kool – Lehekülg 12 – Külauudised

Valga koolilapsed käisid Kopra Karjamõisas mahetalu tegemistega tutvumas

Valga Vene Gümnaasiumi II b klassi ja Valga Põhikooli II c klassi õpilased külastasid esmaspäeval maheettevõtet Kopra Karjamõis, kus neile tutvustati mahepõllumajandust.

Lapsed võttis vastu perenaine Reet Luht, kes näitas, kuidas kasvavad vabapidamisel mahekanad. Osal lastel õnnestus tabada isegi hetke, kui kana munes. Lapsed said oma silmaga õues näha ka lambaid, parte ja broilereid. Kõige rohkem põnevust tekitasid aga sead ja põrsad, keda lapsed said ise kõrvitsatega toita. Samuti oli huvitav vaadata, kuidas mitusada hane üheskoos toimetasid. II c klassi klassijuhataja Virve Sinisalu kinnitas, et külaskäik oli fantastiline. “Isegi mina sain mitu uut teadmist, ammugi siis veel lapsed,” rõõmustas õpetaja, et selline võimalus avanes.

Õhtupoolikul kogunesid Valga Vene Gümnaasiumi õpetajad, toitlustajad ja mõned teiste Valga koolide esindajad seminarile “Mahetoit kooli!”, kus jagati infot mahetoidu tootmise põhimõtete ja mahetoidu kvaliteedi kohta. Lisaks teoreetilisele infole sai mahetoitu ka maitsta. Mahetoidu päevaks valmistas Rema Köök osalejatele 100% mahetoorainest koolilõuna – pakuti kartuli-kõrvitsapüreed loomalihaga kooreses kastmes ning magustoiduks kohupiimakreemi astelpajumoosiga. Loe edasi: Valga koolilapsed käisid Kopra Karjamõisas mahetalu tegemistega tutvumas

Latsõ teivä esi kamma

Edimäne kamapruuvminõ. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

Pokumaa vahtsõnõ ettevõtminõ «Kamakõrd» kuts 5.-7. klassi latsi esi kamma tegemä, luudust kaema ja regilaulu laulma.

Minevä neläpäävä tull’ edimädsenä kamateko opma Tarto liinast kommertsgümnaasiumi 5b klass. Kamateo iistvidäjä Zimmermanni Ursula juhatusõl lätsi latsõ Pokukoja mant regilaulu lauldõn Padasuumäele. Edimält kaeti üle talohuunõ-ait ja suidsusann. Suurõmbalõ jaolõ liinalatsilõ oll’ edimäne kõrd suidsusanna sisse kaia ja nii mõnigi tull’ säält vingun nõnaga vällä. Lambidõ ja kitsi kopli man mängiti maaha ka üts «Hobõsõmäng».

Inne ku tarrõ minti ja kama jahvatamisõs läts’, pidivä latsõ är tundma esisugudsõ vilä, nii lihtsäle pessedü ku röstidü terä. Kesvä, kaara ja rüä vaihõl vaihõtegemine oll’ latsilõ peris keerolinõ. Nissu, hernit ja upõ oll’ lihtsämb är tunda.
Kohviveskiga jahvatõdi ütenkuun kama jaos kats ossa nissu, rükä ja hernest, üts osa kesvä ja puul ossa upõ. Sis sai uma tüü tulõmit maitsma naada. Pernaanõ Kõlleri Mariina tõi kaussõga keefiri ja tsukru lavva pääle. Kes tahtsõ, sai ka mustikit kama sisse panda.

Umatettüt kamma seivä kõik peris hää meelega. Mõni poiskõnõ sei esiki neli kausikõsõtäüt – tühi kõtt om õks kõgõ parõmb kokk. Üts nuurmiis arvas’, et keefir tsurk kama maitsõ är ja sei tuuperäst kamma niisama, mustikidega segi. Loe edasi: Latsõ teivä esi kamma

Laidi Tiiu – poiskõisi puutüüoppaja

Laidi Tiiu puutüüoppusõ tunnin omma Tarto Raatusõ kooli 5. klassi poiskõsõ iks himoga tüü man. Leimanni Eve pilt.

«Tüükotussõ pääle oll’ kats kandidaati: ma – naanõ – ja joodik miis. Joodikut nä es võta,» naard Võrolt peri Laidi Tiiu (49) tuud, kuis timäst sai Tarto Raatusõ kooli poissõ puutüüoppaja.

«Nüüt teemi nii, et ärmi võtami viimätsit laudu,» hel’os Laidi Tiiu kõva helü üle klassi. Tüüoppusõ tunni tulnu viiendä klassi poiskõsõ kullõsõ hoolõga minevä aasta ütes Tarto liina aasta oppajas valitut ja tenokirjuga avvostõt oppajat.

