Eestit läbiv RMK matkatee sai juurde 627-kilomeetrise lõunaharu

teeRMK on valmis saanud Eestit läbiva matkatee uue 627 kilomeetri pikkuse haru, mis kulgeb Harjumaalt Aegviidust kuni Karula rahvuspargi keskuseni Ähijärvel, Võrumaal.

Vastavatud matkatee lõunaharu on täienduseks möödunud aastal valminud esimesele Eestit läbivale 370-kilomeetrilisele Oandu-Ikla matkarajale. Kogenud alpinisti ja matkajuhi Alar Siku juhtimisel valis RMK välja ja tähistas matkatee uue haru Aegviidust Ähijärveni. Uus marsruut läbib kaheksat maakonda – Harjumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on RMK matkatee uus lõik maha märgitud selliselt, et teele jääks võimalikult palju just sellele piirkonnale iseloomulikke paiku. “Erinevalt möödunudaastasest rajast, mis peamiselt metsamaastikul paikneb, läbib lõunarada Kesk-Eesti põllumajanduspiirkonda, samuti Endla ja Emajõe-Suursoo märgalasid. Matkatee kõige põnevamad kohad asuvad aga siiski ilmselt Lõuna-Eestis – Setumaal ja Haanja-Karula kõrgustikul, kus üles-alla kulgevad pinnavormid muudavad raja läbimise eriti mitmekesiseks ja vaheldusrikkaks,” ütles Aigar Kallas.

Täpsem lisainfo aadressil: www.loodusegakoos.ee/matkatee-blogi/lounarada

Nii senisel kui uuel matkatee harul kasutatakse kilomeetripostideks plastpakendijäätmetest poste, mis on valmistatud Eestimaal osaühingu Rexest Grupp poolt. Lisaks on kogu matkatee saanud värvimärgistuse: Oandu-Ikla trassi tähistab valge-punane-valge ning Aegviidu-Ähijärve rada valge-roheline-valge.

Marge Rammo

Suvebussi projekt oli prognoositust edukam

Suvebuss Haapsalu bussijaamas.
Suvebuss Haapsalu bussijaamas.

Juulis kasutas 541 inimest võimalust suvebussiga Põhja-Läänemaa randasid ja loodust külastada. Kokku sõitis buss Haapsalu-Dirhami-Haapsalu liinil 31 korda, ehk keskmiselt oli igal reisil 17, 5 reisijat. Selline täituvus on Lõuna-Läänemaa liinigrupis üle keskmise.

Samuti oli üle keskmise piletitulu, mis moodustas 0,31 €/km kohta. See on 2,8 korda kõrgem kui L&L AS poolt teenindatavas Lõuna-Läänemaa liinigupis keskmiselt.

Maanteeameti ühistranspordiosakonna poolt oli suvebussile seatud tingimusteks 30 – 50% ulatuses partnerite toetus, mis tegelikult ulatus 57,1protsendini. Seega ületati Maanteeameti ühistranspordiosakonna poolt pilootprojektile Suvebuss seatud maksimum 7,1% võrra.

“Vajadus sellise liini järele oli küll aimatav, aga tegelik tulemus ületas siiski meie ootused. See näitab, et oleme õigel teel ning järgmisel aastal tahame projektiga kindlasti jätkata ja pakkuda Põhja-Läänemaa avastamist juba pikema perioodi jooksul,” ütles Lääne maavanem Innar Mäesalu lootusrikkalt.

Statistiliselt vaadates võib suvebussi projekti edukaks lugeda. Lõpphinnangu annavad kindlasti sellel liinil reisinud Läänemaa elanikud.

Suvebussi rahastamisele aitasid kaasa bussi marsruudile jäävad kohalikud omavalitsused ja Roosta Puhkeküla.

Maris Saar

Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Pulga_jaanPulga Jaan,
maamiis

Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.

Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»

Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.

Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.

Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.

Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä. Loe edasi: Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Võromaalt löüti haruldanõ kimalanõ

Bombus confusus
Bombus confusus
Urvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt püüti keväjä lõpun sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.

«19. lehekuul oll’ Harjumäel keväjäpido. Et veletütre esinemiseni jäi aigu ja varustus oll’ üten, sis hulkõ tsipakõnõ ümbretsõõri, luutsõ sitikit püüdä,» selet’ kimalasõ pääle trehvänü Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu. «Mõtsa veerest mändsegi liblikõiõlidsõ päält ma tuu kimalasõ saigi.»

Villu sai kimalasõ-as’atundja Luiga Jaani käest teedä, et säänest sorti kimalast om Eestist varramba löütü õnnõ viis tükkü, kõik Lõuna-Eestist ja perämäne 1993. aastagal.

