lapsed

Järvamaa noored rõõmustasid lasteaialapsi

Kogumiskampaania „Aita lapsel olla loov“ raames rõõmustasid Järvamaa noored õppetarvikutega Türi ning Paide lasteaedu.

Vabatahtlikud ning Noored Sotsiaaldemokraadid üle kogu Eesti võtsid eesmärgiks muretseda lasteaedadele õppe- ja kasvatustegevusvahendeid (paberid, r, lastaamatud, värvilised paberid, pliiatsid jne.) ning selle abiga parandada lasteaialaste õppevõimalusi.

„Kampaaniaga soovisime avalikkuse tähelepanu juhtida olukorrale, kus lasteaedade ülalpidamine on vaid omavalitsuste ning lapsevanemate õlul. Riigi panus lasteaedadesse on antud hetkel olematu, kuid leiame, et riik peaks alusharidusse rohkem panustama,“ sõnas projekti koordinaator Sander Laurson.

Kampaaniat toetasid: Finnforest Eesti AS, Sirden Auto OÜ, AS Kuma, Paide Selver, S&M Transport OÜ, Türi Kultuurimaja, Paide Sookure Lasteaed, Siret Pihelgas, Janno Lehemets, Türi ning Paide linna elanikud.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Valmis kolmas osa Jänku-Jussi seiklustest internetimaailmas

Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvedamisel ja projekti Targalt internetis toel on valminud kolm õpetlikku multifilmi kõige noorematele arvutikasutajatele. Multifilme soovitatakse näidata lasteaias ja algklassides, et lastele sobival moel internetiturvalisusest rääkida.

Esimeses osas saab jänkude pere endale uue sülearvuti ja isa selgitab lastele, mis on internet. See osa sai valmis 1. veebruaril ja seda on tänaseks vaadatud rohkem kui 50000 korda. Teises osas tuleb jänkudele külla arvutiasjatundja Tiiger, kes õpetab lihtsaid reegleid, mida järgides on digimaailma avastamine turvalisem. Kolmandas osas tehakse ühiselt paroole, mida on raske võõrastel ära arvata. Multikaid saab vaadata nii www.lastekas.ee lehelt kui Youtube`ist.

Multikad on olemas ka vene ja inglise keeles. Multifilmi ideede autor on Kärt Käeselit Pelgulinna gümnaasiumist, Tiigrile andis hääle Marek Siinvert projekti Targalt internetis noortepaneelist.

Jänku-Jussi internetimaailm, I osa , Jänku-Juss internetimaailm, II osa , Jänku-Jussi internetimaailm, III osa:

Alanud on registreerimine XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäevale

Kuni 23. märtsini saab registreeruda tänavu 26. mail neljateistkümnendat korda toimuvale Räpina laste laulu- ja tantsupäevale.

“Räpina laste laulu- ja tantsupäev on meie rahvakultuurialast järjepidevust kandev väärikate traditsioonidega vabaõhuetendus laulude ja tantsudega,” selgitas Räpina valla haridus- ja kultuurispetsialist Eva Saar. Tänavune, juba XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäev toimub laupäeval, 26. mail algusega kell 17.00. Osalema on oodatud kõik koolinoorte tantsurühmad üle kogu Põlva maakonna ja Räpina kihelkonna noored rahvakultuurisõbrad Tartumaaltki.

Koolinoortele on hooaega lõpetav Räpina laste laulu- ja tantsupäev heaks võimaluseks näidata aasta jooksul omandatut ning pakkuda kultuurielamust ning vaba aja veetmise võimalust.

Läbi aastate on laulu- ja tantsupäev olnud temaatiline – nii on lapsi endaga lustima kutsunud Jussike ja tema seitse sõpra, Pipi Pikksukk, Buratiino ja teised lastele tuttavad tegelased. Käesoleva aasta Räpina laste laulu- ja tantsupäeva teema on seotud kirjanik Oskar Lutsu juubeliaastaga ning lastele tulevad külla ning päeva juhivad tegelased raamatust „Nukitsamees”. Kontserdile eelneb pidulik kollektiivide ja külaliste ühine rongkäik Räpina Laulupeo salust kontsertpaika Räpina Tuletõrje väljakule.

XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäeva ettevalmistused on käivitunud. Selleks, et peo ettevalmistused paremini sujuksid, ootavad korraldajad kollektiivide registreerumist 23. märtsiks aadressile rahvamaja@rapina.ee. Registreerimiseks vajalikud dokumendid leiab siit.

Kandlõtegemise lust

Kannel — Kandlõmeistri Soonõ Mihkli Kärgulast. Foto: Uma Leht

Kandlõmängjit tulõ himoga mano ja ka noid, kiä tahtva esi hindäle kandlõ tetä, om nii hulga, et meistri ei jõvva kõiki opada.

