RMK otsib poollooduslike koosluste hooldajaid

Sel kevadel sõlmib RMK poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks täiendavaid maakasutuslepinguid kokku 92 maaüksusel 12 maakonnas. Unikaalsed looduskooslused, mis paiknevad 720 hektaril üle Eesti vajavad järgnevatel aastatel eripalgelisi taastamis- ja hooldustöid.

„Tööde loetelu poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks on mitmekesine. Niidukoosluste taastamiseks tuleb pealetungivat metsa maha võtta, kadastike piirata ja roogu niita. Juba taastatud aladel tuleb loomi karjatada või heintaimestikku regulaarselt niita,” tõi näiteid RMK looduskaitse peaspetsialist Kristjan Tõnisson.

RMK hallatavate maade kasutusse andmist korraldavad RMK metskonnad. Taastamist ja hooldamist vajavatel aladel, mille vastu on naaberalade hooldajate konkreetne huvi, antakse kasutusse läbirääkimistega pakkumiste kaudu. Lepinguteni tahetakse jõuda sellistel aladel hiljemalt 15. aprilliks 2011. Alad, mille kasutusse võtmise soovide kohta informatsioon puudub, antakse kasutusse läbi valikpakkumiste. Valikpakkumiste läbiviimise kuulutused ilmuvad lisaks „Ametlikele Teadaannetele“ ka RMK kodulehel ja maakonnalehtedes. Valikpakkumiste kaudu tahetakse jõuda lepinguteni hiljemalt 1. maiks 2011.

Poollooduslike koosluste taastamistöödega luuakse eeldused ala poolloodusliku kooslusena majandamiseks ja taastamisele järgneb ala hooldamine. Maakasutuslepingu sõlmijal on võimalik taastamistoetust taotleda Keskkonnaametilt ja hooldamistoetust PRIA-st. Toetuste abil on tänaseks suudetud riigimaadel taastada ja hooldada ligi 5000 hektarit poollooduslikke kooslusi.

Rohemärki kandvate toodete hulka lisandus suitsusink

Eelmisel nädalal lisandus Põlvamaa rohelisemat märki kandvate toodete nimekirja FIE Kalmar Mägi valmistatav suitsusink, teatab Põlvamaa infoportaal.

Kalmar Mägi valmisatatud suitsusink on pikalt soolatud, sellele on lisatud maitseaineid ning suitsutatud on seda oma suitsusaunas.

Põlvamaa rohelisema märgi komisjoni liikme Janno Rüütle ütles, et Kalmari tehtud sink on olnud ikka kinkekotis, mida Eesti põllumajandus- ja kaubanduskoda on juba aastaid oma üritustel külalistele jaganud. Seda sinki on maitsta saanud nii meie presidendid kui ka paljud ministrid ning kümned väliskülalised.



Põlvamaa rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist.

Praeguseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 153 tootenimetuse, mida pakub 26 ettevõtet. 

Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib SA Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega „Põlvamaa – rohelisem elu”. 




Tunnusta tublisid vanavanemaid!

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiooni (EENA) Tartu klubi tänab ja tunnustab emadepäeva künnisel taas vanavanemaid, kes on kasvatanud oma lapselastest tublid, õigete väärtushinnangutega ja oma põhitööd – õppimist – tõsiselt võtvad ning koolielus aktiivselt kaasa löövad noored.

Ettevõtmise käigus tunnustatakse vanavanemaid,
– kes elavad Tartumaal,
– kes on oma lapselast (lapselapsi) kasvatanud enam kui 5 aastat,
– kelle lapselapse vanus on 10 ja enam aastat,
– kelle lapselaps õpib algkoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis.

Tunnustust väärivate vanaemade ja vanaisade kohta oodatakse infot 5. aprillini 2011. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, ettepanekud palutakse saata e-postiga: Riina Piigli, riina@aptrading.ee.

