keskkond

Eesti on ametlikult marutaudivaba maa

Eestis diagnoositi viimane marutaudijuhtum 2011 aasta jaanuarikuus, kui leiti nakatunud kährikkoer Põlvamaal Värska vallas mõne kilomeetri kaugusel Eesti Vabariigi -Vene Föderatsiooni maismaapiirist.

Marutaud on läbi sajandite olnud surmavaim ning seetõttu üks enimkardetud loomade ja inimeste ühine nakkushaigus maailmas. Viimane laiaulatuslik marutaudipuhang Eestis sai alguse 1968. aastal, mil haigus levis nakatunud rebaste ja kährikkoerte vahendusel üle kogu riigi territooriumi nii maismaale, kui ka saartele. Alates sellest ajast on ligi neljakümne aasta jooksul surnud marutaudi sadu kodu- ja metsloomi aastas; raskeim oli haigusalane olukord 2003. aastal, kui laboratoorselt tuvastati marutaudi nakatumine surma põhjustajana 813 loomal. Alates Teisest Maailmasõjast on marutõppe Eestis surnud 27 inimest, neist viimane 1986. aastal. Takistamaks marutaudi levikut koduloomade hulgas ning ennetamaks inimeste nakatumist on koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine olnud aastakümneid kohustuslik. Riigieelarvest on kaetud nii vaktsineerimise kui ka marutaudikahtlaste loomade uurimisega seotud kulutused. Alates 2005. aasta sügisest hakati marutaudi tõrjuma ka metsloomade populatsioonis. Tänu aastatel 2006-2010 üleriigiliselt kaks korda aastas toimunud metsloomade suukaudsele marutaudivastasele vaktsineerimisele suudeti taudi levikule väga kiiresti piir panna. Viimane marutaudijuhtum, mida võis otseselt seostada nakkuse levikuga Eesti loomapopulatsioonis, esines 2008 aasta märtsis Harjumaal. Hoolimata järjepidevast marutaudikahtlaste loomade laboratoorsest uurimiseset ning seiresüsteemi oluliselt tugevdamisest tuvastamaks haiguse levikut kährikute ja rebaste hulgas, on marutaudi edaspidi leitud vaid neljal korral riigi kagupiiri lähiümbruses: kolmel rebasel 2009 aasta suvel ning ühel kährikul 2011 aasta jaanuaris.

Sõltumata marutaudivaba maa staatusest jätkab Veterinaar-ja Toiduamet metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist riigi lõuna -ning idapiiri aladel, et vältida haiguse taaslevikut Eestisse nakatunud naaberriikidest pärinevate metsloomade vahendusel. Seoses geograafilise paiknemisega ei saa marutaudi Eestis tõenäoliselt kunagi hakata lugema minevikuprobleemiks, kuna nakkus on endiselt väga levinud meie idanaabri aladel ning üksikjuhtumitena leitakse haigust ka Lätis. Kasside ja koerte regulaarne marutaudvastane vaktsineerimine on jätkuvalt kohustuslik. Alahinnata ei tohi ohtu, et haigus tuuakse riiki taas sisse ebaseaduslikult imporditud marutaudi vastu vaktsineerimata ja nakatunud lemmiklooma vahendusel. Endiselt tuleb säilitada ettevaatlikus kummaliselt käituvate kodu-ja metsloomade suhtes ning neist koheselt teavitada veterinaarteenistust.

Enel Niin

Veterinaar- ja toiduameti projektijuht

Maailm räägib endiselt hobuselihaskandaalist

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiiseni valik maailma keskkonnauudistest eelmisel kuul.

Välismaa keskkonnauudistes jätkus ka viimase kuu aja jooksul jõuliselt hobuseliha puudutav saaga. Ehk teisisõnu jätkub teema, millel peatusin pikemalt ka kuu aega tagasi. Avalikuks tulnud tõsiasi, et loomaliha sisaldavatesse toodetesse on ebaseaduslikult sattunud hobuseliha, põhjustas näiteks Inglismaa tarbijakäitumises põhjalikke muutusi.

Briti väljaanne „The Guardian“ kirjutab, et Inglismaal on keskeltläbi kuus inimest kümnest niinimetatud hobuselihaskandaali tagajärjel oma ostmisharjumusi muutnud. 30% inimestest ostab nüüdsest vähem töödeldud lihatooteid. 25% inglastest on otsustanud vähem osta valmistoitu. Veerandik vastanutest on hakanud ka otsima asendusi taimetoidu hulgast.

Uuringufirma küsitluses osales 2064 Inglismaal elavat täiskasvanut. 68% vastanutest arvas ka seda, et valitsus ei ole toidukaupade märgistamist puudutavale seadusandlusele piisavalt tähelepanu pööranud. Pooled vastanutest ütlesid, et nad ei ole kindlad, kuivõrd vastab tõele kaupadel olev toiduainete sisaldust puudutav informatsioon. 44% vastanutest jälgib nüüdsest rohkem, mida lihatoodete pakenditele kirjutatud on ning 83% vastanutest nõustus sellega, et liha päritolumaa peaks pakendil näha olema.

