Tsirguliinas said kokku Valgamaa vokaalansamblid

26. märtsil toimus Tsirguliina rahvamajas Valgamaa vokaalansamblite päev ehk võistulaulmine, annab teada Valgamaa infoportaal.

Vokaalansamblite päev on traditsiooniline maakondlik lauluüritus, mis toob kokku maakonna vokaalansamblid.
Võistulaulmisel osales 15 ansamblit.

Žürii, kuhu kuulusid koorijuhid ja muusikaõpetajad Margit Aigro-Siibak ja Liilia Anijärv, andis oma poolehoiu järgmiselt:
parim eakate ansambel – Tõrva kultuurimaja ansambel Meenutus, juhendaja Milvi Kalpus;
parim segaansambel – Valga ansambel Enelas, juhendaja Lenel Rand;
parim meesansambel – Valga meeskvartett Enelas, juhendaja Lenel Rand;
parim naisansambel – Tõrva kultuurimaja ansambel Hermes, juhendaja Reet Koppel.

Anti välja ka eripreemiad:
naiste üleskütmise eripreemia – Puka meesansambel, juhendaja Evald Raidma;
hingestatud laulu eripreemia – naisansambel Enelas 50+, juhendaja Lenel Rand;
särtsakuse ja vabadusejanu eripreemia – Lüllemäe kultuurimaja eakate ansambel, juhendaja Helle Karja.

Kagu-Eesti vokaalansamblite päev toimub 3. aprillil Misso rahvamajas.

Kutsekoolid korraldavad Lõunakeskuses infopäevad

1. aprillil kella 15-19 ja 2. aprillil kella 10-14 toimuvad Tartu
Lõunakeskuses kutsekoolide infopäevad.

Tegu on Liivimaa Kutsekoolide Ühenduse esimese avaliku ühisüritusega, kus 12 kutsekooli jagavad infot õpivõimaluste kohta. Teavet edastavad õpilased, kohal on maskotid.

Infopäevadel osalevad Heino Elleri nim Tartu muusikakool, Järvamaa
kutsehariduskeskus, Luua metasnduskool, Olustvere teenindus- ja
maamajanduskool, Põltsamaa ametikool, Räpina aianduskool, Tartu kunstikool, Tartu kutsehariduskeskus, Valgamaa kutseõppekeskus, Vana-Antsla kutsekeskkool, Viljandi ühendatud kutsekeskkool ja Võrumaa kutsehariduskeskus.

Kylauudis.ee tänab

Koolitusel osales ka koer Kofi. Foto: Elina Kononenko

Kylauudis.ee tegijad ja Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts tänavad kõiki, kes tulid tormisel laupäeval, 26. märtsil koos mõtteid mõlgutama, kuidas teha ühiselt paremini kodanikuajakirjandust.

Täname esinejaid Henn Sarve, Ragne Kõutsi, Sulev Valnerit ja Erkki Peetsalut ning kõiki kohalviibijaid huvitavate mõtetete eest!

Suur aitäh rõugelastele Kerli Kõivule ja Jaanus Margile, kes meile õdusa Rõuge noortekeskuse maja usaldasid ja seminari korraldada aitasid!

Järvamaa otsib oma suveniiri

Järvamaa arenduskeskus kuulutab koostöös Paide turismiinfokeskusega välja konkursi „Järvamaa suveniir 2011” sooviga mitmekesistada Järva maakonda tutvustavate suveniiride valikut ning ärgitada tootjaid looma piirkonda iseloomustavaid meeneid, annab teada Järvamaa infoportaal.
 
Suveniirikonkurss kestab 29. märtsist kuni 31. maini 2011. Osaleda võivad üksikisikud, äriühingud, ettevõtjad, seltsingud, huvi- ja hobigrupid ning kõik turismindusest huvitatud.

Konkursile laekunud tööde hulgast valib võitjad Järvamaa arenduskeskuse hindamiskomisjon koos kõigi konkursist huvitatutega, kes hindavad töid Järvamaa infoportaalis. Auhinnatud tööd võivad edaspidi kasutada märget „Järvamaa suveniir 2011“. Võitjad kuulutatakse välja 17. juunil turismiinfokeskuse uute ruumide avamisel.

