areng

Riik investeerib maaettevõtluse arendamisse 57 miljonit

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille alusel toetatakse Eesti maaelu arengukavast maaettevõtluse mitmekesistamist ja arendamist kuni aastani 2020 kokku 57 miljoni euroga.

„Maapiirkondades püsiva majandusliku tegevuse tagamiseks on oluline anda hoogu ettevõtlusele ka väljaspool põllumajandust,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Majandustegevuse mitmekesistamise meetme läbi saavad ettevõtjad luua maale uusi töökohti, pakkudes alternatiive põllumajandusest vabanenud tööjõule ja näiteks põllumajandustootja pereliikmetele.

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele “Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks paapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” ette nähtud 57 miljonit eurot, millest 17 miljonit on kavandatud 2015. aasta taotlusvooruks. Maksimaalne toetussumma perioodi jooksul on kuni 150 000 eurot taotleja kohta.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud mikroettevõtted, kelle müügitulu ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot. Põllumajandusega tegelevatel mikroettevõtetel peab põllumajanduslik müügitulu mõlemal majandusaastal ületama 4000 eurot ning moodustama ettevõtte müügitulust üle 50%. Investeeringud tuleb teha maapiirkonnas ja toetuse saaja peab säilitama vähemalt olemasoleva töötajate arvu.

Toetust saab taotleda 13.-20. aprillini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Taastuvenergia seminar Viljandimaal toob fookusesse säästvad energialahendused

7. oktoobril toimub Suure Kõpu mõisas Viljandi maakonna taastuvenergia seminar. Pärastlõunal toimuvale seminarile on oodatud kohalike omavalitsuste- ja korteriühistute esindajate kõrval nii ettevõtjad kui ka kõik eraisikud, kes ühel või teisel viisil oma halduses olevatele hoonetele säästvamaid energialahendusi otsivad.

Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase sõnul saavad osavõtjatele tasuta seminaril esinejate näol kokku Eesti parim energiasäästu-alane kompetents ühelt poolt ning energia kasutajate praktika teiselt poolt. “Me kõik sõltume energiast vähesemal või rohkemal määral. Põhjamaana teame, et suurima osa meie kõikvõimalikest kuludest moodustavad hoonete soojana hoidmise kulud. Seda nii kodude, koolimajade, tootmishoone kui kortermajade puhul. Kõige suurema osakaaluga ühishuvi on meil seega rakendada kõikvõimalikke abinõusid, suutmaks nii täna kui tulevikus vajaliku soojuse eest tasuda. See tähendab aga tarku energiasäästulahendusi ning – investeeringud.” selgitas Kase. “Kõikide nende teemade üle saame seminaril arutada ning asjatundjate käest küsimustele vastuseid. Kui meil õnnestub taastuvenergia- ning energiasäästu valdkondadesse paigutamiseks Euroopa Liidult toetust saada, siis on raha otstarbekaks kasutamiseks vaja kindlasti valmis olla.”

Osalemine seminaril tasuta. Osalemiseks registreerimine!

Loe edasi: Taastuvenergia seminar Viljandimaal toob fookusesse säästvad energialahendused

Täna öösel räägivad noored… IT-st aastal 2030

Täna, 14. märtsi õhtul kogunevad noored ja nooremeelsed noortekeskustesse üle Eesti, et IT ÖÖ-l nuputada, milline on meie tulevik seoses infotehnoloogiaga (IT), miks IT on põnev ja kuidas on see seotud teiste eluvaldkondadega ning miks tasub IT-d õppida. Kogu õhtu ja öö kestvate tegevuste mõte on näidata noortele seoseid infotehnoloogia ja teiste eluvaldkondade vahel ning kummutada müüte IT keerukuse kohta. Töötubade ja koolituste käigu saadakse uusi oskusi ja kogemusi.

Sel aastal on IT ÖÖ pealkiri “Eile, täna, homme – IT 2030”. Noored üle Eesti korraldavad ajurünnaku teemal, milline võiks olla IT tulevik aastal 2030.

„Oleme püüdnud aasta-aastalt minna noorte jaoks harivamaks ja liita erinevaid elemente,“ selgitas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) projektijuht Doris Põld. „Näiteks esimestel aastatel mõtlesid noored välja ideid, kuidas elu paremaks muuta oma kodukeskkonnas. Tänavu on praktiline väärtus veebiturvalisuse koolitusel, mille viime IT ÖÖ-l läbi otseülekande vahendusel, Eesti IT Kolledžis paikneva stuudio kaudu. Kõikides noortekeskustes toimuvad töötoad, selleks on appi tulnud tublid tudengid ja Vaata Maailma toel nutilaborid, kes teevad robootika, programmeerimise, video koostamise jm töötubasid.“

