Selle portaali paremas servas näete küsitlust. Palume vastata, et tulemuste põhjal saaksime veel parema ja sisukama portaali teha!
Kui teil on veel arvamusi, kommentaare, soovitusi, siis jätke need sellesama sissekande kommentaarirubriiki!
Täname, et olete meiega!
Kylauudis.ee toimetus
Kõik kunsti- ja kirjandushuvilised on oodatud esmaspäeval, 15. novembril kell 17 Elva linnaraamatukokku Merle Silla orhideemaalide näituse avamisele, kus saab osta nii maale kui ka soodushinna ja autori autogrammiga esikromaani “Soovituskirjad”.
Inglismaal Cambridges elav ja töötav Merle Sild on tegelikult Tartu tüdruk, sündinud 7. märtsil 1960 ja lõpetanud Tartu 8. keskkooli Vello Saage kirjandusklassi. Ülikoolis aga õppis hoopis õigusteadust ja saksa keelt. Miks?
“See on kummaliselt ebaõiglane, et me peame tegema eluliselt tähtsad valikud siis, kui me elust veel midagi ei tea, ei tunne iseennast, oma andeid ega oma võimalusi,” ütleb Merle Sild. Ülikoolis õppis Merle õigusteadust ja saksa keelt, töötas kohtutäiturina, ajalooarhiivi fondihoidjana ja siiski ka saksa keele õpetajana ja pidas paari kohvikut. Ent kogu aeg püsis meeles, et kunagi meeldis talle teha hoopis muud.
“Oleksin nagu oodanud parajat aega. Oli teadmine, et elu algab homme, homme hakkan ma tegema midagi, mis mind tõeliselt huvitab,” räägib Merle. “Keegi oleks nagu pidanud tulema ja mulle kätte näitama, mida ja millal tegema hakata. Mingil hetkel sain aru, et kui ma kohe ei alusta, ei alusta ma kunagi ja keegi teine ei saa minu eest ära teha neid asju, mis võivad mu ellu ilu ja tasakaalu tuua.”
Tartu kunstikoolis oli Merle saanud ka kunstiharidust, kuid maalima julges hakata alles 2000. aastal. Esimene isiknäitus Soomes Tampere Eesti klubis oli 2004. aastal. Pärast seda sõitis Merle tööle Inglismaale, kus leidis Newcastles kujutava kunsti kursused. Loe edasi: Elva linnaraamatukogus tuleb Merle Silla autoriõhtu
Võrus alustas tegevust eneseväljendusklubi kohvik-labor Ajaajaja, mis pakub võimalusi sari-orienteerumiseks erinevates kultuurivaldkondades. Esimene kogunemine toimub sel reedel.
Kohvik-labor Ajaajaja ürituste sari saab alguse reedel, 19. novembril kell 20.00 Võru Kultuurimajas Kannel Tartu Noorte Autorite Koondise armastusluuletuste kogumiku „Lemberaamat“ esitlusõhtuga, mis pakub luulet, vestlusi, muusikat, kärtsu, mürtsu, kooki, kohvi ja muud reede õhtusse sobivat.
Loominguline ühendus Tartu NAK on tuntuks saanud väljakutsuvate luuletuste, särtsakate esinemiste ja rahva meeltes helisevate muusikapaladega. NAKi liikmed on korduvalt jõudnud Eurovisioonile ja kaunistanud klantsajakirjade kaasi. Kaua püsis edetabelite tipus Tartu NAKi eelmine ühisteos „Väike pornoraamat“. Skandaalse pornoraamatu loogilise jätkuna ilmub nüüd armastusluuletuste kogumik.
Tartu NAKiga seotud iginoored loojad viljelevad ühtviisi edukalt nii kirjandust, kunsti kui muusikat, mida kõike saab ka „Lemberaamatu“ esitlustel kuulda-näha.
