kool – Lehekülg 10 – Külauudised

Eedi Lelov: ‘ahvima’ on üks väheseid tegusõnasid, mis tuletatud looma nimetusest

Imbi Jalakas soovib lustakat ahviaastat ja põnevaid loenguid Sindi gümnaasiumi raamatukogus. Selleks puhuks on ta koostanud rikkaliku materjaliga õppestendi ja kutsunud vestlema Eedi Lelovi, kes asus käesoleval õppeaastal Sindi gümnaasiumis bioloogiat õpetama.

Eedi Lelov valmistub loenguks ahvidest ja inimestest Foto Urmas Saard — Eedi Lelov valmistub loenguks ahvidest ja inimestest. Foto: Urmas Saard

Kui kümmekond aastat tagasi võis Sindi gümnaasiumi raamatukoguhoidja Imbi Jalakas rõõmustada kooliraamatukogude kontrolli käigus tema kogule omistatud kõrgeima järgu üle, siis usutavasti saavad tänased õpilased olla sama rõõmsad ja rahulolevad kunagise taseme püsimise pärast. Eeskujulik tase ei tähenda üksnes fondi valikut ja suurepäraseid ruume, vaid ka pidevat õpilastega tehtavat tööd.

Millal see oligi, kui miljonite inimeste parimate lapsepõlvemälestuste hulka kuuluv kaisukaru tähistas ühes pehmete järeltulijatega oma auväärset sünnipäeva? Oli nagu eile, sest Jalakas tutvustas mänguasja sedavõrd meeldiva esitlusega. Mullu sügisel valmistas tunnustatud bibliograaf ülevaatliku stendi brittide teejoomise tavadest. Tema jutustust tuli kuulama Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Holtby, keda kuuldud jutt vaimustas sedavõrd, et kutsus raamatukoguhoidja Briti päevade raames korraldatud suursaadiku vastuvõtule. Koostatud stend aga rändas Tallinnas asuvasse suursaatkonda vaatamiseks.

Loe edasi: Eedi Lelov: ‘ahvima’ on üks väheseid tegusõnasid, mis tuletatud looma nimetusest

Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Sindis laulis Artur Valdre:

Piduliku kogunemise lõpetas Artur Valdre Eesti skautide ja noorkotkaste hümniga Foto Urmas Saard — Piduliku kogunemise lõpetas Artur Valdre Eesti skautide ja noorkotkaste hümniga „Eestimaa, mu isamaa“. Foto: Urmas Saard

„Eesti vaprad vanemad
vaimuvallast vaatavad.
Pääs neil paistvad pärlikroonid,
võidulaulud nende suul,
kojas kuninglikud troonid,
:,: kuldsed kandled palmipuul. :,:“

Kui Sindi naaberlinnas Pärnus valmistab riigile olulistel tähtpäevadel koolinoorte osavõtmatus tõsist muret, siis selles väikeses kogukonnas on olukord täiesti vastupidine ja õpilasi kasvatatakse pidevas isamaa armastuse vaimus. Ühtlasi püütakse säilitada mõõdukust, et väljakujunemise eas noortele jätkuks ruumi ka iseseisvaks otsustamiseks. Kooli direktor Ain Keerup selgitas, et näiteks möödunud aastal tähistati Tartu rahu aastapäeva 9. kuni 12. klassi õpilaste osalemisel, aga käesoleval korral kaasati üksnes põhikooli õpilasi.

Sindil on ainulaadne eelis ja seepärast ei tekita heitlikud ilmastikuolud küsimusi. Vabadussõjas langenute mälestusmärk asetseb kooli aula seinal ja nii puudub vajadus tuulte, niiske jaheduse ja vihma tujukustega arvestada.

Loe edasi: Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Sindis laulis Artur Valdre:

Sindi õpilased kavatsevad lumeskulptuure ehitada

Tänane sulailm, mis kogu päeva on püsinud väheste temperatuurikõikumistega 2 ja 3 soojakraadi vahel, paneb murelikult mõtlema Sindi gümnaasiumi toredale kavatsusele korraldada 3. veebruaril lumeskulptuuride ehitamist.

Sindi gümnaasiumi lumelinna päev 2011 a 3 veebruaril Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi lumelinna päev 2011. a 3. veebruaril. Foto: Urmas Saard

Siinsel Läänemere äärsel laiuskraadil ei tea kunagi väga pikalt ette, kas järgmisel nädalal saab põlvist saadik lumes mütata või sulalumes sumbata. Aga lumerohkeid talvesid osatakse Sindis ikka sportlikult ja loominguliselt ära kasutada.

Priit Kask on lehitsenud vanu fotoalbumeid, mis meenutavad kaugemaid ja päris kaugeid aegu. Näiteks 20 aastat tagasi jätkus lund sedavõrd palju, et 23. veebruaril võis korraldada lumeskulptuuride konkursi. Seda on hiljemgi tehtud. Hästi on meeles Sindi Sõprade Seltsi eestvedamine.

5 aastat tagasi, samuti 3. veebruaril oli sobiv lumerohke aeg ja Sindi gümnaasiumis otsustati kohe juhust kasutades ka vägevaid lumeskulptuure ehitada. Tookord peeti koolihoone õuel, suusarajal ja majas sees ülekoolilist spordipäeva, mida siis nimetati naljatledes varajaseks vastlapäeva tähistamiseks. Tollel aastal langes vastlapäev naistepäevaga samale kuupäevale ja nii kaua ei tahetud oodata. Mine tea neid ilmasid, ikka peab võimalused kohe ära kasutama, ka pikema liu laskmiseks. Tänavu on vastlapäev 9. veebruaril.

Loe edasi: Sindi õpilased kavatsevad lumeskulptuure ehitada

Pärnu-Jaagupi üldhariduskooli uus nimi valitakse rahvahääletusel

Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi muutumisega põhikooliks avaneb vallarahval võimalus alates 4. jaanuarist valida koolile uus nimi.

