Pühapäeval, 12. septembril avatakse esmakordselt Vabaõhumuuseumi leiva- ja kartulipäeval Kartuliakadeemia – õpikoda, kus saab tutvuda ja maitsta Eesti Kulinaaria Instituudi kokkade kartuliroogi, näha ja kaasa osta erinevaid Eesti kartulisorte ning küsida nõu nii kartulikasvatajatelt kui kokkadelt.
Dimitri Demjanov. Foto: kulinaaria.eeNätsi tuuliku platsil asuvas Kartuliakadeemias saab näha ja maitsta erinevaid Eesti kartuli sorte, kohtuda kartulikasvatajatega ning proovida, mida huvitavat Eesti Kulinaaria Instituudi kokad neist kartulisortidest valmistavad. Kartuliretsepte jagavad Angelica Udeküll, Inga Paenurm, Ants Uustalu ja Rene Uusmees. Nõu annavad kartulikasvatuse spetsialistid ning toimuvad loengud nii kartuliajaloo, kvaliteedi ja säilitamise kui sordiaretuse teemadel.
Kartuliakadeemia eestvedaja Dimitri Demjanovi sõnul luuakse selle algatusega koostöövõimalusi sordiaretajate, kartulikasvatajate, kokkade, teadlaste ja tarbijate vahel.
Kartulipäeva raames saavad külastajad degusteerida kümmet kartulisorti ning konkursi “Kuldmugul 2010” raames selgitatakse välja parim kartulisort. Lisaks saab laadalt kaasa osta head kodumaist kartulit ning sõlmida kokkuleppeid talvevarude soetamiseks. Lastele on avatud kartuliteemaline loovustuba.
Allikas: Eesti Kulinaaria Instituut, kulinaaria.ee
Teravsilmad on märganud igasügisest vaatepilt külavahel ja suuremate teede ääres – upakil tagumikud vao vahel hoolitsevad oma pere või kaugema kandi rahva talvise toidulaua eest. Kartulivõtt käib juba täie hooga kõikjal üle Eesti.
Esimesed vaokummardajad kinnitavad ühest suust, et tänavune sügis lubab paremat kartulisaaki kui mullu. Jahe kevad tegi paljude kartulikasvatajate elu raskeks, sest mõnigi pääses põllule alles mai lõpus-juuni alguses – nii nagu muld eri paigus lubas.
Kui suve algus oli kartulikasvule soodne, siis kuum suvi pani mugulal kasvu seisma. Sellele vaatamata ei kurda kasvatajad selle suve üle, sest kahjureid, lehemädanikku ja kartulimardikaid oli mullusest vähem ning saak tuleb parem.
Kartulivõtt Haanimaal Horoski külas. Foto: Erkki Peetsalu
Kartul on kartul
Erinevad sordid on erineva maitsega ja käituvad ilmaoludeski erinevalt, kuid kokkuvõttes on kartul ikka kartul. Suurematel kartulikasvatajatel on tavaliselt maas vähemalt kolm-neli kindlat sorti, sest kui üks kiratseb, annab teine ikka saaki. Lisaks katsetavad tootjad uusi sorte – kuidas eri sordid nende piirkonnas käituvad, millised sobivad kõige paremini ja kuidas muutuvad inimeste maitseharjumused. Tänavu pole siiski põhjust kusagil kurta ei varajase ega hilise saagi osas.
Väikesed talumajapidamised, kus pererahvas oma talvekartuliga ise tegeleb, on sageli jäänud paari kindla sordi juurde pidama aastateks. Uute sortide kõrval eelistaks nii mõnigi vanu ja äraproovitud mugulaid, mis ilmastiku- ja haiguskindlamad. Oleks vaid nende kunagiste sortide seemnekartulit kusagilt saada.
Talgupäevad tulekul
Augustilõpu vihmaperioodi jäljed on põldudelt praeguseks kadunud ja külarahvas kummardab hoolega vao vahel. Kes kutsub naabrimehe, kes lapselapsed appi. Paljud talud planeerivad ka suuremaid kartulivõtu talguid lähemateks nädalavahetusteks.