Tegevused keskustes algavad kl 18. Omavahel ollakse ühenduses erinevate suhtlusvahendite abil ning tegevusi on kõigil huvilistel võimalik jälgida http://www.startit.ee vahendusel. IT ÖÖ-d juhitakse IT Kolledži stuudiost, kus tehakse reaalajas lülitusi osalevatesse keskustesse. Öö jooksul tekkinud ideed vormistatakse varahommikuks taasesitatava meediana (audio, video, plakat, tekst, esitlus jne) ja esitatakse Vaata Maailma üle-eestilisele konkursile „NutiVõistlus 2014“, mille raames antakse välja eriauhind „Säravaim idee ühe ööga“ auhinnafondiga 500 eurot. Loe edasi: Täna öösel räägivad noored… IT-st aastal 2030

Külade liit rääkis elu võimalikkusest maal

Raplamaa Külade Liit sai alguse 1993. aasta juulis. Liidu asutajad olid kümme küla: Pirgu, Põllika, Põrsaku, Kumma, Kalbu, Pae, Paeküla, Kodila külade ühendus, Väljataguse ja Jalase.
Tänaseks on sellest kujunenud tugev organisatsioon. 20 tegevusaasta tähistamiseks peeti Rapla kultuurikeskuses 6. detsembril päevapikkune konverents tähendusrikka pealkirjaga „Elu võimalikkusest maal“. Konverentsi esimene osa vaatas minevikku, teine keskendus tänasele päevale ja kolmas kiikas põgusalt maaelu tulevikku.
Mikk Sarv, üks toonastest külaliikumise algatajatest, juhatas päeva sisse 1921. aastal Rapla Uuskülast üles kirjutatud lauluga, mille sisu kinnitas, et külasid on vara maha kanda. Loe edasi: Külade liit rääkis elu võimalikkusest maal

Võru Maavalitsus osaleb projektis „Digital Baltic“

Võru Maavalitsus koostöös Rootsi sõprusmaakonna Värmlandi regioonivalitsusega, Leedu Kaunase arenguagentuuriga ning Norra Hedmarki linnavalitsusega osalevad Rootsi Instituudi Läänemere koostööprogrammi projektis „Digital Baltic“, mille eesmärgiks on avaliku sektori infosüsteemide digitaalsete uuenduste arendamine.

Projektis osalemine võimaldab algatada innovaatilisi tegevusi digitaalse arengu valdkonnas ning rakendada neid järgmisel programmperioodil Läänemereregioonis, samuti aitab osalemine kaasa partnerlussuhete tugevdamisele ja kogemuste vahetamisele IT-valdkonnas üldiselt.

Lisaks põhipartneritele osalevad projektis kaheksa kaaspartnerit kuuest erinevast Läänemereregiooni riigist (Rootsist, Eestist, Leedust, Poolast, Norrast ja Taanist). Võru maavalitsuse kohalik koostööpartner projektis on Võrumaa Kutshariduskeskus.

Projekti käigus toimub igas peapartnerriigis avalik arutelu, kus erinevatel sidusgruppidel on võimalik kaasa rääkida nende igapäevaelu mõjutavate digitaalsete toodete ja teenuste arendamisel. Arutelude käigus on kavas koguda vähemalt 20 digitaalvaldkonna uuenduslikku ideed, mille kohta valmib uurimus Läänemereregioonis ühtsete digitaalsete arenduste kasutamiseks. Koosolekute tulemused on avalikustatakse septembris Krakovis (Poolas) toimuval konverentsil.

Allikas: Võru Maavalitsus

Maaelu arengukava juhtkomisjon arutas maamajanduse mitmekesistamist

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon arutas tänasel istungil maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetamist mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Elavaimat arutelu tekitasid toetatava ettevõtte vanus ja toetuse maksimaalne summa.

Tegemist on meetmega, mille eesmärk on maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine ning seeläbi maapiirkonnas püsiva majandusliku baasi ja töökohtade loomine. Toetuse saajateks on planeeritud põllumajandustootjad ning mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad. Ettevõtete vanuseks on esialgu välja pakutud kolm aastat, et tagada meetme kaudu juba tegutsevate ettevõtete tegevuse mitmekesistamise toetamine.

“Erinevad uuringud näitavad, et tuge arenemiseks ning tegevusvaldkonna mitmekesistamiseks vajavad ettevõtted 3-5 aasta vanuselt ehk siis räägime selle meetmega tegutseva ettevõtte tegevuse mitmekesistamise toetamisest, mitte stardiabist,” rääkis toetusmeetme esialgset lahendust tutvustanud maaettevõtluse büroo juhataja Ülle Puusta. “Hiljuti valminud maaettevõtluse uuring näitas ka, et mikroettevõtjad kavandavad järgmistel aastatel eelkõige investeerida masinatesse ja seadmetesse, mille puhul investeeringuvajadus jääb 100 000 euro piiridesse.”

