Maanoorte akordioniorkester sai Itaalias II preemia

Itaalias Triestes toimunud akordionikonkursil “Fisa…armonia”, sai Eestit esindanud Võru-Aruküla-Kehra muusikakoolide ühine akordioniorkester “Väikesed lõõtsad” oma kategoorias 100-st punktist 94 ehk 2. preemia.

Kaheksandat korda toimunud konkursi korraldajaks on Glasbena Matica muusikakool koostöös akordioniorkestriga “GM Synthesis 4”. Osalejaid oli sel aastal Horvaatiast, Serbiast, Venemaalt, Leedust, Sloveeniast, Ukrainast, Eestist, Moldovast.  Konkursil oli võimalik osaleda mitmetes kategooriates – solistid 6 kategoorias, kammeransamblid 3 kategoorias, akordioniorkestrid 3 kategoorias. Kuna meie orkestri mängijad on väga noored, siis osaleti H1 kategoorias (80% liikmetest kuni 15-aastased). Konkursi kava koostasid ning õpetasid Heli Raitar, Eve Vendt ja Eero Paltsepp, dirigent oli Eero Paltsepp.

Võru Muusikakooli ja Aruküla Huvikeskuse ning Kehra Muusikakooli akordioniõpilased on koos musitseerinud juba 6 aastat. Vastastiku on Võru muusikakooli akordioniõpilased käinud kontsertreisil Arukülas ning Aruküla akordioniõpilased osalenud aktiivselt „Võru Akordionimuusikapäevadel”. Kolme kooli akordioniõpetajate ja -õpilaste vahel on hea koostöö, mis võimaldab samal tasemel olevatel õpilastel koos pilli mängida ning rõõmu tunda koos musitseerimisest. Traditsiooniks on kujunenud kevadisel koolivaheajal toimuvad orkestrilaagrid.  Esimene julge osalemine rahvusvahelisel konkursil oli 2008 aasta märtsis V Euroopa Akordioniorkestrite konkursil Prahas, kus saavutati omas vanuserühmas (kuni 16aastased) III koht. Edasistes plaanides on märtsi lõpus kontsert Tartus, aprilli algul Arukülas ning 10.juunil Võru muusikakoolis – X Võru Akordionimuusikapäevade avakontserdil.

Autor: Jane Torp

Kadunud lambad on tagasi kodus

12 noort lammast, kes kuu aega tagasi Saaremaal Leisi vallas plehku panid, on koju tagasi jõudnud, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Esimest korda nähti plehku pannud lambaid Metskülas, seejärel tiirutasid nad Laugu ja Nurme külas. „Ühe saime Metskülast teiste lammaste hulgast kätte,” ütles peremees Jüri. Kõige kaugem punkt, kus lambaid märgati, asus kodust 10 kilomeetri kaugusel Laugu ja Nurme küla vahel.

Pererahvas otsis lambaid peaaegu iga päev autoga ringi sõites. Loomad saadi lõpuks kätte tänu ühe poisi telefonikõnele Murikast, mis jääb lammaste elupaigast viie kilomeetri kaugusele.

Millal lambad täpselt kaduma läksid, ei ole teada, kuid peremehe sõnul võis see juhtuda võõrutuse ajal. Vanad lambad olid pügamisel ja umbes 30 talle jäi omapead välja.

„Üks väike punt otsis vanasid taga ning nii nad läbi aia läksid,” lausus peremees, pakkudes, et kokku võisid lambad maha käia umbes 50 kilomeetrit.

Rapla valla lapsi ootavad folklooripäevad

Rapla valla kandlehuvilisi lapsi oodatakse 25.–27. oktoobrini Hagudisse folklooripäevadele.

Päevad on mõeldud kõikidele Raplamaa koolilastele, kes tegelevad kandlemänguga või soovivad seda õppida. Õpitakse väikekannelt, rahvakannelt, hiiurootsi kannelt.

Peale selle tehakse õpitubades käsi- ja puutööd, kuulatakse muinasjutte, lauldakse ja tantsitakse.

Hagudi folklooripäevi korraldavad MTÜ Hagudi Hakkajad ja Juuru rahvamaja.

