Ööl vastu pühapäeva läks Eesti üle suveajale, nihutades kellaosuti öösel kell 3 tunni võrra edasi. Seega, esmaspäevased tööle- ja kooliminejad peavada harjumuspärasest tunni võrra varem tõusma, ent õhtul on tund aega kauem valge. Kas sa oma kella ikka keerasid?
Arula külas tuleb külapidu
Märkamatult on varsti käes Arula esimese külapeo aastapäev. Teeme selle kokkusaamise nüüd meeldejäävaks tavaks ja saame sellel aastal kokku 30. aprillil kell 15 Arula külas Lutsu talus.
Kutsutud on kõik, kes tunnevad ajaloolist sidet selle kandiga või on seotud tänaste toimetamistega. Siin on suur võimalus kohtuda vanade tuttavatega või leida hoopis uusi. Teeme lõket, kosutame keha talutoiduga, lustime ja tunneme ennast mõnusalt.
Tulles võta kaasa rõõmus meel, kutsu ühes ka lapsed, pista taskusse osalustasuks 7 eurot (täiskasvanutele), too peolauale natuke meelepärast kohvikõrvast (nt koduküpstatud koogike, puuvili või midagi mida oled sügisel purki teinud ja mida soovid teistega jagada). Soe söök on teid juba ootamas.
Peo heaks kordaminekuks teata varakult oma osalussoov ja tulijate eesnimed (nimekaardi tarvis) aadressil
arulakyla@gmail.com või telefonil 5218653 Eike Tasa Lutsu talu perenaisele. Osalustasu võid kanda a/a nr 10202008060005, SEB, Voldemar Tasa.
Kui leiad aega ja tahtmist, ootame sind ka ettevalmistustoimkonda. Kohtumiseni 30. aprillil Lutsul!
Pildil on detail linikust, mille valmistas Paklamäe talu perenaine Emiilie Mekk, tikitud 1970ndatel.
Vaata lisaks blogi Arula küla täna ja eile
Piret Barkala, Arula Külaselts
Võrumaale Käätso sirgele maandus lennuk
Võrumaal leidis täna aset suurt meediahuvi pakkunud operatsioon koondnimetusega „Käätso kotkas“. Tegemist on MTÜ SÜ Taevatäht poolt korraldatud ja ürituse Kiidi Lennushow raames toimunud tegevusega, mille käigus katsetati lennuki maandumist Võrumaa rahva seas tuntud riigimaantee sirgele, mida Nõukogude ajal teati kui lennukite tagavaramaandumisrada.
Keerulistest ilmastikuoludest hoolimata maandus Tõnis Lepa piloteeritud Piper Arrow väikelennuk edukalt Käätso sirgele, kus selle maandumist tervitas palju uudistajaid, kohal olid ka kõik suuremad Eesti eratelekanalid.
Lennuk pargiti riigimaantee serva, kus seda valvavad kuni homse tagasisõiduni Tallinnasse Võrumaa kaitseliitlased. Ürituse õnnestumise riigiasutustepoolne eestseisja ja koordineerija oli Võru maavalitsus.
MTÜsse SÜ Taevatäht kuuluvad tuntust koguvad Pihode suusapoisid, nende perele kuulub ka Kiidi turismitalu, kus üritus toimus. Kiidi Lennushow raames toimus rida erinevaid talve lõpetavaid mäesuusa- ja lumelauavõistlusi Kiidi Stashpargis.
Anti Allas
Lääne-Virumaal käib jäätmekäitluskeskuse tee-ehitus
Suured autod hakkavad jäätmekäitluskeskusesse sõitma Sõmeru valla poolt nn Rakvere ringteelt. Hetkel on käsil pinnasetööd ehk juurdepääsutee aluse ja torustike rajamine. Sõiduautode sissepääs asub keskuse Rakvere linna poolses küljes.