Vanavanemate tänamine ja tunnustamine leiab aset neljapäeval, 5. mail kell 18.00 Tartu Linnamuusemis.
Esmakordselt tunnustati tublisid vanavanemaid 2009. aastal, siis väärisid kiitust Aino Krevald, Galina Avramenko, Leini Riiv ja Mati Vaher, Made Kaurla, Helju Veldi ja Ilmar Veldi. 2010. aastal tunnustati Eda Tamme, Irina Prokofjevat, Jekaterina Jorti, Olga Toomi ja Raissa Konjahhinat.

Lisainfo: Riina Piigli, BPW-Estonia (EENA) Tartu klubi president, tel 506 7713.

Allikas: Tartumaa.ee

29. märtsil toimub Viljandis ettevõtluspäev

Ettevõtluspäeva eesmärgiks on aidata alustavaid ettevõtjaid oma äri edendamisel ning julgustada viljandimaalasi tegelema ettevõtlusega. Viljandi ettevõtluspäevale on oodatud alustavad ettevõtjad, ettevõtluse arendamisest huvitatud isikud, üliõpilased ja õpilased.  Osalemine on tasuta.
 
Koht: Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (EEKK) õppekeskus Viljandis (Tallinna 19/21, auditoorium 4)
Info ja registreerumine: 433 3193; 526 8028 või liina.oja@mk.ee
Päeva moderaator: Andres Arrak – EEKK Mainor ettevõtluse instituudi direktor

Allikas: viljandi.ee

Vargamäel valmistutakse 15. teatrisuveks

Sel suvel etendatakse Vargamäel Urmas Lennuki uuslavastust „Vargamäe voonake”; samas mängitakse eelmisel aastal suure publikumenu saavutanud ja mitmes kategoorias teatriaasta auhindadele kandideerivat lavastust „Vargamäe varjus”, vahendab Järvamaa infoportaal.
 
„Vargamäe voonake” on katse jõuda Tammsaare „Tõe ja õiguse” II, IV ja V osa kaudu lähemale eestluse elu- ja kultuurimõttele või nagu lavastaja ise ütleb: „Meil on üpris palju musta, üsna palju valget, aga liiga vähe sinist.” 
Seekord otsib Lennuk pidet A. H. Tammsaare isiksusest ja lähikondlaste mõjudest autori loomingus, laiendades seda suhestumist eestlusega üldisemalt. „Kui palju on Indrekus, Andreses, Tiinas ja Karinis Tammsaaret ennast kui kirjanikku/inimest. Kui palju on seal tema lähikondseid: sugulasi, tuttavaid, eestlasi laiemalt. Milline on Tammsaare suhtumine looja vastutusse oma loomingu suhtes ja kui palju on selles kõiges eestlast?”

Esietendus on 28. juulil A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel saunikute juures. Edasi mängitakse 29., 30., 31. juuli ja 12., 13., 14., 18., 19., 20., 21. augustil, kokku üheteistkümnel õhtul.

Taas mängitakse A. H. Tammsaare muuseumi rehetares ka Lennuki „Vargamäe varjus”, mille publik eelmisel aastal väga soojalt vastu võttis. Sel suvel mängitakse etendust ajavahemikul 4. – 11. augustini kokku kaheksal õhtul.
„Lavastus „Vargamäe varjus“ kõneleb loo sellest, kuis armastus Vargamäelt mõneks ajaks varvast viskas. Ometi pole see lugu üdini traagiline ega ka lootusetu masenduse buldooser. Selles on ka siirust ja armastust, on rammusat maakeelt, milles mehed oma pentsikuid õigusi taga jahivad. 


Põlvas toimub vabatahtliku tegevuse koolituspäev

2011 on kuulutatud Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastaks. Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Mida ja kuidas teevad vabatahtlikud meie maakonnas? Kuidas vabatahtlikke paremini kaasata ja innustada? Kuidas ergutada kodanikuaktiivsust Põlvamaal?

Kutsume kõiki huvilisi maakondlikule koolituspäevale, kus tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi, pakutakse praktilisi näpunäiteid vabatahtlike kaasamiseks ning arutatakse, kuidas inimesed saavad ise oma kogukonnas probleemidele lahendusi leida.

