kool – Lehekülg 11 – Külauudised

Urvaste Kool saab oma käsutusse uuendatud koolimaja

Täna avab Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm Urvaste Kooli põhjalikult uuendatud koolimaja. Ehituse ja sisustamise eest maksid Eesti riik ja Euroopa Regionaalarengu Fond 2,1 miljonit eurot, ehitas SemuEhitus AS, korraldas Riigi Kinnisvara AS.

Urvaste Kooli keskkond on nüüdsest igati kaasaegne, õpilaste ja õpetajate käsutuses on valgusteraapia ja muusikateraapia kabinetid, majas on ka kauaoodatud tõstuk. Urvaste Kooli värsket õpikeskkonda elavdab kunstnike Tiiu Pirsko ja Mati Veermetsa pannoo „Vikerkaar“, mis kaunistab koolimaja fuajeed.

Riigi hallatavas Urvaste Koolis õpivad hariduslike erivajadustega õpilased, kelle areng nõuab erilist tähelepanu või toetust ning kooli ülesanne on laste arendamine ja ettevalmistus võimalikult iseseisvaks eluks. Koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega saavad Urvaste Kooli õpilased toimetuleku õppekava järgi kutseõpet kodumajanduse ning puhastusteenindaja abilise erialal. Kokku on Urvaste Koolis 77 õpilast, neist 25 kutseõppes.

Hariduslike erivajadustega laste koolidest on tänaseks Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara AS-i koostöös korda saanud Kammeri, Kallemäe ja Porkuni koolid, töös on Ahtme, Konstantin Pätsi, Kaagvere ja Tapa koolide uuendamine.
Asso Ladva

Rosma Vanemate Kool kutsub vanemaid taas koolipinki

Vanemate Kool toimub Põlva külje all Rosmal. Foto Rosma Haridusselts

Rosma Haridusseltsi eestvedamisel seitsmendat õppeaastat alustav Vanemate Kool kutsub sel laupäeval, 8. novembril kell 11-16 kõiki vanemaid ja teisi huvilisi koolipinki. Seekordse päeva teema on “Koostöö või võitlus? Muinasjutud, valmid. Puutöö”.

Vanemate Kool on mõeldud täiskasvanutele, kes kasvavad koos lastega ning on huvitatud waldorfpedagoogikast.

MTÜ Rosma Haridusseltsi Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva võrupoolse külje all, Rosma külas, Päkamäe kõrval. Koha vaimu on kujundanud siia 19. sajandil rajatud külakool, selles majas 1885. aastal sündinud kooliuuendaja Johannes Käis ning 1990. aastal loodud waldorfkool.

Aastast aastasse on kasvanud lapsevanemate hulk, kes küsivad: Mis kool teil on? Mida te lasteaias teete? Kuidas te lapsi kasvatate? Mis on hea minu lapsele? Kuidas mina saan olla hea lapsevanem? Kas on ka teisi võimalusi peale riikliku koolisüsteemi ja õppekava? Kas waldorfpedagoogika on kaasaegne pedagoogika? Mis nendest lastest tulevikus saab?

Meie lapsevanemad asuvad juba alates 2008. aastast sügisest ise „koolipinki“, et südame äratundmine saaks toeks teadmisi ja kogemusi: kuidas õpitakse waldorflasteaias ja –koolis? Miks just niimoodi? Miks ja kas see on hea? Läbi aastate on Vanemate Koolis olnud palju huvilisi ka väljastpoolt. Loe edasi: Rosma Vanemate Kool kutsub vanemaid taas koolipinki

Umakiilne tüüoppus lätt laembas

Jalandi Aivari tüüoppus om no uman keelen nii Mõnistõ ku Varstu koolin. Foto Harju Ülle

«Väist ja vasarat tiidvä kõik, a mõnt peenembät asja piät iks pikembält seletämä,» muhelõs Jalandi Aivar (49), kiä om joba Mõnistõ kooli poissõlõ puutüüd võro keelen opanu ja nakkas tuud ka Varstu keskkoolin tegemä.

«Varstu koolin oll’ seost sügüsest vaia tüüoppusõ oppajat. Ma küsse Ale (Sprengi Ale, direktri – UL) käest, et Mõnistõn anna taad võru keelen, kas Varstun ka saa anda, ja tä lubasi,» ütles Aivar. «Näüs, kuis lätt, a latsõ omma latsõ, ega nä sis Varstun tõistõ olõ-i!»

Mõnistõ koolin võtt’ võrokiilne tüüoppus periselt huu sisse joba mineväst sügüsest. «Asi nakas’ pääle tuust, et osa latsi kõnõlõs kotun kah võru kiilt,» seletäs oppaja. «Võru keelega om ju niimuudu, et ku kiäki tõnõ kõnõlõs, sis kõnõlõt esi õkva vasta kah. Latsõ naksi esi tuuga pääle, et võissi võru keelen kõnõlda – mille ei sis.»

Aivar kõnõlõs, et ku mõni lats mõnõst as’ast arru ei saa, sis seletäs tä tuu kas pikembält vallalõ, kõnõlõs aigupite vai peräkõrd ütles eesti keelen är.
Loe edasi: Umakiilne tüüoppus lätt laembas

Võrol luvvas ummamuudu gümnaasiummi

Seo kooliaasta lätt Võro liinan vahtsõ riigigümnaasiumi luumisõ tähe all – liinajuhi tahtva hääd ja ummamuudu gümnaasiummi.

«Olõmi löüdnü riigigümnaasiumilõ vahtsõ direktri – Kurvitsa Karmo, nuur miis, kellest või pall’o luuta. A kooli ülesehitämine om iks seo aasta iin,» ütel’ Võro liinapää Allasõ Anti. Liinapää meelest tulõ vahtsõ kooli mainõt naada kujondama joba ette, õkva kõrraga.

Edimäne asi om koolitarõ kõrdategemine. «Kõrda tetäs illos ja aoluulinõ, Võro liina kõgõ vanõmb maja,» selet’ liinapää.
Järgmädse suurõ ettevõtmisõ omma oppajidõ ja kooli nime valiminõ. Liinapää taht nimme üten rahvaga märgotama naada joba seo sügüse.

Võro abiliinapääl Silla Sixtenil om silmi iin tsiht, et Võrolt saa hää ja ummamuudu haridusõ. «Tuu tähendäs, et ku olõt Võrol opnu, om su seen midägi esierälist,» selet’ tä. «Et su seen helises iks võro kiil, vaim ja vägi. Tuu piässi olõma koolin sügäväle seen.»