Ehituse kogumaksumus on 53 miljonit krooni. Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) toetas jäätmekäitluskeskuse rajamist 2010. aastal 36,1 miljoni krooniga. Plaanide järgi valmib keskus käesoleva aasta novembris.
„Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus on mõeldud kogu maakonna elanike teenindamiseks. Kuna keskuse rajamise eestvedajaks oli omal ajal Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit, siis on liikmeteks ka kõik meie maakonna omavalitsused,” selgitas Vinni vallavanem ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus juhatuse esimees Toomas Väinaste. Loe edasi: Lääne-Virumaal käib jäätmekäitluskeskuse tee-ehitus
Maailmafilmi festivalil täna viimane päev
Kell 10 – „Kivi, kala, jõgi“ jälgib kolme aasta jooksul väikese kasuperes kasvava tüdruku Ariana elu Itamatatiua kogukonnas.
Kell 12 – „Söepõletajad“ on film inimestest, kes valisid lihtsa elu looduse rütmis. „Jõhvikasaar“ on lugu Vene Münchhausenist, kes ehitab oma hoovi tuuleturbiini ja paneb mesitarud katusele.
Kell 14:40 – „Tubakas, tõed ja Rummikub“ toob vaatajateni neli lugu: Islami põhikooli Ababili kuuendast klassist, Rieti Rummikubi lauamänguklubist, Uli tubakapoest ja kohalikust politseinikust Ferryst.
Kell 17 – „Lo väike kuningriik” viib vaataja kaugesse Himaalaja mägismaal asuvasse külla. „Unistades Taj Mahalist“ on lugu Pakistani taksojuhist, kelle unistuseks on kordki käia Indias, et näha Taj Mahali. Loe edasi: Maailmafilmi festivalil täna viimane päev
Võru Linnateatris esietendub komöödiatükk
5. aprillil esietendub Võru Linnateatris traditsioonipõhine komöödialavastus „Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“, mille näol on tegemist mõttelise järjega „Võrumaa rituaalide“ sarjale.
„Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“ räägib muistendeid ja rahvatarkusi inimese kultuursusest läbi erinevate loomade silmade. Lavastuse käigus õpivad loomad rääkima ja inimese kombel tööd tegema, laulma ning nalja viskama. Viis tegelast – Jänes, Karu, Nugis, Lehm ja Konn – jutustavad lugusid inimese juhmusest mitte osata olla loom. Loomulikult lisatakse sekka hulgaliselt lõbusaid traditsioone ja rituaale jahipidamisest, kalapüügist, looduse (loomade) fotografeerimisest ning „külmarohu“ ja „ravimi“ võtmise õpetussõnu rahvameditsiinist. Niisiis, “Loomad” mõtestavad inimest.
Lavastaja: Tarmo Tagamets
Kostüümi- ja lavakunstnik: Liisa Soolepp
Muusikaline kujundus: Anu Taul
Mängivad: Lehm – Anu Taul, Karu – Kaspar-Oskar Kramp, Konn – Mart Parind, väike murdja ehk Nugis – Maive Käos, Jänes – Agu Trolla.
Esietendus 5. aprillil kell 19 Võru kultuurimajas Kannel. Etendused: 05., 06., 14. ja 30. aprillil ning 04. mail kell 19 Võru kultuurimajas Kannel.
Vaata klippi:
Allikas: Võru Linnateater, www.vorulinnateater.com
Tõrvas avatakse kohvik Läti Saatkond
Täna, 26. märtsil avatakse ametlikult Tõrva linna uus kohvik Läti Saatkond. Toitlustuskoha pidaja OÜ Narmet omanike sõnul tuleb kohviku nimi asjaolust, et Valgamaa lõunanaabriks on Läti Vabariik ning lätlased on linna ja kogu maakonna sagedased külastajad.