„Lemberaamatu“ illustreerisid viimastel aastatel NAKiga liitunud noored naiskunstnikud HuupI, Marja-Liisa Plats ja Kristina Viin. Luuletustega on esindatud Contra, Hasso Krull, Kristina Viin, Aapo Ilves, Kauksi Ülle, Andra Teede, Veiko Märka, Leo Luks, Jaan Pehk, Jan Rahman, Priit Salumaa, Huupi, Mika, Kader, Wimberg, Jüri Kolk, Vahur Afanasjev ja
Olavi Ruitlane. Raamatu toimetas poetess Andra Teede ja kujundas kujundaja Andres Rõhu.
Lisaks NAK-lastele astub üles rock-grupp S.E.K.S. Ürituse korraldavad MTÜ Taevapõder ja Tartu NAK. Kohvik-labor AJAAJAJA toetaja on Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.
Allikas: MTÜ Taevapõder
Homme, 16. novembril kell 16 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) alepõllundust tutvustav näitus „Kui põllud põlesid“. Aleviljelus on olnud ajalooliselt oluline viljelusliik ning eriti Lõuna-Eestis meie talupojaelulaadi lahutamatu osa. Kaasaja inimesed seostavad tuleviljelust pigem ürgajaga ja ei tea, et aletamist esines veel 20. sajandi algusaastailgi.
Allikas: erm.ee
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad kuni 31. jaanuarini 2011 pärimuse kogumise aktsiooni, millest oodatakse osa võtma õpetajaid-kasvatajaid lasteaedadest üle Eesti.
Lasteaias veedab laps suurema aja oma argipäevast. Nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suheldes jagab ja ammutab ta teadmisi ka oma rahva (pärimus)kultuurist. Ühelt poolt kujutab lastepärimus endast laste loodud pärimust, mis levib nende endi keskel. Teiselt poolt on see täiskasvanutelt lastele suunatud pärimus, mida esitatakse lastele ja koos lastega mitmesugustel praktilistel (pedagoogilistel, meelelahutuslikel jms) eesmärkidel.
Õpetajate ja lasteaia osa lastefolkloori kujundamisel on väga oluline, seetõttu palume lasteaiaõpetajate abi lasteaia traditsioonidest laialdase ülevaate saamiseks. Osavõtjatelt kogutakse pärimust kolmel alateemal: 1. Tähtpäevad ja peod. 2. Mängud. 3. Jutud ja ütlemised.
Küsitluskavale saab vastata veebilehe http://www.folklore.ee/kp/lp kaudu või meiliaadressile piret@folklore.ee, paberile pandud lood palume saata Eesti Kirjandusmuuseumi postiaadressil Vanemuise 42, Tartu 51003, märgusõna: “Lasteaiapärimus”.
Tööle palutakse lisada oma nimi, lasteaed, vanus, elukoht ja kontaktaadress. Soovi korral võib jääda anonüümseks.
Vastused säilitatakse Eesti Rahvaluule Arhiivis (asukohaga Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus) ja neid kasutatakse uurimistööks. Parimatele vastajatele on kingitused.
Täpsem info: Piret Voolaid, e-post piret@folklore.ee, tel 7377742
Allikas: Eesti Kirjandusmuuseum
Haanja Vallavalitsus korraldab kolmapäeval, 17. novembril kell 15 Ruusmäel Rogosi mõisa külalistemajas ettevõtjatele teabepäeva.
Arutusele tuleb tööstusalade ja multifunktsionaalsete keskuste uuring ja investorteeninduse võimekuse tõstmine regionaalsel tasandil.
Arutelu tuleb teemal „Ettevõtjate ootused omavalitsuselt”.
Homme, 16. novembril kell 10.30 kohtuvad Kanepi seltsimajas sügisseminaril Põlva- ja Võrumaa kultuuritöötajad ja kultuuriametnikud.
Pärastlõunal jätkub seminar lugemisaastaga soetud teemadega, kus ettekande rahvakultuurist ja identiteedist teeb Tartu Ülikooli doktorant Helen Kästik.
polvamaa.ee
Võrus Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis loetakse eesti rahva eepost „Kalevipoeg”. Ühislugemisega tähistatakse tänavust lugemisaastat ning 140 aasta möödumist Kalevipoja õhtutest, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts.
