Ülenurmel esitletakse jõuluplaati

Täna, 7. detsembril kell 14 toimub Ülenurme muusikakooli vastses kammersaalis sama kooli lauluosakonna jõuluplaadi esitluskontsert.

Ülenurme muusikakool on välja kasvanud 1980ndatel aastatel Ülenurme keskkooli juures tegutsenud muusikaklassist. Lauluosakonna vilistlaste hulka kuulub ka näiteks Hannaliisa Uusma.
Rohkem infot: http://muusikakool.net/
 

Ojaäärse loodusmaja viib hundiretkele

10. detsembril kella 11 – 15  oodatakse lapsi ja ka täiskasvanuid RMK Ojaäärse loodusmajja talvise metsaelu saladusi avastama, looduslikest materjalidest jõulukaunistusi ja kingitusi meisterdama ning lõkke äärde kuuma teed jooma. 


Kavas on metsaretk hundikarjas. Kehastutakse hundikarjaks ja proovitakse järele, kuidas hundid talvises metsas liiguvad, mida nad söövad, kus magavad ja kuidas oma kutsikaid kasvatavad. Jahitakse saaki ja proovitakse kütte ninapidi vedada. Karja juht aitab loomade ja lindude jälgi leida ning jäljekirjade saladusi lahti seletada.

Looduslikest materjalidest  – puulaastudest, männikoorest, käbidest, samblast ja paljust muust – meisterdatakse juhendajate abiga mitut sorti kaunistusi ja kingitusi.
Valatakse õnne ja vaadatakse, mida head järgmine aasta toob. Lõpetuseks juuakse lõkke ääres kuuma taimeteed.

Võta eine kaasa, kõik muu on tasuta, teatavad korraldajad.

Hundiretked algavad igal täistunnil. NB! Hundiretkel osalejatel tuleks soojalt riietuda ja metsaretkeks sobivad jalanõud valida!

Registreerimine ja teated telefonil 509 9397, e-posti aadressil oandu.looduskeskus@rmk.ee.

Uue linnuraamatu esitlus Läänemaal

Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub kõiki huvilisi Läänemaale ühele põnevale loodusõhtule, mis leiab aset Lihula Muusika-ja Kunstikoolis sel laupäeval,11. detsembril. Külalisi oodatakse juba kell 13.00 kui üheskoos hakatakse valmistama jõulukinke ja -ehteid.

Kell 16.00 tuleb esinema tuntud Matsalu ornitoloog Eve Mägi, kes esitleb ühtlasi oma trükisooja raamatut „101 Eesti lindu“. Juttu tuleb raamatu saamisloost ning vastuse saavad ka huviliste küsimused. Kõigil soovijatel on võimalik ka kohapeal raamatut osta. Õhtu muusikalise poole eest kannab hoolt Pille Saatmäe.

Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine tel. 513 8783 või e-postiga: helle.veltman@rmk.ee.

Koigi vallavanem muretseb Järvamaa käekäigu pärast

Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg saatis eile peaministrile ja siseministrile pöördumise, milles palub kaaluda IT-agentuuri asukohana Tallinna kõrval ka Mäod, teatab Järvamaa infoportaal.
 
Eelmisel nädalal, teavitas siseministeerium, et Eesti ja Prantsusmaa pakutud lahendus Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna IT-süsteemide operatiivjuhtimise ameti asukoha kohta on leidnud Euroopa Liidu liikmesriikide üksmeelse toetuse.

Kristjan Kõljalg teeb peaministrile ja siseministrile ettepaneku, et regionaalarengu seisukohalt kaalutaks IT-agentuuri asukohana Tallinna kõrval ka teisi kohti, näiteks Mäo küla Järvamaal.

„Järvamaa on viimase kümne aasta jooksul kaotanud oma rahvastikust 11% (arvestamata Lääne-Virumaaga liitunud Lehtse valda) ning kahjuks paistab selline tendents jätkuvat. Marju Lauristin on tekkinud olukorda tabavalt võrrelnud barankaga, kus keset Eestit laiutab tühjus. Peamiseks põhjuseks tuleb pidada tasuvate töökohtade kadu piirkonnast. IT-agentuuri peakorteri Järvamaal asumine muudaks piirkonna atraktiivseks ettevõtjatele, ülikoolidele ja kodanikele,” kirjutab murelik vallavanem.

Ahjal kogutakse annetusi häärberi heaks

Täna, 7. detsembril algusega kell 18 toimub Ahja kultuurimajas järjekordne oksjon „Anneta häärberi hääks!”, annab teada Põlvamaa infoportaal.

Oksjoni korraldaja Aya Häärber pakub igaühele võimalust aidata kaasa Ahja mõisahäärberi taastamisel. Selleks on kaks viisi: kas annetada midagi oksjonile või tulla kohale ja osta oksjonilt oma lähedastele mõnusad jõulukingid. 



Pakkumisele läheb nii käsitööesemeid, isetehtud kunsti kui ka küpsetisi. Lisaks müügimöllule pakutakse oksjoniõhtul muud meelelahutust.

Kõik tulud lähevad häärberi taastamiseks.

Lisainfo: http://ayahaarber.wordpress.com.  

Elurikkuse elujaatavad tulevikunägemused

Novembri keskpaigas toimus Brüsselis elurikkuse kahepäevane arupidamine, kus osales üle kahesaja inimese enam kui kolmekümnest riigist üle kogu maailma. Arutelu kokkukutsujaks oli Belgia Bioplatvorm eesotsas Belgia teadusministri Sabine Laruelle’ga, kes ütles ka avasõnad arutelule.

Euroopa Liit seadis kaheksa aastat tagasi ambitsioonikaks eesmärgiks peatada elurikkuse taandumine aastaks 2010. Kahjuks ei suudetud seda saavutada. Seekordse arupidamise sihiks oligi leida elujaatavaid nägemisi, kuidas siiski pöörata elurikkuse kadumine vastupidiseks.

Põnev oli jälgida kahekümnes laudkonnas samaaegselt tekkivaid mõtteid, mis arvutite kaudu jõudsid asjatundjate laudkonda, kus neid mõjusamaks edasi ja ümber püüti sõnastada. Samas tõi see protsess kaasa ka esimese pettumuse – uute mõtete ja lähenemisviiside tekitamisel kippusid eriti uudsed mõtted takerduma nii laudkonnas istuva mõtete arvutissekirjutaja kui ka asjatundjate paneelis istujate arusaamisvõime teha. Tulemuseks oli tihtipeale uudsete mõtete tasalülitamine varem teada-tuntud tavamõteteks.

Näiteks pakuti meie laudkonnas välja mõte, et militaarvaldkonnas tehtud leiutused antaks hiljemalt viie aasta möödumisel tsiviilkasutusse. On ju paljud väärt leiutised nagu Internet, mikrolaineahi ja mitmed muud algselt pärit militaarvallast. Paraku takerdus mõte juba meie laudkonnas ning tõi peagi meie laua juurde asjatundjate laudkonnast hämmeldunud sõnastaja, kes küsis, kas me tõesti tahame närvigaasi anda koolilaste käsutusse.

Teine takerdumine ilmnes seoses sellega, et meiega kaasas oli meie äsja kuueseks saanud tütar Aotäht. Mitmedki korraldajad tunnistasid, et neid tabas hetkeks õudus: Laps konverentsiruumis! Aotäht ei lasknud end sellest suurt segada – ta joonistas kodu, südameid, lilli, liblikaid, kalu ja vette loojuvat suur punast päikest. Paljud fotograafid olid ta tegevusest vaimustuses, fotoaparaadid aina plõksusid ümber. Vaheajal tulid mitmed osalejad meie juurde ja tunnistasid, et oleksid pidanud ka omad lapsed kaasa võtma.

Siit ka mõte – kui tahame elujaatavalt vaadata elurikkuse kasvamise poole, siis peame kõigepealt võtma kaasa lapsed, need, kes selles elurikkamas tulevikus elama hakkavad. Küllap on üks põhjusi, miks elurikkus on taandumas just selles, et me ei võta kaasa lapsi, kes ometi on ju palju elurikkamad kui meie, täiskasvanud.

Maarahva tavapärases olemises, nii nagu teistegi põlisrahvaste juures suhtuti lastesse ja nende otsustusõigusesse täie lugupidamisega. Saamidel on juba mõneaastastel lastel omad põhjapõdrad, kelle saatuse üle vaid nemad ise otsustavad. Laste otsustus- ja omandiõigus kasvatab neis vastutustunnet. Vaid taoline kogukond suudab toime tulla sellega, et sajandeid kasutuses olnud puisniidul loendatakse rekordarv taimeliike ühe pindalaühiku kohta, nii nagu Läänemaal Laelatu puisniidul.