Tiiul lätt koolin viies süküs. Seokõrd and tä poissõlõ tetä katõ pääle silla.

Poisi kullõsõ är oppaja nõvvu sillategemises, kaesõ, mändse nägevä vällä silla, miä omma varramba tettü. Märgotasõ sis veidükese ja lättki tüü vallalõ: sae liigusõ, käüki läävä liivapapõr ja liim. Oppaja silmä all saa eski mootoriga massina – vibrosae pääl sillatükke vällä lõiku.

Ku latsõ tüüle nakkasõ, sis Tiiu väega vaihõlõ ei tsusi. «Tuu om latsõ uma looming,» om tä kimmäs. A ku valmis, kaias asju ütenkuun, võrrõldas ja arotõdas, midä sai opitus, miä häste vai halvõmbalõ läts’. Loe edasi: Laidi Tiiu – poiskõisi puutüüoppaja

Käina kooli 155. aastapäeva tähistamine

Käina kool tähistab oma 155. aastapäeva traditsioonilise aastapäevajooksuga, vilistlastest külalisõpetajate päevaga ning vilistlaste kokkutulekuga.

Hea vilistlane! Käina kool tähistab 155. aastapäeva 17. oktoobrist kuni -19. oktoobrini 2013.

17. okt – Traditsiooniline aastapäevajooks Käinas.
Täpsem info ja osavõtu registreerimine: kaia.potter@gmail.com

18. okt – „ Tagasi kooli“ – vilistlased on oodatud külalisõpetajatena koolitundidesse.
Täpsem info ja osavõtu registreerimine: urve@kaina.edu.ee

19. okt – Vilistlaste kokkutulek.

Loe programmi www.hiiuelu.ee

Leiutajate Külakoolis tulekul kunstituba lastele ja vanematele

Võrumaal Sänna Kultuurimõisas tegutsevas Leiutajate Külakoolis algavad sügisel huviringid, mis on esmajoones mõeldud just lastele vanuses 6-11 aastat. Kolmapäeval, 18. septembril kell 16 alustab tegevust kunstituba lastele ja vanematele Mari Peetsalu käe all.

Kunstituba toimub kolmapäeviti kell 16.00-17.30, kus joonistame, maalime ja meisterdame selleks, et luua maailma enda ümber ilusamaks ja tunda loomisrõõmu. Ühe korra osavõtutasu on 2 EUR. Tasumine koha peal. Võib maksta ühe tunni kaupa või terve kuu eest.

Vanematel on võimalik huviringi ajal ka aega veeta Sänna Teenuskeskuses, kus sellel ajal on avatud raamatukogu, ökopood ja pesupesemise võimalus. Teenuskeskuse köögist on võimalik soetada endale maitsev kohv või tee.

Rohkem infot: 555 88 929 (Kadi) või kultuurimois@kultuuritehas.ee. Anna oma osalemissoovist ette teada. Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Otepääl jagati lastele pannkooke

Täna, 2. septembril toimusid Otepääl enamikes haridusasutustes kooliaasta avaaktused.

Toimus traditsiooniline pannkoogipäev – Otepää vallavalitsuse töötajad jagasid vallamaja ees kooliõpilastele, lasteaialastele ja lapsevanematele pannkooke.

Koogitegemist lõid kaasa Otepää naiskodukaitsjad ja Otepää Naisselts.

Fotod: Monika Otrokova

Matkasport annetas Kiviõli lastele mäesuusakiivrid

Heidi Uustalu ja Tarmo Mere uute mäesuusakiivritega.

Kiviõli 1. Keskkooli pere sai annetusena 15 uhiuut mäesuusakiivrit, mille andsid koolile üle Matkaspordi juhatuse liikmed Anneli ja Tarmo Mere. Kiivrid on üks osa Spordipealinn 2013 heategevuskampaaniast “Kiviõli lapsed mäele”.

Sügisest hakatakse Eestis esmakordselt Kiviõli põhikooli vanemas ja gümnaasiumiastmes lastele mäesuusatamist õpetama. Ettevõtlikku ja kirglikku mäesuusatajast kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks on Kiviõli 1. Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul käimas hetkel ka konkurss.

Pille Muni

Kuressaares kuulutati välja tänavune koolirahu

Koolirahu kuulutati välja Kuressaare keskväljakul, kus traditsioonilisel tseremoonial kirjutasid ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, lastekaitse liidu president Loone Ots ja Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastasid koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabusid keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.

Kuressaare keskväljak oli kaasaelajatest tulvil ja märg ilm koolirahu väljakuulutamist ei seganud.

