käsitöö

Pitsimuinasjutt Kadrioru lossis

Pitsikuninganna Alla Meos esitles 13. jaanuaril Kadrioru kunstimuuseumis enda koostatud mahukat raamatut Кружевное сказание от “Яблоньки” до свастики” (“Pitsimuinasjutt. Õunapuuraost haakristini”) ja avas ühtlasi väikese valikuga näituse oma rikkalikust pitsivaramust, mis kantud selle ainulaadsuses „Guinessi rekordite raamatusse“.

Lossi hõnguses

Nicole oma vanaema Alla Meosega külalisi vastu võtmas Foto Urmas Saard — Nicole oma vanaema Alla Meosega külalisi vastu võtmas. Foto: Urmas Saard

Kolmekümnendatel aastatel kohaliku vene arhitekti Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitatud uus neostiilne banketisaal peeglite, böömi kristall-lühtrite ja stukk-kaunistustega ongi üks sobilikumaid kohti, kus sajanditevanused pitsid pääsevad parimal tundelisel viisil jutustama kõige erinevamaid lugusid, mida neisse õrnadesse töödesse on mitmesuguste märgiliste sõnumitena talletatud. Peasaali uksel tervitas ja juhatas külalisi edasi Alla Meose pojatütar Nicole. Inimesed liikusid ühe eseme uudistamiselt teise juurde sõnatult või üksnes vaiksel häälel muljeid vahetades. Alla ise võinuks oma tagasihoidlikus olekus ja vaikse häälega kergesti ka hoopis märkamatuks jääda, aga olles pidevalt ümbritsetud tema kutsumuse austajatest, nii see õnneks siiski ei kujunenud. Paljude külaliste hulgas, keda hinnanguliselt 60 ümber, oli muidugi ka Aleksandra Murre, Kadrioru kunstimuuseumi direktor ja kirjastuse Aleksandra juhataja ning “Pitsimuinasjutt. Õunapuuraost haakristini” toimetaja Nelli Abašina-Melts, samuti raamatu väljaandmist abistanud Annely Akkermann jt. Raamatu kirjastamist on toetanud samaväärselt Pärnu linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp, ühendus Sadko, vandeadvokaat Argo Küünemäe, Nurme & Partner Advokaadibüroo OÜ.

Loe edasi: Pitsimuinasjutt Kadrioru lossis

15. Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus Riigikogus

Nädala algusest tänaseni on väljas juba viieteistkümnes Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näitus Riigikogu vestibüülis.

Näitusel on väljapanek erinevatest hoidistest, kudumitest, puidust- ja metallist käsitöötoodetest, kaltsuvaipadest, jõululinadest, keraamikast ja paljust muust.

Kõik 101 riigikogu liiget said kingituseks käsitöömeistrite näputööna valminud omanäolised padjad, mille välimus oli inspireeritud lähtuvalt riigikogusaadikust endast. Iga padja meister kujundas padja vastavalt oma tunnetusele selle saajast.

Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus Riigikogus ning riigi valitsusasutuste külastamine iga aasta sügistalvel on saanud toredaks traditsiooniks, mida jätkatakse loodetavasti ka järgnevatel aastatel.

Sindi käsitööringi „Isetehtud jõulukingid“ Sindi muuseumis

Tänasel kadripäeval avati Sindi muuseumi mitmes toas Sindi käsitööringi liikmete näputööde näitus „Isetehtud jõulukingid“, mida näeb kuni 20 detsembrini.

Sirje Ristikivi Foto Urmas Saard — Sirje Ristikivi. Foto: Urmas Saard

Näitusele on oma tööd toonud Sirje Ristikivi, Vaike Vill, Malle Adamsoo, Maie Saarman, Anne Ats, Ene Michelis, Taimi Laus, Marie Pärkma, Loore Silluste, Anne Pusse, Anu Kallaste, Ljubov Arbuzova. Sirje Ristikivi juhendamisel töötab käsitööring alates 1988. aastast. Aga vanust on sellel ringil 57 aastat. Enne seda tegutseti õmblusringis. Sindi muuseumi poolt kinkis juhataja Heidi Vellend käsitööringile foto, millel näeb tolleaegse õmblusringi liikmeid. Hilisemas vestluses selgus, et kingitud foto ei saanud olla tehtud varem kui 1954. Üks külastajatest tundis ära oma õe, kes kolis Sinti 1953. a lõpus.

