kultuur

In memoriam puuskulptuuridele enne 2500. aasta saabumist

Sindi Avatud Noortekeskuse ettevõtmisel peeti 2008. aasta 4., 5. ja 6. septembril esimesed Sindi puuskulptuuripäevad, millest on põhjust pärast 4. juuli ööd mälu värskendamiseks uuesti kõnelda.

Septembris aastal 2008 Sindi noortekeskuse juurde veetud suured tüved muudeti toona väärtuslikeks puuskulptuurideks Foto Urmas Saard — Septembris aastal 2008 Sindi noortekeskuse juurde veetud suured tüved muudeti toona väärtuslikeks puuskulptuurideks. Foto: Urmas Saard

Paar kuud vähem kui 7 aastat tagasi valmistasid viis meest vigursaagimisega puuskulptuurid, mis kaunistasid mõnda aega noortekeskuse ajaloolise hoone lähiümbrust. Meistrite nimed on Raivo Perandi, Rait Pärg, Üllar Kallau, Viljar Viik, Andres Grimm, aga nende töid enam möödujad ei kohta, sest ükski taies ajukääbikute lihaste rammule tollel rüüstamisööl vastupanu ei osutanud.

Rait Pärja voolitud “Sindi vaim” läks hingusele seoses kaevamistöödega juba mõned aastat varem ja see vähendas puuduliku ajumahuga olendite tegevuse võimalusi, mida püüti kompenseerida Kooli tänaval maa külge kinnitatud prügikasti metallist posti väänamisega. Tunnustatud Pärnu kunstniku tööst on mitmel põhjusel kahju. Esiteks seepärast, et õnnetul kombel valis ta metsast välja toomisel osaliselt mädanema hakanud tüve, aga siis ta lootis sellest hoolimata materjalist asja saada. Oma loomingule ideekavandit otsides mõtles Pärg sellele, mis seostuks Sindi ajalooga kõige otsesemal kujul. Muidugi on selleks olnud üle ilma kuulsust kogunud kanga vabrik, mis pani aluse ka Sindi linna tekkele. Pärg meisterdas hästi lihtsas vormis, kuid väga mõjusalt mitmetähendusliku kujundi ketrajast, kelle keha näeb ühtlasi ka ketruspoolina, mis on joonistatud samuti Sindi vapile. Seega oli „Sindi Vaim” täiesti õnnestunud loominguline leid. Rait Pärg tutvus enne töö vormimise juurde asumist interneti Google otsingus märksõnaga /sindi/. Oma üllatuseks avastas ta sõna seotust suuresti Indiaga. Ketraja peas olev turban tekitab põneva seose Sindi linna nimetusest ja praeguse suurettevõtte Qualitex omaniku indu päritolust.

Loe edasi: In memoriam puuskulptuuridele enne 2500. aasta saabumist

Ilmus CD-album “Klassikaraadio tuleb külla”

Klassikaraadio sünnipäevakuu viimasel nädalal on valmis saanud uus CD-album “Klassikaraadio tuleb külla”. Eesti kammermuusikat mängivad noored interpreedid, kes osalesid populaarses koolikontsertide sarjas “Klassikaraadio tuleb külla”. Muusikat esitavad Katariina Maria Kits, Marcel Johannes Kits, Johan Randvere, Auli Lonks, Ingely Laiv, Jakob Teppo jt.

Albumile on salvestatud Eesti heliloojate lühivormid, nende hulgas populaarsed palad nagu Heino Elleri “Männid”, Erkki-Sven Tüüri “Arhitektoonika VII” ja Arvo Pärdi “Peegel peeglis”. Plaadile jäädvustatud muusika kõlab tihti Klassikaraadios.

Uue heliplaadi salvestisi levitab Klassikaraadio EBU vahendusel raadiojaamadele üle kogu maailma.

Anneli Tõevere-Kaur

Seeniorlaulul selgusid parimad

Seeniorlaul 2015 võitjad (vasakult) Tamara Merkulova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova. Foto: Ants Liigus — Seeniorlaul 2015 võitjad (vasakult) Tamara Merkulova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova.
Foto: Ants Liigus

Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimunud võistulaulmisel Seeniorlaul 2015 selgusid parimad harrastussolistid.

Vanuserühmas 66-aastased ja vanemad jagasid esikohta tallinlased Leonhard Kelle ja Tamara Markelova, teine koht läks jagamisele Raul Targamaa (Stockholm) ja Rudolf Ernesaksa (Tallinn) vahel. Vanusegrupi kuue parema hulgas olid veel Aleksandra Järve Tallinnast ja Vello Raagmets Tapalt.

Nooremas grupis (50-65 aastased) saavutas esikoha Svetlana Jefimova Narvast, II koha Sirje Pilter Pärnumaalt ja III koha Aivar Juuse Tartust. Lisaks pääsesid selles rühmas finaali Indrek Kalm Tartust ja Jaan Saar Tallinnast.

Artistlikkuse eripreemia pälvis žüriilt konkursi vanim osaleja, 86-aastane Aleksandra Järve Tallinnast, hea tuju auhinna Vello Raagmets (Tapa), parimaks kontsertmeistriks tunnistati Mare Altroff (Tallinn).

Žürii liige Mati Palm: „Seeniorlaulu žüriis osalesin esimest korda. Meeldivalt üllatas ürituse positiivne õhkkond ja ladus korraldus. Esiletõstmist väärib väliseestlase Raul Targamaa nooruslik tämber ja veteranosaleja Leonhard Kelle südamesseminev interpretatsioon.”

Seeniorlaul toimus sel aastal juba üheksandat korda.

Žürii esimees Toomas Kuter: „Seeniorlaul on endiselt populaarne. Neljakümne kuuest sooviavaldajast saabus Pärnusse žürii ette esinema kakskümmend kaks solisti. Konkurss oli meeleolukas, kõrge tasemega ja näitas taas, et kõige tähtsam ei ole võit, vaid osavõtt. Oli palju helgeid ja ilusaid hetki, mis innustasid nii žüriid kui lauljaid. Järgmist, järjekorras kümnendat Seeniorlaulu soovime tähistada igati vääriliselt.“

Žüriisse kuulusid legendaarne ja armastatud ooperisolist Mati Palm, Pärnu Kontserdimaja direktor Marika Pärk, laulja ja vokaalpedagoog Eda Zahharova, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, laulja ja kirjanik Toomas Kuter.