Meie rahva põlisväärtused ja olemisviisid on suutnud elurikkust suurendada meid ümbritsevas maastikus. See on see pärimuslik vaimuvara, mille kohta jakob Hurt ütles, et kui me ei ole suured arvult, siis saame olla suured vaimult. Sedasama vaimu peame kandma, võttes kaasa lapsi rahvusvahelistele kogunemistele, hoides ning hoolides elust meie kodude ümber ning väekates pühapaikades.

Autor: Mikk Sarv

Eesti XII talimängud 2013. aastal toimuvad Võrumaal

Eestimaa spordiliidu Jõud juhatus valis Eestimaa XII talimängude toimumiskohaks Võru.

Eestimaa XII talimängude korraldamiseks laekus mitu avaldust: Võru Linnavalitsuselt, Paistu Vallavalitsuselt ja Viljandi Linnavalitsuselt ning Jõgeva Vallavalitsuselt.

Talimängude edukaks korraldamiseks ning parema ülevaate andmiseks valmistasid kandidaadid ette kohapealseid olusid ja spordibaase tutvustava esitluse ning 1. detsembril toimunud Eestimaa spordiliidu Jõud juhatuse koosolekul langetati otsus, mille kohaselt toimuvad Eestimaa XII talimängud 1.–3. märtsini 2013. aastal Võrumaal.

Võistlused toimuvad traditsiooniliselt suusatamises, suusaorienteerumises, korvpallis, lauatennises, males, kabes ning talvises jalgpallis 7×7. Talimängude programmi on kavas lisada ujumine, motokross ning talialade osatähtsuse suurendamiseks jäähoki, laskesuusatamine, mäesuusatamine, suusahüpped jm.
Tulevad „ummamuudu hullu talimängu“, kus Haanja maratoni kõrval on veel teisi huvitavaid võistlusi, üritusi ning üllatusi.

Riigikogu hoones avati Võrumaa käsitöönäitus

Riigikogu esimees Ene Ergma avas täna Riigikogu hoone vestibüülis traditsioonilise Võrumaa Omavalitsuste Liidu ja Rõuge vallavalitsuse koostöös sündinud X Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näituse, mis sedakorda kannab nime „Kümnes mäkketõus“. Näitusel saab imetleda kudumeid, puidust tooteid, kaltsuvaipu, lapitekke, patju, linast käsitööd, keraamikat, laastukorve, ehteid, hoidised ja palju muud. Riigikogus populaarse näituse avamisüritusel osalesid Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts, paljud Võrumaa omavalitsusjuhid ja Riigikogu liikmed. Näitus jääb avatuks 8. detsembrini, soovi korral saab eksponaate ka kingituseks kaasa osta.
Riigikogu külastuse raames toimuvad Võrumaa omavalitsusjuhtide kohtumised Kagu-Eestit esindavate Riigikogu liikmetega, keskkonnaministeeriumi ametnike ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liikmete Tarmo Leppoja ja Maria Alajõega. Kohtumistel käsitletakse omavalitsuste tasakaalustatud arengut, jäätmemajanduse korraldamist nii suurtes kui väikestes omavalitsustes. Arutelu all on ka maakondlike arenduskeskuste ja turismiinfokeskuste tegevus ning finantseerimine.
Fotogalerii on aadressil: http://galerii.riigikogu.ee/v/2010/Riigikogu/Rouge/


Mis on õigeusk?

Pühapäeval, 12.detsembril kell 17 räägitakse Karksi valla Tuhalaane külamajas ortodoksi kiriku õpetusest, traditsioonidest, ajaloost ja kultuurist.

Loengusarja esimesel kokkusaamisel kõneleb EAÕK Räpina koguduse preester isa Tihhon (Tammes), kes  õppis teoloogiat Kreekas Thessaloniki Aristotelese ülikoolis ja on töötanud Kreekas vaimulikuna.

Võrumaa keelehuvilised jagasid omavahel kogemusi

Kolmapäeval, 24. novembril kogunesid Võrumaa keelehuvilised noored keskpäeval Võro Instituuti, et avardada oma silmaringi ajakirjanduse ja meedia osas. Muuhulgas tähistati aasta möödumist esimesest kohtumisest.