Samas on Inglismaa suurim taimset valmistoitu tootev firma Quorn andnud teada, et nende müük on pärast hobuselihaskandaali enam kui kahekordistunud. Müüginumbrite kasvu on kinnitanud ka mitmed teised tuntud lihavaba toidu tootjad. Loe edasi: Maailm räägib endiselt hobuselihaskandaalist

Karmi talvega võib kaasneda veekogude ummuksisse jäämine

Märtsikuus võivad püsiva jääkatte puhul sageneda veekogude ummuksisse jäämise juhtumid, mille tõttu hukkuvad kalad. Tegemist on paraku loodusliku protsessiga, mis kordub karmidel talvedel regulaarselt. Oluline on juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et see on loomulik looduslik protsess ja inimene sekkuma ei pea.

Hukkumised veekogudes on peamiselt lokaalse iseloomuga ja kannatada saavad kõige levinumate liikide noorkalad: särg, ahven ja haug. Tegemist on kiiresti taastuvate liikidega ja mõne aasta pärast on järves jälle tüüpiline kalastik. Ummuksisse jäämise tulemusena käivitub veekogus mitmeid isepuhastuslikke protsesse. Suureneb zooplanktoni osakaal, sest kalamaimud on hukkunud. Zooplankterid omakorda toituvad mikrovetikatest ja seeläbi suureneb vee läbipaistvus ning järve seisund paraneb mõneks ajaks üldiselt. Kalastiku taastumisega taastub veekogus ka veekogule normaalne toiduahel. Kui muutuste järel ei jää järve piisaval arvul röövkalu (haug, koha), siis saab neid juurde asustada.

Ummuksisse jäämisel on mitmeid põhjuseid: hapnikuvahetust takistav jää, soikunud veevahetus ja jääl olev paks lumi. Nende koosmõjul jäävad järele vaid hapnikku tarbivad protsessid: orgaanilise aine lagunemine, anorgaaniliste ainete oksüdeerumine ja veeorganismide hingamine. Kõige ohtlikumas olukorras on rohketoitelised, aeglase veevahetusega madalad järved. Märtsikuus madalate merelahtede jääl jalutades on mädamuna hais selge märk jää all toimuvatest elustikku hävitavatest protsessidest.

Ummuksisse jäämise leevendamiseks on jääd lumest puhastatud ja jäässe auke raiutud. Jää puhastamine lumest suurendab läbi jää vette tungivat valguse hulka ning võib panna vees olevad mikrovetikad ja taimed fotosünteesima ja hapnikku tootma. Selleks aga peab jää pind olema pidevalt puhas ja jää läbipaistev, muidu ei jõua valgus taimedeni.

Jäässe aukude raiumine ilma vee aereerimiseta suuremat kasu ei too, sest augud külmuvad kiiresti ja nende leevendav mõju on tühine. Aereerimist võib soovitada eraveekogude omanikele, kel võimalused selleks olemas.

Varasemale kogemusele toetudes on need abinõud osutunud looduslikes järvedes vähe tõhusaks ja kalade suremist vältida ei õnnestu. Elustiku päästmine talvisest hapnikuvaesusest on mõistlik ja tulemuslikum väiksematel eraveekogudel, kus omanik saab rakendada leevendavaid võtteid, nagu taimestiku niitmine, lume eelmaldamine jäält, aukude puurimine, vee aereerimine jms.

KIK-i keskkonnaprogrammi esitati üle 1000 toetustaotluse

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) esimeses voorus laekunud 1020 taotluse rahaline maht oli 51,3 miljonit eurot. Enim taotlusi esitati keskkonnateadlikkuse programmi (446), kogusummas 5,6 miljonit eurot ja looduskaitse programmi (149), 7,6 miljoni euro ulatuses. Varasemaga võrreldes on oluliselt tõusnud taotluste hulk jäätmekäitluse valdkonnas (89), kogumaksumusega 2,3 miljonit eurot.

Teistest tagasihoidlikum oli taotluste arv merekeskkonna programmi (12), kogusummas ligi 0,8 miljonit eurot. Rahaliselt taotletakse kõige enam toetust veemajanduse projektidele (136), kokku 18,2 miljoni eurot eest.

„Taotluste hulk oli ootuspäraselt suur. Jätkuvalt on kõige populaarsemad valdkonnad keskkonnateadlikkus ja veemajandus. Jäätmekäitluse valdkonna hüppeline kasv on suure tõenäosusega tingitud võimalusest taotleda toetust maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalagunenud ehitiste likvideerimiseks, mida rahvakeeli võiks nimetada tondilosside lammutamise programmiks,“ ütles KIK-i juhatuse esimees Veiko Kaufmann. Ta toonitas, et tegemist on esialgsete tulemustega ning lõplik nõuetele vastavate taotluste arv selgub peale nende läbivaatamist.