Kadripäeva tavades on ajapikku toimunud muutusi. Nii näiteks palusid ülemöödunud sajandi kadrid rohkem näputööks vajaminevat, muidugi ka villa. Seega täna avatud näituse ja kadripäeva vahel on otsene sümboolne seos. Väljapanekute valikus näeb palju villaseid kudumeid. Mitte ainult sokid, kindad, mütsid, sallid, sussid. Kootud on isegi nukke. Kudumite kõrval leidub ka heegeldusi, kangastelgedel kootud vaipu ja linast valmistatud käterätte.

Loe edasi: Sindi käsitööringi „Isetehtud jõulukingid“ Sindi muuseumis

Wiera jõulukoda kutsub külla

Esimest korda meie tegevuse jooksul avab Wiera jõulukoda oma uksed ning paiskab laiali imelisi küünlaaroome, kinkekomplekte ning hinnaüllatusi. Kui otsid tegevust jõuludeks või kingitust sussi sisse, siis astu läbi meie imepärasest jõulukojast. http://wiera.ee/index.php/contacts

Merilin Alve
Wiera Natural OÜ

Üleskutse Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistritele

Head käsitöömeistrid

Alates 2000. aastast on Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrid eksponeerinud ja müünud oma käsitööd jõulukuu esimesel nädalal Riigikogu hoone vestibüülis. Taoline ettevõtmine on kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks, millest tänavu täitub väärikas 15 aastat.

Ka sel aastal on Võrumaa Omavalitsuste Liit saanud nõusoleku Riigikogu juhatuselt korraldada käsitöö näitus-müük Riigikogu hoone vestibüülis, sedapuhku 7.-9. detsembril 2015. aastal.

Sellest tulenevalt, kutsume Teid, head käsitöömeistrid, üles loovalt kaasa mõtlema ja oma tooteid esitama. Meie jaoks on oluline, et Teie käsitöö oleks kvaliteetne, omanäoline, innovatiivne, kuid samas ka Võrumaale omane.

Käsitööd saate esitada 29.-30. novembril 2015 Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskusesse.

Täpsemat informatsiooni jagavad Teiega:

Lya Veski, tel 5552 3366; e-kiri lyaveski@hot.ee
Ülle Lehtsalu, tel 5635 1010; e-kiri UlleLehtsalu@gmail.com

„Kirju-mirju maailm“ on Sindis avatud Maie Tamme käsitööde näituse pealkiri

Tänasest kuni 25. novembrini soojendavad Sindi muuseumi seinasid Maie Tamme lapitekid, mille kohta Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles, et need pole tekid, vaid kunst.

Maie Tamme Kirju-mirju maailm Foto Urmas Saard — Maie Tamme Kirju-mirju maailm. Foto: Urmas Saard

„Kui mul midagi hästi välja kukub, siis tahan seda ka teistele näidata ja jagada,“ jutustas näituse avamisel Maie Tamme, kellel olevat pensionieas hakanud kummalisel kombel rohkem aega kätte jääma, kuigi jätkab koolis geograafia ja bioloogia õpetamist. „Mõtlesin siis, kuidas aega täita ja avastasin enda sees istuva maalimise kuradi, kes kippus välja tulema,“ naeris Tamme ja temaga koos kõik teisedki head kolleegid töö juurest. Kuidas tal senine maalimine on õnnestunud, saab tutvuda veel terve kolletamiskuu jooksul Sindi Linnaraamatukogus.

„Õmblemine on mul kogu elu olnud. Alates kuuendast klassist olen ma endale alati riideid ise õmblenud. Alguses ema muidugi juhendas. Lastele õmblesin samuti. Tahtsin, et minu lapsed oleksid teistest ilusamini riides,“ rääkis Tamme, kes tahtnud õpetajakski saada eelkõige sellepärast, et õpetajad nõnda ilusasti riides käivad. „Sõjaaegsed õpetajad oskasid vähesest kõike teha ja kaunilt tikkida. Oli üks õpetaja, keda ma jumaldasin, sest tal olid nii ilusad riided. Hiljem mõtlesin, et tegelikult olid tal lihtsad riided, aga väga hästi tehtud, tikitud ja kaunistatud. Ja rullidega soeng meeldis samuti. Kuidas saad sa olla õpetaja ja mitte ilusti riides käija? Ikka tegin ise.“ Aga õmblemine tõi vahel talle isegi leiva lauale.

Loe edasi: „Kirju-mirju maailm“ on Sindis avatud Maie Tamme käsitööde näituse pealkiri

Põltsamaal jutustatakse esimese sinimustvalge lipu õmblemise lugu

Põltsamaa Ühisgümnaasiumil on välja kujunenud tore traditsioon Eesti lipu sünnipäeva paiku korraldada koostöös teiste asutustega 5. klasside õpilastele õppepäev „Eesti lipu õmblemise lugu Põltsamaal“. Õpipaikadeks on muuhulgas kaks maja, mis ise seotud Eesti lipu ajalooga – endised Leihbergi pood ja kihelkonnakool.

Emilie Beermann õmbles esimese sinimustvalge lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis Foto Urmas Saard — Emilie Beermann õmbles esimese sinimustvalge lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Foto: Urmas Saard

Põltsamaa Linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni annab teada, et täna liiguvad Põltsamaal lapsed mööda linna ringi ühest õpitoast teise ja õpivad Eesti lipu lugu. Lipu õppepäeva on lõimitud muusika- ja kunstiõpetus, käsitöö, ajalugu ja kodulugu.

1884. aasta 4. juunil Otepääl õnnistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õmblemise algatas Karl August Hermanni abikaasa Paula, kaasatud olid ka Miina Härma ja Põltsamaa kihelkonnakooli näputööõpetaja Emilie Beermann. Lipu kangas pärineb Leihbergi poest, kus täna paikneb Põltsamaa Muusikakool. Emilie õmbles lipu Põltsamaa kihelkonnakooli näputööklassis. Emilie koolmeistrist isa Gustav Beermanni puutöökojas valmistati lipuvarras. Lipu aitas toimetada Tartusse ja Otepääle Emilie 19-aastane vend, EÜSi liige Christoph Beermann, kes oli ka lipuhoidjaks lipu õnnistamise ajal.

Mitmed Beermanni õpilased nagu Michael Jürman, Jaan Bergmann, Karl August Hermann ja sama kooli õpetaja Aleksander Mohrfeldt asusid õppima Tartu ülikooli ja kuulusid sellesse tuumikusse, mis hakkas looma ülikoolis õppivate eestlaste ühendust. Seetõttu on Beermanni-aegset Põltsamaa kihelkonnakooli nimetatud ka EÜS-i hälliks. Ajapikku kujunes Eesti soost üliõpilaste seltsi lipu sinimustvalgele juurde tugev rahvuslik tähendus ning 1918. aastal tunnistati see Eesti riigilipuks.

Urmas Saard

Sindi ANK avab 1. juunil näituse „Valge ja must Karoliina“

Lastekaitsepäeval avataval näitusel näeb arvutigraafikat, keraamikat ja vilditud töid, mis on valminud Sindi Avatud Noortekeskuse huvialaringides. Sarnane kolmiknäitus ei ole noortekeskuses esmakordne.

Spetsiaalselt lipu päevaks valminud Sindi ANK logo

Sindi ANK-i juhataja Helle Vent ütles, et neil töötavad juba palju aastaid samad juhendajad, kelle erialased oskused loovad suurepärased eeldused laste huvialaseks tegevuseks. Ühtlasi moodustavad juhendajad ka omavahelises koostöös väga hea meeskonna, kellega saab pidevalt midagi uut ja lastele huvipakkuvat ette võtta.

Viljar Viik alustas Sindi noortega matkaringis, mille üheks oluliseks osaks on siiani ronimisharjutuste korraldamine. Sindis on selleks otstarbeks olemas spetsiaalne ronimistorn. Hiljem, kui õnnestus projektitaotlusega noortekeskusele savipõletamise ahi muretseda, asus Viik noorte õpisellidega keraamikat vormima. Aastatega on palju juurde õppinud nii juhendaja kui ka tõsised asjaarmastajad. Vent tänab seejuures Ene Tapferit, kes on keraamikat hästi tundva inimesena palju kordi nõu ja käteosavusega appi tulnud.

Loe edasi: Sindi ANK avab 1. juunil näituse „Valge ja must Karoliina“

Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

«Kolm aastat tagasi es mõista ma heegeldägi, a sis sai üte mänguasju tegemise raamadu ja tahtsõ säält õkva midägi tetä. Pidi sis heegeldämise raamadu kah ostma ja tuu tüü selges opma,» kõnõlõs Vahtsõst-Antslast peri Värtoni Aino (69) ja nakkas kastist puppõ vällä nõstma.