Kuna Lätil (ega ka teistel riikidel) Kagu-Eestis oma saatkonda ei ole, siis olgu see kohvik kummardus lätlastele. Kohvik on tegutsenud tegelikult alates 14. märtsist ja selle esimeseks kliendiks oligi Läti Vabariigi kodanik.
Kohvik on muidugi mõeldud kõigile – meelepärast sööki ja jooki leiavad sealt nii hommikused kohvitajad, lõunapausi pidajad kui õhtused ajaveetjad. Juba selle aasta suvel soovitakse kohviku juurde rajada ka väliterass koos laste mänguväljakuga. Kohvik paikneb Tõrva keskväljaku ääres ja seal on kokku 30 istekohta.
Allikas: Siim Ausmees, Tõrva Linnavalitsus
Huvilisi oodatakse kohaliku toidu koolitusele
4.-5. aprillil toimub Võrumaal Seedri Puhketalus 2-päevane kohaliku toidu turunduse koolitus, mille lektoriks on Erik Johansen. Erik on aastaid edendanud Bornholmi saarelt pärineva toidu müümist nii Taanis kui ka ekspordiks , on mitmete koostöövõrgustike looja ja pikaajaline ettevõtluskonsultant.
Käsitletakse kohaliku toidu müümiseks vajaliku koostöövõrgustiku toimimise põhimõtteid, tootearendust, toodete hinnakujundust ja pakendit, tarbijate ootusi kohalikul ja eksportturul, toodete turustamise ja ärikultuuriga seonduvaid aspekte.
Koolitust korraldab Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega. Loengud tõlgitakse eesti keelde. Koolitus on tasuta. Kindlasti on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 31. märtsiks e-posti aadressil: mahepm@gmail.com või tel 56620955.
Koolitus toimub Interreg IVA projekti International Food and Activity Tourism raames, toetab Euroopa Liit.
Täpsem info: www.seedripuhketalu.ee
Enn Kasak külas Tuulemaa hariduskeskuses
Millest Enn räägib? Ei ole ilmselt uudis, et inimene saab loobuda ainult sellest, mis tal olemas on. Selleks, et loobuda rikkusest, peab kõigepealt rikkaks saama. Akadeemilised otsingud aitasid Ennu tarkade sekka ja siis otsustas ta sellest tarkusest loobuda. See samm on tekitanud paljudes …imetluse, aga veel rohkemates hirmu …
Palusin Ennu meile rääkima teaduse ja religiooni seostest. Mis neid kahte näiliselt vastandlikku asja seob? Kas on võimalik, et ka teadus on religioon? Kas tarkus võib tõesti olla ka kahjulik? Kes on sunnitark ja kuidas vältida sunnitargaks muutumist? Kust algab äärmus ja kuidas seda ära tunda?
Keda need küsimused mõtlema panevad, soovitan lugeda Ennu esseed “Mis tunne on olla loll?” www.obs.ee/enn või kuulata tema mõtteid sel teemal Ööülikoolis www.ylikool.ee.
Liivakella Seminarist, meie aruteludest, esinejatest ja osalustasust loe lähemalt www.liivakell.eu ning tule ja veeda hariv kolmapäevaõhtu koos Enn Kasaku, Fred JÜssi, Einar Laigna ja paljude teiste uue kultuuriruumi loojatega.
Aivar Haller
Karud ärkavad talveunest
Käes on karude taliuinakust virgumise aeg. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil kahjustada ka mesitarusid, mida tasuks rünnakute eest kaitsta.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles, et esimeste ärganud ja ringiliikuvate karude jälgi on juba nähtud. „Kuna karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, võivad kord juba karu poolt avastatud mesilas kahjustused osutuda väga suurteks ja kesta pikka aega. Karu iseloomustab hästi eesti vanasõna „Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus“,” ütles Talvi.
Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõusid karude poolt mesitarudele tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. 2010. aastal tekitasid pruunkarud Eestis mesitarusid rüüstates kahju 39 mesinikule, kahjustades kokku 76 mesitaru.
