Kambja rahvas saab soojema toa

Kambja aleviku kortermajade rahvas ja asutused võivad eelseisvat talve tervitada rahuliku südamega, sest tänavu rekonstrueeriti suurem osa kaugküttetorustikust ja see vastab nüüd tänapäeva normidele.

Kui senini saatis katlamaja torusid mööda kuuma vee nii keskküttesüsteemi kui ka kraanidesse, siis nüüd on igas majas oma soojasõlm, kus kraanivett soojendatakse. Nii vähenevad soojakaod, kuna kuum kraanivesi ei saa enam pikkades torustikes jahtuda.

Kokku vahetati Kambja alevikus välja 1486 meetrit kaugküttetorustikku, välja jäid uue koolihoone ja tervisekeskuse küttetorustik, sest nende rajamisel on kasutatud juba tänapäevaseid tehnoloogiaid ja materjale.

Nõnda suure tööks taotleti toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Ettevõtmine läks maksma 2 785 000 krooni, lisaka käibemaks.

Pahklas tuleb sotsiaalse talupidamise ümarlaud

Foto: Pahkla Camphilli küla
8. detsembril toimub Pahkla Camphilli külas sotsiaalse talupidamise ümarlaud. Ettevõtmise eestvedajaks on Eesti maaeluvõrgustik koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga.

Sotsiaalne talupidamine on uuenduslik lähenemine, mis kätkeb endas kahte peamist mõistet: põllumajanduse mitmekesistamine ja kogukonnapõhine sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalne talupidamine võib hõlmata kõiki põllumajanduslikke tegevusi, nii taime- kui ka loomakasvatustegevusi koos sotsiaalteenustega näiteks taastusravi, sotsiaalne kaasamine, puuetega inimeste tööhõive jms.

Sotsiaalse talupidamise sihtrühm võib olla nii füüsilise kui ka vaimse puudega inimesed, narko- ja alkoholi taastusravi saajad, hüperaktiivsed lapsed, pikaajalised töötud (heitunud) jt. Peamiseks sotsiaalse talupidamise eeliseks eelnimetatud tegevustes on nende kaasamine põllumajanduslikku tegevusse, st töö taimede ja loomadega.

Pahkla Camphilli Küla rajati 1992.aastal intellektipuuetega noorte elu korraldamiseks. See on osa ülemaailmsest Camphilli liikumisest, mis sai alguse 1939.aastal Šotimaal Karl Königi (1902 – 1966) juhtimisel. Camphilli liikumise eesmärk on luua kogukondi, kus erivajadustega inimesed saavad elada, õppida ja töötada üheskoos teistega sotsiaalselt tervetes, vastastikusel lugupidamisel põhinevates suhetes.

Tänaseks on üle kogu maailma sadakond Camphilli keskust, kõik pühendunud tervisliku sotsiaalse elu korraldamisele kogukondades, mis hõlmavad lapsi, noorukeid, täiskasvanuid ja vanureid. Camphill on inspireeritud austria filosoofi ja haridustegelase Rudolf Steineri (1861-1925) kristlikest ideaalidest ja põhineb iga inimese vaimse ainukordsuse tunnustamisel, sõltumata tema puudest, usust, rahvusest või rassist.

Ümarlaua ajakava vaata siit ja Pahkla Camphilli küla kohta loe lähemalt siit.

Allikas: maainfo.ee, pahklack.org

Järvamaa muuseumis valmistatakse õlgedest pühadeilu

Järvamaa muuseum laseb jõulud tuppa 1. detsembril näitusega „Õlesed jõulud”. 4. detsembril kella 10-14 toimuvas töötoas jagab muuseumi programmijuht kõigile huvilistele õlest jõulukaunistuste valmistamise saladusi.

1.-22. detsembrini liigub majas ringi jõulusokk ja lastele tutvustatakse vanade eestlaste jõuludeks valmistumise kombeid: mida ja kuidas söödi-joodi, millised olid inimeste uskumused ja tavad.


Muuseumituppa toodud õlgedel mängitakse vanu jõuluaja mänge ja lahendatakse mõistatusi. Valmistatakse õlest jõuluehteid ja kaunistatakse nendega jõulupuud.