Allasõ Anti nägemise perrä piässi kooli hää nime luumisõs uma sisemidse väe kokko võtma nii oppaja, latsõ ku vanõmba. «Ku üts võtt iist ja pand hinge sisse, külh sis om perrätulõjit,» selet’ Allasõ Anti. «Ku om sändsit inemiisi, kes võro vaimu ja jõu mõistva latsi seest üles löüdä ja vällä tuvva, olnu tuu väega hää, ja latsõ omma egäl juhul võitja.»
Loe edasi: Võrol luvvas ummamuudu gümnaasiummi

Palal tähistatakse Anna Haava ja Juhan Liivi 150. sünniaastapäeva

Luuletaja Anna Haava. Foto Pala kooli arhiivist

Anna Haava nimeline Pala kool. Enn Parve foto

10.-13. oktoobrini toimuvad Palal kirjanduspäevad kooliõpilastele. Kirjanduspäevadega tähistatakse Kodavere kihelkonnas Haavakivi veskitalus ilmale tulnud luuletaja Anna Haava 150. sünniaastapäeva.

Ühtlasi tähistatakse ka luuletaja Juhan Liivi (1864-1913) sünniaastapäeva. Ürituse korraldavad Anna Haava nimeline Pala kool koostöös Eesti Harrastusteatrite Liidu ja Jõgeva maavalitsusega. Kirjanduspäevad algavad 10. oktoobril kokkusaamisega Pala kultuurimajas, kus räägitakse Anna Haava (1864-1957) elu ja loometeest ning toimub Jõgevamaa põhikoolide luulekavade konkurss. Ülevaatusel tunnustakse kõiki osalejaid ja antakse välja peapreemia. Lisaks Jõgevamaa koolidele võivad kaasa lüüa kõik õpilased, kes tulevad Anna Haava tähtpäevaüritusele. Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauchi sõnutsi on poetessi sünniaastapäevade tähistamine koolis pikaajaline traditsioon, mis sai alguse siis kui kool Anna Haava nime kandma hakkas. Olulise panuse Haava elukäigu ja loomingu tutvustamisele on andnud Assikvere haridusselts eesotsas Helgi Vagaga.

12. oktoobril saab vaadata Anna Haava ja Juhan Liivi loomingul põhinevat luuleetendust. Kirjanduslikust projektist võtavad osa erinevate Eestimaa koolide ja kooliväliste asutuste näiteringid. Iga trupp valmistab ette seitsme- kuni kaheksaminutilise luulekava Anna Haava või Juhan Liivi loomingust. Palale oodatakse juhendama professionaalseid näitlejaid: Liina Olmaru ja Indrek Sammuli juhendamisel seatakse luulekavad üheks tervikuks.

Luuleetendusele registreerimise tähtajaks oli 15. september, kuid osa võtma saavad tulla ka need, kes endast lähemal ajal veel märku annavad.

Pala on oluline kultuurilooline paik oma suurkujudega.

1.-10. oktoobrini kestab Palal kohaliku kooli õpilastele mõeldud omaloomingu konkurss “Sügise muinasjutt”, kuhu saab esitada luule ja proosapalasid, mis on inspireeritud Anna Haava maailmatunnetusest ja elufilosoofiast. 15. oktoobril tähistatakse koolis kirjaniku sünnipäeva kirjandushommikuga.

Jaan Lukas

Algas koolide nimekonkurss

Võru linnavalitsus kuulutas välja nimekonkursi kahele uuele koolile – gümnaasiumile ja põhikoolile, mis alustavad Võrus tegevust 1. septembrist 2015.
Võru I põhikooli ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi asemel alustavad tegevust uus riigigümnaasium Seminari 1 ning uus põhikool Kooli 7 koolihoonetes. Konkursile oodatakse nimepaare koos põhjendusega, miks just need nimed uutele koolidele sobilikud on.
Laekunud pakkumusi hindab linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon. Parimad nimekandidaadid pannakse avalikule hääletusele, mille tulemusena selguvad 2015. aasta sügisel tegevust alustavate koolide nimetused.
Nimekandidaate saab esitada kuni 13. oktoobrini 2014 elektrooniliselt aadressil vlv@voru.ee märgusõnaga “Nimekonkurss”, internetiaadressil www.voru.ee või tuua/saata Võru Linnavalitsusele aadressil Jüri 11, 65620 Võru, märgusõna “Nimekonkurss”.
Palume pakkumusele lisada oma nimi ja kontaktandmed. Konkursi võitnud nimepaari pakkunute vahel loositakse välja tahvelarvuti.

Ulis Guth

Võrumaal alustati õppeaastat piduliku tunnustusüritusega

Uue õppeaasta eel kogunesid Võrumaa koolide ja lasteaedade õpetajad maakondlikule pidulikule õppeaasta avaaktusele, et üheskoos alustada õppeaastat, tunnustada tublisid kolleege ja uudistada uusi tulijaid. Võru maakonna koolides ja lasteaedades alustas tänavu tööd neli noort pedagoogi.

Mõtteid koguda ja mõttelõnga kerida aitas Tiina Kallavus Tartu Herbert Masingu Koolist. Ta rääkis teemal “Tänapäeva laps vajab elutarka õpetajat”. Muusikalist vaheldust pakkus Kait Tamra.

Võru maakonna koolide ja lasteaedade õpetajad on ka ise usinad õppurid. 2014. aasta kevadel lõpetas õpingud kõrgkoolis või omandas lisaeriala 17 töötavat õpetajat. Uued direktorid ja/või õppealajuhatajad alustasid sel sügisel Antsla Gümnaasiumis, Meremäe Koolis, Pikakannu Koolis, Leiutajate Külakoolis, Sõmerpalu Lasteais Lepatriinu ning Võru ja Antsla muusikakoolides.

Traditsiooniliselt tunnustatakse maakondlikul õppeaasta avaaktusel Võrumaa Aasta Õpetaja aunimetuse saajaid. Võru maavanem Andres Kõiv ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse aseesimees Juri Gotmans andsid üle Võrumaa Aasta Õpetaja 2014 tunnustuse neljale säravale inimesele: Triinu Grossmann – Haanja Kooli põhikooliõpetaja, Anu Silm – Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiõpetaja, Küllike Nagel – Vastseliina Gümnaasiumi õppealajuhataja ja Ave Kalk – Võru Lasteaed Punamütsike direktor.

