Keskkonnaamet kutsub kõiki huvilisi looduskaitsekuule ning rahvusvahelisele kaitsealade päevale pühendatud matkadele laupäeval, 21. mail. Viljandimaal toimub matk 22. mail. Matku juhendavad Keskkonnaameti spetsialistid. Matkad on tasutaja vajalik on eelregistreerimine. Selga tuleks panna mugavad ja ilmastikuoludele vastavad riided ning jalanõud. Matkadel peame koos piknikku, selleks kõigil osalejatel kaasa oma leivakott ning jook. Loe edasi: Keskkonnaamet kutsub eeloleval laupäeval matkama
Silt: loodus
Taevaskoda ootab end avastama
RMK Kagu-Eesti puhkeala pakub 15. mail kõigile huvilistele võimaluse avastada looduse
poolt kujundatud kaunist paika koos loodusgiidiga üritusel MATKAPÄEV TAEVASKOTTA.
Kogunemine Saesaare paisjärve äärde kell 12. Retked Taevaskotta algavad kell 12 ja 14.
Lisaks matkale tutvustab Metsamoor tervislikke maiustusi, energiakomme, ürdisalve ja ravileotisi. Metsamoori varasalvest võib endale või oma kallitele inimestele soetada hingega tehtud ja loodusest loodud tervisetooteid.
Kavas on väikeste saviloomade värvimise õpituba ning lastele puidust medalite kõrvetamine.
Kõiki osalejaid ootab maitsev supp. Üritus on tasuta.
Allikas: polvamaa.ee
Uue Maailma Selts otsib suveks aednikku
Uue Maailma Selts on mittetulunduslik organisatsioon, mille tegevus põhineb omaalgatuslikul aktiivsusel. Selts edendab oma tegevuse kaudu Uue Maailma piirkonda ning muu hulgas on tema eesmärkideks propageerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi, muuta Uus Maailm omanäoliseks elukeskkonnaks ja paigaks, kus on hea olla nii asumi elanikul kui ka külastajal.
Aedniku töö:
* ainulaadne võimalus hoolitseda sel suvel Uue Maailma aia eest;
* tagada Uue Maailma aia kordumatu ilu kolme kuu vältel;
* seista hea selle eest, et aias kasvavad taimed tunneksid elust rõõmu;
* koordineerida kõikide Uue Maailma aia vabatahtlike ja rohenäppude tegevust;
* abistada igakülgselt Uue Maailma Seltsi meeskonda aia pidamises;
* rääkida silmade särades meie aiast kõikidele meie külalistele;
* ajada Uue Maailma aia igapäevaseid asju ja jagada infot huvilistele selleks loodud kanalite kaudu.
Loe edasi: Uue Maailma Selts otsib suveks aednikku
Türi kevadfestival vaatab tähistaevast
Täna algava VI Türi loodusteemalise muusikafestivali tähelepanu on seekord suunatud tähistaevale ja universumile. Kuulame, milline on tähistaevast inspireeritud muusika ning mida jutustavad universumist oma ala spetsialistid ning vaatame, kuidas paistab tähistaevas läbi teleskoobi.
Ettekandele tulevad Gustav Holsti orkestrisüit “Planeedid” koos suurejoonelise valgusetendusega, erinevad teosed meie oma “astro-heliloojalt” Urmas Sisaskilt, tähistaevaga seotud ajaloolised helindid väliskülalistelt Saksamaalt ja Prantsusmaalt, saksa muusikateadlase ja hobiastronoomi Walter Stephani loeng “Revolutsioonid taevas ja maa peal”, astronoomiateemalised filmid ja näitused, tähistaevavaatlused ja palju muud huvitavat.
Täna hilisõhtul kell 21 avatakse Türi kultuurimajas astronoomiateemaline fotonäitus. Homme õhtul kell 20 räägib astronoom Indrek Kolka teemal “Inimene tähistaeva all”. Kell 22 on aga vaatlusõhtu tähistaeva Türi järve ääres.
