Teisipäeval, 25. oktoobril kel 19 toimub Sänna Kultuurimõisas esimene kokkusaamine draamakursuse 7-osalisest sarjast. Kursust juhendab Helgur Rosenthal.
Esmakohtumine on mõeldud kursuse sissejuhatavaks osaks: saab tutvuda juhendajaga, teiste kursuslastega, kursuse programmiga ning koos otsustada, mis päeviti ja mis kell kursus toimuma võiks hakata. Võta kaasa midagi head-paremat teelauale.
Lisaks sissejuhatavale kohtumisele saadakse kokku 6 korda. Toimub emotsioonide kursus (naeru/nutu treening); välketüüdid/improvisatsiooniteater; mikrofon vs hääl/avalik esinemine; ebakindluse ja stampide vältimine; isikliku kogemuse ette kandmine vs etteantud raamatu tekst; karakteri loomine (hääl+füüsiline hoiak) jne.
Helgur Rosenthal on lõpetanud Viljandi Kultuurikolledzi (III lend). Peale lõpetamist on vabakutselisena osalenud erinevates projektides ning mänginud Eestis paljudes teatrites nagu: MIM project – MIM goes sustainable, Võru Linnateater, Teatrilabor Tallinnas, Rakvere teater, Pärnu Endla Teater, Tartu Teatrilabor, Von Krahl.
Sänna Kultuurimõis
Silt: kultuur
Kirriv ja elolinõ seto kultuuri nätäl
Nätäl oll väiga kirriv, õgasagamatsi tegemisi oll pall´o. Õgal pääväl võidsõt ütskõik mäntseh Setomaa nulgah midägi huvtavva tetä’: kiä tahtsõ, tuu sai pruumi’ söögitegemist vai laulda’, tandsi’, kullõda’ pillimägno vai loengit ja ka’ jutussidõ ajamist. Pääle nuidõ oll viil õgasagamatsi tõisi tegemisi.
Kõik valla’ proomõ’ panda’ kokko sääne kava, õt olõsi’ huvtav ja seto kultuurilõ umanõ. Terve nätäl oll inäp kuulda’ seto kiilt ja proomti k´avvu’ ummih seto rõivih. Hüä miil om tuust, õt latsiaia oppaja’ panni’ hindäle seto rõiva’ sälgä. Väikolõ latsõlõ om väiga tähtsä, õt kedä ja kuis tä hindä lähkoh näge ja midä ja kuis kõnõldas. Kindlahe tasos latsi peräst inäbä hinnäst kokko võtta’ ja pingta’, omma’ jo nimä’ nuu’, kiä’ mii’ kombit ja kultuuri edesi veevä’. Loe edasi: Kirriv ja elolinõ seto kultuuri nätäl
Obinitsa Seto Muuseumitarõs tuleb muinasjutuseminar
Laupäeval, 8. oktoobril algusega kell 13 toimub Setomaal Obinitsa Seto Muuseumitarõs muinasjutuseminar – Tartust tulevad muinasjuttude uurimisrühma liikmed muuseumi nn avatud seminari pidama. Seminari käigus siis avatakse seto ja lutsi muinasjuttude taustu ja tuuakse välja omavahelisi sarnasusi. Lõpuks räägib muuseumipedagoog Terje Lillmaa oma tuntud headuses ka seto muinasjutte. Kõik kuulajad-vaatajad on teretulnud.
Kavas:
Moon Meier: Terje Lillmaa seto jutuvestjana.
Andreas Kalkun: Pühä Maarja ja seto identiteet. Jumalaema kohast seto juttudes.
Risto Järv: Muinasjutt „Ussi naine”.
Mairi Kaasik: Muinasjutt „Upa pite taivahe”.
Kärri Toomeos-Orglaan: Rahvajutuväljaanded veebis: vajadus ja/või võimalus.
Inge Annom: Paulopriit Voolaine ja Lutsimaa.
Kohvipaus.
