Silt: konkurss

Maailmakool kutsub õpetajaid maailmapäeva korraldama

MTÜ Mondo Maailmahariduskeskuse portaal Maailmakool kutsub õpetajaid korraldama maailmapäeva ning pakub võimalust osaleda konkursil, mille auhinnaks on reis Keeniasse.

Kooli maailmapäev võib olla ühe- või mitmepäevane üritus, kus õpilased tutvuvad arengumaade, maailma usundite, õiglase kaubanduse, globaalsete keskkonnaküsimuste või rahvusvahelise poliitikaga. Teemasid võib arutada tundides, kutsuda kooli külalisi või korraldada näiteks oma koolis ÜRO simulatsioon üleilmastumise teemadel. Toetust ja tuge maailmapäeva korraldamiseks saab MTÜ Mondo Maailmahariduskeskusest, kirjutades aadressil  maailmaharidus@mondo.org.ee. Ideid maailmapäeva korraldamiseks leiab ka maailmakool.ee portaalist. On olemas ka väike rahaline ressurss esimesele 10 koolile, kes tuge vajavad.

Õpetajad, kes saadavad oma maailmapäeva plaanid enne 10. septembrit, osalevad konkursil, mille võitjat premeeritakse tasuta reisiga Keeniasse oktoobri koolivaheajal. Keenia reisil tutvutakse Mondo Keenia koostööpartnerite tööga Nairobis ja Shianda külas Lääne-Keenias. Reisi ajal külastatakse Keenia koole. Plaanis peaks olema kirjas kooli nimi, vastutav isik, maailmapäeva/nädala aeg ja tegevused ning kui palju õpilasi nendest osa võtavad. Maailmapäeva plaane oodatakse elektrooniliselt aadressil maailmaharidus@mondo.org.ee. Samalt aadressilt saab ka lisainfot.

Projekti toetab Eesti Välisministeerium arengukoostööks ettenähtud vahenditest.

Meremäe valla visioonikonkurss on edukalt lõppenud

Kevadel väljakuulutatud ning tööde laekumise tähtaja pikendamisega augusti esimesele päevale lõppes Meremäe ja Obinitsa külale kujundus- ja maastikuarhitektuurse lahendusideede saamise konkurss.

Kokku laekus 7 toredat tööd, millest kaks ideed sobivad mõlemale külale. Väljapanek võistlustöödest on seatud ülesse Meremäe vallamaja saali ja Obinitsas raamatukogusse ning valla kodulehele. Obinitsa külale saadetud töid saab näha ka paasapäeval kell 13.00 – 15.00. Tutvuda ning arvamust avaldada tööde terviklahendustele või mõne idee kasutamise sobilikkusest saab kuni 23-nda augustini. Arvestades külaelanike arvamuste tulemusega lisab 5 liikmeline komisjon ühe hääle rahvale enim meeldinud tööle.

Obinitsa tööde ideede väljapakkumine on keskendunud vastavalt lähteülessandele ajaloolisest traditsioonilisest seto arhitektuurilahendustest ja kohaliku kultuuri arvestavalt. Meremäe küla kujunduse kontseptsioon oli aga soovituslikult läheneda kujundusidee väljapakkumisel küla kui avatud vallakeskusena ja kaasaegse elukohana.

Konkursi komisjon otsustab preemiate jaotamise vastavalt vallale oluliste teemadele kujunduslahenduste pakkumisele, milliseid ideid võiks külade ilme kaasaegsemaks ja huvitavamaks muutmisel edasipidi kasutada.

Meremäe vallavanem Rein Järvelill lausus konkursi kohta: “Tore tulemus! Nüüd seisab ees töö, et parimad välja valida ning hakata ideid ellu viima!”

Sel nädalal jätkub konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine

Eesti Külaliikumine Kodukant jätkab 30. ja 31. juulil koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Sel nädalal antakse tunnustus üle Raplamaa, Järvamaa, Viljandimaa ja Valgamaa peredele.

Raplamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Aile ja Ülo Pajula perekond Märjamaa vallast Sulu külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 30. juulil kl 13.00 Sulu külamajas.

Järvamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Tiina ja Jaanus Lohuri perekond Türi vallast Kurla külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 30. juulil kl 16.00 Kurla külaplatsil.

Viljandimaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekond Suure-Jaani vallast Olustvere külast. Tunnustamine toimub kolmapäeval, 31. juulil kl 10.00 Olustvere külas.

Valgamaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Pille ja Peeter Kanguri perekond Otepää vallast Tõutsi külast. Tunnustamine toimub kolmapäeval, 31. juulil kl 13.00 Tõutsi külas.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga “Kogukonna pärl” soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. “Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,” rääkis Toobal. “Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”

Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi “Kogukonna pärl” raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. “Tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut,” märkis Toobal. Ta lisas, et Kodukandi strateegia lähtub säästliku arengu põhimõtetest ja terviklikust lähenemisest maaühiskonnale ning küladele.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on tegemist tänuväärse algatusega tõsta kõikjal Eestis esile perekondi, kes panustavad vabatahtlikult oma kogukonna hoidmisse ja elukeskkonna edendamisse. ” Hea meel on tõdeda, et kogukonna pärlite tunnustamisest on kujunemas traditsioon. Sellega soovime näidata, et kohaliku elu edendamisel sõltub väga palju hoiakutest ja väärtustest. Tunnustame perekondi, kes kannavad endas väärtusi, mis on tugeva kogukonna tekkimise aluseks: need on koostöö, algatusvõime ja töökus,” lausus Kiisler. “Mul on väga hea meel, et meil leidub tõesti palju toredaid, aktiivseid ja tunnustamist väärivaid peresid – tõelisi kogukonna pärleid. ”

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kandidaate said esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut. Liikumisel Kodukant on 20 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Liikumine Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsioon toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna. Kodanikuühiskonna aasta tegijate konkursil nimetas Vabaühenduste liit EMSL mulluse Aasta teo auhinna vääriliseks Liikumise Kodukant korraldatud projekti “Avatud külaväravad”, mis tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega.

Lisainfo: Kaie Toobal, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant, tegevjuht, tel 5058 426, kaie@kodukant.ee, www.kodukant.ee, www.kylaelu.ee

Elleri Muusikakooli klassikalise kitarri õpilased rahvusvahelisel kitarrikonkursil edukad

Elleri Muusikakoolil on rõõm teatada, et Tallinna rahvusvaheline kitarrikonkurss oli koolile edukas. Laureaatide hulka jõudsid Elleri Muusikakooli õpilased Priit Peterson (II koht 13-15-aastaste vanuserühmas) ja Saskia Kiting (III koht 16-19-aastaste  vanuserühmas). Lisaks sai Priit Peterson eripreemia kohustusliku teose ettekandmise eest.

Konkursi grand prix´d ja esikohad läksid Soome, Lõuna-Korea, Venemaa ja Poola mängijatele.

Saskia ja Priidu õpetaja Peep Peterson nimetas tulemust suurepäraseks: „Konkursi tase oli korralik, konkureerisime paljude riikidega: Venemaa, Poola, Soome, Läti, Leedu, Korea.“

Konkursi info!

Täna algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

tunnusmeene_Kogukonna pärl 2013Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 8. ja 9. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa ja Võrumaa peredele.

Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Anne ja Aado Mägisoo perekond Puurmani vallast Pööra külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 13.00 Pööra külas Piiri talus.

Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Katrin ja Aivar Jõgari perekond Mäksa vallast Veskimäe külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 15.30 Veskimäe külas.

Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Tiina Länkuri ja Ander Konksu perekond Põlva vallast Peri külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 10.00 Põlva vallas Vanakülas.

Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Helgi Saare ja Agu Hollo perekond Haanja vallast Ihatsi külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 12.30 Ihatsi külas Hartsmäe talus.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga „Kogukonna pärl“ soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. „Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,“ rääkis Toobal. „Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.“ Loe edasi: Täna algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

Viljandimaa kaunimad kodud on valitud

Tänavuse konkursi “Eesti kaunis kodu 2013” Viljandimaa laureaadid on Diana ja Joel Purga ühepereelamu Vastemõisa külas, Suure-Jaani Kondase pargi puhkeala, Reet Paju kodu Penuja külas ja KÜ Oru 1, Abja –Paluoja linnas.

Viljandimaa 2013.a.  maakondlikule konkursile „Kaunis kodu 2013“ esitati 8 kohaliku omavalitsuse poolt kokku 19 nominenti. Viljandi maavalitsuse arenguosakonna spetsialisti, komisjoni esimehe Jane Lumiste sõnul esitati eelmisel aastal küll enam, 28 nominenti, kuid praegust aastat iseloomustas tema sõnul see-eest väga tugev konkurss. „Maakondlikud laureaadid valis komisjon lõpuks hääletamise teel, sest kauneid koduaedasid, mida oleks tahtnud üleriigiliselt tunnustada oli palju. Üha rohkem on hakatud oma kodu eest hoolitsema ja taas suuri lillepeenraid  rajama. Komisjon vaatab kohapeal terviklikku ruumi mõju, haljastust, heakorda ja väikevorme,“ selgitas Lumiste. „Koduaedadest raamatu tarvis tehtud fotod ei suuda edasi anda seda vaadet ja tervikut, mis tegelikult kohapeal olles ilmneb.“

„Tänavu jäi rohkem meelde veel Kadri ja Madis Õmbluse kodu Mustla alevikus, Aavo Leidiku pere kodu Leemeti külas ja Marko Puki pere kodu Peetrimõisa külas. Mõisaküla linn näiteks esitas konkursile ka 78 aastase vanaproua aia, mida proua üksi hooldab. Sellised hetked teevad südame eriti soojaks,“ tunnistas Lumiste.  Loe edasi: Viljandimaa kaunimad kodud on valitud

Läänemere-sõbralikuim tootja on Saidafarm

Selle aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja Eesti vooru võitja on Juhan Särgava Saidafarm OÜ-st Harjumaalt, Nissi vallast.