Festival kestab 15. maini.
Kevadise turgutuse leiad koduaiast
Elame Eestimaal, kus talv kestab peaaegu pool aastat. Värsket hakkame aiast saama alles maikuu lõpus. Kas on midagi, mida saame tervise turgutuseks tarbida kohe praegu?
Me arvame, et salatiks sobivad vaid poest ostetavad jääsalatid jt salatid ning enamus inimesi ei tea, et nendest palju väärtuslikumad on umbrohuna kasvavad taimed. Kui te omate oma aeda, siis leidke sealt naadid, nõgesed, maltsad, vesiheinad. Ärge neid minema visake. Need on väga väärtuslikud toiduained igapäevaseks kasutamiseks. Külvake endale ökonisu ja oder peenrasse, siis saate nende võrseid tarbida smuutidena.
Esimesed väiksed lehed on kõige võimsamad, nendes on kõik elu alustamiseks vajalikud ained, lisaks on neisse paisatud kogu juurtes säilinud energia, et alustada uut tsüklit ja varustada kogu taim eluks vajalikuga. Inimene võiks sellest samuti osa saada. On ju läbi aastatuhandete söödud just neid toiduaineid, mida loodus parasjagu pakub. Talvel rohkem valku, seemneid, vilju, kevadel aga rohelisi taimi.
Nõgesed ja naadid koos aias tärkava peterselli ja murulauguga on suurepärane toidulisa nii toorelt kui ka kuumtöödeldud toidule pärast tulelt ära võtmist juurde panemiseks. Siis tulevad juba paiseleheõied, võilillelehed, nurmenukud, jänesekapsad ja esimesed puude lehekesed. Vihmaste ilmadega hakkavad kasvama ka vesiheinad – äärmiselt mahlased ja õrna maitsega taimed. Loe edasi: Kevadise turgutuse leiad koduaiast
Kartulipaneku aeg
Lõuna-Eestis on kõikjal toomingad täisõites. Kohe-kohe on koorumas ka kuldnokkade pojad, mis on vanarahva tarkuse järgi õige kartulipaneku aeg.
Paraku ennustab EMHI mai lõpuks-juuni alguseks külmalainet, seega peaksid madalamate alade põllupidajad olema ettevaatlikumad.
Kõikjal üle Eesti on kukkumas kägu, tagasi on suitsu- ja räästapääsukesed. Laulmist alustasid rohelised konnad.
Musträstastel on pesas pisikesed pojad.
Homme algab looduskaitsekuu: Loodus on lähedal
Tänavune looduskaitsekuu algab 9. mail ja selle moto on “Loodus on lähedal”. Kas teate, et Eestis on ametlikult teada ligi 24 000 liiki taimi ja loomi, kuid kokku arvatakse neid olevat hoopis 40 000? Kui paljusid neist teame-tunneme?
Looduskaitsekuul on kavas rohkelt ettevõtmisi, mis aitavad meil Eestimaa liigirikkust paremini tundma õppida ja õpetavad austama oma naabreid. 21. mail kutsub Keskkonnaamet rahvast kõikides maakondades matkama. Kasutagem juhust, bussid on organiseeritud, osavõtt on tasuta, matku juhendavad Keskkonnaameti töötajad. Loodus on lähedal.
Esmaspäeval, 9. mail kell 13 toimub Eesti Vabaõhumuuseumi kiigeplatsil looduskaitsekuu avamisüritus. Keskkonnaminister Keit Pentus annab üle Eesti looduskaitse märgid ja Eerik Kumari looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. Huvilised saavad kaasa teha tutvumisretke Eesti Vabaõhumuuseumiga.
Allikas: Keskkonnaministeerium
Kobras «kütt sanna»!