Järvamaa arenduskeskus korraldab suveniirikonkurssi teist korda. Esimesel korral laekus kaheksa tööd, kuid peapreemia jäi välja andmata. Seekord oodatakse rohkem lihtsaid, taskukohaseid ja praktilisi meeneid, mida on võimalik kinkida ise külla minnes ja ka turistil kaasa osta, meenutamaks külastatud piirkonda.

Konkursi täpsed tingimused on kättesaadavad Järvamaa infoportaali kodulehel www.jarva.ee/turism. 

Rõuges said nädalavahetusel kokku maateatrid  

26. märtsil toimus Võrumaal Rõuge rahvamajas Kagu-Eesti maateatripäev, sellest võttis osa kaheksa näitetruppi Võru-, Põlva- ja Valgamaalt.

Žürii koosseisus Katrin Luts, Triinu Ojar ja Ingrid Välbe andis välja järgmised tiitlid:
 parim lavastus: Lasva talunike näitering – etendus „Buss” (J. Rahmani etenduse „Sõit” ainetel);
 parim näitleja: Sirje Palmik Karisilla külaseltsi näiteringist lavastuses „Puhkekodusse!” (J. Järveti loo „Kits kärneriks” alusel);
 parim lavašõu: Parksepa keskkooli näitering – „7 vanatüdrukut” (tantsuline meeskonnatöö);
 parim klassika tõlgendus: Uue-Antsla vanaemade näitering lavastusega „Pärijad” (O. Lutsu järgi).
 
Ära märgiti Ale Annuse (Tsooru näitering) ja Allan Sarniku (Hargla näitering) head osatäitmised ja perfektsed murdekeele kasutajad Mart Lissmann (Puiga näitering) ja Asta Mäeorg (Tõrva näitering).
 
Maateatritele tõid lõbusa tervituse Võru linnateatri näitlejad, esitades katkendeid oma uuest etendusest „Loomad”.
 
Kagu-Eesti maateatripäeva korraldas Rõuge rahvamaja.

Riina Kööts

Parksepa keskkooli
näiteringi rahvas,
keda tunnustati
parima lavašõu eest.
Foto: Martin Mark

Ruusal näeb meeste šõutantsu

Laupäeval, 2. aprillil kell 19 avatakse Põlva maakonnas Ruusa kultuurimajas meeste šõutantsu festival.

Esinevad Põlva maakonna meestekollektiivid, Meeksi Mehed Tartumaalt ning tantsurühm Lender Saaremaalt.

Naljakuule kohase estraadikavaga astuvad üles Vana-Koiola mutikesed.
Tantsumuusikat teevad Krall&Kurvits (ansamblist Pasadena).

Info ja kohtade broneerimine tel 517 6288.

Kevadpealinn Türi ootab tulbipäevale

1. aprillil algusega kell 13 toimub Türi kultuurimajas tulbipäev.

Tulbipäeval näeb näitust: eksponeeritud on ligi 50 tulbisorti. Müüakse lõiketulpe. Tulpide hingeelust räägivad tulbikasvatajad ja kollektsionäärid. Avatud on nõustamisnurk.

Töötubades saab tulpe viltida ja klaasvitraaži teha, tulbikaarte meisterdada. Avatud on kunstitööde näitusmüük. On võimalik lasta end koos lemmiktulpidega pildistada.

Sissepääs tulbipäevale on tasuta.

Rohkem infot: www.kevadpealinn.tyri.ee

Genealoogia selts kutsub Valjala kihelkonnaga tutvuma

Eesti Genealoogia Seltsi Saaremaa osakond korraldab 2. aprillil Valjala kihelkonna päeva. Huvilisi oodatakse kella 11-15 Kuressaare päevakeskuse II korruse saali (Tolli 9). 

Esinevad Ester Vaiksaar, Bruno Pao, Mihkel Koppel, Arvi Truu. Tutvustatakse ka Valjala-teemalisi trükiseid.

Valjala kihelkonna uurijad saavad eksponeerida oma sugupuid ja uurimusi.

Moostes saab helimaastikel mängida

2.-3. aprillil toimub Mooste kunsti ja sotsiaalpraktika keskuses (MoKS) Hannes Heyne heli-workshop „Mängides helimaastikel”. Tegemist on MoKSi helitöötubade sarja avalöögiga.