Merike Viilup

Põlvamaa tähtsündmuste korraldajad tegelevad ühisturunduse ja Rohelisema märgi toodete tutvustamisega

Põlvamaa Omavalitsuste Liit (POL) kinnitas möödunud aasta lõpul otsuse, millega on Põlvamaal ametlikult viis tähtsündmust. Sellega seonduvalt asuti möödunud aasta lõpus tegelema nende sündmuste ühisturundusega, mis hõlmab ka Põlvamaa tunnuslause turundamist ning Rohelisema märgi senisest aktiivsemat tutvustamist.

Mainitud viis tähtsündmust on Mooste folk „Moisekatsi Elohelü“, Hea kodu päevad Räpinas, Seto Folk Värskas, Harmoonika Põlvas ning augusti lõpus Põlvamaa eri paigus toimuv Ökofestival.

Ühisturunduse raames valminud “pidude kuulutajaid” võib kohata Põlvas ja Räpinas nii olulisemate sissesõitude juures kui tänavalaternatel, Mooste mõisas ning Maanteemuuseumi liikluslinnaku kõrval.

Täiendava rahastuse kõrval on tähtsündmuste korraldajatele pandud ka mõned ootused. Mainekujunduse võtmes on neist olulisemad Põlvamaa tunnuslause ja logo “Põlvamaa – rohelisem elu” reklaamimine ning rohelisema märgi toodete tutvustamine.

Kui varasemast on olnud loomulik, et Rohelisema märgi ettevõtjad on oma kaupa müümas tähtsündmustel, mille programmis on laadad, siis sellest aastast plaanitakse Rohelisema märgi toodete telgiga väljas olla igal tähtsündmusel. Algust tehakse juba 25. aprillil Moisekatsi Elohelül, kus kella 10-14 toimuva Mooste taaskasutuskoja kirbuturu raames saab „Rohelisema märgi“ telgist osta töötlemata tatart, 3-viljahelbeid, rukkileivakrõpse, mitmeid erinevaid teesegusid ja -sorte, süütelaaste, Põlva kihelkonna mustriga või koeravillast valmistatud sokke ja kindaid ning muud käsitööd.
Kertu Anni
Kommunikatsiooni ja koostöö koordinaator

Folgisuve avab Mooste folk, Moisekatsi Elohelü

Esimesel õhtul tuleb lavale Curly Strings.

24.-25 aprillil on Mooste folgikoda valmis järjekordseks muusikamaratoniks ehk eesti rahvamuusikatöötluste festivaliks Moisekatsi Elohelü 2015.

Reede, 24. aprilli õhtul, veel enne Curly Strings’i esinemist, vallutavad Folgikoja lavalauad UMA PIDO koorid ligi 250 lauljaga.

Lisaks kontsertidele saab iga piduline reede õhtul osaleda päikeselooja laulmisel, lauluema Alice Porossoni mälestuspingi avamisel folgikoja ees ja nautida põnevat muusikat öises silotornis, kus astuvad üles festivali külalisesinejad.

Laupäeva hommik viib festivali külalised matkale kauni Laho järve äärde ning mõisa meistrite hoov on taaskasutuskoja kirbuturu päralt, kus on väljas ka Põlvamaa Rohelisema märgi ettevõtjate telk. Rohelisema märgi telgist saab muuhulgas osta ökoloogilisi teraviljatooteid, mitmeid teesegusid, Põlva kihelkonna mustriga või koeravillast valmistatud sokke ja kindaid ning muud käsitööd.

Südapäeval algavad kontserdid Mooste Veskiteatri õuel. Teatrihuvilised on oodatud Mooste külateatri Virvendus etendusele “Ulguv mölder”, mille lavastajaks on Moostes Raivo Adlas.

Laupäeva õhtul kell 18 lööb folgikoja muusikast helisema XVI Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontsert. Seekord astub võistlustulle 14 esinejat Eestist, Rootsist ja Soomest.

Võistluslugusid esitavad Maarja Nuut, Mirva Tarvainen Soomest, duo Kristi Kool ja Janne Suits Viljandist, trio Sõmer, Tabas & Varbalane Tartumaalt, Arhailised Mehed Järvamaalt, ansamblid Miinus Seitse ja Annab Re ning bändid Vea, Antzud, KoKoKo, Kavilda Kunztnikud, HarlEtno@J.S, Singelus ja Folk&Rockare Rootsist.

Kes võidab peapreemia, 1000 eurot, selgub südaööl. Võitjate valimisel ja hääletamisel saab kaasa lüüa ka publik .

Aastaid žürii töös osalenud muusik Peeter Rebane astub seekordsel kontserdil üles oma uue muusikalise projektiga Möirakannel ning kogu õhtut ohjab näitleja ja laulja Marko Matvere.

Tule kindlasti festivalist osa saama ja osta pilet juba täna. Folgisuvi algab Moostest!

Rohkem infot leiab festivali kodulehelt.

Maret Reinumägi

Foto: Patrik Tamm

Kohtla Kaevanduspark avab külastajatele Eesti ainsa rikastusvabriku

Kohtla Kaevanduspark avab täna renoveeritud Rikastusvabriku. See kaheksakorruseline hoone on alates 1950-ndatest eraldanud põlevkivi paekivist 48 329 542 tonni jagu. Nüüd on maja täis põnevaid teadmisi, uusi avastusi ning futuristlikku sisearhitektuuri. Objekti renoveerimist toetati Euroopa Regionaalarengu Fondist, oma toetuse andis ka Eesti Energia.
Rikastusvabriku avamist külastusobjektina oodati kaua – maa-aluste tööde ja toimetamistega olid külastajad hästi kursis, maapealne ajalugu vajas tutvustamist. Rikastusvabrik peidab endas mahukat ekspositsiooni põlevkivi tekkimisest, selle leiukohtadest, kaevandamisest ja kasutamisest. Lisaks saab aimu sellest, kuidas tulevikus on võimalik energiat toota. Siin võivad külastajad ka ise

