Saaremaal peeti sügisest rallipidu

Neljapäevast laupävani kestnud 43. Saaremaa Ralli purustas praamirekordid ja jäi meelde eriliselt ilusa ja sooja ilma poolest. Puudu ei olnud ka sportlikust põnevusest: tõsist konkurentsi klass kiirematele WRC autodele pakkus saaremaa oma rallimees Ott Tänak, jäädes lõpuks napilt kolmandaks.

Laupäeval lõppenud Saaremaa rallil teenis esikoha Subaru WRC masinaga kihutanud Mads Östberg. Teisele kohale tuli Ford Focus WRC autoga stardis olnud Georg Gross, kes kaotas võitjale 1.26,4. Grossist jäi omakorda ainult kümne sekundiga maha Ott Tänak Ford Fiesta S2000 masinaga.

Tänak tõusis viimase võistluspäeva alguses  teiseks, kuid pidi 11. kiiruskatse järel siiski Grossi endast mööda laskma. Eesti meistrivõistluste üldarvestuses tuli võitjaks Margus Remmak, N-rühmas krooniti parimaks Egon Kaur.

Kes endale paremat vaatekohta tahtis, pidi kõvasti vaeva nägema.

Tekst ja fotod: Mart Keerutaja

Raku, Harku ja Maardu järves täiendatakse kalavarusid

Varude taastamise käi­gus saavad kala­maime juurde näiteks Raku, Harku ja Maardu järv, kirjutab Eesti Päevaleht.

Linask. Foto: fishing24.ee

Keskkonnaamet on kalakasvatusliku taastootmise programmi raames asunud Eesti jõgedesse ja järvedesse asustama kala- ja vähimaime, et nende kohati kesiseks jäänud püügivarusid rikastada. Nii nagu mujal on Harjumaalgi sihikule võetud just sellised veekogud, mis on õngemeeste seas kõige popimad püügikohad.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti rääkis, et kui seni on jõutud uusi kalu asustada Lõuna-Eesti tuntumatesse kalakohtadesse Pangodi, Tamula ja Vagula järve, siis järgmise nädala alguses läheb see lahti ka Maardu, Harku ja Raku järvel. Kõigisse kolme järve on keskkonnaametnikel plaanis asustada linaskeid. „Maardu järves näiteks ei olegi praegu veel linaskit sees, kuigi tegu on väärtusliku püügikalaga. Samas Harku järve paneme peale linaskite ka noori hauge,” selgitas Tuusti.

Kalavarude turgutamise kõrval üritavad keskkonnaametnikud uuesti hinge sisse puhuda ka mitmele aastaid tagasi hävinud Harjumaa jõevähiasurkonnale. Näiteks Vääna jõest kadusid vähid paar aastat tagasi ja sama saatus tabas ka Soodla jõe vähke. Toona kahtlustati, et vähkide suure suremuse taga võis olla vähikatk. „Sel aastal otsustasime mõlemasse jõkke jälle uued vähid asustada – nii Vääna kui ka Soodla jõkke sai panna enam kui kolm tuhat noort vähki,” rääkis Tuusti. Tema sõnul pole põhjust karta, et ka uued noored vähid võiksid nendes jõgedes hukkuda. „Vähikatk ei jää tavaliselt veekogusse püsima, sest katk kaob ühes elusate vähkide kadumisega,” selgitas Tuusti.

Esmaspäeval algavad iga-aastased hõimupäevad

Esmaspäeval algavad Eestimaa eri paigus soome-ugri ja samojeedi rahvaste kultuure tutvustavad iga-aastased hõimupäevad.

Marimaalt, Mordvast, Udmurtiast, Komimaalt, Handi-Mansimaalt, Karjalast, Ida-Soomest ja Ungarist kohale saabunud pärimusmuusikud esinevad kontsertidel, toimuvad kirjandusüritused ning avatud on mitmed näitused. Sugulasrahvastele pühendatud ettevõtmised toimuvad üle kogu Eestimaa koolides, rahvamajades ja raamatukogudes.

Hõimupäevad avatakse esmaspäeval, 11. oktoobril kell 17.30 Eesti Rahvusraamatukogus Eesti Kunstiakadeemia viimaste aastate soome-ugri uurimisreiside materjalidel põhinevate näitustega “Komiromantika”  ja “Ungarit otsima”. Samal päeval kell 16.00 avatakse Eesti Kunstiakadeemia vahendusel Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu fuajees näitus Setumaa tsässonatest ja kirikutest 17.-21. sajandil.