Põlvamaa koolituspäev toimub 24. märtsil kl 12.00-17.00 Põlva Maavalitsuse saalis (Kesk 20, Põlva). Osalemiseks palume ennast registreerida hiljemalt 22. märtsil evta(at)vabatahtlikud. Loe edasi: Põlvas toimub vabatahtliku tegevuse koolituspäev

Kiidil peetakse laupäeval suusalendurite päeva

Spordiühing “Taevatäht” korraldab laupäeval, 26. märtsil Võrumaal Kiidi Lennushow “Noored lendama”, millest võtavad osa Eesti parimad suusahüppajad ja kahevõistlejad.

Programm:
11:00 Registreerimine
12.00 Avamine ja tervituslend Kiidi kohal lennukil Piper Arrow.
12.30 Freestyle pargi läbimine (võistlejad läbivad lumelaua või suuskadega Kiidi stash pargi elemente ja kohtunikud annavad stiili punkte ning sooritust kommenteeritakse)
13.00 Big Air lumelauahüpped ( lumelaudurid valivad endale sobiva hüppe ja kohtunikud hindavad lendu ja sooritust kommenteeritakse)
14.00 Suusahüpped & lennud lumest erineva raskusastmega hüpekatel (sobiva hüpeka ja suusad saab ise valida, hinnatakse stiili ja kaugust)
15.00 Kombineeritud suusasprint (murdmaasuuskadel) Kiidi mäesuusanõlval (laskumised, hüpped, kurvid ja tõusud, trassi pikkus ca 500m)
16.00 Kohtumine Eesti suusahüppe ja kahevõistluse koondise liikmetega, kes näitavad suusahüppe varustust ja õpetavad hüppetehnikat spetsiaalsel drenazööril.
16:30 Autasustamine ja mängib ansambel Fibrill

Samal ajal mägi kõigile sõitmiseks avatud. Suusamäel ka esimesed mesilased oma lende sooritamas ja kes pakuvad lastele tegutsemislusti. Koos lubame kevadel ka suusamäele tulla.

Võistlustel suusavalik vaba. (Mäletate kui vanasti hüppasime omavalmistatud hüppemäel puust pütilaudadega) Alade parimatele diplom ja parimatele ka nänni. Vanuseklassid: mehed, naised, tüdrukud, poisid, mudilased

Kohapeal laenutatakse piiratud hulgal suuski. Teretulnud on kõik oma varustusega spordihuvilised ja eelkõige ootame noori, kes soovivad peagi kõike seda ka ise kaasa teha ja olla tulevikus tegijad suusamägedel. See on päev kogu perele.

Täpsem info:Aigar Piho, tel 5056293, aigar@skystar.ee, www.skystar.ee

Tulemas on putukateemaline loodusõhtu Tipu Looduskoolis

Tipu Looduskool kutsub reedel, 25. märtsil kell 19.00 LOODUSÕHTULE „Õitsev elu“ Tipu külamajja. Loodusõhtu lektoriks on URMAS TARTES. Putukad on kõige liigikirevam rühm Eestimaa looduses ja kahtlemata ka kogu maakeral. Kindlasti on nad hõivanud iga viimase kui elupaiga ning paljud liigid neist on tohutult arvukad. See maailm on põnev ja pakub lahkel käel avastamisrõõmu kõigile, kes võtavad vaevaks sellega lähemalt tutvuda.

Palume üritusele ette registreerida:
e-post: aire@tipulooduskool.ee
tel. 5288802

Kõik on oodatud!

Loodusõhtu läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lõuna-Eesti digilevi saatjad muudavad sagedust

Digiboksis või digiteleris tuleb teha nn tehase algseadete taastamine. Foto: digilevi.ee
Aprilli keskel hakkavad ETV, ETV2, Kanal2 ja TV3 programme edastavad digilevi telesaatjad Lõuna-Eestis tööle uuel sagedusel. Seetõttu tuleb tavaantenniga televisiooni vaatavates kodudes teha digiboksides või digitelerites uus kanaliotsing. Üleminek madalamale sageduskanalile tagab Eesti telekanalite parema levi.