käed külge panna, vaadata interaktiivseid väljapanekuid, lugeda ja kuulata lugusid. Kaheksanda korruse vaateplatvorm pakub imelisi vaateid Kaevanduspargile ja selle ümbruskonnale.
Eesti sügavaimat elamust pakkuvas Kaevanduspargis saavad külalised veeta terve päeva, soovituslikult on külastamiseks vaja aega varuda vähemalt kolm tundi. Avastamist ootavad lisaks Rikastusvabriku viiel korrusel paiknevatele huvitavatele ekspositsioonidele ka endised
kaevanduskäigud kogupikkusega üks kilomeeter ning kaheksa hektarit väliterritooriumi, kuhu on välja pandud vana kaevandustehnika. Tõelise kaevurieluga tutvumiseks saab sõita maa-aluse kaevuriterongiga ning soovi korral keha kinnitada maa-aluses sööklas. Kaevanduspargi partnerid pakuvad võimalust huvilistel osaleda maasturisafaril, kus avastatakse sissevarisenud šahte, karjäärijärsakuid ning põhjaveekoskede uuristusteid.
Kaevanduspargis toimuvad erinevad üritused, millest selle kevade suuremad on 1.mail toimuv kivi- ja kullapäeva koos kullauhtimise võistlusega ning 31. mail toimuv suur perepäev.
Kaevanduspark on avatud aprillis teisipäevast laupäevani kella 10-18, maist septembri lõpuni teisipäevast laupäevani kella 11-19 ja pühapäevast esmaspäevani kella 11-17.
Lisainfo külastuse ja Kaevanduspargi kohta www.kaevanduspark.ee.
Fotodel: Rikastusvabrik enne ja Renoveeritud rikastusvabrik.
Teet Enok

Ines Aru pälvis Raadioteatri näitlejaauhinna, Felix Moori nimelise tänuauhinna sai Heli Pikk

Legendaarse raadiomehe Felix Moori (1903–1955) 112. sünniaastapäeva eel anti täna välja Raadioteatri näitlejaauhind 2014. Välja anti ka Felix Moori nimeline tänuauhind.

Nätlejaauhinna laureaat on Ines Aru – Reeda rolli eest Mati Undi kuuldemängus „Sügisilmutus“ (lavastaja Ari Kallio). Ines Aru varjundiküllane, meisterlikult ja vabalt eri mängustiile valdav osalahendus avab raadiokunsti piirituid võimalusi. Ines Aru on kordumatu häälega, mõtte- ja tundetäpne kuuldemängunäitleja ja luulelugeja. Tema on esimene, kes saab Raadioteatri näitlejaauhinna teist korda. Esimene kord oli ema Neenu rolli eest kuuldemängus „Ekke Moor“ (2002).

Lisaks näitlejaauhinnale anti täna Särevi teatritoas toimunud sündmusel välja viies Felix Moori nimeline tänuauhind, mille tänavu pälvis rahvusringhäälingu arhiivide juhataja Heli Pikk, kultuurimälu kauaaegne vastutustundlik säilitaja ja hoidja. Auhind põhineb eraalgatusel, selle väljaandja on Mart Relve. Auhind on tunnustuseks missioonitundliku loova töö eest eestikeelsel kultuurimaastikul.

Anneli Tõevere-Kaur

Maalikunst ja teater pühapäeval Võru Kandles

Pühapäeval kell 15.30 avame Tõnu Tamme maalinäituse “Kuusalu värvid”.
Miks “Kuusalu värvid”?

Tõnu Tamm: „Kõigepealt tuli minu juurde, ei tea kust, näituse pealkiri, millest lähtuvalt sündis tänavu – 2014. aasta kevade-suvel enamik praeguse näituse maalidest. Ei mäletagi, kes mulle selle näituse mõtte pähe pani, kuid olen lähtunud neid pilte tehes kodukoha looduse värvidest ja kombinatsioonidest Kuusalu kihelkonna rahvariiete värvidega. Püüdsin leida loodusest üles just neid värve, mis pandi siinsetesse rahvariietesse ja otsisin vastust kuidas mitu sajandit tagasi need mustritesse kokku seati.
Kuna olen juba enam kui paarkümmend aastat tegelenud Eestis looduslikult kasvavaid orhideede uurimisega, ongi paljud minu maalid just neist lilledest. Käesoleva näituse piltidel on ainult minu kodukohas – Andineeme külas – leitud orhideed: laialehine neiuvaip, ööviiul, pesajuur, punane tolmpea jt. Kuna orhideed armastavad lupja ja paas, mis asub meil, Kuusalus peaaegu maapinnal on lubi, ongi neid lilli saartel, Lääne- ja Põhja Eestis rohkem kui mujal. Aegviidu kandist metsast leidsin lehitu pisikäpa, mille õied on tagurpidi varre küljes, sellel taimel pole klorofülli. Inglased nimetavad seda lille kummitus-orhideeks – ka seda olen ma oma maalil kujutanud“.

Kell 16 on Kandle lava Kuusalurahva Teatri päralt, etendub Tõnu Tamme lavastus “Teise mehe pea”.
Kuusalurahva Teater on seltskond rõõmsameelseid inimesi, keda ühendab kirg näitemängu vastu ning kes soovivad seda ka teistega jagada. Ehkki näitemängu on Kuusalus tehtud rahvamaja rajamisest (1905. aastal) saati ning isegi varem, tegutsetakse selle nime all alates 2011. aastast, kui juhendajaks tuli Tõnu Tamm , kelle käe all on lavaküpseks saanud kolm lavastust: Edward Albee must komöödia “Kõik aias”, mis esietendus 2012. aasta kevadel.
2013. aastal mängiti Soome näitemänguklassikasse kuuluva Maria Jotuni külajanti “Mehe küljeluu”. Marcel Aimé näidend “Teise mehe pea” esietendus Kuusalus 2014. aastal.

Kätlin Hoop

Mooste folgi avab Curly Strings

24-25. aprillil toimuva järjekorras juba XVI rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü avab ansambel Curly Strings.

Reede, 24. aprilli õhtul veel enne Curly Strings esinemist vallutavad Folgikoja lavalauad UMA PIDO koorid ligi 250 lauljaga.

Lisaks kontsertidele saab iga piduline reede õhtul osaleda päikeselooja laulmisel, Alice Porossoni mälestuspingi avamisel Folgikoja ees ja nautida põnevat muusikat öises silotornis, kus astuvad üles festivali külalisesinejad.

Laupäeva hommikul võetakse ette loodusmatk Laho järve äärde ning mõisa hoovi täidab taaskasutuskoja kirbuturg.

Südapäeval on Veskiteatri vabalava kontsertide ja etenduste päralt. Lisaks mitmetele ansamblitele saab näha Mooste külateatri etendust “Ulguv mölder”.

Laupäeva õhtu lööb muusikast helisema kell 18 algav XVI Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontsert. Seekord astub võistlustulle 17 esinejat ligi 100 muusikuga Eestist, Rootsist ja Inglismaalt. Võitjate valimisel ja hääletamisel saab kaasa lüüa ka publik.