Piirkonniti esitati kõige rohkem taotlusi Tartu maakonnast (141), kogusummas 6,1 miljonit eurot. Järgnesid Harjumaa ja Lääne-Virumaa. Kõige vähem taotlusi saabus Hiiumaalt. Loe edasi: KIK-i keskkonnaprogrammi esitati üle 1000 toetustaotluse

Eeloleval nädalavahetusel toimuvad lihavõtte ja linnade linnuvaatluspäevad

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel kõiki linnusõpru osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel. Osalemiseks tuleb neil päevil leida lihtsalt pisut aega lindude vaatlemiseks. Selleks võib osaleda vähemalt kümnes linnas korraldataval juhendajaga linnuvaatlusel, vaadelda linde oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudne arv ja vaatluskoht tuleb ka kirja panna ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti Ornitoloogiaühingusse e-postiga (riho.kinks@eoy.ee) või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu). Vaatluste märkimiseks on abiks vaatlusankeet.
Sel aastal pööratakse lihavõtte linnuvaatluspäevadel tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi alanud rändlindude saabumisele. Seetõttu toimub ka enamus juhendajaga retki linnades ning pühapäeval toimub lisaks ka kerge võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. See on
võistkondlik ja toimub etteantud aja jooksul määratud reeglite järgi. Linnade linnuvaatlusel koostatakse põnevust pakkuvad pingeread ning selgitatakse ühtlasi välja varakevade Eesti kõige liigirikkam linn. Selle tulemusi oodatakse kiirkokkuvõtete tegemiseks juba hiljemalt pühapäeval
kell 16. Lähemat teavet lihavõtte ja linnade linnuvaatluse kohta saab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Linnade linnuvaatluse eelmiste aastate tulemusi leiab aadressilt
www.eoy.ee/taxonomy/term/62.
Riho Kinks

Eesti Ornitoloogiaühing

KIK koolitas keskkonnaprogrammist toetuse taotlejaid

Märtsis viis SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) läbi kaks teabepäeva keskkonna-programmist toetuste taotlejatele. Kokku osales Tallinnas ja Kärdlas toimunud üritustel ligi 150 inimest, kelle hulgas oli nii varasemaid taotlejaid kui ka uusi huvilisi. Teabepäeva eesmärgiks on anda taotlejatele ülevaade keskkonnaprogrammi õigusraamidest, jagada nõuandeid andmesüsteemi KIKAS kasutamiseks ning selgitada, millised on abikõlbulikud kulud ja kuidas koostada taotluse eelarvet. Keskkonnaprogrammi käimasolevasse vooru saab taotlusi esitada 26. märtsini.

“Projektide maksimaalne positiivne keskkonnamõju on üks peamisi kriteeriume, mida toetuse esitamisel tasub silmas pidada. Raha on senisest vähem ja seda tihedam on sõel ning hoolikam tuleb olla taotluste vormistamisel,” ütles Harjumaa teabepäeva avamisel KIK-i juhatuse esimees Veiko Kaufmann. Ta kutsus taotlejaid üles projekte planeerides neid hästi läbi mõtlema, ning kui vaja, siis KIK spetsialistidelt nõu küsima.

Harjumaal koolitasid toetuse saajaid programmispetsialist Angelika Verš, Läänemaa projekti-spetsialist Udo Maiste ja finantskonsultant Mai Palm. Toetusesaaja vaatevinklist jagas oma kogemusi Tallinna Botaanikaaia asedirektor Nelly Orissaar. Hiiumaa teabepäeval andsid nõu keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu, programmispetsialist Angelika Verš ja Hiiumaa projektispetsialist Arvi Toss. Teabepäevade ettekanded on üleval KIK kodulehel rubriigist “Taotlejale”.

13. ja 14. märtsil toimunud teabepäevadel osalenud tunnustasid tagasisides ettekannete põhjalikkust ja praktilisi näpunäiteid. Taotluste esitamise andmebaasi KIKAS peavad selle kasutajad mugavaks ning projektidele esitatud nõudeid mõistlikeks. “Arvukas osavõtt kinnitab, et teabepäevad on taotlejatele vajalikud ning võimalust KIK spetsialistidega kohtuda ja vahetult küsimusi esitada hinnatakse kõrgelt,” sõnas Veiko Kaufmann.

Keskkonnaprogrammi 2013. aasta esimese taotlusvooru taotluste esitamise tähtaeg on 26. märts. Programmist on võimalik taotleda toetust keskkonnaprojektidele kümnes valdkonnas: veemajandus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhukaitse, merekeskkond, keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlus. Täpsema info keskkonnaprogrammi võimaluste kohta leiab KIK kodulehelt.

2012. aastal rahastas KIK keskkonnaprogrammi raames 1096 projekti 46 miljoni euroga.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. KIK-s töötab pea sada inimest, neist kuusteist maakondlikes esindustes.

Lisainfo: Elina Kink, kommunikatsioonijuht, Keskkonnainvesteeringute Keskus, tel 6274 330, www.kik.ee

Raplamaa kutsub osalema konkursil “Märka ja torka”

Tänapäeval on kõik mobiiltelefonid kaamera ja filmimisvõimalusega. Kui märkad ebanormaalset keskkondlikku olukorda või ohtlikku situatsiooni, siis pildista, filmi ja saada väikese kirjeldusega aadressil ylle.ryyson@tervis.ee.

Seda nimetatakse photovoice meetodiks – üks foto võib öelda tuhat sõna! Fotode ja videodega on võimalik edasi anda tugevat emotsiooni, mille abil saab mõjutada paikkonnas tehtavaid otsuseid.

Fotosid, videosid ning nende juurde kuuluvaid lugusid kasutatakse tõenditena nähtuste või probleemide olemasolul. Probleemide lahendamiseks võime saata need materjalid vastavatesse institutsioonidesse (omavalitsus, päästeosakond, politsei, maanteeamet, lasteaed, vms).