Ettevõtte vanus ja toetuse maksimaalne summa perioodi kohta tekitasid juhtkomisjonis ka kõige elavamat arutelu ning tehti ettepanekuid ettevõtte vanuse piir 36 kuult allapoole tuua ja toetuse maksimaalset summat tõsta. Küll aga tõdeti, et ettevõtte tegutsemine peaks olema tõendatud vähemalt ühe majandusaasta aruandega.

“Me peame vaatama, et erinevad meetmed ei hakkaks üksteist dubleerima. Päris uute ettevõtete loomiseks on olemas muid starditoetusi, samuti on nii praegu kui ka uude maaelu arengukavasse ette nähtud omaette starditoetus noortele põllumajandustootjatele,” sõnas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Toetus sai juhtkomisjonilt põhimõttelise heakskiidu, kuid arutelu toetuse täpsemate tingimuste üle jätkab eraldi töögrupis, kus otsitakse keskteed erinevate soovide ja vajaduste vahel. Samuti ootab põllumajandusministeerium arvamusi ja ettepanekuid kirjalikult.

Tänane maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjoni istung on järjekorras kümnes ning kokku on läbi arutatud 16 toetusmeedet, järgnevates juhtkomisjonides tuleb arutlusele veel 9. Maaelu arengukava 2014-2020 jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse käesoleva aasta aprillis ning vastu võtmiseks uuesti sügisel. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.

Lisainfot Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 koostamisest leiab Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

Elvas loodi õppejõudude kogu

Kogu4 — Majandusgeograaf Hardo Aasmäe, psühholoogiaprofessor Jüri Allik ja meediaprofessor Veronika Kalmus. Foto: Priit Simson

Verevi motellis kogunes nädalavahetusel esmakordselt Elva õppejõudude kogu, mille sihiks on liita Elvaga sidet tundvaid kõrgkoolide õppejõude ja arutleda väikelinna arengusuundade üle.

Kohale tulnud üheksa õppejõudu kuulasid külalisesineja majandusgeograaf Hardo Aasmäe ettekannet, mis keskendus Tartu ja Riia raudteeühenduse olulisusele. „Kui Elva tahaks toimida Tartu eeslinnana, siis peaks rong sõitma Tartusse 15 minutit, maksimaalselt 20 minutit,“ rääkis Aasmäe. Praegusel hetkel on näha, et Elva eeslinnana siiski edukalt ei toimi, sest näiteks Nõo kinnisvara pole odavam, kuigi tegemist on märksa väiksema kohaga.

Aasmäe nägi Elva jaoks üht tulevikuvõimalust lõunapoolsete maade hingamisraskustega elanike kliimaturismis, kuna siinne hapnikurikas õhk on sealsete kopsuhaigete jaoks kergemini hingatav.

Elvas elav psühholoogiaprofessor akadeemik Jüri Allik pidas oluliseks probleemiks Elva linnasüdame vähest atraktiivsust. „Linnas pole korralikku kohvikut ja teisi tsivilisatsiooni ilminguid. Kesk tänava väljanägemine, kus majad lagunevad ja müüakse peamiselt odavat pudi-padi, on jube,“ ütles Allik.

Kohviku puudumine häiris teisigi õppejõude. Tartu Ülikooli majandusdotsent Kulno Türk osutas, et Setumaal on mitmel pool suudetud elu käimas hoida vaatamata sellele, et seal on ääremaa ja elanikke vähe. „Paljusid asju tehakse seal ilma igasuguse kavatsuseta raha teenida,“ selgitas Türk. „Seatakse ette tähtaeg ja tegevus, antakse ettevõtjatele kohalike omavalitsuste poolt lihtsalt ruumid kätte ja lastakse tegutseda, sest muidu ei sünniks midagi.“ Loe edasi: Elvas loodi õppejõudude kogu

Viljandi maavanem Kruuse: Paistu sotsiaalkeskus on märk Viljandi maakonna tulevikuhoolekande arengusuunast

Pildil: Sotsiaalkeskust õnnistab Paistu kirikuõpetaja Raivo Asuküla, mulgi kuuega Paistu vallavanem Ene Saar, tema kõrval Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

“Kuidas me ka ei püüaks, haiglast kodu teha võimalik ei ole”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse Paistu sotsiaalkeskuse avamisel 6. detsembril. “Vastupidist aga küll. Hoone lihtsus, säästlikkus ja sisuliselt kõikide sotsiaalteenuste olemasolu tagab selle, et säilib võimalikult palju kodutunnet. Siin on see saavutatud,” tunnustas Kruuse vallavanem Ene Saart.