Vahtsõ aasta edimädsel tüünädälil oll’ Rõugõ koolitarõn kandlõ tegemise oppus-laagri. Viie pääväga pidi ütest puutüküst üsäkannõl valmis saama. Kandlõ tegijide seltskund oll’ kirriv – vana ja noorõ, mehe ja naasõ.

Kandlõoppusõ kotussõ saiva kipõlt täüs. «Egä kõrd tulõ iks pall’o ussõ taadõ jättä,» selet’ kandlõmeistri Soonõ Mihkli (31) Kärgulast. Mihkli om esi kandlit tennü joba katõsa aastat. «Viimädse viis aastat olõ tüü peräst seod tennü. Algusõn oll’ kandlõ tegemine kirg ja hobi,» selet’ tä. 2011. aastal möi tä umbõs 35 kannõld. Hinna jäivä 125-200 euro kanti.

Säändsin laagrin oppaman kävvü om Mihklil katõ aasta pääle neläs kõrd. Kandlõtegijä tulõvik paistus rõõmsa ja tüüd täüs. «Kannõl võeti jo kooli riikligu programmi sisse. Telmiisi tulõ iks hulga. Ja ku koolin opatas, sis vast mõnõl tulõ huvi ja ost hindäle kodo kah, et tulõvikun mängi,» luutsõ Mihkli.

Surva Hillar (52) Põlvast tull’ kannõld tegemä päält Vigala Sassi raamadu «Estide (tšuudide) hingestatud ilm» lugõmist. «Sääl oll’ põnõvalõ kirotõt kandlõst ja timä väest,» jutust’ Hillar. Timä meelest olõ-i kandlõtegemine rassõ, õnnõ tahtmisväke ja pikkä miilt piät pall’o olõma.

Silgu Paul (69) Võrolt esi kannõld ei mängi. «Mul om koton pall’o pille, a seo pill oll’ viil puudus,» selet’ vanaherrä, kandlõtegemise laagri kõrraldaja Udrasõ Milja esä. Loe edasi: Kandlõtegemise lust

Värskas peetakse pühapäeval laste laulupäev

Laulups Anete Vabarna Pipina. Foto: Einar Raudkepp

Pühapäeval, 29. jaanuaril kell 17.00 toimub Värska Kultuurikeskuses taas laste laulupäev. Külalisesinejana osaleb sündmusel Birgit Õigemeel.

Oravalt, Mikitamäelt ja Värskast pärit noorte solistide kontsert toimub 19. korda. Traditsioon on algatatud juba 1993. aastal, alates 1997. aastast korraldab sündmust Värska Muusikakool.

Laululapsi saadab muusikakooli õpetajate bänd koosseisus: kitarr – Ott Kaasik, klahvpillid – Elo Toom ja Tiina Kadarpik, bass – Ingmar Päid, löökpillid – Kristjan Priks. Lauljate vahel jagatakse mitmeid eripreemiaid ning selgitatakse välja ka publiku lemmikud.

Toetavad Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja Värska valla haridus- ja kultuurikomisjon. Laululapsed ootavad publikut – kontsert on tasuta. Loe rohkem siit.

Lisainfo: Tiina Kadarpik, Värska Muusikakooli direktor, tel: 521 3309, e-post: muusikakool@verska.ee

Narvas algab pühapäeval noorte pianistide konkurss

Narvas toimub 29. jaanuarist kuni 4. veebruarini IX Fryderyk Chopini nimeline konkurss noortele pianistidele. Konkursist võtab osa 62 last ja noort Eestist, Poolast, Venemaalt, Aserbaidžaanist, Usbekistanist, Leedust, Lätist, Ukrainast ja Valgevenest.

Noorpianistide konkurss toimub kolmes vanusegrupis: kõige nooremasse vanusegruppi kuuluvad kuni 12-aastased lapsed, keskmise vanusegrupi moodustavad 13-15-aastased noored ning kõige vanematena osalevad konkursil 16-18-aastased noored. Sel aastal on kõige rohkem osalejaid, 20 Venemaalt, konkursist võtab osa ka 19 Eesti last ja noort ning 6 noorpianisti Poolast.

Traditsiooniliselt korraldab Poola saatkond konkursi lõpus Tallinnas Estonia kontserdisaalis piduliku Chopini galakontserdi, kus esinevad tänavuse konkursi laureaadid ja Narva Linnaorkester (dirigent Štšura). Kontsert toimub pühapäeval, 5. veebruaril kell 15.00 ja on heategevuslik. Tänavu toetatakse annetustest saadud rahaga Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli nägemispuudega õpilaste klaveriõpinguid.

Kontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio, kõiki konkursivoore saab jälgida internetis siit. Loe edasi: Narvas algab pühapäeval noorte pianistide konkurss

Kuul olku suurõ perre lähkül

kassilaane — Imä Otsmani Ulvi ja esä Justusõ Piitre perre.

«Iks hirmsa tunnõ om, et ei tiiä, mis edesi saa. Meil om jo kats last viil tävveste koolitamada,» murõht’ säitsme latsõ imä Otsmani Ulvi (39) Räpinä lähkült Rahumäe küläst. Timä perre jaos om väega tähtsä, et Räpinäle gümnaasium alalõ jääsi.
«Väega kavvõlõ olõssi iks kävvü, tuu om ull’ mõtõ,» arvsi Ulvi tütre, Räpinä gümnaasiumi opilasõ Justusõ Taisy (17) ja Kati (16) tuust, ku nä pidänü nakkama sõitma kuuli Põlvalõ vai Võrolõ.

Imä Ulvi ja esä Justusõ Piitre (46) ütlivä mano, et latsõ piät sis väega varra üles tulõma: Põlva bussi pääle pidänü minemä 6.30 ja kodo saanu pääle kellä kuut õdagu. Põlvalõ om 35 kilomiitret ja bussisõidu pääle kulunu hulga rahha. Parhilla om Räpinäle kuuli kävvü õnnõ viis-kuus kilomiitret ja kodo saava tütrigu kas 14.30 vai kell 16.

Tuu om perre jaos esihindäst mõista, et tütrigu käävä gümnaasiumin, mitte kutsõkoolin – pää omma näil hää ja hinde puhta viie. Räpinäl om koolin käünü ka perre vanõmb poig Jaano (22), kiä eläs naasõ ja katõ latsõga Räpinäl ja käü Kirmsehe tüüle palkmajju tegemä. Ka keskmäne poig Priit (20) tege palkmajju. Noorõmb poig Jaanis (18) saa-i sukugi liiku ja om hoolõkoton. Viil omma suurõn perren tütre Jaanika (6) ja Kaisa (2), kiä kah tulõ koolita. Loe edasi: Kuul olku suurõ perre lähkül

Tervisesõdalaste mängud õpetasid õpilasi märkama ümbritsevaid kasulikke jõude

Tervisesõdalased meid ümbritsevaid jõude uurimas.

20. jaanuaril toimusid Paide Ühisgümnaasiumi aulas Tervisesõdalaste mängud. Kaks ja pool tundi uurisid kõik viiendate klasside õpilased mängujuht Tõnu Einasto juhtimisel meid ümbritsevaid kasulikke jõude.

Saadi teada, milline jõud on puhtal õhul, valgusel, veel, hügieenil ja liikumisel. Kõigi viie jõu kohta lahendati neljas meeskonnas erinevaid ülesandeid ning lõpuks sooritati kaheksas grupis eksam. Kõik lapsed said tubli osalemise eest valge särgi ja mõlemad viiendad klassid kleepsud positiivsete jõudude meelespidamiseks.

5. a klassi õpilase Arlis Aroldi arvates oli päev äge, kuna lõpus sai särgi ja eksamit sooritati kaaslastega koos. Marika Jaas 5. b klassist pidas päeva põnevaks, kuna sai teada uusi asju. Näiteks, mida pimedam toas on, seda kiiremini uni tuleb. Mõlemale lapsele meeldis väga lõbus mängujuht, kes rasked ülesanded arusaadavaks tegi. Kooli külastas ka firma Philips esindaja Enn Tammesson, kelle sõnul on Philipsi eesmärgiks tuua koolidesse rohkem valgust. Projekti raames saab üks klassiruum uued energiasäästlikud lambid ning vaimuvalgust jagati rohkem kui 40-le õpilasele.

Õpetaja Tiina Kivimäe sõnul ollakse uhked ja rõõmsad, et kool on üks viiest väljavalitud koolist, kus selline päev toimub.

Pilte saab näha siit!

Allikas: Järvamaa infoportaal

Mida on koolireformil pakkuda?

Arved Breidaks, ajakirjanik

Gümnaasiumivõrgu koondamist planeeriv haridusministeerium on suhtlemisel avalikkusega teinud taktikalise vea, sest kogu tähelepanu on pööratud sellele, mis ära kaob, mitte sellele, mis asemele jääb või ka tuleb.

Nüüd kus õhus on ka pedagoogide streik, on mõistlik arutelu gümnaasiumide ja koolivõrgu tuleviku üle laiemalt, mõnda aega pärsitud. Kuid kiire aeg läheb mööda ja küllap jõutakse ka vajalike arutelude ning otsusteni.

Seni on see kulgenud üsna konarlikku rada pidi: ühel pool seisab minister Jaak Aaviksoo, kes peab ideaaliks, et Eestis oleks pisut üle poolesaja gümnaasiumi ja teisel pool lapsevanemad, pedagoogid ja opositsiooniparteid, kes ministrit sellise jutu eest hurjutavad. Miks selline vastandumine tekkis?