Löütü kimalanõ (ladina k Bombus confusus) om nii haruldanõ, et tuul eestikeelist nimme olõ-i, kõnõlõmada võrokeelitsest.
Muido eläs Eestin kimalaisi 30 liigi ümbre. Viil kolm liiki om seo haruldasõga pia üttemuudu: musta, pihlõdsõ tagaotsaga. A seol haruldasõl omma silmä esimuudu ja esätsel viil perädü suurõ kah: noid lätt vaia imätside löüdmises. «Kah’os esäst ma es lövvä,» ütel’ Villu.

A tuul keväjäpidol oll’ sitikatiidläsest viil tõistki kõrda api: peldikuhe oll’ uma pesä tennü hüürläne (saksi-mõtsahüürläne, ladina keeli Dolichovespula saxonica, selet’ Soonõ Villu) ja hiidüt’ sääl käüjit. Villu kaksas’ viil alostusõn olnu pesä maaha ja võtt’ imähüürläse hindäga üten.

Harju Ülle, Uma Leht

Kaheksas ökofestival kutsub loodusesõpru augustis taas Põlvamaale

festival o16.-18. augustil toimuv ökofestival “Rohelisem elu” kutsub rohemeelseid ja rohenäppe sel aastal nii loodusretkedele Põlvamaa metsadesse kui osa saama kaunite koduaedade lummusest. Ökofestivali eesmärgiks on tutvustada keskkonda säästvaid tegutsemise viise ning Põlvamaa puhast loodust ja traditsioonilist elulaadi.

Ökofestivali programmis on kümmekond erinevat töötuba ja retke – näiteks saab Mooste Ämblikumajas õppida vanadest villastest esemetest midagi uut tegema ja tutvuda taaskasutuse võimalustega Taaskasutuskoja kirbuturul. Seenesõpru ootame seeneretkele ja seeni valmistama Kopli talukööki. Loodusesse kutsume huvilisi nii päikesetõusul kui päikeseloojangul, mil toimuvad jahiteemalised õpiretked Ilumetsa kandis. Toreda väljasõidu korraldab ökofestivali raames MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad, kes kutsub rahvast keskkonnasõbralikule rongisõidule ning viib nad seejärel rabaretkele ja ökotalu külastama. Mõtlemapanevaid teemasid käsitletakse metsakinos ja lõkkeloengul Neitsijärve loovusaidas. Külalised on oodatud kahte Põlvamaa kaunisse koduaeda ning Veriora püramiidi juurde. Aknalaua aianduse ja metsakorilase ABC-ga on võimalik tutvuda Maanteemuuseumis, kus toimub ka eriprogramm Roheline Tee.
Enamike töötubade ja retkede korraldamisel lähtuvad korraldajad põhimõttest, et pakkuda osalejale võimalust näha, kuulda ja ise käed külge panna.
Täpsemat informatsiooni Ökofestivali kohta saab festivali kodulehelt www.ecofest.ee,  samas saab ka ennast retkedele ja õpitubadesse registreerida.
Ulla-Maia Timmo,
Ökofestivali projektijuht

polvamaa.ee

Ökofestival kutsub loodusesõpru Põlvamaale

image00116.-18. augustil toimuv ökofestival “Rohelisem elu” kutsub rohemeelseid ja rohenäppe sel aastal nii loodusretkedele Põlvamaa metsadesse kui osa saama kaunite koduaedade lummusest.

Ökofestivali eesmärgiks on tutvustada keskkonda säästvaid tegutsemise viise ning Põlvamaa puhast loodust ja traditsioonilist elulaadi.

Ökofestivali programmis on kümmekond erinevat töötuba ja retke – näiteks saab Mooste Ämblikumajas õppida vanadest villastest esemetest midagi uut tegema ja tutvuda taaskasutuse võimalustega Taaskasutuskoja kirbuturul. Seenesõpru ootame seeneretkele ja seeni valmistama Kopli Talukööki. Loodusesse kutsume huvilisi nii päikesetõusul kui päikeseloojangul, mil toimuvad jahiteemalised õpiretked Ilumetsa kandis. Toreda väljasõidu viib Ökofestivali raames läbi MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad, kes kutsub rahvast kõigepealt keskkonnasõbralikule rongisõidule ning viib nad seejärel rabaretkele ja ökotalu külastama. Mõtlemapanevaid teemasid käsitletakse Metsakinos ja Lõkkeloengul Neitsijärve Loovusaidas. Külalised on oodatud kahte Põlvamaa kaunisse koduaeda ning Veriora püramiidi juurde. Aknalaua aianduse ja metsakorilase ABC-ga on võimalik tutvuda Maanteemuuseumis, kus toimub ka eriprogramm Roheline Tee.  Loe edasi: Ökofestival kutsub loodusesõpru Põlvamaale

Vormsi saar valmistub suurejooneliseks peoks

Seekord esineb Vormsil Ott Lepland.
Seekord esineb Vormsil Ott Lepland.

