loodus

Osale Räpinas jäätmetekke vähendamise nädala loodusõhtul ja õpitoas

Kolmapäeval, 20. novembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) jäätmeteemaline keskkonnaõhtu.

16.-24. november peetakse üle-euroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat, sel nädalal tutvustatakse tavapärasest rohkem lihtsaid võimalusi, kuidas igapäevaelus liigsele jäätmetekkele piir panna. Selleks et saada ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest tutvume seekordsel keskkonnaõhtul keskkonnamaja jäätmeteemalise ekspositsiooniga. Keskkonnaõhtul osalemine on tasuta.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Keskkonnaõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Neljapäeval, 21. novembril algusega 18.00 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) õpituba “Alternatiivmaterjalidest jõulupuu meisterdamine”

Juhendab Urmas Udso. Urmas Udso on Räpinas elav korvipunuja, kes on käsitööd teinud juba aastaid ning kes kasutab oma töös peamiselt oksi ja muid puujääke; ka metsviinapuu varsi, humalat ja kõikvõimalikke tarnheinu ning punub nendest näiteks korve, kübaraid, lillepiirdeid ja lumekingi ehk räätsasid.

Töötoas osalemine on tasuta. Vajalik eelregistreerimine telefonil 799 0914 (töötoas saab osaleda 12 inimest). Õpitoa korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Keskkonnaamet

Vereta Jahi meistriks tuli viiendat korda Ingmar Muusikus

Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus "Põdrad rannal". — Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus “Põdrad rannal”.

Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.

Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister

Veelinde ei ole vaja toita

Keskkonnaamet tuletab meelde, et sinikael-parte, kühmnokk-luiki ja teisi veelinde, keda võib tihti linnapildis näha, ei ole mõistlik toita. Veelindude lisatoitmine võib kahjustada lindude füsioloogilist seisundit ja lennuvõimekust ning pikemas perspektiivis ka sigimisedukust.

Veelindude normaalne käitumine on rändamine lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Linde toites toetab inimene looduses erandeid, ebaloomulikku käitumist ja looduslike seaduspärade nõrgenemist. Lindude toitmine on lühinägelik ja vastutustundetu. Loe edasi: Veelinde ei ole vaja toita

Neli julgõt mõtsatsiidsot Urvastõ-mail

Ilvessepere Uhtjärve Nõiariigin. Dregeri Taavi pilt, Uma Leht

Urvastõ kihlkunnan Uhtjärve ürgoru perve pääl om Nõiariigi turismitalu rahvalõ olnu viimätsil nädälil silmäilus ilvesseimä üten kolmõ pojaga.

«Imä istus ja poja mürräse timä ümbre,» kõnõl’ Nõiariigi pernaanõ Vahteli Maria. «Säälsaman toimõndas viil kitsõpere, kedä ilvesse kah hoolõga silmän hoitva.»

Minevä kolmapäävä olli ilvesse nii julgõ, et perrerahvas näkk’ näid terve päävä. Ilvesse tulli eski tii pääle.

«Ruusatii, midä müüdä Nõiariiki saa, om korgõmba perve pääl ja ku massin tull’, sis kõndsõ nä väega aigupite ja mängelden hainamaa pääle,» selet’ Vahteli Maria. «Perremiis sõit päävän mitmit kõrdu edesi-tagasi ja timä massinat ilvesse inämb ei pelgä, jääse uudistama.»

Harju Ülle, Uma Leht

Vapramäel tähistatakse rahvakalendripäeva

Pühapäeval, 29. septembril kell 11 tähistatakse Vapramäel mihklipäeva.

Vanarahvatarkus ütleb, et kui mihklipäeval on puud lehes, siis maarjapäeval on lumi maas.

Huvilisi oodatakse tähistama mihklipäeva metsas ja Vapramäe loodusmajas.

Vaatluse all on mets talve ootel, ürituselt ei puudu ennustamine, kombestik ja tõekspidamised. Aga ka rahvamängud ja väike amps.

Vapramäe loodusmaja juures tuleks olla kell 11. Sügisilma saab trotsida sooja ja mugava riietusega. Mihklipäeva viib läbi VVV SA retkejuht Mare Linnamägi.

Sagadis pannakse seened näitusele

RMK Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi eestvedamisel toimub sel nädalavahetusel, 14.-15. septembril Sagadis seenehuvilistele traditsiooniline seenenäitus.

RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul ei ole tänavune päikseline suvi seenekasvule just kõige soodsam olnud, kuid sellest hoolimata on Põhja-Eesti metsades rikkalik kukeseene- ja männiriisikasaak. “Näitusel saab tutvuda kõigi hetkel Sagadi ja Oandu ümbruse metsades leiduvate seentega, mis lubab head pilvikute ja puravike väljapanekut, kukeseeni ja riisikaid,” selgitas Keedus ja lisas, et näitusel tutvustatakse ka erinevaid seenelise korvi mittesobivaid seeni.

Seenehuvilisi oodatakse sel korral nii 14. kui 15. septembril ajavahemikul 10-18. Näitusel jagavad huvilistele seenetarkusi looduskooli juhendajad, looduskooli ruumides saab teha mikromatka seeneriiki ja uurida, mis rolli seened meie igapäevaelus mängivad. Populaarne seenenäitus toimub Sagadis juba 14 aastat.

Lisaks Sagadis toimuvale seenenäitusele korraldab RMK septembrikuu jooksul erinevates maakondades üle Eesti mitmeid põneva programmiga seenepäevi, mille käigus on võimalik tundma õppida kodupaiga seeni ja nautida varasügisest loodust. Täpsemad seenepäevade toimumisajad on leitavad veebist!

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Räpinas tuleb juttu ilma ennustamisest ja kliimamuutustest

Kolmapäeval, 18. septembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.

Ain Kallis tutvustab kuidas ennustada ilma, milliseid vahendeid-näitajaid selleks tänapäeval kasutatakse, kuidas on ilma ennustatud läbi aegade, mida kujutavad endast kliimamuutused, kuivõrd mõjutavad pikemaajalisi kliimamuutusi ja meie igapäevast heitlikku ilma looduslikud protsessid, kuivõrd inimtegevus?

Ain Kallis on Tallinna Tehnikaülikoolis klimatoloogia dotsent ja Eesti keskkonnaagentuuri (endine EMHI) peaspetsialist. Ta on aastaid tegelenud teaduse populariseerimisega avaldades arvukalt artikleid Eesti ajakirjanduses ning on hinnatud esineja raadio- ja telesaadetes.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Allikas: Keskkonnaamet

Täna esitleb Kristel Vilbaste oma allikaraamatut

Maailma esimene lodjafestival toimub 20.-24. augustini Suursoos

Augusti eelviimasel nädala viiel päeval on kõik suured ja väikesed lodja- ja loodusesõbrad oodatud RMK Suursoo Looduskeskusesse, kus teisipäevast laupäevani vältab maailma esimene Lodjafestival.

Igal päeval on oma teema – alustuseks jõepäev, vahepeal soo-, kala- ja külapäev ning lõpetuseks järvepäev. Iga päev toimuvad looduslodja- ja viikingilaevaretked sohu, jõgedele või Peipsile, lõunast õhtuni saab osaleda erinevates õpitubades – ehitada traditsioonilisi siseveepaate, õppida puu-, köie- ja sepatööd. Jõepäeval traalime kaldamudas ja uurime väikesi vee-elukaid. Soopäeval saab teada, mis üllatused on sool varuks ja mida on võimalik teha turbast. Kalapäeval kiikame kalameeste maailma ja omandame kalapüügi põhitõdesid. Külapäeval tervitavad teid ümbruskonna külad ja igaüks saab täiendada oma teadmistepagasit maaelu vallas. Järvepäeval selgub, kuidas elavad ümbruskonna järved ning kuidas kuulatakse kalade laulu. Kõikidel päevadel on avatud RMK looduskeskus koos näitustega Emajõe Suursoost ja Eesti kaladest. Lapsi ja lapsemeelseid ootab festivali mängumaa, kus võib mängida vanaagseid jooksu- ja osavusmänge, ronida, pugeda, hüpata, veereda!

Õhtupoolikul haaravad lodjamadrused ja lodjaseltsi sõprusansamblid kätte pillid ja kuulda võib meeleolukaid kontserte. Pimeduse saabudes heisatakse hiiglaslik lodjapuri ning purjekinos linastuvad filmid ja toimuvad Sooülikooli vabaõhuloengud. Hoogsa festivalipäeva lõpetuseks seatakse üles teleskoop ning vaadatakse tähti ja uuritakse kuud.

Tartu ja festivali vahel sõidab festivalilaev. Täpsem kava: lodi.ee/lodjafestival.