Maakonnalehed ja Pressinõukogu arutavad Mäos ajakirjanduseetika teemadel

 Pressinõukogu (PN)  ja Eesti Ajalehtede Liit (EALL) korraldavad täna kohtumise maakonnalehtede juhtidega Järvamaal Mäos, et arutada „Kas me sellist lehtede eneseregulatsiooni tahtsimegi?“ Kohtumise kavas on ülevaated Pressinõukogu töö alustest (PN esimees Sulev Valner), ajakirjanduse eneseregulatsiooni olemusest (EALL tegevjuht Mart Raudsaar) ja Pressinõukogu senise töö kogemustest koos mõnede ilmekate juhtumite analüüsiga (PN liikmed, Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk ja EPL peatoimetaja Lea Larin).  Arutatakse kõiki probleeme, mis on tõstatunud seoses viimase aja kaebustega lehtede suhtes ja PN otsustega.

Smithsoni (Holtsi) Leila: mu süä om katõ kodomaa vaihõl!

Põlva lähkült Kähri küläst Laanõ talost peri Smithsoni (Holtsi) Leila (29, pildil) võitsõ timahavadsõ Hendrik Adamsoni murdõluulõ võistlusõ. Leila om opnu Põlva ütisgümnaasiumih, Tarto ülikoolih eesti kiilt ja kirändüst, a joba viis aastakka eläs tä Inglüsmaal Newcastle’i liinah, midä tä esi nall’aga poolõs Vahtsõliinas kuts. Leila võrokeelitsist luulõtuisist om 2005. aastagal vällä ant raamat „Põimaja kuu all”.

Kuis Kähri tütrik hinnäst Inglüsmaal tund?

Ku sa olõs küsünü nelä aasta iist, sis ma olõs ütelnü, et nigu kassipoig vii seeh. Nüüt või joba julgõlt üteldä, et nigu parts järve pääl.

Kas võõral maal võrokõnõ olla ja võrokõsõs jäiä om rassõ vai kerge?

Seo om egä inemise puhul esimuudu. Ma arva, et ku sa tahat olla võrokõnõ ni seo üle uhkõ olla, ei keelä sinno kiäki. Olõ algusõst pääle pää pistü hoitnu, lasknu küsüjil mõistata, et kost ma tulõ, ja ku iks võlssi pakva, sis ütle, et Eestist, Võromaalt.

Ma esi arva, et võrokõnõ olla om lihtsä, uhkõ ni hää. Ma näütä umma kiilt ni periolõmist ni inemise tundva seo vasta suurt huvvi.

Mul om iks meeleh Kauksi Ülle jutt võro kiränigest. Et võrokõnõ nakkas kirotama sis, ku tä kotost vällä lätt vai är piät olõma. Ja et uma kodomaastigu pidä tä meeleh kõik aig. Ma naksi võro keeleh tiidsähe kirotama sis, ku Tartohe ülikuuli lätsi. Nüüt om mu kodotsõõr lihtsäle laemb ku Tarto. Umah keeleh mõtlõminõ ni kirotaminõ avitas mul ummi juuri ni miilt alalõ hoita. Egä kõrd, ku kinkagagi kodotsist kõnõlõ, astu nigu umaette tarrõ, kohe ütski inglanõ mullõ perrä tulla ei saa.

Nii et mullõ om võrokõsõs olõminõ vällämaal lihtsä – ma ei piä hindäle määnestki võlsshindätiidmist külge puukma. Loe edasi: Smithsoni (Holtsi) Leila: mu süä om katõ kodomaa vaihõl!

Holstre-Pollis virgutatakse Viljandimaa mehi liikuma

Homme, 21. oktoobril toimub Holstre-Pollis Viljandimaa meestele mõeldud tervisefoorum „Mehed liikuma!”, mis kutsub mehi arutlema tervena elatud aastate üle, teatab Viljandimaa infoportaal.

Viljandimaa tervisefoorum on meeste tervisefoorumite sarjas kuues üritus.

Foorumi avasõnad ütleb Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Seejärel räägitakse Viljandimaa terviseprofiilist. Egon Puuorg Tartu Ülikooli kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliinikust annab ülevaate sporditraumade põhjustest ja ravist.

Päeva teisel poolel kõnelevad meeste tervisest meestearst Kristo Ausmees, dirigent ja saatejuht Tarmo Leinatamm ja näitleja Hannes Kaljujärv. Ürituse lõpetab orienteerumine Holstre-Polli terviseradadel.

Üritus on kõikidele osalejatele tasuta. Ühisbuss Holstre-Polli väljub Viljandist Vabaduse platsilt 21. oktoobril kell 13.30 ja tuleb tagasi kell 21.