Halinga vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liikmete ning õpetajate eeltöö tulemusena esitati valikuvariantideks Pärnu-Jaagupi Põhikool, Pärnu-Jaagupi Kool ja Jakobi Kool.

Hääletada saab Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi kodulehel www.pjg.ee kuni 17. jaanuarini (ka). Oma eelistuse andmisel on nõutud isikut tõendava dokumendi esitamine. Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi õpilased saavad kasutada oma pjg.ee kontot.

Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi õpilased ja õpetajad. Foto: Urmas Saard →

Raeküla koolis peeti teist korda jõululaata

Täna toimus jõululaat Pärnu Raeküla koolis, kus lisaks oma kooli 7 minifirmale ja töötubadele osalesid külalistena kõik Pärnu Ülejõe põhikooli minifirmad, üllatajana tuli kauplema ka Sindi gümnaasiumi õpilasfirma Säde.

Jõululaat Pärnu Raeküla koolis Foto Urmas Saard — Jõululaat Pärnu Raeküla koolis. Foto: Urmas Saard

„Selliselt suuremalt peame kooli õpilaslaata alles teist aastat. Varem oleme müüke teinud mingite teiste sündmuste, nagu reaalainete nädala või projektipäeva raames. Tänavu kutsusin külalistena osalemas ka kõik Pärnu Ülejõe põhikooli minifirmad,“ rääkis majandusõpetaja Kristi Suppi. Eelregistreerimise lehel on kirjas kokku 39 kaupleja nimetust. Kauplevad nii minifirmad kui töötoad. Junior Achievement Eesti kodulehelt saab teada, et minifirma on lihtsustatud variant õpilasfirma programmist, mis mõeldud ettevõtliku mõttelaadi arendamiseks ja ettevõtlusalaste põhiteadmiste andmiseks 7.-9.klassis.

Milles on siis töötubade erinevus? Suppi selgitas, et kui ametlikult registreeritud ÕF ja MF tegutsevad terve õppeaasta, siis töötoad on ühekordsed, konkreetseks ürituseks valmistunud meeskonnad. Suppi hinnangul oli väga suur abi töötubades osalevate õpilaste vanematelt. Õpetajatest abistas oma õpilasi Pille Nurk (3.a), kes on ka Pärnu Ülejõe Põhikooli MF L.A.M konsultant. Veel nimetas ta õpetajaid Anneli Kõrge (6.a), Sirle Sikk (6.b) ja Anu Helemäe (7.a).

Loe edasi: Raeküla koolis peeti teist korda jõululaata

Jõululaat 2015 Sindi gümnaasiumis

„Te kõik saate rikkamaks, kui mitte raha, siis vähemasti kogemuste poolest,“ ütles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup eile õhtul kooli 15. õpilaslaata avades.

Kauneid vanikuid valmistanud neiud pälvisid looduslaua preemia – RMK raamatu Lumise metsa rõõm ja linnapealt saadi kingituseks Sindi linna vapiga tass Foto Urmas Saard — Kauneid vanikuid valmistanud neiud pälvisid looduslaua preemia – RMK raamatu “Lumise metsa rõõm” ja linnapealt saadi kingituseks Sindi linna vapiga tass. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilaste jõululaadad on omataoliste seas Pärnumaal kõige pikema traditsiooniga ja toimusid käesoleval korral taas tagasihoidliku ümmarguse numbriga tähistatult.

Õpilaslaat Junior Achievement egiidi all

„Tol ajal alustades oli direktoriks Mari Suurväli, mina töötasin majandusjuhatajana ja andsin paralleelselt majandusõpet,“ meenutas algusaastaid praegugi Sindi gümnaasiumis tunde andev õpetaja Kristi Suppi, kes oli esimeste õpilaslaatade üheks peamiseks korraldajaks. Laadal olid esindatud nii õpilasfirmad (ÕF) kui minifirmad (MF). ÕF on Junior Achievement Eesti gümnaasiumiastme õpilaste ettevõtlusõppe programmi osana majandusõppe kõrvale asutatud väike-ettevõte selleks, et tulemuslikumalt omandada äritegevuse aluseid, arendades nõnda noorte algatusvõimet ja tahet iseseisvalt tegutseda. Junior Achievement Eesti peab tähtsaks õppimist tegevuse kaudu. Seepärast on ka Sindi gümnaasium juba aastaid tagasi mõtestanud oma ettevõtmise sõnadesse „Ole tegus“ ja täiendanud öeldut motona Valmar Adamsi sõnaseades: „Tee, mida suudad. Täna veel jõuad, homme on hilja!“

Loe edasi: Jõululaat 2015 Sindi gümnaasiumis

Jäärmark elab edasi!

Kui eelmisel õppeaastal lõpetas Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi viimane lend, tekkis minul kui õpetajal küsimus, kas ka Jäärmark lõpetab? Tänaseks on kahtlused hajunud!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Kristi Suppi, foto erakogust

Juba 23 aastat on Eestis tegutsenud SA Junior Achievement Eesti, kes tegeleb mini- ja õpilasfirmade programmidega, et ettevõtlus- ja majandusõpe oleks kättesaadav Eesti koolides. Pärnumaa koolid on aktiivselt haakunud nende programmidega algusest peale. Alles käesolevast aastast on hakatud ka riiklikul tasandil hoogsalt ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet toetama.

Kaheksa aastat tagasi tekkis idee, et kui meil on nii palju õppefirmasid, siis miks mitte pakkuda neile võimalust müüa oma tooteid ka kodulinnas? Kas seda peaksid organiseerima ainut õpetajad? Aga miks mitte anda võimalust õpilastele endile organiseerimiskogemuste saamiseks? Nii sündis üritus „Jäärmark“ – õpilaste projektimeeskond korraldabki müügipäeva „õpilastelt õpilastele“, kus saavad osaleda nii mini- ja õpilasfirmad, kui ka nooremad õpilased oma töötubades valminud toodetega, olgugi, et nende vanus ei luba veel õppefirmat luua.

