Eedi Lelov: ‘ahvima’ on üks väheseid tegusõnasid, mis tuletatud looma nimetusest

Imbi Jalakas soovib lustakat ahviaastat ja põnevaid loenguid Sindi gümnaasiumi raamatukogus. Selleks puhuks on ta koostanud rikkaliku materjaliga õppestendi ja kutsunud vestlema Eedi Lelovi, kes asus käesoleval õppeaastal Sindi gümnaasiumis bioloogiat õpetama.

Eedi Lelov valmistub loenguks ahvidest ja inimestest Foto Urmas Saard
Eedi Lelov valmistub loenguks ahvidest ja inimestest. Foto: Urmas Saard

Kui kümmekond aastat tagasi võis Sindi gümnaasiumi raamatukoguhoidja Imbi Jalakas rõõmustada kooliraamatukogude kontrolli käigus tema kogule omistatud kõrgeima järgu üle, siis usutavasti saavad tänased õpilased olla sama rõõmsad ja rahulolevad kunagise taseme püsimise pärast. Eeskujulik tase ei tähenda üksnes fondi valikut ja suurepäraseid ruume, vaid ka pidevat õpilastega tehtavat tööd.

Millal see oligi, kui miljonite inimeste parimate lapsepõlvemälestuste hulka kuuluv kaisukaru tähistas ühes pehmete järeltulijatega oma auväärset sünnipäeva? Oli nagu eile, sest Jalakas tutvustas mänguasja sedavõrd meeldiva esitlusega. Mullu sügisel valmistas tunnustatud bibliograaf ülevaatliku stendi brittide teejoomise tavadest. Tema jutustust tuli kuulama Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Holtby, keda kuuldud jutt vaimustas sedavõrd, et kutsus raamatukoguhoidja Briti päevade raames korraldatud suursaadiku vastuvõtule. Koostatud stend aga rändas Tallinnas asuvasse suursaatkonda vaatamiseks.

Hiina kalendris saabuv uus looma-aasta viis Jalaka mõttele koguda materjali ahviaasta ja pärdikute kohta. Eile vestles teemakohase stendi ees 3. klassi õpilastele Eedi Lelov. Täna rääkis ta gümnaasiumiealistele noortele ahvidest ja inimestest, tehes huvitavaid kõrvalpõikeid poliitikasse ja enda noorusaega. Praeguse seisuga on raamatukogusse kavandatud kuni 17. veebruarini 9 ahviaastaga seonduvat õppetundi.

[pullquote]Siga on äärmiselt puhas loom ja mitte kunagi ei urineeri ega rooja oma pesasse[/pullquote]Lelov küsis, kas keegi teab peale sõna ‘ahvima’ veel mõnd looma, kelle nimetusest oleks tuletatud tegusõna. Kohe ei tulnud teisi näiteid meelde. Alles õppetunni lõppedes meenus ‘sigatsema’. Aga siga asetus ilma tegusõnale mõtlemata kiiresti võrdluspilti ahviga. Põhjus, miks õpetaja ei taha iialgi ahvi koduloomana pidada, seisneb teatavas räpasuses. Ahv mustab oma aset, pööramata väljaheidetele vähimatki tähelepanu. Seevastu siga on äärmiselt puhas loom ja mitte kunagi ei urineeri ega rooja oma pesasse. Oma asja ajab väljapool pesa ja poris püherdades puhastab nahka parasiitidest. Sea pesa on küll segamini, aga puhas ja soe.

„Kus märkab inimeste juures kõige suuremat ahvimise püüdu? Jah, noorte juures täheldab seda sagedamini neidude juures, aga ka poiste puhul.“ Soovitakse jäljendada lauljaid ja näitlejaid. On häid artiste, keda võiks jäljendada, aga on ka vastuvõtmatuid näiteid. „Madonnat on soovinud paljud tütarlapsed matkida, aga mina ei taha temast midagi kuulda. Käis Eestis, kus Evelin Ilves kinkis talle sümboolikaga märgistatud dressid, mis kuuldavasti olid rännanud ilma peale vaatamata otse prügikasti, suvatsemata isegi mitte kinkijaga kokku saada.“

Kuidas jõudsid ahvid Eestisse? Meremeestega. Kus elavad kõige põhjapoolsemad ahvid? Gibraltaril. Tänapäevani on säilinud inimahvid orangutan, gorilla, šimpansid, gibonid. Üldse teatakse ahve umbes paarisaja liiginimetusega.