Muuseumitundidesse tuleb eelregistreeruda telefonil 385 1867.

Helme valda tuleb kergliiklustee

Valgamaal Helme ja Linna küla vahele rajatakse kergliiklustee, kirjutab ajaleht Valgamaalane.

Töid alustati 11. novembril. Kava kohaselt peaks kergliiklustee valmima 2011. aasta juulis.

Kõnnitee algab Helme ordulinnuse varemete esisest parklast ja suundub paralleelselt Valga–Uulu maanteega selle parempoolsel küljel Linna külast läbi Jaan Sootsi sünnikohta viiva teeristini. Kergliiklustee kogupikkuseks kujuneb 3,7 kilomeetrit.

Linna küla piiridesse jääv teelõik on plaanis ka valgustada.  

Luke mõisas avatakse kinkide valmistamise töötoad

Jõulukuu kolmel pühapäeval, 5., 12. ja 19. detsembril on Nõo vallas Luke mõisas avatud jõulukinkide valmistamise töötoad.

5. detsembril saab teha viltimistehnikas ehteid ja klaasimaalimise tehnikas küünlaaluse või vaasi ning meisterdada liiva- ja lõhnakaarte.


12. detsembril on plaanis seebivalmistamine, saab teha viltimistehnikas jõuluehteid jne. 


19. detsembril on võimalik valmistada salvrätitehnikas seinapilt ning maalida kingituseks portselanist tass või taldrik, samuti teha pühadeteemalisi liiva- ja lõhnakaarte.


Registreerumine: info@lukemois või tel 508 8359. 



Eesti parimad e-teenused saavad veebikleebise

Eesti parima e-teenuse konkursi võitjad saavad esimest korda koduleheküljele veebikleebise, mille järgi tunneb internetikasutaja ära tiitlivõidu noppinud e-lahendused.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Margus Püüa sõnul on tegu digitaalse kvaliteedimärgiga, mis suurendab inimeste teadlikkust Eesti parimate e-teenuste kohta. „Kui hea teeninduse kuu raames enim kiita saanud ettevõtted saavad oma uksele panna tunnustava kleebise, siis parimate e-teenuste pakkujad saavad nüüd kasutada spetsiaalset tunnusmärki oma koduleheküljel,” lisas Püüa.

Veebikleebise „Parim e-teenus 2011” saavad konkreetsed e-teenused, mis on pälvinud ekspertidest koosneva žürii tunnustuse ning läkitatakse võistlustulle maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award (WSA) 2011.

Konkursil saab kandideerida kuni järgmise aasta 16. jaanuarini, võitjad valib žürii välja veebruaris.

Rohkem infot: www.e-konkurss.net.

Valgehobusemäe suusakeskus kutsub talverõõme nautima

Möödunud nädalavahetusel avati Albu vallas asuvas Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses lumelauanõlv ja suusarajad, annab teada Järvamaa infoportaal.

Rajatraktoriga on sisse sõidetud 3 ja 5 km rada, kus saab sõita nii klassikalises kui ka uisustiilis. Valgustatud suusarada on avatud iga päev kuni kella 21ni. Laskumisnõlv on valgustatud reedel, laupäeval ja pühapäeval kuni kella 21ni. Lumelauakool alustab tööd detsembri alguses.

Avatud on ka laste kelgumägi. Lumerõngarada avatakse hiljem, kui rada on jõutud katta kunstlumega.

Külastuskeskus on avatud iga päev kella 10-20. Keskusehoones on avatud suusavarustuse laenutus, kohvik, saunad ja pesuruumid. Detsembris avatakse nädalavahetustel ka väikelaste hoiutuba.

Rõuge vald otsib aasta ettevõtjat ja ettevõtet

Rõuge vallavalitsus ootab ettepanekuid valla aasta ettevõtja 2010 väljaselgitamiseks. Kandidaate võivad esitada kõik asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud.