Ku ma küsü, et pall’u täl näid om, hõikas Aino: «Kas ma tuud tiiä, loe esi üle!» Suurõmba ja väikumba, egäsugumadsõ eläjä ja pupi saava sohva pääle lakja säetüs: umbõs 100 tükkü.

«Tõnõ niipall’u om mul jo lakja jaetu ja är müüdü, päämidselt Nõiariigin,» seletäs Aino edesi. Aino poig Aivo om Nõiariigi perremiis. «Kae, naid hiiri olõ ma uma 30 tükkü tennü, naid ostõtas häste,» hoit Aino ütte väikeist hiirekeist peo pääl. «Ja jõulõaigu läts’ kah hulga asju minemä. Anti, mu tõnõ poig, kül ütles, et ma anna odavalõ är, a mul om pääasi, et langaraha tagasi saa.

Puppõ jaos ma harutõdut langa ei pruugi, osta õks vahtsõ. Ja sisse topi patju sissu, mul om naid vannu patju kotun küländ. Nuu as’a, mis är läävä – ma tii õkva vahtsõ asõmõlõ. Ma taha, et mul olõs egäst ütest üts asi ka hindäl olõman.»

«Är tuud panku, tuu om mul üts edimäidsi puppõ ja ei olõ illus!» haard Aino mul üte jõuluvana käest ja käkk kasti tagasi. «Edimäne mänguasi, mis ma tei, oll’ pingviin, ja säält nakas’ki minemä. Pääasi et seletüs, skeema vai asi esi iin om, sis ma või kõkkõ perrä tetä. Esi uma pääga ma vällä ei viisi mõtõlda,» seletäs provva. Loe edasi: Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

Tänasest on taas avatud õpilaste virtuaalne käsitöönäitus

Alates tänasest, 5. maist saab aadressil www.virtuaalnaitus.ee näha virtuaalset õpilastööde näitust, mis sel aastal kannab pealkirja “Sõbralt sõbrale”. Juba neljandat korda Eesti Tööõpetajate Seltsi eestvedamisel toimuva virtuaalnäituse eesmärgiks on kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitöötundides teinud on.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saatsid virtuaalnäitusele oma õpilaste töid üle saja kooli kogu Eestist. “Nagu juba tavaks on saanud olid lisaks töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitööõpetajatele kaasatud ka algklassid,” lisas Nooni.

“Eelnevatel aastatel saadud positiivne tagasiside näitab, et tegemist on vajaliku ettevõtmisega, mille kaudu saavad noored käsitööhuvilised oma tundides tehtud paremaid töid ka teistega jagada,“ märkis Nooni. „Mullu külastas virtuaalnäitust esimese kahe nädala jooksul ligi 3000 inimest ja klikke tehti saidil selle aja jooksul üle 2,6 miljoni,” lisas ta.

Eesti Tööõpetajate Seltsi, Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita”, Eesti Klassiõpetajate Liidu ja Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna liikmetest koosnev žürii valib virtuaalnäitusele saadetud tööde seast välja ka oma lemmikud, mille autorid saavad kingiks meene. Virtuaalnäitus “Sõbralt sõbrale” jääb veebikeskonnas avatuks kuni 2015. aasta lõpuni. Õpilaste virtuaalse käsitöönäituse korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Eesti Tööõpetajate Selts

Pealinnas eksponeeritud näitused jõuavad Võrru

4. märtsil kell 16 avavad naha- ja tekstiilikunstnikud oma näitused Vana-Võromaa Kultuurikojas.

“Nahaalused lood” on Marje Taska ja Reet Varblase koostööprojekt nahakunstnike liidu, kunstiakadeemia nahakunsti osakonna, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilastega. Näitusega “Nahaalused lood” teadvustatakse Eesti paljurahvuselisust ja kultuurilist mitmekesisust.

Tallinna Kunstihoones toimus veebruaris Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015”, mis pakkus näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti. Vana-Võromaa Kultuurikojas saab näha viimaste aastakümnete loomingut. Tänapäevane tekstiililooming mõjub oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Kultuurikojas on väljas mitukümmend vaipa, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.

Näitused jäävad avatuks 12. aprillini. Kultuurikoda on avatud: K-P 11-18.
Jana Huul

Haanjamaa käsitööhuvilised tutvuvad makrameega

Head käsitööhuvilised!

Järgmine käsitöökohtumine toimub juba sel pühapäeval, 1. veebruaril kell 13 Plaani Lodge’is. Sel korral tutvume makrameega. Huvilistel palun kaasa võtta (linast) nööri või tugevat lõnga (jämedus valige vastavalt soovile, peenema nööriga saab väiksemaid ja peenemaid asju, nt prossi teha).

Kohtumiseni Plaanil!
Kärt Salumets
5399 8609

Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus oli taaskord Riigikogus

Võrumaa omavalitsuste delegatsioon Riigikogus.

1 – 3. detsembril toimus XIV Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näitus Riigikogus. Näitusel eksponeeriti erinevaid kudumeid, puidust-ja metallist käsitöötooteid, kaltsuvaipu, jõululinasid, keraamikat ja palju muud. Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näituse avas Riigikogu esimees Eiki Nestor. Tervitussõnad lausus ka Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Mailis Koger. Avaüritusel osalesid Riigikogu liikmed ning Võrumaa omavalitsusjuhtide ja ametnike delegatsioon. Näituse avamisele järgnes Võrumaal valmistatud suupistete degusteerimine.

Mailis Koger

Haani naised korraldavad pühapäeval Talvõtarõ

Pühapäeval, 7. detsembril kell 11 avab Haanja rahvamaja juba neljandat korda uksed neile, kes soovivad veeta üheskoos ühe toreda perepäeva. Talvõtarõ on kohalike inimeste algatatud töötubade, kohaliku keele, söögi ja muusika päev, mille eestvedajateks on Haani naised. Et igaüks leiaks endale sobiva ettevõtmise, anname väikese ülevaate sellest, mida huvitavat talvõtarõ sel aastal pakub.

Kotitarõs saab igaüks valmistada endale sobivas mõõdus kingikotte, kasutades selleks vanu plakateid ja ajakirju. Väiksemad osalejad saavad juba valmis kingikottidele kaunistusi joonistada.

Piparkoogitarõs leidub tegevust nii kõige pisematele kui ka täiskasvanutele. Valmistame, kaunistame ja küpsetame endale meelepärased piparkoogid. Piparkoogid saab kaasa.

Jutussõtarõs saab iga soovija osa kahest võrukeelsest talvemuinasjutust. Lauateatri lood kõnelevad lahkusest ja hoolimisest ning jagavad valgust aasta pimedamasse aega.

Kudamisetarõs õpitakse käte peal kudumist, s.t et varraste asemel kasutatakse käsivarsi. Lihtsam on neil, kes on enne varrastel kudunud. Kududa saab võrku (näiteks aluseks seinakaunistusele jõuludeks) ja praegu väga moodsaid ringsalle jne. Kellel on kindel huvi proovida, palume kaasa võtta jämedat lõnga (mida jämedam, seda parem, võib olla ka efektlõng) või lõigatud riideribasid (nagu kaltsuvaibale, aga hea oleks, kui ribad oleksid lõngaks ühendatud).

Savitarõs saab voolida endale meelepärase eseme või niisama savi mudida, sest teadupärast on savil rahustav ja teraapiline toime.

Supitarõs valmistatakse üheskoos kohalikust toorainest maitsev kõhutäis, mida hiljem saab väikse tasu eest lõunaks osta. Loe edasi: Haani naised korraldavad pühapäeval Talvõtarõ

Setomaal saab seentega värvida

värviseened Obinitsa Seto Muuseumitarõ Selts korraldab 14. septembril Setomaal seentega värvimise õpitoa. Juhendajaks on seto käsitöömeister Sirje Ots, õpituba toimub Rokina külaplatsil algusega kell 12.

värvitud lõngad “Sügisel saab lisaks söögiseente korjata ka värviseeni. Seentega värvides on värvimistehnika sarnane taimedega värvimisele, ent on võimalik saada veelgi omapärasemaid toone. Seekord keskendume valdavalt punastele toonidele”, kirjeldas õpitoa olemust korraldaja Kati Liiv.

Seentega värvimise õpituba on osa projektist “Traditsiooniliste töövõtete õpitoad”, mille käigus tutvustakse erinevaid traditsioonilisi töövõtteid, sidudes neid tänapäevaste võimaluste ja vajadustega. Õpitoas osalemine on eelregistreerimisega.

Projekti toetavad Meremäe vallavalitsus ja Kultuurkapital.

Registreerimine ja lisainfo:
Kati Liiv, projektijuht
Obinitsa Muuseum
Tel: 5397 1833
E-post: muuseum@meremae.ee

Haanjamaa nobenäpud tulevad taas kokku

kasitoo

Pikakannu Kool kutsub osalema meistriklassides

Pikakannu Kool ootab kõiki huvilisi juunis ja augustis osalema erinevates meistriklassides.