Ministeerium lajatas koolide sulgemisplaaniga inimestele lagipähe, selmet alustada reformi jutuga riigi eesmärgist tagada maal võimalikult tihe algkoolide ja põhikoolide võrgustik. Et väiksed juntsud ei peaks vähemasti esimesel kuuel koolitalvel oma koduvallast kaugemale sõitma, olgu siis ühis- või eratranspordiga.

Pole ju uudis, et kui põhikooli pidamisega tuleb omavalitsus enam-vähem toime, siis puudujäägi tekitavad eelarves just gümnaasiumiklassid, kuhu lapsi enam piisavalt ei jätku. Teisalt tagab gümnaasiumiaste paljudes koolides pedagoogidele piisava koormuse, mis üksnes põhiastmes töötades jääks saavutamata.

Teiseks ei ole ministeerium kuuldavalt välja pakkunud kompensatsioonimehhanisme neile, keda gümnaasiumide sulgemine otseselt puudutab. Ühes koolide sulgemisplaanidega tuleb ministeeriumil rääkida ka ühistranspordi ümberkorraldamisest, et lapsed saaks tasuta bussisõidu lähimasse gümnaasiumi, uutest õpilaskodudest ja parematest võimalustest lüüa kaasa huviringides.

Gümnaasiumivõrgu koondamisele tuleks läheneda kompleksselt ja kui seda tehakse, siis sellest ka häälekalt teada anda, mitte keskenduda vaid negatiivsele.

Klubi Tartu Maraton tähistab ülemaailmset lumepäeva

22. jaanuaril tähistatakse 39 riigis esimest korda üleilmset lumepäeva „World Snow Day”, mille raames toimub rohkem kui 255 lume- ja suusaüritust erinevates riikides üle maailma.
Eestis tähistatakse „World Snow Day” päeva Tartu Maratoni Otepää lastesõitudega Tehvandi Spordikeskuses. Lastesõidud viiakse läbi legendaarsetel murdmaasuusatamise Tartu Maratoni radadel, seega on kõikidel lastel võimalik päris ise järgi vaadata, kus on sõitnud nende emad-isad ja suusaeeskujud.
Sõit algab kell 11, enne MK etapi 15 km meeste- ja 10 km naistesõite. Lastesõitude distantsid on 500 m, 2 km ja 3 km ning vanusepiirangut pole. Rõõmsalt lumisele üritusele on oodatud kõik huvilised! Iga raja läbinud laps saab auhinnaks kuldmedali, Kalevi šokolaadimedali ja diplomi ning jagatakse kuuma teed. „World Snow Day” ajal saavad kõik lapsed numbrimärgi numbriga 1, sest iga laps on võitja! Lumepeolt ei puudu ka lõbusad maskotid.
Lastele, kellel endal suuski pole, on kohapeal abiks suur Suusabuss, kust saab tasuta suuski laenutada. Alates kella 10.30-st jagavad kasulikke näpunäiteid tublid Tartu Suusahullude treenerid, kelle käe all on võimalik teha ka päris esimesed sammud lumel ja osaleda erinevates lumemängudes.
Üritus on kõigile tasuta. Lastesõitudele on soovituslik eelregistreerimine aadressil www.tartumaraton.ee. Interneti teel saab registreerida kuni 20. jaanuarini, tööpäeva lõpuni (kella 17ni). World Snow Day päeval saab registreerida ainult kohapeal.
Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) korraldatava ürituse eesmärk on edendada suusasporti ja anda lastele võimalus avastada lume võlu. Lisaks pöörab FIS tähelepanu noorte harimisele turvalisuse, keskkonna- ja tervise teemadel.
Tule ja saa osa suurest üleilmsest „World Snow Day” üritusest Otepääl!
Lisainfot ajakavade ja registreerimise kohta leiab aadressilt
www.tartumaraton.ee.
Greete Kempel

Algas XI Nukitsa konkurss

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub lapsi taas valima oma lemmikkirjanikku ja raamatukunstnikku – osalema on oodatud kõik raamatusõbrad, kel vanust kuni 16 aastat.

Võistlevate raamatute nimestik sisaldab 205 raamatut aastatest 2010-2011, sh 158 esmatrükki 107 eesti kirjanikult ja 104 eesti kunstniku pildid 174 raamatule.

Hääletamine kestab 20. veebruarini. Maakondades ja linnades korraldavad hääletust kohalikud raamatukogud eesotsas keskraamatukoguga. Samuti saab hääletada elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel www.elk.ee

XI Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 14. aprillil Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kus lisaks auhinnasaajatele osaleb 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia. Autasustatakse ka Nukitsa auhinna nominente – teise ja kolmanda koha pälvinud kirjanikke-kunstnikke.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast.