Liisa-Lota Kaivo

Eestit läbiv RMK matkatee sai juurde 627-kilomeetrise lõunaharu

RMK on valmis saanud Eestit läbiva matkatee uue 627 kilomeetri pikkuse haru, mis kulgeb Harjumaalt Aegviidust kuni Karula rahvuspargi keskuseni Ähijärvel, Võrumaal.

Vastavatud matkatee lõunaharu on täienduseks möödunud aastal valminud esimesele Eestit läbivale 370-kilomeetrilisele Oandu-Ikla matkarajale. Kogenud alpinisti ja matkajuhi Alar Siku juhtimisel valis RMK välja ja tähistas matkatee uue haru Aegviidust Ähijärveni. Uus marsruut läbib kaheksat maakonda – Harjumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on RMK matkatee uus lõik maha märgitud selliselt, et teele jääks võimalikult palju just sellele piirkonnale iseloomulikke paiku. “Erinevalt möödunudaastasest rajast, mis peamiselt metsamaastikul paikneb, läbib lõunarada Kesk-Eesti põllumajanduspiirkonda, samuti Endla ja Emajõe-Suursoo märgalasid. Matkatee kõige põnevamad kohad asuvad aga siiski ilmselt Lõuna-Eestis – Setumaal ja Haanja-Karula kõrgustikul, kus üles-alla kulgevad pinnavormid muudavad raja läbimise eriti mitmekesiseks ja vaheldusrikkaks,” ütles Aigar Kallas.

Täpsem lisainfo aadressil: www.loodusegakoos.ee/matkatee-blogi/lounarada

Nii senisel kui uuel matkatee harul kasutatakse kilomeetripostideks plastpakendijäätmetest poste, mis on valmistatud Eestimaal osaühingu Rexest Grupp poolt. Lisaks on kogu matkatee saanud värvimärgistuse: Oandu-Ikla trassi tähistab valge-punane-valge ning Aegviidu-Ähijärve rada valge-roheline-valge.

Marge Rammo

Suvebussi projekt oli prognoositust edukam

Juulis kasutas 541 inimest võimalust suvebussiga Põhja-Läänemaa randasid ja loodust külastada. Kokku sõitis buss Haapsalu-Dirhami-Haapsalu liinil 31 korda, ehk keskmiselt oli igal reisil 17, 5 reisijat. Selline täituvus on Lõuna-Läänemaa liinigrupis üle keskmise.

Samuti oli üle keskmise piletitulu, mis moodustas 0,31 €/km kohta. See on 2,8 korda kõrgem kui L&L AS poolt teenindatavas Lõuna-Läänemaa liinigupis keskmiselt.

Maanteeameti ühistranspordiosakonna poolt oli suvebussile seatud tingimusteks 30 – 50% ulatuses partnerite toetus, mis tegelikult ulatus 57,1protsendini. Seega ületati Maanteeameti ühistranspordiosakonna poolt pilootprojektile Suvebuss seatud maksimum 7,1% võrra.

“Vajadus sellise liini järele oli küll aimatav, aga tegelik tulemus ületas siiski meie ootused. See näitab, et oleme õigel teel ning järgmisel aastal tahame projektiga kindlasti jätkata ja pakkuda Põhja-Läänemaa avastamist juba pikema perioodi jooksul,” ütles Lääne maavanem Innar Mäesalu lootusrikkalt.

Statistiliselt vaadates võib suvebussi projekti edukaks lugeda. Lõpphinnangu annavad kindlasti sellel liinil reisinud Läänemaa elanikud.

Suvebussi rahastamisele aitasid kaasa bussi marsruudile jäävad kohalikud omavalitsused ja Roosta Puhkeküla.

Maris Saar

Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Pulga Jaan,
maamiis

Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.

Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»

Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.

Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.

Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.

Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä. Loe edasi: Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Võromaalt löüti haruldanõ kimalanõ

Urvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt püüti keväjä lõpun sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.

«19. lehekuul oll’ Harjumäel keväjäpido. Et veletütre esinemiseni jäi aigu ja varustus oll’ üten, sis hulkõ tsipakõnõ ümbretsõõri, luutsõ sitikit püüdä,» selet’ kimalasõ pääle trehvänü Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu. «Mõtsa veerest mändsegi liblikõiõlidsõ päält ma tuu kimalasõ saigi.»