Loe edasi: Jäärmark elab edasi!

Sindi muusikakooli nimi vajas parandamist

12. novembril toimunud Sindi linnavolikogu istungil otsustati kinnitada Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli uus põhimäärus, mis muudab kooli nime senise Karl Jüri Rammi asemel Karl Rammi nimeliseks Sindi Muusikakooliks.

Karl Jüri Rammi portree Sindi muusikakooli saali seinal, kunstnik Vello Paluoja töö Foto Urmas Saard — Karl Jüri Rammi portree Sindi muusikakooli saali seinal, kunstnik Vello Paluoja töö. Foto: Urmas Saard

Kooli nime muudatuse põhjendatuse kohta loob selgust emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar, kes kinnitab oma raamatus „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“, et mehe eesnimi ‘Jüri’ puudub sünniregistris.

Väljavõte Mikelsaare raamatust

Huvitaval kombel lisas Aadu Must oma juubeliraamatus „Sindi linn ja 1. detsembri nimeline vabrik 1833-1983“ (1985) lk 70-71 selle kõrvale teise eesnime „Jüri“, kuigi seda sünniregistris polnud. Võimalik, et see juurdekirjutus pärines Rootsis elava endise sindilase August Kase 31. jaanuaril 1970. a esitatud meenutuste ebatäpsest refereeringust Johannes Kaupi poolt „Tulimullas“ (1989, nr 3, lk 214). Neil aegadel elas tõepoolest keegi Jüri Ramm, kes 1891. a saatis kirja Eesti Aleksandrikooli inspektorile. „Pseudoristsed“ võimendusid siis, kui 1988. a loodud Pärnu muusikakooli Sindi filiaal 1998. a iseseisvus ja uue õppeasutuse nimeks pandi „Karl Jüri Rammi nimeline Sindi Muusikakool“. Mall Türk, kes selles koolis muusikatunde annab, selle nimetusega küll rahul ei ole.

Ristiisa

Ettepaneku nimetada iseseisvunud muusikakool Sindis elanud ja töötanud õpetaja (helilooja, koorijuht) nimeliseks tegi tol ajal Sindi seltsimaja juhatajana töötanud Priit Kask.

Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi sünnipäeva nädalal valmistati torte

Terve eelmise nädala, alates 2. novembrist, ja osaliselt ka käesoleval nädalal tähistas Sindi gümnaasium oma kooli 178. sünnipäeva mitmesuguste ettevõtmistega, millest kõige kesksemaks sündmuseks kujunes paarikümne tordi valmistamine ja parimate kondiitrite välja selgitamine.

Elleni pagariärisse minejatest jäi 4 pildile Laura Gladuš, Carmen Kivistik, Birgit Polenok, Kaspar Järv Foto Urmas Saard — Elleni pagariärisse minejatest jäi 4 pildile Laura Gladuš, Carmen Kivistik, Birgit Polenok, Kaspar Järv. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse liige Eliise Kull ütles, et tordi konkursi korraldamise mõttele tuli 7.a klassi õpilane Ege-Rea Jantson keset vene keele tundi. Tema klassikaaslased osutusid ka kõige innukamateks tortide valmistajateks. Peamiselt õpetajatest koosnev hindamiskomisjon otsustas valida 8 parimat tordimeistrit, keda premeeritakse lähetusega Elleni pagariärisse, et saada täiendavat õpetust tortide valmistamiseks. Hindajate hulgas viibis ka Elleni pagariäri OÜ juhataja Ellen Potsepp. Eliise Kull koondas žürii kõik hindavad märkused paberile ja selle põhjal langetati raskesti kuid loodetavasti siiski õiglaselt tulnud otsused.

Elleni pagariärisse lähevad Francesco Pietro Cattaneo (1.c klass), Kevin Kirnmann (1.c), Kaspar Järv (2.a), Laura Gladuš (2.b), Birgit Polenok (2.b), Sofia Korotaeva (3.c), Vanessa Viikoja (4.a), Carmen Kivistik (10.a). Osa aust kuulub siiski ka lastevanematele, kelle abiga tordid valmisid.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi sünnipäeva nädalal valmistati torte

Isadepäev digipöörde koolis ühendab nutikad lahendused koostegemise rõõmuga

Tartu Veeriku kool tähistab sel aastal isadepäeva digipöörde koolina, ühendades nutikad lahendused ühistegevusega nii, et põnev oleks nii õpilastel kui ka isadel.

Veeriku kool on üks kaheteistkümnest Samsungi digipöörde projekti kuuluvast koolist. Uus õpikäsitlus ja nutiseadmete kasutamine õppetunnis on muutunud igapäevaseks. Kuna koolil pole kõikide õpilaste tarvis tahvelarvuteid, siis kasutatakse ka VOSK- (võta oma seade kaasa) võimalust.

Veeriku kooli direktori Ruth Ahvena sõnul on õpetajad väga palju õppinud, kuidas kasutada erinevaid interneti võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks ja tunni huvitavamaks muutmiseks. Õpilased on uuendustest vaimustuses, õppides õhinaga uusi teadmisi otsima ja neid ka teistega jagama ning nad on teadvustanud, et nende käsutuses olevad nutitelefonid pole ainult mängimiseks. Seetõttu soovitakse isadepäeval anda õpilastele võimalus koos isadega õppida uusi nippe ja trikke, kasutades selleks isiklikke nutitelefone.

“Meie kool tähistab juba ligi 15 aastat isadepäeva, et isad leiaksid tee kooli ja tunneksid koostegemisest rõõmu erinevates õpitubades, spordivõistlustel, meisterdamises ja koos koogi valmistamises,” sõnas Ahven.

Direktori sõnul läheb sel neljapäeval Veeriku koolis suureks QR-koodidega digifoto jahiks. Lapsed ja isad peavad lahendama digimõistatusi, mis ühendab QR-koode, kooliruumide tundmist, stseenide väljamõtlemist ja nende loomingulist jäädvustamist.