Saidafarm on Eesti suurim mahetootja, kellele tõi võidu läbimõeldud keskkonnasõbraliku mõtteviisi jälgimine suure põllumajandustootmise juures ning uuendusliku vee taaskasutamissüsteemi rakendamine enda ettevõttes. Saidafarm esindab Eestit ka rahvusvahelisel Läänemere-sõbralike talunike konkursil.

Suvel näeme ühe põllumajanduse kõrvalmõjuna veekogudel vetikate vohamist, mida põhjustab liigsete toitainete jõudmine veekeskkonda. “Veekogudesse liigsete toitainete jõudmise probleemiga tegelemisel on põllumajandustootjatel väga oluline roll. Talunikke ja tootjaid, kes selle rolliga hästi hakkama saavad, tuleb tunnustada,” põhjendab auhinna vajalikkust žürii liige ja Eestimaa Looduse Fondi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman.  Loe edasi: Läänemere-sõbralikuim tootja on Saidafarm

Jänedal kuulutati välja Eesti parimad maaparandusrajatised

kuivendatud_maade_paiknemineReedel kuulutati Jänedal toimunud maaparanduse infopäeval välja konkursi „Keskkonnasõbralik maaparandus” võitjad – võidud kolmes kategoorias läksid Pärnu-, Tartu- ja Jõgevamaale.
Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal (MTÜ Leetva

Maaparandus Leetval.
Maaparandus Pärnumaal.

Maaparandusühistu), parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal (Hortiteh OÜ) ning parima keskkonna- või vesiehitise kategooria võitis Loduga settebassein Viruvere-Räsna II rekonstrueerimise koosseisus Jõgevamaal (MTÜ Viruvere-Räsna MPÜ).
Konkursil hinnati Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud või ehitatud maaparandusrajatisi.
Loe lähemalt konkursi võitjate ja nominentide kohta:  http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3121&page=3265&action=article&
Karin Volmer

Võrumaa Aasta Ema on Airi Grossberg

Võrumaa Aasta Ema 2013 on Lasva vallas elav kuue lapse ema Airi Grossberg.

Airi Grossbergi kandidatuuri esitasid Aasta Ema konkursile tema tütred Merilin ja Karolin Rätt. Airi on hämmastav naine ja ennekõike imeline ema, kes on oma lastele isa ja ema, õpetaja ja sõber, nõuandja ja noomija.

“Airi on oma kodu hing, meie energia allikas, kes on täis positiivsust, sära ja soojust. Inimesena on ta väga helde ning kaastundlik, võimalusel aitab ta alati kõiki,”  kirjeldavad tütred oma ema. Airi lapsed on kõik väga tublid. Vanem tütar Merilin lõpetab juuraõpinguid Tartu Ülikoolis. Karolin töötab tunnustatud peakokana Helsingis. Krislin, Avelin ja Kerstin õpivad Kääpa Põhikoolis, aga pisipoeg Johannes on veel kodus kasvamas.

Airi au ja uhkus on tema lapsed, kes on kodust kaasa saanud õpetuse, et pere on elus kõige tähtsam ja üksteist tuleb toetada nii heas kui halvas. Airi ei anna kunagi alla, tema töökus ja unistuste nimel pingutamine on teda elus edasi viinud.

Võru Maavalitsus alustas Võrumaa Aasta Ema aunimetuse väljaandmist aastal 2002. Varasemalt on selle auväärse tiitli pälvinud Ulvi Toomik, Tiia Must, Ene Laube, Hille Saarepuu, Kaja Klooren, Mirjam Dremljuga, Ülle Mõttus, Reet Kangro, Laine Värnik, Klarika Hirv, Katrin Parv.

Tänavu esitati Võrumaa Aasta Ema aunimetusele kuus kandidaati – Airi Grossberg, Piret Haljend, Eha Uibo, Ene Aedmaa, Lidia Kolpakova, Luule Veibri.

Airi Grossbergi ja teisi Võrumaa tublisid emasid tunnustatakse emadepäeval, 12. mail kell 16 Võru Kandles. Kontserdil, mis on pühendatud emadele ja vanaemadele, esinevad Võru meeskoor ning Võru Muusikakooli, Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi poistekoorid.

Selgusid „Aasta Suurpere“ nominendid

Tänavu esitati konkursile „Aasta Suurpere“ 18 kandidaati, kelle seast on tänaseks selgunud kolm nominenti. Neist üks pärjatakse aunimetusega “Aasta Suurpere”, mis kuulutatakse välja 11. mail toimuval suurperepäeval Tallinna Loomaaias.

Neljandat aastat välja antav „Aasta Suurpere“ aunimetus omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest töökale ning eeskujulikule Eesti suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Sel aastal valis Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) ja BIGBANK AS-i liikmetest koosnev žürii nominentideks perekonnad Karu-Rõõm, Kivisild ja Sirk-Rohtla.