Veebiväljaande „Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt“ esitlus ning Terje Lillmaa jutuvestmine. Lutsi muinasjuttude veebiväljaanne „Pühakud ja vägimehed“ põhineb peamiselt Paulopriit Voolaine Lätimaalt, Ludza maakonnast 1920.–30. aastatel kogutud materjalil. Ludza maakond ehk Lutsimaa on tuntud Läti eesti keelesaarena, kus veel möödunud sajandi esimesel poolel elas väike eestlaste kogukond ja kõneldi lutsi murrakut. Lutsi eestlaste muinasjutud on huvitavad selle poolest, et mitmetel neist leidub paralleele seto juttudega. Seto jututraditsioonis omakorda esineb süžeesid, mida tuntakse veel vaid Lätis ja/või Leedus. Siin võib tegemist olla omanäolise, vaid Balti areaali hõlmava folklooritraditsiooniga. Veebiväljaanne sisaldab nii Lutsimaa eestlaste kui selle multikultuurse piirkonna teiste rahvaste muinasjutte. Väljaande avaldamist toetasid riiklik programm „Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded“, Euroopa Liit Regionaalarengu Fondi kaudu ning Eesti Kultuurkapital.
Eve Ellermäe,
Obinitsa Seto Muuseumitarõ juhataja kt
Kuksiimimeistri juubelinäitus Kondase keskuses
Viljandi Kondase keskuses on avatud graafik Tõnu Kuke juubelinäitus. Tõnu Kukk on loonud kuksiime ja harrastanud šaržijoonistamist, heraldikat ning palindroomide tegemist. Muu hulgas on ta kahe Viljandi pärimusmuusika festivali (1994, 2010) tunnuskujunduse autor.
Tõnu Kukk on omapärane märgmeister. Märkidel on palju esinemiskujusid. Näiteks numbrid, tähed, ikoonid, avataarid, ohu- ja liiklusmärgid, tätoveeringud, viljaringid, kaubamärgid jne. Märk on asi või nähtus, mis viitab tähenduslikult millelegi teisele. Seega – märk vajab vaatajalt ilmutust. Tajukujundite teke on paratamatult seotud varasemate kogemustega. Seetõttu ehitatakse märgid üles tuttavatele kujunditele.
Tõnu Kuke kujundatud vappe kasutavad Hiiu maakond, Kohtla-Järve, Põlva, Lihula ja Võhma linnad ja Järvakandi, Illuka, Vigala, Halliste, Tarvastu, Abja, Rõngu, Lihula, Tudulinna ja Kõo vallad. Asutuste visuaalseid tunnusmärke ehk logosid on Tõnu Kukk kavandanud näiteks Eesti Pärimusmuusika Keskusele, Viljandi Pärimusmuusika Aidale, Muusikasündmusele, Kondase Keskusele, Viljandi Muusikakoolile ja Viljandi Linnaraamatukogule.
Tõnu Kuke peamine looming avaldub kuksiimides, nende tegemist alustas ta oma Tartu-perioodil, kakskümmend aastat tagasi. Need on must-valged sümbolid, mis erinevad tavalistest märkidest mängulisuse ja huumori poolest. Eripäraks on ka märke selgitavad allkirjad, mis teeb koosluse duaalseks. Kuksiimide puhul püüab autor leida objektide visuaalset rütmi, sugestiivsust ja isikupäraseid omadusi. Ta kasutab loomingus tihti vurr-kompositsiooni ja sümmeetria erinevaid võimalusi.
Kondase Keskus
Lõõtspillimees on oodatud nii perekondlikele tähtpäevadele kui festivalidele
7. oktoobril kogunevad paljud lõõtspillihuvilised Viljandi Pärimusmuusika Aita August Pulsti õpistu kursusele, et mänguoskust lihvida ja repertuaari täiendada.Demonstreerimaks oskusliku lõõtsamängu vaimu ja võimu annavad kursuse juhendajad – Eesti osavaimad lõõtsamehed – Margus Põldsepp, Juhan Uppin, Heino Tarter, Ants Taul ja Tarmo Noormaa õhtul aida suures saalis kontserdi. Kuulda saab nii rõõmsaid lugusid kui ka neid, mis kõige õrnemaid hingepaelu puudutavad. Kõik on oodatud!