Koolirahu väljakuulutamise tseremoonial Kuressaares astusid üles laulja Grete Paia, näha sai õpetajate teadusteatrit ning üheskoos lauldi Rein Rannapi laulu “Rahu”. Pärast ametlikku osa jätkus kontsert, kus esinesid tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased.

Sel aastal on koolirahu moto “Koos on kena!”, millega Kuressaare õpilased rõhutavad koolides positiivse õhkkonna olulisust ja usaldust õpilaste ja õpetajate, noorte ning täiskasvanute vahel, et hoida üksteist arvestavat ning toetavat koolikultuuri – et kõigil oleks koolis kena olla ning hommikul saaks rõõmsal meelel kooli tulla ja sealt rahuoluga lahkuda.

Koolirahu liikumise eesmärk on saavutada üheskoos turvaline ning sõbralik koolikeskkond. Koolirahu toetab kooli enese initsiatiivi koolikeskkonnast tulenevate probleemide lahendamisel, propageerides rõõmsameelset ja turvalist keskkonda, kus kõigil on hea olla.

Varasematel aastatel on koolirahu linna tiitlit kandnud Tallinn, Tartu, Põltsamaa, Viljandi, Valga, Narva, Tartu, Pärnu, Põlva, Elva, Jõgeva ja Sillamäe. Kuressaares kuulutati välja koolirahu linn 2014, milleks on Viljandi. Esmakordselt toimus aktsioon 1999. aastal Tallinnas.

Valmar Voolaidi foto

Krautmani terviseakadeemias nüüd uus õppekava – refleksoloogia

Krautmani massaaži- ja terviseakadeemia on erakool, mis pakub massaaži- ja loodusteraapiatealast kutseõpet ning täienduskoolitust. Kutseõppes on võimalik valida viie eriala vahel: klassikaline massaaž, Idamaade loodusteraapia, aroomiteraapia, eesti pärimusmeditsiin ja refleksoloogia.

Refleksoloogiat saab esmakordselt õppida kutseõppe erialana terviseakadeemias alates sellest sügisest. Nii mahuka ja tervikliku õppekava näol on tegemist esimese omalaadse õppekavaga Eestis. Õppima on oodatud kõik need, kes on huvitatud holistilisest tervisekäsitlusest ja soovivad süüvida ning pühenduda refleksoloogia saladustesse. Eriala sobib ka juba tegutsevatele terapeutidele, kes soovivad oma terapeudi tööriistakasti ühe uue ja väeka teraapiavormiga täiendada. Samuti sobib õppekava neile, kes soovivad õppida midagi uut enese arendamiseks ja maailmapildi laiendamiseks.

Refleksoloogia õppekava juhtiv õppejõud on praktik Elery Tammemägi, kes on pikka aega praktiseerinud nii refleksoloogi kui ka homöopaadina. Lisaks puutuvad õppijad kokku mitmete teiste õppejõududega, sest õppekavas on õppeaineid nii keha kui ka meele üldistest käsitlustest, nii klassikalisest Lääne kui ka iidsetest Idamaade meditsiinidistsipliinidest.

Refkelsoloogia õpe toimub kahel nädalavahetusel kuus kahe aasta jooksul, mil omandatakse põhjalikud teadmised inimese kehast kui meelest, refleksoloogiast ning terapeuditööst. Õppe lõppedes on võimalik sooritada vastav kutseeksam.

Lisainfot õppekava ülesehituse ja erialaainete kohta leiab kodulehelt http://www.terviseakadeemia.ee/et/node/356

1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia toimub Saaremaal, Kuressaare keskväljakul 1. septembril algusega kell 12.00. Kuressaare võtab Eesti Koolirahu liikumise eestvedaja tiitli üle Sillamäe linnalt.

Traditsioonilisel tseremoonial kirjutavad ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots ja Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastavad Koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabuvad keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.

Tseremoonial astuvad üles laulja Grete Paia, poistekoor Laululõvid, iluvõimleja Brita Kuldsaar, näha saab õpetajate teadusteatrit, üheskoos lauldakse laulu „Rahu“. Pärast ametlikku osa jätkub kontsert, kus esinevad Tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare Muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased. Sündmusele lisavad särtsu üllatusesinejad.

„Koolirahu väljakuulutamine Kuressaares meie kodulinna juubeliaastal on kindlasti oluline sündmus kogu maakonnale,“ rõõmustab Kuressaare linnapea Mati Mäetalu ning usub, et ees ootavat 1. septembrit mäletavad nii õpetajad kui õpilased veel pikka aega, kuna esmakordselt alustavad linna munitsipaalkoolid tarkuseaastat üheskoos keskväljakult. Kohale tulevad ka maakoolide esindused. Loe edasi: 1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

Leiutajate Külakool otsib õpetajat!