Võrumaal Rõuge vallas elav neljalapseline perekond Karu-Rõõm on armastav ja kokkuhoidev pere, mille liikmed toetavad üksteist ja tunnevad rõõmu koos veedetud ajast. Pereema Grethe on fotograaf, lastekirjanik ja ajakirja Eesti Naine ajakirjanik, kelle sulest on ilmunud kolm raamatut ning kes juhendab Rõuge Noortekeskuses meediaringi. Isa Taavi on kaubandusjuht, aktiivne spordiharrastaja ja Rõuge kooli hoolekogu liige. Pere peab oluliseks, et lapsed saavad tegeleda sellega, mis neile huvi pakub. Sandra Eowyn (14) õpib Võru Muusikakoolis kitarri, laulab kolmes kooris ja sõidab lumelauaga; Emil Elrond (9) käib jalgpalli ja judo trennis, sõidab mäesuuskadega ning suviti skatepargis tõukerattaga; väiksemad lapsed Kirke Elanor (3) ja Anni Arwen (1) täidavad pere päevad päiksega. Pere armastab ühiseid tegevusi, panustab kodukoha arengusse ja on väga aktiivne.  Loe edasi: Selgusid „Aasta Suurpere“ nominendid

Seeniorlaulu võidu napsas väliseestlane

Seeniorlaul 2013 Leonhard Kelle (keskel), Raul Targamaa abikaasaga_ foto Ants Liigus
Leonhard Kelle (keskel) ja Raul Targamaa abikaasaga. Foto Ants Liigus.

Pühapäeval toimus Pärnu Tervise kultuurikeskuses võistulaulmine Seeniorlaul 2013.

See on konkurss harrastussolistidele, kel vanust üle 50. Lauljad võistlesid kahes vanusegrupis: 50-65aastased ning 66aastased ja vanemad.

Vanemas grupis anti välja kaks esikohta, mille pälvisid Raul Targamaa Stockholmist ja Leonhard Kelle Tallinnast, II koha vääriliseks tunnistati Rudolf Ernesaks, III koha sai Aleksandra Järve, mõlemad Tallinnast. Lisaks pääsesid vanemast vanusegrupist finaali tallinlased Mati Karm ja Mai Lepp.

Nooremas vanuserühmas pälvis II koha Aivar Juuse Tartust ja III koha Indrek Kalm Tartust. Finaali pääsesid Iivo Miil Kuressaarest ja Jelena Kudrjašova Tartust.

Parimaks saatjaks tunnistati Jelena Potštar, pianistidena märgiti ära Piia Paemurru, Mare Altroff ja Vaike Sarn. Vanim osavõtja oli 84-aastane Aleksandra Järve Tallinnast. Loe edasi: Seeniorlaulu võidu napsas väliseestlane

Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu võitsid peapreemia

Peapreemia võitja duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu laval. Foto: Sigrid Semm
Peapreemia võitja duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu laval. Foto: Sigrid Semm

Sel nädalavahetusel Põlvamaal Mooste mõisakompleksis toimunud meeleoluka XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali peapreemia läks duole Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu.

Eesti rahvamuusikatöötluste festival algas reedel TeateTantsu ja Päikese looja laulmisega Uma Pido kooride saatel ning jätkus väga meeleoluka ja rahvarohke simmaniga lõõtsamängijate ja Mooste Rahvamuusikakooli muusikute, Põlva Tantsib tantsijate, festivali ansamblite ja külaliste seltsis. Kahepäevane festivali tõi Moostesse kokku üle 100 muusiku, umbes sama palju lauljaid ning üle 200 tantsija.

Parima kohustusliku loo töötluse preemia pälvis Harjumaa ansambel Rüüt, noortepreemia Wigla Tallinnast ning tulevikulootuse nimelise preemia Viljandi neidudest koosnev trio Midrid. Sel aastal oli kohustuslikuks lauluks Põlva kihelkonnast pärit laul “Õtak tulõ”.

Konkursi väliselt pälvis eripreemia ersade ja mokšade pärimuskultuuri traditsioonide hoidmise ja tutvustamise eest Mordvast pärit külaliskollektiiv Merema. Loe edasi: Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu võitsid peapreemia

Tapa Gümnaasiumist vurab Ööjooksule neli bussitäit koolinoori

Sel aastal lustivad Ööjooksul 19 kooli. Foto: Jule Käen-Torm
Sel aastal lustivad Ööjooksul 19 kooli. Foto: Jule Käen-Torm

Teist aastat Virumaa suurima kooliprojekti “Ööjooksu tegija” võitja Tapa Gümnaasium sõidab Virumaa suurimale suvesündmusele nelja bussiga. Täna AQVA Spa ja Hotelli vastavatud uues konverentsikeskuses toimunud koolide tunnustamisüritusel kuulutati Ööjooksu tegijaks Tapa Gümnaasium, kes suurte õppeasutuste arvestuses toob Ööjooksu radadele lustima 35% kooli õpilastest ja õpetajatest.

“Mul oli kolm bussi tellitud. Tänavu peame ilmselt neja bussiga tulema. Kõik ei mahu.” Selli sõnul pole neil koolikonkursile “Ööjooksu tegija” noorte kaasamisega mingit probleemi. “Tahetakse tulla. Ma arvan, et võib-olla oleks isegi neid veel olnud, kes oleks tahtnud tulla, aga lihtsalt jäid hiljaks.Soome reis – see on ainult boonus,” räägib Tapa Gümnaasiumi huvijuht Sirje Sell. Kooli võidu valemina tõstab ta esile Ööjooksu peakorraldaja Marko Tormi kaasamist konkursi tutvustamisel koolis ning soovitab teistelgi koolidel kutsuda Eesti Ööjooksu peakorraldaja ise õpilastega konkursist rääkima.

Eestvedaja Marko Tormil on hea meel eelkõige uute osalejate üle. “Koolikonkursi raames registreeriti sel aastal 1662 inimest, mis on üle 500 inimese rohkem, kui eelmisel aastal. Oli neli uut kooli ja kõigil olid müstilised osavõtunäitajad,” rääkis Torm. Keskmise suurusega koolide kategoorias võitis Rakvere Põhikool ja väikeste koolide kategoorias kuulutati Ööjooksu tegijaks Sõmeru Põhikool.

Lääne-Virumaal enim õpilasi liikuma motiveerivad koolid selgitatati välja kolmes kategoorias 25. märtsist kuni 19. aprillini. Eraldi kategoorias võistlesid suured, keskmise suurusega ja väikesed õppeasutused. Konkursil said osaleda Lääne-Virumaa koolide kõik õpilased alates esimesest kooliastmest kuni gümnaasiumini välja. Kaasa said lüüa ka koolide direktorid, pedagoogid ja teised koosseisulised töötajad. Ööjooks tõi eelmisel aastal Rakveres starti üle 6300 osaleja, neist üle 1100 koolikonkursi kaudu. Möödunud aasta tegijaimad koolid olid Kunda Ühisgümnaasium, Tapa Gümnaasium ja Põlula kool.

Lisainfo: www.eestimaraton.ee, Facebook: Ööjooks

Eesti uhkeim teeauk on pärit Jeti jäähalli eest

Võitjaks osutunud teeauk asub Tallinnas.
Võitjaks osutunud teeauk asub Tallinnas.

Selgunud on selle kevade uhkeim teeauk, selleks valis maanteemuuseumi žürii Karin Reedla poolt Tallinnas Jeti jäähalli ees tehtud ülesvõtte.

Märtsi alguses kuulutas Eesti Maanteemuuseum välja fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013”, et leida üles ning juhtida tähelepanu kõige silmatorkavamatele ja sõna otseses mõttes põrutavamatele teeaukudele üle Eesti. Osavõtt konkursist oli aktiivne ja pilte oli tehtud erinevatest teekatete lagumise tüüpidest. Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Liina Kuke sõnul tuli pilte igast Eestimaa nurgast.

Saadetud piltide puhul hindas maanteemuuseum väljendusrikkust, isikupärast vaatenurka ja teemale vastavust. “Võidutöö puhul jäi silma teeaugu omapärane kuju, pildi terviklikkus ja hea kompositsioon,” põhjendas Liina Kukk. Tänavune uhkeim teeauk kajastab väga hästi ka Eesti heitlikku talve- ja kevadilma, kus külmumis- ja sulamistsüklite pidev vaheldumine ning liigniiskus on üks peamisi teekatete lagunemise põhjuseid.

image002Fotokonkursiga soovis muuseum fookusesse tuua teekatete lagunemise põhjused laiemalt ning selgitada nende tekkimise tagamaid. Eesti uhkeim, südamekujuline teeauk väljendab ka sügavamõtteliselt meie igakevadist südamevalu teekatete lagunemise pärast.

Fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013” võidutöö on osa maanteemuuseumi uueneva ekspositsioonikeskkonna Teeaeg teekahjustuste tüüpe ja selle põhjuseid tutvustavast väljapanekust, mis avatakse külastajaile 1. mail.
Liina Kukk
Eesti Maanteemuuseum

Noored saatsid sõnavigurite konkursile rekordilise arvu töid

Enneolematult palju noori osales õpilaskonkursil „Sõnavigurid”. Kokku laekus üle 3000 töö lasteaedadest, üldhariduskoolidest ja kutsekoolidest. Tulemused avaldatakse 17. mail, kui Tartus parimatele auhinnad üle antakse.
Sarjas „Vaatan ja märkan, imestan ja õpin” toimunud konkurssidele esitatud tööde senine rekord pärines aastast 2005, mil võistlusele „Hea kool” esitati 1544 fotot. Tänavune konkurss oli enam kui kaks korda populaarsem.

Õpilaskonkursile „Sõnavigurid” oodati kirjutisi vabal teemal, kuid vorm tuli valida kolme võimaliku hulgast: kas kõik sõnad jutus algavad sama tähega või ei ole seal ühtegi R-tähte või on hoopis hästi palju täpitähti. Kui enne olid tööd jaotatud rühmadesse vanuse järgi: 6-10aastased, 11-14aastased ja 15-19aastased, siis nüüd, konkursi mastaabi muutumise järel, on jaotus klasside järgi: 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass ning 10.-12. klass. Esimeses kahes vanuserühmas on kummaski üle 1000 töö, kolmandas üle 400 töö ja neljandas ligi 250 tööd.
Peaauhindadeks on e-lugerid ja tahvelarvutid.
Tulemused saavad avalikuks 17. mail, kui Tartus Loomemajanduskeskuse saalis on parimatele auhinnad üle antud.
Tarmu Kurm

Aasta suurpere konkurss ootab taas kandidaate

2012. aasta suurpereks valitud perekond Kivimäe-Laidro Pärnumaalt.
2012. aasta suurpereks valitud perekond Kivimäe-Laidro Pärnumaalt.

Eile algas juba neljandat aastat toimuv aasta suurpere konkurss. Kandidaatide esitamine aasta suurpere tiitlile kestab 1. maini ning võitja kuulutatakse välja 11. mail toimuval suurperepäeval.Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) jaBigbanki poolt välja antava aasta suurpere” aunimetus omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest töökale ning eeskujulikule Eesti suurperele, kus kasvab vähemalt neli last.

ELPLi presidendi Aage Õunapi sõnul on välja antav tiitel kujunenud omaette traditsiooniks, mis väärtustab ning tunnustab Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi.

Mullu pälvis aasta suurpere tiitli viielapseline perekond Kivimäe-Laidro Pärnumaalt.

Kandidaadi esitamiseks aasta suurpere konkursile tuleb 1. maiks saata kirjalik taotlus, mida saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu kodulehe www.lasterikkad.ee kaudu. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina ülesseatava perekonna nime ja koosseisu, elukohta, vanemate töökohta ja ameteid ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed. Ettepanekuid aunimetuse saamiseks võivad teha kõik pereliikmed, tuttavad, asutused, ettevõtted jt.

.Aunimetuse võiduperekond kuulutatakse välja 11. mail toimuval Suurperepäeval, mis leiab aset Tallinna Loomaaias. Perekonnale antakse üle tänukiri ja 1000 eurot Bigbankilt.

Paralleelselt  toimub ka esseevõistlus “Mina ise ja minu pere”, mis kutsub üles kõiki paljulapselise pere liikmeid jagama oma pere lugu. Oma esseesid saab esitada kuni 1. maini. Võitjad kuulutatakse välja samuti 11. mail.

Tänavu juba üheksandat korda toimuv suurperede perepäev ja neljandat korda välja kuulutatav aunimetus “Aasta Suurpere” toimub paralleelselt Eestiga ka Leedus ning Lätis.

Lisainfo: www.bigbank.ee/et/suurperepaev.

Tartlased saavad valida purskkaevu

Ajalooline foto

Tartlased saavad valida uue purskkaevu kunagi Loomemajanduskeskuse maja taga asunud purskkaevu asemele.

Doktor Pfaffi villa juurde kuuluv purskkaev rajati eelmise sajandi alguses. Tegemist oli lihtsa kaheksanurkse betoonist rajatisega, mille keskmes oli kõrgem karikataoline betoonist kuju, mille tipus oli üks purskav veejuga. Basseiniosa kaheksal nurgal ilutsesid väikesed kaheksanurksed lillekastid püsi- või suvelilledega. Tänaseks on säilinud kunagise purskkaevu kaheksanurkne basseiniosa ning osaliselt ka selle servad.

Nii linnavalitsuse kui ka muinsuskaitse seisukoht on, et uues lahenduses tuleb aluseks võtta kaheksanurkne motiiv ning materjali osas tuleks kasutada betooni, nagu kunagise purskkaevu puhul. Muus osas piiranguid ette ei seatud. Purskkaevu taastamiseks on Tartu Loomemajanduskeskuses tegutsevad maastikuarhitektuuribürood Ökodisko ja TajuRuum teinud kaks kavandit, mille hulgast palutakse linlastel valida see, milline võiks uus purskkaev tulla. Purskkaevu rajamisele on lubanud õla alla panna Tartu Hansa Rotary klubi ning raha on kavas lisaks koguda annetuskeskkonna Hooandja kaudu ja korraldades mitmeid heategevusaktsioone purskkaevu rajamiseks vajamineva raha kogumiseks.

Hääleta, kumba kavandit eelistad siin! Hääletada saab 5. aprillini.

Konkurss “Joonista muinasjuttu”

Võrumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa noored muinasjutusõbrad on oodatud osalema eesti muinasjuttude illustratsioonide võistlusel. See konkurss organiseeritakse projekti “Kaasmaalased” raames, milles osalevad maakonnalehed Vooremaa, Võrumaa Teataja ja Viru Prospekt.

Võistlus “Joonista eesti muinasjuttu” viiakse läbi kahes vanuserühmas – 5-8 aastased ja 9-12aastased. Tööd tuleb esitada A4 suuruses joonistuspaberi lehel või digitaalselt. Koos võistlustööga tuleb nimetada ka muinasjutu pealkiri, autori täielik ees- ja perekonnanimi, vanus, aadress, kontakttelefon. Koos joonistusega tuleb saata ka tsitaat muinasjutust, mille kohta just see töö käib. Kunstmuinasjutu puhul tuleb näidata autori perekonnanimi.

Töid hindab žürii, mille koosseisus on ajalehe Viru Prospekt peatoimetaja Tatajana Zavjalova, Narva muuseumi kunstiteadlane Jelena Sohrannova ja Narva keskraamatukogu peabibliograaf Tatjana Krivolap.