Kohtumise juhatas sisse Võru Kesklinna Gümnaasiumi 12. b klassi õpilane Birgit Pettai, kes rääkis oma suvisest reporteriametist Võrumaa Teatajas. Värvikaid seiku 30-aasta pikkusest ajakirjanikutööst ja näpunäiteid uudise kirjutamiseks jagas Mikk Sarv. Sõna sai ka Uma Lehe toimetaja Ülle Harju, kes kutsus noori üles kirjutamises kätt proovima. Päeva viisid läbi eesti keele õpetajad Raili Leesalu ja Kristi Pettai.

Rühmatöid alustati tutvumisringiga ning siis panid õpilased end proovile uudise kirjutamises. Tehti ettepanekuid ka tulevikuplaanide suhtes. Noored tahaksid edaspidi:

  • korraldada keelelaagreid;
  • mõelda keelehuviliste rühmale või organisatsioonile välja sobiv hüüdlause;
  • korraldada keelepäevi;
  • kohtuda kirjanike ja ajakirjanikega;
  • teadvustada ka teistele noortele keele hoidmise vajalikkust ja korrektse eesti keele kasutamist;
  • tutvustada oma kooli õpilastele Võrumaa noorte keelehuviliste tegemisi, kaasata neid ka ühisüritustele.

Autor: Raili Leesalu

Tallinnas kärgatas laupäeval kõu

Laupäeva õhtul sai Põhja-Eestis keset tihedat tuisku näha suhteliselt harva ettetulevat nähtust – talvist äikest. Esimene äikesehoog vallandus Paldiski kohal õhtul kell pool kaheksa, Tallinnas lõi kõu taeva valgeks kella 23 ajal.

Maret Järv kirjutab: „19.35 ja 20.40 olid Paldiskis parajad äikesetormid, vaheldus lumetormiga. Peale 19.35 pikselöökide hoogu lõi taeva selgeks, aga hiljem kordus nii lume kui piksena uuesti.“

Lasnamäel lõi kella 23.03 ajal merepoolse taevakaare täiesti valgeks, umbes minuti pärast järgnes müristamine. Mõne minuti pärast toimus sama veelkord, seejärel hakkas alla krõbisema lumekruupe. Talvine äike on üsna haruldane, seda enam, et eriti detsembris ja jaanuaris kiputakse seda segi ajama ilutulestikuga.

Noorteadlane Jüri Kamenik kommenteerib juhtunut ilm.ee-s: „Läänemerelt jõudis 4. detsembri õhtuks Soome lahele täituva osatsükloni kese, mille ümbruses tekkis hulgaliselt rünksajupilvi. Nende teke on seotud konvergentsiga tsükloni keskmes, sest sinna voolab igalt poolt õhku kokku ja sel pole mujale minna kui tõusta, moodustades konvektsioonipilvi. Lahtine meri andis pilvede lisaenergiat, lisaks on õhumass üsna külm, aga aluspind (meri) soe, nii et seegi andis lisatõuke ja nii see äike koos lumesaju ja lumekruupidega tuligi.“

Obinitsa tähistas hariduselu 120. aastapäeva

Laupäeval, 4. detsembril kogunes Obinitsa Külakeskusesse kenake rahvahulk, et tähistada Obinitsa Hariduselu 120 aastapäeva.

Obinitsas anti kooliharidust aastatel 1890–2008.  Külaliste saabudes alustati jumalateenistusega Obinitsa Kooli mälestuskivi juures, misjärel koguneti aktuseks.

Alustuseks kõlasid nii Eesti kui Seto hümn. Põhjaliku ülevaate Obinitsa hariduselust 120 aasta vältel tegid Liidia Sillaots ja Aare Hõrn. Laulsid vilistlaste koorid ja meenutati möödunud kooliaegu. Avaldati lootust, et järgmisel kooli tähtpäeval on jälle vana kool jälle õpilaste päralt.