Helen Laidma

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses alustas õpinguid 566 noort

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (IVKHK) alustas alanud kooliaastast õpinguid 566 uut õpilast-esmakursuslast, veidi enam kui aasta tagasi. 2014. aasta populaarsemad erialad sisseastujate seas on kokk, kondiiter, tarkvara ja andmebaaside haldus, väikeettevõtlus, mäetööd.

Kutsekeskhariduse õppekavadel alustas IVKHK-s õpinguid 271 õpilast ja keskhariduse baasil 279 õpilast. Populaarsemad erialad kutsekeskharidust omandama hakkajate seas olid kokk, keevitaja, tarkvara ja andmebaaside haldus. Põhiharidusega õpilasi võeti vastu 18 erialale. Populaarsemad erialad keskhariduse baasil sisseastujate seas olid keevitaja, mäetööd,

Kokanduse eriala Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses.

veokorraldaja, väikeettevõtlus. Keskhariduse baasil võeti õpilasi vastu 9 erialale. “Heameel on sellest, et ajal kui paljudes Eesti kutseõppeasutustes õpilaste arv väheneb, meie sisseastujate arv isegi veidi kasvas,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets. Uue erialana alustab IVKHK-s õppegrupp – korteriühistu juht. Koostöös VKG Oil AS-ga alustab kolmas keemiaprotsesside operaatorite töökohapõhine õppegrupp. Vanglaõppes (Viru vanglas) alustab 34 uut õpilast, detsembrist lisandub toateenindaja eriala õppegrupp. Vastuvõtt jätkub erialadel, kus on vabu kohti.

2014. aasta 1. septembril oli Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses 1155 õpilast. Õppetöö kestus on olenevalt erialast 6 kuud kuni 3 aastat ja 6 kuud. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 120 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 15 valdkonnas: kaubandus, äriteenused, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, energeetika ja automaatika, mehaanika ja metallitöötlus, transporditehnika, kaevandamine, keemiline töötlus, puitmaterjalide töötlus, tekstiili- ja nahatöötlus, ehitus, iluteenindus, logistika, turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus – kokku 31 erialal.

Toomas Kään

Koolirahu kuulutatakse 1. septembril välja Viljandis

Viljandist saab ajaloo jooksul teistkordselt Koolirahu linn ja eestvedaja tuleval õppeaastal. Traditsiooniline Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia toimub 1. septembril Viljandi lauluväljakul algusega kell 13.

Viljandi linn võtab Koolirahu liikumise eestvedaja tiitli üle Kuressaare linnalt. Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia on iga-aastaseks meeldetuletuseks, et õppijasõbraliku ja turvalise koolikeskkonna loomisega peab tegelema aastaringselt. Koolirahuga ühendame õpilased, õpetajad, kooli juhtkonna ja lapsevanemad tegutsema ühiselt parema koolikeskkonna nimel.

Koolirahu ei pruugi olla iseenesestmõistetav, aga see on eesmärk omaette: kõikide püüd kõikide eest, üheskoos. Koolirahu 2014/15 juhtmõte on « Üheskoos». Üheskoos oleme tugevamad, üheskoos on meid paremini kuulda, üheskoos jätame endast maha suurema jälje. Üheskoos on üleskutse märgata teist enda kõrval, et oma jõud ühendada, sest üheskoos on julgem uusi asju proovida ja muuta midagi enda ümber. Loe edasi: Koolirahu kuulutatakse 1. septembril välja Viljandis

Aktuste ajakava Võrumaa koolides

	2014 / 2015 õa avaaktusedVõrumaa koolides
1	Antsla Gümnaasium	1. september kell 9.00
2	Parksepa Keskkool	1. september kell 9.15
3	Varstu Keskkool	1. september kell 8.30
4	Vastseliina Gümnaasium	1. september kell 9.00
5	Võru Kreutzwaldi Gümnaasium	1. september kell 10.00
6	Võru Täiskasvanute Gümnaasium	1. september kell 16.00
7	Haanja Kool	1. september kell 10.00
8	Krabi Põhikool	1. september kell 10.00
9	Kuldre Kool	1. september kell 9.00
10	Kääpa Põhikool	1. september kell 9.00
11	Meremäe Kool	1. september kell 10.00
12	Misso Kool	1. september kell 10.00
13	Mõniste Kool	1. september kell 10.00
14	Osula Põhikool	1. september kell 9.00
15	Pikakannu Kool	1. september kell 9.00
16	Puiga Põhikool	1. september kell 9.00
17	Rõuge Põhikool	1. september kell 9.00
18	Sõmerpalu Põhikool	1. september kell 11.00
19	Võru I Põhikool	1. september kell 10.00 Paju tn 5A
20	Võru Kesklinna Kool	1. september kell 10.00
21	Leiutajate Külakool	1. september kell 11.00
22	Urvaste Kool	1. september kell 10.30
23	Võru Järve kool	1. september kell 11.00
24	Võrumaa Kutsehariduskeskus	1. september kell 9.00
25	Võru Muusikakool	1. september kell 15.00
26	Antsla Muusikakool	2. september kell 15.00
27	Vastseliina Muusikakool	1. september kell 11.00

Olete oodatud osa saama!

Võru riigigümnaasiumi direktoriks valiti Karmo Kurvits

Konkursi Võru riigigümnaasiumi direktori ametikoha täitmiseks võitis Jõgevamaalt Laiuselt pärit Karmo Kurvits (pildil), kes pälvis 9-liikmelise komisjoni üksmeelse toetuse.
Tartus sündinud ja sealses ülikoolis majandusteaduse magistrikraadi omandanud 28aastane Kurvits soovib saada asutatava Võru riigigümnaasiumi direktoriks, et olla kooli looja, vastutaja, eeskuju ja arendaja. “Võru riigigümnaasium võiks olla haridustempel, kuhu tullakse, mida usaldatakse ja armastatakse,” kõlab üks tema postulaate.
Karmo Kurvitsa sõnul ei saa Võru riigigümnaasium olema lihtsalt uus koolimaja linna vanimas muinsuskaitselises hoones, vaid loov ja ainuomase õhustikuga keskkond, kus väärtustatakse koolipere iga liiget ja tema individuaalset arengut, motiveeritud õppimist ja õpetamist ning traditsioone, ettevõtlikkust ja uuendusmeelsust. Ühtlasi väärtustab ta tihedat koostööd ja pühendumist ning kõigi – õpilaste, vanemate, vilistlaste, hoolekogu, koostööpartnerite ja kogukonna arvamusega arvestamist.
Oma noorusest hoolimata kogenud, aastaid Tartu kunstigümnaasiumis ja Tartu täiskasvanute gümnaasiumis õpetajaametit pidanud ning mitmete haridustööalaste preemiatega pärjatud Kurvits t öötab hetkel Miina Härma gümnaasiumis õppejuhina, Võru riigigümnaasiumiga seotud ülesandeid asub ta täitma esimesel võimalusel.
Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 360, õppetöö Seminari 1 renoveeritavas uues hoones algab 2015. aasta 1. septembril.
Ulis Guth