Osalejail on võimalus proovida, kuidas kõlavad eri rahvaste pillid, katsetada helitekitamist isetehtud instrumentidega ning proovida kätt lihtsamate muusikariistade ehitamises. Hannes toob töötuppa kaasa omavalmistatud pille ja instrumente. Sarvepillid, veetrummid, erinevad flöödid, lüürad, kumisevad kausid, psalteerium, didgeridoo ja teised pillid on MoKSis avastamiseks ja mängimiseks. 


„Kõikidel füüsilistel objektidel on heliomadused. Nendest helide väljavõlumine on omaette muinasjutt, mida iga tähelepanelik ja kuulata oskaja võib õppida,” ütles MoKSi koordinaator Evelyn Müürsepp.

Töötuppa on oodatud täiskasvanud ja noored alates 14. eluaastast, õpetajad, muusikud, insenerid, teadlased, terapeudid, sotsiaaltöötajad – ühesõnaga kõik, kes tahavad avastada erinevaid heli tekitamise võimalusi.

Töötoa juhataja Hannes Heyne on pärit Dresdenist Saksamaalt. 1993. aastast alates on ta arendanud meetodeid meeltehariduses, muusikaökoloogias ja muusikalises improvisatsioonis.

Töötoas osalemiseks on vaja eelregistreeruda e-posti aadressil siiri@moks.ee või telefoni 5330 6679.

Töötuba on ingliskeelne (eestikeelse tõlgiga).

Rohkem infot: www.moks.ee

Pokumaa otsib töölisi kohalike hulgast

Pühapäeval, 3. aprillil kutsub Pokumaa uus juht Urmas Roht kella 10 ajal Pokukotta vestlusele Urvaste valla inimesi, kes tahaksid Pokumaal töötada püsivamalt või aeg-ajalt kaasa lüüa ajal, mil rahvast liigub rohkem.

Kõige rohkem on oodatud inimesed, kes on töötanud lastega, kasuks tulevad teadmised looduse vallas. Aga võivad tulla ka need, kellel vastavad kogemused vähesed. Lisaks ootab Pokumaa lisajõudu nädalavahetuse ürituste korraldamiseks, ka noori, kes oskavad ja tahavad tegeleda lastega.

Püsivam töö peaks toimuma nädal tööl-nädal vaba süsteemis, sest suvised kogemused on näidanud, et muidu on inimeste töökoormus liiga suur.

Väga teretulnud oleks Puukoks sobiv habemik mees oma lastesõbraliku koeraga. Puuko peaks oskama teha puutööd ja olema napsuvaba ning lastesõber. Puukol on tulevikus Pokumaal tähtis roll, ta peaks koguaeg kohal olema, hea kui Puukosid oleks kaks, sest muidu ei saakski turismihooajal puhata.

Et uue juhi esimene eesmärk on kaasata võimalikult palju kohalikke, ongi eelisjärjekorras Urvaste ja Kanepi valla inimesed. Kanepi inimesed on vestlusele kutsutud samuti pühapäeval – kell 12.

Jõgevamaad väisasid kahel päeval euroteavitajad igast Eestimaa paigast

Pildil Jõgeva maavanem Viktor Svjatõsev, Saaremaa ja Hiiumaa Europe Direct Jõgevamaa Infokeskuse töötaja Karin Kokla ja Europe Directi Jõgevamaa Infokeskuse töötaja Astrid Paulus. Foto: Klaire Ründva.

Möödunud nädalal, 24. ja 25.märtsil 2011 olid Jõgevamaal koolitusel/õppeekskursioonil kogemusi vahetamas ja tulevikuplaane pidamas  erinevate maakondade Europe Direct teabekeskuste ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduste töötajad, kes külastasid ka Euroopa Liidu programmidest laekunud rahade eest arendatud MTÜ Jõgevamaa Omavalituste Aktiviseerimiskeskust ja Luua Metsanduskooli.

Europe Direct Jõgevamaa teabekeskuse üheks tõsisemaks kordaminekuks peeti kaasa aitamist Jõgevamaa arengukonverentsi korraldamisele ja aktiivset osalemist sellel sündmusel. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse teabevõrkude kordinaator Doris Lebreht märkis mõttevahetusel, et Europe Directi Jõgevamaa teabekeskus andis väga olulise panuse möödunud aastal toimunud Jõgevamaa arengukonverentsi korraldamisel. „Konverentsil keskenduti euro tulekule, selle mõjule Eesti ettevõtlusele ja igapäevaelule.”