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Võrus alustab tegevust Terve Pere Kool

Üha enam tekib vanematel küsimusi lapse tasakaaluka arengu ja kasvamise kohta. Aeg on küps, et otsida ühiselt vastuseid ja kuulata kogenumaid – Võrus avab uksed Terve Pere Kool, mille esimene kogunemine ja loeng toimub 21. jaanuaril.

Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Esimeses loengusarjas “Eelkooliealine laps” saab kuulata, kaasa mõelda ning arutleda järgmistel teemadel:

• kuidas lapsed mängivad ja õpivad?
• millised mänguasjad toetavad lapse arengut?
• kas teler ja arvuti on lapse arengu toetajad või pärssijad?
• millal on laps valmis lasteaiaks?
• mis on tervislik pedagoogika?
• millised on lapse arengu põhitõed?

Loengud toimuvad Võrus Lembitu tn 2 II korrusel (Võru Loovuskooli ruumides) laupäeviti kell 11.00-14.00.
Loe edasi: Võrus alustab tegevust Terve Pere Kool

Teisipäeval alustab pealinnas seto laste kool

Noored seto juurtega emad asutasid Tallinna seto laste kooli, et nii omadele kui teistele lastele seto laulu, tantsu ja pillimängu õpetada. Esimene koolitund toimub 10. jaanuaril kell 18 Tallinnas Kristiine Noortekeskuses. Järgmistel kordadel saadakse jaanuaris kokku 17., 24. ja 31. jaanuaril samal ajal ja samas kohas. Kooli eestvedajad on Annela Laaneots ja Ülle Paltser. Loe lähemalt siit.

Allikas: setomaa.ee

Alanud on taas Nukitsa konkurss

Taas on kätte jõudnud aeg möödunud kahe aasta parima parima eesti lastekirjaniku ja lasteraamatukunstniku väljaselgitamiseks. Hindamisel on 205 raamatut, mis on ilmunud 2010. ja 2011. aastal: 158 esmatrükki 107 eesti kirjanikult ja 104 eesti kunstniku pildid 174 raamatule.

Hääletama on oodatud kõik kuni 16-aastased lapsed ja noored.

Hääletamine kestab kuni 20. veebruarini 2012 ning seda organiseerivad kohalikud raamatukogud eesotsas maakonna/linna keskraamatukoguga. (Asjast huvitatud õpetajatel ja kooliraamatukoguhoidjatel on soovitav võtta ühendust oma maakonna/linna keskraamatukogu lasteosakonnaga).

Jaanuarist alates on võimalik hääletada ka elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel.

XI Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 14. aprillil Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja lemmikillustraator – saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju, kolm edukamat kirjanikku ja kunstnikku tänu Kultuurkapitalile ka rahalise preemia. Lisaks auhinnasaajatele kutsutakse üritusele loosi alusel ka 70 hääletuses osalenud last.

Sõmerpalus otsitakse noori motokrossitalente

30. detsembril toimus esimene lastehommik Euroopa suurimas moto-sisehallis Adrenalin Arenal. Trennipäeval katsetasid juhendaja abiga esimest korda elus motokrossi 6 päris pisikest poissi. Pisut suuremad ja kogenumad said üheskoos sõitu harjutada suuremal rajal. Sarnastele lastehommikutele oodatakse edaspidi korra kuus kõiki uusi huvilisi.

Adrenalin Arena ja Motokrossipisiku koostöös plaanitakse regulaarselt leida motospordile noort pealekasvu ja harrastajaid. Sageli jääb motokross kättesaamatuks neile lastele, kellel pole pereliikmed sellega tegelemas, sest tehnika ja varustuse soetamine on kulukas. Sõmerpalu lastehommikutel pakutakse 3 – 7 aasta vanustele lastele sobival motokrossitsiklil, sobiva varustusega ja spetsiaalselt algajatele sobival rajal proovimise võimalust koos õpetussõnadega. Järgmine lastehommik toimub 13. jaanuaril 2011, kell 10 – 14.

Lisainfo: Hannes Prikk tel: 52 96 556, www.motokrossipisik.eu

Trennipäev lastele Adrenalin Arenal

Reedel, 30. detsembril põrisevad Sõmerpalus Adrenalin Arenal väikesed mootorid – seekord on Euroopa suurim motokrossi sisehall laste päralt. Oodatud on 3-7-aastased poisid ja tüdrukud, kes tunnevad end jalgrattaga abiratasteta sõites kindlalt.

Hallis ootab tulevasi krossiässasid tsikkel Yamaha PW 50 koos krossisõidu juurde kuuluva varustusega ning väikese spetsiaalselt lastele tehtud rajaga. Ei maksa muret tunda, kui laps pole varem mootorrattaga sõitnud. Tsiklisõit on üks lihtsamaid asju ning meil suured kogemused just algajatega.