Kõlas kandlemäng muusikakooli õpetaja Kadri Lepassoni ning tema õpilaste Miina Piho ja Mirjam Vodi esituses. Vastseliina Gümnaasiumi poiste tööõpetuse õpetaja Geenart Nagel oli kingituseks kaasa toonud pihutäie puidust treitud siile, mida sobib nii seinale kui ka medaljonina kaela riputada. Neid on tänuks jätkunud nii esimesel kui ka järgmistel kordadel lugenuile.
Esimesel lugemisel oli kohal ka kaugemalt külaline – kooliõpetaja Austriast, kes tuli koos Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpetaja Sirje Parvega. Tema luges meie eepost saksa keeles. Oli üllatuskülaline, õigem oleks öelda: majaperemees Papa Kreutzwald harrastusnäitleja Ilmar Kudu etteastes.
„Mõnikord on ka Kreutzwald kohal, kui ta oma rohkete ametitalituste kõrvalt aega saab,“ kommenteeris muhedalt „Kalevipoja” lugemise algataja, Kreutzwaldi memoriaalmuusemi juhataja Aimi Hollo. Loe edasi: Lauluisa muuseumis loetakse detsembrini “Kalevipoega”
Täna, 14. novembril kuulutati Kuldre koolis toimunud piduõhtul Võrumaa Urvaste valla aasta isaks 2010 Eero Täär. Fotol on Eero Täär koos oma laste ja Urvaste vallavanema Riho Rooniga.
Foto: Maria Vahtel
12. novembri õhtul toimus Põlvamaal Moostes lõikuspidu, kus Põllumajandus-Kaubanduskoda andis pidulikult üle tunnistused Tunnustatud Maitse (ristikumärk) ja Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk) märgi pälvinud toodete tootjatele. Tänavu märgi saanud tooted võivad seda kanda 2011. aasta lõpuni.
Pääsukesemärk (Tunnustatud Eesti Maitse) antakse kvaliteetsetele, kodumaisest põhitoorainest Eestis valmistatud toodetele. Ristikumärk (Tunnustatud Maitse) antakse kvaliteetsele tootele, toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei kontrollita.
Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärk 2010
Lihatooted: AS Tartu Agro Rahinge Lihatööstus: poolsuitsuvorst Sealihavorst.
Piimatooted: PÜ E-Piim: Harmony Südamejuust, Koore juust, Eesti või; AS Maag Piimatööstus: Farmi Pastöriseeritud joogipiim, rasva 2,5%; AS Valio Eesti: Jogurtimaius suurte ploomitükkidega, Jogurtimaius suurte kirsitükkidega, Jogurtimaius mustika-maasika, Maasika jogurtimaius.
Pagari- ja kondiitritooted: AS Lõuna Pagarid: Värska Tummõ leib; AS Eesti Pagar: Rehe rukkileib (vormileib), Rehe rukkileib (põrandaleib), Cristella kohupiimasaiake 400 g/ Cheescake pastry, Cristella lihapirukas 400 g/Meat pastry; AS Kalev Chocolate Factory: Vilma küpsisepulber piimašokolaadipisaratega.
Kalatooted: DGM Shipping AS: Räimerümbad külmutatatud, Anšoovis oliivõlis, Balti vürtsikilud, Vürtsikilu fileed.
Alkohoolsed joogid: AS Liviko: Maarahva viin.
Tunnustatud Maitse ristikumärk 2010
Pagari- ja kondiitritooted: AS Kalev Chocolate Factory: Kalev Désirée piimašokolaad Caffé Latte maitselise täidisega, Kalev Désirée tume šokolaad espressomaitselise täidisega, Maiuspala pralineekompvek; OÜ Pagaripoisid: Singi-juustumuffin, Tort Cheescake; TÜ Šeiker Pai Pagar: Kihiline šokolaadimaitseline küpsis.
Allikas: agri.ee
Vaata galeriist, kes ja mida müüsid-pakkusid eile, 13. novembril Võru spordihallis esimesel Uma Meki suurlaadal.
Jõgeva maakonna keskraamatukogus toimub homme, 15. novembril kell18 laulvate kristallkausside kontsert. See on meditatiiv-teraapiline kontsertseanss, kus kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid.