«Sanna manu oll’ täl käük tettü joba minevä aasta. Poig nakas’ tuld tegemä ja kai, et korsnast suitsu es tulõ, tull’ sanna takast kopramulgust. A mi võtsõmi minevä aasta lumbist timä ossa vällä, kuivatimi är ja kütsemi noidõga sanna – või-olla tä koskilt näkk’,» naard’ Maie.
Majjaj-inseneer sai umma vahtsõt elämist vuntsi ja sannaperemiist mängi nikani ku suurõ riidini. Sõs sõitsõ Maie vahmiil päält pikkä talvõ maalõ keväjäpühhi pidämä.
«Lätsimi kõik kodu, poig tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’ mu vele kotsilõ: «Kas Märt om pääst ull’ vai: om topnu ahju roovikit, kõik otsa omma välän!»,» sellet’ Maie. «A kai edesi ja ütel’: «Nii, tan om tävvelik pesä!» Sanna aho ala oll’gi tettü pesä: eski põrmandulavva olli iist är tõmmadu. Juusksõmi kaema, pilti tegemä, naarsõmi nigu ulli… A lugu oll’ tragikoomilinõ: samal aol oll’ tettü ju peris kuritüü.»
Maie naas’ perrega sanna man lumbi veeren märgotama, kas tetä vahtsõnõ sann – a sõs tuu majjaj hindä sugulasõ kohalõ ja võtt tuu kah hindäle…
Sõs joudsõ maalõ ka Maie tütär üten väümehega. «Väümiis tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’, et tulku mi kipõlt kaema, ahjualunõ maka,» kõnõl’ Maie. «Joosõmi kaema: kobras maka rahuligult ahu all! Naas’ sis ruttu hinnäst käändmä ja kattõ sanna ala. A nägimi «peremehe» är!» Loe edasi: Kobras «kütt sanna»!
Võrtsjärve konverents kutsub huvilisi Viljandisse
Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee ütles, et käesolevat aastat võib omamoodi Võrtsjärve aastaks nimetada ning pikem ettevõtmiste sari kulmineerub konverentsiga „Meie Võrtsjärv“.
„Me teame, et Võrtsjärv ei ole lihtsalt kuupkilomeeter magedat vett. Teame, et järv ei ole ühekordseks kasutamiseks, et järvele ei tohi haiget teha,“ selgitas Kaljuvee. „Me tahame leida parimaid lahendusi, kuidas inimene ja järv teineteist toetavalt ning teineteisest hoolides läbi saavad. Et Võrtsjärve ja piirkonna arendamisega edasi minna, peame rääkima, arutlema ja edasistes tegevustes kokku leppima.“ Loe edasi: Võrtsjärve konverents kutsub huvilisi Viljandisse
Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu
Täna kuulutati välja kümnenda RMK metsaviktoriini võitjad, parimad loodusetundjad elavad Tõrvas, Olustveres, Raasikul ning Võhmas. Kui viimastel aastatel on loodusõppe mitmekesistamiseks ellu kutsutud interaktiivsest viktoriinist osavõtjate arv jäänud 5000 ja 6000 vahele, siis tänavu pani oma teadmised proovile 9307 õpilast.
“Rekordilisele osalejate arvule aitas ilmselt kaasa tõsiasi, et see aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks, mis hoiab metsateemad suurema tähelepanu all,” kommenteeris viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. “Küsimused said meie endi arvates küllaltki rasked ja eks natuke krutskit panime neisse ka sisse. Nii näiteks ei olnud Lahemaa jugade pildid mitte tavapärased, vaid külmunud ja lumevaiba all jõgedest.” Seda suurem on korraldajate heameel aktiivsest osalusest.
Metsaviktoriini eripäraks on see, et osaletakse klasside kaupa ja ka auhinnad – loodusõppereisid RMK looduskeskustesse on määratud parema keskmise punktisumma saanud klassidele. Kokku vastas metsaviktoriini küsimustele tänavu 809 klassi. Loe edasi: Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu
Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile
SA Erametsakeskus ootab loodushuvilisi metsatulekahjude alasele õppereisile Läänemaal, mille käigus toimub ka matk põlendikule. Osalejatele tutvustatakse metsatulekahjude peamisi tekkepõhjusi ning räägitakse, kuidas on võimalik põlenguid ära hoida. Reis toimub 6. mail algusega kell 11.00 Haapsalu Kultuurikeskuse parklast.