Kõigil inimahvidel on esijäsemed tagumistest pikemad. Kas keegi teab nende võimalikku suurimat pikkust. Pakuti 2 ja 3 meetrit. Viimane on õige ja käib gorillade kohta. 3,05 meetrit käib ka täiskasvanute korvirõnga kõrguse kohta. Kõige väiksemad inimahvid on gibonid. Orangutang ehk metsinimesed elavad Aasia soistel aladel asuvate metsade kõrgete puude okstel.

[pullquote]Šimpansid on võimelised murdma sirgeid puuoksi, närima otsa teravaks. Ja mida nad nende odadega teevad?[/pullquote]Hinnanguliselt peetakse šimpansi ja inimese geene 99 % ulatuses sarnasteks. Šimpanse loetakse kõige targemateks, aga mitmete raamatute autorid annavad nende kohta erinevaid andmeid. Näiteks eelmise sajandi ’70-ndatel vene keelest tõlgitud „Loomade elu“ kirjeldab šimpansse rahulike loomadena. Samas on raamatuid, mille autorid kinnitavad neid kaunis agressiivsetena. Näiteks Eric Chaline „Viiskümmend looma, kes muutsid ajalugu“ toob välja fakti, et šimpansid on võimelised murdma sirgeid puuoksi, närima otsa teravaks. Ja mida nad nende odadega teevad? Kes on nende sealses elupaiga verivaenlane? Jah, osav, kiire leopard, kelle eest tuleb neil ennast kaitsta.

Lelov ei tea, miks talle ei meeldi Michael Jackson. „Võibolla seepärast, et minu noorusajal olid biitlid. The Beatles oli Liverpoolist pärit Suurbritannia rokkansambel. Siis meeldis muidugi Christie „Yellow river“, mille laulis 1971. a kuulsaks Tõnis mägi, eestikeelse pealkirjaga „Vana jõgi“. Muidugi meeldis ABBA jne,“ tegi Lelov jällegi mõttelise kõrvalpõike ja tuli ahvide juurde tagasi.
Popikuningaks nimetatud Michael Jacksonil oli oma lemmik šimpans, kellega ringi käis. Jalutamise ajal oli šimpansil särk seljas, püksid jalas. Aga hiljem andis ta selle ära. Põhjuseks looma agresiivseks muutumine ja sellest tulenev kartus oma poja pärast.

„Kes oskab väga hästi vene keelt lugeda?“ Lelov hoidis käes väga vana lagunevat raamatut. „Ma lasen lugeda õpikust, mis on välja antud aastal 1914. See oli tsaariaeg, kui koolis õpiti vene keeles ja eesti keele kasutamist keelati. Õpik kuulus minu vanaemale, kes lõpetas gümnaasiumi.“ Kuna keegi lugemissoovi ei ilmutanud, luges õpetaja ise lugu šimpansi ja leopardi vahelisest vastasseisust.

Gorilla on ka teatud mõttes mingi sümbol. Millistes kohtades on kõige rohkem sõjaväelisi riigipöördeid? Need on Lõuna-Ameerika ja Kesk-Ameerika, samuti Aafrika. Võimule tuleb mingisugune kindral ja tavaliselt on ta kuidagi kandilise näo ja robustse välimusega. „Ma ei taha siin kuidagi võrdluspildis gorillat solvata, aga neid mehi ja tema kaaskondseid nimetatakse ka gorilladeks.“

[pullquote]Gorilla on loomade võistkonna väravavaht, kes ripub ristpuul, sirutab ennast palli tõrjudes risti värava ette[/pullquote]Lelov osundas stendil nähtava gorilla hõbedasele seljale. „Kes on näinud multikat loomade jalgpallist?“ Jalakas ütles, et on seda filmi siinsetele õpilastele näidanud, ka osadele algklassidele. See on väga vahva film, kus gorilla on eraldi välja toodud. Gorilla on loomade võistkonna väravavaht, kes ripub ristpuul, sirutab ennast palli tõrjudes risti värava ette jne. Soovitav on vaadata ka legendaarse hiigelsuure gorilla King Kongi tegemisi, mis oli viimati kinoilinal 2005. a. Uut järge võib oodata käesoleva aasta novembris.

Urmas Saard