Nii näiteks läheb Võrumaal Haanja kandis tõsisemaks vaokummardamiseks järgmise nädala lõpus. Kui ilm lubab, korraldab siis Hartsmäe mahetalu oma igasügisesed talgud – ikka nii nagu vanasti, kus tehakse ühiselt tööd kõvasti, süüakse kõvasti ja viheldakse kõvasti. Väikesed talud saavad üldjuhul väiksemate jõududega hakkama. Samas lähedal Horoski külas on pooltel majapidamistest aga talvekartul juba võetud, sorteeritud ja salves.
Kartulist on saanud Eestimaal üks kindlamaid toiduartikleid, ehkki tervisliku toitumise spetsialistid soovitavad kartulit süüa pigem vahetult pärast ülesvõtmist ja ka hiljem sügisel. Mida kevadele lähemale, seda suurem tärklise sisaldus kartulit iseloomustab ning kõhule polevat see sugugi hea. Samas, kui kartuli hoiutingimused on õiged, püsib kõrgem ka mugula toiteväärtus ja tervislikkus.
Kellel häid nõuandeid kartuli koduseks säilitamiseks või kes oskab anda soovitusi pikast talgupäevast väsinud selja leevendamiseks, võib julgesti jagada.
Laupäeval, 11. septembril saab Looduse Omnibussiga sõita Tallinnast RMK Varbla looduskeskuse seenepäevale.
Tegemist on eelkõige õpperetkega, kuid üht-teist saab korjata ka korvi. Retke juhendab ja seeni õpetab tundma Ilmar Lumiste.
Võileib kaasa.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8.30, tagasi jõutakse Tallinnasse kell 19. Sõidu hind täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 150 krooni, õpilastele 100 krooni.
Avatud Eesti Fond korraldab 22.-24. septembril praktilise koolituse eestkostega tegelevatele vabaühendustele ja aktiivsetele kodanikele. Kogenud koolitaja Greta Gornnerti juhendamisel alustatakse eestkoste ja huvikaitse ABC-st, tutvutakse parimate praktikatega üle maailma ning õpitakse praktilisi võtteid oma sõnumi edastamiseks.
Eelkõige oodatakse osalema ühendusi, kellel on mõni eestkostealane tegevus juba käimas või plaanis või kelle jaoks eestkoste on üheks põhitegevusalaks.
Koolituse ülesehitus lähtub põhimõttest, et iga tegevus on seda mõjusam, mida põhjalikumalt on tegijad nii oodatava muutuse kui sinna jõudmise tee enda jaoks läbi mõelnud. Vaadeldakse, milline on efektiivne eestkosteplaan, mil viisil oleks mõistlik kaasa haarata sarnaste huvidega inimesi ja ühendusi ning kuidas seda kõike kirja panna nii, et paber ja tegevused ei elaks erinevaid elusid.
Koolitus toimub 22. septembri lõunast 24. septembri pärastlõunani Villa Mary’s Rohuneemes, Viimsi vallas. Tagatud on transport Tallinnast Rohuneeme ja tagasi, kaugemalt tulijad saavad taotleda täiendavate sõidu- ja majutuskulude hüvitamist. Koolituse töökeel on inglise keel.
Kokku mahub osalema kuni 20 inimest, suure huvi korral teeb Avatud Eesti Fond valiku osalejate motivatsiooni põhjal. Osalemiseks tuleb täita osavõtuankeet, mille leiate veebilehelt www.oef.org.ee/eestkoste, ning saata see esimesel võimalusel aadressil kelly@oef.org.ee.
Fotomeenutus mulluselt Maarjalaadalt. Foto: Tartu Postimees
Sel laupäeval Tartu kesklinnas toimuval Maarjalaadal kaubeldakse sügisandide, mee, leiva ja muu talukaubaga. Osta saab ka istikuid ja käsitööd.
Juba tosin aastat septembri teisel laupäeval peetav Maarjalaat on kauplejate seas populaarne. Tung on suur. Kõikvõimaliku kauba pakkujaid on väga palju, kuid laadale oodatakse siiski eelkõige sügislaada temaatikaga sobiva kauba pakkujaid.
Nagu viimastel aastatel tavaks, tuleb tänavugi kauplejaid 300 ringis. “Rohkem ei suudaks me ära mahutadagi”, ütles Tartu linnavalitsuse ettevõtluse osakonna kaubanduse peaspetsialist Meeri Tensing.