Mõned näited: Millised on kõige ohtlikumad kohad liikluses kohalike lasteasutuste ümbruses? Millised on jalgrattaga liiklejale ohtlikud kohad liikluses? Kui ohutu on eakatel ja füüsilise puudega inimestel liikuda? Millise on avaliku ruumi mänguväljakud ja skatepargid? Ehk saab lindile rullnoka liikumismaneerid jne.

Konkurss kestab 2013. aasta 1. detsembrini. Loosime välja igakuiselt osalejate vahel auhinna ning aasta lõpus hinnalise peaauhinna! Fotosid avaldame nii FB Turvaline Raplamaa kui terviseedenduse kodulehel.

Looduskaitsepreemia ja looduskaitse märgid ootavad nominente

Möödunud aastal pälvis Eerik Kumari looduskaitsepreemia Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgi kandidaatide kohta 15. aprilliks. Võitjad kuulutatakse välja maikuus, kui algab üle-Eestiline looduskaitsekuu.

Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse kodanikke, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. 2013. aastast on Kumari nimeline looduskaitsepreemia 5000 eurot.

Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee

Eestimaine lõhe on kilu ja räim

Kui tahta eelistada menüüs kohalikku ja hea toiteväärtusega kala, siis on kasulik ennast kurssi viia lisaks kala välimusele ka sisuliste omadustega, näiteks sellega, mida kalaliha õigupoolest sisaldab. Võrreldes loomsete toiduainetega (veiseliha, sealiha) või näiteks piimatoodetest juustuga, on kalas keskmiselt ligi kolm ja pool korda vähem kaloreid. “Eesti traditsioonilised püütavad kalaliigid kilu ja räim on toitaineliste omaduste poolest kalade lipulaevad! Kilus on valku peaaegu samapalju kui lõhes, samas sisaldab kilu eriti väärtuslikke polüküllastamata rasvhappeid – omega-3 ja omega-6 – ligi kaks korda rohkem kui lõhe,” kirjutab põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Kristi Ilves täna Maablogis.

Mahepõllumajandus aitaks parandada Läänemere keskkonnaseisundit

Läänemere-äärsete riikide konverentsil “Farming for the Future – Ecological Recycling Agriculture to Save the Baltic Sea” rõhutati mahepõllumajanduse rolli Läänemere seisundi parandamisel, eelkõige toitainete ringlusse suunamise ja efektiivsema kasutamise teel.

Läänemerd ohustatava eutrofeerumise ehk toitainetega rikastumise üheks peamiseks põhjustajaks on põllumajandustootmine. Läänemere seisundist ja HELCOMi (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni) rollist rääkis HELCOMi Eesti delegatsiooni koordinaator Silver Vahtra. HELCOMi Läänemere tegevuskavas on reostuse vähendamise ühe võimalusena välja toodud üleminek tavapõllumajanduselt mahepõllumajandusele.

“Põllumajanduspoliitikal on väga suur roll keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamisel,” ütles Dorota Metera, ülemaailmse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM Euroopa Liidu grupi asepresident Poolast. “Me elame poliitiliselt reguleeritud maailmas ja poliitiliste otsustega on võimalik põllumajanduse arengusuundi väga palju mõjutada. Praegu aastateks 2014-2020 Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat kavandades tuleks seda kindlasti silmas pidada,” lisas Dorota Metera.

Eesti Maaülikooli doktorant Sirli Pehme tõi oma ettekandes välja, et põllumajandustootmise keskkonnamõjude hindamisel tuleb vaadata laiemat pilti, kui ainult ettevõttes kohapeal toimuv. “Oluline on näiteks see, et mahepõllumajanduses on võimalik toota väiksema energiakuluga, sest tavatootmises kasutatavate sünteetiliste väetiste ja ka pestitsiidide tootmiseks kulub märkimisväärselt energiat,” sõnas Sirli Pehme.

Loe edasi: Mahepõllumajandus aitaks parandada Läänemere keskkonnaseisundit

Kutse ohtlike jäätmete teemalisele seminarile

4_lamp Lugupeetud õpetajad, keskkonnahariduskeskuste töötajad ja teised huvilised, kes puutuvad igapäevatöös kokku ohtlike jäätmetega!

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub kõiki huvilisi seminarile „Kuidas toimida ohtlike jäätmetega? Veebipõhine õppematerjalide kogu“. Seminaril kõneldakse ohtlike jäätmete teemal ning tutvustatakse projekti „Ohtlike jäätmete õppemoodul“ raames koostatud õppematerjale.

Seminar toimub neljapäeval 28. veebruaril 2013 Tartus hotell Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2) Petersoni saalis. Seminar kestab kell 12.30 – 15.30 ja on osalejatele tasuta.

Seminarile saab registreeruda kuni esmaspäevani 25. veebruarini!

Projekti „Ohtlike jäätmete õppemoodul“ käigus koostati veebipõhine õppematerjalide kogu ohtlike jäätmete teemal. Õppemoodul sisaldab informatiivset materjali, videoklippe, tööpakette õpetajatele ning mitmesuguseid muid materjale e-õppeks ning klassitundides kasutamiseks. Lisainfot projekti kohta leiab siit ja SIIT!