Väikesel Vormsi saarel valmistutakse olavipäevadeks, millega tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 23. aastapäeva ja õnnistatakse valla uus lipp. Olavipäevad on saare tähtsündmus, mida eelmisel aastal külastas üle 2000 inimese.

„Vormsi rannarootsi pärandkultuuri osaks on ainulaadne muusika, tantsud, laulud ja elulaad. Paljud saarega esmatutvust teinud külalised satuvad saarest vaimustusse ning jagavad kogemust teistega,“ lausus Vormsi kultuurijuht Krista Veisson. „Meie selle aasta eesmärk on kultuuripärandi teadvustamise propageerimine ja mõistmine, et seda tuleb ühiselt hoida, kuna tegemist on meie identiteedi osa ja alusega.“ 

Selle aasta olavipäevade tähtsündmuseks, peale pidulikku jumalateenistust ja kogu Vormsi kogukonda ühendava valla lipu õnnistamist, on akustiline kontsert “Ott Lepland Unplugged”, mis on juba tänaseks pannud Vormsi ja mandri vahelise praamiliikluse tavapäratusse olukorda.  Kontserdi toimumise päeval on AS Kihnu Veeteede graafikus juba hommikust kuni südaööni tihedamalt praamireise.

Nahkhiirte avastusretk Luke mõisas

Luke mõis.
Luke mõis.

Laupäeval 13. juulil algusega kell 21 toimub nahkhiirte õhtu Luke Mõisas. Enne öisele retkele minekut meisterdame erinevaid nahkhiiri, mida saad endale mälestuseks või kodus järele tegemiseks kaasa võtta. Vaatame filmiklippe nahkhiirtest ja saame teada nahkhiirte elust täpsemalt. Õhtut aitab läbi viia MTÜ Suurkõrv. Retke juhivad ja teadust jagavad Rauno Kalda ja Oliver Kalda.

Nahkhiirte avastusretk on tasuta. Tule kogu perega, sest need salapärased loomad pakuvad huvi nii suurtele kui väikestele. Ürituse alguses on avatud Luke mõisa kärnerimaja kohvik.

Algab kodukoha pääsukeste loendus

Suitsupääsekese pojad. Foto: Villu Anvelt.
Suitsupääsekese pojad. Foto: Villu Anvelt.

2011. aastal alustas Eesti Ornitoloogiaühing kodukoha pääsukeste käekäigu jälgimist. Selle eesmärk on saada teavet suitsu- ja räästapääsukese leviku, arvukuse ja pesitsusedukuse muutuste kohta Eestis. Kahe esimese aasta tulemuste võrdlus varasemate andmetega näitab, et nii pääsukeste pesitsusedukus kui arvukus on viimase paarikümne aasta jooksul Eestis vähenenud. Oma kodukoha vm paiga pääsukeste jälgimine on väga lihtne ja jõukohane igaühele. Selleks hooajaks on oma vaatluste edastamiseks valminud spetsiaalne veebivorm koos kaardirakendusega, kust leiab ka juhised vaatluste tegemiseks. See asub aaderssil www.eoy.ee/paasuke. Lisateave: Meelis Uustal, paasuke@eoy.ee, tel. 5341 5030.
Riho Kinks
Eesti Ornitoloogiaühing

Alaveski loomapark üllatab liigirikkusega

Hundikutsikad

Tallinna loomaaia külastajad võivad vaid unistada hundi silmamisest, aga Alaveski loomapargis Võrumaal Mõniste vallas saavad hallivatimehe fännide unistused teoks: siin on ja siin näeb.

Alaveski loomapark on tegus aastast 2007. Praeguseks on lisaks karudele ja huntidele pargis võimalik silmata ka ilveseid, metssigu, kabehirvi, põtru, lambaid, küülikuid, oravaid, nugiseid, kährikuid ja sinirebast.

Nunnumeetri keerab kõige rohkem põhja põdravasikate, metsseapõrsaste, lambatallede ja hundikutsikatega tõtt vaatamine.

Peremees Rein Kõivu sõnul saadakse loomad peamiselt loomaaedadest või teistest loomaparkidest, kuid kauba tegemine ei pruugi ühti nii roosiline olla. Loe edasi: Alaveski loomapark üllatab liigirikkusega

Sõrves avastati Eesti jaoks uus liblikaliik

 Cyclophora linearia

Enne pühi Sõrves Sääre külas viimase seirepüügi saaki üle vaatamas käinud liblikauurija Erki Õunap avastas Eesti jaoks uue liblikaliigi ning pani talle nimeks pöök-täpikvaksik.

Ladinakeelset nimetus Cyclophora linearia kandev liblikas saabus Sõrve tõenäoliselt eelmise nädala jooksul, sest viimane püük kestis 17.–21. juunini, kirjutab Meie Maa.

«Seda liblikat ei ole varem kunagi Eestis nähtud. Oli teada, et ta võib Eestisse jõuda, aga seni polnud,» ütles Tartu Ülikooli doktorikraadiga Õunap.

Kuna Eesti jaoks uuel liigil eestikeelset nime veel ei ole, siis Erki Õunapi arvates võiks liblika nimetada toidutaime järgi pöök-täpikvaksikuks. Nimelt toitub liblikas pöögist. Kust Sääres avastatud konkreetne isend pärineb, seda on Erki Õunapi sõnul võimatu öelda. Lähim koht, kus liblikat esineb, asub Lõuna-Rootsis. Kesk- ja Lõuna-Euroopas peetakse teda tavaliseks.

Miks tuli liblikas Eestisse, kui siin pööki looduses ei kasva? Jutu järgi pidavat liblikas ka tamme ja kaske sööma, kuid kinnitust sellele ei ole. Õunapi arvates võis liblikas niiöelda hulgusena Sõrve sattuda sooja õhumassiga. «Mõnikord kannab soe õhuvool lõunast liblikaid kaasa. Seda liiki on püütud ka Soomest, kus teda looduslikult samuti ei esine,» selgitas Õunap, kes liblikate püüdmisega tegelenud 25 aastat.

Oma staaži juures on ta avastanud kuni kümme uut liiki Eesti jaoks.

Rannaküla talgud Matsalus

Rannaküla on Matsalu rahvuspargi lõunaservas asuv mereäärne, iseloomulike kadastike ning rannaniitudega ala. Miskipärast kipub aga kadakate mainimisel talgutöö üsna selge olema – saab jälle kord asuda tulisesse võitlusesse kadakate pealetungiga. Nii ka sel korral.

Ka sealsed elanikud ise on tublid talgulised ning armastavad ja hoiavad oma kodukandi väärtusi. Pärandkooslusi on säilinud nii rannaniitude, aruniitude, madalikuniitude kui ka karjamaadena. Kuid ka nemad üksi ei jõua Rannaküla ligikaudu 500 hektari suurust ala korrastada ning seekord lähemegi appi ühele sealsele maaomanikule, kel üksi jõud enam kadakatest üle ei käi. Kohalik pererahvas on väga lahke ning abistab, kuidas oskab. Jätkame juba eelmisel aastal alustatud tööd ning puhastame rannaäärset ala kadakatest.

 Tänuks töö eest pakub siinne kant imelist olemist kaunite pärandkoosluste vahel. Loodus on väga mitmekesine ja Matsalu Rahvuspargile omaselt linnurohke. Ka mererand on kadakate, rändrahnude, roostike, erinevate lademete paljandite ja muude silmailu pakkuvate maastikuvormidega väga vaheldusrikas. Kõike seda saab kohapeal oma silmaga imetleda ja avastada. Supelda saab mõnusalt madalas ja soojas merevees, mis asub töö- ja elupaiga vahetus läheduses.
  Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Info aadressil: http://talgud.ee/talgud/2013/rannakula

Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”

Täna avatakse Tartus kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgruppide, omavalitsuste ja kogukondade koostöös ettevalmistatud projekt, mille raames tähistatakse 21 põneva looga paika National Geographicu kollase aknaga – nii sünnib Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”.

Teekonna avamine toimub neljapäeval kell 18:00-19:15 Tartus Raekoja platsil, sest Tartu on väravaks Lõuna-Eestisse. Avasündmusele, kus esinevad Lõuna-Eesti laulu- ja tantsukollektiivid, on oodatud kõik huvilised. Sündmuse käigus avatakse pidulikult Tartu linna südames paiknev National Geographicu kollane aken, mis hakkab tähistama teekonna algust. Tartu Kaubamajas näeb fotograaf Sven Začeki loodusfotode näitust “Elu kahe maailma piiril”.

Tegemist on kuue Lõuna-Eesti maakonna koostööprojektiga, kus maakogukonnad ja linnad on ühendanud oma jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks. Projekti raames National Geographicu kollaste akendega tähistatud teekond “Elu kahe maailma piiril” jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Rohkem infot teekonna ja välja valitud paikade kohta leiab aadressilt www.visitsouthestonia.com. Loe edasi: Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”

Palmse pargis avati Veljo Ranniku mälestuspink

Pink Palmse pargis. Foto: virumaateataja.ee
Pink Palmse pargis. Foto: virumaateataja.ee

Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.

Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.

Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.

Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.

Berit-Helena Lamp

RMK tähistab metsalillede päeva tasuta matkadega

RMK tähistab juba kolmandat järjestikust aastat metsalillede päeva, mille raames toimuvad sel nädalal üle Eesti viis tasuta metsalillematka, mille eesmärgiks on aidata inimestel metsataimi paremini tundma õppida.