Parima mõjuga on helikausside kuulamine lamades, soovitatakse kaasa võtta matt ja peale tekk.
17. novembril kelle 18.30 saavad soovijad laulvaid krstallkausse kuulata Võrus Okasroosikese lasteaias ja 24. novembril kell 18.30 Viljandis huvikoolis.
Allikas: tuletee.ee
Anatoli Nekrassov on Eestis tuntuks saanud eelkõige oma raamatute “Emaarmastus”, “Elavad mõtted”, “Lätted”, “Suguvõsa. Perekond. Inimene”, “Egregorid”, “Mees ja naine” jpt kaudu.
Psühholoog ja kirjanik Anatoli Nekrassov juhendab mitmetes riikides armastuse- ja pereteemalisi seminare. Tema peamine töömeetod on anda inimesele impulss, leidmaks vastuseid enda seest.
Seminar “Mees ja naine” käsitleb paarisuhet, armastust ja armastuse kolmnurka või koguni hulknurka. Kolmnurgad võivad olla erinevad: mees-naine-töö, mees-naine-lapsed, mees-naine-vanemad, mees-naine-sõbrad jne. Kõige suuremat valu tekitavad klassikalised armukolmnurgad, kus paarisuhte paneb proovile teine naine või teine mees.
Seminar toimub pühapäeval kell 17.30–19.30 Pärnus hotellis “Strand” (Tammsaare pst 35).
Mõtteid Anatoli Nekrassovilt:
* Elu kõige suurem väärtus on suhted, esmajoones suhted mehe ja naise vahel.
* Kus on see hetk armastuses , mil mehe ja naise suhtesse tekib mõra? Kõik saab alguse lapsepõlvest! Naise , mehe ega tegeliku elu mõtet ei selgitata lastele perekonnas ega ühiskonnas. Seda ei tee keegi – ei perekond, kool, isegi ülikool mitte. Täiskasvanuellu astudes ei tea inimesed, miks ühinetakse paaridesse ja luuakse perekond – nad lihtsalt käituvad nii nagu teisedki. Ja siis ootab igaüks kaaslaselt, et just tema looks selle armastuse ja heaolu atmosfääri, mida loodetakse.
20. novembril toimub Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis Johannes Aaviku 130. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Sada aastat hiljem: keeleuuenduse poolt ja vastu“.
Ettekandeid on mitmetelt nimekatelt teadlastelt ja keelega seotud inimestelt nii Eestist kui mujalt maailmast. Üritusel osalevad ja pakuvad meeldivaid ja meeleolukaid teemakohaseid vahepalasid näitlejad Tallinna Linnateatrist ja Eesti Draamateatrist ning õpetajad-õpilased Vanalinna Hariduskolleegiumist. Toimuvad mitmed arutelud.
Selleaastase ökomessi peateemadeks on roheline majandus ja roheline elamine. Samad valdkonnad
tulitavad praegu ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Inimtegevusest põhjustatud kliimamuutused viivad paljud meeleheitele. Samas on säästlikuma tuleviku heaks igaühel võimalik midagi ära teha. Keskkonnamärgisega toodete ostmine on üks võimalus, kuidas olla säästvam tarbija ja seeläbi säästa ka loodust.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu ehk Põhjamaade valitsused otsustasid juba aastal 1989 võtta kasutusele ühtse ametliku keskkonnamärgise, mis aitaks tarbijatel parimaid tooteid välja valida. Sümboliks valiti rohelisel taustal luik – teisend Põhjamaade Ministrite Nõukogu logost. Hiljutise uuringu põhjal tunneb Luike 97 protsenti Rootsi tarbijatest, Norras on see protsent 94, Taanis 82, Soomes 88 ja Islandil 60. Nii võib julgelt väita, et Luik on võti Põhjamaade turule!
Ökomessil tutvustab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus luigemärgi põhimõtteid ja annab nõu, kuidas ökomärgist taotleda.