Kindlasti põhjustab kauplejate suurt tungi seegi, et Tartu linnavalitsuse korraldatud kevad- ja sügislaatadel kauplemise eest tasu ei nõuta.
Tartu raekoja platsil ja Küüni tänavas peetavalt sügislaadalt saab osta värsket kodumaist aed- ja puuvilja, istikuid, mett ja muud talukaupa. Meemüüjaid on tänavu nii palju, et ühest Küüni tänava lõigust saab teha meetänava, teatas Tensing. Ta lisas, et kesisele puuvilja saagiaastale vaatamata saab Maarjalaadalt osta ka õunu-ploome ja teisi puuvilju.
Laadakorraldajate põhimure on tänavu seotud käimasoleva Küüni tänava remondiga, mis muudab laadaliste elu mõnevõrra ebamugavamaks. Kauplejatel ja külastajatel palutakse olla tähelepanelikud ning arvestada võimalike takistustega.
Maarjalaata peetakse Tartu raekoja platsil ja Küüni tänaval eeloleval laupäeval kell 10-17.
Lisainfo: ettevõtluse osakonna kaubanduse peaspetsialist Meeri Tensing, tel 7361 194, 526 3295.
Kui Rakvere ainus avalik leilisaun ära kaob, jääb üheks võimalikuks keha küürimise ja harimise kohaks Vinni Spordikompleksis asuvad kaks leilisauna ja üks aurusaun. Spordikompleksi kahele saunalavale mahub kuumust nautima umbes paarkümmend inimest.
„Arutasime täna seda uudist kuuldes erinevate võimaluse üle,” ütles Vinni spordikompleksi nõukogu esimees Jaan Nummert. “Kas pakkuda huvilistele saunaskäimist koos basseini kasutamise võimalusega või ilma ning ka seda, kas muuta saunapäevadeks neljapäev ja/või reede. Kes harjunu
d saunas kiiresti käima, see jõuab kahe-kolme tunniga Rakverst Vinni sõita, ujulas ja saunas käia ning linna tagasi sõita.”
Nummerti sõnul läheb kiireks neil, kes planeerivad saunaskäimisele kulutada vaid ühe tunni. Need aga, kes saavad Vinnis olla kolm või neli tundi, jõuavad rahulikult nii basseinis ujumas kui ka kahe sauna laval käia. Vinni spordikompleksi leilisaunas vihelda ei saa, sest seal on elektrikeris.
Et saunad avatakse tööpäevadel kell 15, siis on mõttekas umbes 7,5 km Rakverst lõunapool asuvasse Vinni alevikku sõita linnast liinibussidega, mis väljuvad alates kella 14st ( kell 14, 15, 16, 17, 18 ja 19). Tagasi linna pääseb saunahuviline Vinnist samuti peaaegu iga tunni tagant (16.20, 17.20, 18.20, 19,55 ja 21.40). Bussid peatuvad Vinni spordikompleksi vahetus läheduses, kaupluse ja raamatukougu vahelisel alal.
Laupäeval ja pühapäeval saavad inimesed kasutada saunaskäimiseks päevast aega. Pärast hommikust pikemat põõnamist saavad nad sõita Vinni näiteks juba kella 12 bussiga. Puhkepäevaldel töötavad saunakompleks ja veeatraktsioonid Vinni spordikompleksis kella 9 – 22ni.
Avatud on ka kohvik, kus on võimalik einestada ja karastusjooke nautida. Infot saunade kohta saab internetist www.vinnisport.eu ning telefonidel 325 7164 ja 5669 5613.
Põlvamaa meestele suunatud tervisefoorumit „Mehed liikuma 2010“ peetakse 24. septembril Värska sanatooriumi seminariruumis.
Meeste terviseliikumine „Mehed liikuma“, meesteportaal mees.eu, Põlvamaa tervisenõukogu ja Põlva maavalitsuse korraldatava foorumi eesmärk on parandada Põlvamaa meeste liikumis- ja terviseteadlikkust, muuta tervisega seotud hoiakuid ja tõsta kaugemas perspektiivis meie kõigi tervelt elatud aastate arvu.
Üritusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 21.septembriks aadressil polvamaa@mehedliikuma.ee või telefonil 799 8932.