Pikakannu Kool kutsub osalema meistriklassides

Pikakannu Kool ootab kõiki huvilisi juunis ja augustis osalema erinevates meistriklassides.

Keraamika 20.juunil, 8. ja 22. augustil – juhendab võrukestele tuntud – armastatud Aivar Rumvolt. Tänu Kodanikuühenduse Sihtkapitalile ja Šveitsi vabaühenduste Fondile ning Hooandjatele saab värskelt valmistatud keraamilise meistriteose ahjusoojalt kaasa – meie oma keraamikaahjust. Osaledes kõigil kolmel päeval, saab iga kord omandatu oskusi lihvida ja täiendada, aga võib tulla ka ainult üheks päevaks.

Kitarr 20.ja 21.juunil – juhendab Aldo Järve, tuntud Moro nime all. Moro õpetab igapäevaselt kitarrimängu nii noortele kui vanadele , on mänginud erinevates muusikalistes koosseisudes ( Zorbas). Meistriklassis võivad osaleda nii algajad, kes esimest korda kitarri kätte võtavad kui ka need, kelle eelnevad oskused lubavad huvi tunda fingerstyle vastu. Soovitav on kaasa võtta oma kitarr.

Parmupill – 20. juunil on juhendajaks Mikk Sarv ja 22. augustil Jaak Johanson. Parmupill, arvatavasti üks vanimaid muusikariistu maailmas, on eestlastele samaväärne torupilli ja kandlega. Oodatud on samuti nii algajad kui asjatundjad. Parmupilli saab soetada üsna taskukohase hinnaga igast muusikapoest. Või miks mitte – Vastseliina laadal!

Trummid – 21. juunil tuleb trummikomplektiga kohale Võru kandist pärit Andres Neissaar. Saab teada, miks neid trumme korraga nii palju peab olema, ise trummipulki kätte võtta ja järele proovida, kuidas nad kõik kõlavad! Augustis loodame tutvust teha šamaanitrummi saladustega. Loe edasi: Pikakannu Kool kutsub osalema meistriklassides

Väike-Maarja gümnaasiuminoored hakkavad päikesepaneele ehitama

Homme, 4. juunil toimub Puhta Vee Teemapargi vastavatud õppeklassis esimene töötuba, kus „Energia ja noored“ projekti raames õpetatakse Väike-Maarja Gümnaasiumi noori valmistama päikesepaneele. Projekti eestvedaja, energeetikatudengi Margus Potisepa sõnul on oluline, et kooliõpilased teaksid rohkem Eesti energiasüsteemist, et tulevikus paremini enda energiatarbimist planeerida ning otsustusprotsessides osaleda.

„Koolinoored ehitavad MTÜ Eco-Nomicsi juhendajate abiga päikesepaneelid algusest lõpuni, kasutades fotoelemente, tinaribasid, silikooni, jootetina ja –vedelikku, markereid ja juhtmeid elektritootmiseks päiksevalgusest. Kui keegi, kellel ei ole elektriku kutsepabereid ja/või haridust, ehitab ise endale off-grid päikesepaneelid, siis see tundub ebareaalne, kuid on siiski täiesti võimalik. Eestis suudetakse juba mitu aastat ise päikesepaneele ehitada,“ selgitas MTÜ Eco-Nomicsi juhatuse liige Jim Self.

Puhta vee teemapargi õppeprogrammi käigus tutvutakse koolinoortele veel lokaalse päikse- ja tuuleenergia taastuvenergia väikelahendusi, põletatakse katseks fossiilset kütust, saadakse algteadmisi energiatootmisest, osaletakse energiamängus ja mängitakse kaasa fotosünteesi protsessis.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.
MTÜ Ökokratt

Aoluu-uurmistüü võit tull’ Võromaalõ

Eesti kooliopilaisi aoluu-uurmistöie võistlusõ võitsõ Vahtsõliina gümnaasiumi 11. klassi opilasõ Keiri Hanna tüü «Nõvvokogo-aigsõ tuutmishuunõ Vahtsõliina vallah».

«Hanna tüü om väega põh’alik, vanõmbidõ abiga tekk’ tä pildi ja jutu egäst huunõst,» seletäs Hanna juhendaja, oppaja Nagla Küllike. «Piirkund oll’ Vahtsõliina sovhoos, osa Võidu sovhoosist (Setomaa jago oll’ vällä jäetü) ja Sõprusõ kolhoos.» Tõnõ timä juhendet tüü sai võistlusõl kolmanda kotussõ: 12. klassi opilasõ Haljasõ Anneli «Arstiabist Missoh Misso jaoskunna-haigõmaja perrä». Anneli tüü sai ka riigiarhiivi eräavvohinna.

Gümnaasiumiopilaisi töiest oll’ viil hää Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi opilasõ Leberehti Sandri tüü «Võro liina juubõlipidostusõ» (juhendaja Kengi Kaja). Är märgiti katsa Vana Võromaa gümnaasiumiopilasõ tüü.

Võrokõsõ olli kõva ka uurmistöie võistlusõ põhikoolijaon. Kolmanda kotussõ sai Võro Keskliina kooli opilasõ Külmä Jürgeni tüü «Peränd terves elos» (juhendaja Ojala Tiiu) ja viiendä kotussõ Lutsu Anneli, Tuvikese Triinu, Lepla Sandri ja Kõomäe Käroli ütine tüü «Hõissa pulma!».

Eesti rahva muusõumi eräavvohinna sai Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi opilasõ Resti Kätlini tüü Resti Arvi eloluust (juhendaja Rünga Katre). Är märgiti viil kuvvõ Vana Võromaa opilasõ tüü.