Kuivõrd pruunkaru on levinud kogu Eesti mandriosas, siis esines ka karude poolt mesinikele tekitatud kahjusid ühtlaselt üle mandri. Enam oli kahjustusjuhte Harju- ja Raplamaal. Keskkonnaamet kompenseerib mesinikele kahjud kokku 12 350 euro ulatuses.
Dagö toetab kontserdiga Mooste vallamaja taastamist
Ansambel Dagö toetab laupäeval, 26. märtsil kl 18.00 Mooste Folgikojas antava tasuta kontserdiga Mooste ajaloolise vallamaja taastamist. Kõik kontserdil osalejad saavad teha annetusi vallamaja taastamise toetuseks.
Mooste viinavabrikus paiknev Eesti Fototurismi Keskus pakub kontserdil osalejatele võimalust ööbimiseks ning järgmisel hommikul päikesetõusuga toimuvaks kalapüügiks Mooste järve jääl. Lisaks on kõigil külastajatel võimalus tutvuda Mooste ja Põlvamaa vaatamisväärsustega.
Mooste ajalooline vallamaja süttis põlema 18. jaanuaril käesoleval aastal. Kuigi hoone õnnestus täielikust hävingust päästa sai hoone tule-, vee- ja suitsukahjustusi.
Allikas: Eesti Fototurismi Keskus, www.fototurism.ee
RMK otsib looduslike koosluste taastajaid
Sel kevadel sõlmib RMK poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks täiendavaid maakasutuslepinguid kokku 92 maaüksusel 12 maakonnas. Unikaalsed looduskooslused, mis paiknevad 720 hektaril üle Eesti vajavad järgnevatel aastatel eripalgelisi taastamis- ja hooldustöid.
Tööde loetelu poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks on mitmekesine. Niidukoosluste taastamiseks tuleb pealetungivat metsa maha võtta, kadastike piirata ja roogu niita. Juba taastatud aladel tuleb loomi karjatada või heintaimestikku regulaarselt niita.
RMK hallatavate maade kasutusse andmist korraldavad RMK metskonnad. Taastamist ja hooldamist vajavatel aladel, mille vastu on naaberalade hooldajate konkreetne huvi, antakse kasutusse läbirääkimistega pakkumiste kaudu. Lepinguteni tahetakse jõuda sellistel aladel hiljemalt 15. aprilliks. Alad, mille kasutusse võtmise soovide kohta informatsioon puudub, antakse kasutusse läbi valikpakkumiste.
Valikpakkumiste läbiviimise kuulutused ilmuvad lisaks „Ametlikele Teadaannetele“ ka RMK kodulehel ja maakonnalehtedes. Valikpakkumiste kaudu tahetakse jõuda lepinguteni hiljemalt.
Kultuurkapital otsib maakondadesse uusi eksperte
Eesti Kultuurkapital otsib uusi kandidaate ekpertgruppidesse. Kandidaate maakondlike ekspertgruppide koosseisudesse järgnevaks kaheks aastaks võivad esitada vastava maakonna kultuuri- ja spordialade ühendused ning organisatsioonid. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 8. aprill.
Maakondlik ekspertgrupp on igas maakonnas tegutsev Kultuurkapitali struktuuriüksus, kelle ülesanne on Kultuurkapitali nõukogu poolt maakonna kultuurivaldkondadele eraldatud raha jaotamine esitatud taotluste alusel ja oma algatusel.
Eesti Kultuurkapitalis on kultuuri- ja spordi valdkonnad määratletud järgnevalt: kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur ning kehakultuur ja sport. Loe edasi: Kultuurkapital otsib maakondadesse uusi eksperte
Käätso sirgele maandub täna lennuk
Täna keskpäeval maandub Võru -Mõniste-Valga maantee kilomeetritel 5,5-7,7 (“Käätso sirge”) väikelennuk “Piper Arrow”. Teel on sellel lõigul nähtud ette võimalus lennuki maandumiseks ning parkimiseks.