“Paistus saavutatu on hea näide sellest, kuidas luua väiksemasse, kuid samas tõmbekeskuse – antud juhul Viljandi lähiümbrusesse keskkond, kus saab väärikat vanaduspõlve veeta. Samas annab sotsiaalkeskus kohapealsetele inimestele teenistusvõimaluse,” selgitas Kruuse.

Kruuse lisas, et rõõm on sellestki, et Ene Saare tänased suurepärased kogemused piirkonna arendamisel on oodatud uues rõngas-, ehk Viljandi vallas.” Just selliseid häid praktilisi, teostatud kogemusi meie maakond ja Eesti tervikuna vajabki,” kinnitas Kruuse.

Metsanduslikul arengukonverentsil vaadati optimistlikult tulevikku

Tartus 6. detsembril toimunud arengukonverentsil “20 aastat iseseisva Eesti metsandust” meenutati taasiseseisvunud Eesti metsanduse algusaegu, analüüsiti toimunud sündmuste järelmõju ja hetkeseisu ning püüti heita pilk ajas 20 aastat ettepoole. Kuulajate ja kõnelejate seas olid esindatud nii riigi-, erametsanduse, metsateaduse kui ka metsa- ja puidutööstuse esindajad eri põlvkondadest.

“Metsas mõõtes on Eesti juba praegu Euroopa viie rikkama riigi hulgas. Kui metsandus areneb ka edaspidi samasuguses tempos nagu möödunud 20 aasta jooksul ja me oma puitu väärindame, siis suudame ka majanduslikult jõuda Euroopas esimeste sekka,” avaldas arvamust konverentsi moderaator, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus.

Riigimetsanduse ümberkorraldamisest 90ndate alguses rääkis konverentsil keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. Tema sõnul oli toona murranguline just mõtteviisi muutus, et raha majandusele ei tule mujalt kui läbi tööstuse ja töötlemise. Tänaseks on RMK suutnud veenvalt tõestada: metsi on võimalik majandada nii, et neile ei pea peale maksma. Teadmiste ja kogemuste eest võlgneb Andres Talijärve sõnul Eesti metsandus tänu soome kolleegidele, kes oma kogemuste pinnalt meile vajalikku nõu ja tarkust jagasid.

Loe edasi: Metsanduslikul arengukonverentsil vaadati optimistlikult tulevikku

Haapsalus tulekul Eesti esimene joogafestival

Järgmisel nädalavahetusel avaneb Eestis harukordne võimalus saada osa suurest ilusast sündmusest – joogafestivalist 21.-22. juulil Haapsalus.

Joogafestivalil jagub tegevust nii meestele kui naistele, noortele kui eakatele, lastele ning rasedatele, algajatele ja aastaid joogat praktiseerinutele. Mõlema päeva programm kestab 12 tundi paralleelselt kolmel laval. Kokku toimub 26 erinevat sündmust.

Kui sa pole kunagi joogas käinud, siis joogafestival on õige koht: saad proovida oma võimeid ja arendada tarkust parimate õpetajate juhendamisel. Kui sa oled juba ammu joogas käinud, saad osaleda peaesineja töötubades, kontsertidel ja proovida joogat teiste stiilide parimate õpetajate juhendamisel.

Täpsem info: www.joogafestival.ee Loe edasi: Haapsalus tulekul Eesti esimene joogafestival

Seminaril arutletakse Otepää arengu üle

Reedel, 16. märtsil algusega kell 14 toimub Bernhard Spaa hotellis Otepääl (Kolga tee 22A) kaasava planeerimise seminar. Üritus on osa Eesti Rohelise Liikumise ja Otepää vallavalitsuse planeeringute alase koostöö arendamine projektist Otepää piirkonnas.
Projekti eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste pädevust kodanikeühenduste kaasamisel ning tõsta kodanike kaasa löömise valmidust ja võimekust. Sellega seotud mõtted on nüüdseks koondatud Otepää piirkonna kaasava planeerimise hea tava juhendisse, mida seminaril tutvustatakse. Samuti on kavas tutvustada koostamisel olevat Otepää valla üldplaneeringut ning arutleda üheskoos selle üle, kuidas selle avalikustamist kõige otstarbekamalt korraldada. Seminar on osalejatele tasuta. Kel huvi kaasa mõelda, siis palun andke sellest hiljemalt 14. märtsiks teada e-posti aadressil triinu@roheline.ee või telefonil 5625 3986.
Triinu Vaab

Kodanikuühendused saavad kandideerida arenguprogrammis

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit (EMSL) kutsub vabaühendusi kandideerima taasalustavasse arenguprogrammi. Esimene kandideerimisvoor algab 31. jaanuaril ja kestab 20. veebruarini!

Programmis osaleval ühendusel aitab EMSL analüüsida tema vajadusi, koostada nende lahendamiseks tegevuskava ja leida vabatahtlikke partnereid, et luua tingimusi organisatsiooni arenguks, võimekuse kasvuks ning paremate tulemuste ja suurema mõju saavutamiseks.