Allikas: norden.ee
Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus saab 5. detsembrini tutvuda Rootsi fotograaf Göte Aski fotonäitusega Gotlandi kiviaedadest. Selle väikse Näituse jaoks tegi autor valiku fotodest, mis on enamjaolt pärit 2008. aastast.
Johannes Mihkelsoni Keskus ja Friedrich Eberti Fond korraldavad 19. novembril Tallinnas teatris NO99 konverentsi „Sotsiaalne demokraatia eile, täna ja homme“. Konverentsi eesmärk on analüüsida demokraatlike ning sotsiaalsete väärtuste olukorda ja pakkuda välja lahendusi tulevikuks.
Tähistamaks eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum Põltsamaa muuseumis näituse „Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.
Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga. Ekspo
neeritud on valik vanemaid ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid ajalehe Postimees valmimisest 1930ndatel aastatel. Näha saab ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat jpm.
Tähendusrikas on, et niisugune suur väljapanek avati just Põltsamaa muuseumis. Aga just siinkandis Põltsamaa külje all Kuningamäel hakkas 1766. aasta hilissügisel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis Lühhike Öppetus, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar Lühhikese Öppetuse kümnendast numbrist. Unikaalsust näitusele lisab, et tegu on hetkel ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne külastajatele uudistamiseks välja on pandud. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk.
Näitus on Põltsamaa muuseumis avatud kuni 31. jaanuarini esmaspäevast laupäevani kella 10-16.
Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.
Pille Lille Muusikute Toetusfond (PLMF), Tallinna G. Otsa nim. Muusikakool ja Vene Kultuurikeskus ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed käivitasid õppeprojekti, mis on mõeldud nii vene kui eesti koolide vanemate klasside õpilastele.
Vene Kultuurikeskuse laval algasid maailma ühe tuntuima muusikali – Jerry Bock`i „VIIULDAJA KATUSEL“ proovid. Etendused toimuvad detsembri alguses Vene Kultuurikeskuses.
Muusikali lavastab Tiit Tralla. Osalevad G. Otsa nim. Muusikakooli lauluosakonna õpilased ja endised ning praegused Rahvusooper „Estonia“ lauljad. Kaastegevad on Vene Kultuurikeskuse tantsukollektiivide liikmed. Kammerorkestrit juhatab Eivin Toodo, kunstnik on Riina Vanhanen, tantsujuht Olga Privis, koormeister Aivar Leštšinski.
Etendused on eesti keeles sisuseletustega vene keelde. Tänu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi toetusele on koolidele suunatud õppeprojekti etendused tasuta pääsmetega.
Allikas: Pille Lille Muusikute Toetusfond
Neljapäeval, 18. novembril toimub interdistsiplinaarne festival “Hullunud Tartu”. Festival algab kell 14 Tartu endise psühhoneuroloogiahaigla (Staadioni 48) II korruse õppeköögis ja individuaalpalatites ning jätkub kell 20.30 Genialistide klubis (Lai 37).
Festivali nimevalikul said määravaks nii ürituse peamine toimumiskoht kui ka programm ise oma jõulisuses ja mitmekesisuses. “Hullunud Tartu” on osa hilissügisese Tartu pöörasest kultuurielust, tuues siia külalisi mujalt Eestist ja välisriikidest ning pakkudes osalejatele eri kunstiliikide simultaansest toimimisest tekkivat sünergiat.
“Hullunud Tartu” kuraatoriks on Jaan Malin (fotol), festivalil astuvad üles kirjanikud Doris Kareva, Triin Soomets, Peter Sragher (Rumeenia), Karl-Martin Sinijärv, Peter Waugh (UK/Austria), Aare Pilv, Hasso Krull, Philip Meersman (Belgia), Tobi Kunze (Saksamaa), Andres Ehin, Kristiina Ehin, Hanane Aad (Austria/Liibanon), Olavi Ruitlane, Igor Kotjuh, Katja Malin (Rootsi), Jürgen Rooste, Anti Saar, Jaan Malin, Jan Kaus, Erkki Luuk.