Keraamika 20.juunil, 8. ja 22. augustil – juhendab võrukestele tuntud – armastatud Aivar Rumvolt. Tänu Kodanikuühenduse Sihtkapitalile ja Šveitsi vabaühenduste Fondile ning Hooandjatele saab värskelt valmistatud keraamilise meistriteose ahjusoojalt kaasa – meie oma keraamikaahjust. Osaledes kõigil kolmel päeval, saab iga kord omandatu oskusi lihvida ja täiendada, aga võib tulla ka ainult üheks päevaks.

Kitarr 20.ja 21.juunil – juhendab Aldo Järve, tuntud Moro nime all. Moro õpetab igapäevaselt kitarrimängu nii noortele kui vanadele , on mänginud erinevates muusikalistes koosseisudes ( Zorbas). Meistriklassis võivad osaleda nii algajad, kes esimest korda kitarri kätte võtavad kui ka need, kelle eelnevad oskused lubavad huvi tunda fingerstyle vastu. Soovitav on kaasa võtta oma kitarr.

Parmupill – 20. juunil on juhendajaks Mikk Sarv ja 22. augustil Jaak Johanson. Parmupill, arvatavasti üks vanimaid muusikariistu maailmas, on eestlastele samaväärne torupilli ja kandlega. Oodatud on samuti nii algajad kui asjatundjad. Parmupilli saab soetada üsna taskukohase hinnaga igast muusikapoest. Või miks mitte – Vastseliina laadal!

Trummid – 21. juunil tuleb trummikomplektiga kohale Võru kandist pärit Andres Neissaar. Saab teada, miks neid trumme korraga nii palju peab olema, ise trummipulki kätte võtta ja järele proovida, kuidas nad kõik kõlavad! Augustis loodame tutvust teha šamaanitrummi saladustega. Loe edasi: Pikakannu Kool kutsub osalema meistriklassides

Viljandis algavad hansapäevad

6. juuni õhtul algavad Viljandi hansapäevad, mis avatakse kell 20 raekoja pargis.
Avatseremoonia viib publiku keskaegsest Lübeckist läbi ajaloo ja geograafia kaasaegsele hansapäevade pealavale Viljandi lauluväljakul. Teekonnal kuuldakse Mozarti heliloomingut, nähakse lahinguid ja kohtutakse punkaritega.
Kell 21 annavad pealaval avakontserdi Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor.
Õhtu jätkub hansapäevade noortealal Viljandi vanas lennukitehases. Endine lennukitehas on samuti saanud rikkamaks ühe kontsertlava võrra, mis kevadest saati kuulub Sakala Keskuse haldusalasse. Hansapäevade avaõhtul astuvad värskel rokilaval koos ansambliga Nion üles
Viljandist ja Viljandimaalt pärit noored ja säravad artistid.
Hansapäevade programm saab tegelikult alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika aidas Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents ”Ettevõtja ja tööjõud”. Viljandi Maavalitsuse saalis kogunevad kell 12
konverentsile Elava Ajaloo huvilised.
Hansapäevade teisel päeval kell 10 tulevad Viljandi vanalinna tänavatele hansakaupmehed ning algab kaks päeva kestev melu, mis on täis kunsti, teatrit, muusikat, tantsu ja sporti.
Maris Aarna

Pikäkannu kuul sai aho

10. lehekuu pääväl tenssi Pikäkannu kooli latsõ kontsõrdiga kõiki häid inemiisi, kiä avidi Hooandja.ee abiga koolilõ keraamigaahjo osta. Huuandja abiga kor’ati aho ostmisõs ja ülessäädmises kokko tsipakõsõ päält 2000 euro.

Kooli juht Tamra Ave ütel’, et korgõ kuumusõga ahi om tsipakõsõ suurõmb mõsumassinast. Ahon saa kõrraga palota kolmkümmend kruusi, suurõmbit anomit mõni jago veidemb. Ahi tege savikunstnikul Rumvoldi Aivaril latsi oppamisõ pall’o laapsambas. Seoniaoni vidi tä latsi tettü savianoma Võro Kubijalõ hindä palotusahjo.