14. aprilli varahommikul, kella 2 ja 4 vahel, viiakse digilevi 40. kanali saatjad Valgjärvel, Tartus, Viljandis, Valgas, Haanjas, Ähijärvel, Ruusmäel, Vastseliinas ja Kallastel üle madalama sagedusega 23. edastuskanalile. See tagab Eesti telekanalite parema levi kogu Lõuna-Eestis.

Tavaantenniga digilevi vaatajad peavad sagedusemuutuse järel tegema oma digiboksis või digiteleris niinimetatud „tehase algseadete taastamise“. Sellega puhastatakse seadme mälu ja leitakse teleprogrammid nende uutelt sagedustelt. Lähemaid juhised leiab seadme kasutusjuhendist.

Kortermajade ühisantennisüsteemides võib olla vajalik kanalipõhiste võimendite ümberseadistamine. Kui ühisantennisüsteemiga ühendatud digiboks või digiteler pärast uut kanaliotsingut tasuta levivaid Eesti telekanaleid üles ei leia, tuleks pöörduda maja antennisüsteemi hooldava ettevõtte poole. Loe edasi: Lõuna-Eesti digilevi saatjad muudavad sagedust

Talvepealinn Otepää andis valitsemissaua üle Türile

Türi võttis vastu Kevadpealinna õigused ja kohustused. Foto: Monika Otrokova
20. märtsil, kevade alguse hakul, andsid Talvepealinna ja Tallinna esindused Türile üle valitsemissaua ja Kevadpealinna õigused.

Kevadtervitusi andsid üle Tallinna, Pärnu, Narva, Otepää, Saku, Põltsamaa, Jõgeva, Paide esindused esmakordselt koos kultuurikollektiividega. Otepää kevadetervituse türilastele andis üle Otepää noortekeskuse noorte hip-hop tantsutrupp “Feeling Good”, juhendaja Kadri Orav. Valitsemisõigused koos Tallinna linnasekretäri Toomas Sepaga andis üle Otepää vallavanem Andres Visnapuu. Külalistele mängis ansambel Apelsin.

Astronoomilise kevade saabumise hetkel, 21. märtsi öösel kell 01.21 toimus Türi kesklinna pargis särav ja tuline kevadetervitus. Lendu lasti algavale 12. kevadhooajale kohaselt vastav arv taevalaternaid, toimus tuleskulptuuride show ja ilutulestik, käivitati muruniiduk. Kevadet võttis vastu Türi linna maskott Metsamoor.

Vaata pilte siit.

Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus, www.otepaa.ee

Heifer peredele tulekul lambakoolitus

Pühapäeval 27. märtsil algusega kell 13.00 toimub Kiidil lammaste söötmis- ja tervishoiualane koolitus. Lektoriks on Ants Kuks, kes on ise lambakasvataja ja ka loomaarst, samuti konsulent. Kui talve ikka on ja ilm ilus, võib ka lapsed kaasa võtta – saavad suusamäel sõita. Täpsem info: Aigar Piho, VTL Heifer projektijuht, tel 5056293.

Juurusse kavandatakse jätkusuutlikku linnakut

Juurusse plaanitav linnak. Illustratsioon: Oxford Park
Kesk ja Põhja-Euroopa säästevarenduste turuliider Oxford Sustainable Group käivitas Rapla maakonnas Juurus 200-miljoni eurose linnaku „Oxford Park“ arenduse. Tegemist on Euroopa suurima jätkusuutliku arenduse projektiga.

Oxford Park moodustab 560.000 m² territooriumil looduskaunis kohas Tallinna ja Rapla vahel Atla külas, Juuru vallas asuva tervikliku uusasumi. Tipptunnil 30-minutilise sõidu kaugusel Tallinna piirist asuva Oxford Parki on kavandanud Itaalia arhitekt Francesco de Luca Oxford Sustainable Group’ist ja see saab koduks ca 350 perele, kes saavad valida ridaelamute, eramajade, kahepereelamute ja kolmepereelamute hulgast endale sobiva elukeskkonna. Oxford Parki kavandamine algas 2006. aastal, mil alustati detailplaneeringutega. Kogu alale on kavandatud terviklik infrastruktuur, sh. elamu- ja ärimaa, energeetika ja muu taristu, puhkealad jne.