2012. aastal rahastab arenguprogrammi Siseministeerium regionaalministri valitsemisalast ning osalemine on organisatsioonidele tasuta.

Arenguprogramm kestab 2012-14 ning kokku töötatakse selle aja jooksul kolmekümne organisatsiooniga. Tänavu valitakse programmi 15 organisatsiooni, neist kuue kuni kaheksaga alustame tööd märtsis. Järgmine võimalus programmi kandideerida tuleb tänavu maikuus ning seejärel 2013. aasta alguses. EMSL-i poolt veab programmi ja hakkab ühendustega töötama Kristina Mänd.

Osalema on oodatud organisatsioonid, kes vastavad järgmistele tingimustele:

on tegutsenud vähemalt kaks aastat ja järgivad vabaühenduste eetikakoodeksit (www.ngo.ee/eetikakoodeks)
tegutsevad avalikes huvides, st. nende tegevusest on eelkõige kasu ühiskonnale laiemalt ja ka inimestele, kes tema liikmeskonda ei kuulu
tegevus on seotud vähemalt ühega Kodanikuühiskonna arengukava 2011-14 (www.ngo.ee/kodar) valdkondadest: kodanikuharidus, avalike teenuste osutamine, huvikaitse ja poliitikakujundamises osalemine, heategevus ja filantroopia, ühenduste tegutsemisvõimekuse kasv
organisatsiooni on osalemiseks pühendumust, suutlikkust, aega ja tahet ning valmisolek ja kannatlikkus oma arenguvajadustega tegeleda, sh. vajadusel ennast muuta
organisatsioonil on juht, kes on valmis muutusi ellu viima ja vastutama, ning juhtkond (juhatus, nõukogu), kes teda selles toetab

EMSL teeb osaleda soovijatest valiku märtsi alguses. Olge valmis, et küsime teilt veel täiendavaid küsimusi. Valikut tehes lähtume sellest, kuidas organisatsioon programmi tingimustele vastab ning kui tõenäoliselt suudame tema soovide ja probleemide puhul abiks olla.

Võimu ja rahva vahel peab olema seos

“Oleme kaotanud seose keskuse ja ääremaa vahel, sest paljud Riigikogu liikmed ei tea, mis toimub piirkondades, kelle esindajatena nad otsuseid langetavad. Aga võimu ja rahva vahel peab olema seos,” märkis Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimunud väitlusel. Väitluse teemaks oli “Riigiasutused peaks asuma ka väljaspool Tallinna”.

Jaataval poolel esinesid Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ja Narva linnapea Tarmo Tammiste, kes oma avakõnes keskendusid pealinnas elavate poliitikute teadmatusele teiste eesti piirkondade probleemidest. “Selline olukord laheneks siis, kui riigiasutused asuksid Eesti erinevates piirkondades,” ütles Stalnuhhin.

Eesti Väitlusseltsi esindajad Donat Voronin ja Artur Zahharov oponeerisid poliitikule väitega, et probleemi ei saa lahendada teise probleemi tekitamisega. “Asutuse kolimine teise kohta rikub selle tööd. Esiteks te ju ei tea, kas see asutus saab oma uues kohas sama hästi toimida. Teiseks, kas asutuse töötajad on üldse nõus kolima uude linna? Miks peaks lõhkuma toimiva infrastruktuuri, teadmata, kas see uues kohas üldse tööle hakkab?” oponeeris Voronin. Loe edasi: Võimu ja rahva vahel peab olema seos

Haanjas algab sügistalvine joogahooaeg

Haanjas algab täna sügistalvine joogahooaeg – taas tuleb kokku joogagrupp, millega oodatakse liituma kõiki huvilisi lähedalt ja kaugemalt. Esmaspäeva õhtuti kl 18.30 toimuvat joogatreeningut juhendavad Mari Peetsalu ja Taisto Uuslail.

Mari Peetsalu sõnul sobib jooga kõigile, kellel vähegi huvi tegeleda iseendaga. “Joogatund ongi aeg iseenda jaoks. Joogagrupp pakub turvalist keskkonda, et alustada või jätkata teekonda sisemise rahu ja tasakaalu poole, võttes tähelepanu alla oma keha. Mõistagi ei puudu tunnist väike jutuosa ning kogemus näitab, et annus ühist huumorit jagub ka igasse kohtumisse,” selgitas Peetsalu.

Kui jooga tundub kellegi jaoks esmapilgul võõras ja imelik, võib selle hirmu kõrvale jätta – olles lihtsalt avatud ja uudishimulik nii iseenda kui ümbritseva maailma suhtes. Haanja joogagrupiga on oodatud taas liituma nii vanad olijad kui uued tulijad Haanimaa kogukonnast ja ka kaugemalt, mehed ja naised, noored ja veel nooremad.