Seminari päevakava:

12.30-13.00 registreerumine, tervituskohv
13.00- 13.15 sissejuhatus ja projektitutvustus (Mirjam Burget, Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Jari Heiskanen, SYKLI keskkonnakool)
13.15-13.25 projektitulemuste avalikustamine Lätis (Ilona Roja, Ideja)
13.25-13.40 jäätmekäitluse teemaline koolitus (Taru Uotila, SYKLI keskkonnakool)
13.40-14.00 patareide taastöötlemine (Jarmo Pudas, AkkuSer)
14.00-14.30 patareide tagasivõtusüsteem Eestis (Margus Vetsa, EES-Ringlus)
14.30-15.00 ohtlike jäätmete käitlemine (Moonika Lipping, Epler & Lorenz)
15.00-15.30 lõuna (seminari lõpp)

Seminar on eesti ja inglise keeles.
Seminari toetavad Nordplus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kohtumiseni seminaril!

Lisainfo: Mirjam Burget, tel 5343 2408, mirjam.burget@teec.ee

RMK puhke- ja kaitsealasid külastati mullu 1,6 miljonit korda

RMK seireandmed näitavad, et möödunud aastal külastati RMK poolt hallatavaid puhke- ja kaisealasid 1,6 miljonil korral. Kasvanud on inimeste rahulolu seal pakutavate teenuste ja rajatistega, selgus Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitlusest.

Riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastati eelmise aasta jooksul 1,6 miljonit korda, mis on aasta varasemaga võrreldes ligi 80 000 külastuskorra rohkem. RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul olid külastatuimad kohad Tallinna, Nõva ja Peipsi põhjaranniku puhkealad ning Lahemaa rahvuspark.

Lisaks selgus uuringust, et RMK puhkealad on hästi tuntud – neist on teadlik 83% inimestest.

RMK loob looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi riigimetsa puhkealadel viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal. Lisainfo kõikidest võimalustest www.loodusegakoos.ee.

Suusarajad Meremäel ja Obinitsas on talvenautijatele avatud

Suusarajad on juba möödunud aasta lõpus OÜ Peko poolt sisse aetud Meremäel ja Obinitsas. Korras ja uuendatud rajad arvestavad kohapealset maastiku ja aluspinnast. Suusatada saab klassikastiilis ja ka uisusammus. Obinitsa rada asub külakeskuse vahetus läheduses, raja pikkus on 0,6 km. Kokkuleppel külakeskusega on võimalik nautida saunateenust, seda hüve on võimalik kasutada ka Meremäe koolimajas. Meremäe rada kulgeb vana katlamaja juurest põldude vahel, kaasates maastiku künkaid ja orgusid. Lõuna-Antsu talumaadel asuv suusarada on 1,6 km pikk. Obinitsa suusaraja kohta lausus Meremäe kooli sportlik meesõpetaja Rein Tarros, et suusatama on kõik oodatud ning väga mõnusa ja hoogsa liu saab suuskade või kelguga samas läheduses olevast Riitsaare mäest alla sõites.
Pille Malkov

“Tere, Kevad!” kutsub taas!

Jälle on algamas loodushariduslik ettevõtmine “Tere, Kevad!”. Kutsume lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ja leidma ning oma tegemisi ja leidusid ka teistega jagama. Osalema on oodatud koolide 1. – 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 36 Eestis levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva – lindude laul, taimede õitsema hakkamine – ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi.
Lisaks vahetutele loodusvaatlustele toimub piltide joonistamine kevadekuulutajatest, luuletuste kirjutamine ning kevadfotode konkurss. Jätkub ka väga populaarne loodusteemaline viktoriin.

“Tere, Kevad!” on olnud laste hulgas väga populaarne, nii avastasid eelmisel aastal kevadet kokku üle 8000 lapse 260 koolist ja lasteaiast. Arvukat osalust ootame ka seekord. Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.
Osalemiseks registreerumine on alanud ja see toimub projekti veebilehel http://tere.kevad.edu.ee

Kuu keskkonnateateid laiast ilmast

Taas sirvib keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen möödunud kuu huvitavamaid keskkonnauudiseid üle maailma.

Prantsusmaal plaanitakse hakata elektrit kokku hoidma. Nimelt teatas Prantsusmaa keskkonnaminister, et peagi on kõik kauplused ja kontorid sunnitud öösiti oma valgustuse välja lülitama.

Uus seadus rakendub Prantsusmaal selle aasta 1. juulist. Seaduse kohaselt peavad kauplused oma vaateaknad välja lülitama hiljemalt kell 1 öösel. Asutused on kohustatud tuled välja lülitama hiljemalt tund pärast viimase töötaja lahkumist. Kohalikud omavalitsused võivad küll kehtestada erandeid jõulude ja teiste tähtsate sündmuste puhul. Samuti on erandid lubatud mõningates turismipiirkondades.