Rõuge vallas tegutsev äriühing/ettevõtja peab vastama alljärgnevatele kriteeriumitele:
1. Ettevõtte tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Rõuge valla elukeskkonda ja inimeste heaolu.
2. Ettevõte on suurendanud elanike tööhõivet, sissetulekuid.
3. Ettevõte on suurendanud Rõuge valla tuntust, muutnud valla atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele.
4. Ettevõte on aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Ettepanekud vaatab läbi volikogu arengukomisjon ning otsuse kinnitab vallavalitsus. Ettepanekuid oodatakse valla kantseleisse 6. detsembriks 2010. a aadressil Ööbikuoru 1 Rõuge alevik 66201 Rõuge vald või meili teel vald@rauge.ee

Pärnus toimus rahvamajade mess

Nädalavahetusel Pärnus peetud esimesel maakondlikul rahvamajade messil leiti, et rahvamajad saaksid kodukandile kasulikud olla turistide ligimeelitamisel, vahendab ERR.

Kokku on Pärnumaal üle 40 rahvamaja, neist enamik saatis Pärnusse Nooruse majja esimesele maakondlikule rahvamajade messile ka oma kollektiivid või esindajad. Tutvustati oma võimalusi ja näidati oskusi.

Rahvakultuurikeskuse Pärnumaa spetsialisti Kati Põldotsa sõnul toimus messi raames ka rohke osavõtuga ümarlaud „Kuidas kultuur turismile kosja läheb?”, kus jagati tarkusi, kuidas rahvamajad saaks kodukandi turismi edendamisel senisest kasulikumad olla.

Pärnumaal on siin omad eelised. Pärnu on ju territooriumilt Eesti suurim maakond ja ainukene maakond, kes saab tõepoolest välja öelda 11 000 aastat ajalugu.

Korraldajate kinnitusel ei jää esimene Pärnumaa rahvamajade mess kindlasti viimaseks.

Tuleva aasta pärimuspeo passid tulevad müügile

Homme, 1. detsembril jõuavad müügile 2011. aasta Viljandi pärimusmuusika festivali passid.

Balti- ja Põhjamaade suuremate vabaõhufestivalide hulka kuuluva pärimuspeo pealik Ando Kiviberg avaldas veendumust, et 28.-31. juulini 2011 aset leidev XIX pärimusmuusika festival paneb Viljandi lossimäed ja südalinna lõbusalt pulbitsema – samamoodi, nagu see on olnud eelmiste festivalide aegu.

Sedapuhku on korraldajad otsustanud festivali keskmesse tõsta rütmilisuse. „Eesti pärimusmuusika on olnud valdavalt meloodiakeskne, mistõttu loodame, et pealkiri „Rütm ja pulss” innustab muusikuid oma pillidel rütme üles leidma ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerima. Usun, et sellest saab taas kord üks ühtehoidev pidu, kuhu on teretulnud kõik noorusliku meelelaadiga õnnelikud inimesed, kellele pole võõras ka armumis- ja süvenemisvõime,” ütles Kiviberg.

Programmipealik Tarmo Noormaa selgitas, et välisesinejaid valides peetakse silmas ennekõike neid Euroopa ja muu maailma piirkondi, kus rütmipillidel on olnud traditsiooniliselt suur tähtsus. „On oodata ansambleid, näiteks Baskimaalt ja Galiciast, Quebecist, Venemaalt, aga ka niinimetatud kolmanda maailma riikidest.” Kokku on põhiprogrammis ligi 70 kontserti, millele lisanduvad arvukad esinemised Rohelisel vabalaval ja Tantsupõrandal.

Täpsem info festivali passide kohta: www.folk.ee/festival

Allikas: Rannar Raba

Otepääl särab jõulupuu kõrval valla vapiloom karu

Üle Eesti süüdati nädalavahetusel linnade ja väiksemate asulate jõulukuuskedel advendituled, Otepääl paelub tänavu traditsioonilise tuledes jõulupuu kõrval pilku ka 1,8 meetri kõrgune LED-lampidel põhinev karuinstallatsioon.

Otepää jõulupuud ja karuinstallatsiooni saab imetleda kuni kolmekuningapäevani.

Karu pea kujutis ehib ka Otepää valla vappi ja lippu.

Kõlleste spordiklubi renoveerib kooli juures olevat võimlat

MTÜ Kõlleste Spordiklubi renoveerib ligi miljoni krooni eest Krootuse põhikooli juures oleva spordihoone, kirjutab Põlvamaa ajaleht Koit.
 