Viimsis korraldatava matka eestvedaja, RMK Viimsi looduskeskuse juhi Sirli Vijari sõnul ei panda metsalillematkadel rõhku võimalikult pika vahemaa läbimisele, vaid metsalilledega tutvumisele. “Praegu on looduses parim aeg tutvuda näiteks selliste taimedega nagu leseleht, metstähthein ja laanelill, mis on väga kaunid, aga enamikule võõrad,” märkis Sirli Vijar, kelle sõnul jagavad metsalillede kohta matka käigus täpsemat infot ka botaanikud.

Põhjamaades ülipopulaarset metsalillede päeva tähistatakse Eesti eri paigus kokku viie matkaga. Esimene neist peeti 13. juunil Viimsi poolsaarel Tädu loodusõpperajal. Nädala lõpus toimuvad matkad lisaks Tädule ka Endla looduskaitsealal Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal Neerutis ning matkasarjale pannakse punkt Hiiumaal Sarve poolsaarel.

“Matka tarbeks soovitame varuda aega kolm-neli tundi ning võtta kaasa ka väike toidukott ja joogipudel, mis võimaldab end matka kestel või lõppedes pisut kosutada. Rõivastus olgu maastikul liikumiseks sobiv ning sääskede eest kaitsev,” juhendas Sirli Vijar.

Metsalillematkad on tasuta, kuid nendel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, sest mõnedele matkaradadeleon võimalik oma transpordi puudumisel sõita bussi või autoga, kus on piiratud kohtade arv. Lähem info ja registreerimine siinLoe edasi: RMK tähistab metsalillede päeva tasuta matkadega

Loopealsete taastamise infopäevad Muhus ja Saaremaal

Toimumisaeg: 04.06.2013–07.06.2013

Toimumiskoht: Muhu ja Saaremaa

KUTSE LOOPEALSETE TAASTAMISE INFOPÄEVADELE SAAREMAAL JA MUHUS

Olete oodatud Eesti Maaülikooli, Keskkonnaameti, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Tartu Ülikooli korraldatavale infopäevale:

  • 4. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Kesselaiu, Lõetsa ja Nõmmküla-Üügu piirkonnad
  • 5. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Paenase, Koguva igaküla, Simisti- Võiküla piirkonnad
  • 6. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Neeme, Kõruse ja Atla-Eeriksaare ja Türju piirkonnad
  • 7. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Lõu, Vanamõisa- Suure-Rootsi, Ilpla, Kingli-Laasu-Asva ja Kahtla-Kübassaare piirkonnad

Päevaplaanis on kavandatava loopealsete taastamise projekti tutvustus, küsimustele vastamine ja arutelu.
Maaomanikud saavad anda kirjalikult oma seisukoha loopealsete taastamise osas nende kinnistutel või varasemat otsust muuta.

Täpsustame taastamisele minevate looalade, tarade, läbipääsude, varjualuste, juurdepääsuteede jms asukohti vastavalt maaomanike ettepanekutele.

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, loomakasvatajad, taastamiseks sobiliku tehnika omanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud isikud.

Info:
Keskkonnaamet
Annely Reinloo
annely.reinloo@keskkonnaamet.ee
mob 511 6738

Kevadpealinn Türi kutsub festivalile

6.-9. juunil kutsub Eestimaa kevadpealinn Türi kõiki kultuuri- ja loodushuvilisi endale külla.

Ajal, mil ringi uitavad õitsvad tuuled ja õhk on tulvil sireliõite uimastavat lõhna, toimub kevadpealinnas traditsiooniks saanud Türi Kevadfestival.

„Türi festival polegi (õnneks) nagu muusikafestival. Pigem on see mitmekülgse inimese sisukas päevade veetmise vorm,“ on öelnud kriitik Heili Vaus-Tamm ajakirjas „Muusika“ Kevadfestivali kohta.

Ainulaadses formaadis sündmus, mille patrooniks on Fred Jüssi, leiab aset juba seitsmendat korda ning kostitab juunikuu teisel nädalalõpul oma külalisi kontsertide, näituse, etenduse, loengute ja loodusmatkaga, sedakorda egiidi „õitsvad tuuled“ all.

Türi kultuurimajas, Püha Martini kirikus ja Türi Põhikooli algklasside majas resideeruval Kevadfestivali muusikalise osa eest hoolitsevad järgemööda ansamblid Vox Clamantis ja Weekend Guitar Trio, klavessiiniduo Reinut Tepp-Irén Lill, flötist Tarmo Johannes, paaniflöödimängija Matthias Schlubeck (Saksamaa) ning pianist Alexander Puliaev (Saksamaa).

Teatrisõprade rõõmuks mängivad festivali avaõhtul Theatrumi näitlejad Marius Peterson ning Ott Aardam J. Fosse etenduses „Ma olen tuul“, mille on lavastanud Lembit Peterson. Reedel ja laupäeval on publik oodatud Raadio Ööülikooli salvestustele, kus Jaan Tätte ja Mikk Sarv arutlevad tuule ja vaimu teemadel. Pühapäeva varahommikul kutsub matkajuht Kaarel Aruoja huvilisi Türi voorestikuga tutvuma. Läbi tasub astuda ka Janne Põlluaasa loodusfotode näituselt Türi Kultuurimaja klaassaalis.