Järgmiste laulusõnadega võttis mälestused kokku vanim vilistlane Aleksandra Kooser, kes lõpetas Obinitsa kooli 1941.aastal:

Armas olõt sa Obinitsa
kallis kerik ja koolimaja
Käve siia lajalt latsi, seltsih setokõisi,
armasal Eesti aol, herra Pätsi päivi aigu.
Alostadi aabitsast, tähti tundma opmisõst.
Olõs sis autit olõmah,
olõs muudsit mootorit.
Tullimõ joosu jalaga,
külast uma kambaga.
Ausa’ olli sis oppaja,
kõrralitsõ’ olli mi koolitaja’,
Palgi oll peris peremiis,
kõva kõrra pidaja.
Olõs sis viina võtjit
õga suidsu säädjit.
Opmist õks õigõst arvati
ja hindit hinnati.

* * *

Tuu oll’ mi nuurus,
illos elo alostus,
olle illos armuaig.
Saas mi tuud pito pikalt pitä’,
andas meile armuaigu.
Tulti meid siiä segähamä,
vaivama tulli’ võõra valtsusõ’.
Kua sis sõtta saadõti,
kua muido murdu,
Kes är kaldu kavvõndõhe,
viirdü  välismaalõ,
Kia saadõti Siberihe,
viidi Vinnemaalõ,
Jäie meil kalli kaotsihe,
tiidmäldä  täämbäni.
Kiä järge jäie,
tuul tul ellä edesi.
Ohtu jäie mi Obinitsa
uma kalli kooliga,
olõs inäp külast latsi löudä,
pallö  oll’ är liina lännu.
Külatarõ’ tühast jäänü,
nii sjoo kool ju kokku kuivi,
latsõkõisist lakõst jäie.
No’ om meil viil kerigukõnõ,
tuu mi kallis kodokõnõ,
Jummal om meele armust andnu,
siiä kallihe kerikohe
virga esä Viktori,
kiä meid juhatas jumalalõ.
Tuuperäst, kallis kolgarahvas
käuge iks kokku kerikohe
ja kallikõstõ haudu pääle.

Allikas: Maaleht

Hart: miks USA põllumehed GMO-sid kasvatavad?

Michael Hart on inglise tavapõllumees, kes kasvatab lambaid ja lihaveiseid Cornwall´is, Inglismaa edelaosas.

Debatt geneetiliselt muundatud organismide (GMO) üle on Suurbritannias olnud pikk ja äge ja infot on tulnud nii ühelt kui teiselt poolt. Nii on vahel olnud keeruline aru saada, mis on fakt, mis on müüt ja mis on lihtsalt kellegi isiklik hinnang.

Kõige suuremat arusaamatust on aga kõikides debattides alati tekitanud küsimus: kui GMO-dega on nii palju probleeme ja on koguni gruppe, kes väidavad, et ka majanduslikult ei ole GMO-d oluliselt kasumlikumad, miks siis USA põllumehed neid kasvatavad?

Kuulates erinevaid osapooli –  poliitikuid, keskkonnakaitsjaid, firmade esindajaid – ja püüdes nende jutust pilti kokku panna, otsustas Michael Hart lõpuks ise USA-sse minna ja asja otseallikast – sealsete põllumeeste käest – uurida. Uurimise käigus otsustas ta kogetu ka videolindile dokumenteerida.

Eesti Rohelisel Liikumine kutsus Michael Hart’i Eestisse oma kogemustest rääkima ja teda saab kuulata reedel, 10. dets 2010, Tartus, Väikeses Vanemuise ovaalsaalis.

Michael Hart teeb ka lühema ettekande samas kohas toimuval põllumajanduskonverentsil kl 15.55, põhjalikumalt räägib ta aga järelüritusel kell 17.30-19.30.

Kuna jutu kõrvale pakutakse ka mahesuupisteid, siis palutakse registreeruda aadressil nastja@elfond.ee või telefonil 51 32 891. Üritus on tõlkega.

Soojade soovide aeg Pokumaal

pintselsabad9.-20. detsembrini oodatakse Pokumaale soojade soovide aega tähistama.

Seekord aitavad lähenevaid pühi tähendusrikkamaks muuta Pintselsabad. 

”Talv oli vastu võetud. Nii algasid tumeda taevaga lumevalged päevad. Metsavälul jäi veel vaiksemaks…Aga ega siis toimetused toimetamata ei jäänud…”
Millega sellel ajal Pintselsabad tegelevad, saad teada, kui tuled Soojade soovide ajal Pokumaale.  Koos Nutsa ja Tutsaga rändame All-Pintselvaaniasse, et luua sealgi pühade meeleolu. Päeva Pintselsabadega jääb meenutama tore meisterdus ja hinge soe tunne.
Üritused toimuvad kell 11, 12.30 ja 14. Ootame peresid ja lastegruppe!