„Mobiiltelefoniga pildistamine on ju igapäevane tegevus, aga koodide avamine ning sealt saadud info kohaselt tegutsemine ning uue tulemuseni jõudmine pole veel igaühele iseenesest mõistetavaks saanud,” selgitas Ahven.

Veeriku kooli isadepäeva tähistamine toimub sel neljapäeval, 5. novembril kella 18-20.

Sindis vaadati sinimustvalge lipu näitust ja Tori koolile kingiti 10 kandelippu

Välisministeeriumi nõunik ja Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei kohtus täna Sindit külastades linnapea Marko Šoriniga, tutvus linna vaatamisväärsuste ning muuseumi väljapanekutega. Trei tõi Sindi gümnaasiumisse Eesti lipu 120-ks aastapäevaks valminud rändnäituse, esines õpilastele loenguga, tänas lipu seltsi aukirjadega linnavalitsust ja linnapead koostöövalmiduse eest lipukultuuri edendamisel. Ühtlasi sai Tori põhikool kingituseks 10 sinimustvalget kandelippu.

Presidendi kellast ja lipu päevast

Jüri Trei tänab Pille Usinat Tori põhikoolis tehtud töö eest Foto Urmas Saard — Jüri Trei tänab Pille Usinat Tori põhikoolis tehtud töö eest. Foto: Urmas Saard

Jüri Trei on töötanud viimased paarkümmend aastat ja pisut pealegi välisministeeriumi teenistuses, esmalt protokolliosakonna esimese sekretärina. Selles ametis vastutas ta riiklike suursündmuste ja kõrgetasemeliste riigivisiitide eeskujuliku korralduse eest. Alates käesoleva aastatuhande teisest aastast on Trei välisministeeriumi pressi- ja avaliku diplomaatiosakonna nõunik. Kuid tänasele visiidile saabus ta esmajoones lipu seltsi esimehena, keda kutsusid kolmepoolselt nii Sindi linnavalitsus, Sindi gümnaasium kui ka lipu seltsi Sindi osakonna liikmed.

Kohtumisel ajaloolises raehoones vestlesid Šorin ja Trei põgusalt päevapoliitilistel teemadel, seejärel jutustas linnapea Presidendi kella saamise lugu ja tutvustas hoonet üldisemalt. Jalutuskäigul renoveeritud endiste raudteejaama hoonete juures rääkis Šorin ainulaadsest muinsusväärtuslikust hoonetekompleksist, mille sarnast terves riigis kusagil mujal sarnasel kujul säilitatud pole. Samas paigas tervitas juunis 75 aastat tagasi sadu Vabaduse Risti Vendade kokkutulekule tulnud sõjasangareid kogu linnarahvas ja selle mälestusväärse päeva meenutuseks toimus lipu seltsi liikme Lembit Roosimäe ettepanekul käesoleva aasta 4. juunil võimas lipu päeva paraad.

Loe edasi: Sindis vaadati sinimustvalge lipu näitust ja Tori koolile kingiti 10 kandelippu

Programmiväline sõprus austerlastega

Sindi Gümnaasiumis on saksa keelt õppijate jaoks olnud alates 2004/05. õa. suurepärane võimalus õppida Austria külalisõpetajate käe all paari nädala vältel saksa keelt ja tutvuda selle maa ja kultuuriga. Neljal korral oleme saanud võimaluse käia oma õpilastega külas Austria koolides ja kogeda seda, kuidas saksa keel avab uksi Euroopasse ja võimaldab luua imepäraselt rikastavaid kontakte.

Põgus unenäohetk Viinis

Hundertwasseri kunstimajas Foto Tiia Reiksaar — Hundertwasseri kunstimajas. Foto: Tiia Reiksaar

Aasta tagasi oli meie koolis taas külalisõpetaja, proua Brigitte Strohmeier Hofer Viinist. Seekord juba kaheksas külalisõpetaja Sindi Gümnaasiumis. Kuna nende kool, Viini Kandlgasse Reaalgümnaasium oli huvitatud õpilasvahelistest kontaktidest, siis sai juba sama õppeaasta kevadel teoks meie õpilaste külaskäik Viini.

Isiklikul initsiatiivil põhinevate kontaktide suureks eeliseks on võimalus vältida ebainimlikult bürokraatliku asjaajamise masinavärki, millesse tavaliselt upuvad projektides osalejad. Meie nn projektid on seepärast alati rajatud inimestevahelisele vabale kokkuleppele, mis tähendab, et selles osalejad finantseerivad sõidu ning sellega seotud kulud oma taskust. Loomulikult oleme saanud alati väikest abi koolide poolt ja samuti on võõrustavate lastevanemate igakülgne toetus väga paljus märkimisväärne. Õpilased elavad peredes ja neid võetakse alati avasüli vastu ning antakse endast parim.

Meie kevadine õppekäik Viini pani aluse kahe kooli koostööle ja valmistas ette edasise sõpruse süvenemise õpilaste ja nende perede vahel.

Loe edasi: Programmiväline sõprus austerlastega

Medaliga lõpetanu on parim näide Sindi gümnaasiumis antava hariduse jätkuvalt heast tasemest

Sindi gümnaasiumis oli 22. juunil taas pidupäev, sest lõpetanute 58. lend kirjutas kooli ajalukku järjekordse mälestusväärse lehekülje. Üle-eelmise aasta ühele kuldmedalile ja eelmise aasta kahele kuldmedalile tuli medalilisa, mis kinnitab teadmist, et Sindi Gümnaasiumist saab head haridust.

Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keeupi hinnangul on Mario Roostalu väga tark ja kohusetundlik noormees, kes täidab lubadused kindlalt ka siis kui ta kõigist tegevustest naudingut ei tunne. „Suhtles koolis pigem klassiõdedega, aga kahju see kogemus talle teinud ei ole. Tulevase arstina peabki mõistma naisterahvaste hingeelu pisut paremini kui keskmine eesti mees,“ iseloomustas Keerup klassijuhataja pilguga hõbemedalile õppinud noormeest.