Oxford Park on lõpuni valmis kavandatud kestlik multifunktsionaalne arendus, mis on arenenum kui ÜRO PRI vastutustundlike investeeringute algatamise põhimõtted ning vastab BRE keskkondliku hindamise meetoditele. Tegemist on tööta-puhka-mängi elustiili arendusega, mis on uut laadi kontseptsioon Eestis, kuid populaarne Lääne- ja Põhja-Euroopas. Oxford Park´i loomisel on kasutatud Oxfordi 360-kraadi Kestlikkuse Indeksit.

Oxford Sustainable Group (OSG) on jätkusuutlike arendustega tegelev ettevõte arenduste väärtusega 2,5 miljardi eurot, millel on esindused Eestis, Guernsey’s, Itaalias, Hollandis, Maltal, Rumeenias, Soomes ja Suurbritannias. Ettevõte on üle 6 aastase kogemusega eelkõige taastuvenergia ja jätkusuutlike arenduste alal.

Allikas: Oxford Park, www.oxfordpark.ee

Algas festival Eesti Muusika Päevad

Täna, 21. märtsil algas olulisim Eesti heliloojate loomingut tutvustav festival Eesti Muusika Päevad (EMP). 21.–26. märtsini kestval festivalil on tänavu rohkem väliskülalisi kui kunagi varem – Tallinnasse saabuvad heliloojad ja nende loominguga lähedalt seotud ansamblid kõigist neljast naaberriigist. Eesti Muusika Päevadel on au kuuluda Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmis esile toodud muusikasündmuste hulka.

Naaberriikide muusikat tutvustavad kontserdid tunneb festivali kavas ära „Naabrivalve“ sildi järgi. Igaüks neist kontsertidest toob kontserdisaalis kokku kaks heliloojat – välishelilooja naaberriigist ning meie oma helilooja –, mõlema helilooja muusikat esitab aga külalisega kaasa reisinud ansambel.

Nõnda kohtuvadki Läti kontserdil Andris Dzenītis ja Jüri Reinvere, kelle teosed toob kuulajateni Sinfonietta Rīga Keelpillikvartett. Rootsi kontserdil saavad kokku kaks heliobjektidest huvitatud naisheliloojat teine teiselt poolt Läänemerd, Malin Bång Rootsist ja Tatjana Kozlova Eestist, muusikat esitab rootsi avastusliku nüüdismuusika esindusansambel Curious Chamber Players. Soome kontserdil kohtuvad heli sisemusse kiikavad Jarkko Hartikainen ja Helena Tulve (esineb Soome tippansambel Uusinta) ning Venemaa kontserdil on luubi all Pavel Karmanov ja René Eespere, kes mõlemad oma eri viisil on muusika lihtsaks mõelnud. Loe edasi: Algas festival Eesti Muusika Päevad

Llama Camel Viljandi Jazziklubis

Kolmapäeval, 23. märtsil kell 20 toimub kontsert Viljandi Pärimusmuusika Aida kohvikus.
Otsakool esitleb:

LLAMA CAMEL

Charles Aaron Zobel /akordion/
Sander Vahtna /kitarr/
Ats Tani /kontrabass/
Karl-Johan Kullerkupp /trummid/

Llama Camel’i puhul on tegemist 15aastase akordionisti Charles Aaron Zobeli poolt kokku pandud kvartetiga, mis ei koosne ainult andekatest Otsakooli õpilastest – talente on ka mujalt. Esitusele tuleb nii ballaade kui ka bebop’i.

Algasid kirjatalgud ”Eesti ustest – sisse, välja”

Konkursi patrooniks on Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes kutsub inimesi panema kirja oma lugu, mis räägib Eestist lahkumisest või pärast pikemat välismaal viibimist koju tagasi tulemisest. Riigipea sõnul vajab Eesti siit minemise ja siia tulemise üle arutlemisel senisest avaramat ja rikkalikumat pilku.

Nende kirjatalgutega otsitakse vastust küsimustele, miks Eestist minnakse ja miks siia tagasi tullakse. Ja ka sellele, miks siia tagasi ei tulda. Mida peaksime Eestis tegema paremini või teisiti? Pane kirja oma lugu, oma kogemus, mis seostub välismaale minemise ja sealt tulemisega, nii eestimaalaste kui muude riikide inimeste avatuse ja eneseteostusvõimalustega siin ja seal ning (taas)lõimumisega siin ja seal. Aita kaardistada Eestist lahkumise põhjuseid ja Eestisse tagasitulemise kogemusi.

Kirjatalguid korraldavad Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Vabariigi Presidendi Mõttekoda. Kirjatalguid aitavad korraldada Vabariigi Presidendi Kantselei, Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ raames, ajakirjad Akadeemia ja Akadeemiake, Eesti Keele Sihtasutus, Digira, Petrone Print.

Tallinna Ülikool asetas nurgakivi uuele hoonele

Tallinna Ülikooli uue õppehoone makett.

Tallinna Ülikoolis toimus pidulik nurgakivi asetamine uuele teadus- ja õppehoonele, mis valmib 2012. aasta esimeses pooles.

Aadressile Narva mnt 27/29 valmib ehitusprojekti tulemusena 6-korruseline valgusküllane Silva-nimeline teadus- ja õppehoone, mis ühendab ülikooli Narva maanteel asuva hoonetekompleksi tervikuks. Silva hoone põhikasutajateks saavad Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut, Informaatika Instituut, Ökoloogia Instituut, Psühholoogia Instituut, Kommunikatsiooni Instituut, Riigiteaduste Instituut ning Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Lisanduvad ruumid üliõpilaskonnale, karjäärinõustajatele, teadmussiirde keskusele, ülikooli kirjastusele ja akadeemilisele raamatukogule; samuti valmib mitu suuremahulist auditooriumit ning uus kohvik.

Ehitustööde tulemusena nüüdisajastatakse ja lisandub uut pinda teadus- ja arendustegevuseks üle 12 000 ruutmeetri. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 12 miljonit eurot, millest 6,4 miljonit eurot kaetakse Euroopa Liidu struktuurifondidest teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetmest ja ülejäänud ülikooli omavahenditest. Hoone arhitektuurilise lahenduse väljatöötaja on Arhitektuuribüroo Ignar Fjuk OÜ, ehitustöid teostab AS Oma Ehitaja.

Foto: Toomas Kongi

Noorte moeloomingut esitles rohkem kui 150 modelli

Kirke Talu moelooming. Foto: Anu Ansberg

Eile õhtul Paide kultuurikeskuses toimunud noorte moevõistlusel „MoeP.A.R.K 2011“ tõi lavale 24 kollektsiooni, mida esitles üle 150 modelli.

Nii publiku lemmiku tiitli kui ka esikoha moeloojate nooremas vanuserühmas pälvis Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilane Kirke Talu. Vanemas rühmas osutus parimaks Türi gümnaasiumi õpilase Kätlin Luhti kollektsioon ning tudengite kategoorias hinnati parimaks Triin Ollema kollektsioon.

„MoeP.A.R.K 2011“ tulemused:
Noorem vanuserühm: I Kirke Talu (Pärnu Koidula gümnaasium), II Doris Kivisalu (Kiili gümnaasium), III Laura Viia (Tallinna 32. keskkool).

Vanem vanuserühm: I Kätlin Luht (Türi gümnaasium), II Riine Rander (Saaremaa ühisgümnaasium), III Taavi Turk (Kuressaare täiskasvanute gümnaasium).

Tudengite rühm: I Triin Ollema (Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Harjumaa), II Kristiina Purga (Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Saaremaa), III Kelly Hallen (Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Harjumaa).