Reisil arutatakse, mis on tulekahju hind ja millised on metsatulekahjude tagajärjed. Juttu tuleb ka metsamaastikust ja ökosüsteemist peale metsatulekahju toimumist.
Erametsakeskuse LIFE+ projektijuhi Pille Aasametsa sõnul viiakse huvilised loodusesse, kus nad saavad teavet metsatulekahjude olemuse, ennetamise ja põhjuste kohta. Samuti räägitakse, mis on riigi roll tulekahjude puhkemisel, ning mis võiks olla iga inimese enda huvi tulekahjusid vältida. Loe edasi: Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile
Loodusõhtud Rahvusraamatukogus: täna minnakse Ameerikasse
”Jaapanlaste ja austerlastega Ameerikasse” on Jaan Söödi ja Matsalu filmide õhtu, mi toimub Rahvusraamatukogus esmaspäeval, 2. mail kella 18-20.
Näidatakse kahte head Matsalu festivali filmi. ”Preeriakuningas: piison” ( režissöör Tsunehito Arai, Masaru Kuroki, Jaapan) ja ”Püha Helena mägi” (režissöör Jörg Daniel Hissen, Heinz Leger, Austria).
Filme tutvustab ja tõlgib festivali direktor Tiit Mesila. Laulab Jaan Sööt.
Otseülekanne www.looduseomnibuss.ee/otse
Taskus näeb “Imelisi linde”
Täna kell 18 avatakse Tasku keskuses Eesti Ornitoloogiaühingu 90. juubelile pühendatud fotonäitus “Imelised linnud”.
Näitusel esitletakse valikut tuntud loodusfotograafi Remo Savisaare pildikogust. Ühtekokku saab näha 20 suuremõõdulist linnuportreed, mille hulgas on nii harilike ja tavainimesele tuntud lindude kui ka haruldasemate suleliste fotosid.
Avamisel astuvad üles piltide autor Remo Savisaar ja Ornitoloogiühingu direktor Andres Kalamees, kes räägivad fotode saamisloost ning tutvustavad nendel kujutatud linde.
Näitus jääb Tasku II korrusel avatuks 24. maini.
Loe lisa siit
Nastikud peesitasid Laikmaa muuseumi õuel
Eile õhtupoolikul oli Taebla vallas Ants Laikmaa majamuuseumi trepi kõrval päikese käes mõnulemas kümmekond sihvakat ja paar päris prisket nastikut. Pikimad neist vähemalt poolemeetrised.
Nastikud elavad Laikmaa maja põllukividest veranda all ja on igal kevadel samas kohas sagimas. Eile oli majamuuseumi juures metsa vahel päiksepaistes vähemalt 20 kraadi sooja, mis nastikud niiskete põllukivide vahelt välja meelitas.
Verandale lähenedes roomasid nastikud kivide vahele, kuid vähese ooteaja järel pistis esimene madu oma nina välja ja uuris ega ohtu ole. Pööras siis ümber ja kadus mõneks sekundiks. Seejärel hakkasid nastikud eri aukudest välja roomama ja kogunesid üksteise ümber väändudes kiviseina ette okste vahele, kuhu jäid pikaks ajaks end teineteise vastu hõõruma.
Loe pikemalt ja vaata pildigaleriid www.laanlane.ee
http://laanlane.ee/article/laikmaa-muuseumi-%C3%B5uel-m%C3%BCravad-kobaras-nastikud
Foto: laanlane.ee
Algab maavalla hiite kuvavõistlus 10224
Maavalla koda kuulutab välja kuvavõistluse “Maavalla hiied 10224”.