Aho ostminõ oll’ Pikäkannu kooli umaosalus suurõmban huviharidusõ projektin. Tamra Ave ütel’, et KÜSKi ehk kodaniguütisüse tsihtkapitaali abiga kujondasõ nä Pikäkannu kooli mano huviharidusõ keskust. Päält keraamigastuudio om käümä tougatu mitu spordiettevõtmist orienteerumisõst mäesuusalaagrini vällä. Pillikooli jaos ostõtas mano eelektriklavvõr ja kats kitrat, plaanin om sõita küllä Hiiumaalõ Emmastõ nuurikeskusõlõ. Suvõl tulõva Pikäkannul savikunsti ja pillimängo huvipäävä.

Uma Leht

Sargvere mõisa käsitööringi hooaja lõpetamine

Sel neljapäeval, 29. mail algusega kell 19 toimub Järvamaal Sargvere mõisas selle hooaja käsitööringi lõpetamine.

Palume võtta kaasa väike suupiste ühisele teelauale ja sellel hooajal tehtud tööd, millest saaks kokku panna näituse, mis oleks üleval kuni juuni lõpuni. Siis saavad ka teised näha, mida kaunist oleme meisterdanud!

Viljandis tulevad taas hansapäevad

Nagu aastatega tavaks on saanud, omandab Viljandi juunikuu esimesel nädalavahetusel keskaegse rüü, et tähistada hansalinnaks olemist.
6.-8. juunil toimuvad Viljandis taas hansapäevad. Harjumuspärase nimetuse, «hansapäevad», juurde tagasipöördumise põhjuseks on järgmisel aastal Viljandis toimuvad rahvusvahelised hansapäevad. «Võimalik, et 2016. aastal on Viljandis taas Hansaööd, kuid liigse segaduse vältimiseks otsustasime sel aastal hansapäevade kasuks,» selgitas ürituse peakorraldaja Jaanus Kukk.
Hansapäevadel täituvad Viljandi vanalinna tänavad kaubandusliku meluga, ordulinnuse nõlvadel taaselustub unustusse vajunud ajalugu ning külalist kostitatakse teatri ja kunstiga. Lavadel kõlab muusika ja keerleb tants ning kaunis järve rand ootab sportijaid.
Viljandi hansapäevade programm saab alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika Aidas. Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents «Ettevõtja ja tööjõud». Viljandi maavalitsuse saalis kogunevad kell 12 konverentsile elava ajaloo huvilised.
Hansapäevad avatakse ametlikult 6. juunil kell 20 avatseremooniaga Viljandi raekoja pargis, kust suundutakse ühises rongkäigus edasi avakontserdile pealaval Viljandi lauluväljakul. Hansapäevad laulavad avatuks Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor. Loe edasi: Viljandis tulevad taas hansapäevad

Homme algab Nõmme Kevad

Eeloleval nädalavahetusel, 23.-25. maini toimuvad Nõmme linnaosa kevadpäevad. Nõmme Kevade ajal on Nõmme erinevais paigus üritusi igale eale ja maitsele: alates näitustest, töötubadest ja kontsertidest ning lõpetades spordivõistluste ja rabamatkadega.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on Nõmme Kevad pikkade traditsioonidega üritus. Nõmmel korraldati kevadpäevi ka enne Teist maailmasõda. Taas hakati linnaosapäevi pidama 1980. aastate lõpus. Nõmme Kevade nime all on üritus toimunud juba 1989. aastast alates, tähistades tänavu 25. sünnipäeva.

Temaatiliselt võib sel aastal Nõmme Kevade jaotada kolmeks. Reede on noortepäev. Nõmme keskuses Sõõrikukohviku esisel platsil ja Nõmme põhikooli korvpalliväljakul tehakse palju põnevat eelkõige noortele, kuid uudistama tasub tulla ka vanematel. Päeva lõpetab kontserdiga Birgit Õigemeel. Laupäev on pühendatud kunstile ning tantsu- ja laulupeole. Suusahüppetorni jalamil avatakse rõivadisainer Marilin Sikkali eestvedamisel pop-up loovala. Mitmed Nõmme kunstnikud teevad sel päeval lahti oma ateljeed, külastajad saavad ise kätt proovida või niisama mõnusalt aega veeta Nõmme klaasi- ja keraamikastuudios, Kadri Kaerma keraamikahoovis ja Helina Tilga stuudios. Õhtul toimub aga Nõmme spordikeskuses Nõmme laulu- ja tantsupäev, kus astub üles 27 koori, üheksa rahvatantsurühma ja kolm puhkpilliorkestrit. Kontsert algab rongkäiguga Glehni lossi juurest. Loe edasi: Homme algab Nõmme Kevad

Üritused Sänna Kultuurimõisas

Reedel, 21. märtsil kell 11 toimub kangastelgede õpituba (lõimelõnga ülesvedu, niietamine, soastamine). Juhendab Lya Veski. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab KÜSK.