Villu sai kimalasõ-as’atundja Luiga Jaani käest teedä, et säänest sorti kimalast om Eestist varramba löütü õnnõ viis tükkü, kõik Lõuna-Eestist ja perämäne 1993. aastagal.

Löütü kimalanõ (ladina k Bombus confusus) om nii haruldanõ, et tuul eestikeelist nimme olõ-i, kõnõlõmada võrokeelitsest.
Muido eläs Eestin kimalaisi 30 liigi ümbre. Viil kolm liiki om seo haruldasõga pia üttemuudu: musta, pihlõdsõ tagaotsaga. A seol haruldasõl omma silmä esimuudu ja esätsel viil perädü suurõ kah: noid lätt vaia imätside löüdmises. «Kah’os esäst ma es lövvä,» ütel’ Villu.

A tuul keväjäpidol oll’ sitikatiidläsest viil tõistki kõrda api: peldikuhe oll’ uma pesä tennü hüürläne (saksi-mõtsahüürläne, ladina keeli Dolichovespula saxonica, selet’ Soonõ Villu) ja hiidüt’ sääl käüjit. Villu kaksas’ viil alostusõn olnu pesä maaha ja võtt’ imähüürläse hindäga üten.

Harju Ülle, Uma Leht

Kaheksas ökofestival kutsub loodusesõpru augustis taas Põlvamaale

16.-18. augustil toimuv ökofestival “Rohelisem elu” kutsub rohemeelseid ja rohenäppe sel aastal nii loodusretkedele Põlvamaa metsadesse kui osa saama kaunite koduaedade lummusest. Ökofestivali eesmärgiks on tutvustada keskkonda säästvaid tegutsemise viise ning Põlvamaa puhast loodust ja traditsioonilist elulaadi.

Ökofestivali programmis on kümmekond erinevat töötuba ja retke – näiteks saab Mooste Ämblikumajas õppida vanadest villastest esemetest midagi uut tegema ja tutvuda taaskasutuse võimalustega Taaskasutuskoja kirbuturul. Seenesõpru ootame seeneretkele ja seeni valmistama Kopli talukööki. Loodusesse kutsume huvilisi nii päikesetõusul kui päikeseloojangul, mil toimuvad jahiteemalised õpiretked Ilumetsa kandis. Toreda väljasõidu korraldab ökofestivali raames MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad, kes kutsub rahvast keskkonnasõbralikule rongisõidule ning viib nad seejärel rabaretkele ja ökotalu külastama. Mõtlemapanevaid teemasid käsitletakse metsakinos ja lõkkeloengul Neitsijärve loovusaidas. Külalised on oodatud kahte Põlvamaa kaunisse koduaeda ning Veriora püramiidi juurde. Aknalaua aianduse ja metsakorilase ABC-ga on võimalik tutvuda Maanteemuuseumis, kus toimub ka eriprogramm Roheline Tee.
Enamike töötubade ja retkede korraldamisel lähtuvad korraldajad põhimõttest, et pakkuda osalejale võimalust näha, kuulda ja ise käed külge panna.
Täpsemat informatsiooni Ökofestivali kohta saab festivali kodulehelt www.ecofest.ee, samas saab ka ennast retkedele ja õpitubadesse registreerida.
Ulla-Maia Timmo,
Ökofestivali projektijuht

polvamaa.ee

Ökofestival kutsub loodusesõpru Põlvamaale

16.-18. augustil toimuv ökofestival “Rohelisem elu” kutsub rohemeelseid ja rohenäppe sel aastal nii loodusretkedele Põlvamaa metsadesse kui osa saama kaunite koduaedade lummusest.

Ökofestivali eesmärgiks on tutvustada keskkonda säästvaid tegutsemise viise ning Põlvamaa puhast loodust ja traditsioonilist elulaadi.