Kooliopilaisi aoluu-uurmistöie võistlusõ kõrrald’ Eesti aoluu- ja ütiskunnaoppajidõ selts joba 15. kõrda. Seo kooliaasta võistlusõ teema oll’ «Peränd om perändüs». Võistlusõ preemiä pand’ vällä Eesti president. Võistlusõlõ saadõti 138 tüüd. Võitja kuulutõdi vällä 2.05. Tarton. Uurmistüü läävä Eesti kirändüsmuusõumi kultuuriluu arhiivi ja ka Võromaa muusõummi.

Ruusmaa Arthur, Uma Leht

Hea kool ja lasteaed minu lapsele on mu enda teha

MTÜ Terve Pere Seltsi korraldusel ja Eesti Lastevanemate Liidu toel toimus Parksepas Võrumaa esimene Terve Pere Hariduspäev, kus omanäolisi haridusalgatusi tutvustasid Leiutajate Külakooli, Krabi Põhikooli, koduõppe, Keelepesä ja waldorflasteaia Terve Pere Aed eestvedajad. Oma peegelduse kuuldud ettekannetele andis Pille Liblik Haridus- ja Teadusministeeriumist, juturingis osales ka Riigikogu liige Lisa-Ly Pakosta.

Võru maavanem Andres Kõiv tunnustas oma tervituskõnes kõiki julgeid lapsevanemaid ja haridusalgatuste eestvedajaid, kes on otsustanud rikastada muutlike tuultega haridusmaastikku. Tõepoolest vajab peavoolu kõrval tegutsemist alustav kool või lasteaed julgeid ning ettevõtlikke eestvedajaid. Enamasti saadakse inspiratsiooni selliseks tegutsemiseks omaenda lastelt, püüdes pakkuda oma pere võsudele parimat võimalikku haridust. Arusaam parimast haridusest on mitmekülgne, kuid Hariduspäeval jäi kõlama mõte, et hea haridus aitab kasvada teadlikuks, teotahteliseks ning loovaks täiskasvanuks.

Leiutajate Külakool
Leiutajate Külakooli idee autor Kadi Noor rääkis, et põhjused kooli loomiseks tulid nii temast endast kui ka tema lastest. “Kord, kui mulle sattus kätte Lindgreni “Röövlitütar Ronja”, taipasin, et kool ei pea olema niisugune nagu ta on, vaid elada võib täiel rinnal, õppides igal elatud sekundil. Kool peaks õpetama inimest päriselt elama,“ lausus Kadi, kes nendib kahetsusega, et tema 12 kooliaastat libisesid küll üsna jälgijätmatult mööda külgi maha. Kõik eluks olulise on ta pidanud hiljem järgi õppima. Möödunud esimesele Leiutajate Külakooli aastale tagasi vaadates arvab Kadi, et parimad õpetajad on olnud lapsed ise. Oma südame ning iseendaga kontaktis olemist peab Kadi koolihariduse olulisimaks osaks, ning just seda loodab Leiutajate Külakool oma õpilastele õpetada.
Loe edasi: Hea kool ja lasteaed minu lapsele on mu enda teha

Rosmal tuleb põnev intuitiivpedagoogika kursus

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Haridusselts ja Rosma Koolituskeskus kutsuvad kõiki huvilisi osalema intuitiivpedagoogika kursusel, mille läbivaks teemaks on mäng, improvisatsioon, laul ja maalimine. Täiskasvanutele mõeldud kursus toimub Põlva külje all Rosmal 2.-4. maini ning kursust tulevad juhendama Pär Åhlbom, Merete Løvlie ja Sinikka Mikkola Rootsist Solviki koolist.

Täpsema info ja päevakava leiab siit. Registreerumine meilitsi aadressil johannes@neti.ee, kontakttelefon +372 79 94 159.

Solviki kooli ja intuitiivpedagoogika tutvustuseks sobib väljavõte Evelin Tamme blogist ja artiklist “Inimese vabadus kasvada”:

“Solviki koolis Rootsimaal on kunstnik, muusik, helilooja ja õpetaja Pär Ahlbom 50 aasta vältel töötanud välja originaalse lähenemise õpetamisele, mida ta ise nimetab intuitiivpedagoogikaks. Üheks olulisemaks meetodiks Solviki kooli klassis on mäng.

Pär Ahlbom leiab, et laps ei saa õppida enne, kui ta ei ole vabanenud hirmudest, enne kui ta tunneb ennast turvaliselt, on söönud kõhu täis ja leidnud oma koha grupis. Kool ja õpetaja peavad lastele tagama baasrahulolu. Tee selleni viib läbi mängu. Solviki koolis on mäng põhiline kuni kolmanda klassini, aga ka sealt edasi mängitakse samuti iga päev.

Mängud Solvikis on väga mitmekülgsed ja enamasti ühendavad endas kiiruse, julguse, kommunikatsiooni, koostöö, koordinatsiooni, loovuse jne. Mängude eesmärgiks on panna proovile iseennast, õppida tundma oma keha, selle võimalusi, tugevusi ja nõrkusi, tegema koostööd grupis, olla üheskoos rõõmsad ja naerda. Neid mänge nimetatakse ka primaarmängudeks. Sageli kasutatakse
erinevaid lihtsaid ja käepäraseid vahendeid nagu pulgad, mütsid, pingid, vaibad, pillid. Enamusprimaarmänge on Pär ise aastate jooksul loonud ja neid oma kolleegidele õpetanud. Loe edasi: Rosmal tuleb põnev intuitiivpedagoogika kursus

Kääpa Põhikoolil on oma edulugu

Kääpa Põhikool on võtnud haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ põhimõtted praktikas kasutusele.

Ettevõtlikkuse projektidega alustati juba kümmekond aastat tagasi. Kooli õppetöö aluseks on riiklik õppekava, kuhu on sisse kirjutatud läbiva teemana ettevõtlikkuse arendamine.

Eesmärgiks seati, et meie koolis õpiksid nutikad ja tulevikus edukalt hakkamasaavad lapsed, et kool oleks huvitav ja atraktiivne nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele ja kogukonnale.

