18. novembril kell 18 saab Elva kultuurikeskuse Sinilinnu saalis (Kesk tn 30) kuulata muusika saatel luulet, mida esitavad Tajo Kadajas ja Imre Vallikivi.
Kes soovib oma uuemat ja vanemat luulet ette kanda, siis on ka selleks võimalus. Tartust minejatele on ka transpordivõimalus Elvasse.
Lisainfo Imrelt tel 5561 0411, imreva@mac.com.
30. oktoobril algusega kell 10 toimub Käina huvi- ja kultuurikeskuses kolmas Hiiumaa noortefoorum Ankur 2010 „Noored ja kohalik omavalitsus“.
Avatud ruumi meetodil toimub arutelu teemal „Noored volikokku – kas ja kuidas?“. Ümarlauast on peale noorte osa võtma oodatud kõigi Hiiumaa omavalitsuste esindajad ja maavanem. Kutsed on saadetud ka Eesti Linnade Liidu ning naabermaakondade noortekogu esindajatele.
Ettekannetega teemal „Noorte kaasamine – kohustus või võimalus?“ esinevad Urmo Kübar, kes on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja, ja Kristo Notton, Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluskogude koordinaator. Õhtul esilinastub MTÜ Hiiumaa Ankur noorte tehtud film sellest, kuidas noored Hiiumaa omavalitsusi ning nende toimimist ette kujutavad ja mis mõtteid see neis tekitab. Töötab stuudio, kus Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži abiga on võimalik teha isiklik valimiskampaania virtuaalplakat.
Noortefoorum Ankur toimub kolmandat korda. MTÜ Hiiumaa Ankur kuulub maakondlike noortekogude võrgustikku, mis annab noortele vanuses kuni 26 eluaastat võimaluse kaasa rääkida otsutusprotsessides.
Läbi Soomaa kulgeva Kõpu–Jõesuu maantee Pärnumaale jääval lõigul algas remont, kirjutab Sakala.
Lääne regionaalse maanteeameti direktor Enn Raadik ütles ajalehele, et töö võtab enda alla 6,1 kilomeetrit ehk lõigu Viljandimaa piirilt Riisani.
Juba niigi halvas seisus tee muutus veelgi kehvemaks pärast kevadist üleujutust. Tulvavete all oli üle 7 kilomeetri teed ja see mõjus laastavalt. Mõnel pool oli juba kohti, kus kruusakiht oli teelt peaaegu kadunud.
Teelõik saab seitsme meetri laiuselt peale 10sentimeetrise paksu purustatud kruusa kihi. Ühtlasi kohendatakse teepeenraid, raiutakse võsa, puhastatakse kraave ning parandatakse truupe.
Praegu ei ole plaanis teelõiku liikluseks sulgeda, aga juhtidel tuleb piirangutega arvestada.
Remont läheb maksma 1,35 miljonit krooni ja on kavas lõpetada veel sel aastal.
Noarootsi vallas Sutlepa külas alustatakse peagi vabaajakeskuse ehitust, hoone peaks valmis saama enne tuleva aasta jaanipäeva.
Keskusehoonesse on planeeritud koosolekuruumid, jõusaal ja pesuruumid, koroona ja lauatennise mängimise koht, arvutid ja mängukonsoolid ning kangasteljed ja muud käsitöö tegemise võimalused.
Keskuse juurde tuleb muruplats, kus saab võrkpalli mängida. Uude hoonesse on kavas kolida ka seni koolimajas tegutsenud raamatukogu.
Setomaa käsitöökogu kavandab tulevaks aastaks traditsioonilise setu käsitöö teemalisi koolitusi ja infopäevi, vahendab Setomaa infoportaal. Tänavus aasta märgusõnad on olnud „taluarhitektuur” ja „savi”.
Koolitused on käsitöökogu juhataja Sigre Andresoni sõnul üldse tõsiselt käsile võetud. 2009. aasta sügisel alanud taluarhitektuuri koolitusel on osalenud ligi 200 inimest. Viimane õppepäev toimus eile, 27. oktoobril Missos, teemaks puitkatused.