Ponipäeva eesmärgiks on pakkuda lastele meeldivat võistlusõhkkonda oma kaunite ponidega ja pealtvaatajatele erinevat laadi silmailu. Kuna enamik hobuüritustest on suunatud kogenud ratsutajatele, siis tahavad korraldajad teha ponipäeva, kuhu saab tulla kogu perega ja see on suunatud noorematele hobufännidele. Võistlejaid ja külalisi saabub kogu Eestist.
Ponipäeval korraldatakse kolmevõistlus, kus esimesesks osaks on takistussõit – 20, 50 ja 90 cm, teiseks osaks, stoilo ja kolmandaks publiku lemmiku valimine. Võistlusklassid on: ponid alla 120 cm ja üle 120 cm. Vanusepiirangud võistlejatele puuduvad. Väikeseid võistlejaid võivad abistada trassi läbimisel vanemad või vanavanemad.
Sel ajal, kui osad inimesed võistlevad, saavad pealtvaatajad tegeleda ponide paitamisega ja kammimisega, ponisõiduga, ponijalutamisega ning muude lõbustustega.
Korraldajad loodavad, et ponipäevast kujuneb välja meeldiv traditsioon, kuhu saaks igal aastal uuesti tagasi tulla.
Lasva valla noored ja keskkonnaamet kutsuvad osalema vahval loodusharidusega seotud päeval, mille teemaks on „Kas sina oskad looduses käituda?”
13.septembril kell 13- 16 toimub Kääpa koolis kohtumine loodusteadlase Aleksei Turovski (pildil) ja keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistidega. Räägitakse loomadega käitumisest ning loodushoiust. Õpetatakse sorteerima prügi ja otsitakse sügise märke Kääpa kooli õues.
Infopäev on osa noorte teavitamisalasest projektist, mida toetab Võru Maavalitsus ning viib ellu MTÜ Kating Noored.
Oodatud on kõik huvilised üle Võrumaa. Peamine sihtgrupp on loodusõpetuse õpetajad ning õpilased vanuses 11- 18, kuid kindlasti ei saadeta ära ka nooremaid tublisid loodushuvilisi.
Vajadusel organiseerivad korraldajad õpilastele ka transpordi. Sel juhul palutakse osalemissoovist teatada hiljemalt 10. septembriks kella 15ks Kati Oravale aadressil kati@kating.ee või telefonil 5649 8816.
Pärnumaa Kodukandi projekt „Pärnumaa vabatahtliku tegevuse koordineerimine” sai rahastuse Kodanikuühiskonna sihtkapitalilt ning alustab septembris oma tegevustega.
Projekti ideeks on saavutada olukord, kus maakonnas toimib vabatahtliku tegevuse koordineerimine, pakutakse koolitust ja nõustamist, teavitust ning vabatahtlike vahendamist nii vabatahtlikele kui ka organisatsioonidele.
Praegu Pärnumaal vabatahtlike tegevuse süsteemset koordineerimist ega koolitusi ei toimu. Koordineerimatuse ja vähese teavituse tõttu jääb Pärnumaal kasutamata väga paljude potentsiaalsete inimeste vabatahtlik panus, juurde jäävad loomata lisaväärtused, mida just vabatahtlikud saaksid anda.
Kuidas vabatahtlike koordineerimine Pärnumaal võiks toimuda, ongi projekti arutelude põhiteemaks. Kaasates erinevate organisatsioonide, avaliku sektori ja ettevõttjate esindajaid, töötatakse välja maakondliku vabatahtliku tegevuse koordineerimise mudel. Peale aruteludele toimuvad projekti käigus koolitused, käivitatakse maakondlik vabatahtliku tegevust kajastav koduleht, koostatakse vabatahtlike ja organisatsioonide andmebaas, koondatakse elektroonilised juhendmaterjalid vabatahtlike kaasamiseks.