Selle sammuga peaks Prantsusmaa eeldatavasti kokku hoidma 250 tuhat tonni süsihappegaasi. See on 750 tuhande Prantusmaa majapidamise aastaringne energiakulu. Sealne keskkonnaminister Delphine Batho on ütelnud, et loodetavasti muudab antud seadus inimeste suhtumisi ning teeb Prantsusmaast valguse kokkuhoiu osas maailmas pioneeri. Loe edasi: Kuu keskkonnateateid laiast ilmast

Jätkub fotokonkurss “Ruutmeeter Rõuget”

Konkursile võivad töid esitada kõik soovijad. Ootame fotodesse talletatud talvise lumevalguse ja kevadise tärkamise emotsioone kaunist Rõugest. Võisteldakse kahes vanuseastmes: lapsed kuni 16-aastased k.a ning 17-aastased ja vanemad.
Esitada võib töötlemata mustvalgeid või värvifotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Üks võistleja võib saata kuni 3 pealkirjastatud võistlusfotot. Fotod esitatakse elektrooniliselt e-posti aadressile: rahvamaja@rauge.ee. Fotod esitada kontaktandmetega (nimi, vanus, aadress,
e-posti aadress, telefon).

Kõik fotod laetakse korraldaja poolt üles Rõuge valla facebook’i lehele.
Töid hindab professionaalne zürii ning selgitatakse välja ka publiku lemmik. Väljavalitud tööd saavad tunnustatud ja auhinnatud, lisaks kantakse need suurtele kapaplaatidele ja pärast näitust leiavad pildid koha valla asutustes: koolis, lasteaias, noortekeskuses, rahvamajas jm.
Fotokonkurssi “Ruutmeeter Rõuget” toetavad Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp ja Võru Foto.

Aasta lind on nurmkana

Tänavune aasta lind nurmkana on üks kiiremini langeva arvukusega kultuurmaastiku linnuliike – näiteks Suurbritannias on nurmkana arvukus 30 aastaga langenud 70%, linnu arvukus langeb kiiresti ka Eestis.

Nurmkana (rahva seas tuntud ka põldpüü nime all) arvukuse languse põhjusteks on Valkeri sõnul esiteks põllumajandusmürkide kasutamine (kahjurputukate tõrjeks), teiseks looduslike rohumaade kadumine – üha rohkem on rapsi- ja viljapõlde, mis talle pesitsemiseks ei sobi – ja kolmandaks metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine, mis on oluliselt tõstnud rebaste ja kährikute arvukust, viimased on just nurmkanale kui maas pesitsevale linnule ohtlikud.

Ornitoloogiaühing ootab teateid nurmkana leidude kohta kõigilt inimestelt. “Et ta on peidulise eluviisiga lind, ei leia vaatlejad kõiki kanu üles,” ütles Valker.

Nurmkana võibki kõige sagedamini kohata just talvel, mil ta võib tulla lausa taluhoovi; linde võib näha ka teeäärtes lumevabadel aladel, kuhu nad kogunevad salkadena toitu otsima.

Nurmkana leidudest saab teatada aasta linnu kodulehel, nutitelefoni rakenduse abil, meiliga eoy@eoy.ee või ka saata kirjaga ornitoloogiaühingule: Veski 4, 51005 Tartu.

Kogu Eestis võib hinnanguliselt olla 4000–8000 nurmkanapaari.

Ruhnul leitud tamme tüvi osutus ligi 4000-aastaseks

Suvel Ruhnul maa seest välja kaevatud tammepuu tüvetükk osutus radiosüsiniku meetodil tehtud uuringu järgi ligi 4000 aasta vanuseks. Tegemist on teadaolevalt kõige vanema puutüvega saarel.
Tammetükk leiti kanalisatsiooni ja veetrassi paigaldamise tööde käigus 1,3 meetri paksuse liivakihi alt. Geoloog Alar Rosentau sõnul kasutati algul dateerimiseks välimisi aastarõngaid, mis peaksid andma puu vanuse hukkumise ajal. Vanuseks kujunes 3580 +/– 40 aastat. “Kalibreeritult on seega vanusevahemik 3990–3720 aastat ja mediaanvanus 3880 aastat,” märkis Rosentau. Georadariuuring tamme lähiümbruses näitab, et võimalikke tüvesid võib Ruhnul rohkemgi olla. “Kui vaadata Ruhnu rannajoone paleorekonstruktsiooni 4000 aastat tagasi, siis tundub, et tammed olid tollal üsna rannajoone lähistel ning võimalik ka, et mõne tugevama tormiga ümber puhutud,” pakkus Rosentau.
Allikas: Meie Maa

Põlvamaa linarosinad lõid Tartu Näituste keskkonnamessil laineid

Linarosinad meenutavad maitselt magusaid mandleid.
Foto: Toomas Kelt

“Kes proovis, see kiitis!” võiks iseloomustada SA Põlvamaa Arenduskeskuse poolt Tartu Näituste keskkonnamessil Elukvaliteet tutvustatud linarosinaid. „Neist võib saada Põlvamaale iseloomulik maius,“ rääkis Tiiu Marran, Põlvamaa Arenduskeskuse projektikonsultant.

Linarosinad on toodetud magusa ja kergelt pähklilise maitsega linaseemnekoogist, selgitas Marran. Linarosinad on väga kasulikud, sest sisaldavad suures kogus limaainet ja Omega 3 rasvhappeid, mis korrastavad seedimist ja reguleerivad kolesterooli taset veres. Seetõttu peetakse Omega 3 rasvhappeid südame-veresoonkonna haiguste ennetajaks. Linarosinaid toodab Põlva väiketootja Raili Kallavus, rosinate saamiseks karamelliseeritakse linakooki fariinsuhkruga.