Ökofestivali programmis on kümmekond erinevat töötuba ja retke – näiteks saab Mooste Ämblikumajas õppida vanadest villastest esemetest midagi uut tegema ja tutvuda taaskasutuse võimalustega Taaskasutuskoja kirbuturul. Seenesõpru ootame seeneretkele ja seeni valmistama Kopli Talukööki. Loodusesse kutsume huvilisi nii päikesetõusul kui päikeseloojangul, mil toimuvad jahiteemalised õpiretked Ilumetsa kandis. Toreda väljasõidu viib Ökofestivali raames läbi MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad, kes kutsub rahvast kõigepealt keskkonnasõbralikule rongisõidule ning viib nad seejärel rabaretkele ja ökotalu külastama. Mõtlemapanevaid teemasid käsitletakse Metsakinos ja Lõkkeloengul Neitsijärve Loovusaidas. Külalised on oodatud kahte Põlvamaa kaunisse koduaeda ning Veriora püramiidi juurde. Aknalaua aianduse ja metsakorilase ABC-ga on võimalik tutvuda Maanteemuuseumis, kus toimub ka eriprogramm Roheline Tee. Loe edasi: Ökofestival kutsub loodusesõpru Põlvamaale

Vormsi saar valmistub suurejooneliseks peoks

Väikesel Vormsi saarel valmistutakse olavipäevadeks, millega tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 23. aastapäeva ja õnnistatakse valla uus lipp. Olavipäevad on saare tähtsündmus, mida eelmisel aastal külastas üle 2000 inimese.

„Vormsi rannarootsi pärandkultuuri osaks on ainulaadne muusika, tantsud, laulud ja elulaad. Paljud saarega esmatutvust teinud külalised satuvad saarest vaimustusse ning jagavad kogemust teistega,“ lausus Vormsi kultuurijuht Krista Veisson. „Meie selle aasta eesmärk on kultuuripärandi teadvustamise propageerimine ja mõistmine, et seda tuleb ühiselt hoida, kuna tegemist on meie identiteedi osa ja alusega.“

Selle aasta olavipäevade tähtsündmuseks, peale pidulikku jumalateenistust ja kogu Vormsi kogukonda ühendava valla lipu õnnistamist, on akustiline kontsert “Ott Lepland Unplugged”, mis on juba tänaseks pannud Vormsi ja mandri vahelise praamiliikluse tavapäratusse olukorda. Kontserdi toimumise päeval on AS Kihnu Veeteede graafikus juba hommikust kuni südaööni tihedamalt praamireise.

Nahkhiirte avastusretk Luke mõisas

Laupäeval 13. juulil algusega kell 21 toimub nahkhiirte õhtu Luke Mõisas. Enne öisele retkele minekut meisterdame erinevaid nahkhiiri, mida saad endale mälestuseks või kodus järele tegemiseks kaasa võtta. Vaatame filmiklippe nahkhiirtest ja saame teada nahkhiirte elust täpsemalt. Õhtut aitab läbi viia MTÜ Suurkõrv. Retke juhivad ja teadust jagavad Rauno Kalda ja Oliver Kalda.

Nahkhiirte avastusretk on tasuta. Tule kogu perega, sest need salapärased loomad pakuvad huvi nii suurtele kui väikestele. Ürituse alguses on avatud Luke mõisa kärnerimaja kohvik.

Algab kodukoha pääsukeste loendus

Suitsupääsekese pojad. Foto: Villu Anvelt.

2011. aastal alustas Eesti Ornitoloogiaühing kodukoha pääsukeste käekäigu jälgimist. Selle eesmärk on saada teavet suitsu- ja räästapääsukese leviku, arvukuse ja pesitsusedukuse muutuste kohta Eestis. Kahe esimese aasta tulemuste võrdlus varasemate andmetega näitab, et nii pääsukeste pesitsusedukus kui arvukus on viimase paarikümne aasta jooksul Eestis vähenenud. Oma kodukoha vm paiga pääsukeste jälgimine on väga lihtne ja jõukohane igaühele. Selleks hooajaks on oma vaatluste edastamiseks valminud spetsiaalne veebivorm koos kaardirakendusega, kust leiab ka juhised vaatluste tegemiseks. See asub aaderssil www.eoy.ee/paasuke. Lisateave: Meelis Uustal, paasuke@eoy.ee, tel. 5341 5030.
Riho Kinks
Eesti Ornitoloogiaühing

Alaveski loomapark üllatab liigirikkusega

Tallinna loomaaia külastajad võivad vaid unistada hundi silmamisest, aga Alaveski loomapargis Võrumaal Mõniste vallas saavad hallivatimehe fännide unistused teoks: siin on ja siin näeb.

Alaveski loomapark on tegus aastast 2007. Praeguseks on lisaks karudele ja huntidele pargis võimalik silmata ka ilveseid, metssigu, kabehirvi, põtru, lambaid, küülikuid, oravaid, nugiseid, kährikuid ja sinirebast.