Rohkem infot: www.mehedliikuma.ee/viljandimaa

Saaremaa paekivi ootab rohkem rakendust

Saaremaa omavalitsustele on välja pakutud idee võtta igas vallas kasutusele nn oma valla kivi ning kasutada seda meenete ja mitmesuguste dekoratiivsete detailide valmistamiseks, vahendab ajaleht Saarte Hääl.

Geoloog Helle Perens tuli nn vallakivi ideega välja juba kümmekond aastat tagasi, aga toona ei leidnud see suuremat vastukaja.

Mõte pole aga aktuaalsust kaotanud, sest lisaks teada-tuntud Kaarma ja Selgase karjäärile leidub igas Saaremaa vallas omanäolise mustriga dolomiiti või lubjakivi. Muhut ja Ida-Saaremaad võib koguni nimetada dolomiidimaaks ja Lääne-Saaremaad ilusate lubjakivide maaks.

Seoses Saaremaa geopargi loomisega on vallakivi idee uuesti päevakorrale tõusnud.

„Minu idee on tõmmata inimesi oma kodugeoloogia juurde, sest igas vallas on mingi kivi, millele tähelepanu pöörata ja mida kasutada valla tunnusmärgina,” põhjendas Helle Perens.

Tema sõnul mõjub Saaremaa kividest kõige kaunimana Metsküla korall-lubjakivi Leisi vallas, mida on kunagi nimetatud ka Metsküla ilukiviks ja viidud koguni Peterburi.

„Pead tuleks tööle panna, mida sellest kivist teha, Saaremaal on ju nii palju kunstnikke ja stuudioid, pangu see kivivärk ka käima,” lisas Helle Perens.

Salme valla Kaugatoma paekivi
nimetatakse ka sõrmuspaeks.

Valgehobusemäele oodatakse talgulisi

Laupäeval, 23. oktoobril toimuvad Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses talgud.

Kavas on laste kelgumäele ja lumelauanõlvale piirded teha, staadioni piirdeaedu korrastada ning sademevee tõkkeks rajatis ehitada.

Suvel laiendati Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses lumelauanõlva ning muudeti lumetuubirada ohutumaks. Lisaks tuli likvideerida augustitormi tagajärgi. Et kõik oleks talveks hästi ette valmistatud,  tuleb teha veel üks tõsine talgupäev.

Talgulistel palutakse kaasa võtta akutrell, labidas või saag!

Oma tulekust soovitatakse teada anda, siis saavad korraldajad tööd planeerida ja paraja koguse talgusuppi tellida. Pärast tööd saun.

Rohkem infot: www.valgehobuse.ee , tel 521 4270

Leevaku HEJ toodab taas elektrit

Võhandu jõe vood on pannud pöörlema Leevaku hüdroelektrijaama uue turbiini, kirjutab Põlvamaa ajaleht Koit.

ASi Generaator juhataja Jan Niilo sõnul seati uus turbiin kokku juba kevadel, aga siis ilmnesid mõned tehnilised puudused, mis eeldasid ümbertegemist ja täiendamist.

Lõpuks kujunes turbiini kokkupanekust rahvusvaheline projekt: osa detaile valmis Eestis, aga neid saabus ka Hiinast ja Lätist. Praegu on Jan Niilo sõnul põhjust rahul olla: plaanitud võimsus on kätte saadud, senine parim näitaja on 82 kilovatti.

Uut turbiini juhib automaatika vastavalt vee hulgale. Kui vett on vähe, siis jääb jaam küll tööle, aga selle võimsus väheneb.

Elektrijaamas olev teine turbiinišaht jääb esilagu tühjaks, aga mitte kauaks. Selle kohta tahetakse tellida terviklahendus. Jaama projekteeritud koguvõimsus on kahe turbiini peale kokku 200–210 kilovatti.

ASile Generaator kuulub peale Leevaku hüdroelektrijaama veel Saesaare HEJ, Põlva järve tammi juures Mammastes olev elektrijaam ning lisaks mõned väiksemad vee jõul töötavad taluelektrijaamad.

Rohkem infot: www.polvakoit.ee

Muuga külaraamatukogu sai kena kingituse

Tallinnas asuva Vilde muuseumi juhataja Kairi Toomet andis Muuga külaraamatukogule üle hulgaliselt heategevuslikus korras kogutud eesti kirjandust, kirjutab Maaleht.