Neljandat korda toimuva võistlusega soovitakse jäädvustada meie rahva looduslike pyhapaikade ilu ja valu ning suunata inimesi märkama esivanemate väekohtade väärtusi. Hiied, yksikud pyhad puud, kivid, allikad, ristipuud ja muud looduslikud pyhapaigad on meie vanimad looduskaitsealad ja pyhamud. Seal on põimunud meie maa ja rahva lugu ja vägi. Märkamist vajab seegi, kuidas inimene pyhapaiku hoiab ja kasutab, olgu siis esivanemate heade tavade vaimus või hoopis teadmatult ja vääriti.
Osalema on oodatud kõik inimesed sõltumata vanusest.
Täpsemalt: http://www.maavald.ee/
Estonia kontserdisaalis saab vaadata aasta parimaid loodusfotosid
Täna, 24. aprillil toimub Estonia kontserdisaalis loodusfotopäev, mille avab keskkonnaminister Keit Pentus. Minister annab üle ka Keskkonnaministeeriumi eripreemia.
Kuulutatakse välja „Looduse aasta foto“ võitjad. Seekord osales võistlusel 1850 fotograafi, esitati üle 11 000 pildi.
Loodusfotopäeva korraldab Looduse Omnibuss.
Allikas: keskkonnaministeerium
Penijõe mõisas on avatud näitus Euroopa rahvusparkide sajandivanusest ajaloost
Näituse on kokku pannud Euroopa kaitsealade võrgustiku katusorganisatsioon, mis hõlmab ühtekokku 36 riiki. Näitus tutvustab Euroopa esimesi rahvusparke ja nende loodusväärtusi ning
kaitsealasid. Näitus on avatud kuni 25. maini Penijõe mõisa III korruse kohvikusaalis (Penijõe, Lihula vald, Läänemaa).
Allikas: laanemaa.ee
Raierahu juhatab riigimetsas sisse metsaistutuse hooaja
Alates reedest, 15. aprillist vaikivad Eesti riigimetsades raiemasinad ning alguse saab kevadsuvine raierahu. Lindude ja loomade pesitsusaja kaitseks ellu kutsutud kahekuine periood tähistab ka metsauuendamise algust – tänavu pannakse riigimetsa kasvama 13 miljonit puud.
Seekordne pikaleveninud talv loomade-lindude pesapunumise ja järelkasvu ilmale toomise aega ei muuda, ka varasematel aastatel on raierahu algus jäänud aprilli keskpaika. RMK looduskaitse peaspetsialisti Kristjan Tõnissoni sõnul aitab raietegevuse paarikuine peatamine kaitsta ka metsamuldasid ja vähendada seenhaiguste levikut. RMK kutsub kõiki erametsaomanikke samuti looduse eluringi austama ning raietööde pausiga liituma.
Raierahuga samal ajal saab hoo sisse igakevadine metsauuendamise hooaeg. Sellel ajal hooldatakse noorendikke, istutatakse puid ja külvatakse metsa, puhastatakse teeservasid ja tehakse hooldustöid elektriliinide kaitsetsoonides.
Tänavu pannakse riigimetsas kasvama 13 miljonit puud, mis on aegade suurim kogus ning võrreldes mullusega 3 miljonit taime rohkem. Pea poole tänavu istutavatest puudest moodustavad kuused (6,1 miljonit taime). Männitaimede hulk suureneb mulluselt 3,6 miljonilt 5,7-le, istutamisele minevate kaskede arv jääb samale tasemele (0,6 miljonit taime). Lisaks pannakse riigimetsa kasvama 10 000 tamme ja veidike ka sangleppasid. Loe edasi: Raierahu juhatab riigimetsas sisse metsaistutuse hooaja
Rannarahva muuseumis peetakse homme loengut looduses käitumisest
Koostöös keskkonnainspektsiooniga toimub homme, 16. aprillil kell 15 Rannarahva muuseumis avatud loeng, kus tutvustatakse looduses käitumise põhireegleid: kuhu tohib matkaja lõket teha, kuhu tohib telkida, kuidas ja millega tohib kala püüda, millised tegevused on seadustega keelatud ja mille vastu eksitakse. Kohapeal on võimalus ettekandjatele küsimusi esitada ja arutleda keskkonnateemadel.