Nunnumeetri keerab kõige rohkem põhja põdravasikate, metsseapõrsaste, lambatallede ja hundikutsikatega tõtt vaatamine.

Peremees Rein Kõivu sõnul saadakse loomad peamiselt loomaaedadest või teistest loomaparkidest, kuid kauba tegemine ei pruugi ühti nii roosiline olla. Loe edasi: Alaveski loomapark üllatab liigirikkusega

Sõrves avastati Eesti jaoks uus liblikaliik

Enne pühi Sõrves Sääre külas viimase seirepüügi saaki üle vaatamas käinud liblikauurija Erki Õunap avastas Eesti jaoks uue liblikaliigi ning pani talle nimeks pöök-täpikvaksik.

Ladinakeelset nimetus Cyclophora linearia kandev liblikas saabus Sõrve tõenäoliselt eelmise nädala jooksul, sest viimane püük kestis 17.–21. juunini, kirjutab Meie Maa.

«Seda liblikat ei ole varem kunagi Eestis nähtud. Oli teada, et ta võib Eestisse jõuda, aga seni polnud,» ütles Tartu Ülikooli doktorikraadiga Õunap.

Kuna Eesti jaoks uuel liigil eestikeelset nime veel ei ole, siis Erki Õunapi arvates võiks liblika nimetada toidutaime järgi pöök-täpikvaksikuks. Nimelt toitub liblikas pöögist. Kust Sääres avastatud konkreetne isend pärineb, seda on Erki Õunapi sõnul võimatu öelda. Lähim koht, kus liblikat esineb, asub Lõuna-Rootsis. Kesk- ja Lõuna-Euroopas peetakse teda tavaliseks.

Miks tuli liblikas Eestisse, kui siin pööki looduses ei kasva? Jutu järgi pidavat liblikas ka tamme ja kaske sööma, kuid kinnitust sellele ei ole. Õunapi arvates võis liblikas niiöelda hulgusena Sõrve sattuda sooja õhumassiga. «Mõnikord kannab soe õhuvool lõunast liblikaid kaasa. Seda liiki on püütud ka Soomest, kus teda looduslikult samuti ei esine,» selgitas Õunap, kes liblikate püüdmisega tegelenud 25 aastat.

Oma staaži juures on ta avastanud kuni kümme uut liiki Eesti jaoks.

Rannaküla talgud Matsalus

Rannaküla on Matsalu rahvuspargi lõunaservas asuv mereäärne, iseloomulike kadastike ning rannaniitudega ala. Miskipärast kipub aga kadakate mainimisel talgutöö üsna selge olema – saab jälle kord asuda tulisesse võitlusesse kadakate pealetungiga. Nii ka sel korral.

Ka sealsed elanikud ise on tublid talgulised ning armastavad ja hoiavad oma kodukandi väärtusi. Pärandkooslusi on säilinud nii rannaniitude, aruniitude, madalikuniitude kui ka karjamaadena. Kuid ka nemad üksi ei jõua Rannaküla ligikaudu 500 hektari suurust ala korrastada ning seekord lähemegi appi ühele sealsele maaomanikule, kel üksi jõud enam kadakatest üle ei käi. Kohalik pererahvas on väga lahke ning abistab, kuidas oskab. Jätkame juba eelmisel aastal alustatud tööd ning puhastame rannaäärset ala kadakatest.

Tänuks töö eest pakub siinne kant imelist olemist kaunite pärandkoosluste vahel. Loodus on väga mitmekesine ja Matsalu Rahvuspargile omaselt linnurohke. Ka mererand on kadakate, rändrahnude, roostike, erinevate lademete paljandite ja muude silmailu pakkuvate maastikuvormidega väga vaheldusrikas. Kõike seda saab kohapeal oma silmaga imetleda ja avastada. Supelda saab mõnusalt madalas ja soojas merevees, mis asub töö- ja elupaiga vahetus läheduses.

Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info aadressil: http://talgud.ee/talgud/2013/rannakula

Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”

Täna avatakse Tartus kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgruppide, omavalitsuste ja kogukondade koostöös ettevalmistatud projekt, mille raames tähistatakse 21 põneva looga paika National Geographicu kollase aknaga – nii sünnib Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”.