Hõimupäevade peaüritusteks on järgmisel nädalalõpul ühiskontserdid 14. oktoobril kell 18 Tartu Ülikooli aulas ja 15. oktoobril kell 19  Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Laupäeval, 16. oktoobril kell 15 algab Tallinnas Pirita Lillepaviljonis kõikide külaliste osavõtul suur hõimupäev, kus on võimalik lisaks muusika nautimisele õppida tantsusamme, tutvuda Eestis tegutsevate soome-ugri seltside tegevusega, osta soome-ugri teemalisi plaate ja trükiseid, suhelda sõpradega  ja maitsta soome-ugri rahvaste roogi.

Pärimusmuusika- ja teatrisõprade rõõmuks on kohal kolm lauljat Soome rahvamuusikaansamblist MeNaiset muusikalise etendusega Laulukaupmees, mis räägib Soome rahvaluuleuurija Armas Otto Väisäneni kogumisretkedest Soome, Mordvasse ja Setumaale.  Väisänen, kelle sünnist täitub tänavu 120 aastat, oli muuhulgas setu lauliku Hilana Taarka lauluvaramu avastajaks ja talletajaks. Mia Pätsi lavastust võib näha 14. oktoobril kell 18 Tallinnas Eesti Draamateatri maalisaalis ja 15. oktoobril kell 18 Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas.

Millises seisus on emakeelne raamat ja lugemine soome-ugri kultuurides, seda arutatakse 11. ja 12. oktoobril Rahvusraamatukogu korraldatud rahvusvahelisel konverentsil.

Soome-ugri rahvaid tutvustavaid ja nende omavahelisi sidemeid tugevdavaid hõimupäevi tähistatakse Eestis juba alates 1929. aastast. Hõimupäevade traditsioon katkes küll nõukogude okupatsiooni ajal, kuid jätkus taasiseseisvumisel 1988. aastal.

Eestimaal on hõimupäevade peakorraldajaks Fenno-Ugria Asutus.

Erametsaliit ootab tulumaksuseaduse muudatusest metsaomanikele kasu

Metsandusinimesed on pikka aega kaevanud, et metsatulu on Eestis liiga karmilt maksustatud, kui arvestada metsa kasvatamise väga pikka protsessi.

Rahandusministeeriumi kooskõlastusringile saadetud tulumaksuseaduse muudatus pakub nüüd väikemetsaomanikele edaspidiseks soodsamaid metsatulu maksustamise võimalusi. “Eelnõu jõustumisel 1. jaanuarist saaksime metsaomanikele anda julgustava sõnumi juba sel talvel teha raieid, millest seni on hoidutud ülemäärast maksustamist kartes,” kommenteeris Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Ants Varblane.

Muudatuse tulemusel saab metsa majandamisega seotud kulusid metsatuludest maha arvata kuni kolme aasta jooksul. Seega saavad väikemetsaomanikud sarnaselt ettevõtjatest metsaomanikega oma kulusid optimeerida.

Eelnõuga saab lähemalt tutvuda siin.

Meeldejääv maagiline päev 10.10.10

Täna on hea päev teha midagi suurt ja meeldejäävat – pärast pole raske meenutada, millal see algus oligi! Pulmade korraldajad on alles ärgates ilmselt pisut hiljaks jäänud, aga näiteks suitsetamise mahajätmiseks või metsajooksuga alustamiseks sobib ju selline päev kenasti. Eriti kui teha seda 10.10.2010 kell 10.10.

Näiteks Haanja kogukond otsustas tänasest alustada ühist traditsiooni ja hakata korraldama perematkasid, mille käigus tekiks võimalus omavahel perekonniti vahetumalt suhelda ning ka oma kodukandiga lähemalt tuttavaks saada. Esimene jalgsimatk korraldatakse Vällämäele, mida rahvasuu kutsub ka pühaks mäeks. Retk algab mäe jalamilt kell 10.

10.10.10 tööpidu üle maailma

Täna toimuvad ka paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on registreeritud tuhandeid talguid.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Saare Vello – bussijuhist firmäjuhis

1983. aastakal Verska sanatooriumi bussijuhina alostanu` Saare Vellost om täämbatses saanu` valla kõ`õ suuremp tüüandja, volikogo edimiis ja julgõ arendaja`, kiä om üts Verska viikeskuse ja Saatsõ pansionaadi rajajst.