Äsja Eduard Vilde muuseumi juures peetud eesti kirjanduse sügislaadal osales kokku 11 kirjastust, kes annetasid n-ö osalustasuna oma valikul head uut eesti kirjandust Muuga raamatukogule Virumaal.

Muuga raamatusõprade rõõmuks kogunes annetuspakki 25 uut raamatut, nii värskeid reisi-, laste- kui ka ilukirjanduse teoseid.

Raamatukoguhoidja Maarika Lausvee oli kingituse üle siiralt rõõmus. Eriti hea meel oli tal Tõnu Õnnepalu „Paradiisi” üle, sest seda oli raamatukogu ammu igatsenud.

Murdeluulepreemia said tänavu võrokesed

Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse peapreemia vääriliseks tunnistati sel aastal Leila Smithson (Holts) luuletsükli „Miq ao inemiisil” eest, tunnustuspreemia sai Jan Rahman luuletsükli „Mõts” eest ja noore luuletaja preemia Anna-Liisa Vaher luuletsükli „Tsirk mu süämen” eest.

Kõigi kolme autori juured ulatuvad vanale Võrumaale. Praegu elab neist Võrumaal küll vaid Jan Rahman. Leila Smithson tegutseb Inglismaal ja Anna-Liisa Vaher on kanda kinnitanud Tarvastus.

Seekordsel luulevõistlusel oli 13 osavõtjat, enamik neist oli kirjutanud võru või mulgi keeles, üks autor oli ka saarelt ja üks Kesk-Eestist.

Tarvastu vald annab Hendrik Adamsoni murdeluulepreemiaid välja alates 1994. aastast. Traditsiooniliselt anti need tänavugi kätte luuletaja sünniaastapäeval, 6. oktoobril Tarvastus Kärstna koolimajas.

Järgmine murdeluulevõistlus tuleb 2012. aastal.

Tänavused Adamsoni-preemia laureaadid (vasakult) Jan Rahman, Leila Smithson ja Anna-Liisa Vaher. foto: Tarvastu vald

Järva-Jaanis korrastatakse kogukonnakeskuse maja

Nädala lõpus, 23. oktoobril, korraldab Järvamaa vabatahtlike keskus Järva-Jaani rajatavas kogukonnakeskuses koolitustalgud, teatab Järvamaa infoportaal.
 
Talgupäeval korrastatakse kogukonnakeskuse maja. Hoone ajaloolisest väärtusest ning peamistest ennistusreeglitest annab talgulistele ülevaate Eesti Vabaõhumuusemi teadur Joosep Metslang.

Talgud kestavad kella 10.30–14, seejärel pakutakse talgurooga ja räägitakse lähemalt vabatahtlike tööst Järvamaal, kogukondlikust maksevahendist P.A.I. ning vabatahtlike töö ja kogukondliku liikumise korraldamisest Järva-Jaanis.

Rohkem infot: Arto Saar, tel 386 3377, 525 7373; e-post arto@jjaani.ee

Foto: Jarva.ee

Märjamaa ujulal on häid uudiseid

Märjamaa ujula rõõmustab oma kliente hea uudisega: oktoobrikuu nädalalõppudel (23.-24. ja 30.-31. oktoobril) on ujula perepilet 50 krooni odavam. Piletit, mis tavaliselt maksab 160 krooni, on neil päevil võimalik osta 110 krooni eest. 


Ujula on avatud ja ootab külastajaid ka kõigil teistel päevadel. 


Rohkem infot: http://www.marjamaa.ee/?id=735.

Nõval tuleb Loode-Eesti geopargi teabepäev

Laupäeval, 23. oktoobril kell 11 oodatakse huvilisi Nõva looduskeskusse Loode-Eesti geopargi teabepäevale.

Päev algab Loode-Eesti geoparki ja geoloogilisi objekte (Neugrundi meteoriidikraater, bretšakivid jt) tutvustavate esitlustega, seejärel külastatakse Põlluotsa talumuuseumi kivinäitust.

Päev lõpeb bussiekskursiooniga Nõva kandi rannikul (marsruudil Rannaküla–Põõsaspea), et uurida maastikul ja meres leiduvaid geoloogilise pärandi märke.

Teabepäeval esinevad geoloogid Kalle Suuroja ja Krista Täht-Kok.

Eelregistreerimine ja info telefonil 5302 1650 või kalle.kollamaa@rmk.ee.