Allikas: www.paide.ee

Värskas toimub Põlvamaa harrastusteatrite festival

Täna, 20. märtsil toimub Värska kultuurikeskuses Põlvamaa harrastusteatrite festival, kus žürii ja publiku hindava silma ette tuleb viis lavatükki neljalt erinevalt teatritrupilt.
Festivali avab Vastse-Kuuste kultuurimaja näitering Oskar Lutsu naljamänguga „Pärijad ja Onu paremad päevad“.
Põlva Eksperimentaalteater läheb võistlustulle Stephen Belberi järgi seatud lavatükiga „Kassett“

ja sama teatritrupi esituses saab lavaristsed Rivo Veski kirjutatud algupärand „Palat nr 9“. Saverna näitering astub lavale Mihkel Aitsami rahvatükiga „Maakuld“.
Seekordsele festivalile tõmbab joone alla Karisilla külateater etendusega „Puhkekodusse“.
Parima etenduse vabariiklikule konkursile valib žürii, mille koosseisu kuuluvad Ilme Hoidmets, Eve Ellermäe ja Silver Hüdsi.
Vaheajad sisustab Taarka Pärimusteatri Noortestuudio. Festivali külastus on publikule tasuta, avatud on ka kohvik.
Mullu pälvis Põlvamaa harrastusteatrite festivali peapreemia Põlva Eksperimentaalteater etendusega „Ma ei maga, kuniks olen sind maitsnud“, mille autor ja lavastaja on Rivo Veski. Parimaks naisnäitlejaks tunnistati 2010. aastal Aivi Lusti, meesnäitlejaks Andres Määr, kõrvalosatäitjaks Tõnu Lumi ning lavastajaks Ülle Sillamäe. Vaatame, kuidas läheb tänavu.

Polvamaa.ee

Haapsalus tehti televisiooni

Veerandi viimasel päeval ning auväärseks punktiks Wiedemanni päevadele taaselustas Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium koolitelevisiooni.

WTV oli esimest korda eetris 20 aastat tagasi, aastal 1991. Vahepeal on koolitelevisioon olnud varjusurmas, kuid nüüd vaatas taaskord kogu koolipere oma kooli televisooni otsesaadet.

Saatejuhiks oli 11. klassi õpilane Oliver Laidroo, kes intervjueeris direktor Leini Vahtrast, WTV esimest saatejuhti Kristi Erkmanni, kooli ajalehe Auf Wiederman toimetust, kooliteatrituppi Waggish Group. Räägiti noorte solistide konkursist ning eelmisel päeval koolis toimunud muusikaüritusest, näidati oma kooli reklaami ning 12. klassi tehtud tummfilmi F. J. Wiedemannist.

Allikas: laanemaa.ee

Võitsid tark ostukäru ja plekkpurkidega soojatootmine

Saaremaa arenduskeskuse ja Saaremaa Ettevõtjate Liidu korraldatud konkursi “Saaremaa päike 2011” preemiaraha läks jagamisele plekkpurkidega soojatootmise ja aruka ostukäru väljamõtlejate vahel.

Konkursile laekus 12 tööd. Esmakordselt osales ka põhikooliealisi õpilasi, esindatud olid üliõpilased. Auhinnafondi rahastab SEL (640 eurot, 10 000 krooni). Peaauhind läks sel korral jagamisele.

320 euro suuruse preemia sai Saaremaa Ühisgümnaasiumi võistkond Saaremaa Soojus (Lauri Leis, Madis Tisler, Margus Sammelsaar ja Ardi Teder). “Üks vahva mõte, kuidas päikeseenergia kokku koguda ja seda soojendamiseks kasutada. Igati kaasaegne ja säästva arengu kontseptsiooni toetav äriidee,” kommenteeris Piret Pihel võidutööd.

Aste põhikooli võistkond Päikeselapsed (Silja Kalm, Kadi Väli, Kadri Munk ja Mari-Ly Pruul) pakkusid konkursile idee ostukärude lisatarvikutest. “Esimene mõte oli, et kas tõesti selliseid veel ei ole. Tarbijad oleksid nendest kindlasti huvitatud ja kauplused ostaksid need sisse, sest nad tahavad ostjaid just enda juurde meelitada,” kommenteeris Pihel Aste noorte võistlustööd. Eriauhinna sai võistkond Ö Pleed (Maris Kõrgessaar, Klair Kivi, Getter Must ja Renate Aavik) Kuressaare gümnaasiumist. Neidude idee on vilditud pleedide valmistamine ja müük, kus on ühendatud tegevus ja toode.

Eriauhinnad panid välja AS Saarte Liinid ja Arensburg Spa Hotellid.