Saare Vello ja Peko. Foto: Nutovi Mirjam


Ti oletõ ameerikalik näüde sjoost, kuis saadas aolehepoisist miljonärist – ti` saitõ bussijuhist firmäjuhis.

Ma´ olli` tüül Võhandu sohvoosih mehhaniseerimisosakonna juhatajana`. Vassili Talumees, kiä oll` tuuaigu sanatooriumi juhatuse esimiis, otsõ nuuri`. kuna Talumehele ole-es midägi muud pakku` ku bussijuhi kotust`, sõs ma` sai tuu tüü ja palka naksi saama üle 200 rubla kuuh. A asi ole-es ka ni paljo rahah. Ta suutsõ just tuu tulevikuvisooni poolõ päält asa väega ilosast kõnõlõda.

Innemp ku teist 1993. aastakal sanatooriumi juhataja sai, tei` ti jo ta 10 aastaka joosul kõkkõ muud ka.

Jah. Bussijuhi tüügä paralleelslet nakas sanatooriumih ka ehitus suure tuhinägä pääle ja sõs oll` õgast asju vaja kost tuvva ja varustada, ni tull` taa tegevüs kah mano. Firmä kasudeh sai minost tüükoa juhataja`. 1984. aastaka sügüses sai siih kats hoonõt valmis ja sõs kävegi Talumees vällä, „õt kullõ tsura – aig olõs võta vastutus, võta ja naka sanatooriumit juhtma`“. Õnnes oll` mul ni paljo oidu pääh, õt ma` võti märgotamisaigu. Ni ma sõs otsusti, õt ei – vara viil.

Ütessa aastakat sõs mõtliti`, õt kasa naada juhatajast vai mitte?

Vahepääl juusõ hulga vett merre. Elukool oll` 1993. aastakst ka jo sääne, õt oll` õigõ aig.
Loe edasi: Saare Vello – bussijuhist firmäjuhis

Vaata täna Indigolaste Moosikontserti live’is internetis

Indigolapsed. Foto: www.arkademy.com

Etno-folki harrastav elurõõmus noorte muusikute ansambel Indigolapsed annab täna oma kolmanda sügisese Moosikontserdi, mis läheb kuulajate rõõmuks ka live’is internetti.

Moosikontserdi mõte on selles, et bändiliikmed täiendavad publiku abiga oma talvevarusid ja igaüks, kes tuleb kontserdile moosi või meepurgiga, saab bändi demoplaadi. Bändi demoplaadil on uued lood, mis lindistati septembri koolialguse konstesdil: indiaanilaul KUATE, …emamaa, soovilaul, tiibadega viiul, kõrilaulja Cosmo soolopala ja võib-olla veel mõned juba kuuldud laulud veidi uuemas esituses.

Indigolaste eestvedaja Tom Valsberg ütleb siiski, et kuna pannkooke läbi interneti süüa ei saa ja samuti ei saa internetile anda moosipurki ja …vastu saada demoplaati, soovitab ta igal perel vähemalt ühe liikme ka kontserdile kohale saata. Ülejäänud aga võivad koju jääda.

Tom on live’ esitusest ka ise hoos: “Tõstke kõik vanaemad ja vanaisad, koerad ja kassid, naabrimehed ja papsid 20.00-23.00 arvuti ette.” Ja vajutage siis sellele lingile siin.

Tänane kontsert algab Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kl 20.00.

Allikas: Indigolapsed.ee

Süttinud Leedu reisilaeval oli ka eestlasi, kellega on kõik korras

Välisministeeriumi kinnitusel oli täna Läänemerel süttinud Leedu reisilaeval M/S Lisco Gloria kuus eestlast, kellega on kõik korras.
“Meile on kinnitatud kuue inimese olemasolu Leedu reisilaeval,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha ERR-i uudisteportaalile. Luha lisas, et kõik kuus eestlast on Saksamaal. “Nad on Kielis hotellis ning täna õhtul sõidavad nad laevaga Leetu.”

Eesti-Serbia 3:1!