Pidulikul lõpuaktusel kõiki õpilasi kõnetades tuletas direktor meelde kooli loosungit: „Oskused ja teadmised annavad vabaduse.“ Vabaduse teha elus valikuid. Õiged valikud loovad aga eeldused just selliseks tulevikuks, millest ollakse unistanud.

Ilma, et lugeja tunneks lõpetanu nime ja nägu, on ometi huvitav teada õpetaja nägemust oma õpilastest. Keerup olevat teinud oma õpilaste kohta märkmeid ühel kevadisel hommikul, kui horoskoobi järgi oli eksamiks taas kord väga hea päev. Aga siiski rõhutas, et need arvamused kuuluvad üksnes temale endale ja ei pruugi üldsegi ühilduda teiste nägemusega. Oma tähelepanekuid esitas Keerup nimede tähestikulises järjekorras:

Loe edasi: Medaliga lõpetanu on parim näide Sindi gümnaasiumis antava hariduse jätkuvalt heast tasemest

Sada kiitmist Sindi gümnaasiumis

27. mail toimunud direktori vastuvõtule kutsutud 5.-12. klassi parimatele õpilastele jagati pea sada kiitmist õppimise, laulmise, tantsimise, näitlemise, sportimise, eeskujuliku käitumise ja muu silmapaistvalt eduka tegevuse eest.

Ain Keerup ja Riina Timberg Foto Urmas Saard — Ain Keerup ja Riina Timberg. Foto: Urmas Saard

Tänuõhtule kutsutud lapsevanemaid, õpetajaid, õpilasi ja teisi külalisi tervitasid koolimajja saabumise ajal direktor Ain Keerup ja õppealajuhataja kohusetäitja Riina Timberg vestibüli seinale maalitud suure punase vahtralehega tunnusmärgi ees. Iga koolihoonesse siseneja tunnetas juba esimesel silmapilgul hetke pidulikkust ja väärikust, millega austati lapsevanemat, õpetajat, õpilast.

Aula kõik kohad olid piduliku õhtu algusminutiks hõivatud, ekraanile ilmusid laulu „Koolilaul“ sõnad, püsti seistes lauldi Sindi gümnaasiumi hümni, eeslauljateks olid Marion, Melissa, Eleanora. „Mitte õnn ei tee meid tänulikuks, vaid tänulikkus teeb meid õnnelikuks,“ ütles ekraanilt nähtava koolipildi tagant kostuv hääl.

Loe edasi: Sada kiitmist Sindi gümnaasiumis

Eesti parimad aednikud õpivad Räpina Aianduskoolis

Parimad noored aednikud tänavusel konkursil.

16 aprillil Maamessil mõõtu võtnud noored aednikud selgitasid endi hulgast välja parimad, kelleks on Räpina Aianduskooli õpilased Karl-Matteus Nemliher ja Liisi Kont.

Teisele kohale tulid samuti Räpina Aianduskooli õpilased Regina Müür ja Marian Põldmets. Neile järgnesid Krišs Sedlinš ja Ieva Klibus Läti Bulduru Aianduskoolist. Eesti kutsekoolide arvestuses jäid kolmandaks Luua Metsanduskooli õpilased Merge Paju ja Andres Laanemaa.

“Läksin pärast Maaülikooli lõpetamist õppima Räpina Aianduskooli aednikuks, kuna tahtsin saada praktilisi oskusi,” ütles üks võitjatest Liisi Kont .

Võistluse korraldaja Tõnis Soopere sõnul oli noorte jaoks suurim katsumus lillekasti monteerimine. “Kuna lillekasti ehitamine pole just aedniku igapäevane töö, siis võistluseks oli see paras pähkel,” ütles Soopere. Ta lisas, et kõige lihtsam oli kastmissüsteemi komplekteerimine.

Võistlusel pidid noored aednikud tundma seemneid, pookima, monteerima lillekasti, istutama taimed ja paigaldama kastmissüsteem ning arvutama taimedele vajalikud substraadi ja väetise mahud. Tänavusel võistlusel võtsid mõõtu 12 õpilast Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolis, Tallinna Kopli Ametikoolist ja Läti partnerkoolist.

“Noor Aednik 2015” on kutsevõistlus, mille käigus selgitatakse välja Eesti parimad noored aednikud, kes õpivad kutsekoolis aiandusega seotud erialal. Lisaks juhib võistlus tähelepanu aianduse eriala tähtsusele.

Liina Liiv

Keskkonnaamet pakub rahvusvahelise veepäeva tähistamiseks veeteemalisi õppematerjale ja -programme

Vee teemaline installatsioon Pärnus 2012 a suvel Foto Urmas Saard — Vee teemaline installatsioon Pärnus 2012. a suvel. Foto: Urmas Saard

Üleilmset veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel juba 22. korda. Varasematel aastatel on veepäeva teemad keskendunud näiteks põhjaveele kui nähtamatule ressursile, veele ja loodusõnnetustele, vee ja toidu seostele, veekvaliteedile ja linnade arengule ning veekasutuse tihedale seosele energiatootmisega. Tänavu on veepäeva teemaks „Vesi ja säästev areng”. Rahvusvahelist veepäeva tähistatakse igal aastal 22. märtsil.

Keskkonnaamet kutsub rahvusvahelise veepäeva puhul koole ja lasteaedu kasutama õppetöös atraktiivseid veeteemalisi õppematerjale ning osalema õppeprogrammides.