Tõstmaks Pärnumaa kodanike, ühenduste, ettevõtjate ja avaliku sektori esindajate teadlikkust, huvitatatust ja motiveeritust osalemaks vabatahtliku tegevuse arendamises, toimub projekti vältel pidev teavitustöö vabatahtliku tegevuse võimalustest kohalikus meedias, toimuvad kohtumised koolides erinevate organisatsioonide esindajatega ja infopäevad maakonnas. Projekti tegevused võetakse kokku projekti lõpuseminaril mais 2011. Projekti tegevuskava ja käiguga on võimalik kõigil huvilistel tutvuda Pärnumaa Kodukandi kodulehel www.parnumaakodukant.ee.
Projekti kogumaksumus on 226 975 krooni, sellest rahastas KÜSK 199 775 krooni ning kaasfinantseering on 27 200 krooni. Projekti partnerid on Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus, MTÜ Nooruse Maja, MTÜ Kodanikujulgus, Eesti 4H ja Punase Risti Pärnumaa selts. Kaasatud on Pärnu maavalitsus ja Pärnumaa omavalitsuste liit.
Projekti esimene arutelu, mis on suunatud organisatsioonide esindajatele, toimub juba 28. Septembril Pärnu maavalitsuse IV korruse saalis. Kõik, kes tunnevad, et tahaksid maakonna vabatahtliku tegevuse koordineerimise mudeli väljatöötamisel osaleda, on oodatud.
Lisainfo: Eha Paas, MTÜ Kodukant Pärnumaa projektijuht ehapaas@gmail.com
23.-25. septembril 2010 on idahuvilised taas teretulnud Tallinna ülikooli, võtma osa Eesti Njingma IV rahvusvahelisest konverentsist „Budism ja põhjala”.
Kolme päeva jooksul kuuleb ettekandeid nimekailt teadlastelt ja õppejõududelt nii idast kui ka läänest – Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Peterburist, Saksamaalt ja Inglismaalt, Indiast, Taist, Mongooliast, Burjaatiast ja Nepalist.
Kõne alla võetakse eestlaste esmatutvus budismiga – Karl Tõnisson ja Voldemar Lustig (Mait Talts, Audentese ülikool), Kagu-Aasia budistlik haridussüsteem (Zhen Chan, Tai Rahvusvaheline Budismi Kolledž), chan(zen)-budism (sinoloog Pei-Ying Lin, Londoni ülikool), budism Rootsis jt lähinaabrite juures (Allan Fotheringham Rootsi-Tiibeti ühingust, Pekka Airaksinen Soome budistlikust liidust, Marika Laudere Daugavpilsi ülikoolist jt), dzogtshen ja põhjaga seotud elemendid (budistlik õpetaja Rigdzin Dorje), budistliku kunsti kollektsioonid Venemaal 18-20 saj (A. Andrejev, St. Peterburgi P. Kozlovi muuseumi direktor), kvantfüüsika teooriad budistlikust aspektist (Andrei Terentiev, ajakirja “Buddhism of Russia” peatoimetaja), Khampa nunnad Tiibetis tänapäeval (tibetoloog Mitra Härkönen, Helsingi ülikool), Lääne psühhoteraapia ja budistlik teadvustamisprotsess (Audrius Beinorius, Vilniuse Ülikooli Aasia õppetooli dekaan) jpm.
Oodatud on kõik, kellel soov oma teadmisi ja maailmapilti avardada! Konverentsi töökeel on inglise keel. Sissepääs on tasuta.
Konverents toimub Tallina ülikooli Tallinna saalis Uus Sadama 5. Kava aadressilt: www.budcon.com
Viljandi Pärimusmuusika Ait avab reedel, 10. septembril oma kolmanda hooaja ja kostitab sel puhul publikut nii lüüriliste laulude kui hoogsa tantsumuusikaga.
Peo juhatab sisse noore põlvkonna üks karismaatilisemaid pärimusmuusikuid Mari Kalkun, kes toob koos heade sõprade Triin Normani, Silver Sepa, Siim Soopi ja Karoliina Kreintaaliga kuulajateni loomingut septembris ilmuvalt teiselt autoriplaadilt. Õhtu peaesineja on legendaarne ansambel Lindpriid. Peo võtab kokku hoogne sussisahistamine, kus tantsuks mängivad Jalmar Vabarna, Villu Talsi, Karoliina Kreintaal, Eeva Lindal, Janne Suits jt.