Laupäeval, 29. märtsil toimub loova kirjutamise õpituba (mõtlus). Juhendavad Maarika Mark ja Dharmachari Sarvamitra. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab Rõuge Vallavalitsus.

Esmaspäeviti kell 18 keraamika õpituba. Juhendab Lea Visnap. Tasu 3 eurot. Kaasrahastab KÜSK.

Neljapäeviti kell 18 meditatsiooniõhtud . Osaluspanus taimetee, õunad, moos, seene- või kurgihoidis jms.

Kolmapäeviti kell 18 leiutamise ja tehnoloogia huviring lastele. Juhendab Kalle Kebbinau. Tasu 2 eurot.

Sänna Kultuurimõis

Pilkuse külaselts jätkab pühapäevaste kirbuturgudega

Pilkuse külaselts on korraldanud kord kuus pühapäeviti kirbuturgusid ja koolitusi, ka sellel aastal jätkuvad Pilkuse külamajas nii pühapäevased kirbuturud kui ka koolitused.

Merike Kukk Pilkuse külaseltsist ütles, et viimane koolitus toimus 11. jaanuaril Hellenurme Veskimuuseumis. Koolitusel õpiti leivategu – kuidas teha juuretist, sõtkuda tainast ja küpsetada leiba. Koolitusel olijad said ise teha oma kuju ja märgiga leiva. Niikaua, kuni leivad ahjus küpsesid, sai veskis ringi vaadata ning näha, kuidas tehakse jahu. Leivategemise koolitusel oli huvilisi nii naabervaldadest kui ka toitlustusasutustest.

Viimane kirbuturg toimus 19. jaanuaril ja siis oli teemaks remonditegemine. Kohal oli Sadolini esindaja, kes andis ülevaate kaasaegsetest värvidest, kruntvärvidest ja niiskustõketest. Kõik huvilised said oma küsimustele ka vastused.

Järgmine koolitus toimub 23. veebruaril kell 12 Pilkuse külamajas. Seekord on teemaks fruktodisain ehk puu- ja juurviljadest kaunistuste valmistamine. Koolitusele võivad osalejad kaasa võtta oma koduaia porgandid, suure kartuli, õunad, sibulad. Peolauale annavad kaunistatud puu- ja juurviljad hoopis teistsuguse väljanägemise ja kindlasti meelitab see ka lapsi rohkem puu- ja juurvilja sööma.
Koolitusele on oodatud kõik huvilised, sealhulgas ka toitlustusasutused. Koolituse tasu on 7 eurot, registreeruda tel 519 74916 või e-posti teel: harmamardi@hot.ee

Järgmine Pilkuse kirbuturg toimub aga 16. veebruaril, siis on teemaks kodused leivad.

Monika Otrokova

Kabala raamatukogus saab vaadata käsitöönäitust

Alates 6. jaanuarist on Kabala raamatukogus avatud käsitöönäitus “Pilistvere kihelkonna kirikindad ja muud mustrid”.

Kabala raamatukoguhoidja Ulvi Praksi arvates on pikk pime aeg nobenäppude jaoks nagu loodud. “Näitusel on väljas kirikindad, kleidid, seelik, põll, nõelapadi ja muud Pilistvere mustriga esemed. Lisaks saab uurida käsitööraamatuid, millest huvipakkuvam on möödunud aastal ilmunud Reet Piiri “Suur kindaraamat”, lisas Praks.

Oma töid näitavad Kabala piirkonna, Kõo ja Pilistvere tublid käsitöö tegijad: Marju Roosileht, Annely Meerbach, Asta Saar, Vilma Alles, Piret Jukk, Kaie Loigo ja Elle Rattasepp. Välja on pandud Leili Pruuni koostatud mapp – Pilistvere rahvarõivad ja Marju Roosilehe valmistatud õppematerjalid.

Raamatukoguhoidja Ulvi Praks ootab väljapandut kaema raamatukogu lahtiolekuaegadel. Muul ajal saab näitust külastada temaga kokkuleppel.

Näitus “Pilistvere kihelkonna kirikindad ja muud mustrid” jääb avatuks kuni 27. jaanuarini.

Allikas: jarva.ee