Piletid on saadaval tund enne algust kohapeal ning Piletilevis. Täpsema info ürituste toimumise kohta leiab veebilehelt kevadfestival.tyri.ee ja facebooki lehelt VII Türi Kevadfestival.

Rattaga Teise-Eestisse

Kristel Vilbaste
Kristel Vilbaste

Iga kord kui rohelised ratturid mõnd maakonda avastama lähevad tekkib minus ärevus – tahaks ka. Ära autoroolist ja kiirustamisest, õrnroheluse rüppe üheskoos nendega, kes sellest hoolivad ja huvituvad.

Tegelikult meeldib mulle ka lihtsalt rattaga sõita. Tunne, kui tuul kõrvus tuhiseb ja lõoke kõrgel peakohal lõõrib, on vabadusetunne. Tundub, et kahe ümmarguse ratta seljas võib vuhiseda muidu nii kättesaamatutesse kaugustesse, leidma seda, mis hinges kripeldab.

Oma esimese päris enda jalgratta sain tegelikult alles hiljuti, kaks aastat tagasi pärast üht väsitavat koolitust, kui tundsin, et pean end vabaks sõitma. Lapsepõlves pidin esialgu leppima vanema venna ratastega, aga need olid… jah enamasti juba kas ribadeks sõidetud või oli sealt mõnd „juppi“ vaja olnud, nii õppisingi korralikult rattaga sõitma alles umbes 9-aastaselt, kui ulatusin ema ratta lenkstangini. Seda ratast võis alati võtta ja sellega sai põhjalikult avastatud kõik kodulähedased salaurkad umbes 15 kilomeetri kaugusel. Vahel siiski sai sõitu tehtud ka isa veneaegse meesterattaga ja ma ei kujuta siiani ette, kes õpetas sellega sõitma „pulga alt“ ja kuidas see üldse võimalik on.

Igal juhul tegi ratas minu lapsepõlves kõik kohad kättesaadavaks. Hiljem, ülikooli ajal, ma rattaga peaaegu ei sõitnud ja mingi vahe tuli sisse ka hiljem. Küll vaatasin ikka ja jälle neid Roheliste rattaretkede kuulutusi ja unistasin kaasa minna. Aga ratast ju polnud, saan enda vabanduseks öelda 🙂 Loe edasi: Rattaga Teise-Eestisse

Voltvetis toimus metsapäev

Eelmisel nädalal toimus Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas 13. metsapäev ehk metsanduslik kutsevõistlus.

Metsapäeva eesmärgiks on tutvustada metsamajanduse eriala, loodust tundma õppida, koolitundides õpitut kinnistada, võrrelda oma oskusi ja teadmisi teiste koolide õpilastega ning meeldivalt ja kasulikult aega veeta.

Selleaastane metsapäev oli rahvusvahelise mõõtmega: peale oma kooli õpilaste olid võistlejad Luua metsanduskoolist, Tali põhikoolist, Kilingi-Nõmme gümnaasiumist, Mõisaküla põhikoolist ja Tihemetsas projektilaagris osalevad programmi „Euroopa noored“ õpilased Ahtmest, Soomest, Poolast, Venemaalt, Armeeniast ja Gruusiast. Kokku osales võistlusel 87 õpilast. Loe edasi: Voltvetis toimus metsapäev

Noored avastavad Eestimaa kauneimaid paiku

Kuni 1500 noort külastavad sel suvel projekti “Noored ja ääred” raames oma eakaaslasi Eestimaa erinevates paikades. Koos luuakse reisijuht vaatamisväärsustest ja väärispaikadest läbi noorte silmade. Samuti arutatakse, kuidas tähistada viie aasta pärast saabuvat Eesti 100. aastapäeva oma kodukohtades.

Riigikantselei nõuniku ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta programmijuht Jaanus Rohumaa sõnul on sünnipäeva-aastal programmi fookuses noored ja lapsed. Just sel põhjusel on koos haridus- ja teadusministeeriumiga algatatud projekt, mis annab noortele võimaluse näha ja saada paremini tundma kohalikku kultuuripärandit. Lisaks sellele annab projekt noortele võimaluse rääkida kaasa viie aasta pärast toimuva juubeliaasta tähistamises.

“Noored ja ääred” projekti koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mille direktor Edgar Schlümmer lisas, et noorte kaasamine ja kaasa mõtlema ärgitamine on väga oluline. “Noorte arvamuse küsimine Eesti lähiaastate suursündmuse planeerimisel ja ühiskonnas väljakutseid esitavate probleemide lahendamisel näitab ilmekalt noorte ja nende ideede väärtustamist,” ütles Schlümmer.