Suvel toimusid Viese Jaanuse korraldatud savikoolitused „Käsitsi voolitav savimaja”, „Valmistame ise savi-, sõnniku- ja lubjakrohvi” ning „Efektiivsed rakettahjud, kaminad ja ümarad lesod iseehitajatele”.
Järgmisel aastal keskendutakse Sigre Andresoni sõnul eelkõige setu rahvarõivaste valmistamisel tarvilikele tehnikatele nagu niplispits, värviline heegelpits, kangastelgedel kudumine, tikkimine ning vööd ja paelad.
Käsitöökogu saab oma tegevuseks toetust Setomaa kultuuriprogrammist ja arenguprogrammist.
Rohkem infot: www.setomaa.ee
Laupäeval, 30. oktoobril kella 11-16 toimub Pärnu keskraamatukogu suures saalis taas raamatuvahetuslaat, kuhu huvilised on oodatud valima endale tasuta raamatuid, teatas Pärnu Postimees.
Pärnu keskraamatukogu haldusosakonna juhataja Krista Visase jutu järgi ootavad uusi omanikke nii raamatukogu oma mahakantud teosed kui ka varasematest laatadest kogunenud kirjavara. Palju on Ülejõe raamatukogust jäänud raamatuid.
Pärnus hakati raamatuvahetuslaatasid pidama aasta tagasi oktoobris, laupäevane on aasta jooksul juba viies.
Homme, 29. oktoobril peetakse Kihnu rahvamajas Kihnu koolilaste toetuseks heategevuspidu. Kõik koolilapsed saavad pittu tasuta.
Eeskava täidavad Kihnu kooli pillilapsed ja lastebänd, Järsumäe Virve ja Kihnu kooli vilistlastest pillimehed.
Kätte antakse „Kauni kodu” võistluse aukirjad. Tantsuks mängib ansambel Manija Poisid.
Rohkem infot: www.kihnu.ee
Türi kultuurimajas tegutsevasse laulustuudiosse Avendris oodatakse täna kell 18 lauluhuvilisi lapsi ja noori alates seitsmendast eluaastast.
Stuudio eesmärk on arendada laste musikaalsust ja õpetada neile solistina esinemist, saatepillide kuulamist ja koosmusitseerimist, samuti pakkuda lavakogemust ja süstida esinemisjulgust.
Esimesteks külalisteks on Mirjam Dede ja Juss Kaarepere, kes räägivad oma tööst ja tegemistest ning annavad ka väikese kontserdi.
Täna, 28. oktoobril kell 13 oodatakse Laekvere rahvamajja kõiki lapsi, et koolivaheaega vahvate asjade meisterdamisega sisustada.
Luunja vallavalitsus on algatanud detailplaneeringu, et rajada jalgpalliklubi FC Santos ja valla koostöös Luunjasse spordiväljakute kompleks, kus on võimalik mitmesuguseid spordialasid harrastada.
Alevi maaüksus, kuhu spordiväljakud on kavas rajada, kuulub Luunja vallale, seni on seda kasutatud põllumaana.
Vald ja FC Santos sõlmisid eelmisel aastal pikaajalise rendilepingu, millega vald andis Luunja aleviku kõrval asuva Alevi maaüksusse kuuluva maatüki jalgpalliklubi kasutusse.
FC Santos koostöös Eesti Jalgpalliliiduga rajab sinna tänapäevase jalgpallikompleksi kogupindalaga kuni 8 hektarit. Kompleksi koosseisu on planeeritud seitse loodusliku murukattega jalgpalliväljakut, samuti sünteetilise kattega jalgpalliväljak.
Lisaks plaanitakse rajada kolm rannajalgpalliväljakut, tenniseväljakud, korvpalliväljak ning laste mänguväljak.
Lepingu järgi võimaldab FC Santos vallal kasutada jalgpalliväljakuid ja teisi rajatisi tasuta või soodustingimustel kohalike laste ja noorte treeningute ja võistluste pidamiseks.
Raha projekti elluviimiseks on kavas taotleda Euroopa Liidu tõukefondidest, riiklikest programmidest ning suurettevõtetelt.
FC Santos kannab edaspidi keskusega seotud kulud ning tagab kompleksi majandamise.
Võru keele nädalat peetakse tänavu 1.–7. novembrini. Võru Instituut kutsub sel nädalal kõiki võrokesi üles oma keelt meelde tuletama ja kõnelema.
Nädala raames korraldatakse vana Võrumaa 8. ja 11. klassi õpilastele veebis võru keele ja kultuuri tundmise võistlus „Ütski tark ei sata taivast”.
Paljud ajaloolise Võrumaa koolid on selleks nädalaks ise mitmesuguseid omakeelseid ettevõtmisi kavandanud: Puiga koolis toimuvad näiteks võrukeelsete multikate hommikud, Osula koolis on kavas korraldada hea võru keele tundja võistlus jne. Lisaks on plaanis kohtumised võru kultuuri kandjatega.
Võru Instituut kuulutab võru keele nädalal välja ka fotokonkursi „Uma kiil pildi pääl”, kuhu oodatakse pilte sellest, kuidas võru keelt on siltidel ja mujal avalikes kohtades kasutatud. Rohkem infot saab konkursi kohta alates novembrist instituudi veebilehelt www.wi.ee.
Laupäeval, 30. oktoobril saavad huvilised alates kella 6st hommikul startida 100 km käimise võistlusel „Haanja jala 100″.
Võistlus läheb lahti Haanja suusakeskuses. Distants on 100 km, aga tegelikult läbib iga osaleja nii palju, kui suudab. Ametlik start on kell 6 hommikul. Hiljem saab startida igal täistunnil. Viimane võimalus rajale minna on kell 12 keskpäeval.
Võistlust peetakse Haanja suusaradade 6,25 km pikkusel ringil. 100 km läbimiseks on vaja käia 16 ringi. Pääs viimasele ringile suletakse kell 21, finiš suletakse kell 22 ehk siis 100 km võistluse kontrollaeg on 16 tundi.
Kõigil vähemalt neli ringi (25 km) läbinutel fikseeritakse aeg ja koht lõpuprotokollis. „Haanja jala 100″ katkestajaid ei ole ja kehtib põhimõte: käi-jookse, palju jõuad. Võistluse parimad on 100 km või enim ringe kiireimini läbinud osalejad.
Esimeses kolmes stardis (kell 6, 7 ja 8 ) startijatel fikseeritakse maratoni (42,195 km) vaheaeg.
Võistlusklasse on kolm: alla 100kilosed mehed, üle 100kilosed mehed ja naised. Kaalumine toimub enne võistlust stardimaterjalide väljastamisel. Osa võivad võtta kõik korralikult treenitud inimesed, kes stardihetkeks on saanud täisealiseks (sünniaeg 30.10.1992 ja varem). Edasiliikumist soodustavate abivahenditena on võimalik kasutada käimis- või suusakeppe, kõik muud abivahendid on keelatud.
Täna, 28. oktoobril kell 10 algab Karksi valla kultuurikeskuses ettevõtluskonverents „Julge näha võimalust!”, kirjutab Sakala.
Konverentsil jagavad kogemusi ja soovitusi Eesti ja Viljandimaa ettevõtjad ning sõna saavad ka poliitikud ja ametnikud.
Eesmärk on leida ja tutvustada ettevõtjatele ja ettevõtlusest huvitatud inimestele võimalusi, kuidas elavdada ettevõtlust maal ning millega tasuks tegelda.
Tegutsevatele ettevõtjatele soovitakse konverentsil pakkuda uusi ideid ja julgust tegevust jätkata ning võimalust end spetsialistide kompetentsuse ja kogemuste abil täiendada.
Reedel, 29. oktoobril algusega kell 12 avatakse pidulikult Piusa koobastiku külastuskeskus.
Keskuses asuvad 50kohaline seminariruum, kohvik, kontoripinnad ning laste meisterdamistuba. Keskuse ekspositsioon tutvustab nii Piusa koobaste kui ka piirkonna ajalugu.
Külastajatele pakutakse vaatamiseks AD Oculos Filmi toodetud filmiprogrammi võru, eesti, vene ja inglise keeles. Ekspositsiooni on koostanud Ahhaa keskus. Ainulaadne võimalus Eestis on siseneda koopasse virtuaalselt 3D-lahenduse abil.
Helmi Sakkovi projekteeritud hoone põhiplaan kujutab nahkhiirt. Külastuskeskuse ehitamisel on kasutatud keskkonnasäästlikke võtteid: murukatusega hoonet köetakse teraviljajäätmetel töötava katlaga ning osalt kasutatakse päikeseenergiat.
Külastuskeskuse rajamine läks maksma ligi 10 miljonit krooni, sellest ehitustööd olid 6,64 miljonit. Ehitustööd on teinud AS Semuehitus. Külastuskeskuse rajamist Piusale toetas Euroopa regionaalarengufond. Keskust hakkab haldama Orava valla loodud sihtasutus Piusa.
Piusa koopad. Foto: Dmitri Kotjuh
Kooliõpilaste sügisene vaheaeg on poole peal. Valgamaal on mõeldud selle peale, et nii õpilased kui ka õpetajad saaksid koolivaheaja sisukalt veeta.
Valga noortekeskus avatakse koolivaheajal kaks tundi varem – teisipäevast reedeni kell 12-20, laupäeval kell 12-18, pühapäeval on noortekeskus suletud.
Valga Põhikooli tegevused koolivaheajal:
28. oktoobril kell 10 toimub kooli töötajatele mõeldud koolisisene koolituspäev „Mis on õnne valem”;
29. oktoobril kell 9 toimub kõigile töötajatele Merleconsi koolitus.
Eile pärastlõunal lõhkasid mereväe miinituukrid Saaremaalt Triigi sadama kaldaveest leitud Teise maailmasõja aegse Vene lennukipommi, teatas Meie Maa.
“Mereväe tuukrid lõhkasid 150-kilose FAB-tüüpi Vene päritolu lennukipommi, mis ohutuse tagamiseks esmalt kaugemale merele veeti,” ütles mereväe teabeohvitser nooremleitnant Tõnis Kark.
Triigi sadama juhataja Mati Põllu sõnul leiti pomm sadamast vaid 500 meetri kauguselt 40 sentimeetri sügavusest kaldaveest.
Kohalikud spinningumehed avastasid Triigi sadama lähistelt lennukipommi 22. oktoobril. Olgugi, et pomm oli üsnagi madalas vees, tuleb seaduse alusel kõik vees olevad lõhkekehad Eesti mereväe tuukritel ja demineerijatel kahjutuks teha. Tänavu on mereväe miinituukrite abiga kahjutuks tehtud kümmekond taolist lõhkekeha.
Reedel, 29. oktoobril toimub uues Emmaste avatud noortekeskuses järjekorras neljas Hiiumaa noorte muusikute päev.
“Otsustasime ka sellel aastal ürituse korraldada, kuna eelnevatel aastatel on olnud väga hea tagasiside noorte poolt ning sellest on kujunenud juba traditsiooniline sügise üritus meie noortekeskuses,” ütles Emmaste noortekeskuse noorsootöötaja Kaie Pranno Hiiu Nädalale.
Sel korral on kavas kolm erinevat töötuba – kitarr, DJ-töötuba ja Aafrika trummid – ning päeva lõpus kontsert ja järelpidu.
Registreerumine algab kell 12.30.
Elena Tammsaar, Hiiu Nädal
Sellel nädalavahetusel, 29.-31. oktoobril toimub Türi vallas, Türi linna lähiümbruse maastikul ja Saunametsa piirkonnas Järva Maleva noorkotkaste ja kodutütarde “Metsalaager 2010”.
Selle laagriga tähistavad noorkotkad ja kodutütred välilaagrite hooaja lõppu ning sinna on oodatud kõik Järvamaa noorkotkad, kodutütred ja noortejuhid. Laagrist võtab osa ligi 100 Järvamaa noorkotkast ja kodutütart ning koos juhtidega on laagrikoosseisus ligi 140 inimest.
Laagri eesmärgiks on anda noortele teadmisi laagri- ja matkatarkustest noorkotkaste ja kodutütarde erikatsete ulatuses, harjutada meeskonnatööd, korrata üle tulevasteks laagriteks ning luureretkedeks esmaabi-, laagri- ja matkatarkuste-, pioneerikunsti-, kokandus-, side- ja topograafia valdkonnad. Kõige selle juures püüab laager propageerida noorte seas ka looduses liikumist ja viibimist kui tervislikku ja kasulikku ajaviidet.
“Meie organisatsioonide ülesanne ongi kasvatada noortest terved ja kehaliselt tugevad Eesti kodanikud. Välilaager koos matkaga ongi üks tervist ja keha arendav tegevus ja jätkuvalt teadvustame noortele, mida kasulikku pakub meid ümbritsev loodus”, ütles noorteinstruktor Urmas Piigert.
Nagu eelnevatel aastatel toimub ka sel aastal pärast praktilisi õppusi, mis kinnistavad eespool nimetatud õppeteemasid, tuntud mängude “Laevade pommitamise” ja “Lippude varastamise” põhjal luuremäng.
Järvamaa noorkotkad ja kodutütred koos juhtidega paluvad ligidusse jäävatelt inimestelt mõistvat suhtumist laagri toimumisse.
Kärt Ojala, Noorte Kotkaste Järva maleva teavituspealik
Hingedepäeval, 2. novembril, kell 16 on Eesti Rahva Muuseumis Maire Sala loeng “Siin- ja sealpoolsus”.
Hingedepäeval mõeldakse oma esivanematele, meist lahkunud kallitele lähedastele ja sõpradele. Me süütame neile küünlad koduakendel või kalmudel. Sügisene hingedeaeg on eestlaste rahvakalendris alati olnud hingede rändamise aeg ja vanasti oodati neid hingedepäeval koju kaetud laua juurde. Hingedeajal ei tehtud taluperes ühtegi kärarikast ega villa või lõngaga seotud tööd. Ei riieldud, ei naerdud, naljatatud ega kisatud.
Maire Sala koostatud näitus Eesti matmiskombestikust on avatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas. Hingedepäeval peab Maire Sala matmiskombestiku uurijana loengu siin- ja sealpoolsusest ning surmajärgsest elust.
Näitus “Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev” on ERMi näitusemajas avatud kuni 3. novembrini. See on ERMi projekti “Oma Näitus” võidutöö.
Lisainfo: Maire Sala, maire.sala@mail.ee, 5262 915
18.-19. oktoobril toimus kahepäevane keskkonnahoidlike põllumajandusviiside koostöövõrgustiku DemoFarm seminar-väljasõit nelja Lõuna-Eesti tallu.
Osalesid eksperdid ja talunikud kõigist võrgustikus osalevatest Eesti taludest, üritusel jagati kogemusi ja eksperdid tutvustasid soovituslikke agendasid taludele. Esimesel õppepäeval külastati Põlva-, Valga- ja Võrumaal asuvaid talusid.
Taludes puututi kokku järgmiste teemade ja küsimustega:
1. Kas massiline mahetootmine on võimalik ka kurgikasvatuses? On see ka majanduslikult mõtekas? Kokkuostjad ei osta mahekurki kõrgema hinnaga, kahjurid söövad mürgitamata taimi rohkem. Kanarik-Jakobi talu Põhitegevuseks kurgi- ja lambakasvatus.
2. Loodav ökoküla ütleb lahti globaliseerumisest ja tehnoloogiasõltuvusest. OÜ Koivakonnu. Lihaveised lageda taeva all Koiva jõe kaldal, plaanis ka ökoküla rajamine.
3. Aita kaasa mõelda säästva energialahenduse leidmisel. Praegu on turistide majutushoone elektriküttel, seal oleks vaja leida säästvam lahendus. Väike-Nakatu talu – turismitalu, ka lihaveised.
4. Kas õnnestub veenda inimesi maksma toidu tervislikkuse eest? Mahetoidu ostjaid on kriitiliselt vähe. Alt-Lauri ökotalu juhib mahekaupade ühisturustust, kasvatades ka ise maheköögivilja. Perenaine Kaja Kesküla sai möödunud aastal Eesti ettevõtliku naise tiitli. Talu asub Rõuge lähedal, talu aita on rajatud mahekaupade pood, kus müüakse mahedat toidukaupa.
Lisaks projektijuht Teet Eomäele osalesid õppekäigul Eestimaa Looduse Fondi eksperdid Kristjan Piirimäe (PhD keskkonnatehnika, on projekti keskkonnaekspert, kelle ülesandeks on väärtustada ja kasvatada talude looduskapitali) ja Margo Mansberg (projekti kaasatud põllumajandusekspert, kes on pikaajaliste kogemustega mahepõllumajandusnõustaja.)
Kümne Eestist DemoFarmi projektis osaleva talu või ettevõtte hulgas on nii mahedaid kui ka tavatootjaid, nii suurettevõtteid kui ka vaid lisasissetulekut andvaid majapidamisi. Ka toodete profiili poolest on võrgustik mitmekesine: on lamba-, piima-, liha-, teravilja-, kui ka köögiviljakasvatajaid. Pajumäe talu on maheda piimatootmise kõrvale loonud ka oma maheda piimatööstuse. Alt-Lauri talu tegeleb peale põllumajanduse ka mahekaupade jaemüügiga. Kurese peremees on keskendunud väljasurnud küla ning selle loodus- ja arhitektuurimälestiste väärtustamisele. Riido ökotalu hooldab rannamaastikke, pakkudes elupaiku paljudele lindudele, sealhulgas haruldasele merikotkale. Väike-Nakatu talu majandab lisaks loomadele ka hotelli. Kõik koostöövõrgustikku valitud talunikud soovivad aga oma tegevust veelgi parendada.
Eestist valiti Demofari projekti järgmised osalejad: Alt-Lauri talu, Kanarik-Jakobi talu, Kurese talu, OÜ Koivakonnu, OÜ Viraito, Pajumäe talu, Riido Ökotalu OÜ, Sepa talu, Sürgavere Põllumajandusühistu, Väike-Nakatu talu.
Lisainfo: Teet Eomäe, projekti “DemoFarm – Eesti-Läti keskkonnasäästliku põllumajanduse koostöövõrk” juht, tel 5634 1080, e-post: teet@elfond.ee.
Allikas: ELF
Juba ammustest aegadest on hämarad talveõhtud olnud sobiv aeg käsitöö tegemiseks. Taevaskoja puhkekeskus ja Mammaste tervisespordikeskus kutsuvad omale sobival ajal seepi viltima.
Seebiviltimise käigus meisterdatakse villaheidest vilt, abiks soe ja külm vesi.Valmiva vildi sisse peidetakse seebi. Nii saabki mõnusa seep-nuustiku, mida võib kasutada ise või kinkida sõbrale. Viltida võib ka kõrina beebile või hoopis vahva mängupalli kassile.
Kõige parem on tulla viltima koos grupiga. Viltimine kestab ligi tund. Tasuline. Kohapeal on võimalik külastada ka kohvikut või saada toitlustusteenust.
Lisainfo: 515 9870
Allikas: www.taevaskoja.ee
4. novembril kell 18 tutvustab Roheline Akadeemia Tartu keskonnahariduse keskuse saalis Kompanii tn 10 Lõuna-Eestis toimivaid mahetoiduvõrgustikke. Esitlusele tulevad MTÜ Juurikas, Kaja Kesküla korraldatav Lõuna-Eesti toiduvõrgustik ja Argo Viibergi loodud portaal elavtoit.com.
Lätis Limbaži lähedal elav John Harald Brown valmistab veini ekstravagantsetest toorainetest – tammelehed, kasemahl, nõgesed ja punapeet. Neid veine sobiks pakkuda ka tipprestoranides, kirjutab Maaleht.
Kõige eksootilisem tooraine, millest Brown veini on kääritanud, on küüslauk. Tõsi, joomiseks see vein eriti ei passi. Küll aga annab ta huvitava maitsenüansi igasugustele marinaadidele.
Lõhna ja maitsebukett on tammelehtedest valmistatud kuival veinil loomulikult kesisem kui viinamarjaveinil, kuid jook on siiski nii hea, et pakub lisaks teadmisele eksootilisest algmaterjalist ka maitseelamuse.
Sommeljee Enna Kallasvee hinnangul on Browni veinid omas klassis täiesti tasemel ning mees ise tark ja suurepärane veinimeister: „Oleks selliseid inimesi rohkem, oleks maailm palju rikkam.“
Homme varahommikul algab Võru- ja Setumaa piiril kuulus Lindora laat, kuhu tulevad kokku kõikvõimaliku kauba pakkujad kogu Eestist. Laat on eripärane selle poolest, et toimub alati 28. oktoobril ja ajalooliselt pole keegi seda kunagi korraldanud.
Et tänapäeval on laadale tung niivõrd suur, on võtnud laada ohjamise oma õlule Vastseliina Piiskopilinnuse SA, MTÜ Vastseliina Teisipäevaklubi, Vastseliina vallavalitsus, Vastseliina rahvamaja, Meremäe vald, Orava vald ja kaitseliidu Rõuge-Vastseliina üksikkompanii.
Käsitööga, loomadega, kodulindudega ning talukaubaga ja talus valmistatud toiduga kauplejad on maksust vabastatud. Müüjate paigutamine toimub saabumise järjekorras, kohtade arv on piiratud. Korraldajad jätavad endale õiguse paigutada kauplejad vastavalt kaubagruppidele.
Õige laadaline võtab kaasa hea tuju, paneb end ilmastikule vastavalt riidesse ja on hommikul vähemalt kell 8 kohal, siis on vähem probleeme auto parkimisega. Hilisemad kohale jõudjad peavad arvestama sellega, et laadapaigani jõudmiseks tuleb maha kõndida mitu kilomeetrit. Laadal tasub osta heategevusloteriid, mille tulu läheb Vastseliina valla vähekindlustatud peredele jõulupakkide ostmiseks.
Programm:
7.00 – 14.00 Kauplemine
9.00 – 9.30 Orava valla rahvatantsijad
10.00 – 10.20 Loosi Nalanaase huumoriprogrammiga
10.30 – 11.00 Hõpehelme ja Meremäe mehed
11.00 – 11.30 Esinevad tantsutrupp Helles rahvatantsudega ja showtantsutrupp Muhedad mustlas- tantsudega, Palupera vallast
Lisainfo: tel 509 6301, e-post: linnus@vastseliina.ee
Täna on rahvusvaheline kaisukarupäev, päeva eesmärk on mänguloomade kaudu jagada häid emotsioone neile, kes seda vajavad.
Eesti Teddy-karu klubi kutsub karusõpru tähistama kaisukaru sünnipäeva näituse avamisega Eesti lastekirjanduse keskuse pööningul, teatas Eesti Päevaleht.
Sünnipäevalised on oodatud kella 16 alates. Ehk leitakse ka, mida peo puhul põske pista. Külakost on alati teretulnud, sest eks ole tegemist ju ühe väga maia loomaga. Tuhat korda elagu igavesti truu karu!
Rahvusvaheline kaisukarupäev on tähtpäevade kalendris 1980. aastast, kui organisatsioon Kogu Maailma Head Karud selle algatas.Täna tähistatakse selle igavesti truu sõbra sünnipäeva suurejoonelise ja rahvusvahelise pidulikkusega seega juba 30. korda. Kaisukarupäev ei ole riiklik püha. Sinu kaisukaru ei saa vaba päeva. Ta peab ka täna oma tööd tegema, st olema armas ja kaisutatav.