Aastaid žürii töös osalenud muusik Peeter Rebane astub seekordsel kontserdil üles oma uue muusikalise projektiga Möirakannel ning kogu õhtut ohjab näitleja ja laulja Marko Matvere.

Tule kindlasti festivalist osa saama ja osta pilet juba täna.

Maret Reinumägi

Põlvamaa kultuuri- ja raamatukogutöötajatele toimus reklaamide kujundamise ja uudiste koostamise teemaline koolitus

Kultuuritöötajate koolitus. Foto: Põlva Omavalitsuste Liit

Märtsikuu koolivaheajal kogunesid Põlvamaa kultuuri- ja raamatukogude töötajad praktikakoolitusele, mille eesmärgiks oli parendada nende oskusi reklaampostrite kujundamisel ning uudiste koostamisel.

Koolituspäeva esimeses pooles tutvustati reklaamplakatite kujundamise põhitõdesid ning anti ülevaade, kuidas tänapäevaste, lihtsate ja käepäraste võtetega kujundada maitsekaid ja huviäratavaid reklaame. Samuti õpetati bannerite kujundamise loogikat erinevatele veebilehtedele (nt Põlvamaa portaal, Facebook).

Õppepäeva teises pooles said osalenud detailse ülevaate uudiste (sh pressiteadete) koostamisest ning huviäratavaks kirjutamisest. Praktikas harjutati uudiste korrektset ülesehitust ja vormistamist.

Sihtgrupist moodustati kaks gruppi ning koolitused viidi läbi 17. märtsil Räpina Ühisgümnaasiumi ja 18. märtsil Kanepi Gümnaasiumi arvutiklassides. Kahel koolituspäeval osales kokku 31 inimest, nende hulgas raamatukogude, muuseumide, külakeskuste, kultuurimajade ja vallavalitsuste töötajad.

Reklaamide kujundamise teemal jagas uusi teadmisi arvutikoolitaja Kaido Palu. Uudiste koostamisest andis põhjaliku ülevaate Põlva Maavalitsuse avalike suhete nõunik Maret Reinumägi.

Kertu Anni

Pealinnas eksponeeritud näitused jõuavad Võrru

4. märtsil kell 16 avavad naha- ja tekstiilikunstnikud oma näitused Vana-Võromaa Kultuurikojas.

“Nahaalused lood” on Marje Taska ja Reet Varblase koostööprojekt nahakunstnike liidu, kunstiakadeemia nahakunsti osakonna, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilastega. Näitusega “Nahaalused lood” teadvustatakse Eesti paljurahvuselisust ja kultuurilist mitmekesisust.

Tallinna Kunstihoones toimus veebruaris Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015”, mis pakkus näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti. Vana-Võromaa Kultuurikojas saab näha viimaste aastakümnete loomingut. Tänapäevane tekstiililooming mõjub oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Kultuurikojas on väljas mitukümmend vaipa, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.

Näitused jäävad avatuks 12. aprillini. Kultuurikoda on avatud: K-P 11-18.
Jana Huul

Eesti Arhitektuurimuuseum avab uue hooaja tuntud hispaania arhitektide näitusega

Arhitektuurikonkursi võitnud Arvo Pärdi keskuse makett.

Sel reedel, 13. veebruaril, avab Eesti Arhitektuurimuuseum uue hooaja, mis toob huvilisteni esmakordseid ülevaateid nii rahvusvahelistelt arhitektidelt kui ka seni vähem käsitletud teemasid kohalikult arhitektuurimaastikult. Reedel muuseumi peasaalis avataval näitusel “Aken ja Peegel” on kõigil võimalus tutvuda lähemalt Eestis Arvo Pärdi Keskuse uue hoone konkursi võitnud hispaania arhitektide Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano loominguga.
Mõte tutvustada Eesti publikule Nieto Sobejano loomingut sündis hetkel, kui Fuensanta Nieto saabus möödud aasta juunis Tallinnasse juunis Arvo Pärdi Keskuse arhitektuurivõistluse peapreemiat vastu võtma. Tegu on maailmas väga tunnustatud hispaania arhitektuuribürooga, kes pärjati äsja ka maineka Alvar Aalto medaliga.
Arhitektuurimuuseumi näitusel „Aken ja peegel“ annavad Nieto Sobejano büroo arhitektid ülevaate nii oma olulisematest teostest kui ka avavad tihti keeruka ja aeganõudva loomeprotsessi tagamaid. Näitusel on kujutatud ka Nieto Sobejano büroo kõige olulisemad tööd, nende seas ka Cordoba kaasaegse kunsti muuseum, San Telmo muuseum, Madinat al-Zahra muuseum ja konverentsikeskus Zaragosas. Kõigi eksponeeritud projektidega saab põhjalikumalt tutvuda nii jooniste, video kui erinevate trükiste vahendusel, näitusel on võrdselt olulised nii meeleline elamuslikkus kui analüütiline vaatlejapilk. Reedesel avamisel osaleb ka Fuensanta Nieto.

Aasta kultuurisõbrad on selgunud

Kultuuriminister Urve Tiidus tunnustas kinos Artis ettevõtteid, kes on pikaajaliselt toetanud eesti kultuuri ning andis tänuüritusel üle kolm aasta kultuurisõbra tiitlit.

Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid ettevõtja Ahti Heinla, Premia Tallinna Külmhoone AS ja AS Tallink Grupp. Minister kinkis kultuurisõbra tiitli saajatele Kärt Ojavee helendava taiese „Undefined useful object“ („Määratlemata kasulik objekt/asi“).

Ettevõtja Ahti Heinla on olnud mitmeid aastaid PÖFF-i suurim eraisikust toetaja. Tema panus Eesti kultuuri on väga tähtis, sest toetatavaid valdkondi on teisigi.

Premia Tallinna Külmhoone AS on laulu- ja tantsupeoliikumise väga pikaajaline toetaja ja partner. Viimasel peol oli Premia taas sündmuse üks suurtoetajatest, tagades osalejatele väliköökides magustoidud. Väga hästi õnnestus ka laulu- ja tantsupeo tarbeks loodud „Koorijäätis“.