Aida produtsendi Janne Suitsu sõnul lähtuti avapidu ettevalmistades soovist tuua publiku ette nii noori ja värskeid kui kogenud ja töökindlaid tegijaid. “Mari Kalkun on vaieldamatult üks silmapaistvamaid noori lauljatare, kelle hääletämbrit pole võimalik kellegi teisega segi ajada. Sama peab märkima ka Lindpriidesse kuuluvate Jaan Söödi, Toomas Lunge ning Indrek Kalda kohta. Sõnumiga laulud, mille saatel sobib videvikuajale vastu minna, ongi ehk selle õhtu kõige olulisemaks märgiks,” rääkis Suits.
Lisaks kümnetele üksikkontsertidele iseloomustavad algavat hooaega mitmed sündmustesarjad, millega Pärimusmuusika Aida sõbrad on juba tuttavad. Näiteks jätkuvad Annika Mändmaa eestvedamisel lastega peredele suunatud laupäevased pärimushommikud, millele võrreldes varasemaga lisatakse kohapeal küpsetatavate pannkookide lõhna. Kultuuriakadeemiaga kahasse korraldatav kontsertkohtumiste ja loengute sari Omakultuuriakadeemia keskendub eelseisvatel kuudel teemale „Keha”, olles edasiarenduseks suvisele pärimusmuusika festivalile, mis keskendus tantsule.
Koostöös eakate organisatsioonidega saavad jätku eelmisel hooajal alanud päevased kontsertkohtumised. Esimesena tuleb oktoobris huviliste ette Katrin Karismaa.
Oktoobri esimestel päevadel on kavas traditsiooniline 2-päevane lõikuspidu, mille publik tõotab sedapuhku kujuneda tavapärasest rahvusvahelisemaks, sest samal ajal kogunevad Viljandisse oma aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi delegaadid. Lõikuspeo eel toob pärimusmuusika keskus Tallinnasse ja Tartusse Venemaa balalaikavirtuoosi Aleksei Arkhipovskiy.
Laupäeval, 11. septembril kell 9.30 algab Elvas Sinilinnu saalis maagiapäev, mille raames astuvad rahva ette tuntud maagid nagu bioenergeetik Toomas Päll, astroloog Igor Mang ja sensitiiv-ravitseja Paide Anna.
Päeva jooksul saab kuulata tuntud maagide loenguid inimese saatusest, astroloogilistest sümbolitest, tarokaartidest ja enda saatuse kujundamisest. Lisaks loengutele on võimalus kuulata universumi muusikat Urmas Sisaski esituses. Samas toimub loodus- ja käsitöötoodete laat ja maagiliste kaupade müük.
Lähem teave telefonil 556 70541 või http://sinilind.elva.ee
Täna on juutide uue aasta esimene päev. Algas see juba eile, 8. septembril pärast päikeseloojangut Rosh Hashana tähistamisega. Püha kestab 10. septembrini.
Aastanumber on juutidel tänasest 5771 ja algava kuu nimeks Tishrei. Et juudid kasutavad kuu kalendrit, on nende uus aasta liikuv püha, kuid alati jääb see lääne kalendri järgi septembrisse.
Rosh Hashana tähendab heebrea keelest eesti keelde tõlgituna pead ehk aastapead. Just sel päeva 5771 aastat tagasi loodi esimene inimene Aadam.
Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib uue aasta esimesel päeval kõikide nimede taha, mis seda inimest uuel aastal ootab. Üksteist õnnitlevad juudid lausega: olgu teil kirja pandud ainult head. Sünagoogides puhutakse sel päeval sofaari – kõverat jäärasarve. Sarve tugevad helid kutsuvad kuulajaid võitema kõige kurja vast. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta.
Vaata Ezra Krybuse juutide uue aasta esimeseks päevaks tehtud videot “First” siit.
Kõik aiahuvilised on oodatud pühapäeval, 12. septembril algusega kell 12 rohevahetuse päevale Võrumaal Lasva vallas Madala külas Jaaniraotu talus.
Rohevahetus on aia- ja taimehuviliste kokkusaamine, mille käigus vahetatakse omavahel või antakse ära oma aia või kodu ilu- ja tarbetaimi, pistikuid, seemneid, sibulaid või juurikaid. Rohevahetuse kohta loe lähemalt www.aiaklubi.ee.