Lisaks pakume lastele võimalust mängida mängutsiklitega, vaadata pilte ja videoid laste krossisõidust ning ka joonistamisnurk saab avatud. Lapsevanemad saavad väärt nõu, kuidas lapse krossiharrastust korraldada.

Huvilistel palume registreeruda aadressil www.adrenalinarena.ee või tel +372 509 8816.

Info tel +372 509 8816, +372 529 6556 ja kodulehel www.motokrossipisik.eu.

Motoelamusteni!

Rakvere linna jõulupuu “loeb” jõululuulet

Rakvere jõulupuu esitab neljapäevast, 15. detsembrist Rakvere Eragümnaasiumi õpilaste esituses jõululuulet, aidates sel moel linnarahvale jõulutunnet luua.

Jõulusalmid kõlavad jõululaulude vahele. Jõululaule esitab keskväljakul asuv linna jõulukuusk juba novembri lõpust, esimest advendist alates.

„Laste huvi jõululuulet lugeda oli suur. Eriti innustas õpilasi see, et nende loetud jõulusalme kuuleb keskväljaku jõulupuu vahendusel terve linn. Enamikule õpilastest oli salvestamine ja stuudiotöö esmakordseks kogemuseks,” rääkis Rakvere Eragümnaasiumi huvijuht Tiia Paist.

Tiia Paisti sõnul on luuletused laste endi valitud. „Enne salvestamist lugesid õpilased luuletuse ette oma õpetajale. Soravama ja selgema esitusega lugejate luuletused salvestas Ringo Voolaid Saundland OÜ-st.“

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul võib „luuletusi lugevast” linna jõulupuust saada kena traditsioon, mis rikastab „laulva” jõulupuu repertuaari.

Jõulupuu „laulab” ja „loeb” jõulusalme hommikul kella seitsmest kuni õhtul kella kümneni ja teeb seda kuni uue aasta esimeste päevadeni.

Allikas: www.rakvere.ee

Põlva jätkab laste- ja noortesõbraliku linnana

ÜRO Lastefond Unicef Eesti pikendas Põlva linna laste- ja noortesõbralikkuse osalussertifikaati 31. detsembrini 2014. aastal.

Põlva linnale omistati laste- ja noortesõbraliku linna tiitel 2005.a novembris. Käesolevaks aastaks on liikumisega ühinenud 12 Eesti linna, lisaks Põlvale veel Tartu, Narva, Pärnu Saue, Kunda, Tallinn, Viljandi, Jõhvi, Kuressaare, Haapsalu ja Rakvere.

UNICEFi poolt algatatud liikumisega “Laste- ja noortesõbralikud linnad” ( Child Friendly Cities ) on ühinenud pea kõik Euroopa riigid . Liikumise eesmärk on tõsta esile ja tunnustada neid linnu, kus hoolitakse oma väikestest elanikest ja nende tulevikust. Eesti ühines selle liikumisega 2004. aastal.

Päkapikud külastasid lasteaeda

Paides tegutsev noorte naiste klubi LC-8 külastas täna hommikul Türi vallas asuvat Lokuta lasteaeda ja kinkis lastele kolm raamatut ning suure kommikoti.

Klubi president Katrin Murakas ütles Järvamaa Infoportaalile, et heategevus on üks klubi missioonidest. „Tänane jõulueelne heategevusüritus leidis aset juba kolmandat korda, eelnevatel aastatel oleme külastanud Paides asuvat Sookure lasteaeda ja Türi Kesklinna lasteaeda,“ selgitas Murakas.

„Täna lugesime koos päkapikkudeks maskeerunud klubi liikmetega Katrin Puusepa, Marianna Metsla ja Anne Põder`iga lastele raamatuid ette ja mängisime nendega. Saime lastelt palju armsaid kallistusi ja isetehtud järjehoidjad, lisaks anti meile ka piparkoogikott kaasa,“ kirjeldas Katrin Murakas rõõmsat kohtumist.

Klubi president tänas südamest Lokuta lasteaeda, kes päkapikud kenasti vastu võttis ja positiivse emotsiooni andis.

Allikas: jarva.ee

Kuuldused male surmast on liialdatud

Aasta etüüd 2008: valge alustab ja võidab

Kui alustasin sel aastal oma koolis maleringi tööd, siis olin juba eelnevalt karastunud ning teadsin – esimesse tundi on oodata palju rahvast. Seda, mis toimus, ei osanud ma aga ette prognoosida. Tulijaid oli üle kolmekümne (peamiselt esimesest klassist) ning minul kasutada vaid suur saal ning seitse malelauda koos nuppudega. Uurisin alustuseks, kui paljud malet mängida oskavad. Suur osa oskas ja oli valmis kohe sõbrale pähe tegema. Paraku tuli neil esialgu kannatlikult kuulata minu teoreetilist juttu, sest väheste malelaudade taha ma neid veel lubada ei julgenud.