Muusika vallas kõlavad esmaettekanded Margo Kõlarilt ja Manus Johannes Oleskilt. Esineb ansambel Kreatiivmootor, dj rollis on Berk Vaher, Janika Kronberg, Aare Pilv, fs ja Triinu Ojamaa.
Festivali toimumise ajal on Staadioni 48 II korrusel näitused, kus on esindatud Ilmar Malini, Enn Tegova, Ahti Seppeti, Kristina Viina, Raivo Kelomehe, Elo Järve, Jüri Kase, Vello Vinna, Enn Põldroosi, Markus Kasemaa ja Andrus Kasemaa looming.
Festival korraldajateks on peale Jaan Malini Eesti Kirjanduse Selts ning Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Festival on osa Lugemisaasta programmist. Kultuurisündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn.
KAVA:
Staadioni 48 II korrusel:
14 – näituste avamine
14.45 – Doris Kareva, Triin Soomets, Peter Sragher, Kristiina Ehin
16 – Manus J. Oleski muusika
17 – Hanane Aad, Andres Ehin, Olavi Ruitlane, Karl-Martin Sinijärv, Philip Meersman
18 – Margo Kõlari muusika
18.45 – Igor Kotjuh, Hasso Krull, Tobi Kunze, Katja Malin, Jürgen Rooste
20 – ansambel Kreatiivmootor
Genialistide klubi I korrusel (Lai 37 taga):
20.30 – DJ-d Berk Vaher, Janika Kronberg
21.30 – Anti Saar, Peter Waugh, Jaan Malin koos Jan Kausi ja Aare Pilvega
23 – Erkki Luugi ettearvamatu performatiiv-kirjanduslik ülesastumine
23.30 – DJ-d Aare Pilv, fs, Triinu Ojamaa
Kalanduskeskuse rajab MTÜ Dirhami Kalurite Koda. Vana hoone lammutus on juba alanud, kalanduskeskuse esimene etapp peaks valmima järgmise aasta kalapüügihooaja alguseks. Esimese etapi valmisehitamiseks sai Dirhami Kalurite Koda Euroopa Kalandusfondi meetmest 4.1 ligi 3 miljonit krooni, sellele lisandub ligi 800 000 krooni suurune omaosalus.
Kalanduskeskuse esimesel korrusel on kavas avada muuseum, mis tutvustaks rannakalanduse traditsioone ja rannaelu, samuti eesti kalu. MTÜ Dirhami Kalurite Koda asutati läinud aasta lõpus ja see ühendab kohalikke rannakalureid.
Allikas: Lääne Elu, www.le.ee
Teisipäeval, 16. novembril antakse justiitsministeeriumis kuuele Eestimaa vaprale inimesele üle kodanikujulguse aumärgid. Aumärk on tunnustus kurjategijate tabamise või tabamisele kaasaaitamise eest. Kodanikujulguse aumärke antakse välja seitsmendat korda.
Allikas: Justiitsministeerium
Reedel sai nurgakivi Harku valda Tiskre külla ehitatav Alasniidu lastead, mis on esimene Public Private Partnership põhimõttel ellu viidav koostööprojekt Harku vallas. Lasteaed valmib 2011. aasta kevadeks ning uues majas saab olema 144 lasteaiakohta.
Harku vallavanema Kaupo Rätsepa sõnul on Alasniidu lasteaed oluline projekt, kus vald ja erasektor on leidnud võimaluse teha koostööd. „Valla elanike arv on viimastel aastatel suurenenud eelkõige just lastega perede arvelt ning lasteaiakohtade nappus on meil tõsine probleem.“
Rätsepp selgitas, et riik on pannud omavalitsustele ülesandeks tagada oma valla kodanikele lasteaia koht, samas aga on seadnud mitmeid piiranguid – vähendanud omavalitsuste tulubaasi, ka on omavalitsustel keelatud laenu võtta. „Selline olukord sunnib valda leidma uusi võimalusi ja alternatiive, et talle pandud kohustusi siiski täita,“ ütleb ta. „Koostöö Arco Vara ning YIT Ehitusega on heaks võimaluseks lahendada lasteaiakohtade probleem erasektori toel. Usun, et see projekt kujuneb edukaks ja et ka tulevikus tehakse erasektoriga koostööd.“
Uue lasteaiahoone omanikuks on Arco Vara AS 100-protsendilisele tütarettevõttele Arco Investeeringute AS-ile kuuluv Alasniidu LA OÜ ning üürilepingu kohaselt võtab Harku vald lasteaia omanikult üürile 12 aastaks. Hoone ehitab AS YIT Ehitus ning selle maksumuseks kujuneb 21 miljonit krooni.