Projekti “Noored ja ääred” teostuses osalevad põhipartneritena kümned noortekeskused üle riigi, millega soovitakse rõhutada noortekeskuste rolli mitteformaalse õppe arendajate ja kogukonna sõlmpunktidena. Samuti on projekti üheks eesmärgiks suurendada Eesti piiridel olevate alade vahelist kontakti.

Projekti “Noored ja ääred” koordinaator Eesti Noorsootöö Keskus on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Allika tee

Kristel Vilbaste
Kristel Vilbaste

Eelmisel esmaspäeval 18. aprillil sain Ants Taliojalt teate, et Tuhala Nõiakaev hakkas keema. Eks minugi veri läks sest keema ja tuli hirmus tahtmine seda vaatama minna. Paraku lõi kevadine koolitustelaine peakohal kokku ning nii tuhisesin auto seljas ikka ühele ja teisele poole seda uhket Eestimaa imet.

Kuni lõpuks, kolmapäeval, pidi Mikk minema lindistama Rannamõisasse sel suvel Kanal 11 linastuvat Õuehaldjate avasaadet. Nii tuhisesimegi kolmapäeva hommikul autoga Tallinna poole, kui saabus järjekordne sõnum Nõiakaevu hoidjalt Ants Taliojalt: „Tähtis vahevõit! Tallinna Ringkonnakohus tegi kohtuotsuse, millega jättis Paekivitoodete Tehase OÜ ja AS Riverito (endine Merko Kaevandused) appelatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.06.2012 otsuse haldusasjas nr. 3 – 11 – 1689 muutmata. Kaebajad saavad küll 30 päeva jooksul Riigikohtusse edasi kaevata. Ja Tuhala Nõiakaev uhab praegu edasi keeda!“

Seda rõõmusõnumit olin oodanud juba tükk aega, märtsikuu kohtuistungust saati. Küllap ootasid seda ka need 65 000 eestlast, kes Nõiakaevu kaitseks allkirja andsid. See on suurim rahvaühtehoidmine peale fosforiidissõda. Ja pole siin midagi imelikku, ikka ja jälle astub maarahvas vastu ahnepäitsidele, kes üritavad kuivendada meie allikad ja kaevud ning sonkida segi viljakandva maa.

Päeva jooksul tuli täpsustavaid sõnumeid aina ja aina. Teine Nõiakaevu kaitsevaim Tanel Ots kirjutas: „Jüripäeval tehtud kohtuotsusega on tegemist on igati tervitatava uudisega vahevõidust Nabala-Tuhala rindel ligi kaks aastat kestnud kohtusaagas. Ajastus on märgiline mitmes mõttes. Jüripäeva legend jutustab vapra rüütli võitu suure ja rahvast aastaid hirmul hoidnud lohe üle.

Nabala saaga aga jätkub. Kohtuvaidlused käivad ju kaevelubade menetlemise tähtajalise peatamise, mitte lõpetamise üle. Siin on iga kodaniku teadlik suhtumine suureks abiks. On tähelepanuväärne, et kohus seadis kaevandajate avalikule huvile kaevanda vastuargumendiks avaliku huvi loodust kaitsta.“

Vähim, mida iga eestlane teha saab on austusavaldus Nõiakaevule ajal, mil nõiad parasjagu vihtlevad, nii võtsimegi peale lindistust sihi Nõiakaevule. Loe edasi: Allika tee

Tartus tunnustati erametsanduse edendajaid

Eile, erametsapäeval tänasid Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus tublimaid erametsanduse arendajaid.

Erametsa sõbraks valiti tänavu Riigikogu keskkonnakomisjoni endine esimees Tõnis Lukas, kes on seisnud metsaomanike eest väga kõrgel tasemel.

Erametsanduse edendajaks nimetati Ando Eelmaa – inimene, kelle isik ja panus erametsanduse arendamisse tegelikult tutvustamist ei vaja. Eelmaa on aastaid vedanud Eesti Erametsaliitu ja käivitanud mitmed tõsiseid poliitilisi piigimurdmisi nõudnud protsesse, nagu näiteks jahiseaduse või tulumaksuseaduse muutmine.

Tubli riigiametniku tiitli sai erametsaomanikelt Põllumajandusministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo juhataja Mati Tõnismäe.

Tubliks metsaühistu juhiks nimetati Iisaku Metsaühistu juhatuse esimees Viktor Lehtse tulemusliku, stabiilse ja järjepideva tegevuse eest metsaühistu arendamisel.
Tubliks Erametsakeskuse töötajaks tunnistati kontrollüksuse kvaliteedinõunik Andres Orula, kes on sihtasutuse töötajana pädev toetusmaailma kontrollipooles, samas aga ka ise metsaomanik ja metsaühistu liige.