Tänaseks on sellest esimesest korrast möödas peaaegu kolm kuud ning laste ind ei näita raugemise märke. Kui septembris olin üsna kindel, et jõuludeks on tekkinud loomulik kadu ning saan hakata ainult kõige entusiastlikematele keskenduma, siis neid entusiastilikke on ikka endiselt väga palju. Olen püüdnud uurida, miks tahab üks esimese klassi õpilane malet mängida. Põhjuseid on erinevaid: ema soovitas, isa õpetas, äge on sõbrale pähe teha, saab lõbusalt aega viita (pikapäevarühma tund ju sel ajal). Jah, kannatust jätkub tänapäeva lapsel vähe (käib kiiresti, ei jõua pika mängu ajal paigal püsida, lobiseb), kuid huvi male vastu näikse tal olevat.

Seda mitte ainult algklassides. Enne kooli maleturniiri panime vahetundideks koridori üles malelauad ja jäime ootama, mis juhtub. Juhtus see, et terve nädal oli malelaudade taga ja ümber seltskond. Mängisid suuremadki ja nii mõnigi pidi piinlikust tunnistama, kui mitu pead pisemalt mati sai. Loe edasi: Kuuldused male surmast on liialdatud

Hädas last tuleb aidata!

Lastel ja lastevanematel on võimalus saada tasuta nõu helistades lasteabi nõuandetelefoni numbril 116111, Skype kaudu (lasteabi_116111), MSNi abil (kasutaja: info@lasteabi.ee) ja chat-lahenduste kaudu (vt www.lasteabi.ee).

Portaalile Koolielu.ee antud usutluses märkis nõuandetelefoni projektijuht Külli Friedemann, et Lasteabi nõuandetelefonile tehakse umbes 300 kõnet kuus. Kõige sagedamini helistatakse pärast kooli ja õhtusel ajal. Helistajatest enam-vähem pooled on lapsed ja pooled täiskasvanud.

Peamiselt on murekõned seotud kooliga. Näiteks uuritakse, mida teha siis, kui tundub, et õpetaja ei ole õpilaste suhtes alati objektiivne, antakse märku eakaaslastest, kes ei ela helistaja arvates just kõige turvalisemat elu ja räägitakse ka suhteprobleemidest.

Kõnede vastuvõtjad on valdavalt pikaajalise töökogemusega sotsiaal- ja noorsootöötajad või psühholoogid, kes on läbinud ka vastavad koolitused. Nende peamine sõnum kooliõpetajatele on see, et koolikiusamisse – toimugu see koolis, kooliteel või internetis – peavad sekkuma täiskasvanud ning võtma selle lahendamises juhtrolli. Kõned nõuandetelefonile näitavad, et koolikiusamine jäetakse pahatihti laste endi „klaarida“.“

Helistaja nime ei küsita ja samuti ei pea helistaja mõtlema sellele, kas tema mure on ikka piisavalt suur helistamiseks. “Ka väikesest murest võib saada suur! Rumalaid küsimusi meie telefoni jaoks ei ole, kõige rumalam küsimus on küsimata küsimus,” märkis Friedemann portaalile Koolielu. Telefonikõned küll salvestatakse, kuid seda parema klienditeeninduse eesmärgil. Loe edasi: Hädas last tuleb aidata!

Võru Linnateatris etendub lastelavastus “Pegasus, sõpradele Paul”

Neljapäeval, 8. detsembril esietendub Võru kultuurimaja Kannel teatrisaalis Võru Linnateatri lastelavastus “Pegasus, sõpradele Paul”. Näidendi kirjutas noor autor Hiri Müüripeal ning tegemist on 2010. aasta lõpus Eesti Teatri Agentuuri korraldatud laste- ja noortenäidendite võistluse võidutööga.
Lugu räägib unetust kirjanikust, kelle akna taha ilmub ühel õhtul keegi, keda ta on kaua oma unenägudes oodanud. See on üks väiksemat sorti kollane elevant Paul Pegasus või hoopis Pegasus Paul.
Mängivad Marianne Kütt, Maive Käos, Agu Trolla, Helgur Rosental, Jalmar Vabarna, Tiina Lõhmus ja Võru Draamastuudio noored. Lavastaja on Tarmo Tagamets, muusikaline kujundaja Jalmar Vabarna ansamblist Zetod.