Päevasel ajal toimuvad hoones õpilaste kehalise kasvatuse tunnid, õhtuti ja puhkepäeviti on võimla spordiklubi liikmete ja kõigi spordihuviliste vallaelanike käsutuses. 



Remondi käigus vahetatakse spordisaali ja abiruumide aknad ja uksed. Spordisaali aknad tellitakse purunemiskindlast klaasist ning need peaksid isegi pallilöökidele vastu pidama. Hoone välisseinad soojustatakse penoplasti, kivivilla ja tuuletõkkeplaatidega ning krohvitakse.

Tööd peaksid lõppema veel sel aastal.

Sirje Rump: tulin veoautoga Setomaale unistusi täitma

 

Keraamik Sirje Rump Uusvada külas. Foto: Ahto Raudoja

Selle tumeda juuksepahmakaga, pruunide ülisäravate silmadega naerusuise Uusvadasse elama tulnud keraamiku Sirje rõõmsameelsus võtab lihtsalt õhku ahmima – ta on endale Setomaale rajanud kodu, töökoha ja imedemaa, kus täituvad unistused.

Kust sa üldse pärit oled, Sirje?
Ma tulin Setomaale suure veoautoga Tartust. Ema poolt on mul suguselts Saverna kandist, isa poolt Tartust.
Elad praegu Setomaal Uusvada külas. Miks sa just sinna elama läksid?
Mul oli üks unistus – maale elama ja oma kunstiateljee-töökoda kodus. Ühel hetkel tundus, et nüüd on õige aeg. Alustasin majaotsinguid ikka Tartu ümber, aga ring läks järjest suuremaks ja rohkem lõuna poole, kuni aasta pärast leidsin ennast Uusvada külas. Sellele aitasid kaasa ka mu kallid sõbrad, kes Setomaalt pärit on. Muidugi ka aidauks ja suur vene ahi keset tuba, mis lausa kutsusid mind sinna majja elama.
Millist tähelepanu sa oma lähedastelt pälvisid, kui teatasid, et lähed nüüd Setomaale elama?
Mu isa lubas mulle kohe, et kui tüdinen sellest perifeeriast, siis üks maja on mul tsivilisatisoonis ootamas. See maja ootab ikka veel seal. Aga mu sõbrad kergitasid vuntsi, olid rõõmsad ja tervitasid mu ideed. Miks? Sest meil on siin väga lõbus, kui nad mulle külla tulevad. Avastame koos uusi paiku ja inimesi siin Setomaal.
Kuidas sind Setomaal vastu võeti?
Mul on siin ülitore naaber Ode, tema tutvustas mind külarahvale. Kõik on väga sõbralikud. Ode on mul nagu seletav sõnaraamat: kui ma millestki aru ei saa, siis koputan tema uksele ja ta tõlgib mulle, tulnukale. Loe edasi: Sirje Rump: tulin veoautoga Setomaale unistusi täitma

Ilma- ja muid uudiseid Põhja-, Ida- ja Lääne-Eestist

Kristel: Ida-Eestist niipalju, et Peipsi on silmapiirini jääs. Roostiku servades on vesi veel lahti, kaugemal on näha “väikesi jäämägesid”. Külarahvast jääl ei ole, kõigi korstnad aina tossavad – kogu võhm läheb kütmisele, jääpangalt kalapüüki ei harrastata. Seega piirivalvuritel ka vähem tööd 🙂

Ekke-Kristian: Põhjas tõesti ainult sajab. Iga öö ja iga päev.

Mikk: Öösel Läänemaalt läbi Tallinna ja Rakvere kodu poole sõites vajus auto termomeeter Rakvere lähistel miinus 24-ni. Külm on tõesti krõbe!

Mikk: Läänemaa külarahvas pidas eile Üdruma külamajas aru teemal “Kiida vanu ja õhuta noori!” Kuuetunnises avatud ruumi arutelus koorus kirgas mõte alustada liikumist “Lapsed kaasa!” Tegelikult on täiesti võimalik võtta lapsi kaasa konverentsidele ja koosolekutele. Ja kui laps hakkab väga jonnima või karjuma, siis on pahatihti viga ettevõtmise õhustikus ning suhetes.