Eesti jalgpallimeeskonna eilset üllatusvõitu tänavu MM-finaalturniiril osalenud Serbia vastu kommenteerib siin Rahvusringhäälingule meeskonna kapten Raio Piiroja:
http://www.err.ee/ext/rpop.aspx?i=3142866&mode=7

Paku oma kandidaat konkursile “Aasta Naine 2010”

BPW Estonia (varem EENA) kuulutas välja konkursi “Aasta Naine 2010”. BPW Estonia kutsub üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama Aasta Naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal.

Kirjalikke ettepanekuid konkursi “Aasta Naine 2010” kandidaatide lähema tutvustusega ning lühikese selgitusega ootab BPW Estonia juhatus kuni 15. oktoobrini aadressil info@bpw-estonia.ee. Aasta Naine 2010 tehakse teatavaks 11. novembril Tallinna Raekojas.

BPW Estonia kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste organisatsiooni BPW International (Business and Professional Women International), millel tänavu täitus 80 tegutsemisaastat.

Senised Aasta Naised:
1993 Daisy Järva – turismifirma Tallintuur tegevdirektor, Eesti Turismifirmade Liidu president
1994 Heidi-Ingrid Maaroos – Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor
1995 Aino Valgma – koduloolane ja kodukoha elu edendaja
1996 Annely Ojastu – invasportlane
1997 Ivi Eenmaa – Tallinna linnapea
1998 Liis Klaar – Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja
1999 Tiia Loitme – tütarlastekoori Ellerhein dirigent
2000 Žanna Botvinkina – Kehra Tselluloosi ja Paberi Aktsiaseltsi Horizon juhatuse liige, Kehra linna volikogu esinaine
2001 Leida Kikka – AS Samelin tegevjuht
2002 Merike Martinson – Tallinna Lastehaigla SA juhatuse esinaine, praegune Tallinna abilinnapea
2003 Birute Klaas – Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan
2004 Marika Mikelsaar – Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor
2005 Signe Ratso – Euroopa Komisjoni väliskaubanduse peadirektoraadi direktor
2006 Maie Orav – tunnustatud tantsupedagoog, esimese meeste tantsupeo korraldaja, Tarvanpää juht
2007 Anna Levandi – iluuisutamistreener
2008 Kauksi Ülle – kirjanik ja lavastaja
2009 Aet Maatee – 2009. a üldlaulu- ja tantsupeo korraldaja

Aastate Naised:
1993 Salme Reek – näitleja
1997 Marju Lauristin – Tartu Ülikooli professor
2007 Ita Ever – näitleja

Lisainfo: Yvelin Karu-Veskioja, Aasta Naise ürituse peakorraldaja, tel 5109896

Läänevirulased külastavad kagueestlasi

Täna ja homme tutvub ligi poolsada Lääne-Virumaa külaelu edendajat Võru- ja Valgamaaa külades tehtuga.

“Sõidu eesmärgiks on eripäraste kogemuste vahetamine. Meie külaseltside liikmed on sel eesmärgil läbi sõitnud pea kogu Eesti. Ühel aastal käisime Soomeski,” rääkis MTÜ Virumaa Lootus juhatuse liige Mare Sikkut.

Foto: liikluslinn.ee

Võrumaa Ala-Rõuge külalistemajas tutvustab perenaine Laili Agu, kuidas ta külalistemaja ja mööblitegemise juhtimisega hakkama saab. “Muidugi käime mullusel Maapäeval Aasta külaks valitud Viitina küla tegemistega tutvumas,” lisas Sikkut. Uue-Antslas uudistatakse sealset muuseumi ja liikluslinnakut, käiakse Uhtjärve nõiariigis ja aetakse juttu Sulbi maanaiste seltsi liikmetega.

Valgamaal vaadatakse Nõuni vana koolimaja, mille juurde on rajatud avalik rand ja kohtutakse Nõuni maanaiste seltsi naistega. “Kui Otepää uus staadion ja hüppemägi vaadatud, lähme energiasamba juurde, sest reis peab midagi ka hingele andma,” lausus Sikkut.

Virumaa Lootus teeb igal aastal ühe reisi, tuleva aasta sõiduga saab neil Eestimaale ring peale tehtud. Reisikulud aitas kanda kohaliku omaalgatuse programm.