SA Põlvamaa Arenduskeskus tutvustab keskkonnamessil Rohelisemat märki, mis ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal valmistatud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 190 tootenimetuse, mida pakub 35 ettevõtet.

Tartu Näituste messikeskuses toimunud keskkonnamess Elukvaliteet tutvustas keskkonnateadlikke ettevõtteid ja organisatsioone. Messil olid esindatud elektriautod, mahetoit, päikesepaneelid, taaskasutus ja mitmed uudsed ettevõtmised. Nii näiteks tutvustas Maaülikool päikesepaneelide toimimist ja kokkupanekut.

Selgusid parimad keskkonnateod, -teokesed ja ettevõtted

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus andis üle auhinnad ja tänukirjad tänavustele keskkonnavaldkonna parimatele. Keskkonnateo ja –teokeste parimad on seotud laste ja noorte harimisega ning silmapaistvad ettevõtted pakuvad säästlikke ja innovatiivseid lahendusi.

Aasta Keskkonnateo tiitli ja rahalise preemia 1000 eurot pälvis MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing läbi viidud projekt “Linnuõpe loodusainete õpetajatele”. Linnuõppe projekt eristus teistest väga selgelt – see on suuremahuline ja avaldab ulatuslikku positiivset mõju meie keskkonnale. Projektis saadud teadmised toetavad õpetajaid lastele loodushariduse andmisel ja tuhanded lapsed saavad lindudest rohkem teada. Projekti saab laiendada ka teistele loodushariduse andjatele nagu lasteaedade õpetajad ja looduskeskuste juhendajad. Linnuõpet viidi läbi 27 paigas üle Eesti, kus osales kokku 389 õpetajat. Lisaks valmis ka jooniste, fotode, helifailide ja kirjeldustega õppematerjal 45 linnuliigi tundmaõppimiseks. Loe edasi: Selgusid parimad keskkonnateod, -teokesed ja ettevõtted

Selgusid üle-eestilise kooliõpilaste seiklusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud

Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre

Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuu

Laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks ristipuude uurija ja hoidja Marju Kõivupuu. Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadurina on Marju Kõivupuu koostanud ristipuudest uurimusi, avaldanud raamatuid ning kümneid artikleid, selgitanud ristipuude ohustatust ja haruldust kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele.
Marju Kõivupuu järjekindla töö tulemusel on seni avalikkusele tundmatud ristipuud kogunud
järkjärgult tuntust ning sadade kui mitte tuhandete inimeste omaste hingepuud on sae alt pääsenud.
Ristipuud on seotud ajaloolise matusekombestikuga, usuga inimhinge jäävusse ning inimese ja looduse ühtsusse. Teel kalmistule peatub matuserong, puu koorde lõigatakse ristimärk ning mälestatakse surnut. Vanematel ristipuudel võib leiduda sadu hingeriste. Ristipuude tava on elavalt säilinud teadaolevalt kogu maailmas üksnes Maavalla kaguosas. Kuna sellised puud ei ole Eestis riigi kaitse all, ei ole tagatud ka ristipuudega seotud tavade edasikestmine.
Aasta Hiie sõber Marju Kõivupuu on öelnud, et pühad paigad looduses ning arvukad pärimusmälestised maastikul vajavad meie kõigi täit tähelepanu ja hoolimist. See on osa meie kodu- ja kultuuriloost mida keegi teine meie eest hoidma ei hakka. Kui ta aastatuhande vahetusel hakkas ristipuude kui ainulaadse kombekäitumise tunnismärkide hoidmise ja säilitamise eest avalikkuses kõnelema, ütles üks kodukandi mees: ah, ilmaaigu jandit, ei saa sinust naidõ puiõ pästjat… Aga tal ei olnud õnneks õigus. Kuigi mõned ristimetsatukad ja ristipuud on nüüdseks säilinud ainult fotodel ja videolintidel, käib ristipuude käsi siiski suhteliselt hästi.Marju Kõivupuu rõhutas, et tal on olnud ristipuude eest kõnelemisel väga palju toetajaid ja kaasamõtlejaid. Loe edasi: Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuu

Täna algab üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal

Laupäeval, 17. novembril algab üle-euroopaline teavituskampaania, mis keskendub elanikele jäätmetekke vähendamise võimaluste tutvustamisele.

Kuni 25. novembrini kestval jäätmetekke vähendamise nädalal osalevad 25 Euroopa riiki. ”Nädala idee on ühiselt kutsuda inimesi tähelepanu pöörama oma tarbimisega kaasneva jäätmete hulgale ja seda vähendama,” ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Ulvi-Karmen Möller. Möller toob välja, et tootjad võiksid näiteks asendada paberkandjal dokumendihalduse digitaalsega ja arvestada iga üksiktoote puhul säästlikku tehnoloogiat, ratsionaalset logistikat, materjalide päritolu ja mõistlikku pakendamist. Tarbija aga peaks mõtlema miks, mida ja kui palju tal tegelikult on vaja osta. Pole mõtet osta rohkem, kui tarbid. Seejuures võiks näiteks pudeliveele eelistada kraanivett, uute toodete ostmise asemel neid rentida, laenata või lasta katkine toode ära parandada. Kui aga tõesti on vaja soetada uusi asju, võiks eelistada kvaliteetseid ja kauakestvaid ning jälgida, et need oleksid võimalikult loodussõbralikud.