Kätlin Hoop

SEB Heategevusfond kutsub täitma laste unistusi

Kolmandat aastat järjest kogub SEB Heategevusfond kokku vanemliku hoolitsuseta laste unistused ja soovid, et need jõuluvanale edastada. Sel aastal on jõulusoovide puul kõigi Eestimaa turva- ja asenduskodudes (lastekodudes) elavate laste jõuluvanale saadetud unistused; kokku enam kui 1000 lapse kingisoovid.

SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi sõnul on Eesti piisavalt väike, et suudetaks personaalselt suhelda iga abivajajaga ning kinkida annetajate abiga lapsele täpselt seda, mida on vaja. Üldine heaolu on asutustes tagatud; puudus on isiklikust tähelepanust ja seda eesmärki meie kampaania soovibki täita.“

Et unistused ei jääks pelgalt unistusteks, kutsutakse häid inimesi annetama vanemliku hoolitsuseta laste heaks. Aadressil www.heategevusfond.ee/joulupuu on väljas jõulupuu, millelt saab valida lapse ja tema soovi ning teha annetuse. Heade inimeste tehtud annetuste eest soetab SEB Heategevusfond nimekirjas olevad kingitused, pakib need ja saadab kingikotid laste turva- ja asenduskodudesse jõululaupäevaks.

„Paraku ei saa jõuluvana ära võtta sarnase saatusega laste kurbust ning pakkida hoolivate vanematega kodu suure kingikarbi sisse, millel uhke pael ümber. Kuid saame olla natukene toeks, tuues meile tuttavat jõulurõõmu ja maisemate soovide täitumist ka nendele lastele, kelle koduks on sel jõulukuul laste turva- või asenduskodu,” ütles Lumi.

Mõned soovid jõulupuul on väga väikesed ja mõned päris suured – on lapsi, kes igatsevad pehmet kaisulooma või kirjusid käpikuid, teised aga unistavad oma mobiilist või arvutist. Suuremate soovide täitmiseks teeme üleskutse kokku koguda sõbrad, kes soovivad aidata, ja nii võivad ka kopsakamad kingisoovid teoks saada!“

Jõulusoovide puu projekt saab teoks koostöös internetiportaaliga Delfi. MTÜ SEB Heategevusfond on loodud vanemliku hoolitsuseta laste heaks, et toetada nende arengut ja toimetulekut. Fond kogub annetusi ja teostab aasta ringi mitmesuguseid projekte turvakodudes peatuvate laste toetuseks, toetab kasuperede nõustamist, annab välja stipendiume ja koordineerib mentor-programmi.

Rõuge lasteaed kutsub kõiki osalema heategevuskampaanias

Igaüks meist mäletab oma lapsepõlvest mõnd tõvevoodis veedetud kurba hetke ning seda, kuidas raamat äkki kogu olemuse lahedamaks ja rõõmsamaks muutis. Haige laps saab raamatust alati tuge ja toetust. Raamatute biblioteraapilised omadused on ju ammu üldtuntud.

Rõuge Lasteaed kutsub teid aktiivselt osalema heategevuskampaanias:

„KALLIS LAPS, SAA RUTTU TERVEKS!”

Kampaania eesmärgiks on aidata muuta jõulud ilusamaks ja rõõmsamaks ka nendel lastel, kes peavad jõulud haiglas veetma. Seoses sellega kutsume kõiki, kellel on võimalus, annetama uusi lasteraamatuid, värviraamatuid ja värvipliiatseid Lõuna- Eesti haigla lasteosakonnas viibivate laste tarbeks.

Mõelgem selle peale ja ärgem pidagem paljuks osta ja loovutada üks raamat haiglas viibivale lapsele.

Annetused palume tuua Rõuge lasteaeda või valla raamatukogudesse hiljemalt 18. detsembriks.

Rõuge Lasteaed

Aasta lapsesõbraks valiti Peeter Kreitzberg ja Toidupank

MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt korraldatud noortefoorumil “101 Last Toompeale” valiti 2011. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti Peeter Kreitzberg, kes seisis selle eest, et kõik noored saaksid haritud sõltumata nende elukohast ja majanduslikust seisust. Samuti on Peeter Kreitzberg aastaid aidanud ja toetanud 101 Last Toompeale noortefoorumi toimumist.

„Kreitzbergi jaoks olid kõik lapsed ühtemoodi olulised ning ta ei pidanud paljuks noori alati kuulata ja kaasata sõltumata teemade keerukusest,“ ütles lõppfoorumi peakorraldaja Maris Sild.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai Toidupank. Noortefoorumi delegaadid põhjendasid oma valikut sellega, et Toidupank kaasab suurel hulgal vabatahtlikke, kelle abiga viiakse kogutud toit abivajavate pere ja lasteni.

Noortefoorum “101 Last Toompeal” toimus käesoleval aastal 20. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.

Allikas: MTÜ Lastekaitse Liit