Rohenäppudele, kellel taimed kaasas, on Jaaniraotu Linnupargi külastus poole hinnaga. Rohkem infot telefonil 53 423 433 või www.jaaniraotu.ee
Mõnikõrd om elo suurõmb ku kunst. Ilda-aigu kõnõl mullõ üts tutva, et tälle oll keski kõnõlnu, et Pulga Jaan ollõv sõitnu bussin ja vidänü hindägä üten mehidsesülemit. Asi pandse muigama, a äkki hiitü ma är: mille ma esi säändse asja pääle tulnu ei olõ?
Kon oll mu fantaasia sis, ku kiroti näütemängu bussisõidust? Ku pallo olõs saanu näütemäng mano, ku sääl olnu tegeläne, kes tulõ bussi pääle, mehidsesüllem üten, jääs mõnõ tõõsõ bussinsõitjaga porgatama ja rõivas tulõ sülemikorvi päält är ja mehilädse lindäse bussi lakja ja kõik omma hirmun ja vehkvä kässiga ja bussijuht sõit kraavi ja…
Rõuge vallas Sandisuul saab laupäeval, 11. septembril alates kella 12 tähistada suve lõppu koos Peeter Võsaga. Üritus saab teoks Sandisuu külaplatsil. Muusikat valib DJ KK. Kaasa palutakse võtta piknikukorv.
Laupäeval, 11. septembril kell 18 esitleb Tallinnas Köismäe tornis (Laboratooriumi 27) oma debüütkogu „Kui mind ei oleks, oleks maailm teine”noor näitekirjanik Kristiina Jalasto. Samas toimub 2007. aasta näidendivõistlusel “Pööning” grandprix‘ võitnud “Piiri” esimene lugemine.
Esmaettekandel osalevad näitlejad Lembit Peterson, Margus Tabor, Ott Aardam, Sandra Üksküla Uusberg ja teised. Lavastajana juhendab Maria Peterson.
Filmiliku visuaalsusega eepilist näitemängu, mille tegevus toimub kolmekümne aasta jooksul, on eriti praegusel, piiratud võimalustega ajal raske lavale tuua. Üheks õhtuks elustub “Piiri” maailm siiski – näitlejate häälte ja kuulajate kujutlusvõime abil.
Debüütkogusse “Kui mind ei oleks, oleks maailm teine” on mahtunud neli viimaste aastate jooksul valminud draamateksti, neist kolm on pärjatud auhindadega erinevatel näidendivõistlustel.
Raamatu ilmumist on toetanud Eesti kultuurkapital. Esitlust aitab korraldada Eesti Nuku- ja Noorsooteater.
Seoses taotlusvooru avamisega toimub neljapäeval, 16. septembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses Turu tn 2 Eesti–Läti programmi infopäev.
Programm toetab projekte, mis keskenduvad koostööle lätlastega ning selle eesmärgiks on ühiselt lahendada piiriülest lähenemist vajavaid probleeme.
Muuhulgas on oodatud projektid, mis on suunatud inimeste tööoskuste parandamisele ja elukestvale õppele; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, transpordi ning ettevõtete arengu soodustamisele.
Programmi piirkonnad on Eestis Hiiumaa, Jõgevamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa ning Lätis Kurzeme, Pierīga, Rīga ja Vidzeme regioonid.
Seminar on kõigile tasuta. Registreeruda palutakse hiljemalt 13. septembril veebiaadressil:
http://www.estlat.eu/online-registrations/infoseminar-in-tartu-16-september-2010/
Lisainfo: Helena Järviste, programmi konsultant, helena.jarviste@estlat.eu
11. septembril toimub Tallinna botaanikaaias aiasõprade pidu, kus saab ülevaate uue hooaja aiandustrendidest ning osta istikuid, tulbisibulaid, seemneid ja aiandustarvikuid.
Peale selle korraldatakse ekskursioonid Urmas Laansoo ja Aleksei Turovski juhendamisel. Peo lõpetab Tanja Mihhailova ja Uku Suviste kontsert. Tegevusi jagub ka lastele – kohal on ponid, batuut, karaoketelk ja korraldatakse erinevaid maastikumänge.