Keskkonnaameti tellimusel on valmis saanud täiendav interaktiivne lahendus möödunud aastal valminud veeteemalisele õpimapile. Õpimapi peatükid sisaldavad terviklikku infot Eesti põhja- ja pinnaveest, samuti vee kasutuse, reostusallikate ning reovee puhastamise kohta. Mapi lisana koostatud töölehed on mõeldud kolmele vanuseastmele: II, III kooliaste ja gümnaasium. Interaktiivne veebilahendus võimaldab õpimappi lehitseda peatükkide kaupa. Näiteks saab kaardilt uurida, millises piirkonnas on üleujutusohuga alad või kus asuvad reoveepuhastusjaamad. Mapi üks osa on viktoriin, kus valikvastustega 15 küsimuse abil saab oma veealased teadmised proovile panna.

Üldhariduskoolidele mõeldud õppeprogramm „Puhta vee ABC“ ärgitab õpilasi arutlema selle üle, kuidas vett säästa ning kust tuleb joogivesi ning kuhu jõuab tarbitud vesi. Õppeprogrammi toetab töölehtede mapp ja saadud teadmisi aitab kinnistada lauamäng, mis on kättesaadav nii eesti- kui venekeelsena Keskkonnaameti koduleheküljel.

Annika Remmel

Algas kandidaatide esitamine konkursile Keskkonnakäpp 2015

Kuni 12. aprilli südaööni saab esitada kandidaate Keskkonnaameti poolt läbiviidavale keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkursile Keskkonnakäpp 2015.

Keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkurss Keskkonnakäpp toimub tänavu teist aastat ning selle eesmärgiks on esile tõsta kõiki neid, kes on panustanud mõne keskkonnateadliku tegevusega keskkonnasõbraliku haridustegevuse edendamisse.

„Eelmisel aastal esitati üle ootuste palju kandidaate üle Eesti nii suurte kui ka päris väikeste keskkonnasõbralike ettevõtmistega. Üheks eredamaks näiteks oli Räpina Aianduskool, kus viidi läbi suurejooneline tomatiprojekt, mis on tänavu saanud juba samaväärse jätku melissi ja suhkrulehe kasvatamisega. Julgustame esitama ja väärtustama tegevusi, milles on võetud suund säästvatele tarbimisharjumustele. Näiteks riisuvad lapsed kooliõues lehti, teevad sellest komposti ning kasvatavad selles taimi. Võimalusi keskkonnasäästlikult tegutseda on väga palju, tuleb vaid olla loov ja oma väärt tegudest meile teada anda,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna projektijuht Kristi Palm.

Kokku on konkursil viis kandideerimise rühma: kool, lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja ja keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon.

Kandideerida saab kategooriates Tubli tegutseja, Tark tarbija, Õnnelik õpe, Kogukonna kaasamine ja Innukas innovaator.

Konkursi žüriisse kuuluvad Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja vabaühenduste esindajad ning eelmise aasta konkursi üks võitjatest.

Võitjad selguvad Keskkonnakäpa galal, mis toimub 3. juunil.

Annika Remmel

Sinimäe kool peab uue maja soolaleivapidu

Selline näeb tulevikus välja Sinimäe hariduskompleks.

Täna, 27. veebruaril peetakse Sinimäe kooli soolaleivapidu, kuhu on oodatud kõik, kes uue maja valmimisele kaasa aitasid. Peo külalisi kostitab koolirahvas söökla ahjus valminud leiva ja muude küpsetistega. „Väiksemates omavalitsustes pole kool pelgalt haridusasutus, see on kohaliku elu keskus ja riik toetab igati kodulähedaste põhikoolide säilimist,“ ütles tänasele peole kutsutud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Mullu oktoobris eraldas riik Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul Sinimäe koolimaja ehituseks Vaivara vallale 560 671 eurot.

Õppetöö uues koolimajas, kus lisaks koolile on veel lasteaed ja raamatukogu, algas juba möödunud aasta detsembri alguses. Algselt oli hoone valmimine kavandatud õppeaasta alguseks, kuid erinevatel põhjustel lükkus koolimaja avamine talvekuudesse. Nii otsustas kool soolaleivapeo korraldada nüüd.

Sinimäe põhikooli endine, 1958. aastal valminud hoone sai kannatada 2012. aasta 20. septembri öösel toimunud tulekahjus. Hoone taastamist ei peetud otstarbekaks, vaid otsustati ehitada uus, kaasaegne ja energiasäästlik koolihoone koos lasteaiaga. Koolimaja on projekteeritud 135 õpilasele, lasteaeda mahub kaks rühma.

Asso Ladva

Prima Vista filmikonkurss otsib koolinoorte abiga Eesti looduse metsikust

Kirjandusfestival Prima Vista kuulutas välja 8.–12. klassi õpilastele suunatud lühifilmikonkursi „Metsik Eesti loodus“, mille abil uuritakse, kas Eesti loodus peidab endas metsikumat poolt või mitte.
Sõnu „Eesti loodus“ ja „metsik“ ei kasutata üheskoos tihti – seega antakse koolinoortele ülesanne märgata ja vaadelda end ümbritsevat keskkonda ning otsida sealt midagi erilist ja tavapäratut.
Konkursi projektijuht Annika Markson ootab noortelt loomingulist lähenemist. „Võistlustöö ei pea olema tingimata reaalse looduse kajastus. Kui otseselt loodusest midagi metsikut ei leia, siis võib pilgud pöörata ka näiteks ilukirjandusse ning visualiseerida mõne eesti autori looduskirjeldust; samuti võib näidata oma kujutust tuleviku Eesti keskkonnast. Konkursi teemat annab tõlgendada väga erinevalt ning ma julgustan osavõtjaid kasutama oma loovust,“ kommenteeris Markson.
Konkursile oodatakse kuni 10-minutilisi filme vabalt valitud žanris, video suurus peab olema vähemalt 720p. Osaleda saab nii üksi, paaris kui ka kolmeliikmelise võistkonnana. Osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 6. aprillil aadressil http://goo.gl/forms/iBQRMfAOcS. Videote esitamise viimane kuupäev on 13. aprill 2015.