Mustjala looduskeskuses ootab suur sületäis meisterdamispõnevust

Mustjala looduskeskuses (Saaremaa puhkeala) ootab päkapikk alates 8. detsembrist neljal detsembrikuu päeval suuri, keskmisi ja väikesi päkapikutööhuvilisi endale külla. Saame kokku jõulueelsel päeval, et koos jõuluettevalmistustele õige hoog sisse anda. Oleme kokku kogunud hulga metsakraami: oksi, sammalt ja käbisid. Teeme loodusmaterjalist vahvaid kingitusi lähedastele ja jõulukaunistusi oma koju. Räägime jõulukommetest, joome jõuluteed ja krõbistame piparkooke.

RMK

Ambla metsamehed ootavad täiendust

Ambla Metsaühistu korraldab 9.detsembril Paide kultuurikeskuse metsanduse õppepäeva.

Räägitakse ühistegevusest metsanduses, uutest arengusuundadest ja Eesti metsanduse arengukavast aastateks 2011-2020. Juttu tuleb jahiseaduse muudatustest, muudatustest liiklusseaduses, muudtustest metsatehnika ja traktorite kasutamisel.

Õppepäeval jagatakse metsanduslikke infomaterjale ja raamatuid. Võimalus on astuda Ambla Metsaühistu liikmeks.

Ambla Metsaühistu

Jõulunädal Kauksi looduskeskuses

RMK Kauksi Looduskeskus korraldab Kauksi looduskeskuses (Peipsi põhjaranniku puhkealal) alates 6. detsembrist  jõulunädala üritused Ida-Virumaa koolidele. Jõulunädalal valmistatakse lastega koos looduslikest materjalidest jõulukaunistusi. Igas vanuses lastele pakutakse jõukohast tegevust. Üritustel pakutakse kuuma jõuluteed ja maiustamiseks koduseid piparkooke. Räägitakse jõulukommetest läbi aegade ja vahetatakse põnevaid kogemusi seoses jõuludega.

RMK

Eile selgusid Eesti aasta vabatahtlikud

vabatahtlikud 2010
2010. aasta tunnustuse pälvinud vabatahtlikud.

5. detsembril toimus Tartus Ateena keskuses üleriigiline tunnustamisüritus, kus kuulutatati välja Eesti aasta 2010 vabatahtlikud. Vabatahtlikke õnnitlesid Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ja tunnustamisürituse patroon, riigipea Toomas Hendrik Ilves. Sel aastal tunnustatati eelkõige vabatahtlikke, kes on mentori, juhendaja või algataja rollis ning andnud sellega panuse vabatahtliku tegevuse arendamisse Eestis. Tunnustatavaid on kokku 15, kelle seas on inimesi üle kogu Eesti. Tänavuse aasta vabatahtlike hulgas on ka Eesti Energia personalidirektor Riina Varts, kes pälvis tunnustuse tegevuse eest Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu (PARE) juhatuse esimehena. Lisaks on tunnustatavate seas noortega tegelejaid ja noorteorganisatsioonide tegevuse korraldajaid, kohaliku elu edendajaid, heategevuslike organisatsioonide vabatahtlikke, eakate eneseabiliikumise juht ning nõrgemate abistajaid. Noorim tunnustav on sel raadiolindistusaastal 20- ning vanim 78-aastane. Vabatahtlikud on kaasa löönud väga erinevate organisatsioonide ning projektide juures. Näiteks Saaremaa noormehed Tom Rüütel ja Taavi Rauniste algatasid ning viisid omal nõul ja jõul läbi Facebooki kampaania „Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi“. Aasta vabatahtlikud valis enam kui 40 esitatud kandidaadi seast välja üheksaliikmeline komisjon, mis koosnes vabaühenduste ja avaliku sektori esindajatest. Tunnustamisürituse raames toimus ka raadio Ööülikooli salvestus, kus räägiti vabatahtlikkuse teemadel. Vestlusringis osalesid Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, aasta vabatahtlik 2010 Riina Varts, Palupõhja Looduskooli juht Robert Oetjen ja Marten Kaevats Uue Maailma Seltsist. Õhtut juhtisid Maarja Küla juhataja Ly Mikheim ning arendusjuht Huko Laanoja ning esines Tartu ansambel Pahad Seemned.