Mari-Anne Leht

Kolmapäev on täis loodusfilme

Tartu sügispäevade raames kutsub Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering kolmapäeval, 13. oktoobril Tartu botaanikaaeda vaatama loodusfilme. Filmiõhtul  “Need uued loodusfilmid” näidatakse kolme filmi. “Teekond Leena lättele” räägib Baikali järvest nirena alguse saanud ja peagi 30 kilomeetri laiuseks paisuva jõe elust. Kohal on ka filmi produtsent Riho Västrik.

Rein Marani “Üheksavägised” keskendub väega taimedele, mida inimesed on iidsetest aegadest oma ihu- ja hingehädade ravis kasutanud. Režissöör Joosep Matjuse paariminutiline film-haiku “Uuestisünd” viib vaataja vaid paariks minutiks ühe väikese varakevadise ojakese äärde – vee vulin ja linnulaul loovad tundeküllase ja autentse pildi loodusest, kus talvest on saamas kevad.

Lisaks on loodusfilmiõhtul võimalik näha loodusfotokonkursi “Sügise varju(n)d” parimaid töid.

Filmiõhtu algab botaanikaaias kell 17.00.

Saaremaale ihkajad püstitasid rekordi

Eile õhtul ihkas mandrilt Saaremaale sõita rekordarv autosid. Väinamere Liinide teatel oli juba kella 17 seisuga pileti mandrilt Kuivastusse ostnud 1715 sõidukit, mis ületab liini ajaloo senise suvevälise reisiperioodi päevarekordi juba enne õhtu saabumist.

Sõitjaid peibutas nädalavahetusel Saaremaal toimuv ralli. Väinamere Liinide juhataja Urmas Treieli sõnul töötasid suured parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa Kuivastu-Virtsu liinil täiel võimsusel ja mõlemast sadamast väljus laev iga 35 minuti järel.

„Sellist võimsust suudame pakkuda esmakordselt liini ajaloos. Saaremaa Ralli on saare kohalikus elus aasta üks tippsündmusi ning reisijaid on sel ajal tavaliselt olnud suviste tippaegadega võrreldavas suurusjärgus, nii et võtame seda nädalavahetust kui väljakutset ja proovikivi eelolevatele uutele hooaegadele vaadates,“ lisas ta.

Eelmine suvehooajaväline rekord pärineb 4. maist 2008, mil Virtsust Kuivastusse reisis 1696 sõidukit.

Märjamaale lisandus kaks naabrivalvepiirkonda

Märjamaa valla elanikud on pidanud oluliseks ise midagi teha, et elupaik oleks turvaline. Senistele Teenuse, Põlli, Laukna ja Ohukotsu küla naabrivalve piirkondadele lisandus sel nädalal veel kaks. Käed lõid valla äärealal Harjumaa piiril paiknev Soosalu küla ja Märjamaa külje all olevad Naistevalla, Sõmeru ja Aruküla. Kolme küla ühendavat naabrivalvesektorit hakkab vedama Priit Ainsaar Naistevallast.

Naabrivalve tegevjuht Tiina Ristmäe tõdes, et senine naabrivalve tegevus Eestimaa erinevates paikades on olnud tõhus. Ühingu tellitud küsitlusele vastates märkis 17% vastanutest, et on ära hoidnud kuriteo.

Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus kinnitas, et tõhusaks abivahendiks on elanike patrullid ja koostöö nii kaitseliidu, turvafirmade, külaliikumise juhtide ja vallavalitsustega. 

 „Headel aegadel on huvi naabrivalve vastu väiksem, kuid viimastel aastatel on see suurenenud ja Eestis on praegu ligi 500 naabrivalvepiirkonda. Oluline on, et ei sõlmitaks ainult lepingut, vaid toimuks aktiivne tegevus.” lisas Ristmäe. “Meie kogemust on tutvustatud ka Kõrgõstanis ja järgmisel nädalal tuleb nende esindus siia täpsemalt asja uurima. Soomegi tahab Eesti mudelit juurutada“ ütles Eesti Naabrivalve tegevjuht.

Reisijutukonkurss kestab 31. oktoobrini

Maailmakuulus filosoof Hermann von Keyserling on öelnud, et lühim tee iseendani viib ringi ümber maailma. Tänavu tähistab Eduard Vilde Muuseum kirjaniku 145. sünniaastapäeva. Et klassikust värske ja uudse nurga alt rääkida, oleme juubeliaasta märksõnadeks valinud Vilde reisid ja reisikirjad. Vilde on 20. sajandi alguse enim rännanud kirjanik, tema sulest on ilmunud palju reisikirju.