Europe Directi  Saaremaa ja Hiiumaa teabekeskuse töötajale Karin Koklale jättis Jõgevamaal kõige positiivsema mulje Voorel asuva Jõgevamaa Omavalituste Aktiviseerimiskeskuse külastamine.

„Hea oli kuulda, et juba 2000. aastate algul saadi selles asutuses aru vajadusest tegeleda pikaajaliste töötute rehabilitatsiooniga. See on piisavalt raske valdkond, mille edukale toimimisele on kaasa aidanud ka omavalitsuste koostöö. Ettevõtmist toetab märkimisväärselt ka Euroopa Liit,” sõnas Kokla. Loe edasi: Jõgevamaad väisasid kahel päeval euroteavitajad igast Eestimaa paigast

Muusikud aitavad taastada Mikk Sarve tules hävinud raamatu- ja plaadikogu

Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab järgmisel nädalal Viljandis heategevusliku tuluõhtu, et aidata regilaulikul, rahvaluuleteadlasel, loodusmehel ja õpetajal Mikk Sarvel taastada tulekahjus hävinud raamatukogu ning fonoteeki.

Veebruaris võttis tuli Mikk Sarvelt ning tema perelt kodu ja koos sellega hindamatu väärtusega raamatu- ja plaadikogu. Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Ando Kivibergi sõnul võivad seesugused õnnetused ootamatult tabada meist igaüht ning neil puhkudel vajame sõprade, sugulaste, tuttavate ja poolehoidjate toetust rohkem, kui midagi muud.

“Seepärast otsustasimegi üheskoos Mikule appi minna. Teadmine, et sinu õnnetus läheb teistele korda ning sulle tullakse appi, on meelekindluse taastumiseks väga oluline,” sõnas ta.

Kiviberg avaldas heameelt, et kutsele kontserdil esineda vastas suur hulk tuntud ja tunnustatud lauljaid ja muusikuid. “Olen kindel, et publikul on põhjust oodata mitmekülgset ning kõrgetasemelist muusikaelamust.”

8. aprillil algusega kell 20 Viljandi Pärimusmuusika Aida suures saalis toimuval tasuta kontserdil astuvad publiku ette Tõnis Mägi, Kärt Johanson, Aleksander Sünter, Jaak Tuksam, Astrid Böning-Nõlvak, Triinu Taul, Tiinamai Keskpaik, Eike Vellend, perekond Kõivupuu, vennad Johansonid ja mitmed teised tublid lauljad ning pillimehed. Samuti saab
näha-kuulda ansamblid Triskele, Väike Hellero, Svjata Vatra ja Nikns Suns.

Publik saab raamatukogu ja fonoteegi taastamiseks teha annetusi kohapeal nii enne kui pärast kontserti. Neid, kes 8. aprillil Viljandisse tulla ei saa, kutsuvad muusikud üles ettevõtmisele oma õlga alla panema, tehes annetuse Mikk Sarve pangakontole Swedbankis (konto: 1103368509, saaja: Mikk Sarv, selgitus: Abi raamatukogu ja fonoteegi taastamiseks).

Lisainfo:
www.folk.ee

Rannar Raba

Viljandi maavalitsus annab koordineerimise üle Võrule

Neljapäeval, 31. märtsil kogunevad maavanemad Viljandimaale, kus siinne maavalitsus annab maavalitsuste koordineerimise üle Võru kolleegidele.

Maavanematel on neljapäeval kavas alustada oma külaskäiku Suure-Jaani gümnaasiumist, kus tutvutakse erilahendusega võimlakompleksiga ning arutletakse maapiirkonna kooli eluolu üle. Edasi tehakse ringkäik Olustvere mõisakompleksis, kus tutvutakse lähemalt Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli köögiseadmete-õppeklassiga ja leivakojaga.

Viljandis on maavanematel kavas külastada aktsiaseltsi Hansa Candle ning Viljandi
maakonna päevalehe “Sakala” toimetust. Õhtul jätkub kokkusaamine Männimäe külalistemajas.