Aastast 1999 osaletakse ülemaailmses koolide keskkonnaprogrammis GLOBE. Õpilased teevad regulaarseid keskkonnamõõtmisi ja andmed saadetakse Interneti kaudu GLOBE keskusesse USA-s. Igal suvel osaletakse üle-eestilistel kokkutulekutel, samuti on oldud ise korraldaja rollis. Õpilased on saavutanud häid tulemusi keskkonnaalaste uurimistööde konkurssidel. Kahel viimasel aastal on õpilase töö pälvinud USA saatkonna auhinna (auhind antakse välja ühele põhikooli- ja ühele gümnaasiumiõpilasele).

Aastatel 2000 – 2003 osaleti noorte tööhõive alases projektis koos Soome kooliga Vaalast – Vaalan Yhtenäiskoulu ja Friedrich-von-Spee kooliga Paderbornist Saksamaalt. Selle projekti põhiväärtuseks oli püsivate koostöösuhete rajamine partnerkoolide vahel. Sellest ajast saadik (13 aastat) toimuvad igal aastal meie ja saksa kooli 8. klassi õpilaste nädalased tööpraktikad Saksamaal ning Eestis, Võrumaal. Praktika käigus saavad õpilased tutvuda erinevate kutsevaliku võimalustega. Näiteks Kääpa kooli õpilased on olnud praktikal Volkswageni ja Siemensi tehases ning paljudes teistes ettevõtetes Saksamaal. Ühiseid tegevusi on kajastatud ka Friedrich-von-Spee kooli kodulehel. Viimasest Saksamaal käimisest kirjutasid õpilased Kääpa kooli ajalehes „Kooli silm“ . Lehes olevalt fotolt on näha, et koostööd kroonib Euroopa südamesse, Paderborni kooli juurde püstitatud teeviit – Kääpa 1352 km. Alates selles õppeaastast asub samasugune viidapost sõpruskoolide nimedega ka Kääpa kooli juures. Loe edasi: Kääpa Põhikoolil on oma edulugu

Heimtali põhikooli hariduskonvrentsil oli tunda Viljandimaa valdade ühinemise hõngu

Viljandi suurvalla hariduskonverents toimus Heimtali mõisakoolis.

Praegu on kestmas üleriigiline karjäärinädal. Viljandimal ajaloolises mõisahoones paiknevas Heimtali põhikoolis räägiti aga elukutsevaliku ja edasiõppimisega seonduvast ning sellele lähedastest teemadest kevadisel koolivaheajal toimunud hariduskonvrentsil “Kolleegilt kolleegile”.

Heimtali põhikooli õppealajuhataja Urve Muki sõnul ajendas esimest korda toimunud konvrentsi korraldama tuntud tõde, et inimene õpib kogu elu, ja asjaolu, et iseäranis järjepidevalt ja põhjalikult tuleb ennast täiendada õpetajatel.

“Enamik meie kooli õpetajaid on olnud varmad end täiendama nii ainealaselt kui ka üldpedagoogilist professionaalsust pakkuvates valdkonades,” sõnas Urve Mukk. “Silmaringi avardamise peaeesmärk on õpilaste mitmekülgne areng.”

Et Heimtalis on mõisakool, pidas sissejuhatava ettekande “Ajastu põhimõtted õpilase kujundamisel mõisakoolis” oma ala entusiast, õpilaste kodu-uurimistööde juhendaja ja kooli noogiidide väljaõpetaja Imbi-Sirje Torm. Ta märkis, et lävimine erudeeritud mõisaperega võimaldas Heimtali kandi taluperemeestel, perenaistel ja nende lastel viisakaid kombeid ja vaimseid väärtusi õppida, mis olid levinud toona arenenud Euroopas.

“Küllap pärineb nendest kaugetest aegadest ka praegune Heimtali kandi inimeste kultuurne eluhoiak,” arvas pedagoog.

Loe edasi: Heimtali põhikooli hariduskonvrentsil oli tunda Viljandimaa valdade ühinemise hõngu

Võru linn astub samme riikliku gümnaasiumi loomiseks

Hoones, kus praegu tegutseb Võru I põhikool, hakkab tulevikus pärast hoone renoveerimist asuma riigigümnaasium.

Mullu 28. veebruaril haridus- ja teadusministeeriumi ning Võru linna vahel sõlmitud kokkuleppega loodi eeldused Võru linna akadeemilise gümnaasiumi loomiseks. Praeguseks on koolivõrgu ümberkorraldamisega seotud osapooled jõudnud seisukohale, et nii Võru Kreutzwaldi gümnaasium kui ka Võru I põhikool tuleb likvideerida ning moodustada kaks uut kooli – klassikaline gümnaasium ja põhikool.

Ümberkorraldustega tahetakse luua maakonna õpilastele tänapäeva nõuetele vastav õppekeskkond ning ühtlasi rekonstrueerida Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbrus.

Projekti, mille kogumaksumus on 5 040 000 eurot, toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning omaosaluse 15% katab vastavalt eespool nimetatud kokkuleppele haridus- ja teadusministeerium. Kui kõik läheb plaanipäraselt, alustatakse õppetööga Seminari 1 majja rajatavas riigigümnaasiumis alates 1. septembrist 2015.

Õpetajaks konkursi kaudu

Haridus- ja teadusministeerium on kogu aeg olnud seisukohal, et koolide ümberkorraldamise viis on linna enda otsustada, tulemuseks peab olema akadeemilise gümnaasiumi tekkimine ning selle üleandmine riigile. Vastavalt 12. detsembril 2012 tehtud Võru linnavolikogu otsusele oleks Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist saanud akadeemiline gümnaasium asukohaga Seminari tn 1 ning kooli põhikooli klassid oleks liidetud Võru I põhikooliga aadressil Kooli tn 7. Sellise otsuse puuduseks oli, et koolide töötajate koosseisud oleks komplekteeritud sisuliselt konkursita. See tekitas õpetajaskonnas rahulolematust ning olukorra lahendamiseks moodustas Võru linnavalitsus 30. veebruaril 2013 hariduskorralduse töörühma.

Loe edasi: Võru linn astub samme riikliku gümnaasiumi loomiseks

Eesti Energia pakub üle 100 praktikakoha

Eesti Energia pakub sel kevadel ja suvel kõrg- ja kutsekoolide õppuritele rohkem kui 100 praktikakohta. Praktikante ootavad kõik Eesti Energia kontserni ettevõtted üle Eesti.