Võitjad kuulutatakse välja 5. mail Tartu Elektriteatris, auhinnad on välja pannud ajakirjad Eesti Loodus ja Loodusesõber, Tartu Elektriteater ning Prima Vista.
Parimaid filme näidatakse ka selleaastasel roheliste rattaretkel „Kuidas elad, Haanjamaa?“, mis toimub 15.–17. mail.
Henri Kõiv

Algastme klassidele mõeldud Mate Talgud algavad täna

Eesti algkoolides algab täna kevadsemestri kestev Mate Talgud nimeline võistlus, mille eesmärgiks on motiveeritakse lapsi koolis matemaatikat õppima. Mate Talgud on mänguline võistlus, mille vältel on kõigil algkoolidel võimalus kasutada digitaalset matemaatika õppekeskkonda tasuta. Mängides on koolidel võimalus võita huvitavaid õppimist motiveerivaid auhindu.

Selles 1.-4. klassidele suunatud võistluses võivad osaleda kõik Eesti algkooli õpilased. Valdav osa koole ongi end juba kirja pannud. Praeguseks on Mate Talgutele registreerinud üle 60% Eesti koolidest.

Projekti on korraldanud hariduslikke rakendusi arendav 10monkeys ühes koostööpartnerite Lenovo ja Taibulaga.

Lisaks sellele, et end võistlusele kirja pannud koolid võivad kasutada 10monkeys Math World mängulist õppekeskkonda tasuta, on klassidel igal nädalal võimalus võita vahvaid õppimist motiveerivaid auhindu. Klass, kes kogu võistluse jooksul kõige aktiivsemalt mängib, saab aga Lenovo Yoga tahvelarvutite komplekti omanikuks.

Vastav üritus korraldati esimest korda Soomes 2014. aasta sügisel ja sellest ajast alates on Math World kasutusel suuremal osal Soome algkoolidest. Küsitluse kohaselt peavad õpetajad Math Worldi kasulikuks õppematerjaliks ja 95% õpetajatest soovitab seda julgelt ka teistele õpetajatele.

“Oleme kasutanud õppekeskkonda matemaatika tunnis ja see haaras konksu otsa nii õpilased kui ka õpetaja,” naerab Petri Ahokas – matemaatika õpetaja kes on kasutanud Math Worldi juba eelmisest suvest alates. “Digitaalsete õpematerjalide üheks eeliseks on lihtsus. Lisaks on igal õpilasel võimalik lahendada ülesandeid endale sobivas raskusastmes. Matemaatikas on lihtne edasi minna, kui algteadmised on omandatud,” lisab Petri Ahokas digitaalse õppimise eelistest.

Allikas: www.matetalgud.ee

Johannese Kooli Rosmal 8.-9. klass alustab ringreisi

"Naeruväärsed eputised" Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits — “Naeruväärsed eputised” Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits

Johannese Kooli Rosmal 8. ja 9. klass suunduvad käesoleval nädalal ringreisile mööda Lõuna-Eestit. Esitatakse Moliere`i „Naeruväärseid eputisi“.

Näidend on juba pikemat aega töös olnud. Septembris alustati draamatundidega, mille sisuks olid hääl, liikumine, lavalised žestid ja etüüdid. Esimese veerandi lõpul jagati osad kätte. Siis algas tõeline draama! Tuli osad selgeks õppida, lisaks lavalist liikumist harjutada. Sellega tegeleti terve novembri. Esietendus toimus 5. detsembril, lisaks etendati näidendit veel 8. ja 9. detsembril. Siiski tundus nii näitlejaile kui publikule, et kolmest korrast jäi liiga väheseks. Tekkis mõte minna ringreisile.

Eesti Kultuurkapital annab rohelise tule
Esitati taotlus ettevõtmise rahastamiseks. Kohalik Põlvamaa Kultuurkapital andis rohelise tule, toetades ringreisi 200 euroga. Kuigi õpilaste plaanid olid lennukamad, piirdusid õpetajad kolme pakkumisega: 29.jaanuaril etendutakse Mooste Põhikoolis, 30.jaanuaril Tartu Maarja Koolis ja Viljandi Vabas Waldorfkoolis.

Tavaliselt põhikoolis klassinäidendeid ei tehta, kuid waldorfkoolis kuulub see õppekavasse. Eesmärkidena võib nimetada koostöö arendamist ja kultuuri loomist (versus kultuuri tarbimine). Igal juhul on tore, et üks Lõuna-Eesti waldorfkool saab minna ringreisile!

Erik-Jürgen Määrits
Johannese Kool Rosmal, 8. klassi õpilane

Arutleti Roosi kooli riikliku rahastamisvõimaluse üle

Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad otsivad Roosi koolile sobivaimat riikliku rahastamisvõimalust. Foto: Põlva maavalitsus.

23. jaanuaril arutlesid maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad Roosi kooli edasiste rahastamisvõimaluste üle. Põlva Roosi Kool on lastead-põhikool mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Tänu suurte kogemustega personalile ja renoveeritud ruumidele on Roosi koolis väga hea keskkond ja tingimused erivajadustega laste arendamiseks.

Kuid Roosi kool on munitsipaalkool ning pole võrreldes riigikoolidega saanud samaväärselt toetust, mistõttu õpilase kohamaks on Roosi koolis kõrgem. See omakorda on tinginud olukorra, kus enamasti just kulude kokkuhoiu tõttu mitmed omavalitsused saadavad oma erivajadustega õpilased kaugematesse riigikoolidesse.

2013. aastal oli Põlvamaal 45 intellektipuudega õpilast, kellest 33 õppis väljaspool maakonda ning vaid 13 Roosi koolis. Sel aastal õpib Roosi koolis 12 erivajadusega õpilast ning 8 last on vastavas lasteaiarühmas, kuid hoone ja personali võimalused lubaksid võtta vastu rohkemaid õpilasi.