Kuressaare haiglas sündis nädalaga kolm kaksikute paari

Eelmine nädal oli Kuressaare haigla sünnitusosakonnas erakordne, sest ilmavalgust nägi lausa kolm paari kaksikuid – tüdrukud, poisid ja segapaar, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Vanemarst Thea Rahumeele sõnul on üldse tegu rekordite aastaga: tänavu on Kuressaare haiglas sündinud koguni kaheksa paari kaksikuid ning neist viis paari viimase 23 päeva jooksul.

Vaid üks kõigist kaksikute paaridest on sündinud viljakusravi tulemusena.

Avinurmes aidatakse küpsetades elulaadi kujundada

Neljapäeval, 21. oktoobril kell 18 toimub Avinurme elulaadikeskuses sügisõhtusse sobiv küpsetamiskursus.

Plaanis on teha pitsarulle, kohupiima-vaarikakooki ja martsipanitrühvleid. Juhendab Janne Juuse.

Juba mõne nädala pärast, 6. novembril on kokandushuvilised oodatud küpsetamisõhtule, mille teemaks on erinevad jahud: kaerajahu, speltajahu, maisijahu jne. Teadmisi jagab Angelica Udeküll.

Kõik küpsetuskursuste koogid ja pirukad süüakse kohvilauas koos ära.

Rohkem infot: www.elulaadikeskus.ee

Raplas tuleb viies „Kaader”

Rapla Vesiroosi gümnaasium ootab kõiki noori filmihuvilisi juba viiendat korda toimuvale koolinoorte amatöörfilmifestivalile „Kaader”, teatab Raplamaa infoportaal.  



22.– 23. oktoobrini toimuv filmifestival  pakub filmihuvilistele noortele ning Eesti meediaõppega gümnaasiumide õpilastele ja üliõpilastele võimaluse meediaõppes kogemusi vahetada.



Festivalile oodati filme igast žanrist. Žürii hindab filmitegijaid kolmes vanuserühmas: 1.– 8. klass, 9.-12. klass ja üliõpilased.

Kahepäevase festivali esimesel päeval vaadatakse väikese juubeli puhul vanu filme. Teisel päeval näidatakse konkursile saadetud filme ja esineb bänd. Pärast seda on võimalik veel öökino nautida.


Rohkem infot: kaader.rvg.edu.ee/www

Käina ujula igatseb päikesekütet

Käina ujula kütmiseks tahetakse hakata kasutama ka päikeseenergiat, vahendab Hiiu Nädal.

Käina vallavanema Ilmi Aksli sõnul loodetakse päikesepaneelide paigaldamiseks saada Leader-projektist ligikaudu 200 000 krooni.

Ainult päikeseenergiast ujula kütmiseks ei piisa, kuid arvestuste järgi annaks päikesepaneelide kasutus umbes kolmandiku vajaminevast energiast.

Pealekauba oleks ka Hiiumaal uudse ettevõtmisega.

Luuletajad olid Kärdlas Kuu lummuses

Maagiline Kuuloomise festival tõi 10.10.10 poetess Ave Alavainu kutsel Kärdlasse igat masti luuletajaid alates Juku-Kalle Raidist ja Mercast Elo Viidingu, Vahur Afanasjevi ja Hannes Varblaseni, vahendab Hiiu Nädal.

Kuufaaside ja numbrimaagiaga põimitud luuletajate kokkusaamisi on Ave Alavainu juures peetud alates 2008. aastast, kuid sellist poeetide raskekahurväge pole Hiiu Nädala andmetel Hiiumaa pinnal enne korraga koos olnud.

Lahingut löödi sõna otseses mõttes. Värsse loeti šamaanitrummi (Merca) ja kitarri (Vahur Afanasjev) saatel, räppides ja isegi MC Battle’i laadis (Contra).

Ööpäeva jooksul käis lavalt läbi kaks tosinat värsiseppa ja luulet paisati kuulajate kõrvu mitmes keeles (eesti, setu, võru ja hiiu).

Saaremaal leidub delikatess-seeni

Trühvlite otsimisele spetsialiseerunud Rootsi teadlasel Christina Wedenil õnnestus ajalehe Saarte Hääl teatel Kuressaare külje all Loode tammikus välja kaevata peotäis kallihinnalisi seeni.