Allikas: Harku vallavalitsus
Kaitseliidu Viru malev korraldab täna, isadepäeval, Rakveres kell 12-16 koostöös teiste jõuametkondadega, Lääne-Viru maavalitsuse ja Põhjakeskusega tasuta perepeo, mille eesmärk on pereväärtuste, eeskätt isa rolli väärtustamine.
Isadepäeval astub Viru maleva võitlusgrupp esmakordselt üles demonstratsioonesinemisega, kus jao suurune üksus ründab kuulipildujapesa. Võitlusgrupi jagu kasutab demonstratsioonesinemisel manöövri sooritamiseks oma relvade – kuulipildujad ja tankitõrjerelvad – tuld. Lisaks miinipildujatuld ja kattesuitsu.
Näitusel pannakse välja tehnika, relvastuse ja erivarustuse atraktiivsem osa. Võimalus on tutvuda soomuki, sõiduvahendite, eritehnika, relvade, varustuse ja vormiriietusega. Suuremat osa väljapandust on külastajatel võimalik oma käega katsuda ning väljast ja seest uudistada, samuti ise kuulipildurist ja automaadist laskmist proovida.
Masinate poole pealt on uudistamiseks ka politsei- ja piirivalveameti konvoibuss, patrullauto ja mootorratas. Lisaks näitab oma oskusi jäljekoer Nero koos koerajuhiga.
Piirivalvur tutvustab oma valdkonna töid ja tegemisi. Kriminalist demonstreerib, kuidas avastada sündmuskohal jälgi. Kohal on ka noorsoopolitseinikud, kes tegelevad lastega. Lastele pakutakse palju muudki huvitavat.
Allikas: Naiskodukaitse Viru ringkond, korraldustoimkond
Viies ja ühtlasi viimane looduskaitse 100. juubelile pühendatud RMK matka- ja muusikaüritus toimub Eesti kõige väiksemas rahvuspargis – Karula rahvuspargis – pühapäeval, 28. novembril. Huvilistel tasub nimi aegsasti kirja panna, sest päev tuleb põnev ja rahvarohke.
Karula rahvuspark on loodud 1993. aastal eesmärgiga säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastike ning kultuuripärandit. Matkapäev algab Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures Ähijärvel. Üritusel osalejatel on võimalik tutvuda erinevate matkaradadega, teha sõitu hobuvankril ning osaleda töötubades.
Kontserdid toimuvad sel korral esimesele advendile kohaselt Sangaste kirikus, kus üles astuvad Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal) ning külalisena Tõnis Mägi. Kontserte toimub kaks, algusaegadega kell 14.00 ja kell 16.00.
Bussid kontserdipaika Sangaste kirikus väljuvad külastuskeskuse juurest Ähijärvelt vastavalt kell 12.00 ja kell 14.00. Bussireise on saatmas giidid, kes tutvustavad reisil rahvuspargi vaatamisväärsusi ja teele jäävaid paiku. Peale kontserti sõidavad bussid Ähijärvele tagasi.
Matka- ja muusikaüritusele Ähijärvele saab tulla tasuta eribussidega Valgast, Võrust, Tartust, Viljandist, Pärnust ja Tallinnast. Korraldajad paluvad ühtlasi teha juba eelnevalt valiku kahe kontserdiaja vahel ning järgida soovitusi päeva sisustamiseks. Oma valiku saab ära märkida registreerimisel, mis tagab ka koha bussis Ähijärve – Sangaste – Ähijärve. Samuti on tagatud tasuta lõunasöök vaid neile, kes on end eelnevalt registreerinud. Loe lähemalt siit.
Allikas: RMK