Joogatund toimub Haanja rahvamajas esmaspäeviti kl 18.30 ja kestab 1,5 tundi, tasu annetuslik.

Viljandi maavalitsuse seinal ripub koordineerimiskett

Viljandi maavalitsuse teise korruse koridori seinal ripub mitmemeetrine metallkett, mille lülid meenutavad maavalitsuste koordineerimist läbi aastate. Huvilised saavad koordineerimisketiga lähemalt tutvuda kuni 30. märtsini tööpäeviti kella 8–17 maavalitsuse teisel korrusel (Viljandis Vabaduse plats 2).

2011. aasta esimeses kvartalis on maavalitsuste tegevuste koordineerijaks Viljandi maavalitsus. “Maavalitsuste koordineerimine tähendab näiteks seda, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just Viljandi maavalitsus. Ning meie oleme need siis edastanud eelnõuga tegelevale asutusele,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

Samuti on koordineerija tööks kokku panna igakuiste korraliste regionaalministri ja maavanemate nõupidamiste päevakava ning seda koosolekut ka juhtida. Koordineerijaks olemisega kaasneb ühtlasi tava lisada maavalitsuste ühtsust ja koostööd sümboliseerivale ketile uus lüli, enne kui kett järgmisele maavalitsusele üle antakse. Loe edasi: Viljandi maavalitsuse seinal ripub koordineerimiskett

Viljandis tuleb kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

Homme, 17. märtsil kell 13.00–15.30 toimub Viljandi maavalitsuse õppeklassis (Vabaduse plats 6) Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) infopäev.

Infopäeval teeb Kohaliku omaalgatuse programmi tutvustava esitluse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse elukeskkonna divisjoni arenduskonsultant Tiina Loorand. Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Kristi Lõhmus räägib projektide nõustamisest ning maavalitsuse peaspetsialistid Katrin Reimo ja Heli Veskimägi Kohaliku omaalgatuse programmi aruandlusest. Infopäeva lõpetab huviliste küsimustele vastamine.

Kohaliku omaalgatuse toetuse eesmärk on kohalik areng ja piirkondade konkurentsivõime kasv läbi kohalike elanike initsiatiivi, kogukonna kaasamise ja koostöö tugevdamise. Programmi rakendatakse kogu Eesti territooriumil kahes sihtpiirkonnas:
1) maapiirkondades (alla 2500 elanikuga asulad); 2) linnapiirkondades (üle 2500 elanikuga asulad). (Andmed Rahvastikuregistri 1.01.2011 seisuga.) Loe edasi: Viljandis tuleb kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

Viljandit saab muuta veebi teel

Avanes veebikeskkond Minu Viljandi, mille kaudu viljandlased saavad avalikult kaasa rääkida oma linnaga seotud probleemide ja lahenduste leidmisel ning otsuste tegemisel. Keskkonna edukal käivitumisel laieneb ettevõtmine tulevikus ka teistesse Eesti linnadesse.

Veebikeskkond, mille loomise idee sündis Minu Eesti mõttetalgutel, pakub linnakodanikele võimalust avalikult kaardistada linnakeskkonnas lahendamist vajavaid probleeme, pakkuda välja ideid olemasolevate kitsaskohtade lahendamiseks ning ühtlasi jälgida, mida selles osas ühiselt ette võetakse.

Veebikeskkond võimaldab siduda märkamist vajavad probleemid ja lahendused täpsete asukohtadega. Sel viisil tekkiv linnakaart peegeldab linnakodanike pilti oma kodulinna hetkeseisust, sellega seotud lootustest ja ootustest. “Usume, et see annab Viljandi inimestele võimaluse senisest mugavamalt ja vahetumalt kaasa rääkida linnaruumi parendamisel ja otsuste vastuvõtmisel,” ütles ettevõtmise eestvedaja Geroli Peedu.

Veebikeskkonnaga saab tutvuda siin: http://minu.viljandi.ee/

Rannarahva Muuseumis arutletakse rannaalade rahastamisvõimaluste ja arengu üle

2. veebruaril Rannarahva Muuseumis Viimsis toimuval Rannarahva Koja infopäeval räägitakse rannapiirkondade arengust: missugused projektid on käsil, missugused võimalused on ettevõtjail ja ettevõtlikel leida oma ideedele rahastust, kuidas arendatakse kalanduspiirkondi.

Infopäeval on võimalik asjatundjailt nõu küsida, kogemusi jagada ning õppida teiste õnnestumistest ja vigadest. Infopäevale on võimalik registreeruda riina@rannarahvamuuseum.ee.