Rahvusvahelist vabatahtlike päeva tähistatakse igal aastal 5. detsembril. Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse traditsioonile pandi alus 2005. aastal. Saabuv 2011. aasta on ühtlasi Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta.

Grete Kõrgesaar

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest

Rakveres toimunud metsatööstusettevõtete korvpalliturniiri võitis Artistoni meeskond

võitjadEile, 4. detsembril võtsid 11 metsatööstusettmnivevõtte meeskonda mõõtu korvpalliplatsil. Kolmandat aastat järjest näitas teistest paremat mängu Artistoni meeskond.
Eile hommikul kogunesid 11 meeskonda Rakvere spordihalli selgitamaks välja parim meeskond korvpallis. Turniiri avas Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Ott Otsmann. Meeskonnad pidid tunnistama Artistoni meeskonna paremust. Teise koha saavutas RMK meeskond ja kolmanda koha võttis TarMets. Parima mängija tiitel anti Andras Kaasikule, kelle supertabamus mängu viimastel sekunditel viis mängu lisaajale. Kolmepunkti viskevõistlustel tegi kõige suurema skoori Peeter Valdre Södra meeskonnast.
Korvpalliturniiri korraldaja Margo Klaasmägi arvates oli turniiril küll üllatajaid, aga mängud olid väga tasavägised. Turniir oli võitluslik, iga meeskond sai mängida viis mängu. Metsatööstusettevõtete korvpalliturniiri peetakse aastast 1998. Tänavu osalesid Artistoni, RMK, Stora Enso, Lemeksi, Imavere Saeveski, Finnforesti, Metsäliitto, Södra, TarMetsa, Raitwoodi ja Toftani meeskonnad.
Pille Rõivas,
EMTLi kommunikatsioonijuht
Fotod: Ain Liiva

Toome ise endale metsast jõulukuuse

metsast
Foto:Ingmar Muusikus, greengate.ee

RMK kodulehel saab end kirja panna juhendatud kuuseretkedele riigimetsa, jõulupuu saab etteantud juhiste järgi metsast koju tuua ka omal käel, teatab RMK.
Juhendatud metsaretki korraldatakse 15 kohas üle Eesti detsembri lõpuni, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Kuuseretked firmadele toimuvad 14., 15. ja 16. detsembril ning eraisikutele 17.-23. detsembril. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistide poolt eelnevalt välja otsitud, nii et osalejatele jääb vaid maksmise, õige puu valimise, saagimise ja äraviimise rõõm.
Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse metsast tuua ka iseseisvalt. Selleks tuleb eelnevalt veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitselisi piiranguid.
1-3meetriste kuuskede hinnad jäävad 50 ja 200 krooni vahele ning jõulupuu eest saab maksta pangaülekande, mobiiliga või looduskeskustes sularahas. Kuna eelmisel aastal osteti enam kui pooled kuused mobiilimaksega, on tänavu seda võimalust veelgi laiendatud – seda saavad kasutada nii need, kes toovad kuuse metsast omal käel kui need, kes võtavad osa RMK poolt organiseeritud kuuseretkedest.
RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal kaasas olema oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.
Eelmisel aastal müüs RMK riigimetsast ligi 5000 jõulukuuske, kuuseretkedest võttis osa 2100 inimest. Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt. Metsanoorendikest ja kultuuridest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või kust neist loodetakse saada tulevikupuid, on kuuskede varumine metsaomaniku huvide põhjendamatu kahjustamine, mis on seaduserikkumine ning karistatav.
Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aitab lahendada kuuseabi telefon 676 7532 või meilitsi kuuseke@rmk.ee.

Allikas: RMK

Heategevuslik jõuluootusõhtu puudustkannatavatele peredele

Täna, 5. detsembril toimub Kohilas heategevuslik jõuluootusõhtu puudustkannatavatele peredele.

illustratsioon
Foto seeriast "Ilus Raplamaa".