Loengule on oodatud kõik loodusesõbrad, matkajad, kalapüügihuvilised. Tulge koos perega, loeng on kõigile tasuta.
Maavarade ühing kaebab valitsuse otsuse kohtusse
Eesti Maavarade Ühing esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, et vaidlustada 15. märtsil Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud otsus kinnitada “Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020”.
Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk ütles, et arengukava on läbinisti ebapädevalt koostatud dokument, mis kahetsusväärselt ei arvesta kuidagi Eesti maavarade kui rahvusliku rikkuse heaperemeheliku kasutamisega. “Vaatamata aktiivsele tööle aidata kaasa sisuliselt tugeva arengukava valmimisele peame kahjuks tõdema, et Ansipi valitsus sõidab taas justkui suurettevõtjate poolt rööbastele pandud rong üle nii kodanikest kui keskkonnast,” ütles Pukk. „Antud arengukava kinnitamise tagant paistavad selgelt välja suurettevõtjate kõrvad. Tegemist on eelkõige ehitusettevõtjate jõulise lobby tulemusega, mis aitab kindlustada nende ärihuvisid.“
Märtsi keskel, vaevalt nädal pärast valimispäeva ja keset pingelisi koalitsiooniläbirääkimisi kiitis valitsus heaks “Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020”. Vahetult enne valimisi saadeti arengukava Riigikantselei poolt kahel korral Keskkonnaministeeriumisse tagasi täienduste sisseviimiseks, kuid pärast valimisi võeti see siiski vastu ilma täiendusteta. Loe edasi: Maavarade ühing kaebab valitsuse otsuse kohtusse
LinnaLinnuLaupäevak Tartus
Täna, laupäeval 9. aprillil toimus Tartu Ülikooli Botaanikaaias Tartu Keskkonnahariduse Keskuse, Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tartu Ülikooli botaanikaaia poolt korraldatud traditsiooniline LinnaLinnuLaupäevak!
Palmihoone juures meisterdati pesakaste meisterdamine, välja oli pandud tehispesade näitus, osaleda sai mängudes ja lahendada ristsõnu.
Aire Orula juhendamisel toimusid botaanikaaias linnuretked, Riho Kinks rääkis lindude rändest.
Esitleti ka uut lauamängu “Linnurada.
Läänemaal ilmus ingliskeelne tutvustus Eestimaa loodusest
Läänemaal ilmus ingliskeelne trükis Estonia – the heart of European Wildlife, milles esmakordselt tutvustatakse Eesti loodusväärtusi pilguga väljastpoolt sissepoole ehk käsitletud alateemade juures on tähelepanu all liigid ja elupaigad, mis mujal Euroopas on kadumas või puuduvad. Selline lähenemine aitab meil eristuda ja toob välja põhjused, miks loodushuviline mujalt maailmast peaks just Eestit külastama. Tegemist on turundustrükisega, trükise intrigeeriv pealkiri on igati õigustatud ja sisuga kooskõlas.
Trükise valmimine on hea näide koostööst. Kuigi Läänemaa Turism on trükise tellija, leiti läbirääkimistel koostajatega, et terviklikuma tulemuse saavutamiseks tuleb käsitleda väljaandes kogu Eesti loodusrikkusi. Lääne maakonnale on pühendatud eraldi lehekülg ja seegi on tervikpildi juures loogiline, sest maakond tuleb esile oma liigendunud rannajoone ning massilise linnurändega igal kevadel ja sügisel.
Trükise koostasid Marika Mann ja Tarvo Valker ning kujundas Tuuli Mann.