Kavas on väikelennuki Piper Arrow ülelend Kiidi turismitalust ja talviste maastikufotode tegemine õhust. Väikelennuk kuulub lennufirmale OÜ Ladybird ja piloodiks on Tõnis Lepp.
Maandumine ja õhkutõus toimuvad operatsiooni “Käätso Kotkas” raames, et testida päästeameti, politsei, kaitseliidu ja maanteeameti koostööd.
Lennuki maandumine ja demonstratsioon on osa „Kiidi lennushowst“, mille põhitegevus keskendub mäesuusa- ja lumelauavõistlustele Kiidi turismitalus. Sellel osalevad Eesti parimad suusahüppajad ja kahevõistlejad
“Eesti metsa lugu” jõuab Rapla- ja Põlvamaale
RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Raplamaale ning uue nädala alguses Põlvamaale. Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.
Seekordsetel kontsertidel astub üles Eesti Filharmoonia Kammerkoor kavaga “Tass teed”. Kavas kõlab koorimuusika tunnustatud Eesti autoritelt. Erilise tähelepanu all on tänavu 80-aastaseks saava Anti Marguste omapärase huumoritajuga looming. Selle kõrval kõlavad Lembit Veevo hõrgu harmooniaga koorilaulud, samuti Mart Saare, Veljo Tormise ja Eino Tambergi looming. Kogu kavale lisab aktsendi akordionisti Tiit Kalluste osalemine. Pajatusi sellest, mis toimus eesti metsas esimese vabariigi ajal, annab edasi Ott Sandrak.
Kontserdid toimuvad pühapäeval, 27. märtsil Rapla kultuurikeskuses, esmaspäeval, 28. märtsil Kanepi seltsimajas ning teisipäeval, 29. märtsil Mooste Folgikojas. Algus on kõikjal kell 19, kontserdid on osalejatele tasuta, ent vajalik on eelregistreerimine RMK veebis www.rmk.ee/loodusegakoos.
Aasta jooksul jõuab “Eesti metsa lugu” enam kui 30 Eestimaa paika, lisaks Eesti Filharmoonia Kammerkoorile saab olenevalt kohast kuulda ka Hortus Musicust, UMAt, Celia Rooset ja Tuule Kanni, Eesti Rahvusmeeskoori, Rondellust, Bonzot ja Piispead ning Weekend Guitar Triot. Igal kontserdil astub lisaks muusikutele üles jutuvestja, kes pajatab vastava ajastu metsast ja inimestest. Nii saab Hendrik Relve, Samuel Golombi, Vladislav Koržetsi ning Ott Sandraku esituses kuulata metsalugusid ennemuistsest ajast, mõisaajast, Eesti ajast, Nõukogude ajast ning tänapäevast.
2011. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. RMK korraldab sel puhul aasta jooksul sadakond kultuuri- ja metsandusüritust, mille eesmärk on tutvustada, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ja majandamine. Samuti saab erinevate matkapäevade, istutustalgute ja metsanduslike õpperadade võrgustiku loomises osalemise kaudu ise metsatöödes käed külge lüüa.
Linnud satuvad rändel autoteedele
Lumikate on veel päris paks ning hanged teede veeres suured ja kõrged. Sageli maanduvad saabuvad rändlinnud maanteele ja ei pruugi sõiduki eest kiirelt minema saada.Kui oled kenasti lindudest möödunud, anna palun vastutulijale ohust tuledega märku see võtab vastusõitval masinal kiirust vähemaks ja teeb tähelepanelikumaks.
Saabunud rändlindudest on ikka rõõmu. Ilma jääkaaneta jõgesid on maanteede veeres juba näha, seega toitumise võimalused madalas kaldavees täiesti olemas ja väike hulk hallhaigruid on kohal, tegu pole talvitujaga.