Haanjas tegevust jätkav joogagrupp ootab uusi huvilisi

Haanjas jätkab ka uuel aastal kooskäimist joogagrupp, kuhu oodatakse liituma uusi huvilisi lähedalt ja kaugemalt. Esmaspäeva õhtuti toimuvat joogatreeningut juhendab Mari Peetsalu.

Kohalike inimeste initsiatiivil taas ellu kutsutud joogagrupp alustas kooskäimist oktoobris. Mari ütleb, et grupiga on oodatud liituma kõik huvilised. “Oled sa naine või mees, noor või veel noorem – jooga on tõesti kõigi jaoks. Eriti hea meel on selle üle, et meie joogatrenni on tee leidnud ka mehed,” sõnab Mari.

Aasta algus on hea võimalus teha korrektiive oma eluviisis, anda lubadusi ja katsetada uut. Kelle jaoks jooga tundub kauge ja imelik, võib rahulikult selle hirmu kõrvale jätta. “Ole avatud ja uudishimulik. Me kõik peame ju oluliseks head tervist, jooga pakub selleks lihtsalt ühe võimaluse. Hakka tegelema iseendaga ja võta suurema tähelepanu alla oma keha. See on parim viis, et jõuda ka sisemise tasakaaluni,” märgib Mari.

Haanja rahvamajas esmaspäeviti kl 17.30 algav joogatreening kestab 1,5 tundi ja on avatud nii haanjarahvale kui kaugema kandi inimestele. Uue aasta esimene kogunemine toimub 3. jaanuaril.

Armas või edukas?

Sulev Valner,
ajakirjanik

Laupäeval istusin mitu ilusat tundi kenasti soojaks köetud rahvamajas ja püüdsin kaasa mõelda. Teemal Eesti 2018, oma maakonna mõttekojas, ühes paljudest samasugustest üle Eesti.

Otsiti seekord ühist asja nimega Eesti kasvuvisioon ja korraldajad olid selle tulevase visiooni üldpealkirja sõnastanud „Maailmas edukas, koduselt armas“.

Kõlab ju täitsa kenasti. Kes meist ei tahaks elada kaheksa aasta pärast, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal, sellises ideaal-Eestis, mis on ühtaegu nii ülemaailmselt edukas nagu näiteks Skype ja seejuures ikka armsalt kodune nagu Bullerby laste koduküla.

Aga kui mõlemat korraga ei saa? Kas maailmas pisut vähem edukas Eesti on vähem armas? Loe edasi: Armas või edukas?

Huvitav välkloeng Telliskivi Loomelinnakus

Loov Eesti ja Briti Nõukogu korraldavad esmaspäeval, 15. novembril kell 15.00 Telliskivi Loomelinnakus välkloengu “Piirkonnad eluterveks keskkonnaks”, mille teemaks on kohalike omavalitsuste ja piirkondade areng eluterveks keskkonnaks.

Valdkonna ekspert Michael Pyner räägib, kuidas Ida-Londonis mahajäänud piirkondade väärtust on tõstetud ning elukeskkonda tugevalt parandatud.

Inglismaal viiakse juba teist aastakümmet ellu keskvalitsuse poolt juhitud programmi Uus Algus Kogukondadele (New Deal for Communities), mille raames arendatakse välja ja elavdatakse puudustkannatavaid piirkondi, muutes need väärtuslikuks ja turvaliseks elukeskkonnaks.

Aastal 1999 palgati Michael Pyner Uue Alguse programmi raames arendama Shoreditchi piirkonda Ida-Londonis, eesmärgiga parandada 7000 leibkonna elu-olu.

Michael Pyner on alates 1995 pidanud mitmeid vastutavaid ametikohti Tower Hamletsi linnaosa valitsuses Ida-Londonis ning juhtinud Mile End Parki projekti Londonis. Alates aastast 2000 on Myner juhtinud Shoreditch Trusti tööd piirkonna arendamisel.

Sarnaseid projekte võib leida ka Eestist – täna kaardistab Põhja-Tallinn ühe kindla piirkonnaloomeettevõtluse ja kultuuriaktiivsuse tõmbekeskusi ning loob nende keskuste omavahelise koostöö ja kontaktiarendamiseks konkreetset tegevuskava.

Üritus on tasuta ja pakutakse suupisteid, vajalik registreerumine 12. novembriks e-posti aadressil helen@looveesti.ee

Allikas: Loov Eesti

Eestil seisab ees põlvkondade vahetus

Lõppenud nädalal peetud Eesti Koostöö Kogu seminaril „Vabaduse lapsed“ kõneldi meie elukeskkonna ja inimeste elukvaliteedi tõstmisest ning kõlama jäi mõte, et algaval kümnendil seisab Eestil ees põlvkondade vahetus.