Allikas: meiemaa.ee

Maa ja ilma lood saavad alguse kevade saabumise päeval Tallinna lauluväljakul

pidu21. märtsil, kui suvise noorte laulu- ja tantsupeoni jääb napilt 100 päeva, kogunevad Eestimaa lapsed Tallinna Lauluväljakule, et koos veeta päev täis maa ja ilma lugusid, laule, tantse, mänge ning meisterdamist! Sajad laulu- ja tantsulapsed alustavad noorte laulu- ja tantsupidu «Maa ja ilm». Esmaspäeval jääb suvise peoni 100 päeva. Edelaraudtee toel saavad tasuta Tallinnasse sõita Viljandi- Tartu-, Järva-, Valga- ning Lääne-Virumaa lapsed. Lauluväljakule oodatakse üle 600 lapse. Rohkem lihtsalt ei ole ruumi, ehkki soovijaid oleks veelgi. Päev algab kell 10 laululava klaassaalis maa ja ilma lugudega ning lõpeb pärastlõunal laulukaare ees, kus selgub laulupeosupi tiitlivõistluse võitja. Lastele pakutakse tihedat programmi, nad saavad tutvuda platsiga, kus suvel lauldakse ja tantsitakse. Laulu- ja tantsupeo lugu aitavad teiste hulgas avada ja avastada peo programmijuht Raul Talmar, liigijuht Ando Kiviberg ning tantsupeo kunstiline juht Märt Agu.

Varbla looduskeskus kutsub maarjapäeva pidama

Maarjapäev kui naiste väe püha on olnud üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi. Vana kombe kohaselt ei ole naistel sel päeval kohustust, isegi mitte luba koduseid töid teha.

Niisiis, naised, pange valged riided selga ja sättige end 25. märtsil kella 17ks Varbla looduskeskusesse, et koos Thulega elavdada maarjapäeva vanu tavasid.

Päevateemad: rituaalseid laulud, looduslik ilu ja tervis, maarjapäeva toidud, võlujoogid naistele, naiste vägi noa kaudu.

Võimaluse korral võta kaasa (vöö)nuga! Üritus on tasuta.

Osalejate arv on piiratud, seepärast palutakse registreeruda tel 507 7369, 676 7161 või varbla.looduskeskus@rmk.ee.

Sangastes on avatud kandle, viiuli ja kitarri õpitoad

Sangaste vallas on võimalik nüüd viiulit, väikest kannelt ja kitarri õppida.
 
Väikese kandle ja viiuli õpituba toimub reedeti kell 16 Sangaste seltsimajas; kitarri õpituba esmaspäeviti 18 Sangaste valla avatud noortekeskuses Keenis.

Tunnid on tasuta ja pillid seltsimajas olemas.

Ettevõtmine saab teoks Valgamaa partnerluskogu konkursi „Noor Valgamaa” raames.

Mooste toiduklubi kokkab, mõeldes filmifestivalile

Täna, 20. märtsil algusega kell 16 koguneb Mooste toiduklubi taas kokkama ja pühendab oma toidud Maailmafilmi festivalile. Festivali ühe eestvedaja Eva Toulouze juhendusel valmistatakse mitut moodi lambaliha.
 
21.-27. märtsini toimub Tartus kaheksas Maailmafilmi festival. Tegu on rahvusvahelise filmifestivaliga, kus näidatakse 
antropoloogilisi dokumentaalfilme ja peetakse filmidiskussioone. 

Festivalile tulevad kohale ka mitme filmi autorid.

Kuna Mooste külalisstuudio (MoKS) seltskond on juba aastaid selle festivali suur austaja, siis otsustati tänavu võõrustada festivali avapidu 21. märtsil Moostes. Sellest ka toiduklubi erikogunemine eesmärgiga valmistada suupärast filmirahvale.



Abilised ja huvilised on oodatud pühapäeval, 20. märtsil kell 16 MoKSi. Oma tulekust palutakse kindlasti teada anda Evelynile telefonil 513 8599.  




Lisainfo: 
Evelyn Müürsepp

http://mooste-toiduklubi.blogspot.com/  

http://moks.ee  

http://www.worldfilm.ee/