Sinakashalli ning valge sulestikuga, pikkade jalgade ja kaelaga lind on kergelt äratuntav. Täiskasvanud linnu kuklal on pikk tume tutt, noorlindude pealagi on must, lisaks muudele väiksematele erinevustele.
Otsitas takan kolmanda Uma Pido lavastajat!
Minkast är’ tunnõt:
– saa arvo võro keelest; viil parõmb – mõist võro kiilt kõnõlda’
– tund lõunaeestläisi kultuuri vai taht tuud hindäle selges tetä’
– mõist inemiisiga läbi saia’ ja ütte tüütädä’
– arvas, et ilmaelo ja võrokõsõ arvosaaminõ tuust om üts kistumalda põnnõv ja nal´akas asi ja taht tuud kolmanda Uma Pido lavastusõn vällä näüdädä’
– mõist vällä märki’, kuis saasi’ pidol ütevõrra hää olla’ ülesastjil ja kaejil, nii et egäüts tunnõsi är’, et taa om kõigi ütine pido
– mõist vällä üldä’ võrokeelidse sõna „rüäjüväserbätüs“
Kiä om säänest inemist trehvänü? Andkõ’ teedä’!
Pikembält või lavastaja otsmise kottalõ lukõ Uma Pido kodolehe www.umapido.ee päält lingi uudissõ’ vai uudised alt!
http://www.umapido.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=22&Itemid=41
Algab Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamine
Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimuse on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamist.
Selleks koostatakse hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning kava elluviimise eelarve.
Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine.
Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks viiakse läbi algatuskoosolekud: 8. aprillil kell 17 Võru Maavalitsuse II korruse saalis, 11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas ja 12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas.
Eesti-Läti koostöös kaardistati 20 000 pärandkultuuri objekti
Kaks aastat kestnud ning ligi miljon eurot maksma läinud mahuka koostööprojekti tulemusena on Eesti ja Läti riigimetsade haldajad piirialadel kaardistanud ligi 20 000 pärandkultuuri objekti. Homme Tartus toimuval seminaril tehakse koostööst kokkuvõtteid ning esitletakse Tartu- ja Põlvamaa pärandkultuuri tutvustavaid kogumikke.
RMK on pärandkultuuriga tegelenud alates 2005. aastat, selle aja jooksul on 12 Eesti maakonnas kaardistatud 28 700 mälestusväärset talukohta, kiviaeda, vana metsateed, mälestuskivi, hiiepuud jm eelmiste põlvkondade tegutsemisjälge maastikul.
2009. aastal kaasati oma tegevusse ka lõunanaabrid ning üheskoos Läti riigimetsa haldaja ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga asuti kaardistama Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuuri, et seda edaspidi paremini teadvustada ja hoida ning eksponeerida ka looduspuhkuse pakkumisel.
Ulatusliku ühistöö käigus on kaardistatud enam kui 9100 pärandkultuuri objekti Eestis (Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal) ja üle 10 800 objekti Lätis (Valka, Valmiera, Alūksne and Limbaži piirkonnas).
Eestis on selle käigus:
• kulunud 32 000 töötundi ja läbitud 165 000 km
• koolitatud 108 pärandkultuuri inventeerijat
• tööd saanud 60 pärandkultuuri inventeerijat
• õpetatud pärandkultuuri objekte hooldama ja hoidma 50 metsaomanikku
• pärandkultuuri teabepäevadel ja üritustel osalenud enam kui 2000 inimest
• Lätis praktiseerimas käinud 70 metsaomanikku
• Koiva jõe kaldal Taheva ja Olinase vahel ehitatud välja piiriülene pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala koos õpperadadega
• ilmunud Valga-, Võru-, Põlva- ja Tartumaa pärandkultuuri raamatud
Koos kevade algusega lisandusid kaardistatud objektide andmed ka avalikult kasutatavasse Maa-ameti geoportaali http://xgis.maaamet.ee<http://xgis.maaamet.ee/> ja nii saab iga huviline loodusretke planeerides või oma kodukoha ajaloo kohta uurides saada aimu ka seal asuvast pärandkultuurist.