Tubliks konsulendiks valiti kogenud metsaala asjatundja Silvi Tarang  pikaajalise hea töö eest metsaomanike abistamisel.

Tubliks majanduskoostöö edendaja tiitli sai asjatundlik ja entusiastlik Sakala Metsaühistu metsameister Raigo Rõõmussar.

Sindis uputab jõevesi elumaju

sindi uputusSindi paisult liikuma hakanud jäämass on ummistanud Pärnu jõe ning tõstnud jõevee taseme Sindis kõrgele. Veetõus ujutas üle Sindi paisu lähedal asunud hooned ja jõudis Sindi jõe ääres asuva Linnuriigi elamurajooni elumajadeni ja vesi on tunginud majadesse sissegi.

Sündmusele reageerisid päästjad ja politsei. Samas piirkonnas on veetaseme tõusuga olnud probleeme ka eelnevatel aastatel. Päästekeskus hoiab uputusaladel silma peal, vajadusel ollakse valmis reageerima ning inimesi abistama. Jõe vabastamise olukorda hinnatakse pidevalt, probleemiks on ummistuse ulatus ja kuhjunud jää ebastabiilsus, mis ei võimalda teostada näiteks jää õhkimist. Pärnu kesklinna sillast kuni Sindi uputusalani on Pärnu jõgi jääkaane all. Politsei on elamurajooni ligipääsuteed sulgenud, vältimaks loodusjõude uudistama tulevate autode ja inimeste kogunemist.

Mujalt maakonnast teateid üleujutatud aladest päästele laekunud ei ole.

Kuna Pärnu jõe alamjooksul on jääolud ettearvamatud ja jää võib mujalgi kuhjuda, tuleb jõeäärsete majade elanikel ennast võimalikuks kodust lahkumiseks või majade kaitsmiseks ette valmistada. Ohustatud piirkond on Pärnu lahte suubuvate jõgede äärsed asumid alates Torist kuni Pärnuni. Inimestel tuleks kokku leppida võimalik alternatiivne majutuskoht, läbi mõelda esmatarvilikud esemed, mis endaga kaasa võtta ning väärtuslikum sisustus maja kõrgematele korrustele viia. Vajadusel korraldab majutuse kohalik omavalitsus. Kui vesi hakkab majja tungima, tuleb majast välja lülitada elekter.

Kui inimeste elu on otseses ohus tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Räpina loodusõhtul kuulatakse loodushelisid

Foto: sxc.hu

Kolmapäeval, 17. aprillil algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu “Kõrvad lahti looduses” bioloogi, loodushäälte salvestaja ja loodusfotograafi Veljo Runneliga.

Loodusõhtul saadakse teada miks, millal ja kuidas linnud häält teevad. Jagatakse nippe kuidas paremini linnulaulu meelde jätta ja hääle poolest sarnaseid liike eristada. Helisalvestiste abil õpitakse tundma millised on ilusaimad, veidramad, aga ka tavalisemad linnulaulud.

Kuulajad saavad häid nõuandeid kuidas ise loodushelisid salvestada. Muusikaliseks vahepalaks helid linnumaailmast koos fotoseeriaga kaunist Eesti loodusest.

Loodusõhtul osalemine on tasuta.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Šaakalit Eestis ei leidu?

Keskkonnaministeeriumi andmebaasis on kirjas Eestis esinevad imetajate võõrliigid, kes tuleks meie loodusest kõrvaldada. Nendeks on kährikkoer, ondatra, mink, maral ja tähnikhirv. Veel on seal kirjas, et kärkikkoer ja mink on meil täielikult kohanenud ja neid võib looduses sageli silmata.
Šaakali kohta, keda on Läänemaal kütitud ja ka veebikaamerast nähtud, pole andmebaasis sõnagi, kuigi nende olemasolu ja sigimine on siin kindel.
Kuidas šaakal Läänemaale sattus ja seal elupaiga leidis, ei oska keegi öelda. Ärevaks teeb aga olukord, et kuigi keskonnateabekeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil tõdes kolmapäeval Aktuaalses Kaameras, et on vähe tõenäoline, et nad levivad üle Eesti, on hiidlastelt vihjeid sarnase looma nägemisest. Need teadaandmised Kõrgessaare valla mailt laekusid jahimeestele juba sügisel, mitte pärast esimese uue liigi isendi küttimist.
Tahes-tahtmata tekib küsimus, kas see on looduses loomulik areng, mis kaasneb kliima muutusega või on keegi teadmatusest või kogemata mõne metsiku lemmiklooma loodusesse lasknud. Visa liigina saab šaakal meil nähtavasti hakkama, aga kas Eestisse ja Hiiumaale on neid tarvis?

Samadel teemadel arutleb sel laupäeval kell 14 algav KUKU raadio saade Ilmaparandaja.