Jäätmete tekkimise vähendamisel on esimeseks sammuks liigse pakendamise vältimine. Näiteks tekib vähem jäätmeid, kui osta kauasäilivaid tooteid (kuivained, pesuvahendid jms) suurpakendis, pakkida kõik kaalutud puu- ja juurviljad ühte kilekotti ja võtta poodi kaasa oma kile-, riide- või paberkott.

Eestis läbiviidavate tegevuste seas leiab ühiseid tegevusi, mis on peamiselt suunatud toodete eluea pikendamisega ehk asjadele antakse uus elu neist midagi uut meisterdades või korraldatakse kasutatud asjade laatasid. Koolides ja lasteaedades toimuvad meisterdamise töötoad ja seminarid, kus tutvustatakse võimalusi liigse pakendamise vältimiseks ja säästlikust tarbimisest.

Keskkonnaministeerium on sellist teavituskampaaniat korraldanud Eestis järjepidevalt juba viimased kolm aastat. Kampaania tegevustes osalemise aktiivsus on oluliselt suurenenud, igal aastal liitub kampaaniaga järjest enam riike ja riikides ürituste korraldajaid. Sel aastal aitab teavitusnädala koordineerimisel kaasa Teeme Ära Maailmakoristuse toimkond.

Tänavu osaleb Eestis toimuval jäätmetekke vähendamise nädalal 40 asutust, kes korraldavad kokku 62 üritust nii laiemale publikule kui ainult asutusesiseseid. Eriti usinad osalejad sel aastal on lasteaiad ja koolid, kes on lastele välja mõelnud mitmeid leidlikke meisterdamistegevusi, mida on võimalik erinevatest koduses majapidamises üle jäänud vanadest asjadest teha. Vaata kindlasti lisainfot osalejate ja tegevuste kohta kampaania kodulehelt www.jaatmenadal.com ja Facebookist https://www.facebook.com/jaatmenadal.

Pille Rõivas

Roheline Värav on taas valla

Kodumaiseid keskkonna-ja loodusuudiseid koondav veebiportaal Roheline Värav on taas avatud. Uuenenud veebilehte näeb aadressil www.rohelinevarav.ee.

Rohelise Värava portaalist leiab ülevaate päevakajalistest keskkonna- ja loodusuudistest ning artiklitest, mis pärinevad mitmetelt keskkonnaorganisatsioonidelt, loodus- ja teaduslehekülgedelt, online ajalehtedelt ning valitsusasutustelt.

“Rohelises Väravas on keskkonna- ja loodusvaldkonnas toimuv niiöelda peo peal – kiirelt ja lihtsalt ühest kohast kättesaadav,” selgitas Rohelise Värava eestvedaja Mariliis Tago. “Meie eesmärk on pakkuda loodushuvilisele lugejale sõbralikku keskkonda, kus teda ootavad alati ees teemakohased uudised ning puudub liigne infomüra,” lausus Tago.

“Mul ja ilmselt ka paljudel teistel Eesti keskkonnaajakirjanikel on hea meel selle üle, et Roheline Värav pärast väikest puhkust taas jätkab. Tegemist on portaaliga, kus loodusteemade vastu huvi tundvad inimesed saavad vajaliku info kenasti kätte, ilma et nad peaksid võrguavarustes lõputult ringi kolama,” arvas teadus- ja keskkonnaajakirjanik Sven Paulus. “Olen ikka ja jälle leidnud Rohelisest Väravast väärt infot näiteks ürituste kohta ja samuti häid teemasid, mida laiema publikuga jagada,” lisas Paulus.
Loe edasi: Roheline Värav on taas valla

Keskkonnabuss läheb Rõuge energiaparki uurima

Energiasäästunädala raames läheb Tartu keskkonnabuss 10. novembril ekskursioonile Võrumaale Rõuge Energiaparki.

Reisi sihtkoht Rõuge energiapark on loodud aastal 2001. Energiapargi missiooniks on taastuvenergia kasutamise ja kaasaegsete energiatootmise lahenduste propageerimine ning energiasäästualane teavitustöö.

Energiapargi ainulaadsus seisneb selles, et kaasaegsete lahenduste kõrval esitletakse ka vanu tehnoloogiaid. Energiarajal on näited päikese-, vee-, maa- ja tuuleenergia tootmise seadmetest. Ja loomulikult asuvad Rõuge Ööbikuorus vaatetorn, vesioinas ja muinasmaja.

Väljasõit toimub 10. novembril kell 9.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest, Kompanii 10. Tagasi Tartus oleme orienteeruvalt kell 17.00. Vajalik looduses liikumiseks sobiv ning ilmastikule vastav riietus ning jalanõud. Registreerimine 7. novembrini telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee.

5.-11. novembrini toimuva Energiasäästunädala eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust energiasäästu võimalustest ja motiveerida neid säästlikumalt tegutsema.