Imeline inimene, kes Sa kannad endas unistust Leiutajate Külakoolist või oled unistanud Leiutajate Külakoolis õpetamisest, siis vis tead, et meie unistame sinust!

Võrumaal Rõuge vallas Sänna Kultuurimõisas on loomisel kogukonnakool Leiutajate Külakool. Loojateks on emad-isad, kellel kas juba kooliealised või kohe koolikohustusikka jõudvad lapsed. Emade-isade soov on pakkuda lastele ja ka iseendile võimalust käia koolis, mis on nii inspireeriv, et sinna minek on rõõmsa meele, huvi, avatuse ja seiklusliku meelega.

Leiutajate Külakooli lapsed ja lapsevanemad unistasid esimesel visiooniringil oma õpetajast nõndaviisi:

Õpetaja on:

inimene, kes ei väsi imestamast, on avar ja õhuline, kuid samas kahe jalaga maapinnaga ühenduses;

inimene, kes on kohtunud iseendaga ja tajub enda piiritut olemust;

inimene, kes tunneb ja mõistab maailma ja inimelu riukaid;

inimene, kes teab ja tunneb unistuste jõudu;

inimene, kes oskab teisi inspireerida ning säilitada huvi küsimaks küsimusi ilma ootusteta vastustele;

inimene, kes mõistab, kes on inimene ja mis on tema koht universumis;

inimene, kes elab ja armastab;

inimene, kes armastab nii rõõmu kui ka pisaraid;

inimene, kes oskab vastu võtta ja muuta selle elujõuks ja rõõmuks;

inimene, kes mõistab vabadust kui vastutust. Inimene, kes on vaba ning soovi seda vabasust lastele;

Lisainfo siit.

Üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus tähistab kultuuripärandi aastat

„TRADITSIOONILISED ROOKATUSED” HELERIN LEEMETS (14), JOOSEP BORK (14) Lihula muusika- ja kunstikool, juhendaja Ivi Talzi.

Tallinnas on avatud üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

„LEHMALÜPS NIIDI TALUS” KAAREL NIIT (16), KERTU LEHTSAAR (16) Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu.

Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

23. juulini saab näitust külastada Tallinnas Eksperimentaalgaleriis (Vabaduse väljaku

tunnelis) ja galeriis Aatrium (Tallinna Ärikeskuse sisehoovis).

Kohtla-Järve sihib riigigümnaasiumi

Kohtla-Järve vastas haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo ettepanekule asutada riigigümnaasium, et on valmis läbirääkimisteks. Narva võttis mõtlemisaega, kirjutab Põhjarannik.

Jaak Aaviksoo saatis maikuus kirja nendele maakonnakeskustele ja suurtele linnadele, kes ei ole koos ministeeriumiga gümnaasiumivõrgu korrastamisega tegelnud.

Kirjas seisab, et aastaks 2015 tegutseb Eestis juba vähemalt kaheksa riigigümnaasiumi, kuid ministeeriumi sihiks on luua igasse maakonda ja suurematesse linnadesse vähemalt üks nüüdisaegsete õppetingimustega eraldiseisvas hoones tegutsev riigigümnaasium.

Ministeerium lubab aidata koolihoonete ehitusprojektide ettevalmistamisel, et taotleda raha uuel Euroopa Liidu tõukefondide perioodil 2014-2020. Samuti ollakse valmis katma projekti omaosalust.

Ministeeriumi kirjast nähtub, et kuna viimase 20 aasta jooksul on üldhariduskoolide õpilaste arv oluliselt vähenenud, peab koolivõrk ning õppehoonete pind muutustele reageerima.

“Olemasolevate, minevikus suure õpilaste arvu tarbeks ehitatud koolihoonete samas mahus rekonstrueerimine ei ole sageli otstarbekas ning kaaluda tuleks iga hoone puhul uutes funktsioonides kasutuselevõtu võimalusi, ebavajalike või ebamõistlike hooneosade lammutamist, vajaduse korral ehitades gümnaasiumidele või põhikoolidele uued nüüdisaja nõuetele vastavad ja kompaktsed koolihooned.”

Ministeerium ootas kohalike omavalitsuste vastuseid hiljemalt 1. juuniks. Loe edasi: Kohtla-Järve sihib riigigümnaasiumi

EÕEL: kriitilised punktid kohe, ülejäänud muudatusettepanekud sügisel

Eesti Õpilasesinduste Liit soovitab Riigikogu Kultuurikomisjonil võtta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusettepanekute arueluks täiendavat aega ning pöörata enne suve algust tähelepanu eelkõige õppeaasta 2013/2014 12.klasside lõpetamisega seonduvatele tingimustele, seisab tänases pressiteates.