Teekonna avamine toimub neljapäeval kell 18:00-19:15 Tartus Raekoja platsil, sest Tartu on väravaks Lõuna-Eestisse. Avasündmusele, kus esinevad Lõuna-Eesti laulu- ja tantsukollektiivid, on oodatud kõik huvilised. Sündmuse käigus avatakse pidulikult Tartu linna südames paiknev National Geographicu kollane aken, mis hakkab tähistama teekonna algust. Tartu Kaubamajas näeb fotograaf Sven Začeki loodusfotode näitust “Elu kahe maailma piiril”.

Tegemist on kuue Lõuna-Eesti maakonna koostööprojektiga, kus maakogukonnad ja linnad on ühendanud oma jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks. Projekti raames National Geographicu kollaste akendega tähistatud teekond “Elu kahe maailma piiril” jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Rohkem infot teekonna ja välja valitud paikade kohta leiab aadressilt www.visitsouthestonia.com. Loe edasi: Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”

Palmse pargis avati Veljo Ranniku mälestuspink

Pink Palmse pargis. Foto: virumaateataja.ee

Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.

Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.

Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.

Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.

Berit-Helena Lamp

RMK tähistab metsalillede päeva tasuta matkadega

RMK tähistab juba kolmandat järjestikust aastat metsalillede päeva, mille raames toimuvad sel nädalal üle Eesti viis tasuta metsalillematka, mille eesmärgiks on aidata inimestel metsataimi paremini tundma õppida.

Viimsis korraldatava matka eestvedaja, RMK Viimsi looduskeskuse juhi Sirli Vijari sõnul ei panda metsalillematkadel rõhku võimalikult pika vahemaa läbimisele, vaid metsalilledega tutvumisele. “Praegu on looduses parim aeg tutvuda näiteks selliste taimedega nagu leseleht, metstähthein ja laanelill, mis on väga kaunid, aga enamikule võõrad,” märkis Sirli Vijar, kelle sõnul jagavad metsalillede kohta matka käigus täpsemat infot ka botaanikud.

Põhjamaades ülipopulaarset metsalillede päeva tähistatakse Eesti eri paigus kokku viie matkaga. Esimene neist peeti 13. juunil Viimsi poolsaarel Tädu loodusõpperajal. Nädala lõpus toimuvad matkad lisaks Tädule ka Endla looduskaitsealal Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal Neerutis ning matkasarjale pannakse punkt Hiiumaal Sarve poolsaarel.

“Matka tarbeks soovitame varuda aega kolm-neli tundi ning võtta kaasa ka väike toidukott ja joogipudel, mis võimaldab end matka kestel või lõppedes pisut kosutada. Rõivastus olgu maastikul liikumiseks sobiv ning sääskede eest kaitsev,” juhendas Sirli Vijar.

Metsalillematkad on tasuta, kuid nendel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, sest mõnedele matkaradadeleon võimalik oma transpordi puudumisel sõita bussi või autoga, kus on piiratud kohtade arv. Lähem info ja registreerimine siin. Loe edasi: RMK tähistab metsalillede päeva tasuta matkadega

Loopealsete taastamise infopäevad Muhus ja Saaremaal

Toimumisaeg: 04.06.2013–07.06.2013

Toimumiskoht: Muhu ja Saaremaa

KUTSE LOOPEALSETE TAASTAMISE INFOPÄEVADELE SAAREMAAL JA MUHUS

Olete oodatud Eesti Maaülikooli, Keskkonnaameti, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Tartu Ülikooli korraldatavale infopäevale:

4. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Kesselaiu, Lõetsa ja Nõmmküla-Üügu piirkonnad
5. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Paenase, Koguva igaküla, Simisti- Võiküla piirkonnad
6. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Neeme, Kõruse ja Atla-Eeriksaare ja Türju piirkonnad
7. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Lõu, Vanamõisa- Suure-Rootsi, Ilpla, Kingli-Laasu-Asva ja Kahtla-Kübassaare piirkonnad

Päevaplaanis on kavandatava loopealsete taastamise projekti tutvustus, küsimustele vastamine ja arutelu.
Maaomanikud saavad anda kirjalikult oma seisukoha loopealsete taastamise osas nende kinnistutel või varasemat otsust muuta.

Täpsustame taastamisele minevate looalade, tarade, läbipääsude, varjualuste, juurdepääsuteede jms asukohti vastavalt maaomanike ettepanekutele.

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, loomakasvatajad, taastamiseks sobiliku tehnika omanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud isikud.

Info:
Keskkonnaamet
Annely Reinloo
annely.reinloo@keskkonnaamet.ee
mob 511 6738