Arheoloogiliste leidude rohkel Saaremaal tehti jälle uus avastus: Sõrves Mõisaküla ja Iide küla vahelisel alal arvatakse olevat olnud rauasulatuskoht. Arheoloog Jüri Peets on avastust kinnitanud, võib lugeda veebilehelt Saaremaa.ee.
„Panime sellele nimeks Iide rauasulatuskoht ja järgmisel aastal tahame seal arheoloogilisi väljakaevamisi alustada. Olen Saaremaal aastakümneid väljakaevamistel käinud ja seni vaid Tuiult rauasulatust leidnud. See Iide on nüüd täiesti ootamatu avastus,” lausus Peets.
Kuna Mõisakülasid on palju, leppisid teadusmehed kohe kokku, et hakkavad Sõrve leiupaika Iide rauasulatuskoha järgi kutsuma.
Otepää valda läbivate maanteede äärde paigaldati vallavalitsuse teatel viidad, mis aitavad valla kõiki 21 küla senisest kergemini üles leida. Raha saadi PRIA Leader programmi meetmest „Väärt elukeskkond — külade uuendamne ja arendamine”. Viitade paigaldamine läks maksma 32 356 krooni.
Maanteemuuseumi Põlvamaal Varbusel oodatakse 12. septembril vanavanemaid koos lastelastega mõnusasti aega veetma. Päev kestab kella 12-15.
Ajaloolises teeruumis rännatakse muinasajast tänapäeva, teekonna teevad põnevamaks mitmest ajastust pärit tegelased. Avatud on töötoad „Kanalt munale” ja „Munalt kanale”. Esimeses tutvustatakse vana viltimistehnikat, teises meisterdatakse sügispimedusele mõeldes helkureid ja helkurehteid.
Avatud on ka liikluslinnak elektriautode ja tõukeratastega. Vanavanemate päeva eestvõtjatel on plaanis avada ka külaturg. Müüjatel palutakse võtta ühendust telefonil 518 6684.
Kes asutab end vanavanemate päevale minema Põlvast, saab proovida vana Saureri bussi võlusid. Buss väljub Põlva kaubamaja parklast kell 11.20 ja toob pärast programmi lõppu kell 15.30 tagasi. Sellele sõidule on soovitatav registreeruda (tel 518 6684), sest bussis on vaid 28 kohta. Vanavanemate päeval osalemine maksab muuseumipileti hinna.
Samal päeval tehakse muuseumis kokkuvõte ka Põlva linna ja maakonna väljakuulutatud pärimusaasta jutukonkursist. Huvitavamad jutud loetakse ette ja nende autorid saavad auhinna. Jutukonkursile oodatakse lugusid vanaemadest ja vanaisadest ning nende juhtumistest veel 9. septembrini.
Päevakava:
12-13 jalutuskäik ajaloolises teeruumis. Tee kulgeb muinasajast tänapäeva, teele satuvad tegelased mitmest ajastust.
13-14 töötuba „Kanalt munale” ehk ajaloolist viltimistehnikat tutvustab Valkla kõrtsi ees Inga Talvis, kelle juhendamisel valmivad lõbusad ja isikupärased võtmehoidjad. Meisterdamisele aitab muusikaliselt kaasa laulu- ja pillimees Ülar Kõrge Kanepi lauluseltsist.
14-15 töötuba „Munalt kanale”: helkurite ja helkurehete meisterdamine piknikuplatsil.
14-15 avatud on liikluslinnak elektriautode ja tõukeratastega.
Viimastel päevadel on Nasva kalurid tulnud merelt korraliku räimesaagiga. Võrguräim meelitab sadamasse ka rohkesti kalasõpru, nii et enamik saagist on sealsamas kaubaks tehtud, hinnaks 15 krooni kilo.
Veebilehe Saaremaa.ee andmetel ostetakse kala lausa vannide ja ämbrite kaupa. Üks ostjatest ütles, et soolab kala tünni – on talvel hea kartuli kõrvale võtta.
Kalurite tuju rikub ainult teadmine, et sügiseks on neil limiiti vaid 40 tonni räime püüdmiseks. Saare uudistes nimetatakse kaluritele sadamasse vastu tulnud ostjaid kalavastalisteks. Mandriinimestes tekitab see küll segadust: miks inimesed randa räime vastu protestima kogunevad?!
Jan Rahman,