Külauudised kutsuvad koolitusele
Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub kõiki Kagu-Eesti aktiivseid kodanikke ja ajakirjandushuvilisi õpilasi laupäeval, 26. märtsil 2011 kell 13 Rõuge noortekeskusesse kodanikuajakirjanduse teemalisele koolitusele.
Tule kohale ja mõtle kaasa, kuidas just sinu kodukoha uudis muutuval meedimaastikul löögile pääseks!
Päevakava:
Kell 13 – Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi juhatuse esimehe Sulev Valneri tervitussõnad
Kell 13.15 – „Külauudised – miks ja kellele?“ Erkki Peetsalu loovagentuurist Maailm
Kell 13.30 – „Internetiuudiste koht muutuval meediamaastikul“, IT-spetsialist Henn Sarv
Kell 14.15 – Kohvipaus
Kell 14.30 – „Kogukonnaajakirjanduse roll ja selle tuleviku-perspektiivid“, Tartu ülikooli meediauuringute lektor Ragne Kõuts
Kell 15 – aruteluring koos kohviga
Kell 15.30 – Ragne Kõutsi ettekanne jätkub
Kell 16 – soovijatele kylauudis.ee praktiline õppus
Koolitus on tasuta, seda toetab KOP. Soovitav registreerimine meiliaadressil allas.anti@gmail.com. Kui soovite Võru linnast Rõugesse ja tagasi sõitmiseks transporti, palun andke seda registreerimisel teada. Lisainfo tel 53400409.
Dagö toetab kontserdiga Mooste vallamaja taastamist
Ansambel Dagö toetab laupäeval, 26. märtsil kl 18 Mooste Folgikojas antava tasuta kontserdiga Mooste ajaloolise vallamaja taastamist. Kõik kontserdil osalejad saavad teha annetusi vallamaja taastamise toetuseks.
Mooste viinavabrikus paiknev Eesti Fototurismi Keskus pakub kontserdil osalejatele võimalust ööbimiseks ning järgmisel hommikul päikesetõusuga toimuvaks kalapüügiks Mooste järve jääl. Lisaks on kõigil külastajatel
võimalus tutvuda Mooste ja Põlvamaa vaatamisväärsustega.
Mooste ajalooline vallamaja süttis põlema 18. jaanuaril käesoleval aastal. Kuigi hoone õnnestus täielikust hävingust päästa sai hoone tule-, vee- ja suitsukahjustusi.
Swedbanki annetuskeskkond kutsub kandideerima uusi organisatsioone
Swedbank ootab kuni 15. aprilini uusi organisatsioone kandideerima Swedbanki annetuskeskkonda, mille vahendusel saavad mittetulundusorganisatsioonid ja sihtasutused oma projekte avalikkusele tutvustada ja eraisikud neile heategevuseks annetusi teha.
Välja valitud organisatsioonid saavad võimaluse esitleda end ühe aasta jooksul Swedbanki annetuskeskkonna lehel, kus inimesed saavad teha neile nii ühekordseid kui ka regulaarseid annetusi. Kandideerimisel on oluline, et projekt tegeleks ühiskondlikult olulise teemaga ja omaks selget visiooni selle lahendamiseks. Organisatsioonil peavad olema kindel tegevusplaan ning läbipaistvad ja korras rahaasjad.
Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn: „ SA Eesti-Hollandi Heategevusfond on olnud annetuskeskkonna liige 2010. aasta juunikuust saadik ning selle aja jooksul on Toidupangale laekunud annetusi ligi 4300 euro eest. Nende 188 inimese annetuste abil oleme saanud rahastada oma tegevust ning teha head enim puudust kannatavatele inimestele”.