Alates tänasest saab arutleda visoonipäevade ideede üle

Tänasest kuni viienda detsembrini on kõigil võimalus arutleda ja toetada Eesti maakondade visioonipäevade ideid. Visioonipäevadel mõtles üle Eesti ligi 300 inimest, milline on  maailmas edukas ja koduselt armas Eesti.

Maakondade arutelude aluseks olid ekspertide poolt pakutud võtmeteemad majanduse ja ühiskonna arendamiseks. Iga  teema raames töötasid osalejad välja oma ettepanekuid, mis on avaldatud veebikeskkonnas http://ideeturg.arengufond.ee

Veebikeskkonnas enim toetust kogunud ettepanekud esitatakse aruteluks Kasvuvisiooni  kokkuvõtvale Eesti tuleviku foorumile, mis toimub 7. detsembril Tallinnas.
Visioonipäev on osa Arengufondi eestvedamisel toimuvast Kasvuvisioon 2018 koostamisest.

Allikas: Cathy Reiljan

Varstu noored räägivad vaesusest ja vastutusest

Sel neljapäeval, 2. detsembril toimub Võrumaal Varstu kultuurikeskuses ettevõtluspäev “Tuulteroos”,  millega soovitakse elavdada diskussiooni vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse põhjustest ning aktiveerida Võrumaa noori ettevõtlusega tegelema.

“Oleme omavahel arutanud, et tihti aitab vaesusele kaasa ellusuhtumine: inimene seisab iseenda varjus ja mõtleb, miks siin nii pime on,” sõnastas ettevõtluspäeva lähtepunkti MTÜ Varstu Noorteklubi Kõgõkogo juhendaja Lea Mändmets. “Probleem, millele noored lahendusi otsivad, on: kuidas tulla iseenda varjust välja ja elada täisväärtuslikku elu?”

Päev algab meeskonnakoolitusega ning jätkub improvisatsiooniliste töötubadega, mida viivad läbi lavastajad-näitlejad Tarmo Tagamets jaMarianne Kütt ning majandusõpetaja Neidi Hansen.

Ettevõtluspäevast osa võtvad Kanepi, Valga, Mõniste ja Varstu noored on ette valmistanud ka kodutööd – lühietendused sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise vaesumise põhjustest ning probleemidest.

Päeva teises osas reklaamivad oma tooteid õpilasfirmad, kes on ka aktiivselt kaasatud ürituse korraldusse. “Näiteks on üks õpilasfirma koostanud “Tuulteroosi” kiidukirjad, teine tegi vanadest tsiklimootori juppidest auhinnad, kolmas valmistas ürituse nimest lähtuvaid paberist volditud kunstilised kaunistused ning neljas õpilasfirma vastutab ürituse konfereerimise (teadustamise)  eest,” selgitas Lea Mändmets.

Allikas: Lea Mändmets

Eksperimenta! esitleb finaalvooru pääsenud autoreid

Kolmapäeval, 1. detsembril kell 17.00 avatakse Tallinnas Vabaduse platsi all, jalakäijate tunneli Eksperimentaalgaleriis näitus “Kuidas ma siia sain?“.

Galeriis saab tutvuda üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast väljavalitud parimate noorte kunstnike projektidega.
“Eesti eelvoorude tulemusi võib pidada väga huvitavaks, professionaalsete kunstnike ja kuraatoriga koos töötamine on uudne kogemus nii noortele endile kui kunstiprofessionaalidele. Mitmest voorust koosnev üle-eestiline Talendijaht ei ole kindlasti kõige lihtsam viis ühe näituse kokkupanekuks, kuid kuna Eksperimenta! eesmärk on jõuda võimalikult paljude koolinoorteni ja tekitada jätkusuutlikke muutusi üldhariduskoolide kunstiõpetuses, oli see möödapääsmatult vajalik,” sõnas Eksperimenta! eestvedaja ja Sally Stuudio direktor Annely Köster.

Näituse avamisel kuulutatakse välja need autorid, kelle tööd kandideerivad 2011. aasta koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni.