Eesti Pärimusmuusika Keskus
Täna algas Setomaa kultuurinädal
Täna algava seto kultuuri nädala jooksul peetakse igas Setomaa vallas suuremaid ja väiksemaid kokkusaamisi, pidusid ning õpitubasid: kontserte, loenguid, käsitöö- ja jututubasid, Setomaa teemalisi näitusi ning palju muid üritusi.
Ettepanek hakata läbi viima Seto kultuuri nädalat, et veel enam kõnelda oma kultuurist, käidi mullu välja Värska kultuurikeskuse poolt “Teadmisi seto kultuurist on vaja ka omadele, Setomaa inimestele, mitte ainult turistidele,” kõlas ettepaneku tegijate argument.
Igas vallas seatakse nädala tegemiste plaanid kokku koos valla allasutuste, MTÜ-de või hakkajate inimestega. Valdade eestvedajateks on Piret Lippu (Mikitamäe); Jane Priks (Värska), Birgit Lüüs (Misso) ja Aira Tarros (Meremäe).
Nädala viimasel päeval, 9. oktoobril tuleb Värska kultuurikeskuses kokku X Seto Kongress, kuhu on oodata ka laulunaised Udmurtiast Buranova külast.
Terve nädala jooksul tuleks kõnelda seto keelt ning keelatud ei ole igapäevaselt kanda ka seto rõivaid.
Seto kultuuri nädalat toetavad Setomaa Riiklik kultuuriprogramm ja Setomaa vallad.
Lodjaseltsi viikingilaev sõidab Pariisi
Lodjaseltsi viikingilaev Turm asus eile teele Euroopa kultuurimetropolide poole, et koos purjevarjuteatri, ansambliga Svjata Vatra, Kinobussi ja Rändava Lodjakojaga vürtsitada Eesti, Belgia ja Prantsuse riigi koostöös sündivaid suurejoonelisi kultuuriüritusi – Eesti kultuuri päev “Bestonia” Antwerpenis ning kultuurifestivali “Estonie tonique” Pariisis.
2009. a valminud viikingilaev Turm viib Euroopasse kaasa ka sõnumi laevandusajaloo harukordsest leiust – Saaremaal hiljuti päevavalgele tulnud muinaslaevast, mis on tõenäoliselt Läänemere vanim leitud purjelaev. Muistsete viikingite kombel merele sügistorme trotsima siiski ei minda. Turm sõidab Paldiskist Antwerpenisse kaubalaeva pardal ja sealt edasi treileril, et Pariisis kõht lõpuks märjaks teha.
Uue Maailma tänavafestival toob aia tänavale
Tuleval nädalavahetusel, 3.-4. septembril 2011 toimub Tallinnas Uue Maailma asumis viiendat korda tänavafestival, mille teema on sel aastal “Aed tuleb tänavale”. Uue Maailma tänavafestival toimub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 raames.
Uue Maailma tänavafestivali eesmärk on tuua elu tänavatele ja laiendada inimeste arusaama tänavaruumi kasutusvõimalustest. Selle raames avavad kohalikud aedades kohvikuid, toimuvad tänavaturud, kontserdid, töötoad lastele ja täiskasvanutele ning palju muud.
Aiateemaga seoses ilmestavad festivali ajal Uue Maailma tänavaid taaskasutatavatest materjalidest valmistatud ajutised taimekonteinerid. Nii luuakse asumisse tavalise asfaldikõrbe asemele mitmekesine ja inimsõbralik tänavaruum. Uue Maailma aias on festivali ajal avatud kohvikud, plaate keerutavad DJ-d ning pühapäeval on seal tihe loengute ja töötubade programm.
Festivali esitleb Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, korraldab Uue Maailma Selts.
Sündmust toetavad Tallinna linn, Euroopa Komisjoni Esindus Eestis, Bauhof, A le Coq, EcoOil.
Allikas: Bioneer.ee
Homme tutvustatakse ERMis kogumikku „Setomaa tsässonad“
1.septembril kell 14 toimub ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) Ahto Raudoja koostatud kogumiku „Setomaa tsässonad“ esitlus.
Kogumik võtab kokku viimase 10–12 aasta uurimustulemused Setomaa tsässonate teemal. Suur osa infost on kogutud välitööde käigus, ent raamatusse on haaratud ka muuseumidest, arhiividest, kirjasõnast ja kohalikelt elanikelt kogutud teavet, mis on ühtseks tervikuks koondatud. Raamat koosneb kahest põhiosast: neli uurimuslikku, konteksti loovat originaalartiklit ja nn kataloogiosa, mida täiendab tsässonate kaart ja nimekiri. Kokku on kogumikus teateid 158 tsässona kohta (78 allesolevat ja 80 hävinut).
Käesolevas raamatus pole kirjas lõplikku tõde Setomaal olevate ja olnud tsässonate kohta. Paljud tsässonad on ammu hävinud ja mälestusedki nende kohta kadunud või kadumas. Mitmete tsässonate puhul on info nime, pühaku ja püha kohta puudulik, lünklik või raskesti kättesaadav.
Lisainfo: Ahto Raudoja, telefonil 5182 411
Rahvusraamatukogus näeb nüüdisaegset soome skulptuuri
Täna, 31. augustil kell 16 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Turu skulptorite rühmituse Jöötti ry näitus “Kaks on parem kui üks”. Ekspositsioon on osa ühist kultuuripealinna-aastat tähistavast projektist, mille raames avavad eesti kujurid näituse Turus 23. septembril.
Jöötti ry näitus on läbilõige soome nüüdisaja skulptuurist. Kuigi kõiki rühmituse liikmeid ühendab pronksi kasutamine, leidub ka teisi tehnikaid ja materjale – puitu, klaaskiudu, terast, kivi, segatehnikat ja installatsiooni.
Näitus on avatud külastajatele 1.-24. septembrini tööpäeviti kella 11-20 ja laupäeviti kella 12-19.
Disainerite Liit kutsub rahvast vanalinna täiustama
Eesti Disainerite Liit taotleb Tallinna linnavalitsuselt nõusolekut Vabaduse väljakul avaliku ürituse korraldamiseks. Taotluse kohaselt soovib Eesti Disainerite Liit esitleda 19. septembril Vabaduse väljakul interaktiivset vanalinna kaarti – Gulliver Mapi.
Disainiöö ürituste raames soovitakse paigaldada Vabaduse väljakule 40 ruutmeetri suurune ligikaudu poole-meetristel kõrgustel poodiumitel paiknev teisaldatav kaart, mis on tükeldatud erinevateks Tallinna vanalinna tsoonideks. Möödujail avaneb võimalus kaarditükkide vahel liikuda ja kaarti etteantud märgisüsteemi abil oma ettepanekute ja soovidega täiendada. Disainiöö lõppedes analüüsitakse kogukonna poolt planeeritud linnaruumi ning võrreldakse kaardil kujutatud olukorda tegelikkusega. Vanalinna ümberkujundamisele on võimalik kõigil huvilistel sõna sekka öelda kella 9-21.
Ruhnus toimub Emakeele Seltsi keelepäev
Laupäeval, 27. augustil toimub Ruhnu rahvamajas Emakeele Seltsi keelepäev.
Oodatud on kõik keelehuvilised!
Üritus algab kell 12.
Esinevad keeleteadlased Urmas Sutrop, Jüri Valge, Anu Haak, Reili Argus.
Viimast nädalat on Võru Linnagaleriis avatud illustratsioonide näitus
Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud III Tallinna rahvusvaheline illustratsioonitriennaal “Pildi jõud” on väga tunnustatud kunstiprojekt ja huvi selle vastu aina kasvab. Tänu Eesti illustratsioonide kõrgele tasemele ja kunstnike tuntusele tulevad muu maailma parimad illustraatorid siia hea meelega. Näituse teeb erakordseks see, et originaal-illustratsioone on võimalik näha haruharva ning mitte üheski teises läänemereäärses riigis nii suurejoonelist illustratsioonikunsti näitust ei toimu. Terves Euroopas on selliseid regulaarselt toimuvaid originaalillustratsioonide näitusi suhteliselt vähe ja seetõttu on Tallinnas toimuv triennaal leidnud kajastamist ka rahvusvahelise organisatsiooni IBBY (International Board on Books for Young People) koduleheküljel ja toimub IBBY egiidi all.
Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit
Ettevõtmise korraldaja, Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki sõnul on Kuhjavere külateatripäevade repertuaar mitmekülgne. Kõigil seitsmel korral osalenud Avinurme külateater Ida-Virumaalt mängib tänavu „Armu-karuselli,“, mille on lavastanud Malle Pärn. Esmakordselt on aga esindatud Jõgevamaa, kust külateater tuleb kohale Pala vallast tänavusest maakonna Aasta külast Assikverest. Osa truppe on teatrisündmuseks ise näitemängu kirjutanud või mõnele tuntud loole uue näo andnud. Omaloomingut toob lavale Sonda trupp Ida-Virumaalt. Nende näidend on võrsunud möödunud aasta kohtuteemalisest loost. Nüüd peavad aga samad tegelased pulmi. Peaaegu alati kohal olnud Sulbi külateater etendab seekord näitemängu „Farmis on ainult naised”, mille sünniks andnud inspiratsiooni muusikal „Dzässis ainult tüdrukud“. Lisaks lustlikumatele ja tänapäevastele lugudele on mängukavas oma koht ka klassikutel Lydia Koidulal, Eduard Vildel, Juhan Kunderil.
Urve Mukk märkis, et kui varasematel teatripäevadel on etendused toimunud ka talude õuedes, siis nüüd on mängupaigaks külamaja terrass.
Kuhjavere Külateatrite päevade alaline patroon professor Kalju Komissarov korraldas juba juuni algul näiteringide juhendajatele koolituse Viljandi Kultuuriakadeemias. Kuhjaveres analüüsib ta aga vahetult pärast iga etendust, lavastamist, näitlemist, rollide jaotust jne. Loe edasi: Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit
“Põllerahvas” Kondase Keskuses
18. septembrini on võimalik Kondase Keskuses vaadata Christi Küti eesti rahvakunstist inspireeritud suuri seinavaipu ja “seinapõllesid”.
Christi Kütt töötab 2001. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lektorina. Ta lõpetas 1998. aastal sama õppeasutuse rahvusliku käsitöö eriala ning 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunsti- ja kultuurantropoloogia magistratuuri.
Me oleme põllerahvas, iga kordamine tagab mäletamise ja mäletamine kasvatab ning loob meie mustrimälu. Põll on olnud üks naise staatuse muutuse märk, mis saatis teda terve elu. Oleme pulmakombestikus neiule põlle ettesidumist au sees hoidnud. Pulmapõlled koos sajandeid muutumatul kujul säilinud geomeetriliste mustritega on olnud käesoleva näituse inspiratsiooniallikaks.
Tikitud ja ornamenteeritud tekstiile ei tehtud tujude järgi, vaid sellega oli tihedalt seotud kindel reeglistik. Töömahukas tikand on kohustus, milles peitud isegi tänases päevas kaitsev jõud. Maagiliste võtete abil hädaohu tõrjumine pole tegelikult oma tähtsust minetanud, avaldagu see kasvõi oma kodu ehitamises või iseenda kasvatamises.
Paide Kultuurikeskus alustab uut hooaega värskelt renoveeritud laval
Paide Kultuurikeskus alustab sel sügisel 24. hooaega. Algavaks hooajaks renoveeritakse Paide linna ja ettevõtjate, Järva maavalitsuse ja Rahvusooper Estonia toel kultuurikeskuse suure saali lava.
Hiljuti alanud renoveerimise käigus avatakse ja saab kasutusele võtta lava ees asuva orkestrisüvendi ja uuendatud lavakonstruktsioon võimaldab alates sügisest esitada Paides ka klassikalise balleti etendusi. Lava renoveerimine lõpeb augusti viimastel päevadel.
Käesoleva aasta novembris korraldab Rahvusooper Estonia Paide 720. aastapäeva ürituste raames festivali “Ooper ja ballett südames”. Festivali raames toimuvad Paides ja selle ümbruses nädala jooksul erinevad laste- ja noorteprojektid, kammerkontserdid, kostüümilaat ja näitused. 8. ja 9. novembril annab rahvusooper Paide Kultuurikeskuses kolm etendust – kahel korral saab näha operetti „Silva“ ja lisaks pakutakse vaatamiseks suurejoonelist balletiõhtut, mille üheks osaks on katkend “Luikede järvest”. Tegemist on teatri esmakordse gastrolliga Paides. Festivaliprogrammist saab osa 3500 Paide linna ja Järvamaa inimeset ja festival saab võimalikuks tänu kohalike ettevõtjate ja omavalitsuste toele.
Allikas: jarva.ee
India tantsud Haanjas
Haanja rahvamajas esineb laupäeval, 6.augustil kell 19.00 traditsioonilise India tantsu trupp Amrita (hindi keeles tähendab elunektarit). Neljapäeval, 4.augustil kell 20.00 on huvilistel võimalik osaleda India tantsu trennis ning saada infot India tantsu olemusest.
Mõlemad sündmused on tasuta.
Lisainfo: Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, 53 054 164, www.haanja.ee,
Vanemuise sümfooniaorkester annab täna tasuta suvekontserdi Kassitoome orus
Täna kell 20 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartus Kassitoome orus tasuta suvekontserdi.
Ettekandele tulevad – Rossini „Sevilla habemeajaja“- Avamäng; Paganini „La Campanella“; Gershwin „Cuban Ouverture“; Falla „Danza ritual del fuego“ (El Amor Brujo); Ravel „Mustlased“; José Pablo Moncayo „Huapango“; Massenet – Meditatsioon ooperist „Thais“; Arturo Márquez „Danzon No. 2“.
Dirigent on Mihkel Kütson, soleerib viiulivirtuoos Denis Goldfeld Saksamaalt. Kontserti konfereerib Vanemuise näitleja Hannes Kaljujärv, kes tutvustab vahetekstides Tartu Toomemäe lindude liigirikkust ja ka muud põnevat, mis kohalikku keskkonda puudutab.
Kassitoome kontserdiga soovib Vanemuise teater taastada suvekontsertide traditsiooni. 20. sajandi esimesel veerandil korraldati suvel, teatrihooaja vaheajal Vanemuise Sümfooniaorkestri kontserte aiakontsertide nime all.
Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi ametit pidanud Mihkel Kütsonile jääb pühapäevane kontsert selles ametis viimaseks. 1. septembril 2011 asub Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi kohale maestro Paul Mägi.
Allikas: Vanemuise pressiteade
Kanepi Seltsimaja näitetrupp valmistub Jan Rahmani näidendi „Varetepalu“ esietenduseks
Kanepi Seltsimaja näitetrupil on valmimas lavastus, mis keskendub Kooraste juubeliüritusele. Jan Rahmani kirjutatud näitemäng „Varetepalu“ esietendub Kooraste Suurjärve kaldal 23. juulil kell 16. Tegemist on algupärase näitemänguga, mille autor kirjutas Kooraste kandi legendide ja lugude põhjal. Näitemängu lugusid seovad omavahel Kanepi kihelkonnast üles kirjutatud regilaulud, näidendi lõpulaul on autori loodud tekst ja viis. Kui on tegu lauludega, siis vist ei pea tutvustama seltskonda, kelle esituses neid kuuleb. Kuigi muusikaline osa pole ehk nii mahukas ja vaevanõudev võrrelduna ülemulluse suve etendusega „Sooharimine ja südameharidus“, on Kanepi segakoor dirigent Kalev Lindali taktikepi all näiteseltskonnaga koos laval. Kuna tegu on Kooraste oma kandi looga, siis oli lavastajal peaaegu kinnismõte, et omakandi lugusid mängigu oma kandi tegelased. Väga lihtne olnuks kasutada juba teada-tuntud teiste harrastusteatrite näitlejaid. Seda teed me aga ei läinud ja püüdsime leida näidendisse Kanepi poisse ja tüdrukuid.
Praegu käivad veel viimased proovid enne etendust. Anname endast parima alates näitlejatest lõpetades tehnilise meeskonnaga, et etendus siiski korda läheks ja Kooraste küla sünnipäevalised elamuse saaksid.