Annetuskeskkonna vahendusel on tänaseks tehtud annetusi juba 136 000 euro ulatuses ning Swedbank on omalt poolt lisanud 236 473 eurot. Swedbank on kõiki organisatsioone toetanud ka vabatahtliku tegevuse projektidega- näiteks toidukogumise aktsioonide, heategevuslike meeskonnakoolituste ja muu sarnasega.
Kogu kandideerimiseks vajalik informatsioon on üleval annetuskeskkonna lehel. Sealt leiab huviline ka testi, mis annab esmase tagasiside organisatsiooni sobivuse kohta annetuskeskkonna tingimustele. Väljavalitud organisatsioonid saavad õiguse esitleda oma organisatsiooni ja projekti keskkonnas ühe aasta jooksul. Annetuskeskkond on Swedbanki internetipangas leitav aadressil www.swedbank.ee/tuletoeta . Keskkonda pääseb läbi alajaotuste Swedbankist -> Swedbank ühiskonnas -> Annetuskeskkond.
Tipu looduskool kutsub täna loodusõhtule
Soomaal asuv Tipu Looduskool kutsub täna kell 19 loodusõhtule „Õitsev elu“ Tipu külamajja. Loodusõhtu lektoriks on Urmas Tartes.
Urmas Tartes räägib putukatest, kes on kõige liigikirevam rühm Eestimaa looduses ja kahtlemata ka kogu maakeral. Kindlasti on nad hõivanud iga viimase kui elupaiga ning paljud liigid neist on tohutult arvukad. See maailm on põnev ja pakub lahkel käel avastamisrõõmu kõigile, kes võtavad vaevaks sellega lähemalt tutvuda.
Urvastes tutvustatakse raamatut kohalikust pärimusest
Sel 
pühapäeval kell 14.30 räägib Urvaste seltsimajas raamatu “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” üks kokkupanijaist, Valdo Valpri uuest teosest ja selle loomisloost.
“Metsast leitud kirik ” on mahukas ülevaade Urvaste kihelkonna pärimuspaikadest ja neist kõneldud lugudest. Paikade tähtsust, teket, nimesaamist jne. illustreerib 544 uuemat ja vanemat pärimusteksti Eesti
Kirjandusmuuseumi kogudest. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste sarja kuuluva kogumiku koostaja ja Urvaste kihelkonna pärimust ja paiku käsitleva eessõna autor on Valdo Valper, toimetanud on raamatu Mall
Hiiemäe.
Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik avaldatud pärimustekstidest on võru keeles.
Väljaande tutvustus lehel http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=27.
Kirjandusmuuseumi kogudest. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste sarja kuuluva kogumiku koostaja ja Urvaste kihelkonna pärimust ja paiku käsitleva eessõna autor on Valdo Valper, toimetanud on raamatu Mall
Hiiemäe.
Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod, kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik avaldatud pärimustekstidest on võru keeles.
Väljaande tutvustus lehel http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=27.
Õpiring pakub külakogukondadele õppimisvõimalusi
 MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant vedamisel algas projekt “Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!”, mille eesmärgiks on tutvustada õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele. See võimaldab osalejatel ise otsustada, mida, kuidas ja kui kaua õppida. Õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu. Korraldajate soov on, et vähemalt pooled loodavatest õpiringidest toetaksid läbi tegevuse küla ja piirkondlikku arengut, olgu see siis näiteks küla arengukava loomine või uuendamine, külaseltside poolt pakutavate teenuste algatamine, küla kodulehe loomine jne.
Projekti raames toetatakse kahekümne viie õpiringi käivitamist üle Eesti. Igal õpiringil peab olema ka õpiringi juht. Õpiringi juhtidele toimub projekti raames ka koolitus. Esimene infopäev toimub täna algusega kell 12 Tartus (Tartu Kutsehariduskeskuse Hotellis, aadress Kopli 1C). |
||
|