AS Tallink Grupp on olnud suuremahuline kultuuri-ja spordisündmuste toetaja läbi aastakümne. Näiteks toetab Tallink Otepää MK-võistlust murdmaasuusatamises, on SEB Tallinna Maijooksu ja SEB Tallinna Maraton peasponsor ning Muhu regati toetaja. Lisaks on Tallink olnud Jazzkaarele pikaajaline partner ja on läbi aastate toetanud ka TallinnMusicWeek`i, Sõru Jazzi ja Tuletorni Kontserti.

Ühtlasi andis kultuuriminister Urve Tiidus üritusel üle tänukirjad 37 ettevõttele ja eraisikule, kes esitati erinevate kultuurivaldkonna organisatsioonide poolt.

Aasta kultuurisõber 2014: Ahti Heinla, Premia Tallinna Külmhoone AS, AS Tallink Grupp,

Kultuuri sõber (tänukiri): Smarten Logistics AS, Jaanus Mikk (Narva Gate OÜ), AS Viljandi Metall, OÜ Raikküla Farmer, Akzo Nobel Baltics AS, Jaen Uussalu (Plaat Detail OÜ), Danske Bank AS Eesti Filiaal, Nordea Pank, AS Tallinna Kaubamaja, Prike AS, Miroslaw Pienkowski (Microfix), AS Tallinna Vesi, AS BLRT Grupp, AS Eesti Telekom, AS ESPAK, AS Starman, Jaakko Ahti (Viking Line Abp), Viru Keemia Grupp AS, AS Põltsamaa Felix, Altia Eesti AS, Toomas Suurvärav, Üllas Täht, SALTO AB, Art Konverentsitehnika, Enn Kunila (NG Investeeringud), Tatiana Tolstaya (KOSMOS IMAX kino), Nordic Hotel Forum ja Feliks Mägus, AS GIGA, KAFO OÜ, Rahva Raamat, Radisson Blu Sky Hotel (AS Astlanda hotell), Metro Capital, Andi Kasak (Saint-Gobain Glass Estonia SE), Bronšteinide Pere Heategevusfond, SA Aitan Lapsi, Ado Kirsi, Hooandja.

Tartus Tiigi seltsimajas näeb-kuuleb seekord parmupille

Eesti parmupillimängu uurija, grupiõppe ja meloodiamängimise propageerija Cätlin Mägi musitseerimas. Foto: Ülar Mändmets

Tartu tantsuklubis Tiigi seltsimajas 11. veebruaril kella 20-24.

Tartu tantsuklubis on esmakordselt lava parmupillimängijate päralt. Kohal on aktiivsed parmupillimängijad Viljandist ja Tartust. Õhtu jooksul kõlab palju tuttavaid ja tuttavlikke rahvatantse 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest, mida tavatseti tantsida külapidudel Eestis ja palju kaugemalgi.
Parmupillimängijaid ohjab laval südikas tegevmuusik ja muusikaõpetaja Cätlin Mägi, kes on uurinud põhjalikult just Eesti vanemat parmupillimuusika repertuaari. Oma uurimustööd on ta teinud torupilli- ja parmupillilugude taasesitamisest. Cätlin Mägi on teinud ära tänuväärse töö parmupillimuusika traditsiooni kogumisel. Aastal 2011 ilmus temalt kogumik “Eesti parmupill”. See on eesti- ja inglisekeelne raamat, noodir aamat ning CD, mis hõlmab kogu parmupillitraditsiooni, mida arhiividest ja muuseumidest võib leida: ajalugu, pillimehi, fotosid, pille, mänguõpetust,

Ajanihe - Villem Ilumäe Lääne-Nigulast ja Cätlin Mägi Viljandist. Cätlin Mägi onpõhjalikult uurinud arhiivimaterjale Eesti vanemast parmupillimuusika repertuaarist ja parmupillimängijatest. Fotomontaaž: Rene Liivamägi — Ajanihe – Villem Ilumäe Lääne-Nigulast ja Cätlin Mägi Viljandist. Cätlin Mägi onpõhjalikult uurinud arhiivimaterjale Eesti vanemast parmupillimuusika repertuaarist ja parmupillimängijatest. Fotomontaaž: Rene Liivamägi

noodimaterjali ja lugusid traditsioonilistelt esitajatelt. Cätlin Mägi on läbi viinud palju parmupillikursusi üle Eesti ja ka välismaal ning ta on omamoodi parmupillimängu grupiõppe ja meloodiamängimise propageerija siinmail.
Teadmiseks, et vahetult enne parmupillimängijate Tartu tantsuklubi toimub 7. veebruaril Tallinnas 2. Eesti parmupillifestival.
Kõik rahvamuusikud ja tantsijad on oodatud Tartu tantsuklubisse aktiivselt osalema, kel on mahti ja lusti. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Võrumaa kunstnik Liive Koppel tähistab juubelit näitusega

Homme, 4. veebruaril kell 16 tähistab Liive Koppel oma 75.a. juubelit ülevaatenäitusega. Olete oodatud näituse avamispeole.

Liive Koppel on sündinud Võrumaal, Väimela Tagakülas 4. veebruaril 1940. Kunstihariduse sai ta Tartu Kujutava Kunsti Koolist, kus õppis maalimist, joonistamist ja kunstipedagoogikat aastatel 1957-1962. Täiendõpet omandanud ERKI´s ja Pedagoogilise Instituudis. Lisaks kunstialasele haridusele on Koppel omandanud ka religioonialaseid teadmisi Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris.

Liive Koppel on töötanud kunstiõpetajana Alatskivi Keskkoolis, Võru 1. Põhikoolis, Võru huvikojas ja kristlikus laste- ja noorte kunstistuudios “Krisepto”, mille asutajaliige ta oli.
Lisaks on ta töötanud kunstnikuna Võru Tarbijate Kooperatiivis, Võru linna dekooriateljees ja Võru mööblivabrikus, olnud pikka aega tegev Võru Kunstiklubis.

2002. aastast elab Koppel Tartus ning ta kuulub Tartu Kunstnike Liitu.

Näitustel on Koppel esinenud järjepidevalt alates 1970. aastast Eestimaa erinevais paigus ning Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal ja Venemaal.
Koppeli meelisteemadeks läbi aastate on olnud Eestimaa loodus, lilled, natüürmort.

Näitus jääb avatuks 1. märtsini.

Jaana Huul

Vahur Kersna kohtub lugejatega Sänna raamatukogus

Reedel, 6. veebruaril kell 19 toimub Sänna raamatukogus Vahur Kersna raamatu „Ei jäta elamata“ esitlus. Kõik on oodatud!

Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis

Matkajate arvates on Läti sild Vigala kauneim

Vigala on sildade maa ja jõgede maa. Läänemaa sillad olid kevadisel roheliste rattaretkel suurteks huviobjektideks. Üldiselt puudub Raplamaal süsteemne piirkonda tutvustav tegevus. Kriitiline mõtlemine viis selleni, et otsustasime koostada valla kalendri, valla sildadest.

Sillad ja jõed on minu tähelepanu alati köitnud. Jõed olid esimesed looduslikud piirid ja suuremad takistused teelisele, jõe äärde jõudes tuli hoog maha võtta, peatuda. Sillad on osa meie kultuuripärandist, seetõttu tasub neist rääkida. Tänaseks on jõe kui takistuse mõju teelisele kõrvaldatud, samas oleks hea kui silla juurde oleks märgitud jõe nimetus, rääkimata silla nimetustest. Üle jõe sõites ei märgatagi enam sildu. Osa sildu on miljöö-väärtusega ja nende juures tasub peatuda: Konuvere, Kasari, Sipa, Läti. Juhul, kui sild pole muinsuskaitse all, võib tema märgiline tähendus kaduda. Hea näide on Läti silla renoveerimine vanade projektimaterjalide põhjal 2009.aastal.

Suuri sildasid Vigalas ei olnud, liiklemisteed suunati koskede järgi, vastavalt sellele, kust suvel hobuse ja vankriga läbi pääses. Suureks takistuseks liiklemisele oli kevadine jääminek, samuti sügisesed vihmaajad. Jõest üleminekuks kasutati ka palkparvesid. Parvemehe kohustused pandi lähemale talupidajale, näiteks oli parvemees Vati silla juures.

Järgmine samm tuli ujuvsildadega, kohapeal nimetati neid nahksildadeks, talveks tõmmati sillaosad jõest välja. Esimene ja ühtlasi ka suurim paekivist (kohalikust kivist) sild valmis Vigala jõele, just Vigala ja Märjamaa kihelkonna piirile (praegu on sild korralike viitadega märgistatud). Sild valmis Eesti rüütelkonna toel. Ehitusmaterjali vedu toimus Vigala ja Märjamaa talupidajate poolt sundkorras ja tasuta. Lisaks pidi iga talu andma ühe päevatöölise silla ehitusele. Sild valmis aastaga ja läks käiku 1861.a. Märjamaa vald võttis Konuvere silla oma vapimärgiks. Muidugi Vigala sildade nimekirjas peaks olema ka Velise (Tahka) sild. Teatavasti Velise valla maad läksid Märjamaa külge.

Vati sild avati 1884.a, silla raud-detailid toodi Pärnu sadamast hobuveokitega, killavoori aeti kogu Vati valla rahvas. Vati sild oli algusest peale kitsas, ning 1973.a. valmis uus raudbetoonsild. Vati silla raudfermi kasutati asesillana mitmete sildade renoveerimisel Raplamaal. Lõpuks jõudis ferm Põlvamaale maanteemuuseumi.

Alati ei olegi sillad nime saanud. Sageli ületame nimetuid sildasid. Majanduslikult ei olnud Läänemaa jõukas, kuid ehitas uhkeimad ajaloolised sillad. Sildade ehitusel valitseb märkimisväärne töökultuur, nagu ka raudteejaamade ehitusel. Sillad tehti hoolikalt, kindlasti teatud tugevusvaruga. Sillad ehitati peremehetundega. Kõik see kannustas sildasid kalendris jäädvustama.

Vigala valla kalender sündis erainitsiatiivil, poeg Indrek aitas kalendri kujundada trükikõlbulikuks. Esialgu sai 65 kalendrit 1300 elaniku kohta. Algus tehtud, ehk tuleb ka järgmine. Väike kogus tingis hinna. Aga usun, et oma kodupaiga kalender on väärtus ometi.

Olen mõelnud, et ehk saavad kohalikud põhikoolid innustust ja läbivad kevadel jalgratastel kogu sildade vahelise ala. Kodupaika väärtustav kultuur saab alguse meist endist.

Ilusat sildade ületamist!

Jaan Viska, kalendri koostaja

Kümme Eesti filmi saavad kirjeldustõlke

Kultuuriministeerium eraldas Eesti Filmi Sihtasutusele 21 600 eurot kirjeldustõlgete tellimiseks uuematele täispikkadele Eesti mängufilmidele.

Vaegnägijatele ja -kuuljatele mõeldud kirjeldustõlkega varustatakse 2011-2014 aastal valminud filmid „Kirsitubakas“, „Nullpunkt“, „Väikelinna detektiivid“, „Mandariinid“, „Kertu“, „Free Range“, „Elavad pildid“, „Deemonid“, „Eestlanna Pariisis“ ja „Surnuaiavahi tütar“. Alates 2014. aastast ja edaspidi toodetud mängufilmide puhul saavad tootjad kirjeldustõlke lisamiseks vajaliku toetuse Eesti Filmi Instituudist üheaegselt levitoetusega.

Vaegnägijate ja -kuuljate kirjeldustõlge tähendab, et lisaks dialoogile antakse tekstina edasi ja kirjeldatakse ka olulisi tegevusi, mis toimuvad filmi helitaustal.

Kirjeldustõlkega filmid tehakse erivajadustega inimestele kättesaadavaks Eesti Pimedate Raamatukogu videoteegi kaudu. Samuti saab neid filme näidata televisioonis ning panna üles Elioni filmiriiulisse.

Katrin Arvisto

Sakala Keskuses tähistatakse Viljandi kultuurimaja sünnipäeva

Viljandi kultuurimaja 1960ndatel aastatel.

Laupäeval, 15. novembril tähistatakse Sakala Keskuses endise Viljandi Kultuurimaja sünnipäeva stiilipeoga „Pitsipidu“.
61 aastat tagasi, 1953. aastal, avati Viljandis uhke stalinistlikus stiilis kultuuritempel, mis püstitati endise Seasaare kõrtsi asukohale. Hoone, kus Eesti Vabariigi ajal tegutsesid teater Ugala ja erinevad ärid, sai sõja ajal, 1941.aastal tugevalt kannatada. Varemetele ehitati aastatel 1952-53 arhitekt J. Fuksi poolt projekteeritud kultuurimaja hoone.
Viljandi rajooni kultuurimaja põhiliseks ülesandeks oli isetegevusringide töölerakendamine.
Lisaks direktorile ja kunstilisele juhile kuulusid organisatsiooni koosseisu instruktor, ringijuhid, kunstnik-dekoraator ja maja funktsioneerimist toetav administratiiv- ja abipersonal. Kultuurimajas toimus aktiivne ringitegevus, tegutsesid koorid, orkestrid, ansamblid ning isetegevuslik nukuteater.
1992. aastal läks maja üle Viljandi linnale ja rajooni kultuurimajast sai Viljandi kultuurimaja.

