterburis aastatel 1914-1915. Alanud maailmasõja ja mobilisatsiooni tõttu õpingud katkesid. Pauli sõjakooli lõpetas ta kaadriohvitserina.

Loe edasi: Johan Holberg Eestis ja maapaos

“Jaan Poska ja Tartu rahu” näituse avapäeva keskseks sõnumiks oli isamaaline kasvatus

„Kui isamaaline kasvatus puudub kodus, koolis, spordiringis või mõnes muus seltskondlikus tegevuses, siis polegi ühtegi teist pinda, millele inimlikku väärtust rajada ega inimeseks olemist kasvatada,“ vahendas Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar kasvatusteaduste doktorilt kuuldud seisukohta ja selgitas, et oli puht juhuslikult sattunud ühel bussisõidul teadusmehega kõrvuti istudes isamaalisest kasvatusest vestlema.

https://youtu.be/gGv2_b2gcag

Sindi gümnaasiumi õpetajad Lembit Roosimäe ja Eneli Arusaar Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õpetajad Lembit Roosimäe ja Eneli Arusaar Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

„Kasvatus on kõige alus. Kui selle nõksu tabaksid ära noortega tegelevad inimesed, siis oleks viis pluss,“ jätkas Arusaar 25. jaanuaril Sindi muuseumis toimunud rändnäituse “Jaan Poska ja Tartu rahu” avamisel. Temaga olid ühes sama kooli kümme erinevas eas noort, kes esinesid näituse avapäeva külalistele õpilasteatri kavaga „Sind tahan ma armastada“.

„Tahan suruda näo vastu koduakna mõranenud ruutu. Lapsepõlve koduaknast vaatab välja vanaema. Lapsepõlve lookeste kaudu tulen sinu juurde, kodu. Kui hea, et kõik on alles.“ Need on üksikud katked, mida Arusaar on leidnud Eesti luuletajate vaimuvara kambritest ja mida noored meisterliku ilmekusega kuulajateni tõid. Sõnalise montaaži seades kasutati ka raamatut „Valge tee kutse ja teisi lavatekste“, milles on Juhan Saare näidendid ja instseneeringud Eesti teatrite laval. Õpilasteatri etteaste lõppes kindlas kõneviisis üksteist korrates ja sõnale ruumilist mõõdet lisades: „Me hoiame nõnda ühte!“ Samal ajal liikus paberist lõigatud tillukeste südametega südamekujuline kandik käest kätte. Kandik jõudis ka kuulajateni, kes samuti andsid seda oma naabrile edasi ja igaüks kordas taas ja taas „Me hoiame nõnda ühte!“.

Loe edasi: “Jaan Poska ja Tartu rahu” näituse avapäeva keskseks sõnumiks oli isamaaline kasvatus

Sindi linnavalitsusse suunav teeviit jõudis muuseumisse

Täna pärastlõunal vahetasid Sindi kommunali töömehed teeviita, mis asub Sindi linnas Pärnu maantee ja Karja tänava ristmikul. Varem Sindi linnavalitsusse juhatanud teeviit suunab nüüd inimesi Tori vallavalitsusse, mis alustas raehoones tööd alates käesolevast aastast.

Uus teeviit Sindi linnas Pärnu maantee ja Karja tänava ristmikul Foto Urmas Saard — Uus teeviit Sindi linnas Pärnu maantee ja Karja tänava ristmikul. Foto: Urmas Saard

Sindi Kommunali juhataja Heli Ruus ütles, et see on esimene uude Tori vallavalitsusse teed juhatav viit. Sindi linnavalitsuse kirjadega teeviit viidi kohe pärast maha võtmist Sindi muuseumisse, kus linna mäluasutuse juhataja Heidi Vellend selle museaalide nimistusse kandis ja hoiupaika asetas. Vellend ütles, et on palunud muuseumi hoidlasse arvele võtmiseks ka Sindi raekoja paraadukse kõrval olevat tahvlit. Millal Sindi vapiga tahvel Tori vallavalitsuse tahvliga asendatakse, seda vallavanem Lauri Luur veel öelda ei teadnud.