Eksperimenta! on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi üks suursündmustest, mis esitleb 14-19-aastaste noorte kunstnike loodud kaasaegset kunsti 14 riigist. Eksperimenta! toimub 26. aprillist 14. juunini 2011.a. Tallinna Lauluväljakul ja seda ümbritseval välialal ning Maarjamäe lossis. Rohkem infot veebilehel www.eksperimenta.net.

Näitus on avatud 1. – 14. detsember 2010.
Allikas: Kerli Kehman

Osulas õpetatakse seebi tegemist

Osula Külaseltsis saab nii käesoleval kui ka järgmisel nädalal õppida seebi tegemist

Just selliseid seepe on võimalik õppida ise valmistama. Foto: Ene Kerge

Õpitoas saadakse teada, millised on erinevate lisandite kasulikud omadused ning kuidas  neid seebi tegemisel kasutada, milline peab olema segu vahekord. Sulanud seebimassile lisatakse soovitud lisandid ning valatakse seep vormi.

Glütseriini seebi õpitoad toimuvad:
4. detsembril kell 11.00
8. detsembril kell 18.00

Külmprotsessmeetodil seebi valmistamise õpituba toimub:

4. detsembril kell 13.00
8. detsembril kell 19.00

Õpituba kestab  kuni 2 tundi, osalemistasu glütseriiniseebi õpitoas on 75.- krooni
ja külmprotsessi meetodi õpitoas on 150.- krooni.

Õpitubadesse pääseb ainult eelregistreerimisega: 52 999 550, ene.kerge@mail.ee

Allikas: Ene Kerge

Hetero materialiseerub üheks õhtuks

4. detsembril, kell 20.00, Võru Kultuurimajas Kannel materialiseerub vaid üheks unustamatuks õhtuks kaheksakümnendate salapäraseim Eesti rock-grupp: esineb paljude festivalide laureaat, karismaatiline ansambel Hetero.

Vaatamata 30-seks saamisele on Hetero endiselt löögijõus ja tähistab juubelit ülevaatega oma loomingu paremikust
parimas võimalikus koosseisus. Publiku kütab üles Võru kollektiiv Rahe. Meenutusi, vestlusi, liikuvaid ja seisvaid pilte kommenteerivad peasüüdlased ise.

MTÜ Taevapõder kuulutab välja ka Hetero raamatu, CD ja DVD ettevalmistamise, et tehtu saaks väärika jäädvustuse. Siit palve kõigile, kelle kodudes ja mälusoppides võivad peituda mingidki ansambel Heteroga seotud materjalid kas
lihalikul või efemeersemal kujul (fotod, filmi- ja videolõigud, helisalvestused, artiklid, eelkõige aga eredad mälestused).

Oma leidudest palume teada anda meiliaadressil: taevapoder@gmail.com

Allikas: Meelis Zappah Jaanimägi

Saabunud on aeg taotleda võrgupüügiluba

Peipsi ja Lämmijärve kalastuskaardi taotlusi nakkevõrguga püügiks 2011. aastal saab esitada alates 1. detsembrist 2010. Järgmisel aastal on võimalik nakkevõrguga püüda 15. märtsist kuni 5. maini. Loa hind nimetatud perioodiks on 6.39 eurot ehk 100 krooni.

Taotluste vastuvõtt algab kell 9.00 Keskkonnaameti Tartu kontoris (Aleksandri 14, 3. korrus) ja ka Jõgeva kontoris (Aia tn 2). Ühele isikule saab väljastada vaid ühe kalastuskaardi. Internetis saab taotlusi esitama hakata samuti alates kella 9st. Vaata täpsemat infot siit.

Allikas: Tartumaa.ee

Tule õhtul Värska tantsuklubisse

Täna õhtul kell 19.00 toimub Värskas tantsuklubi, kus õpitakse rahvalikke tantse elava pillimängu saatel. Tavapärane tantsuõhtu on selline, kus üheskoos õpitakse erinevaid seto ja muid rahvalikke tantse ja ikka nii, et pillimees võtab nurgas meloodia üles.

Tantsuõhtu on hea koht perega ajaveetmiseks, sest sel ajal kui emmed-issid tantsivad saavad pere väiksemad liikmed omavahel mänge mängida või miks ka mitte tantse õppida. Ühisele teelauale võta kaasa head-paremat!

Allikas: polvamaa.ee