Viljandi Maavalitsuses näeb Soomaa viiendat aastaaega
Kolmapäeval, 30. märtsil avati Viljandi maavalitsuse teise korruse fuajees Soomaa suurvett kajastav näitus, mis tutvustab ühtlasi üht osa varsti ilmuvast raamatust «Teekond läbi viie aastaaja».
Mõtet Soomaa rahvuspargist raamat teha olid kaks loodushuvilist – ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf Elmo Riig – kaalunud juba mõnda aega. 2010. aasta ei andnud neile võimalust selle idee elluviimisega rohkem venitada, sest tõotas tulla erakordne aastaring. «Mõni aasta on teistsugune kui teised. Juba esimesed nädalad lubavad millegi erakordse saabumist ja kõik järgnev kinnitab seda aimdust,» öeldakse näituse tutvustuses. Pidi valima, kas tegutseda või loobuda mõttest. Valik langes tegutsemise kasuks ning sellest annavadki tunnistust näitusel väljas olevad fotod ja tekstid. Üles on võetud suurveega kohanenud kohalikke elanikke, kanuudega mööda maanteed aerutavaid loodushuvilisi, hooneid ja Šoti mägiveised kesk laiuvat vetevälja jm. Nüüdseks on autorid raamatu kallal töötanud juba rohkem kui aasta. Valmiv teos keskendubki 2010. aastale, mis oli looduses paljuski erakordne ning tõi Soomaale viimase 50 aasta võimsaima suurvee. Raamat kannab pealkirja «Teekond läbi viie aastaaja» ning see kirjeldab autorite retki Soomaale. Dokumentaalne jutustus toob lugejateni kohtumised kohalike inimeste ja teadlastega ning seiklused nii maal, veel kui õhus. Raamatust leiab ka loodusvaatlusi, põikeid ajalukku ning looma- ja linnujutte. Inforikkaid peatükke täiendavad fotod. Rohkem kui paarisaja leheküljega teos pakub palju enamat kui turismiinfot. See on südamlik lugu Soomaast ja selle inimestest. Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõuab raamat lugejateni juuni algul. Loe edasi: Viljandi Maavalitsuses näeb Soomaa viiendat aastaaega
Kährik jäi linnas aia vahele
Täna öösel oli kährikkoer Tapa linnas Õuna tänaval aia vahel kinni ja ei suutnud ise ära minna. Väljakutse peale saabunud Tapa päästjad püüdsid ta kinni ja viisid looma tagasi metsa. Kährikkoer kannatada ei saanud.
Interaktiivne metsaviktoriin stardib kümnendat korda
Juba kümnendat korda toimuv interaktiivne RMK metsaviktoriin on rahvusvahelisele metsa-aastale kohaselt keskendunud metsateemadele. Kõik õpetajad on teretulnud viktoriiniküsimustega tutvuma ja oma klassi kirja panema aadressil www.rmk.ee/viktoriin.
„Metsaviktoriini ümmargune tähtpäev sattus just ÜRO rahvusvahelisele metsa-aastale, seetõttu on küsimused päris palju metsa poole,“ rõõmustab viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. „Peame meeles ka Lahemaa rahvusparki, mis saab tänavu 40aastaseks,“ lisas ta.
Viktoriinist leiab nuputamist ja äratundmisrõõmu: kas tuntakse puid ja käbisid ning teatakse Lahemaa jugasid. Metsaviktoriini küsimustel on tihti rohkem kui üks vastus, sest metsas ja looduses üldse ongi asjadel enamasti mitu tahku ja lähenemisnurka.
„Metsaviktoriini eesmärk ei ole paremaid loodusetundjaid välja selgitada, vaid just vastuste otsimise käigus targemaks saada,“ täpsustab Tiina Neljandik. Selleks saab õpilane viktoriinikeskkonda korduvalt siseneda, vahepeal oma vastuseid salvestades, et siis järgmisele ülesandele lahendust otsida. Loe edasi: Interaktiivne metsaviktoriin stardib kümnendat korda