KAUBALAEVAD KANNAVAD EESTI VETESSE EKSOOTILISI MIKROOBE

Pärnu sadamasse sisenev kaubalaev. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Keskkonnaministeerium uuris Eesti sadamaid külastavate kaubalaevade ballastvett ning leidis sealt eksootilisi mikroobe. Paljud neist satuvad tõenäoliselt ka Eesti merevette, sest ballastvee puhastamise seadmeid kas pole või on nende mikroobe hävitav toime madal.

Keskkonnaministeeriumi tellimisel uurisid teadlased Eestit külastanud 15 kaubalaeva ballastvee mikroorganisme. Kuigi mikroobide seast leiti nii kahjutuid kui ka patogeenseid organisme, on teadlaste sõnul olulisim hoopis see, et laevade ballastvee mahutid on osadele mikroorganismidele soodsaks kasvukeskkonnaks. Mikroobiderohke ballastvee sattumine meie rannalähedasse merevette võib ebasoodsate ilmastikuolude korral ohustada meie suplusvett.

TalTechi meresüsteemide instituudi mereökoloogia labori juhataja Kai Künnis-Beres selgitas, et uuringu eesmärk oli koguda ballastvee mahutites esinevate mikroorganismide koosluste kohta alusteavet. Tuvastada sooviti nii koosluste mitmekesisust kui ka võimalike patogeenide esinemist, samuti oli vaja koostada ettepanek mikroobsete koosluste järelevalveks ballastvee mahutitest väljapumbatavas ballastvees ning pakkuda lahendusi, mida oleks võimalik hiljem rakendada ballastvee järelevalves ja mereseisundi hindamise valdkonna arendamisel.

Läänemeres on praegu teada 140 võõrliiki, kes ei peaks siin elutsema. Neist 14 on Läänemerre sattunud viimase kümne aasta jooksul.

„Esialgsete andmete põhjal ei saa veel olulisi järeldusi teha, kuid juba on selge, et ballastvee ja selle töötlemisega seotu on keerulisem kui võis projekti alustades arvata,“ märkis Künnis-Beres. Ta täpsustas, et info on eeskätt oluline ametiasutustele, kelle ülesanne on välja töötada kord ballastvetes leiduvate mikroobide seireks ning hinnata laevadele paigaldatavate ballastvee puhastusseadmete töö tõhusust.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on Eesti ühinenud laevade ballastvee rahvusvahelise konventsiooniga, mis keelab puhastamata ballastvett merre lasta. „See on ohtlik, sest just sedaviisi tuuakse ookeanidest ja muudest maailma meredest Eesti vetesse liike ja mikroorganisme, mis võivad ohustada nii meie kohalikku mereelustikku kui ka inimest,“ selgitas Reisner.

Läänemeres on praegu teada 140 võõrliiki, kes ei peaks siin elutsema. Neist 14 on Läänemerre sattunud viimase kümne aasta jooksul.

Reisner tõdes, et kuigi ballastvee konventsioon kehtib, on uuringus tuvastatud puhastusseadmete puudulik toime ning vähene mõju mikroobidele murettekitav. „Puhastusseadmed peaksid hävitama kõik mikroorganismid, kuid nende esialgsete andmete põhjal me seda ei tuvastanud,“ nentis Reisner. Laevadel kasutatavad ballastvee puhastamise seadmed ning vastavad tehnoloogiad saavad enne kasutuselevõttu kinnituse toime tõhususe kohta Rahvusvahelises Merendusorganisatsioonis. Miks tehnoloogiatel on vähene puhastussefekt, vajab Reisneri sõnul täiendavat selgitamist. Kuigi ballastvee mahutitest pärit mikroorganisme leidus ka sadamate akvatooriumis, ei ole leitud, et need mikroorganismid leviks suurtes ja ohtlikes kogustes laevadest kaugemale.

KU päevatoimetaja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga