Kihelkonna kool Saaremaal osales 11. oktoobrist 13. novembrini Eestis esimese õppeasutusena eksperimendis, milles kasutati 1. klassi õppetöös tahvelarvutit, kirjutab tänane Meie Maa. Põneval teemal loe edasi siit.
Allikas: Meie Maa
Ruhnu kirikud päästetakse puidumardikate küüsist
Heakskiidu on saanud Läänemere saarte puithoonetes seen- ja mardikakahjustuste leviku piiramise projekt. See tähendab, et Ruhnu kirikute päästmisel puidumardikate käest löövad kaasa Euroopa parimad spetsialistid, kirjutab ajaleht Meie Maa.
Enamik kahjurite tõrjeks vajaminevast rahast saadakse Euroopa Liidu kaudu. Tõrjetöö peaks algama tuleval aastal.
Projekti „Seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte puithoonetes” algataja ning juht Kalle Pilt ütles, et probleeme Ruhnu kirikutes mainiti juba 1994. aastal, kuid keegi ei suutnud seni midagi ette võtta.
Puitu ei kahjusta mitte mardikad ehk majasikud ise, vaid nende vastsed, kes võivad puidus elada 3–10 aastat. „Kui hoonetes hävitada nii vastsed kui munad, on probleem pikaks ajaks lahendatud,” ütles Pilt.
Tema sõnul on projekti raames peamiseks tegevuseks kirikute töötlemine mardikakahjustuste leviku piiramiseks ning saare ülejäänud hoonete omanikele ja haldajatele mardikakahjustuse vastu keskkonnahoidlike töötlusmeetodite õpetamine.
Projekt hõlmab peale Ruhnu ka Ahvenamaad, Saaremaad, Vormsit, Gotlandi ja Ålandi.
Tegevust alustab uus kodanikumeedia telekanal veebis
Novembrist alustab Vikerkaarsilla keskkonnas VikerkaareTV, mille eesmärgiks on täiendada inimeste sisemist kasvu soodustavaid teemasid audiovisuaalsete vahenditega.
Uue kodanikumeedia kanali üks eestvedajaid Ragnar Kurm ütles, et VikerkaareTVs keskendutakse plussmärgilisele ja vastavalt sellele vaadeldakse plussmärgiliselt ka meie ümber ja meie sees toimuvat.
VikerkaareTVs käsitletavad teemad:
* erinevate teraapiate, praktikate jt inimese tervenemist ja arengut toetavate meetodite tutvustamine
* sündmusi ettevalmistav ja sündmusi kajastav info
* portreelood oma teed otsivatest ja oma tee juba leidnud inimestest
* kodumaiste ökotoodete tutvustamine
* pikemad vestlussaated ühiskonnas arutlemist vajavatel teemadel
* dokumentaalfilmid Vikerkaaresillaga haakuvatel teemadel
VikerkaareTVl on professionaalne võttegrupp ja videotehnika ning montaaž. Tegijad hakkavad ise sündmustel kohal käima ja tegema intervjuusid, reportaaže, uudislugusid, lühemaid ja pikemaid tutvustusi kursustest, toodetest jms. VikerkaareTV sünnib koosloomises.
Huvi korral loe lähemalt siit.
Vaata ka VikerkaareTV tutvustust:
Vikerkaare TV from Vikerkaaresild on Vimeo.
Allikas: Vikerkaaresild
Avati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
Kultuuriministeeriumi ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse eestvedamisel loodud nimistu kodulehel saab alates 16. novembrist sõnas, pildis ja helis tutvuda esimeste sissekannetega. Muuhulgas saab teada, kes on kohvilähker ja kes odratolgus, kuidas teha käkisuppi või suitsusinki, mis on kuurits ja palju muudki.
Vaimse kultuuripärandi nimistu sai alguse pilootprojektist Hiiumaal, kus arutelud sellest, millised oskused ja kombed on hiidlastele omased ja olulised, viisid eduka projektini „Meistrilt õpitud”.
Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti liitumine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.
Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskuses hakkavad toimuma koolitused “Vaimne kultuuripärand, selle hoidmine ja kaardistamine”, mida rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond programmist Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes.
Vaata lähemalt siit.
Allikas: Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus
Karilatsi muuseumi jõuluprogrammid viivad pööningule
Tänavune Põlva talurahvamuuseumi jõuluprogramm „Jõululood Karilatsis“ viib külastaja möödaniku jõuludesse ning kutsub jõulupööningule.
7.-9. detsembrini uudistatakse rehetares talupere jõulueelseid toimetusi, maitstakse jõululeiba ja mängitakse jõuluõlgedes.
Koolimajas antakse ülevaaate jõuludest-nääridest Eestimaal läbi aegade. Mõnusa ilmaga on võimalik õues mängida. Põneval pööningul saab aga ise jõulumeeleolu tekitada: laulda, jutustada, meisterdada.
Muuseum ootab külla lasteaia- ja koolilapsi, aga ka rõõmsameelseid huvilisi täiskasvanuid.
Selle aasta jõulude eel on muuseum esimest korda avatud ka peredele ja üksikkülastajatele. Jõulupööning on avatud 4., 11. ja 18. detsembril . Seal saab meisterdada, mängida, laulda ja jutustada. Kes ei taha ise kaasa lüüa, võib niisama pealt vaadata-kuulata.
Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee
Anijal otsitakse suveetenduseks näitlejaid
Sihtasutus Anija Mõisa Haldus kavandab suveks vabaõhulavastust Eduard Vilde romaani alusel „Kui Anija mehed Tallinnas käisid”.
Esietendus peaks toimuma mais-juunis 2011, lavastuses osaleb kuni 40 inimest. Lavastaja on Allan Kress, kunstnik Hardi Volmer, kostüümikunstnik Jana Wolke.
Kõigil, kes tahavad kaasa lüüa (nii kutselised näitlejad kui ka harrastajad), palutakse 26. novembrini ühendust võtta.
Kontakt ja lisainfo telefonil 502 1160, e-postil: anijamois@gmail.com
Eesti Rahva Muuseum ootab eksperimentaalkontserdile
Homme, 17. novembril kell 18 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas kontsert-eksperiment „Lingvistiline alternatiiv”.
Kuidas tõlkida laulu inimesele, kes ei kuule? Kas tants on tõlgitav? Kuidas laulda viipekeelset luuletust? Millised on tõlkekaod ja leiud ühest eneseväljendusmaailmast teise liikudes? Eksperimentaalsel kontserdil uuritakse erinevate kunstimeediumide tõlgendus- ja tõlkimisvõimalusi.
Nõusoleku hüppeks tundmatusse ja küsimuste praktiliseks uurimiseks on andnud laulja ja kunstnik Anna Hints, tantsija, näitleja ja laulja Päär Pärenson ning viipekeele tõlk Liina Paales.
„Lingvistiline alternatiiv” toimub näituse „Muuseum näitab keelt” programmi raames.
Rohkem infot: www.erm.ee
Pukal saab ära andes head teha
20. novembril toimub Puka rahvamajas heategevusüritus „Anna ära!”
Kella 10–11 võetakse vastu puhtaid ja terveid riideesemeid, jalanõusid ja mänguasju. Samas on võimalik saada endale tasuta vajalikke esemeid.
Tule kindlasti kohale, vaata ja vali!
Lisainfo tel 5800 2473.
Hageri muuseum otsib oma meenet
Hageri muuseum (pildil) kuulutab välja oma meene leidmise konkursi. Esitada võib nii ideid, ideekavandeid kui ka juba valmis meenet, arvestust peetakse kõikides kategooriates eraldi.
Meene peab olema reaalselt valmistatav, kohaliku koloriidiga ja samas huvipakkuv, nii et muuseumi külastaja selle kindlasti kaasa ostaks. Materjali valikul piiranguid pole. Kõik innovatiivsed ettepanekud, ideekavandid ja ka valmismeened on oodatud!
Tööd tuua kas muuseumi või vallamajja. Konkursi tähtaeg on 15. detsember 2010. Paremate tööde autoritele auhinnad.
Rohkem infot: Virve Õunapuu, tel 5648 3828, virve.ounapuu@kohila.ee
Pilistveres peetakse kihelkonnapäeva
Pilistveres peetakse 27. novembril heaks traditsiooniks saanud kihelkonnapäeva. Ettevõtmine toob kokku Pilistvere kihelkonna omavalitsuste aktiivsed taidlejad, aktiivsemad kodanikud ja omavalitsuste juhid.
Pika traditsiooniga kihelkonnapäev toimub juba 22. korda. Päev algab kihelkondliku ümarlauaga Pilistvere pastoraadis kell 14.00, kus arutletakse külaelu teemadel. Selle aasta eestkõnelejaks on Sven Mikser.
Edasi süüdatakse küünlad kihelkonna tuntud inimeste kalmudel. Järgneb jumalateenistus ning seejärel toimub taidluspidu Pilistvere rahvamajas. Kihelkonna päev toob kokku Kõo, Imavere, ja Türi valla ning Võhma linna ärksad inimesed.
Tohisoo mõisas kõneldakse lugude mõjust inimestele
21. novembril kell 15 peab TÜ psühholoogia instituudi doktorant Andero Uusberg Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis loengu „Miks ja kuidas lood inimestele mõjuvad”.
Kõik huvilised on oodatud.
Koerus tuleb kümnes holaöö
20. novembril toimub Koeru kultuurimajas kümnes autorilaulu festival „Koeru holaöö”.
Päevane kontsert algab kell 14 ja seal esinevad nooremad ja tundmatumad autorid-muusikud: Jahimehed, Ukerdajad, Öösorr, Rutra Legan, Meelislaulud, Henri Käärik, Arles Kangus, Marje Ingel ja Meelis Kommendant, Tõnis Tulp, Arvo Uustalu, Tarmo Pärn, Helge Mett ja teised. Päeva juhib Contra.
Kell 19 algab õhtune kontsert. Seda juhivad Rohke Debelak ja Margo Mitt. Esinevad Riho Sibul ja Heikki Kalle, Tõnu Timm ja Ilona Aasvere, Valdo Randpere, Minu Isa Oli Ausus ise, Jaan Pehk, Tiit Born, Sakarias Leppik ja Urmas Nagel, Heilo Aadla, Contra, Elmar Sats ja Marge Tombach, Lauri Lugu, Jüri Vaino & sõbrad, Kaupo Torim, Aapo Ilves, Anne Adams ja teised.
Info: Thea Kristal, tel 528 1207; Eva Linno, tel 5301 5930.
Jaago talu Kuristal kutsub jõululaagrisse
Sel aastal oodatakse algajaid ja raskekujuliste harrastusharjumustega käsitöösõpru Jaago käsitöötallu jõululaagrisse kahel järjestikusel laupäeval, 27. novembril ja 4. detsembril. Nii jõuab kõik head kingimõtted enne pühadeaega veel teoks teha.
Laagri programmis on tänavu suur seebikeetmine, sellega kokku sobiva seebialuse valmistamine, vilditud kuusekaunistuste ja talismanide tegemine ning polümeersavist pildiliste ehteasjade loomine. Juhendajad on Jaago talu perenaine Inga Talvis ja tekstiilikunstnik Airi Gailit.
Rohkem infot: jaagotalu.blogspot.com
Valgalaseks registreeruja võib pääseda reisile
Valga linnavalitsus loosib kõikide ajavahemikus 15. novembrist kuni 20. detsembrini 2010 Valga linna sisseregistreerinute vahel välja A. Karuse reisibüroo 5000kroonise kinkekaardi.
„Olles valgalane, jääb sinu palgast 11,4% Valga linna eelarvesse linnaelu edendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks, sellega teed heateo oma perele ja lähedastele ning näitad hoolivust ka oma kodulinna tuleviku vastu,” veenab linnavalitsus kodanikke valgalaseks registreeruma.
Suurenenud eelarve võimaldab hoida linna teed korras, pimedal ajal linnatänavad valged, pakkuda sotsiaalseid garantiisid, paremaid teenuseid lasteaedades ja koolides ning arstiabi.
Elukoha registreerimiseks või registriandmete kontrollimiseks palutakse pöörduda Valga linnavalitsuse linnavara- ja registriteametisse Puiestee 8. Info telefonil 766 9938 või 529 4130; 5348 9118.
Põlvamaa kodanikuühiskonna konverents maailmakohvikus
1. detsembril on aktiivsed Põlvamaa inimesed, kodanikeühenduste, ettevõtete ja omavalitsuste esindajad oodatud osalema Krootuse rahvamajas toimuval Põlvamaa kodanikuühiskonna konverentsil.
Konverentsi esimeses pooles räägib Riigikantselei kaasamise ja kodanikuühiskonna nõunik Hille Hinsberg riigiasjade ajamise argipäevast. Oma kogemusi jagab Oliver Nahkur – Eesti aasta vabatahtlik (2009). Teemal „Vabatahtlikuna Eestimaal – mis mind võlub?“ kõnelevad Lauris/Joris Geurden (Belgia) ning Olivia Olmo (Prantsusmaa).
Päeva teine pool toimub maailmakohvikus, kus tuleb arutlusele Eesti kasvuvisioon 2018 (vt www.kasvuvisioon2018.ee).
Konverentsi lõpus tunnustatakse Põlvamaa tänavusi vabatahtlikke.
Konverentsil osalemine on tasuta.
Registreerimine toimub aadressil pak@polvamaa.ee ja kestab kuni 29. novembrini. Konverentsi korraldavad Põlvamaa arenduskeskus, Põlva maavalitsus ja Minu Eesti.
Täna toimub kammermuusika kontsert Voltveti mõisas
Käimas on koolimuusikasarja “Kammermuusika mõisakoolides” hooaeg.
Teisipäeval, 16. novembril kell 13.00 jõuab kammermuusika Voltveti koolituskeskuse saali. Esineb Tartu Keelpillikvartett koosseisus Kristel Eeroja-Põldoja (viiul), Kadri Sepalaan (viiul), Kadri Rehema (vioola), Reet Mets (tšello)
Kavas Eino Tambergi, Borodini, Beethoveni, Mendelssohni teosed.
Nelja keelpilli kooslus keelpillikvartett on üks armastatumaid kammermuusika koosseise. Viiulite särinat mahendavad vioola sume kõla ning tšello toekas bass; keelpillid võimaldavad leida ka huvitavaid kõlaefekte. Sellele koosseisule on kirjutatud lugematu hulk teoseid varasest klassitsismist tänapäevani.
Käesoleva kavaga avaldatakse austust eesti muusika vanameistrile Eino Tambergile, kel täitus kevadel 80 eluaastat. Tamberg on alati nii inimese kui muusikuna kiiranud erilist positiivsust, rõõmsameelsust ja heatujulist energiat. Nii kätkeb ka tema Keelpillikvartett särtsakaid rütme ja eredaid kujundeid. Lisaks tulevad esitamisele teosed kvartetimuusika klassikast.
Tartu Keelpillikvartett on loodud 2006. aastal ning koosneb Vanemuise Sümfooniaorkestri rühmakontsertmeistritest ning H.Elleri nim. Tartu muusikakooli pedagoogidest. Kõik on aktiivsed ja nõutud tegevmuusikud.
Kontserdisari on mõeldud eelkõige koolilastele igas vanuses, samuti on oodatud kontserdile kõik teised huvilised.
Tänu Kilingi-Nõmme Muusikakoolile ning Voltveti koolituskeskusele on kontserdist võimalik osa saada tasuta.
Allikas: Saarde valla leht
Talumuuseum kutsub meeste käsitööd vaatama
Isadepäeva puhul avati eelmisel nädalal Raplamaal Sillaotsa talumuuseumi näituseküünis meeste käsitöö näitus. Näitusel on väljas esemed üle-eelmisest, eelmisest ja sellest sajandist, nii teatud kui ka teadmata meistrite tööd.
Uudistamiseks on välja pandud traditsioonilised meeste valmistatud tarbeesemed, seal kõrval aga ka näiteks mehe tikitud vaip.
Näitust ilmestavad meistrite fotod ja elulood.
Narvas tuleb kirbuturg deviisi all „Jäätmed – tuludesse!”
Narva kirbuturu moto on „Jäätmed – tuludesse!”. Kirbuturul saab müüa või osta kõige erinevamaid asju: vanaaegseid esemeid, köögiriistu, rõivaid, raamatuid. Kirbuturg on alati ettearvamatu, täis otsinguid ning leide.
Narva linnavalitsus kutsub kõiki soovijaid osalema kirbuturul müüja või ostjana. Kui otsustate müüa kirbuturul esemeid, tuleks registreeruda kuni 26. novembrini telefonidel 359 9195 begin_of_the_skype_highlighting 359 9195 end_of_the_skype_highlighting ja 359 9138 või e-posti aadressil varamajandus@narva.ee, teatades oma nime, perekonnanime ning kontakttelefoni.
Müügikoht on kultuurimajas Rugodiv, kaubaletid ja toolid antakse registreeritud müüjatele tasuta.
Valla tetti Eesti vaimsõ kultuuriperändi kodoleht
Tõõsõpäävä, märdikuu 16 pääväl tetti vallalõ Eesti vaimsõ kultuuriperändi kodoleht, kost saa kaija teedüst, määndse mõistmisõ ja tiidmisõ omma Eestimaal prõllatsõl aol üte vai tõsõ kandi inemisi jaos tähtsä. Nimistühe oodõtas kirjapanõkit kogokundõ ja paikkundõ elävist kombist, midä om edesi ant aost aigu vanõmbilt noorõmbilõ ja mille jakkumist tahetas edespidigi.
Nimistü otsa teivä valla võrokõsõ ja hiildasõ, kiä omma uma kandi perändilisi tiidmisi joba kodolehe pääle pandnu, kirjapandmisi oodõtas nüüt ka tõisi nukkõ ja kogokundõ käest.
Vanalt Võromaalt om edimält kirja saanu säändse mõistmise ja tiidmisõ, miä omma seole kandile esiumatsõ vai omma tuntu-teedä. Vana Võromaa ku kotus esi, võromaa vana rahvalaul, võro kiil, lõõtsamängmine, savusannaga köüdet tiidminõ, sõira tegemine, liha savvutamine sannan, seenen käümine ja siini süüminõ, kuuritsaga kallo püüdmine, lastukorve kudaminõ, Võromaa matusekombõ ja rahvameditsiin Võromaal.
Mõistmisõ-tiidmisõ kirjapandminõ jakkus ja kiä taht mõnt kogokunnalõ tähtsät asja nimistühe panda, võinu nõvvu pitä ja api küssü allpuul nimmat inemisi käest.
Milles sääne nimistü ja netikotus hää om? Tähtsist asjust tulõ iks kõnõlda ja noid ka tõisile tutvas tetä. Kodoleht ja sääl ollõv nimistü ommagi tuu kitmisõ-kotus. A ku inemise tundva, et määnegi tiidminõ om tähtsä ja tuu piäs ka latsi kaudu edesi minemä, sis ei saa õnnõ nimistü pääle luutma jäijä.
Seos lehest võisi edespiten olla kogokundõl tukõ uma perändi hoitmisetüü man, lehe päält võit nätä, midä ja kuimuudu tõse tegevä, mida tähtsäs pedävä ja kuimuudu ohon ollõv tiidmine jäl jõudu või saija.
Kodoleht om tettü Kultuuriministeeriumi ning Rahvakultuuri Arõndus- ja Koolituskeskuse iistvõtmisel, kaija saa tuud alaten 17. märdikuu pääväst internetikotusen www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu
Täpsämb teedüs:
Kristiina Porila, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse vaimse pärandi spetsialist, tel 6009177, e-post: kristiina.porila@rahvakultuur.ee
Külli Eichenbaum, võrokene, vaimsõ kultuuriperändi as´atundja Võromaal, tel 56611924, e-post: kylli.eichenbaum@gmail.com
Uudisse pandsõ kokko Külli Eichenbaum
Suure-Jaanis saab reedel näitemängu näha
19. novembril 2010 kell 19 saab Suure-Jaani kultuurimajas vaadata näiteringi Tegeltkah esituses etendust Kurge oodates. Loo autor on Kati Murutar, lavale seadnud Margus Mankin, helikujundus Veiko Sepp. Osades Tiina Põrk, Marge Johanson, Elle Todoruk ja Margus Mankin. Pilet 25 krooni.
Selgusid laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad
15. novembril kuulutati Eesti Teatriliidus välja laste- ja noortenäidendite võistluse võitjad.
Noortenäidendid:
I “Väga vihane mees”, autor Mihkel Seeder.
II “Tõde või tegu”, autor Anu Piirisild.
III “Issi, tule vii mind kõrtsust kodu”, autor Mari-Liis Pärn.
I “Väga vihane mees”, autor Mihkel Seeder.
II “Tõde või tegu”, autor Anu Piirisild.
III “Issi, tule vii mind kõrtsust kodu”, autor Mari-Liis Pärn.
Lastenäidendid:
I “Pegasus, sõpradele Paul”, autor Hiri Müüripeal.
II “Ole siin minuga!” autor Mari-Liis Bassovskaja.
Eripreemiad:
“Need, kel pole trakse”, autor Mari-Liis Mägi.
“Kes otsib, kes leiab”, autor Katrina Karu.
Eesti Teatri Agentuuri, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti teatrite koostöös välja kuulutatud võistlusele saabunud 49 teksti hulgast tegi oma valiku viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid: kirjanik Doris Kareva (esinaine), näitleja Katariina Lauk, dramaturg Silvia Soro, tõlkija Ülev Aaloe ja lavastaja Tarmo Tagamets.
Žürii vaatles võistlusele saabunud töid eraldi noortele ja lastele mõeldud näidendite kategoorias. Parimaid neist võib iseloomustada kui isiku- ja noortepärase keelega ning nutikalt kirja pandud mängulisi lugusid, kus ühtedes kirjeldatakse valulise tunnetusega kaasaegseid noorteprobleeme ning teistes soovitakse küsimustele vastust saada fantaasiamaailma käivitades.
Võistluse auhinnafond on 36 000 Eesti krooni.
Peale rahalise preemia saab üks võidutöödest võimaluse jõuda 2011. aastal Ugala lavale. Võistluse koostööpartneriteks on ka VAT Teater ja Võru Linnateater.
Pärimusmuusika Keskus pühendab nädalalõpud Setomaale
Eelolevad kaks nädalalõppu mööduvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas setode kultuuri võtmes – sel reedel peetakse suurt kirmaskit ning nädal hiljem süvenetakse Setomaa piirkondlikku pärimusse August Pulsti õpistu korraldataval kursusel.
Suurel seto peol ehk kirmaskil päästavad üheskoos ja vastastikku lauluväe valla Värska naiste leelokoor ja meeskoor Liinatsuraq, tantsumuusikat teeb ansambel Klapp (fotol). Publikul avaneb muu hulgas võimalus kaasa lüüa setode laulumängudes ning õppida pärimuslikke tantsusamme.
Aida produtsent Janne Suits märkis, et Eestis on autentne pärimuskultuur järjepidevalt säilinud vähestes piirkondades ning Setomaa on neist vaieldamatult kõige silmapaistvam. Tema sõnul oskab selle maanurga rahvas juuri tunnetada ning tahab seda ka teistele näidata. Seepärast on produtsendi hinnangul igati asjakohane, kui ka Eesti Pärimusmuusika Keskus neile oma hooajategemiste raames tähelepanu pöörab.
Suits avaldas lootust, et setode omanäoline laul ning värvikirevad rõivad aitavad tuua halli novembrikuusse vaheldust ning värskust. “Setomaal on pärimusmuusikast kantud kirmask loomulik nähtus, nüüd näitame seda ka Viljandis.“
26. ja 27. novembril oodatakse enam kui 20 huvilist August Pulsti õpistu korraldatavale kursusele „Piirkondlik pärimus“, mille käigus jagavad Setomaa kohta teadmisi Õie ja Maarja Sarv.
August Pulsti õpistu eestvõttel aset leidva kursuse „Piirkondlik pärimus“ käigus tutvustavad Õie ja Maarja Sarv. Kursus aitab süveneda setode üsna suletud kultuurimaailma ja saada vahetult osa nende muusika erilisest vaimsusest. Põhirõhk on üheskoos laulmisel, mängimisel ja tantsimisel.
Õpistu õppejuhi Mare Lilienthali sõnul on kursusele veel paar vaba kohta, mistõttu tasub huvilistel aegsasti endast pärku anda e-kirja aadressil mare.lilienthal@folk.ee või telefonil 4342061.
Allikas: Pärimusmuusika Ait
Mulgikeelsed ütlemised said kaante vahele
Üks mulkide seltsi taasasutajaid ja auliige Erna-Elise Neimann on mulkide suust kuuldud kõnekäänud, võrdlused ja muud ütlemised raamatuks toimetanud, kirjutas ajaleht “Sakala”. “See väljaanne on meie vaimuvara väljendus, sest kõnekäänud annavad ülevaate Mulgi murrakust koos meele-, vaimu- ja kõrvailuga, mis ühtekokku on terve pärimuskultuur,” selgitas raamatu «Mulgikiilsid ütlemisi» autor Tarvastu mulk Erna-Elise Neimann. Neid väljaütlemisi on autor kogunud väga pikka aega ja just nende käest, kes ise on lapsena mulgikeelsete ütlemistega üles kasvanud. “Aga neid inimesi on kahjuks väheks jäänud,” kurtis autor ajalehele. Erna-Elise Neimanni sõnul on raamat mõeldud nendele, kel endal on mulgi keel ja meel sees, aga ka neile, kes seda alles otsivad. “Ennekõike on see vajalik materjal mulgi keele õppijatele,” lisas ta. Näiteks tähendab mulgikeelne ütlus “välgute seeri” eesti keeles “jookse kiiresti”, väljendus “tõistre pernaine om õige surmake” aga seda, et naabri perenaise tervis on väga vilets. Ütlus “veri ei tõmma” tähendab kirjakeeles “ei armasta”.
Raamatu kunstilise kujunduse on teinud Halliste mulk Silvi Väljal, arvutitöö taga on Tarvastu mulk Leili Weidebaum ja toimetanud on selle Helme mulk Kaupo Ilmet. Trükise väljaandmist toetasid Mulgimaa kultuuriprogramm 2010–2013 ja mulkide selts.
Tekst: ajaleht “Sakala”
Kurgjale oodatakse jõulukaunistusi tegema
Jõuluaeg on rõõmu ja ilu hetk, mil lisaks heale-paremale toidulaual on juba vanadel aegadel eluruume kaunimaks tehtud. Eestis muutus tavaks jõulupuu tuppa tuua ning ehtida alles 19. sajandi viimasel veerandil.
Pühapäeval, 21. novembril, tehakse Kurgjal naturaalseid ja omanäolisi jõulupärgi ning küünaldega lauaseadeid. Lisaks on osalejatel võimalus kell 12 algaval ettevõtmisel tutvuda jõuluaegsete ruumide ehtimistavadega – mil moel ruume tervikuna muudeti pidulikuks, kuidas on küünlaid kuusele kinnitatud ning millised olid vanasti kuuseehted. Huvilistel on võimalik lisatasu eest osta vajalikke materjale kohapealt.
Ettevõmtine toimub eelmise aasta sügisel alustanud Talukultuurikooli ühe osana ja kel soovi minna Kurgjale ilu looma, palutakse sellest eelnevalt teada anda muuseumi telefonil 445 8171 või info@kurgja.ee. Päeva osalemistasu on 50 krooni, selle sees ka lõunasöök (tangupuder soolasilguga).
Selle aasta viimane Talukultuurikooli õppepäev toimub 5. detsembril ja siis õpitakse jõulutoitude valmistamist.
Lisateave
Inna Raud
C. R. Jakobsoni Talumuuseumi peavarahoidja
445 8171
info@kurgja.ee
Tänasest saavad metsaomanikud esitada taotlusi Euroopa Liidu toetuste saamiseks
Kuni 5. detsembrini võtab Erametsakeskus vastu metsaomanike toetuse taotlusi metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks. Erinevate toetuste eelarve on kokku ligi 40 miljonit krooni.
Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks on toetuse eelarves 35,7 miljonit krooni. Kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks on kokku 4 miljonit krooni.
Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks ja metsatulekahjude ennetamiseks tehtavate investeeringutega võib alustada järgmisest päevast pärast taotluse esitamist.
Loe edasi: Tänasest saavad metsaomanikud esitada taotlusi Euroopa Liidu toetuste saamiseks