145-aastase rännumehe auks korraldab muuseum reisijutukonkursi lastele ja noortele. Sel viisil soovime ergutada tänapäeval palju reisivaid lapsi ja noori märkama kultuuride, linnaruumide ja rahvuste erinevusi ning enda kodukandi omapära. Sama oluline on oma tähelepanekute kirjapanemise oskus. Reisijutus võib kirjeldada praktilist teekonda, mõnda huvitavat kultuurinähtust, seiklust jne. Võib-olla sirgub just konkursist osavõtjast mõni tulevane eesti reisikirjanik? Soovime anda selleks potentsiaalset tõuget.

Reisijuttude konkurss algas 1. juunil ja lõpeb 31. oktoobril. Võistluse tööd võib saata postiga Ed. Vilde muuseumisse või elektroonselt vilde@linnamuuseum.ee.

Väärikad auhinnad on välja pannud Meriton Hotels Group OÜ ja Viimsi Tervis/Grand Rose SPA, MATKaSPORT OÜ, Regio AS, Tallinna Linnamuuseum ja Looduse Omnibuss.

Kahe nädala pärast korraldatakse Tartus
südame tarkuse päevad

23.-24. oktoobril toimuvad Tartus Mart Reiniku gümnaasiumis (Vanemuise 48) taas südame tarkuse päevad.

Tuntud inimesed tulevad jagama oma uusi ja igihaljaid teadmisi. Teadusemaailma uusimaid vaatenurki vahendab PhD Reet Priiman. Mai-Agathe Väljataga seletab lahti  elunähtusi ja probleeme. Meeldiv võimalus on kohtuda tuntud tähetarga Igor Mangiga. Kaitseloitsudest, amulettidest räägib Silvia Kelle. Inimeste poolt väga armastatud Lille Lindmäe jõuab tagasi India reisilt ja tal on üht-teist öelda.

Viimasel ajal on ilmunud rohkem kirjandust reinkarnatsiooni teemadel. Elust pärast surma tuleb kõnelema Peep Sõber kirjastusest „Nebadon“. Kalju Paldis on tuntud geobioloog ja pendlimees, keda on alati huvitav kuulata. Pühapäeva õhtul saab osa Almer Jansu gongide helidest tekitatud lummusest. Loodustoodete, ravimtaimede, käsitööde, maalide, raamatute müük on kahel korrusel! Kes soovib veel tulla midagi pakkuma, võtke palun ühendust 5035599 või info@helisevsonum.ee. Pileti saab osta kohapeal ja registreerumine ei ole vajalik.

Kõigest lähemalt:
http://www.helisevsonum.ee/index.php?sisu=tekst&mid=8&lang=est

Ilmumas on metsarahva nädalakalender

Eesti Metsaselts on välja andmas traditsioonilist metsanduslikku nädalakalendrit „Metsarahva nädalakalender 2011“ oma igapäevaste märkuste, kohtumiste ja kontaktide märkimiseks.

Peale kõige muu, mis ühes heas kalendris sisaldub, on selles olemas ka suur hulk metsandusega seotud ettevõtete ja organisatsioonide kontaktandmeid ning metsarahva ettevõtmised-üritused 2011. aastal.

Kalendri tellimiseks kirjuta kiri aadressil kristel.arukask@metsaselts.ee. Rohkem infot leiab siit.

Lisainfo: Mart Kelk, 53490286, mart.kelk@mail.ee

Järvamaa edukaim ettevõte toodab päästeveste

Eelmise aasta Järvamaa edukaimate ettevõtete pingereas on ajalehe Äripäev topi järgi esikohal Albu vallas Ahula külas tegutsev osaühing Pakpoord, mis toodab päästeveste, kirjutab Järva Teataja.

Tegevjuht Gerhard Eberle sõnul on ka käesolev aasta edukas, leitud on uusi eksportturge, uusi kliente on saadud näiteks Austraaliast. Kõik see on kindlustanud majanduskriisi ajal firmale käibe ja kasumi.

Teisel kohal on Järvamaal tänavu Järva Teed, kolmandal Finnforest Eesti, neljandal Alppilux ja viiendal Mateko.