Etendust „Varetepalu“ saab näha ka 29. juulil kell 20 Rõuges Ööbikuoru laululaval ja 13. augustil kell 19 jällegi Koorastes.
Ülle Sillamäe, näitejuht
Haanjamaa ootab külalisi suitsusauna nädalale
23.-30. juulini ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Kahel järjestikusel laupäeval saavad saunasõbrad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.
Paljudes paikades kadunud suitsusauna traditsioon on Vanal Võrumaal, sealhulgas Haanja kandis endiselt väga elujõuline. Ehkki suitsusauna kütmine võtab aega 5-7 tundi, võtavad paljud pered selle ette iga nädal ja mõned isegi mitu korda nädalas. Nii on suitsusaun kui vanim säilinud saunatüüp oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks ka täna. Neid tõekspidamisi antakse edasi põlvest põlve. Lisaks rituaalidele peab täpselt teadma, kuidas sauna kütta, et sinna ei jääks vingu ega suitsu ja leil ei kõrvetaks.
Haanjamaa suitsusauna nädalal avanevad külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu uksed. Lisaks suitsusauna mõnule ilmestavad nädalat akustilise ehk „stepslivaba“ muusika kontserdid selle loomulikus keskkonnas, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas vana kombe kohaselt liha suitsutama.
Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Kell 10 hommikul saavad külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus toimub tutvustus suitsusaunast kui omakultuuri hoidjast. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, seda kütma ja teisi töid-toimetusi tegema. Igal sannal uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk.
23. juulil ja 30. juulil kell 13 ootab Mooska talu pererahvas kõiki enda juurde suitsuliha mekkima, nõgesesuppi sööma ja laulma. 23. juulil mängib külalistele folkansambel Ethno in Transit ja 30. juulil kell 15 algab pärimusmuusika kontsert Rogosi mõisas. Pärast lõunapausi minnakse peredesse laiali, sest toimeka päeva südameks on saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing!
Lisaks saunapäevadele mahuvad suitsusauna nädalasse ka 28. juulil toimuv suitsusaunaliha suitsutamise meistriklass Mooska talus ning saunafilmide õhtu Haanja rahvamajas 29. juulil kell 19.
Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil +372 503 2341 (Eda Veeroja). Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) kindla saunahuvi kinnituseks.
Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega Haanja Kultuurikoda. Toetavad Kultuuriministeeriumi Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.
Lisainfo:
Ivi Rausi
Haanja valla kultuuritöö juht
ivi.rausi@gmail.com
+372 5305 4164
Uue Ajastu Festival jätkub tänavu rahu sagedusel
11. augustil rahu sagedusele häälestuv Põlva linnaruum täitub neljaks päevaks kunstinäituste, kontsertide, tänavamuusikute, luuleesituste, klubiürituste ja koosistumiste ning palju muu põnevaga, millele festivali peakorraldaja MTÜ Munalinn ruumi kasvada jätab. Mis täpselt neil päevil Põlvas toimuma saab, seda keegi ei teagi. Ka peakorraldajad Lehari Järg ja Martin Ruus mitte.
2010. aastal festivali alapealkirjaks olnud «Armastuse Sagedus» häälestub tänavu rahu sagedusele. «Kui oleme täis vihkamist ja hirmu, näeme maailma läbi vastavate filtrite. Kui aga oleme valmis andestama ja vihkamisest loobuma, võime näha maailma sootuks erineva paigana. Meie «sagedusest» ehk meeleseisundist sõltub kõik,» seisab festivali manifestis. Loe edasi: Uue Ajastu Festival jätkub tänavu rahu sagedusel
Vana Aja Päev Vastseliina linnuses
Sündmuse eesmärgiks on teavitada laiemat külastajaskonda Vastseliina Piiskopilinnuse olemasolust ning 2011. aastal avatavast Piiri kõrts–külastuskeskuse muuseumist.