2011. aasta esimeses kvartalis on maavalitsuste tegevuste koordineerijaks olnud Viljandi maavalitsus. “Maavalitsuste koordineerimine tähendab näiteks seda, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just Viljandi maavalitsus. Ning meie oleme need siis edastanud eelnõuga tegelevale asutusele,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Viljandi maavalitsus annab koordineerimise üle Võrule

Elistvere metsseamamma Possa tõi põrsad ilmale

Tänavu on metsseaemand Possa põrsad alles pesas, kuid ilmade soojenedes saavad Elistvere loomapargi külastajad neid peagi näha. Pildil 2009. aastal sündinud põrsad.
Praegu on metsseaemand Possa põrsad alles pesas, kuid ilmade soojenedes saavad Elistvere loomapargi külastajad neid peagi näha. Pildil 2009. aastal sündinud põrsad. foto: Sille Annuk

 

Elistvere loomapargi metsseamamma Possa pesast oli pühapäeva hommikul kuulda hääli, mis ilmselgelt viitavad sellele, et Possa ja kult Kert on jälle järelkasvu saanud.

«Me ei tea, mitu põrsast sündis,» ütles Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Elistvere loomapargi juhataja Sirje Saul. «Nad on pesas peidus, Possa ei lase nii väikseid veel välja. Ilm on ju väga kõle.»
Loomapargis elab praegu neli suurt metssiga: emised Possa ja Riina ning kuldid Kert ja Peedu. Tänavuste põrsaste isa on ilmselt 8-aastane Kert, kelle jaoks konkurent, kolme-aastane Peedu on alles poisike.

Rohkem põrsaid sel kevadel loomapargis ilmselt oodata pole. «Riina on veel noor, vaid aastane metssiga,» märkis Sirje Saul. «Temal ei paista sel kevadel küll põrsaid tulemas olevat.»

Külastajatel on lootust lõbusaid väikseid kärssasid näha paari nädala pärast, sest siis hakkavad põrsad agaralt oma aediku suurust maailma avastama.

Loomapargi teistel elanikel veel järelkasvu pole. Paar nädalat tagasi talveunest üles ärganud karu Karoliinal pole lootuski väiksele mõmmibeebile, sest 12-aastane Karoliina on ju vanapiiga.

Allikas: Tartu Postimees

Pärnu linnavalitsus ootab noortelt
kodulinnateemalisi esseesid

Pärnu linnavalitsus kuulutas välja esseekonkursi “Meie homne ühine Pärnu”, millel oodatakse noori mõtlema kodulinna elukeskkonna paremaks muutmise võimalustele.

Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna üldhariduse peaspetsialisti Virve Laube teatel on noorte esseekonkurss pühendatud kodulinna 760. aastapäevale. Linn ärgitab esseekonkursiga noori mõtlema oma elukeskkonna paremaks muutmise võimalustele ja innustab kaasa rääkima demokraatlikes protsessides. Loe edasi: Pärnu linnavalitsus ootab noortelt
kodulinnateemalisi esseesid

Interaktiivne metsaviktoriin stardib kümnendat korda

Juba kümnendat korda toimuv interaktiivne RMK metsaviktoriin on rahvusvahelisele metsa-aastale kohaselt keskendunud metsateemadele. Kõik õpetajad on teretulnud viktoriiniküsimustega tutvuma ja oma klassi kirja panema aadressil www.rmk.ee/viktoriin.

„Metsaviktoriini ümmargune tähtpäev sattus just ÜRO rahvusvahelisele metsa-aastale, seetõttu on küsimused päris palju metsa poole,“ rõõmustab viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. „Peame meeles ka Lahemaa rahvusparki, mis saab tänavu 40aastaseks,“ lisas ta.

Viktoriinist leiab nuputamist ja äratundmisrõõmu: kas tuntakse puid ja käbisid ning teatakse Lahemaa jugasid. Metsaviktoriini küsimustel on tihti rohkem kui üks vastus, sest metsas ja looduses üldse ongi asjadel enamasti mitu tahku ja lähenemisnurka.