Möödunud aasta detsembris esmakordselt toimunud omaalgatuslik ühisettevõtmine näitas, et kogukond koos kogudusega suudavad annetuste ja vabatahtlike abiga luua hoidva ja hooliva meelolu, ning anda puudustkannatavatele peredele jõudu tulla toime ka majanduslikult rasketel aegadel.
Annetustest koguti 16 tuhat krooni. Lisaks on kingipakke tulnud kauplusteketist „Sõbralt-Sõbrale”, kingipakke on toonud ka paljud vallakodanikud. Ürituseks valmis 60 kingikotti, milles kogu pere tarvis pühademaitselisi toiduaineid ja maiustusi, aga ka üllatusi ja lihtsaid,  igas kodus vajalikke esmatarbeasju.
Kohila jõuluootusõhtu on kutsetega, eeskava järel pakutakse teed ja piparkooke.
Jõuluootusõhtu kui kogukonna algatatud heategevusüritus oli möödunud aastal ka Raplamaa aasta teo nominent.
Ettevõtmist korraldavad Kohila baptistikogudus,  kogukonna esindajad,  kauplustekett „Sõbralt Sõbrale” ning vallavalitsus.
Allikas: raplamaa.ee

Paks lumi ähvardab rikkuda vilja ja ajab rotid viljapuude kallale

Kõige kurja juur on sooja ja sajuse sügise tõttu külmumata jäänud maapind.
Põhjarannikul kohati juba enam kui 40 sentimeetri paksuseks paisunud lumevaiba tõttu on põhjust muret tunda nii selle kandi aiapidajatel kui ka teraviljakasvatajatel.

Kuna maa oli enne paksu lumekihiga kattumist külmumata, saavad hiired ja rotid lume all mööda maapinda rahulikult toimetada. Närilised hakkavad aedades ja puukoolides maapinna ja lumekasuka vahel noorte puude magusat koort krõmpsutama. Selle vältimiseks tuleks istikute ümber lumi kinni tallata.

Need, kel jäid koduaias roosid või muud külmatundlikud taimed kinni katmata, võivad aga arvestada, et paksu lume all ei juhtu nendega midagi hullu.

Viljakasvatajad aga muretsevad juba, et sulale ja märjale maale maha sadanud paks lumekiht võib taliviljale saatuslikuks saada.

Allikas: Eesti Päevaleht

Köha vastu taimedega

Nurmenukk ajab higistama, lahtistab röga, toimib põletikuvastaselt. Valage 1 sl peenestatud lehti üle 1 klaasi

alternatiivmeditsiin
Paiseleht on tubli tegija ravimtaimede hulgas.

keeva veega. Jooge soojalt 1/3 klaasi kolm korda päevas 30 minutit enne sööki.

Teeleht vaigistab valu, lahtistab röga, laiendab bronhe, tõrjub mikroobe. Võtke 1 sl kuivi peenestatud lehti, valage üle ühe klaasi keeva veega, laske 2 tundi tõmmata, kurnake. Võtke sisse 1 sl neli korda päevas 20 minutit enne sööki.

Männikasvud lahtistavad röga ja tõrjuvad mikroobe. Valage 1 sl kasve üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit veevannis, laske 10 minutit tõmmata, kurnake. Võtke pärast sööki 2 sl kolm korda päevas.

Liivateel on põletiku- ja viirusevastane, röga lahtistav toime. Valage 2 sl peenestatud taimi üle 1 klaasi keeva veega, keetke 30 minutit veevannis, laske 10 minutit seista, kurnake. Võtke 30 minutit enne sööki 1 sl kolm korda päevas.

Raudrohi leevendab gripi ja külmetushaiguste sümptomeid ning kiirendab tervenemist. Valage 1 tl raudrohtu üle ühe tassi kuuma veega. Laske tõmmata umbes kümme minutit. Ärge jooge seda rohkem kui kaks tassi päevas.

Allikas: aialeht.ee

Riigi maad harivad põllumehed saavad sellele eelisostuõiguse

Valitsus toetas põllumajandusministeeriumi ettepanekut, mis annab ajutise maakasutuse lepingu alusel riigi maad harivatele põllumeestele sellele maale eelisostuõiguse.

Praegu on erinevate põllumajandustootjate kasutuses ligi 25 000 hektarit sellist riigi maad, millest suurele osale makstakse ka ühist pindalatoetust. Maa müügi korral peavad senise korra järgi seda aastaid harinud põllumehed konkureerima teiste ostuhuvilistega tavakorras.
Eelisostuõiguse kehtestamine mõistlik, sest riigile see rahalist kaotust ei tähenda.

Allikas: põllumajandusministeerium