Sakala kultuurikeskus või roosamaja praegu.

Kultuurimajaks ehitatud hoone on olnud kasutuses praktiliselt muutumatul kujul oma algses funktsioonis tänaseni. 1990-ndate aastate alguses eemaldati vaid suure saali lava kohal olevast dekoorielemendist sirbi ja vasara kujutis.
Pärast mitu kümnendit linna kultuurielu korraldamist suleti kultuurimaja 2010. aastal remondiks ning 2012. aastal avati maja uue nimega Sakala Keskus.
15. novembril on kõik oodatud osa saama kultuurihoone sünnipäevapeost. Peoõhtul muutub Sakala Keskus hubase valguse ja muusikaga peomeeleolus kohvikuks ning suures saalis on tavapärasest enam tantsuruumi.
Külalistel on soovitatav kanda sünnipäevale kohaselt pidulikult pitsilist riietust, sest kõige pitsilisemat pidulist ootab üllatus. Oodatud on siiski ka need, kes pitse ja satse pelgavad. Tantsumuusika kõlab ansamblilt President. Tartus tegutsev tantsuklubi toob Viljandisse oma oskusi demonstreerima särasilmsed ja rõõmsameelsed swingtantsijad. Sünnipäevaõhtut juhib muusika saatel uue päeva algusesse Raul Kivi.
Kultuurimaja sünnipäeva tähistav stiilipidu algab kell 19.
Maris Aarna

Heimar Ilvese 100. sünniaastapäeva puhul kõlab tema muusika

Homme, 6. novembril kell 19 toimub Tallinnas Estonia kontserdisaalis kontsert “Heimar Ilves 100”, millega tähistatakse helilooja 100. sünniaastapäeva.

Publiku ette astub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester. Solist on Gatis Gorkuša (trompet, Läti), dirigent Toomas Vavilov. Kontserdil kõlab André Jolivet, Heimar Ilvese ja Ludvig van Beethoveni looming.

Heimar Ilves sündis 15. septembril 1914 aastal Venemaal Orjoli kubermangus. 1916. aastal asus pere elama Eestisse. Aastatel 1932-1937 õppis Heimar Ilves klaverit Tallinna Konservatooriumis Theodor Lemba klassis ning aastast 1937 kompositsiooni Artur Kapi juures, lõpetas kooli aga Heino Elleri juhendusel 1949. aastal.

Heimar Ilves järgnes 1945. aastal oma saksa rahvuse tõttu represseeritud emale Uuralitesse, töötades 1948. aastani Permi oblastis metsatöölisena. Nõukogude kultuuris vaikiti Ilvese looming maha.

Teise sümfoonia (1964) valmimise järel kirjutas muusikateadlane Avo Hirvesoo sellest ajalehes positiivse artikli pealkirja all „Igaveste mõte sümfoonia”. Roman Matsov juhatas seda teost edukalt ka mitmel pool Nõukogude Liidus ja Saksa Demokraatlikus Vabariigis ning pidas Ilvest üheks eesti suurimaks sümfonistiks. Teise sümfoonia teine osa Largo on Ilvese seni enim kõlanud teos. Ilves luges Tallinna Konservatooriumis muusikaajaloo loenguid ning oli tudengite seas väga populaarne. Kui Ilves 1965. aastal, vaatamata üliõpilaste protestidele, konservatooriumist vallandati, hakkasid paljud ärksamad tudengid käima Ilvese juures kodus Niguliste tänaval ja neist tihti öötundideni kestvatest koosviibimistest sai paljudeks aastateks traditsioon. Ilvese juures ei käinud ainult tudengid, vaid ka paljud professionaalsed muusikud ja erinevate eluvaldkondadega seotud inimesed, nagu näiteks orientalist ja tõlkija Haljand Udam, astroloog Igor Mang, geoloog Rein Einasto. Koosviibimistel osalesid tihti ka Jaan Rääts, Arvo Pärt ja Andres Mustonen ning ka kunstnike ja kirjanike ringkondadega oli Ilvesel tihe kontakt. Pikemaajaliseim sõprus oli tal dirigent Roman Matsoviga (1917-2001), kes oli ka peamine Ilvese sümfoonilise muusika propageerija. Matsovi juures tutvus Ilvese sümfooniatega ka Dmitri Šostakovitš, kes olevat tunnistanud, et nende näol on tegemist väljapaistva nähtusega 20. sajandi sümfonismis. Muusikas hindas Ilves üle kõige toona põlu all olnud vanamuusikat ning gregooriuse koraali ning tema kodus toimunud „ööülikoolides” oli neist asjust palju juttu.

Heimar Ilves suri 2. veebruaril 2002 Tallinnas.

Kristel Üksvärav

Arvo Pärt valiti rahvusvahelise muusikaühingu (ISCM) auliikmeks

Rahvusvaheline Uue Muusika Ühing (ISCM) valis oma auliikmeks Arvo Pärdi.
Wroclawis, Poolas toimus rahvusvahelise Uue Muusika Ühingu poolt korraldatud festival, mille raames läbi viidud koosolekul otsustati valida Ühingu auliikmeks Arvo Pärt.
1922. aastal loodud ISCM on suurim erinevaid maid ühendav nüüdismuusika ühing, kus on liikmeid rohkem kui 50-st maast, esindatud on kõik kontinendid.
Ühingu auliikmete nimekiri hõlmab enamikku olulistest ja kaalukatest 20. ja käesoleva sajandi heliloojatest. Kuna auliikmetelt eeldatakse väga olulisi saavutusi, siis see nimekiri ei ole väga pikk. Sinna kuuluvad sellised heliloojad nagu Ravel, Stravinski, Hindemith, Sibelius, Messiaen, Cage ja paljud teised.