Maret Reinumägi

Riigigümnaasiumid Raplamaal ja Viimsi vallas alustavad 2018. aastal

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnutsi võttis riik endale kohustuse avada aastaks 2020 riigigümnaasiumid kõikides maakonnakeskustes. Raplasse ja Viimsisse rajatavate koolidega suureneb maakondlike riigigümnaasiumide arv kolmeteistkümneni. Viimsis ehitatakse riigigümnaasiumi tarbeks Haabneeme alevikku Tammepõllu tee äärde uus hoone. Raplas hakkab riigigümnaasium tegutsema Kooli tänav 8 hetkel tühjalt seisvas koolimajas, millele lisandub juurdeehitus. Mõlema hoone ehitust korraldab Riigi Kinnisvara AS, rahastavad Eesti riik ning Euroopa Regionaalarengu Fond.

Raplas asutakse ajaloolises koolimajas. Rapla Ühisgümnaasiumi, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi baasil luuakse riigigümnaasium, mille juures saab haridust omandada ka mittestatsionaarses vormis. Käesoleval õppeaastal on Raplas 305 gümnasisti- ehk 10.–12. klassi õpilast, kellele lisanduvad 147 õpilast mittestatsionaarses õppes. Tulevasse riigigümnaasiumisse on planeeritud 360 õppekohta. Õpilaste arv Raplas väheneb, 2018. aastaks 10. klassi jõudvaid ehk täna veel 6. klassis õppivaid noori on Raplas praegu 109.

Haabneemes töötav Viimsi Gümnaasium jätkab pärast riigigümnaasiumi starti põhikoolina. Rajatavas riigigümnaasiumis on planeeritud õppekohad 540 õpilasele. Käesoleval õppeaastal on Viimsis 196 10-12. klassi õpilast, kuid õpilaste arv Viimsi vallas on viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud, näiteks on 2018. aastaks kümnendasse klassi jõudvaid lapsi ehk praeguseid 6. klassi õpilasi täna Viimsis 192 ehk pea sama palju kui praegu kõiki gümnasiste kokku.

Loodavate riigigümnaasiumide eesmärk on pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust mitte ainult Viimsi ja Rapla, vaid ka kogu Harju- ja Raplamaa noortele.

Laupäeval tunnustatakse parimaid matemaatikaõpetajaid

Laupäeval, 13. detsembril kell 11 tunnustatakse Tartu ülikooli senati saalis professor Gerhard Rägo mälestusmedaliga Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid. Silmapaistva matemaatiku ja TÜ professori Gerhard Rägo sünnist möödus 5. detsembril 122 aastat.

Gerhard Rägo medali eesmärk on tunnustada isikuid või kollektiive silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides.

Tänavu antakse medal
– Tartu ülikooli emeriitdotsendile ning koolimatemaatika ja õpetajate ettevalmistamise kauaaegsele eestvedajale Tiit Lepmannile;
– Paide ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetajale Anne Lillepeale;
– Kose gümnaasiumi matemaatikaõpetajale Kärt Matiisenile;
– Võru I põhikooli matemaatikaõpetajale Anne Reiljanile;
– Rõuge põhikooli matemaatikaõpetajale Piret Viilule.

Gerhard Rägo (1892-1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu ülikool ja Eesti matemaatika selts. Vastsete laureaatidega kokku on eelnimetatud medal antud 163 isikule või kollektiivile.

Professor Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas Tartu ülikoolis välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli ülikoolis õpetajate ettevalmistamisega tegelenud didaktilis-metoodilise seminari juhataja abi ja aastatel 1936-1940 juhataja. Ta on töötanud Tartu ülikoolis dekaani, kateedrijuhataja ja prorektorina.

Allikas: Tartu ülikooli

Hääleta “Laste rõõmu” konkursil vaikuseminutite poolt

“Laste rõõmu” konkurssi rahvahääletusel on hetkel liider Vaikuseminutite projekt, kuid iga lisahääl on vajalik, et aidata kaasa selle vajaliku algatuse teostumisele.

Vaikuseminutite tähelepanu ja meelerahu harjutused arendavad oskust märgata paremini enda sees ja ümber toimuvat, et olla tähelepanelik ja hooliv nii enda kui teiste suhtes. Harjutuste aluseks on keskendumisvõime treenimine, mille käigus lapsed kogevad võimalusi, kuidas erinevates situatsioonides rahuneda, tulla toime väsimuse, stressi ja emotsioonidega. Oskus oma vaimse tervise eest hoolitseda on tänapäeval üha vajalikum, et ennetada probleemide süvenemist (nt depressioon, ärevus- ja aktiivsushäired) ja toime tulla informatsiooni üleküllusega. Ja mitte ainult. Need mõneminutilised harjutused on nii koolieelikutele kui teismelistele sobivaks vahendiks, mille abil treenida võimet tulla välja hajevil olekust ja automatismist.

Vaikuseminutite idee ümber on koondunud grupp õpetajaid, lapsevanemaid ja erineva taustaga eksperte, kes tunnetavad Eesti laste teravat vajadust keskendumise ja enesejuhtimise oskuste järele. Meie eesmärk on viia selleks vajalikud enesekohased oskused võimalikult paljude lasteni, muutes need keskendumis- ja lõdvestumisharjutused lihtsalt kasutatavateks ning kättesaadavaks Eesti õpetajatele ja lapsevanematele, kes soovivad neid kasutada. Praegu saab igaüks selle idee teostumist toetada “Laste rõõmu” konkursi rahvahääletusel: http://www.lasteroom.ee/candidate/vaikuse-minutid

Otsime kontakti kõigi lastega seotud täiskasvanutega, kes on nendega sarnaseid harjutusi kasutanud. Lähemat infot Vaikuseminutite algatuse kohta leiab Facebooki lehelt www.facebook.com/vaikuseminutid. Mõneminutilist tutvustavat videot on võimalik vaadata siin http://vimeo.com/111285975, näidisharjutust saab kuulata siin https://soundcloud.com/vaikuseminutid/kuulamisharjutus-1-helide-kuulamine

Allikas: Projekti eestvedajad