Hea uudis on seegi, et Luuri teatel loodetakse uue Tori valla ajalehe esimene number lugejateni tuua arvatavalt jaanuari lõpus. „Ajalehe toimetajatega on kokkulepped sõlmitud. Facebooki käivitamine on samuti käsil,“ vastas vallavanem.

Urmas Saard

Sindi muuseumi jõulupuu sai ehitud

Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased ehtisid endi valmistatud käsitöödega muuseumi jõulupuud, laulsid Ave Mariat, istusid muuseumitöötajate ja õpetajatega ühiselt peolauas, jutustasid tuisueidele lõppeva aasta tegemisi ning võtsid vastu kingitusi.

https://youtu.be/b-m3cmYCaw8

Tuisueit kuulab Sindi gümnaasiumi 4a õpilaste jutustusi lõppevast aastast Foto Urmas Saard — Tuisueit kuulab Sindi gümnaasiumi 4.a õpilaste jutustusi lõppevast aastast. Foto: Urmas Saard

Eile keskpäeval kogunes kümmekond Sindi gümnaasiumi 4.a klassi õpilast ühes oma õpetaja Eneli Arusaarega Sindi muuseumisse. „Käesoleval õppeaastal on samad lapsed muuseumi töötoas käelist tegevust harjutanud kuuel korral,“ selgitas muuseumi juhataja Heidi Vellend. Sindi gümnaasiumi ja muuseumi vaheline koostöö toimib juba hästi palju aastaid ja praegune käsitööprojekt „Oma kätega Sindi muuseumis“ on ootuspärane jätk paljudele eelnevatele tegevustele. Paikuse põhikooli kunsti ja käsitöö õpetaja ja Sindi muuseumi kauane sõber Kadri Jõgi juhendamisel valmistasid õpilased ehteid alates talvekuust.

Aasta viimane kogunemine oli eelnevatest muuseumitundidest erinev, sest oma kätega valmistatud kuuseehted leidsid koha muuseumi kitsas koridoris asuva jõulupuu okstel. Vaatamata muuseumi kitsale pinnale mahtusid käsitööd armastavad laululapsed kuuse juurde ja laulsid ladina keeles „Ave Maria gratia plena Dominus tecum / Et Benedicta tu in mulieribus / Et Benedictus frutus ventris / Ventris tuis Jesus…“ – kõik neli salmi. Nii algas „Oma kätega Sindi muuseumis“ poole aasta pidu, mis polnud siiski mitte trall ja pillerkaar, vaid targalt teadlik tagasivaade kogu lõppevale aastale.

Loe edasi: Sindi muuseumi jõulupuu sai ehitud

Kas Eesti lipp number kaks?

Eesti Rahva Muuseumis on aukohal Eesti lipu originaal, mille säilimise ja säilitamise üle on meil suur rõõm. Ka sama muuseumi sinimustvalgete kollektsioon on hindamatu väärtusega ja vene ajal nende säilitamiseks vajalik tuuldumapanek muuseumi siseõuel oli vaatepilt, mis lõi tummaks.

Hendrik Hiibuse sinimustvalge lipp Helmut Aasamäe isiklikus kogus

Mitte väiksem pole pärnakate rõõm selle üle, et 8. detsembril anti Pärnu muuseumile Eesti Vabariigi 100. aastapäevanäitusele üks haruldane kolmest puuvillasest sitsiriide laiust kokku õmmeldud sinimustvalge lipp mõõtmetega 1,90 X 1,20 m koos varda või nööri jaoks õmmeldud mõnesentimeetri laiuse tupega. Kui meie naanlased või teised kultuurirevolutsionäärid ei jõudnud neid hävitada, on 1917. aasta Petrogradi aprillirongkäigu või 1905. aasta sinimustvalgeid kindlasti kusagil hoiul, aga siin kõneks olnud lipu puhul on tegemist võibolla sinimustvalgega number 2. Nimelt lehvinud see 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri ees juubeldanud rahva hulgas kui kuulati Hugo Kuusneri loetud Eesti iseseisvusmanifesti, mille ametlik nimetus on „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Teadaolevalt korraldas selle trükkimise kirjastaja ja trükikojaomaniku Aleksander Jürvetsoni abikaasa Maria Pärnus Hospitali tn. 14.

Loe edasi: Kas Eesti lipp number kaks?