Saaremaale tuli Christina Weden eesmärgiga leida siit söödavaid musti trühvleid. Seeneuurija sõnul kasvab musti trühvleid näiteks Gotlandil, kus mullastikutingimused ja kliima on paljuski sarnased Saaremaa oludega.

Kuna trühvlid on pinnases peidus, kasutatakse nende leidmiseks treenitud koeri. Oma trühvlikütid olid kaasas ka Wedenil. Otsingud kandsid ka vilja. Loode tammikust leiti kolme liiki trühvleid. „Me pole küll veel leidnud musta trühvlit, aga kaks neist liikidest on mustale trühvlile väga lähedased,” ütles Christina Weden Saarte Häälele.

Saaremaalt leitud trühvlid on teadlase sõnul söödavad, ehkki mitte nii maitsvad kui mustad trühvlid. „Meile teadaolevalt on see igatahes rekordleid Saaremaalt, nii et seni oleme oma otsingu tulemustega ülirahul,” lisas ta.

Rootsi teadlane Christina Weden leidis Saaremaalt
peotäie delikatess-seeni trühvleid. Foto: Egon Ligi

Algavad üle-eestilised raamatukogupäevad

Homme avatakse Tallinna Ülikooli aulas konverentsiga raamatukogupäevad „Jah lugemisele!“.

Konverentsil teevad ettekande Piia Salundi Sauga raamatukogust, Margus Küppar Eesti digiraamatute keskusest, Jürgen Rooste Eesti Kirjanike Liidu esindajana, Mikä Keränen haridus- ja teadusministeeriumi nimel ning Kaarel Tarand.

Raamatukogupäevad kestavad 30. oktoobrini ja selle aja sisse mahub hulgaliselt üritusi raamatukogudes üle Eesti.

29. oktoobril peetakse Põlva kultuuri- ja huvikeskuses maaraamatukoguhoidjate päev, kus muu hulgas tunnustatakse ka aasta maaraamatukoguhoidjaid.

Rohkem infot: www.eru.ee/joomla/index.php/raamatukogupaevad

Energeetikakonverentsil on kõneks taastuvenergia

Ülehomme, 21. oktoobril toimub Mooste mõisa folgikojas energeetikakonverents „Taastuvenergia arenguplaanid praktikasse!”.
 
Konverentsi kava on mahukas. Selle esimeses osas, mis kannab pealkirja „Visioon”, teeb Hardo Aasmäe ettekande „Energia ei ole ainult nafta“. 

Energiainvasiooni ja kohaliku energeetika võimalusi vaeb Marek Strandberg. Küsimusele „Eesti energeetika – kuhu minna?“ otsib vastuseid Einari Kisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. 



Konverentsi teises osas „Säästlik energiakasutus“ räägitakse Kliima- ja Energiaagentuuri (KENA) tööst ja tulevikuplaanidest, samuti madala energiatarbega hoonete ja passiivmajade arendamisest Eestis. 

Tutvustatakse ka bioenergiaküla põhimõtet. Räägitakse savi- ja kiudainete kasutusest ehituses ning looduslikest värvainetest. 



Pärastlõunal jätkub konverents pealkirja all „Koostöö“. Antakse ülevaade biogaasijaamade arendamisest Eestis ning soojuspumpade tulevikust.


Konverentsi neljandas osas keskendutakse praktilistele kogemustele taastuvenergeetika ja energiasäästu valdkonnas. Juttu tuleb Eesti esimesest passiivmajast tuulikute kasutuseni kodumajapidamises. 


Konverentsi korraldab Põlva maavalitsus koostöös SAga Archimedes. Ettevõtmist toetavad Kliima- ja Energiaagentuur ning Põlvamaa Europe Directi teabepunkt.



Lisainfo: 
Mikk Mehilane, tel 79 98916, 51 85377;
e-post: mikk@polvamaa.ee



Türi vald on sünnipäevameeleolus

Eile alanud Türi valla sünnipäevanädalasse mahub ettevõtmisi igale maitsele, vahendab Järvamaa infoportaal.

Täna, 19. oktoobril on näiteks avatud uste päev Türi kultuurimajas ja muusikakoolis ning õhtul kõlavad Türi kultuurimajas laulud Eesti filmi- ja teatrimuusikast.

Homme korraldab Türi noortekeskus noortele seiklusmängu „Tunne oma koduvalda!” ning ülehomme on vallavalitsuse ja -volikogu ning teiste asutuste meeskonnad Särevere mõisas mälumängul.