Kõiki osalejate joonistusi võib näha aadressil www.prospekt.ee Parimatest töödest koostatakse näitus, mis pannakse üles Narva MacDonaldsis. Võitjate auhinnad aitavad neil oma võimeid arendada.

Ida-Virumaalt pärit osalejad võivad tuua või saata oma joonistused ajalehe Viru Prospekti toimetusse Puškini 20-12, Narva, 20307,

Võrumaalt pärit osalejad Võrumaa Teataja toimetusse aadressil postkast 1, Oja tn 1, Võru, 65602. Jõgevamaalt pärit võistlustööd on oodatud ajalehe Vooremaa toimetusse aadressil Aia tn 1, 48306 Jõgeva.

Pilte võib saata ka elektronpostiga aadressile Svetlana@prospekt.ee Töid võetakse vastu 12. maini.

Karala küla maakonna aasta küla nominendiks

Karala külaMärtsikuu keskpaigas otsustas Saaremaa Kodukandi juhatus esitada Eesti külaliikumise Kodukant “Aasta küla 2013” konkursi nominendiks Saare maakonnast Lümanda valla Karala küla.

Taotlusankeet, millel kohaliku Kodukandi juhatuse otsuse kinnitus, tuleb esitada Eesti liikumisele Kodukant 1. aprilliks. Tunnustusüritus – Eesti 10. maapäev – toimub 9. augustil Saaremaal Mändjalas, kus kõrge komisjoni poolt üle vaadatud viieteistkümne küla seast üks aasta küla tiitliga pärjatakse. Olgu pärgamisega, kuidas on, ka nominendiks saamine on iseenesest väga suur tunnustus.
“Karala külas tegutseb viis seltsi, oluline on just see koostöö ja küla terviklik aktiivsus,” märkis Saaremaa Kodukandi koordinaator Elvi Viira. Ühe keskmise suurusega küla kohta viis aktiivselt tegutsevat seltsi – no seda annab otsida! Loe edasi: Karala küla maakonna aasta küla nominendiks

Viljandimaa noortekeskused saavad taotleda projektidele toetust

Viljandi maavalitsus kuulutab välja projektikonkursi avatud noortekeskustes läbiviidavate projektide toetuseks Viljandi maakonnas, mille eesmärk on aktiviseerida noorsootööd ja noorte omaalgatust kohaliku omavalitsuse tasandil. Projekte saab konkursile esitada kuni 18. aprillini.

Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi ütles, et sellel aastal eelistatakse konkursil projekte, mis on noorte poolt loodud ja kasulikud noortele endile ning keskenduvad noore isiku võimete ja omaduste avastamisele ning väärtustamisele.

“Eesti riigi jätkusuutlikkuse võtmeküsimus peitub inimestes ehk nende võimekuses kiires ja muutuvas avatud ühiskonnas toime tulla. Oluline on mõista oma võimeid, oma tegevust ja selle tagajärgi. Oluline on oskus kiiresti kohaneda, väljakutsetega toime tulla, vabalt suhelda. Tähtis on osaleda kogukonna tegevustes, julgeda riskida ning olla loov,” loetles Riina Tootsi.

Tema sõnul on kõikide noorsoopoliitikaga kokkupuutuvate valdkondade (noorsootöö, haridus, tööhõive, kultuur, keskkond, tervis, riigikaitse, sotsiaalpoliitika, perepoliitika, kuriteoennetus) eesmärk luua eeldusi ja toetada noore kujunemist hästi toime tulevaks ühiskonnaliikmeks.

“Seekordse konkursi eesmärk on ärgitada noori välja pakkuma ja vormistama projektitaotluseks ideid, mis toetavad noore loovust ja võtmepädevuste arengut ning aktiivse hoiakuga noore kujunemist, kes osaleb noorsootöö erinevates valdkondades ning maakondliku ja kohaliku tasandi otsustusprotsessides,” sõnas Riina Tootsi.

Projektikonkursil saavad toetust taotleda avatud noortekeskused ja noortetoad (s.t juriidilise isiku asutused või nende struktuuriüksused), mis kasutavad avatud noorsootöö meetodit ning on tegutsenud praeguseks vähemalt kolm kuud, omavad vastutavat noorsootöötajat ja ruume ning on avatud noortele vähemalt 20 tundi nädalas. Konkursil ei menetleta noorte püsi- või projektlaagrite arendamisega seotud projekte, õpilasmalevate tegevusega seotud projekte ja rahvusvahelise koostöö projekte.

Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 18. aprilliks 2013. a esitada nõuetekohaselt vormistatud projekt koos vajalike lisadega paberkandjal aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi (märgusõna all “Avatud noortekeskuste projektikonkurss”) ning saata projekti taotlusvorm elektrooniliselt e-postiaadressil: riina@viljandimaa.ee.

Esitatava projekti toetuse ülempiir on 1278 eurot. Konkursile esitatavate projektide läbiviimise tähtaeg on hiljemalt 30. november 2013. a.

Konkursile esitatud projektid vaatab läbi maavanema poolt moodustatud avatud noortekeskuste projektikomisjon. Taotlejatele teatatakse komisjoni otsusest kirjalikult hiljemalt kahe nädala jooksul pärast otsuse langetamist. Komisjoni otsused avalikustatakse Viljandi maavalitsuse veebilehel viljandi.maavalitsus.ee 14 tööpäeva jooksul alates taotluste laekumise tähtaja möödumisest.

Lähemat teavet konkursi ja sellel osalemise tingimuste kohta ning dokumendivormid leiab Viljandi maavalitsuse veebilehe alajaotusest “Projektid ja programmid” -> “Avatud noortekeskuste projektikonkurss” ( http://viljandi.maavalitsus.ee/et/avatud-noortekeskuste-projektikonkurss).

Lisainfo: Riina Tootsi, Viljandi maavalitsuse noorsoo peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär, tel 433 0430, e-post: riina@viljandimaa.ee

Virumaa Noortebänd 2013

Rakvere Avatud Noortekeskus ja Rakvere Kultuurikeskus esitlevad: VIRUMAA NOORTEBÄND 2013

Virumaa Noortebänd on mõeldud noortele muusikutele (kuni 26-aastased), et tutvustada ennast ja oma loomingut laiemale publikule.

Finaal leiab aset 1. juunil 2013 Rakveres. Päeva täidavad heliproovid ning osalevatel bändidel on võimalus tutvuda esinemislepingute punktide ning lepingu sõlmimisega. Õhtul jätkuvad kontsertesinemised, tagasiside žüriilt ning Virumaa Noortebänd 2013 väljakuulutamine. Konkursi finaali jääb lõpetama kontsert.

Osalemiseks saada registreerimisankeet ning demo hiljemalt 17. maiks 2013 meiliaadressil rank@rakvere.ee.

Lisainfo konkursi kodulehelt ja sündmuse Facebooki lehelt!

Loe edasi: Virumaa Noortebänd 2013

Raplamaa kutsub osalema konkursil “Märka ja torka”

Tänapäeval on kõik mobiiltelefonid kaamera ja filmimisvõimalusega. Kui märkad ebanormaalset keskkondlikku olukorda või ohtlikku situatsiooni, siis pildista, filmi ja saada väikese kirjeldusega aadressil ylle.ryyson@tervis.ee.

Seda nimetatakse photovoice meetodiks – üks foto võib öelda tuhat sõna! Fotode ja videodega on võimalik edasi anda tugevat emotsiooni, mille abil saab mõjutada paikkonnas tehtavaid otsuseid.

Fotosid, videosid ning nende juurde kuuluvaid lugusid kasutatakse tõenditena nähtuste või probleemide olemasolul. Probleemide lahendamiseks võime saata need materjalid vastavatesse institutsioonidesse (omavalitsus, päästeosakond, politsei, maanteeamet, lasteaed, vms).

Mõned näited: Millised on kõige ohtlikumad kohad liikluses kohalike lasteasutuste ümbruses? Millised on jalgrattaga liiklejale ohtlikud kohad liikluses? Kui ohutu on eakatel ja füüsilise puudega inimestel liikuda? Millise on avaliku ruumi mänguväljakud ja skatepargid? Ehk saab lindile rullnoka liikumismaneerid jne.

Konkurss kestab 2013. aasta 1. detsembrini. Loosime välja igakuiselt osalejate vahel auhinna ning aasta lõpus hinnalise peaauhinna! Fotosid avaldame nii FB Turvaline Raplamaa kui terviseedenduse kodulehel.

Setomaa küladele otsitakse kujundust ja visiooni

Uus piltSetomaa tipuvald korraldab kahele suuremale külale kujundus- visioonikonkursi, mille eesmärgiks on küladele kujundusidee saamine.

Selle aasta alguse seisuga on püsielanike arv mõlemas külas üle 160 inimese.

Meremäe küla on 20-ndatel aastatel moodustatud Meremäe valla administratiivseks keskuseks, kujunedes välja strateegiliselt tähtsa Võru – Vastseliina- Petseri tee ääres. Erilise stiimuli uute talude rajamiseks Meremäele andis just vallakeskuse staatus. Konkursi sisuliseks eesmärgiks Meremäe külale parima kujundus- ja maastikuarhitektuurse lahendusidee saamiseks ongi küla arendamine kaasaegseks valla keskuseks piirkonna eripära ja identiteeti arvestades.

Obinitsale, mis on Lääne-Setomaa üks suurematest küladest, administratiivsetes piirides parima kujundus ja maastikuarhitektuurse lahendusidee saamine baseerub pärimuskultuurikeskuse ideest ja kogukonna elu- ning keskkonna kvaliteedi parandamisest seto kultuurist ning arhitektuurist lähtuvalt kuna tegemist on ajaloolise kirikukülaga. Obinitsa vana küla osa on tüüpiline sumbküla, mille põhiliseks tunnuseks on hoonete, kõrge värava ja vahetaradega suletud hoov.

Uudseid ja huvitavaid ideid Setomaa kahe küla väljanägemise ja elukeskkonna parandamiseks oodatakse kuni 01.juunini.