ÕIGE AHJU KÜTMISEGA SÄÄSTAB RAHA JA TERVIST

Keskkonnaministeerium juhib tähelepanu õigete kütmisvõtete tähtsusele.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Novembrikuus on kütteperiood täies hoos. Keskkonnaministeerium soovib juhtida elanike tähelepanu, kui olulised on õiged kütmisvõtted nii inimese tervisele, keskkonnale kui ka ahjuomanike rahakotile.

Arvatakse, et niiskete puude kasutamisel on ainukeseks probleemiks nende halvem süttimine. Märja puiduga küttes rikutakse oma küttekollet ja korstent ning õhku eraldub oluliselt rohkem saasteaineid. Lisaks on märja puidu kütteväärtus mitu korda väiksem.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Kaidi Kiili sõnul ei teagi inimesed tihti, et teevad ahju, kaminasse või pliidi alla tuld tehes midagi valesti. „Õige tuletegemisega saab igaüks anda panuse parema õhukvaliteedi heaks. Kõige olulisem on kasutada vaid kuiva puitu, süüdata tuli pealtpoolt ning kütteseadmeid tuleks regulaarselt hooldada,“ ütles Kiil.

soovitus süüdata tuli pealtpoolt

Paljudes tekitab hämmingut soovitus süüdata tuli pealtpoolt. Nii toimides liigub tuli ülalt alla ja põlemine saab alata stabiilsemalt ning tekkivate saasteainete heitkogused on oluliselt madalamad ja kütmisest saadav kasutegur palju suurem.

Katsetega on tõestatud, et niisket halupuitu kuiva asemel kasutades on peenosakeste heitkogused üle kahe korra kõrgemad. “Otseselt vähki tekitavate ühendite osas on heitkoguste erinevused niisket puitu kasutades veelgi suuremad, olles kohati isegi kuni kümme korda kõrgemad,” lausus Kiil.

Jätkuvalt vajab ülekordamist, et prügi põletamisega seatakse ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervis. „Koduses majapidamises jäätmete põletamisega tekkivate ohtlike ainete heitkogused on märkimisväärsed. Jäätmete põletamisel tekkivad ühendid on ohtlikud päris mitmel põhjusel: ohtlikud ühendid on püsivad, toksilised ning kogunevad organismides ja toiduahelates. Ahjus moodustub prügi põletamisel eralduv tahmakiht, mis vähendab ahju tööiga ja kütte efektiivsust,“ märkis Kiil.

Vähemalt kord aastas tuleks lasta korstnapühkijal puhastada korsten ja küttekolded. Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemist. Kui kütmise ajal tuleb korstnast valget suitsu, on kütmisega kõik korras.

Lisaks, ära kütmisega üle pinguta – kas teadsid, et ahi hakkab sooja andma alles mõne aja pärast? Väldi liigkütmist, sest see võib lõhkuda küttekollet ja põhjustada tahmapõlengu.

Ahjuomanikele kasulikke nõuandeid saab vaadata ja meelde tuletada kodulehelt.

KU päevatoimetaja