Nädal kulmineerub laupäeval, 23. oktoobril, valla 5. sünnipäeva kontsertaktuse ja peoõhtuga Türi kultuurimajas. Ettevõtmisi aga jagub veel pühapäevagi: toimub perespordipäev Kabala spordihoones ja Türi ujulas ning saab tutvuda mitme näitusega.

Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald ühinesid 23. oktoobril 2005. aastal omavalitsusüksuseks Türi vald.

Rohkem infot: www.tyri.ee

Maailmaparandjate klubiõhtu täna Juurus

Täna õhtul kell 18 toimub Juuru rahvamajas Maailmaparandajate klubi kohtumine Peeter Liivaga, kes on publitsist, lektor, alternatiivsete liikumiste aktivist, raadiosaadete “Traditsiooni tarkus” ja “Roheline saade” autor. Esimese kohtumise teema on „Muutumise võimalikkus meis ja meie ümber“.

Maailmaparandamine algab muutustest iseendas, sellest meie tegevus ka lähtub. Kohtumised mõttekaaslaste ja teadjamate inimestega, uue ajastu vaimu kandvate filmide vaatamine ja erinevad praktikad avardavad teadmisi ja tunnetust olemise ja muutumise võimalustest. Oodatud on kõik, kes usuvad imelisema elu võimalikkusesse ja soovivad selleks midagi ette võtta.

Väiko kannõl helises värmildise helüga

Et väiko kannõl om kõgõ parõmb pill, midä mängi latsiga laulmisõ man vai hällütämises, tuud vällä märknüid immi ja latsiaiaoppajit tulõ kõgõ mano. Sügüsest valla lännü Võro luuvuskooli kandlõoppusõ 20 kotust sai kõrraga täüs.

Udrase Milja õpetab väikekannelt värvide järgi mängima Foto: Mirjam Nutov

Ni istsõvagi ütel kolmapäävä päältlõunal latsiaidu oppaja ja muido huvilidsõ puulkaarih Võro luuvuskooli latsi mängmistarõh ja mängsevä kannõld, oppust vidi Udrasõ Milja.

Hariligult lätt pillimängmises vaia väega hääd kuulmist ja pall’o keeroliidsi tiidmiisi. A kandlõ mängmises olõ-i vaia muud ku õnnõ pilli. Vähembält nii ütel’ Udrasõ Milja.

Väiko kannõl oll’ timä jutu perrä umbõs sada aastakka vällä koolnu „Selle oll’, et Euruupast tulnu muusiga oll’ keerulidsõmb ja naati tegemä kandlit, kon oll’ kõrrast rohkõmb kiili pääl,” selet’ Udrasõ Milja. A perämidsil aastil om väiko kandlõ mängmise huviliidsi kõgõ mano tulnu. Kannõld opatas muusigakoolõn, kõrraldõdas nii kandlõmängo ku esi kandlõtegemise laagrit.

Võro luuvuskooli oppus om kats kõrda kuun. Üts opja, parhilla latsõga kotoh ollõv Eliste Annika ütel’, õt kandlõga and kõik latsilaulu är mängi ja päält tuu om kannõl ka väega rahustaja pill. Tuud om tä kotoh latsi pääl perrä pruuvnu.

Kuldrõ latsiaia oppaja Kapi Linda om opnu klavõri- ja akordionimängu, a huvi kandlõmängu vasta om täl kõgõ olnu. Tä ütel’, õt kandlõga om latsi laulmisõlõ parõmb üteh mängi:latsõ laulva jo väiku helüga.

Villändih pillimängmist opnu Udrasõ Milja om vällä märknü uma kõrra, kuis kandlõmängu värve abiga opada. Nii hõigaski tä helkäjide silmiga „Sinine-sinine-sinine-sinine-kõllanõ-sinine!”, esi mängse samal aol kannõld ni näüdäs’ jalguga esi värmi topsikõisi pääle. Taa värmiria sisse oll’ käkit „Kaara-Jaani” viis. Ku mõtõlda, õt tuu, midä ma kaemah käve, oll’ tõõnõ kokkosaaminõ, olli kokkokõla ja üttemängmine hää. «Tubli kamp om külh!» kitt’ ka Udrasõ Milja. Päält timä oppas kandlõmängu ka Kambergi Kersti.

Autor: Mirjam Nutov, umaleht.ee