Õpilasliit leiab, et nii õpilastele kui õpetajatele on olulise tähtsusega saada hiljemalt õppeaasta alguseks selgus lõpetamisega seonduvate tingimuste osas. Kuigi Õpilasliit hindab Kultuurikomisjoni seniseid pingutusi, peab liit oluliseks keskenduda kriitiliste punktide kinnitamisele (nagu eelpool nimetatud gümnaasiumi lõpetamise tingimused) ning jätkata sügisel seaduse muutmiseks tehtud parandusettepanekute aruteluga vältides seeläbi hilisemate paranduste vajadust.

„Leiame, et ei ole mõistlik suruda läbi seaduse muudatust, mis võib vajada lähitulevikus taas ülevaatamist, kuna muudatus sai vormistatud liigse kiirustamisega. Samuti leiame, et mõjuvaks argumendiks on Eesti Haridustöötajate Liidu hoiatus streigi osas, sest see ei avaldaks mõju üksnes riigile, vaid oleks tugevaks löögiks õppetöö kvaliteedile, eriti tuleva õppeaasta 12.klasside õpilastele,“ sõnas Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Karl Andreas Sprenk. Küsimuste lahendamiseks, mille osas kultuurikomisjonis on tugev erakondadevaheline vastasseis, tuleks aktiivselt kaasata erinevaid haridusvaldkonna huvirühmasid. “Halvim, mis saab juhtuda, on see, et Riigikogu lihtsalt hääletab eelnõu läbi ning seadusesse sattuvad punktid, millega lõpuks keegi rahul ei ole, ning mille rakendamine koolides on keeruline” lisas Sprenk.

Eesti Õpilasesinduste Liit mõistab rahastamise temaatika olulisust haridustöötajatele ning loodab, et Kultuurikomisjon suudab võtta arvesse kõigi osapoolte huve, kellele seadusmuudatuste rakendumine mõju hakkab avaldama.

Kontserdiga toetatakse Lasila mõisakooli klaverifondi

19. juunil saab Atla mõisas Juuru kihelkonnas alguse 15. mõisamuusika suve tähistav heategevuslik kontserdisari „Eesti mõisad 2013”. Ainulaadse kontserdi harvakuuldavast 18. sajandi prantsuse muusikast (Couperin, Dagincour, Duphly) annab kell 19 mõisa ait-kunstikoolis prantslannast klavessiinikunstnik Elisabeth Joyé. Traditsiooniliselt tutvustab mõisa arhitektuuri ja ajalugu Jüri Kuuskemaa. Sari on tutvustanud juba 58 erinevat mõisa üle Eesti ja toetab sel aastal Lasila mõisakooli klaverifondi. Sari jätkub kontsertidega 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Corelli Music pakub kauneid kontserte läbi kogu suve, mis saab võimsa lõpetuse festivalil ”Tallinna tornid” 29.-31. augustini.

Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on Arvo Pärt

2013/2014. õppeaastal asub Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametisse maailmakuulus helilooja Arvo Pärt. Sellest tulenevalt toimub Tartu ülikoolis seminaride sari ”Sõna ja muusika”, mille peamine läbiviija on Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor Toomas Siitan.

„Arvo Pärdi loomingu mõtestamine filosoofilises, teoloogilises, kultuuriloolises ning reaalteaduslikus kontekstis avardab üliõpilaste silmaringi ja on kogu ülikoolile väga rikastav ning huvitav väljakutse,” põhjendab Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop teaduskonna valikut.

Arvo Pärt on nimetatud kümne ülikooli audoktoriks, talle on määratud hulk autasusid, aunimetusi ja preemiaid, nende seas väga kõrgelt hinnatud Lėonie Sonningi muusikapreemia (2008), Istanbuli rahvusvahelise muusikafestivali elutööpreemia (2010), Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (2010) ja Konrad Adenaueri fondi tunnustus (2011). 2011. aastal nimetati Pärt Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liikmeks ning valiti Eesti teaduste akadeemia akadeemikuks.

Vabade kunstide kutsutud professori ametikoht on TÜ filosoofiateaduskonnas loodud ülikooli liikmeskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülgseks arendamiseks. Vabade kunstide professori nimetab rektor ametisse üheks akadeemiliseks aastaks. Alates 1993. aastast on TÜ vabade kunstide professori ametit pidanud teiste hulgas Hando Runnel, Jüri Arrak, Jaan Kross, Elmo Nüganen, Vello Salo, Sirje Helme, heliloojatest Veljo Tormis ja Helena Tulve.