Vana Aja Päev on sündmus, kus teadvustatakse Vastseliina kandi ajaloolisi ja kultuurilisi jooni, esivanemate elu– ja mõttelaadi. Vana Aja Päeva iseloomustavad käsitöömeistrid, teemakohane huvitav kultuuriprogramm, head muusikud ja suurepärane publik.
Külastajatel on võimalus tunnetada sajanditetagust keskkonda ja proovida käsitöömeistrite juhendamisel erinevaid vana aja töid.
Päevapilet 4 €.
Vaata ka täpsemat KAVA!
Suure Munamäe vaatetorni sünnipäevapidustused
Pühapäeval, 17. juulil 2011 peetakse Haanjas Suurel Munamäel vaatetorni sünnipäeva.
Kava:
Kell 12 tantsib Pühalepa Naistekoja naisrühm Hiiumaalt.
Kell 13 kontsert „Suure mäe vägised“, sooduspilet 10 € ja täispilet 14 € müügil kohapeal.
Kell 15 programm Salduse (Läti) kultuurimajalt:
– Etendus näitetrupilt Truvas
– Kontsertprogramm lauljatelt ja tantsijatelt
– Läti rahvuslikud tantsud
Vaatetorn ja tornikohvik on avatud kell 10-20. Sissepääs torni on tasuta!
Võrus tuleb reedel Tiibeti filmiõhtu
Tiibetlannast filmitegija Karma läheb New Yorgist Põhja-Indiasse Dharamsalasse, kus asub dalai-laama residents, et otsida oma juuri ja teha dokumentaalfilmi Tiibetist põgenenud endistest poliitvangidest. Üheks tema intervjueeritavatest on salapärane endine munk Dhondup, kes tunnistab Karmale, et tema Indiasse pagemise tegelik põhjus on tõotus täita oma ema viimne soov ning anda üle hinnaline amuletikarp kaua kadunud vastupanuvõitlejale. Karma leiab end tahtmatult Dhondupisse armumas, saates teda otsirännakul mööda eksiil-tiibetlaste kogukondi, millest kujuneb retk Tiibeti murtud minevikku ja tee eneseleidmiseni.
Enne filmi kõnelevad Riigikogu Tiibeti toetusgrupi aseesimees Kalvi Kõva ning Skype’i vahendusel kirjanik ja aktivist Roy Strider. Pakume tiibeti teed ja rahvustoitu tsampat. Näha saab mininäitust tiibeti budistlike rituaalesemetega.
Korraldavad Eesti-Tiibeti Kultuuriselts ja liikumine Tiibeti Sõbrad. Sissepääs on tasuta, kõik huvilised teretulnud. Lisainfo: www.dalailama.ee, www.tibet.ee
Taari tervendav vägi Raadi mõisapargis
Eesti Rahva Muuseum ja MTÜ Sibulatee Kogukonnaköök korraldavad Raadi mõisapargis 13. juuli õhtupoolikul kogupereürituse „Tartu – Taarilinn”.
Üles on seatud teemakohane väljapanek läbi ajaloo. Kogume inimestelt säilinud retsepte. Jagame auhindasid retseptiloovutajate vahel. Parimad eesti kodupruulijad pakuvad maitsta oma meistritööd. Söögipoolise eest seisab hea Lõunakeskuse Taluturg.
Anname ajaloolise ülevaate taari, mõdu, kalja, kvassi ning koduõlle kääritamisest ja traditsioonidest. Juba meie esi-esivanemad olid kanged taari ja mõdu valmistajad ja öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevasteks jookideks – taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanaks pidulikuks joogiks. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.
Tule osale retseptikogumisel, kui oled ise midagi valmis meisterdanud, jaga seda maitset ka teistega. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast. Kõik retseptitoojad ja kalja joomise lugude kirjutajad saavad auhinna!
Muusikat teevad „Põldsepp ja Pojad”; tantsule meelitab rahvatantsurühm „Vihista Viisku”; toimub tuntud „lastelaulu” Mutionu Pidu ühislaulmine; avatud näitused Eesti Rahva Muuseumi kogudest ja A.Iho fotod „Aastaring rannatalus“. Üritus algab kell 17 ja on kõigile tasuta.
Allikas: ERM