Eesti Energia ootab praktikale erineva tausta ja ettevalmistusega noori, nii kutsekoolidest kui ülikoolidest. Praktikakohti pakutakse kõikides ettevõtte tegevusvaldkondades: põlevkivi kaevandamises, elektri, soojuse ja vedelkütuste tootmises, energia jaotamises ja müügis või hoopis äriarenduse üksustes uudsete äri- ja tehnoloogialahenduste loomisel.

Eesti Energia välise järelkasvu projektijuhi Mirjam Lindpere sõnul pakub praktika Eesti Energias kõrg- ja kutsekoolide õppuritele võimalust saada ettekujutus eesootavast tööelust.

“Praktika pakub tudengile head võimalust omandada töökogemust valitud erialal ja saada uusi teadmisi parimate asjatundjate juhendamisel. Ettevõtte jaoks on praktika hea võimalus tutvuda ettevõtlike ja asjatundlike noortega, keda saab pärast kooli lõpetamist Eesti Energia meeskonnaga liituma kutsuda,” julgustas Lindpere Eesti Energiasse praktikale kandideerima.

Sõltuvalt praktikandi ettevalmistusest ja ülesannetest maksab Eesti Energia praktikantidele tasu ning tublimatele võidakse praktika lõppedes teha tööpakkumine edasiseks tööks Eesti Energias.

Kõrgkoolidest ootab Eesti Energia praktikale eelkõige järgmiste valdkondade õppureid – automaatika, ehitus, elektro- ja soojusenergeetika, geoloogia ja mäendus, IT, keemia ja kütuste tehnoloogia, masinaehitus ja mehhatroonika, tootearendus, matemaatika, statistika ja majandus. Kutsekoolide õppuritest on oodatud eelkõige järgmistel erialadel õppijad – automaatik, elektrik, keemiaprotsesside operaator, keevitaja, mehhatroonik ja soojusseadmete käitaja. Praktikakohti pakutakse ka teiste erialade õppuritele.

Ülevaadet pakutavatest praktikakohtadest leiab Eesti Energia kodulehelt aadressilt www.energia.ee/praktika. 4. märtsil saab praktikavõimaluste kohta lisainfot ka Võti Tulevikku karjäärimessilt. Avaldusi praktikakohtadele kandideerijatelt oodatakse hiljemalt 31. märtsiks.

Möödunud aastal käis Eesti Energia ettevõtetes kokku ligi 300 praktikanti.

Eliis Vennik

Lastekaitse Liit: koolikiusamine on ühiskonnas probleem

MTÜ Lastekaitse Liit ja Statoil Fuel & Retail Eesti AS sõlmisid koostöölepingu, mille alusel Eesti juhtiv mootorikütuste jaemüüja toetab ligi 16 000 euroga lasteaedades edukaks osutunud projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ teadvustamist ühiskonnas ja üleminekut koolidesse.

„President Toomas Hendrik Ilves rõhutas vabariigi aastapäeva kõnes hariduse tähtsust. Koolikiusamine aga võib kõik hea hariduse nimel tehtud pingutused hõlpsalt nullida. Seetõttu peaks positiivsema ja sõbralikuma koolikeskkonna arendamisse panustama mitte ainult poliitikud, kohalikud omavalitsused ja õpetajad, vaid ka lapsevanemad ja laiem üldsus tervikuna,“ ütles Statoil Fuel & Retail Eesti AS kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts. Ta kinnitas, et otsuse toetada Lastekaitse Liidu projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ tegid ettevõtte töötajad ühise hääletuse põhjal.

Lastekaitse Liidu president Loone Otsa sõnul kannatab hinnanguliselt iga viies õpilane pideva koolikiusamise all. See on väga selge signaal, et kiusamisennetust tuleb lisaks lasteaedadele juurutada ka järjepidevalt ning jätkuvalt koolides. „Pilootprojekt algas 10 lasteaias aastal 2010 ja on tänaseks jõudnud juba 347 lasteaeda üle Eesti. Sellega liitutakse pidevalt. Kuivõrd ligi 60% lasteaeda on juba kaasatud, oli igati loogiline laiendada sama metoodikat ka koolidesse. Novembris 2013 alustas 25 pilootkooli üle Eesti,“ rääkis Loone Ots. Ta kinnitas, et laienemise suurim takistus on seni olnud ressursside nappus ja tegevuste lühiajalisus. Loe edasi: Lastekaitse Liit: koolikiusamine on ühiskonnas probleem

Orava kooli oppaja sai Käisi-preemiä

Kiviti Kadri. Säinasti Ene pilt, Uma Leht

29. märdikuul anti kätte timahavadsõ Käisi Johannese seltsi preemiä. Käisi (Kääso) Johannes oll´ Põlva küle alt Rosmalt peri koolioppusõ vahtsõndaja.

Preemiä antas ütele Põlva maakunnast ja ütele muialt Eestist peri oppajalõ, kiä uman tüün Käisi perändit tähtsäs pidävä. Põlva maakunnah sai seokõrd preemiä Orava kooli luudusainidõ ja inemiseoppusõ oppaja Kiviti Kadri (50).

Kadri oll’ edimäne, kiä alost’ Orava koolih väläh opmisõ tunnõ. Tä om kõgõ haardnu oppamisõ mano kodokotussõ kultuuriluku.
Tä nakas’ latsiga üteh puutrih päästrehkendämist tegemä ja käü Põlva maakunna oppajidõga pranglimisõ võistlusõl.

«Olõ iks tahtnu tetä tunnih midägi põnõvat, et latsõ herevil olõssi ja näile vahtsõ as’a parõmbalõ miilde jäässi,» kõnõl’ Kiviti Kadri. «Tuud kutsutas nüüt avastustii meetodis, a vanastõ olli nuu Käisi Johannesõ põhitiidmise. Ma usu, et seo tunnustus sund minno viil rohkõmb Käisi mõttit tarvitama. Ma löüdse, et olõ Käisiga ütel pääväl sündünü – õnnõ 77 aastat ildamba.»

Koolih om Kadri klassioppajidõ ja tervüseedendüse iistvidäjä, oppas rahvatandsu, koolitas tõisi oppajit. Pääle tuu om tä Piusah turistõlõ giidis. Timahavanõ tõnõ Käisi-preemiä anti Talina Vindi latsiaia oppajalõ Minlibajeva Hedile.