Virge Tamme

Valmis toidu- ja terviseteemaline käsiraamat õpetajatele

Tartu Ülikooli loodusmuuseumil on valminud käsiraamat, mis jagab soovitusi ja ideid, kuidas käsitleda põhikoolis ja gümnaasiumis lõimitult toidu-, tervise- ja keskkonnateemasid.

Käsiraamatus keskendutakse erinevatele teemadele nagu saasteained toidus; toidu olelusring ja keskkonnamõju; toidu, tervise ja keskkonnaga seotud mõistlike valikute tegemine ning Läänemeri ja toidu tootmine. Õppematerjal sisaldab juhendeid õpetajale ning töölehti ja rühmatööülesandeid õpilastele.

Külli Relve koostatud materjal „Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni. Õpetaja käsiraamat“ on vabalt allalaetav siit. Käsiraamat põhineb loodusmuuseumi koostatud toidu- ja keskkonnateemalistel veebirakendustel, mis on kättesaadavad projekti FOODWEB veebilehel.

Käesoleva aasta augustis ja septembris toimuvad Tartus ja Pärnus õpetajatele ka valminud õppevahendeid tutvustavad seminarid.

Õppematerjalid loodi projekti „FOODWEB – Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni“ raames. Projekti kaasrahastab ERDF (Euroopa Regionaalarengu Fond) läbi Kesk-Läänemere INTERREG IV A 2007-2013 programmi.

Allikas: Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Viljandis avati üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Viljandi Linnagaleriis avati üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav aadressil http://www.unesco.ee/projekt-elav-kirev-ja-ponev-vaimne-kultuuriparand/.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Pikakannu Kool korraldab laupäeval Tänupäeva

25. mail kell 10.00 – 20.00 toimub Võrumaal Pikakannu Kooli Tänupäev. Pikakannu Kool on väike kogukonnakool Võrumaal. Pärast Lasva Vallavolikogu otsust sulgeda Pikakannu Põhikool, taotles kohalikku kogukonda ühendav mittetulundusühing Pikakannu Kooli Areng ajaloolise koolihoone rendile ning asutas Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse. Eelmise aasta sügisest tegutseb keskuses lisaks 6-klassilisele koolile ka lastehoid ning huvikool.

Lasva vald on ainuke omavalitsus Eestis, kes maksab oma vallas elavate ja Pikakannu koolis käivate laste pealt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kohatasust ainult pool. Ülejäänud raha tuleb lastevanematel kui kooli pidajatel leida ise . Seni on kooli ülalpidamise kulusid kaetud õppemaksu ning annetajate abiga.

Tänupäevale on oodatud kõik inimesed ning eriti need, kes on nii nõu kui jõuga aidanud meie väikesel kogukonnal hoida elus unistust elu võimalikkusest ääremaal. Hommikupoolikul toimuvad talgud, kell 14.00 annavad õpilased kontserdi ning õhtul toimub simman ansambliga „Grüne Woche”, kus musitseerivad Aldo Järve, Andrus Lehes ja Kait Tamra.

LISAINFO: Ave Tamra, Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse projektijuht
Tel: 5028783
www.pikakannu.ee
www.facebook.com/pikakannu

Tubli koolijuht ei saa jääda märkamatuks

Haridus- ja teadusministeeriumi ülekutsele tunnustada tublisid koolijuhte reageeriti aktiivselt ning kokku esitati 43 koolijuhti. Häid koolijuhte esitasid õpilased, lapsevanemad, õpetajad ja teised koolitöötajad, hoolekogude liikmed, haridusametnikud ning vilistlased.
Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi direktori Jaan Reimundi kohta anti kiitvaid hinnanguid suisa 15 korral: ta on väga sõbralik ja abivalmis direktor, kes on alati koolipäeva alguses trepi juures kõiki õpilasi tervitamas. Tema isiksus on Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi kujunemisel mänginud väga olulist rolli, ühtmoo di väärtustatuna ja olulisena tunnevad end koolis nii õpetajad, õpilased kui ka vilistlased. Ta oskab luua koolis julge ja inspireeriva õhustiku, kaasates kogu koolipere otsustusprotsessi ning näidates head eeskuju. Jaan Reimundi demokraatlik juhtimisstiil on eeskujuks kõigile juhtidele.
Tallinna Ühisgümnaasiumi direktori Mehis Peveri kohta öeldi 13 korral, et ta on õpilastest ja töötajatest hooliv direktor, kes on pühendunud kooli arendamisele, olles ise alati positiivne ja innustav. Ta on mõistev, usaldav ja toetav juht, kes tajub tervikpilti, ühiskonna ja haridusvaldkonna arenguid ning on võimeline kooli sellest lähtuvalt arendama.
Korduvalt nimetatud koolijuhid olid ka Ott Ojaveer Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Tiit Lepp Lüllemäe Põhikoolist, Kaarel Aluoja Laupa Põhikoolist, Airi Aavik Virtsu Koolist, Matti Martinson Tallinna Rahumäe Põhikoolist, Jaan Rahuküla Mustvee Vene Gümnaasiumist, Jaanus Järveoja Nõo Reaalgümnaasium ist, Malve Kolli Mustjala Lasteaed-Põhikoolist, Kersti Laastau Paide Ühisgümnaasiumist, Svetlana Variku Palupera Põhikoolist, Tarmo Valgepea Mäetaguse Põhikoolist, Ulvi Läänemets Saku Gümnaasiumist, Hiie Asser Tartu Annelinna Gümnaasiumist, Tõnu Piibur Pelgulinna Gümnaasiumist ja Jaan Lember Kärla Põhikoolist. Loe edasi: Tubli koolijuht ei saa jääda märkamatuks

Tartu Kunstikool otsib maalipraktika läbiviimise kohta

Tartu Kunstikool pakub juuni alguses oma esimese ja teise kursuse õpilastele maalipraktika tegemise võimalust mõnes looduskaunis kohas. Oleme teinud koostööd erinevate asutuste ja koolidega, aga sel aastal peame jääma vist Tartu linna. Eriti ei rõõmusta selle üle ei õpetajad ega
õpilased. Siit tekkiski mõte hakata uurima võimalusi elamiseks väljaspool.
Kooli eelarvesse ei mahu majutuse eest tasumine, aga toitlustamise eest saame tasuda. Kas on mõni ettevõte maal (kool, turismitalu vms), kes võtaks 10.-19. juunini tasuta majutada kuni 30 kunstiõpilast. Toitlustamise saaksime küll tellida koha pealt ja selliselt anda tööd kohalikele
inimestele. Õpilased ei ole paljunõudlikud, koht põrandal või madratsil pole probleem.
Madratsid saaksime ka ise kaasa võtta. Pesemisvõimalus peaks siiski olemas olema.
Omalt poolt saame pakkuda maalinäituse tehtud töödest ja maale ka kinkida. Tavapärane ajajaotus on selline, et päevas saavad õpilased kaks maaliülesannet ja õhtuti toimub tehtud tööde analüüs juhendajatega.
Piret Paluteder
piret@art.tartu.ee
Tartu Kunstikool

Artur Adsoni nimeline luulõlugõmisvõistlus kuts Sännähe

Sännasse oodatakse võrukeelsele Artur Adsonile pühendatud luulevõistlusele.

Võrukeelse luule esitamise võistlusele on oodatud kõigi vana Võrumaa lasteaedade ja koolide õpilased. Iga osaleja esitab ühe Artur Adsoni või mõne teise võrukeelse autori luuletuse. Esinemise pikkus ei tohi ületada viit minutit. Hindamine toimub neljas vanusegrupis: lasteaed-I kl, II-IV kl, V-IX kl, X-XII kl. Kui lasteaialapsi ei tule esinema, on vanuserühmaks I-IV klass. Ootame osalema lasteaia/kooli parimaid üksikesinejaid või kuni 4-liikmelisi rühmi. Igas vanusegrupis saab osaleda ühest lasteaiast/koolist ainult üks esineja või kava.

Traditsiooniks saanud Sänna trubaduurile pühendatud võrukeelse loomingu esitamise võistluse mõte on meenutada Artur Adsonit (1889-1977) ja tutvustada teistegi kirjanike võrukeelset loomingut. Esimene luulevõistlus toimus Sännas 1999. aastal ja oli pühendatud luuletaja 110. sünniaastapäevale.

Koolides ning lasteaedades soovitame korraldada eelvoorud selgitamaks välja iga vanuserühma parimad, kes pääsevad võistluse lõppvooru.

Luulelugemisvõistluse lõppvoor toimub neljapäeval, 25. aprillil kell 12 Sänna mõisas.

Parimad luulelugejad saavad auhinnad.

Koolidel palume osavõtt (osavõtja nimi, vanus/klass ja kool/lasteaed ning juhendava õpetaja nimi, kontaktandmed; esitatava luuletuse pealkiri, autor) registreerida Võru Instituudis (tel 782 8754/ 569 162 81 või meiliaadressil allas.tiia@gmail.com) enne 22. aprilli.