„Metsaviktoriini eesmärk ei ole paremaid loodusetundjaid välja selgitada, vaid just vastuste otsimise käigus targemaks saada,“ täpsustab Tiina Neljandik. Selleks saab õpilane viktoriinikeskkonda korduvalt siseneda, vahepeal oma vastuseid salvestades, et siis järgmisele ülesandele lahendust otsida. Loe edasi: Interaktiivne metsaviktoriin stardib kümnendat korda

Pardid patseerisid Rõuge poe ees

Esmaspäeva, 28 .märtsi keskpäeval võis Võrumaal Rõuge aleviku keskuses asuva Võru Tarbijate Ühistu A ja O kaupluse ees näha vahvat vaatepilti. 35 pardist koosnev suleliste seltskond oli ennast tuisust ilma trotsides sisse seadnud poe sissepääsu vahetus läheduses. Ei heidutanud linde kaupluse ette sõitvad autod ega poodi külastavad kliendid, nemad oma asukohta ei muutnud.

Teadaolevalt talvituvad inimestega harjunud pardid  Rõuge poe kõrvalt mööda voolava jäävaba jõelõigu peal. Mis aga linde rahva hulka tulema sundis, selle küsimuse peale kostus vaid paar prääksatust.

Tekst ja foto: Jaanus Mark

Euroopa parlament soovib mootorratturitele turvalisemat ja rohelisemat sõitu

22. märtsil Euroopa parlamendis  toimunud seminar keskendus sellele, kuidas suurendada mootorratturite turvalisust ning sõidukite keskkonnasõbralikkust. Praegu kehtivad nõuded tuleb üle vaadata ning selle kohta on valmimas ka parlamendi raport.

Viimaste aastate jooksul on mootorrataste arv Euroopa teedel suurenenud 34 protsenti. Statistika põhjal on mootorrattajuhid silmitsi palju suurema tõsise õnnetuse ohuga kui teised juhid – ligi 17 protsenti õnnetustest teedel on seotud mootorrattajuhtidega, kuigi nad moodustavad vaid kaks protsenti liiklejatest.

EP siseturu- ja tarbijaõiguste komisjoni arutelul osalejad soovitasid õnnetuste vähendamiseks ABS pidurisüsteeme sõltuvalt mootorratta suurusest ja tüübist, mis tagaks parema juhtimisstabiilsuse ning lubaks pidurdada väiksema vahemaa tagant. Samuti soovitatakse kohustuslikku esituld, mis teeks sõiduki paremini nähtavaks ja valgustaks ka juhile teed. Arutati ka mootorrataste keskkonnasõbralikkuse küsimust ning rõhutati vajadust vähendada sõidukite kasutamisest tekkivaid heitgaase.

Siseturu- ja tarbijaõiguste komisjoni raport peaks valmima mõne nädala jooksul ning komisjoni hääletus toimub 15. juunil 2011.

Mare Haab

Nasva jõest tuuakse mõrrad välja, õngitsejad alustavad

Sel nädalal toovad kutselised kalurid oma viis mõrda Saaremaa Nasva jõest välja ja sel nädalal prognoositakse ka kevadise käsiõngedega püügihooaja algust. Loodusemärgid seda näitavad.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Sel nädalal toob Nasva kutseline kalur Tiit Kuusk koos ametivendadega Nasva jõest mõrrad püügilt välja. Mehed prognoosivad, et sel nädalal võivad õngemehed särge juba saada. Foto: Veljo Kuivjõg

“Mina sain eelmisel nädalal kümmekond säinast juba kätte, nüüd peaks varsti särg ka massiliselt jõkke tulema. Täna öösel viis loodetuul jää siit minema. Usun, et uuel nädalal on särg jões sees, kui sooja ilma peab,” pakkus oma rikkalikele kogemustele toetudes eile välja Nasva küla kutseline kalur Tiit Kuusk.

Oktoobrikuus jõkke püügile pandud mõrrad peavad kalurid 1. aprilliks välja tooma kalade kudeperioodi alguse pärast. Tiit sai kogu talve kohta tonni jagu särge, sada kilo ahvenat, natuke haugi, säinast ja kiiska ka. Mõni tursk oli ka.

“Hea oli see, et hüljes jättis sel talvel minu mõrra rahule. Pole pahandust teinud, kuigi teda nähti ka sel talvel siin jões.” Tiit meenutas aegu ammuseid, kui Nasva jões oli 40 mõrda püüdmas ja kahe kolmandiku jõe laiuses võis püünise püügile sättida.

Nüüd on lubatud kolmandiku laiusesse panna, kaks kolmandikku peab vaba olema. “Aprillist poole maini oli vanasti jões mõrdadega püügi tippaeg. Ühe päeva rekord oli 56 tonni säinast. Nüüd saame kilodes niipalju, kui siis tonnides tuli.”

Selle kevade säinas jäi Tiit Kuusel oma pere tarbeks. Suitsutatult on ta mehe hinnangul praegusel ajal parim. Sama kümmekond säinakala on Tiit viimasel ajal igal kevadel saanud, seega pole mingit märki, et säinas hakkaks tagasi tulema. Küll aga näitavad tema hinnangul märgid, et tursakala varud on Läänemeres taastumas.

Veljo Kuivjõgi, Meie Maa

Viljandi muuseumi näitusemaja avab uksed

Viljandi muuseumi näitusemaja avab 1. aprillil talvise puhkuse järel uksed. Sel päeval pääseb muuseumisse tasuta. Külastajaid ootab püsiekspositsioon ning näitus “Kikerikiik”.

“Kikerikiik” on mängulise keskkonnaga näitus, mis annab külastajatele ideid rahvarõivamustrite tõlgendamiseks. Väljapanek ühendab pilti ja heli, et luua oma tõlgendus Saaremaal asuva Valjala kihelkonna rahvarõivamustritest.

Näitus tutvustab 19. sajandi Valjala kihelkonna rahvariidemustrit tänapäevaste meediumite kaudu. Võimalik on näha ja kuulda erinevaid tõlgendusi Valjala mustrist, kusjuures peamine tõlgenduste looja saab olla näitusekülastaja ise.

Väljapaneku keskmeks on kiik, mille abil külastaja saab tekitada helisid ning muuta pilte selleks, et avada enda jaoks Valjala mustri sajanditevanune kood.

Lisaks on näitusel kaks raadiot – mustriraadio ja esemeraadio, mis räägivad eesti, inglise ja vene keeles. Vanadest, kuid uut eluvaimu täis puhutud raadiotest saab endale ise kõrvaklappidesse uusi teadmisi timmida. Muidugi näeb näitusel ka pilte Valjala rahvariietest ja mustritest. Kõik see kokku moodustab omapärase keskkonna, mis ühendab nüüdisaegse kunsti rahvakultuuri pärandiga, elitaarse kõrgkultuuri ning arvutitehnika võimalused väikelaste mängumaailmaga.

Näitus pälvis 2010. aasta Eesti muuseumide näituste festivalil kolmanda preemia.
Idee autorid Astra Mõistlik ja Henrik Esse; kuraator Astra Mõistlik.
Näitus on Viljandis avatud kuni 28. maini 2011.

Viljandi muuseumi näitusemaja on alates 1. aprillist avatud T–L kl 10–17.

Lisainfo: Lüüli Kiik, tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee.

http://muuseum.viljandimaa.ee/

Alustati Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamist

Keskkonnaameti tellimusel on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamist, kaasamistegevusi korraldab OÜ Vesterra.

Tulenevalt looduskaitseseaduse § 25 koostatakse hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning kava elluviimise eelarve.

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine.

Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks korraldatakse algatuskoosolekud:
8. aprillil kell 17 Võru maavalitsuse II korruse saalis,
11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas
ja 12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas

Täiendavat infot saab keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon: 730 0316)

Algatuskuulutus

Noor-Eesti Loomekeskuses on homme
ehete valmistamise õpituba

Teisipäeval, 29. märtsil toimub Noor-Eesti Loomekeskuse restaureerimistöökojas ehete valmistamise õpituba. Ehteid võib teha savist või kividest. Kui soovitakse kujundada kivist ehet, võiks võtta kaasa auguta poolvääriskivi või merekivi. Savi on koha peal olemas. Õpitoa algus kell 18. Kestus kom tundi. Õpitoa hind 7 eurot.

Noor-Eesti Loomekeskus asub Tartus Kastani tn 38.

Lisainfo ja registreerimine: merle.ambre@mail.ee või 5625 7205.