Äripäeva topi lähteandmed on kahe viimase majandusaasta müügitulu, kasum/kahjum enne makse ja bilansimaht kokku aasta lõpus. Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõte asuma või omama tootmistegevust vastavas maakonnas ning olema tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat.

Valmis tagasivaade Jõgeva aleviku seltsipäevale

Foto: Kultuuriselts Vanaveski
Kultuuriselts Vanaveski annab teada, et Jõgeva aleviku III seltsipäevast on möödunud küll juba väheke aega, kuid nüüd sai kokku ülevaatlik pildialbum kogu ettevõtmisest.

Erinevatelt autoritelt kogunes umbes 1800 fotot! Kui peale seltsirahva on ka teistel huvi vaadata mõningaid fotosid sellest sündmusest, saab seda nüüd teha.

Kultuuriselts Vanaveski haub mõtet kunagi näidata ka kõigi autorite fotosid.

Valikut Jõgeva aleviku III seltsipäeval tehtud fotodest on võimalik näha siit.

Allikas: Margus Ess, Kultuuriselts Vanaveski

Täämba nakas konverents “Seto saaja`”

Täämba om Verska kultuurikeskuseh konverents “Seto saaja`”. 2009. aastagal oll Setomaal leelokonverents. Timahava kõnõldas a saajost nii innidsel aol ku ka’ täämbätsel pääväl.

Konverentsil kõnõlõsõ kõkk, kinkõ jaost om saaju eloh püsüminõ ja vannamuudu paariminek süäme pääl. Viimädse’ saaja’ omma’ näüdänü’, õt vannu kombit om ka no’ vaia, a kuis näid s´ooho aigu kõgõ parebahe panda’, tuu om kül’ ütidse mõtlõmisõ ja arotamisõ kotus. Konverentsil näüdätäs saajust pall´o vannu ja vahtsit pilte, filme ja muidogi om ka’ laulmist, tandsmist, pillihellü.

Konverentsi kõrraldasõ’ Verska Kultuurimaja ja Seto Kolledži Ühing.

Alumäe Heleni ja Külviku Mardi saaja`.

KONVERENTSI „SETO SAAJA’“ PÄÄVÄKÕRD

9. oktoober

12.30–13.15 Kirjapandminõ ja kohvilaud
13.15–13.30 Avasõna’ ja tervtüse’
13.30–15.00 Ettekandõ’:
Hõrna Aare: UNESCO tegemisi kava 2010. aastagal ja 2011. aastaga kava tegemisõ tarvidus
Sarvõ Õiõ: 19. saandi saaja’ 21. saandih
Hao Paali: Kontsert ainulõ püsükullõjalõ (Mõrs´aikk kutsarilõ).
Loe edasi: Täämba nakas konverents “Seto saaja`”

Kodutütred seiklevad Valgamaal

Laupäeva, 9. oktoobri varahommikul antakse Hargla põhikooli juurest start üle-eestilisele kodutütarde matkamängule.

Oktoobrikuine kirju Valgamaa ootab nooremaid kodutütreid seiklema. Võistlema tulevad igast ringkonnast neljaliikmelised meeskonnad (8-13aastased kodutütred). Liigutakse kaardi järgi mööda kaunist sügisest metsa ning kontrollpunktides pannakse proovile oma oskused ja teadmised. Matk on pikkuselt umbes kümnekilomeetrine.

Matkamängul on hea võimalus näidata seda, mida koondustel järgukavasid õppides selgeks on saadud. Kasuks tuleb hea meeskonnavaim.

Laupäeval peetakse Kullamaal rahvuspäeva

Laupäeval, 9. oktoobril peetakse Läänemaal Kullamaa rahvuspäeva, mis on pühendatud endise Silla ministeeriumikooli 100. aastapäevale.

Kell 12 Kullamaa kultuurimajas juubelijutud muusika ja ühislaulmisega.
Avatud näitus Silla kooli ajaloost.
Kell 14 Kullamaa kalmistul mälestusküünalde süütamine Silla kooli õpetajate kalmudel.
Kell 14.30 pidupäevalõuna Kullamaa keskkoolis.
Kell 16 Kullamaa kultuurimajas seltskondlik pärastlõuna “Oi  aegu  ammuseid…” juubelitordi ja tantsumuusikaga. Avatud  einelaud.

Info tel 53496691 või kultuuurimaja@kullamaa.ee.