Korraldajad: Võru Instituut, MTÜ Sänna Mõisakeskus. Ettevõtmist toetab: MTÜ Sänna Kultuurimõis, Eesti Kultuurkapital.

Tiia Allas

Haridus- ja teadusministeerium ootab õpilasi sõnadega vigureid tegema

Haridus- ja teadusministeerium kuulutab välja õpilaskonkursi „Sõnavigurid”, milles oodatud kirjutiste teema on vaba, kuid vorm tuleb valida kolme võimaliku hulgast. Valida võib, kas kõik sõnad jutus algavad sama tähega või ei ole seal ühtegi R-tähte või on hoopis hästi palju täpitähti. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 10. aprill.

Nagu tavaliselt, hinnatakse töid kolmes vanuserühmas (6-10aastased, 11-14aastased, 15-19aastased) ning auhindu antakse igas vanuserühmas parimale ühe-tähe-loole, parimale R-täheta loole ning parimale täpitäherohkeimale loole. Loe edasi: Haridus- ja teadusministeerium ootab õpilasi sõnadega vigureid tegema

Sel nädalal minnakse tagasi kooli

25. veebruarist kuni 1. märtsini leiab aset “Tagasi kooli” fookusnädal, mis juhatab sisse kooliaastaringse tegevuse. “Tagasi kooli” kutse on jätkuvalt lihtne – tule ja anna vähemalt üks koolitund

Alates 2013. aasta veebruarist on kooliminek paindlikum kui kunagi varem, sest valminud on uus infosüsteem, mis võimaldab soovijatel õppeaastaringselt endast külalisõpetajana märku anda ja õpetajatega tunde kokku leppida.

Jagades õpilastega oma elu- ja töökogemusi saavad külalisõpetajad koolis õpitavat seostada praktilise eluga ning luua nii tihedamat sidet kooli, kasvava põlvkonna ja ühiskonna vahel. Varasemate külalisõpetajate kogemused on näidanud, et juba ühest seesugusest koolitunnist võivad saada alguse väga põnevad ideed nii õpilaste, kooli kui külalisõpetajate endi jaoks.

Algatuses osalemine on ka oluline sõnum selle kohta, et õpetajaametit tuleb väärtustada. Õpetaja on hariduse nurgakivi ning tema kujundab hariduse ja harituse kvaliteeti. Külalisõpetamine annab suurepärase võimaluse õpetajaameti rõõme ja muresid pisutki ise kogeda ning seeläbi ühiskondlikku diskussiooni oma kogemusi ja mõtteid lisada.

Tagasi kooli” on ellu kutsutud 2007. aastal sihtasutus Noored Kooli poolt. President Toomas Hendrik Ilvese toetusega on ettevõtmine jõudnud tuhandete huvilisteni ning jätkanud kasvamist sellest ajast peale. Algatust veavad eest Noored Kooli programmi vilistlased Triin Noorkõiv ja Tiina Pauklin. ”Tagasi kooli” strateegiline partner on Swedbank. Infosüsteemi arendamisprojekti rahastasid regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning Swedbank.

Rohkem infot “Tagasi kooli” kohta leiab siit.

Parõmba võro keele tundja koolinoorõ omma teedä

Minevä nädäli saiva olümpiaadil «Ütski tark ei sata taivast» selges kõgõ parõmba võro keele tundja koolinoorõ. Võitja omma Hollasõ Anett Võro Kreutzwaldi kooli 11. klassist ja Rahmani Hebo Osola kooli 8. klassist.

Olümpiaadilõ kutsuti veebiviktoriinil «Ütski tark ei sata taivast» kõgõ inämb punktõ saanu opilasõ. Tulli 13 opilast 11. klassist ja 15 opilast 8. klassist.

Edimädse kolmõ hulgan olli vanõmban vannusõrühmän viil Ravva Madli-Greete (Vahtsõliina gümnaasium) ja Ilvese Merli (Võro Kreutzwaldi gümnaaasium, VKG). Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Kikka Liis (VKG) ja kolmanda kotussõ Vodi Ilmar (Haani kuul).

Tiidmiisivõigõlusõ pääteema oll’ seo aasta Põlva kihlkund. Tull’ teedä kihlkunna kuulsambit kotussit ja inemiisi.

Pääle seo tull’ võrokeelitsest jutust arvu saia ja pisokõnõ eesti keelest võro kiilde kah panda. Küsüti tuud kah, midä piässi tegema, et võro kiil alalõ jäässi. Opilasõ löüdse ütel’ meelel, et võro keele oppust pidänü koolin inämb olõma ku parhilla.

Viktoriini «Ütski tark ei sata taivast» kõrraldas Võro instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.