Ettepaneku võtta Pärt Ühingu auliikmeks tegi ISCM-i Poola sektsioon, kes tõi välja Pärdi muusikas peegelduvat vaimsust olulisust ning tema tihedat seotust Poola vaimu- ja kultuuriruumiga. Rõhutati ka Pärdi muusika imetlusväärset võimet haarata nii asjatundjaid ning samas kõnetada ka laiemat publikut. Ühingu Eesti sektsiooni esindajana oli festivalil kohal EHL esimees Märt-Matis Lill, kes tõi ettepanekut toetava argumendina välja asjaolu, et Pärdi looming on tervikuna väga eripalgeline ning peegeldab mitmeid olulisemaid 20. sajandi muusika suundumusi ja pöördeid ning et Pärt on kuulunud nüüdismuusika juhtivate tegijate hulka juba üsna varasest tegutsemisajast peale. Festivali raames toimunud mitmel kontserdil kõlas Pärdi muusika. Lisaks kanti ette ka Mirjam Tally kooriteos “Animalistic Hymn”.

Märt-Matis Lill

Leia sügisvärve ka näitusesaalist!

Fotomeenutus Võru kunstiõpetajate ühisnäituselt.

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Inna Süvingu maalinäitus “Flow” ning Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitus.

Inna Süving on kunstiõpetaja Võru Kesklinna Koolis ja Võru Kunstikoolis. Aktiivne võrukas on võtnud aja oma sisemist sära ning väliseid mõjutusi harmooniliselt lõuendile jäädvustada. Kunstniku maalid on pastelse koloriidiga, maalilised, julged ja üllatuslikud.

Kultuurikoda palus Inna Süvingul valida kõrvalsaali kunstnik, kellega koos publiku ette astuda. Valituks osutus Kadri Kangilaski.

Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitusel saab näha autobiograafilisi maale ja fotosid linnuskulptuuridest. Põhust linnuskulptuurid on rännanud mööda maailma nii linnapildis, looduses kui ka siseruumides. Linnud on saanud tunnustust ja fotod on kõnetanud vaatajaid. Tegemist on dialoogiga lindude ja keskkonna vahel.

Näitused jäävad avatuks 16. novembrini

Tiia Haug

Eesti Teatri Agentuur korraldab näidendikuu

Oktoobris tähistab oma 20. tegevusaastat Eesti Teatri Agentuur, kelle eesmärgiks on ka omamaise dramaturgia tutvustamine ja koordineerimine. Juubeliüritused keskenduvadki uue eesti draama temaatikale ja koonduvad terve oktoobrikuu toimuvaks üritustesarjaks nimega “Eesti näidendi kuu”. Osa üritusi toimub ka Tartus.

7. oktoobril toimub Tartus Vanemuise väikese maja ovaalsaalis kaksiküritus, mis algab kell 17, mil publikuga kohtuvad TÜ Teatriteaduse Üliõpilaste Looži poolt korraldatud üritustesarja Teatrimosaiik raames Eesti Draamateatri dramaturg Ene Paaver ning Drakadeemia loovjuht, näitekirjanik Mihkel Seeder.

Teemadeks on dramaturgi ja lavastaja koostöö, draamateksti kirjutamise ja dramatiseerimise protsess. Ühiselt annavad nad ülevaate, millega tegelevad teatris töötavad dramaturgid, kuidas on võimalik dramaturgiks õppida ning milline on kuus aastat tegutsenud Drakadeemia mõju Eesti näitekirjandusele.

Algusega kell 19 toimub samas värske eesti näidendi, Andra Teede Estoplast avalik (lugemis)proov. Lavastusproovid Vanemuise teatris algasid 1. oktoobril ja esietendus Sadamateatris on 29. novembril.

Pealkiri märgib 1959. aastal Eestis loodud ja seoses riigikorra vahetumisega hääbunud Estoplasti nimelist suurtehast. Seal tehtud valgusteid leidus igas ENSV kodus (küllap lööb paljudel silme ette Vana Tooma-nimeline öölambike), aga ka partei- ja valitsusjuhtide kabinettides ning lausa Kremli tagatubades. Noore dramaturgi, seni luuletaja ning kriitikuna tuntud Andra Teede näidendi aluseks on toonaste töötajatega tehtud intervjuud ning arhiivimaterjalid. Ometi pole see dokumentaalnäidend tavapärases mõistes, sest autentsele materjalile on lähenetud loominguliselt, lisatud fiktiivseid seiku ja tegelasi. Saame veenduda, et kunagise üleliidulise tähtsusega tootmisettevõtte argipäev mõjub täna absurdselt ja ehmatavalt, kohati peaaegu müstiliselt. Näidend Estoplast pälvis 2013. aastal Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näidendivõistlusel kolmanda koha.

Üritusel on kohal näidendi autor ja lavastaja Sander Pukk. Osalevad näitlejad Külliki Saldre, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Merle Jääger, Jaanika Arum, Aivar Tommingas, Andres Mähar, Karol Kuntsel, Markus Dvinjaninov ja Veiko Porkanen.

Mõlemale üritusele on sissepääs kõigile huvilistele tasuta.

Allikas: Vanemuine

Tartu tantsuklubi alustab uut hooaega

lootspillitorn (1) — Lõõtspillitorn. Foto: Edmundas Širmulis.

21. novembril 2012 toimunud Tartu tantsuklubis musitseerivad eesti lõõtspillidel (vasakult) Raul Roosiväli, Ester Must, Tarmo Noormaa, Henrik Hinrikus ja Ülle Kool. Foto: Ruti Kirikmäe.

Tartu tantsuklubi alustab oma uut hooaega Tiigi seltsimajas eesti lõõtspillidele pühendatud teemaõhtuga. Tantsuklubisse on taaskord kokku kutsutud nooremapoolsed lõbusad lõõtspillimängijad, kellele koosmusitseerimine sobib ja tantsuks mängimine ning tantsimine on meeltmööda. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Ester Must, Henrik Hinrikus, Külli Valk, Margus Priks, Raul Roosiväli, Tarmo Noormaa, Ülle Kool ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubis on Eesti lõõtspillid 10. septembril kella 20-24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).

Elamusõhtu näitusel “Nikolai Triik. Modernismiaja klassikud” – maalikunst, kirjandusklassika ja head maitsed

Laupäeval, 23. augustil kell 16 on Kumus võimalik kohtuda kirjanik Urmas Vadiga Nikolai Triigi ühe tuntuima töö „Juhan Liivi portree” juures ning arutleda Juhan Liivi isiku üle eilses ja tänases Eesti kultuuris. Pärast näituse külastust jätkub arutelu õdusas atmosfääris Kumu kohvikus peakoka Martti Koppeli loominguliste suupistete ja nendega sobivate Baron von Maydelli veinide seltsis.