Edimäst kõrda anti Käisi-preemiä vällä 1985. aastal, ku oll’ Käisi 100. sünnüaastapäiv. Preemiä lei Vilde nimeline kolhoos, no pand preemiä vällä Peri põllumajandusütistü. «Käis alost’ umma haritlasõtiid Rosma koolist, selle olõmi preemiäga köüdedü. Tahami traditsiooni iks edesi viiä, selle et Käisi mõttõ ja meetodi omma õigõ, noid saa pruuki ka täämbädsel pääväl,» selet’ ütistü juhatusõ liigõ Timmermanni Eero.

Säinasti Ene, Uma Leht

Meremäe koolis peeti rahvusvahelist õppepäeva

27. novembril toimus Meremäe Koolis 5.-7. klassi õpilastele rahvusvaheline õppepäev teemal “Innovaatiline ja ettevõtlik kool”.

Kohale oli tulnud 60 õpilast-õpetajat kaheteistkümnest Võrumaa koolist (Parksepa KK, Krabi, Rõuge, Kääpa, Osula ning Võru I Põhikool, Haanja Kool, Misso Kool, Vastseliina Gümnaasium, Antsla Kool, Võru Kesklinna Kool, Mõniste Kool) ning Värska Gümnaasiumist ja Petseri Lingvistilisest Gümnaasiumist.

Pärast registreerumist toimus saalis robotite esitlus Haanja kooli ja Meremäe kooli poolt. Järgnesid näidistunnid. Füüsika-muusikatunnis valmistati õpetajate Pai ja Tarrose juhendamisel klaasist veepille, häälestati need ja mängiti lugusid.

Pärimuskultuuri-keeletunnis tutvustasid õpetajad Tarros ja Palm seto rõivaid. Koos kuulati-vaadati ettekannet, täideti töölehti ning lauldi seto laulu.

Tehnoloogia ja sporditunni ühes osas tutvustas Kaido Kaas pulbervärvimistehnikat. Sai värvida võtmehoidjaid ning teha neile graveeringuid. Sporditunni osas toimus interaktiivne jooksuvõistlus. Õpetaja Rästase juhendamisel korraldasid Meremäe kooli õpilased jooksuvõistluse X-BOXi abiga. Loe edasi: Meremäe koolis peeti rahvusvahelist õppepäeva

Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man

Viis last ja 14 latsõlast hoitva umma vannaimmä, inneskist Ruusmäe kooli algklassõ ja võro keele oppajat Oro Leilit (70) nii väega ja panni uma tundõ nii ilosahe kirja, et Leili valiti timahava Eesti aasta vanaimäs.

«Ku ma sai kutsõ pääliina, sis tükk aigu mõtli, et mis taa asi tähendäs. Sis tull’ miilde, kuis tütär käve mu man arvutist pilti otsmah, koh ma latsõlatsiga üteh olõ,» selet’ hää detektiivinõnaga Leili. «Küsse sis tütre käest ja tä ütel’ as’a är.»
Eesti vanavanõmbidõ fond tennäs’ säitsmendät aastat kümmet imelist vannavanõmbat ja valisi neländät aastat näide siäst viil aasta vanaimä ja vanaesä.

Leili arvas’, et kimmähe om timäst pall’o tublimpi. «Aasta vanaesä kasvatas ütsindä kolmõ latsõlast, mul käävä latsõlatsõ iks õnnõ küläh!»

Leili vällävalimisõl mõiu arvada latsõlatsi ilosa ja süämest kirja pantu hää sõna, näütüses: «Mi vanaimä om mi jaos kõgõ olõman olnu ja avitas sis kah, ku sa esi viil arvogi saa-i, et sul api vaia om. Vanaimä om kõiki opanu lugõma, avitanu koolitüüd tetä, üllätüs-taskuraha pangakontolõ tekütänü, toonu meile maitsvit purgisüüke ja tsäihaino, kõlistanu inne tähtsit kontrolltöid ja eksämme. Tä tund kõgõ huvvi, kuis meil lännü om ja om läbi lugõnu suurõmba jao mi loomingust, eski magistritüü, mille sisu tälle võõras jääs. Kõgõ löüd tä põhjusõ meid kittä ja mi ettevõtmiisi julgusta.»

Päält ummi latsõlatsi om Leili umas võtnu viis kasulatsõlast. «Nigu seoilmaao elo om – kärgpere muudu asi,» selet’ tä.
Latsõlatsõ tulõva Leili mano päämidselt koolivaheaol. Nigu nä esi omma ütelnü, kisk määnegi vägi näid iks Ruusmäele – vanaimä man om näid kõgõ hulga kuun ja lusti pall’o. Loe edasi: Ruusmäel vanaimä man – Eesti aasta vanaimä man

Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku

Uus lasteraamat "Liisi talu" kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA — Uus lasteraamat “Liisi talu” kõneleb elust mahetalus. Foto: EMSA

Kuressaare Pargi lasteaed võõrustas Kihelkonna valla mahetalunikku Aivar Kallast, kes tuli mahetalu tegemistest rohke pildimaterjaliga rääkima. Lasteaia 4-, 5- ja 6-aastased lapsed, keda oli kokku 60, olid varmad ka oma teadmisi demonstreerima, kui tuli küsimuseks, et kes on ute laps või vasika ema.

„Rääkisin lastele, mis on mahetalu ja kuidas seal loomi kasvatatakse: et meie jaoks on oluline see, et loomadel oleks palju ruumi ja nad saaksid elada nii nagu neile meeldib. Lastele meeldis mõte, et mahetalus on väike kari, sest suhted inimeste ja loomade vahel peavad olema sõbralikud,“ rääkis mahetalunik Aivar Kallas. „Linnalastele kipub tänapäeval maaelu võõraks jääma. Ammugi ei teata, mis teeb ühest talupidamisest mahetalu. Nüüd oli laste ees aga ehe talumees, kes näitas pilte oma talust ja kutsus neid ka kohapeale külla,“ lisas Aivar Kallas.

„Lastega tehtud üritused on alati väga positiivse energiaga,“ ütles projekti üks eestvedajatest Merit Mikk. „Lastel on raske mahetoidu eeliseid teoreetiliselt mõista, hoopis teine asi on mahepõllumajanduse toimimist oma silmaga näha. Mahetoidu pakkumisega peaks kindlasti kaasas käima ka mahepõllumajanduse tutvustus.“ Loe edasi: Kuressaare Pargi lasteaia lapsed võõrustasid mahetalunikku