Eesti ühiskondlikku ellu on astunud esimene põlvkond noori, kes on sündinud pärast Eesti taasiseseisvumist. Saanud 2009. aastal valimisõiguslikuks, avaneb neil juba 2015. aastal esimene võimalus kandideerida Riigikogu liikmeks. Seminaril tõstatati mitmeid olulisi küsimusi – näiteks, mis iseloomustab seda uut põlvkonda, millised on noorte arenguprioriteedid ning väärtushinnangud.

„On loomulik, et iga 25–30 aasta järel toimub ühiskonnas põlvkondade evolutsiooniline vahetus. See on muutuste aluseks ühiskonnas,“ sõnas seminari ettekandes Eesti Inimarengu Aruande peatoimetaja Marju Lauristin. „Tänase noore põlvkonna ees on valik, kas otsida mujalt ühiskonda, kus neile meeldib rohkem kui Eestis või teha ise Eestist selline ühiskond, kus neile meeldiks elada.“

Kodanikuühiskonna initsiatiivina toimunud seminari teise osa moodustasid töötubade ettekanded ning ühine arutelu, mis on sisendiks Eesti Koostöö Kogu programmdokumendi Harta 2011 koostamisele.

Allikas: Eesti Koostöö Kogu, www.kogu.ee

Tartumaal tuleb kodanikuühiskonna arengukonverents

3. detsembril korraldatakse Tartumaa kodanikuühiskonna konverents, kuhu on oodatud osalema ja kaasa rääkima piirkonna kodanikeühenduste ja omavalitsuste esindajad ning ettevõtjad.

Raadimõisa hotellis kell 9.30 algava arengukonverentsi eestvedajateks on Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsus, Tartumaa Arendusselts ja Kodukant Tartumaa.

Üritusel saab kuulata Ene Ergma, Rivo Noorkõivu, Sulev Valneri ja mittetulundusühingute Sibulatee ja Maitsev Lõuna- Eesti esindajate ettekandeid kodanikuühiskonnast ja koostööst ning osaleda aruteludes, kuidas maakonna tugevusi ja võimalusi saaks edukalt rakendada oma ettevõtmistes.

Lisaks tunnustatakse ürituse raames konkursi “Tartumaa Hea Algatus 2010” laureaate.

Kogu üritus on osalejatele tasuta, kuid eeldab eelregistreerimist kuni 29.11.2010. Konverentsi läbiviimist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Maavalitsus.

Allikas: Tartu Ärinõuandla

Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Tiit Tõnts — Tõntsu Tiit. Foto: Kotjuhi Dima, Uma Leht

Võro maakunna umavalitsuisi liidu juht, Antsla vallavanõmb Tõntsu Tiit (58) arvas, et mi kandin lätt elo parõmbas sis, ku valla ja maakunna tähtsämbä tsihi umavaihõl kokko lepvä.

Ilda aigu kõnõldi Võrol arõngu-tsõõriklavva takan, et puudu om ütine ettekujotus seo kandi tulõvikust. Midä tuu tähendäs?
Tuud, et mi piät ütitselt ja kimmäle kokku lepmä neo tsihi, midä Kagu-Eestist Riigikokku valitu poliitiku võissi järgmidse neli aastat ütitselt aia, et näist meile võimalikult pall’u kassu olõssi. Seod asja saa-i egä ütsik vald kaia õnnõ uma mättä otsast. Valla ja maakunna piät kuuntüüd tegemä. Põlvaka võissi är unõhta süändümise kaonu Lepiksoni Suur-Võrumaa mõttõ pääle. Tuu ei olõ ju esihindäst sukugi halv mõtõ!

Mis ettekujotus sul hindäl haldusreformist om?
Tuu asi tulõssi kipõlt kokku är leppü, mitte astu ütest kraavist tõistõ. Kõnõldas, et lätläse teivä haldusreformi är ja omma meist jupp maad iin. A ütel lätläsel, tekevjuhil nigu ma olõ, om 28 alambat. Sa tunnõt noid vaivalt näkupite! A as’a sisu sääl es muutu, õnnõ kõik otsustõdas keskkotussõn. Küläselts taht kuurmat ruusa – ma ei tiiä, kelle kaudu piät tuud asja ajama? Ütlemi, et meil om maakund üts vald ja vallavolikogun om saadikit 15 – ma olõ kimmäs, et sääl tuntas Võru miist pall’u inämb ku Misso miist ja kas Misso mehe hellü kiäki kullõs?

A tõsõlt puult om ohtlik, ku väiku vald om kõgõ suurõmb tüüandja: koolioppaja, vallatüütäjä, raamadukogumuti, kalmuaiavaht – ja omgi kõik! Sääne vald saa-i üttegi suurõmbat asja ette võtta ja tõisi valduga ütitsit projekte tetä: riik api ei anna, umaosalust olõ-i koskilt võtta, eski 5000 krooni saamisõga om hädä! Loe edasi: Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht