Eile algas Märjamaal folgipidu, mis kestab nädala lõpuni.
VI Märjamaa Folgil astuvad üles folkloorirühmad Gruusiast, Tšehhist, Venemaalt jm. Külaliste kontserte jagub ka Märjamaalt kaugemale. Festivalipäevad lõpetab klubiõhtu.
Täna ja homme kell 13 saab osaleda lõõtspilli õpitoas, kus pillimänguõpetust annab Enrik Visla.
Peakontserdi juhatab laupäeval, 6. augustil sisse rongkäik rahvamaja juurest laululavale. Kontserdile järgneb simman ansambliga Audru Jõelaevanduse Punt.
Festivalipäevadesse mahuvad veel lauluklubi, käsitöölaat, vanade autode näitus jne.
Tapa vallavalitsus koostöös heade partneritega korraldab 7. augustil esimese Tapa Vorstifestivali.
Festival algab pühapäeval kell 9.45 Tapa linna Keskväljakul, kus toimuvad rahvakogunemine ja vorstiteemalised kihutuskõned. Seejärel liigutakse Tapa linna orkestri saatel piduliku rongkäiguga vorstifestivali südamesse Tapa muusikakooli parki. Festivalil võib osa saada vorstitemaatilstest publikumängudest ja vorstikontserditest. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse esmakordselt Eesti Meistrivõistlused Vorstigrillimises, kuhu on võistlema oodatud huvilised kõikjalt Eestist. Vorstifestival lõpeb õhtul kell 18.00. Sissepääs festivalile on tasuta.
Eesti Meistrivõistlustel Vorstigrillimises võisteldakse kahes voorus – vorstivoorus ja fantaasiavoorus. Vortsivoorus võisteldakse Tapal asuva Peetmark Lihatööstuse valmistatud maitsestamata toorvorsti grillimises söegrillil ja fantaasiavoorus võistkonna poolt vabalt valitud fantaasiaroa grillimises söe- või gaasigrillil, kusjuures roa kohustuslikuks grillitavaks komponendiks on võistkonna poolt valitav vorst. Fantaasiavoorus atraktiivseima esitluse teinud võistkond pälvib ka esitluse eripreemia.
Võistlusalasse mahub kakskümmend võistkonda, kellest esimesed on juba registreerunud. Võistlusel osalemine on kõigile tasuta ja võistkondadega võivad olla esindatud omavalitsused, ettevõtted, õppeasutused, organisatsioonid ja lihtsalt sõpruskonnad. Võistkonnaliikmete arv ei ole piiratud. Võistluse kohta saab lisainfot siit või helistades telefonile 5043000.
Tapa varasemas majanduselus on liha- ja vorstitööstusel olnud suur osatähtsus. Tapa vorstidel olid kõrged kvaliteedinäitajad ja sellest tulenevalt sai noor alevik Vorstilinna hüüdnime. Alates 1889. aastast kuni 1940ndateni oli Tapal üle viieteistkümne vorsti- ja lihatööstuse, lisaks ka eksporttapamaja. Täna töötab Tapal üks vorstitootja – Peetmark LH Tapa lihatööstus OÜ.
Tapa Vorstifestivali korralduspartenriteks on Tapa vald, Eesti Grilliliit, Peetmark LH Tapa lihatööstus OÜ ja varem Rakveres toimunud Vorstifesti korraldaja Erkki Laidinen.
Võistlusalasse mahub võistkondi kakskümmend, kellest esimesed on juba registreerunud. Võistlusel osalemine on kõigile tasuta ja võistkondadega võivad olla esindatud omavalitsused, ettevõtted, õppeasutused, organisatsioonid ja lihtsalt sõpruskonnad. Võistkonnalikmete arv ei ole piiratud. Võistluse lisainfot saab kodulehelt http://vorst.grillfest.ee (Eesti Grilliportaalis www.grillfest.ee, peatükk Võistlused) või helistades telefonile 5043000.
Selleks et Nursipalu harjutusvälja ümbritsevate külade elanikud saaksid ligikaudse ettekujutuse kasutatavate ja kasutusele võetavate relvade poolt tekitatavast mürast, korraldab Kaitsevägi koostöös Kaitseministeeriumi ja Rõuge Vallavalitsusega näidislaskeharjutused.
Laskeharjutusi tehakse 10. augustil järgmise kava järgi:
Kell 14.00-15.00 lastakse 120mm miinipildujast, 2 relva, 24 lasku. Tavapärane rühma laskmine toimub 3 ja patarei laskmine 9 miinipildujaga. Tegemist on vähendatud mahus (relvade ja laskude arv) laskmistega. Tulevikus on maksimum 180 lasku päevas./
Kell 15.00-15.30 lastakse automaadist, kuulipildujast ning raskekuulipildujast. Tegemist on tavapäraste lasketiirulaskmistega (lühendatud mahus), mis on enim kasutatav harjutus harjutusväljal. Tavapärane harjutus kestab kuni 6 tundi päevas.
Kell 16.00-17.00 toimub lahinglaskmine (jao tiibhaare) — automaadid, kuulipildujad, tankitõrjegranaadiheitja, granaadid. Tegemist on tavapärase laskeväljadel kavandatava õppe imiteerimisega (lühendatud mahus). Tavapärane harjutus kestab maksimaalselt 3 tundi päevas.
Kell 17.00-17.30 toimub lõhkepakettide lõhkamine taktikaharjutuse imiteerimiseks. Tavapäraselt kasutatakse lõhkepakette taktikaharjutustel maksimaalselt 1 tunni kestel päevas. Loe edasi: Nursipalus toimuvad näidislaskeharjutused
8. augustil algab Tartus järjekordne armastusfilmide festival tARTuFF, mille süda asub endiselt Tartu Raekoja platsil, kus kuuel õhtul ja ööl näidatakse kokku 12 mängu- ja dokumentaalfilmi.
1600 istekohaga Eesti suurimasse vabaõhukinno on paigaldatud kinoekraan suuruses 20 x 15 meetrit, kust saab näha nii värskeid filme, aga ka kinoklassikaks kujunenud teoseid kogu maailmast.
Festival avatakse kuulsa taani filmimehe Lars von Trieri katastroof-armastusfilmiga „Melanhoolia”, mille peaosaline Kirsten Dunst pälvis samas parima naispeaosalise preemia.
Festivali Raekoja platsi põhiprogrammis näeb publik teiste hulgas ka tunnustatud hiina filmirežissööri Zhang Yimou tänapäevastatud Romeo ja Julia lugu „Viirpuu all”, Kanada imelapseks pärjatud Xavier Dolani stiilset retrofilmi „Kujuteldav armastus” ja legendaarse saksa lavastaja Werner Herzogi poeetilist dokumentaalfilmi Antarktikast „Ootamatud kohtumised maailma lõpus”.
Filmiklassikast tuuakse vaatajate ette 1971. aastal valminud Luchino Visconti suursugune „Surm Veneetsias”. Festivali lõpetab 1966. a valminud Eesti filmi „Ühe suve akvarellid” restaureeritud variant, kus peaosa mängib Aarne Üksküla. Filmikülalistest väisab seekord tARTuFFi iirlanna Juanita Wilson, kes on tõsielusündmustel põhineva sõjadraama ja tugeva naise loo „Nagu mind polekski” režissöör. Loe edasi: Kuues tARTuFF avatakse skandaalse filmiga
Tartumaa muuseumis avati eile uus näitus “Mida teevad Elva mehed oma saunas?” Näitusel saab näha erinevaid õllepudeleid ja pudeliavajaid.
Elvas asuv Tartumaa Muuseum eksponeerib igal aastal traditsiooniliselt ka kohalike kollektsionääride erakogusid. Seekordne näitus on koostatud Elvas elavate Ants Prüüsi ja Arno Reilsoni kollektsioonide põhjal.
Kauaaegne Päästeameti töötaja Ants Prüüs harrastab õllepudelite kogumist. Tema hobi sai alguse 1988.- 1989. aastal. Siis valmis saun, mille eesruumis kollektsioon endale koha leidis. Ants Prüüsi kogusse kuulub umbes 420 pudelit, mis on pärit kümnest erinevast riigist. Vanim neist on Tartu Õlletehases 1973. aastal valmistatud pudel. Suur osa õllepudelitest on saadud lihtsalt kingituseks, kuid mõnega käib kaasas ka eriline lugu.
Endine bussiuht Arno Reilson kogub avajaid ja korgitsere. Tema kogu sai alguse ühest Pihkvas ostetud suveniiravajast. Arno Reilsoni kollektsiooni kuulub umbes 850 avajat ja korgitseri erinevatest maailmajagudest. Käeoleval näitusel võib näha ainult osa tema uhkest erakogust.
Näituse raames toimuvad ka kohtumisõhtud kollektsionääridega: 2. augustil kell 15.00 toimus kohtumine Arno Reilsoniga ja 11. augustil kell 15.00 toimub kohtumine Ants Prüüsiga.
Täpsemat infot leiab Tartumaa Muuseumi kodulehelt.
Neljapäeval, 4. augustil kell 18.00 toimub Lennusadamas tasuta pereüritus „Kapteni A&O – kompassi kasutamine ja sõlmekool”. Sel korral on Lennusadama teemaõhtu keskmes merel navigeerimine ning tutvuda saab nii kompasside kui merekaartidega.
Pereürituse teine pool on praktilisemat laadi. Õppida saab meremeeste sõlmede tegemist ning kõik suured ja väikesed huvilised saavad proovida köiepunumist. Meremeeste elu Suure Tõllu pardal teeb magusamaks Kalev. Teemaõhtu on tasuta.
Enne iga üritust kell 17.00 toimuvad eelregistreerimisega ekskursioonid aurik-jäämurdjal Suur Tõll. Täiskasvanute pilet maksab 3,20 eurot ja laste pilet 1,60 eurot. Suure Tõllu kapten Toivo ekskursioonile registreerimiseks tuleb kirjutada aadressil lonny@lennusadam.eu.
Nädala aja pärast algavad Varbola linnuses puupäevad. Ettevalmistused selleks käivad aga juba pikemat aega. Ka saagidele hakati sel aastal tervelt kaks nädalat varem valu andma. Hiidlaste Ivo Männi, Maire Põldma ja Silver Treimanni käe all valmivad Neli Kuningat, kellelt kate eemaldatakse puupäevade avamispäeval 10 augustil.
Mõte Neli Kuningat linnusele skulptuurikompleksina valmistada tuli tegelikult juba aasta tagasi. Kuna Nelja Kuninga Tee kulges Padiselt Paide ordulinnusele ja nad tegid peatuspaiga ka Varbola linnusel, siis tekkiski idee kuningad „puusse voolida“. Mõtte kiitis ka heaks Varbola puupäevade skulptorite pealik Ivo Mänd. Nii Ivo, Maire kui ka Silver olid nõus vabatahtlikkuse alusel töö käsile võtma.
Alguses oli plaanis küll kõik meie tegemised saladuskatte all hoida ning alles Varbola Puu 2011 avamisel üllatus valmistada, kuid väikese eelteate andmine loob tegevusse põnevust. Kujud valmistatakse saarepuust. Neli neist valmivad Hiiumaal ning üks tehakse vahetult enne puupäevi Raplamaal, Orava talus. Töö on väga mahukas ja aeganõudev.
Kuningad jäävad seisma väljaspoole linnuse müüri ning nad asetatakse spetsiaalsele alusele. Nõusoleku kuningad linnusele paigutada andis ka kohalik muinsuskaitse inspektor Armin Rudi, sest skulptuurid iidse linnuse pinnast ei kahjusta ja neid maa sisse ei kinnitada. Kujud valmistatakse 1:1 suurusjärgus.
Kuna tahame, et need kuningad aastakümneid ilmastikutingimustele vastu peaksid, siis immutatakse neid mitu korda ja talvel tuuakse need korraks panipaika, et immutus mõjuks ja puus ei tekiks pragusid ja taiesed kuivaksid ühtlaselt. Puupäevadel aga on kuningad kõigile näha ja nad seisavad ja valvavad seal linnust kuni ilmastik lubab.
Tegemist on jätkuprojektiga ning Nelja Kuninga kõrvale valmistatakse aasta pärast ka kolm sõjameest, kes „kunne“ saatsid ja nende teekonnal ja peatuspaigal Varbola linnuses tehtud peatuspaigas valvasid. Kuningate Tee tutvustavad sildid valmistavad aga Tartumaa skulptorid Aivi Miilits ja Aivo Vaasa.
Nelja kuninga tee hõlmab 3 maakonda, Harju, Rapla ja Järvamaad . Jüriöö ülestõusu mälestamine Nelja Kuninga teega tõstab esile meie esivanemate maailma, kus on meie juured. Meie rahva lugu on tugevalt seotud meie intetiteediga. Rapla maakonnas kulges kuningate tee veel Pakamäel, Keavas ja Vahastus.
Täna alustavad filmitalgud võtteperioodi. Esimeseks võttekohaks on Haapsalu, kus filmitakse üks massistseen ehk liiklusummik autodega.
Liiklusummiku tekitamiseks oodatakse autodega inimesi täna kell 13.00 Haapsalu lossiväravate juurde. Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt kaks tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub.
Riietuse kohta ütlevad korraldajad, et mida hullem, seda parem. Selga tuleb panna fantaasiarikas riietus, mida sobib kanda maailma viimasel päeval. Arvestada tuleb, et kuigi meil on kesksuvi, on filmis detsembrikuu ja jõulud. Kaasa võiks võtta ka süüa ja juua, sest võttepäev tuleb pikk.
Päeval toimub Haapsalu linnuses produktsiooni Meistriklass, kell 15.00 avatakse ka animatsiooni töötuba. Töötoas osalemine ei nõua eelnevat registreerumist ja kohale võib tulla ka algusajast hiljem. Animatsiooni töötuba paneb uksed kinni kell 20.00.
Kell 21.00 algab Haapsalu linnuses kõigile huvilistele Rahvaülikool ehk loeng, mille teemaks (nagu ka Meistriklassis) on produktsioon. Talguõhtu lõpetab vabaõhukino kus näidatakse lõbusat komöödiafilmi “Malev”. Suurel ekraanil näidatakse ka päeval filmitud materjali.
Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul, saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.
Mida selga panna? Pane selga just see, mida ise kannaksid kui oleks maailma viimane päev! Pea meeles, et meie filmis on detsembrikuu ja jõulud aga väljas suvi – nii et ka jõuluteemalised riided on väga teretulnud. Mida hullem, seda parem – näita üles oma loomingulisust!
Mida kaasa võtta? Kindlasti reibas meeleolu ja süüa-juua, et valmistuda pikaks ent huvitavaks võttepäevaks. Ilmselgelt ka oma auto. 😉Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul, saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul, saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.
Statistikaameti teatel on juba üle 4000 inimese andnud märku oma soovist töötada 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel. Konkursi tulemused kuulutatakse välja tänavu sügisel.
Rahva eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuhi Palmi Lindjärve sõnul on huvi olnud väga suur. Kokku värbab Statistikaamet REL 2011 läbiviimiseks üle 2400 inimese: 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat), 132 piirkonnajuhti, 15 ringkonnajuhti, 25 personalitöötajat ja 90 andmetöötluse operaatorit. Kõik tööpakkumised avaldatakse kodulehel, kust leiab ka ametikohtade lühikirjeldused ja esitatavad nõuded.
Enim on registreerunuid Tallinnas ja Harjumaal, kuhu ka otsitakse kõige rohkem loendustöötajaid. Lindjärve kinnitusel on huvi loenduse töökohtade vastu siiski üpris ühtlane kogu Eestis.
Praeguseks on edukalt lõppenud 15 ringkonnajuhi ja 25 personalitöötaja konkursid. “Huvi mõlema konkursi vastu oli meie jaoks ootamatult suur – 15 ringkonnajuhi kohale kandideeris üle Eesti 397 ja 25 personalitöötaja kohale 1093 inimest,” rääkis Lindjärv.
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda.
5. augusti õhtul kell 21 on rokilembene rahvas oodatud Võru Kandle aeda bluusi jätkukontserdile, kus astub üles kohalik raskerokiansambel Analysis.
“I want YOU to rock&roll!” kõlab hüüd, millega USA-sse füüsikat tudeerima
suunduv bändi bassimees Glen kutsub kõiki osa saama Analysise selle suve
ainsast kontserdist.
Kõva kütet, äratundmis- ja kaasaelamisrõõmu jagub korraldajate sõnul nii paadunud fännidele kui lihtsalt head suveõhtust äraolemist otsivale publikumile. Erilise sündmuse puhul on kavasse oodata ka mitmeid aastatetaguseid Analysise kontsert-hitte.
Analysise hea tava kohaselt on sissepääs prii ja kõik on oodatud! Kontsert toimub vabas õhus Võru Kandle aias improviseeritud laval.
Lisaks soovitavad ansambli liikmed kindlasti kohale tulla juba kell 19 algavale bluusikontserdile, kus mõnusat muusikalist meeleolu ja meelehead pakuvad Andres Roots Roundabout ja Steve Lury Ühendkuningriigist.
Rakke vallas Aos kevadel avatud näkirada pakub väikest füüsilist tegevust ja lõbusat elevust, sest iga järjekordse jõekäänaku tagant võib äkki näkk nähtavale ilmuda.
Pärast suurvihmasid on taevas jälle selge ning liigne palavus koos tüütute putukatega taandunud. Kui lisaks tuntud taime- ja loomaliikidele tekib tahtmine näkkide otsimise ja määramisega tegelda, võib suunduda Lääne-Virumaale Rakke kanti.
Peale sissejuhtavat instruktaaźi näkkide ja veeohutuse teemadel ning päästevestide selgavedamist saime kaardid, näkkide välimäärajad, näkivaatlustorud ja -prillid kätte ning asusime õhinaga Põltsamaa jõe leebet vastuvoolu alistama.
Kas veesõidu ohutuse reeglite eiramine või mõne näki tembutused, aga kanuu keerab kergesti üle kaela, seda saime varsti kogeda.
Igal näkil on oma nimi ja oma lugu. Mõni näitas end kergesti, mõnda tuli otsida. Näkkide määramisel läksid seltskonna arvamused kohati diametraalselt lahku.
Üle paisjärve tammi tuli kerget kanuud kanda, muidu on kogu rada mahalangenud puudest ja prahist puhas ja nauditavalt sõidetav. Tammil kohtusime juhuslikult koloriitsete kohalikega, keda näkkidena võiks liigitada roppsuu-röökuriteks. Neilt kuulsime mitu põnevat legendi ja muistendit.
Ülejärve näkkide leidmine võttis veidi aega. Allavoolu tagasi loksumine kulges ilma viperusteta ja lõbusalt.
Õnnelikult maabunud retkelisi ootas baasis lisaks lahkele pererahvale ka kuum saun. Seal saab nautida klassikalise soome sauna, suitsusauna, kilesauna ja kümblustünni mõnusid ning grillida toidupoolist.
Enne järgmistele näkiretkedele minekut tutvume kindlasti sündmuskohalt soetatud Eesti näkiliste välimäärajaga, et näkkide liigitamine ladusamalt sujuks. Parimad näkipäevad olevat naiadoloogide ehk näkiteadlaste ja folkloristide hinnangul neljapäevad ja laupäevad.
MTÜ Ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team korraldab 6.-7. augustil 2011. a Eesti seni kõige pikema jooksu- ja käimisürituse – Laulasmaa Ultra. 21,1 km pikkune ring kulgeb Meremõisast – Keila-Joale – Türisallu- Vääna- Jõesuusse, tagasi Helikülasse ja Meremõisasse. Rada on kokku avatud 26 tundi, mille vältel saab joosta/ käia alates ühest ringist (21,1 km) kuni kaheksa ringini ehk kuni 168,8 km (4 maratoni).
Ürituse eesmärk on propageerida looduses liikumist ja tervislikke eluviise, pakkuda osalejatele võimalust n-ö kombata oma piire, teha isiklikke rekordeid ja end ületada. Ülipikamaajooksu harrastatakse eelkõige just kordumatute emotsioonide, hea seltskonna, positiivse atmosfääri, elamuse saamise ning eneseületamise pärast. Ettevõtmisega toetatakse põlvkondade vahelist sidusust (osalevad nii noored kui vanad), eneseusku (suudame rohkem, kui arvame) ja luuakse eeldused õnnelikuks olemiseks.
Praeguse seisuga on Laulasmaa Ultrale registreerunud 35 osalejat ja 21 vabatahtlikku. Aga üritusel osalejate arv võib veel suureneda.
Lähemalt saab Laulasmaa Ultra kohta lugeda: www.estonian-ultrarunners.com
Allikas: MTÜ Ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team
Sel reedel saab Palamuse lauluväljakul pidutseda suvepeol, kus lisaks kohalikele DJ-dele löövad kaasa Elmari raadio plaadikeerutajad ning laval astuvad üles igihaljas Kuldne Trio ja Smilers.
Reedel toimuvale peole tasub tulla koos terve perega, sest tegevust jätkub sel korral Palamusel igas vanuses külastajatele. Kõige nooremate meelt lahutab Vudila mängumaa, kes pakub ponide patsutamist, nendega ringi ratsutamist ning ka batuutidel hüppamist.
Esinejaterivi on sel korral väga aukartust äratav. Lavale astub legendaarne Kuldne Trio, kes on ka varasematel aastatel Palamusel üles astunud. Lisaks Triole, on öiseks esinejaks paljude arvates parim kodumaine ansambel Smilers. Südaööst lüüakse käima ka legendaarne raadio Elmari „Eesti disko“ ning välismaised hitte mängib sekka DJ Imre Mihhailov.
Peoväravad avatakse kell 20.00 ja programm algab kell 21.00. Peo korraldajad tuletavad meelde, et alla 16-aastased peokülastajad võivad pärast südaööd üritusel kaasa lüüa koos täiskasvanud saatjaga.
26.-28. augustil Sänna Kultuurimõisas toimuva 5. ökokogukondade kokkutuleku kava on saanud praeguseks üldjoonteks paika, ent see täieneb päev-päevalt ja kõige värskem info on ühenduse kodulehel ning facebookis.
Ühendus ootab jätkuvalt kõigilt huvilistelt häid ettepanekuid ettekannete ja töötubade kavasse. Samuti on võimalus saada sõna kogukonna unistuste või käimasolevate projektide tutvustusringis. Kui soovid midagi kavasse pakkuda, teata sellest hiljemalt 20. augustiks e-posti aadressil kogukonnad@kogukonnad.ee.
Et ürituse korraldus ladusalt sujuks, palume enda tulekust aegsasti teatada ja registreeruda aadressil: kokkutulek@kogukonnad.ee. Kõige värskema info leiab ühenduse kodulehelt ja Facebookist.
Pühapäeval, 7. augustil kell 12.00 kuni 16.00 toimub meisterdamise perepäev Luke Mõisas. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Meisterdame pastapliiatsit, teateid hoidvat kaelkirjakut, teeme taimepilti, viltimist ja klaasimaali. Meisterdamise vahendid korraldajatelt! Meisterdatud asjad saab igaüks kaasa võtta. Osalemine tasuta, ettevõtmist toetab SA KIK. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.
Lisainfo: tel 5088359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.
Neitsijärve tipii. Foto: Indrek MaripuuOled sa kunagi mõelnud, et igapäevasele kiirustamisele ja pidevas stressis elamisele võiks olla alternatiiv? Oled proovinud mõelda oma elukorralduse üle ning leida viise, kuidas seda tervislikumaks muuta? Elutempo teadlik juhtimine loob eeldused tasakaalukama elu valimiseks, mis omakorda aitab rohkem märgata ja hoolida ka ümbritsevast looduskeskkonnast.
Neitsijärve loovusait Põlvamaal kutsub kaheks augustiõhtuks indiaani püstkoja lõkke äärde kaks meest, kes on nendele teemadele mõelnud ning on nüüd valmis oma tähelepanekuid kuulajaga jagama.
Esimsena jagab oma mõtteid 18. augustil Mikk Tamme teemal “Kiirustamisest, aeglustamisest, teadlikkusest ja eesmärkidest elus.” Järgmisel päeval, 19. augustil kõneleb Mikk Sarv teemal “Looduse märkamine, loodus kui rahuliku elu inspiratsiooniallikas.” Loe lähemalt siit.
Kuni juuni keskpaigani oli võimalik esitada taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Erametsakeskusele laekus taotlusi mullusest ligi 40% võrra enam, kokku 4870, hõlmates ligi 56 000 hektarit metsamaad. Toetusõiguslikke metsamaid on Eestis üle 82 000 hektari.
Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4870 taotlust, toetust sooviti 55 967 hektarile. Sellest 10 403 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 45 564 hektarit piiranguvööndis. Võrreldes eelmise aastaga suurenes taotlemise pindala 22% võrra, millest ligi 17% taotleti sihtkaitsevööndis ja ligi 23% piiranguvööndis asuvatele metsamaadele.
2010. aasta kevadel esitas taotluse 3493 maaomanikku, tänavu aga juba 4870. 40% taotlejate arvu kasv on peamiselt tingitud asjaolust, et Erametsakeskus saatis kevadel kõigile Natura 2000 erametsamaa omanikele teavituskirja. Taotluste hulk on kasvanud just väikemetsaomanike arvelt. Oma taotluse esitasid tänavu paljud metsaomanikud, kes ei olnud varasemalt oma võimalustest teadlikud ja needki, kes mõnel eelneval aastal olid taotluse esitamisest loobunud. Loe edasi: Natura metsamaa toetust taotles ligi 4900 metsaomanikku
8.-19. augustini toimub Ida-Virumaal Oonurme külas rahvusvaheline noortealgatuslik projekt “Let´s meet in the forest”. Metsa-aastale pühendatud projekti korraldavad seitse noort Eesti tüdrukut.
“Let´s meet in the forest” projekt on rahvusvaheline noortevahetus, mis toob Eestisse kokku ligi 30 noort Lätist, Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja Küproselt.
Projekt algab 8.augustil ning kestab kaksteist päeva. Nende päevade jooksul õpivad noored tundma nii Eesti kui välisriikide loodust ja ohustatud looma- ning taimeliike. Noortevahetuse jooksul tehakse lähemat tutvust lendoravate igapäevase eluga, õpitakse liblikate sirutamist, valmistatakse taimevaipasid ning muuhulgas õpitakse tundma üksteise kodumaid ja kultuuri.
Projekt toimub Ida-Virumaal Oonurme külas. Projekti jooksul veedavad noored ühe öö ka Peipsi ääres telkides. Lisaks läbivad noored räätsadega matka Muraka rabas ning külastavad Kohtla Kaevanduspark-Muuseumi ja Kohtla kaevanduse karjääri.
Rahvusvaheline noortevahetus on erinevatest Euroopa riikidest pärit noortegruppide omavaheline kohtumine, mille käigus käsitletakse noorte jaoks huvitavaid ja olulisi teemasid ning saadakse teadmisi kultuuridevahelistest erinevustest. Projekti rahastatakse programmi Euroopa Noored raames.
Hetk Kärdla kohvikutepäeval 2009. Foto: 15kohvikut.eeLaupäeval, 6. augustil toimub taas Kärdla kohvikutepäev, kus tavalised majaõued muutuvad ühepäevakohvikuiks.
Kärdla kohvikutepäev on Lääneremere kaldail ennenägematu sündmus, mille käigus augustikuu esimesel laupäeval avavad koduõuedes, avalikel platsidel ja kohtades, mis seni rahva eest peidus seisnud, 15 kohvikut oma uksed ja väravad.
Terve päeva jooksul on Kärdla keskväljakul avatud kohvikutepäeva infopunkt UBA. Siit saate teavet ühepäevakohvikute, Kärdla linna ja Hiiumaa kohta ning soovitusi kohvikutepäeva marsruudi kokkupanekuks – mis kuskil parajasti toimub, millises kohvikus lastel tegevust jätkub, kes pakub kauneimat merevaadet, mis oleks põnev tänav avastamiseks, kus kuuleb kohvi kõrvale klaverimuusikat ja palju muud.
Sel aastal sisustab infopunkti Eesti Disaini- ja Muusikakohvik, mille menüüs pakutav on nautimiseks silmale ja kõrvale – eesti disain ja helilooming. Selles ainulaadses kohvikus astuvad päeva jooksul üles ka jutuvestjad Läänemere seitsmelt saarelt – Bornholmilt, Rügenilt, Ölandilt, Gotlandilt, Hiiumaalt, Saaremaalt ja Ahvenamaalt –, et rääkida mereäärseid lugusid. Loe edasi: Kärdla rahvas kutsub kohvilähkrite päevale
Kirtanilaulja David Newman.6.-7. augustil toimub Lilleoru keskuses Harjumaal põnev kursus, kus käsitletakse bhakti jooga ja kirtani laulmise olemust, lauldavate mantrate tähendust ning nende seost tšakrate ehk inimese energiakeskustega. Kirtani laulmise kaudu toimub selle üksikasjalikum tundmaõppimine.
Kursuse viivad läbi maailmamainega kirtani lauljad ja muusikud David Newman, Mira ja Philippo Franchini, kes esinevad Tallinnas ka kontserdiga „Love Peace Chant”, 12. ja 14. augustil Rotermanni kvartali Nisu-Rukkijahu Veskis. Loe lähemalt siit. Eestis on varem vaid korra toimunud kirtani kontsert ja kursus 2006. aastal.
Kirtan, üks vanimaid pühasid muusikatraditsioone maailmas, pärineb tuhandete aastate tagusest Indiast. Iidsete mantrate abil aitab kirtan kutsuda esile võnkeid, mis teenivad vaikust mõtetest, kõrvaldavad takistusi ja toovad tähelepanu tagasi meie olemuse keskmesse. Ja kui see juhtub – hakkavad imelised asjad ilmnema: rahu, rõõm, inspiratsioon, ühendatuse tunne kõiksusega…
Foto: Uma LehtEt rahvasuust peri juttõst või saia lustlik suvõtükk, tuud sai nätä 23. hainakuu pääväl Koorastõ mõisa 500. aastapääväl, ku Kanepi seldsimaja näütetrupp mängse Rahmani Jani näütemängu «Varetepalu».
Näütemängu põh’as omma jutu Koorastõ ja Erästvere paronist, vanapaganast, rahapaa löüdmisest, keriguopõtaja viguriist ja muust, midä rahvas tiidse Koorastõ kandin sündünü ollõv. Inämbüs juttõst om peri Kanepi aoluu-uurja Hirvlaanõ Milvi kogost.
Kuigi näütlejä es saa näütemängu pall’o har’ota, tulõ-s lava pääl suuri jukõruisi ette. Hää mängu iist omma kitmist väärt mitmõ. Ku ütte nimmada, sõs võisi tuu olla Vahtramäe Meelis. Joba inne tiatrit tennül Kanepi Aiandi ütel umanigul tull’ ütehäste vällä nii kuulmeistri ku vigurilidsõ külämehe mängmine, kiä tõsõ külämehega (Vassilko Marek) pinne kotti ai, et aita tütrikke mano saia.
Tükü säädse lava pääle Sillamäe Ülle, päält näütetrupi mängse etendüsen üten ka Kanepi nuurikeskusõ trupp Dramantiinod ja laulsõ Kanepi segäkuur. Lavakujondus: Koorastõ Suurjärv, avidi ka Kiviranna Urmas ja Kristel ja Kalamehe Kalle. «Varetepalu» mängitäs viil kõrd Kaika suvõülikooli aigu.
Järvamaal Vana-Veskil toimub juba kolmandat korda esoteerikasündmus “Leia end”. Kuna 2010. ja 2009. aastal läksid üritused suurepäraselt ja andsid osalejatele võimsa laengu edasiseks, otsustasid korraldajad asja ette võtta veelgi suuremalt – esoteerikafestivalina ja avatuna erinevatele maailma- nägemistele, keeltele, koolkondadele.
Teemadeks on endiselt vaimne areng ja enesetäiendamine, suhtlemine loodusega, tervendavad ja psühholoogilised praktikad, mille eesmärgiks on iseenda ja meid ümbritseva maailma mõistmine ning vaimse tasakaalu saavutamine.
Nagu ka möödunud aastal, töötab kolm lava/töötsooni. Vihma ajaks telk, varjualune ja maja, seega on valikuvõimalus. Loe lähemat infot ja programmi siit.
Pipi leiutas sellise toreda sõna nagu “spunk”. Tähendust otsides üritas ta seda sobitada lambale ja läks spungikahtlusega ka arsti juurde, kuid meie arvates võiks sellele otstarbe leida just üksteise abistamise ning rohelise mõtlemise vallas.
Meil kõigil on asju, mida ise enam ei vaja, aga mis on äraviskamiseks liiga head ja mõnusad. Proovime neile leida hooliva omaniku, kes oskab neid vääriliselt hinnata, nagu juhtus ühes teises muinasjutus.
Lastelugudele viitamine ei tähenda muidugi ainult pehmeid väärtusi, sest on ka abivalmeid mehi, kel koduehitusest näiteks ehitusmaterjali üle jäänud. Miks peaks selle prügimäele saatma? Esialgu ei saa me veel pakkuda võimalust, et postikulud tasub asja eest saaja otse Eesti Postile. Seega selle variandi valikul peaks saaja tasuma postikulu saatjale, ent tulevikus leiame Eesti Posti abiga ka selles osas mugavama tee. Kokkuvõtteks: teeme ära ja toetame vastastikku!
XXII Kaika suvõülikuul tulõ 12.–14. põimukuul Kanepin. Süümine om Kanepi gümnaasiumi söögimajan, maada saa Kanepi gümnaasiumi klassiruumõn. Terve suvõülikooli ao om näütüse seldsimajan ja koolimajan: Kalve Toomas, Vidila Valli, Kanepi naiskäsitüü jt.
Süümises piät hindäst kimmähe teedä andma Sillamäe Üllele (ylle.sillamae@gmail.com, tel 5561 2427) kõgõ ildampa 7. põimukuu õdakus. Kiä hinnäst ette kirja pand, mass kolmõ päävä söögi iist 15 €, latsilõ (kooni 10 aastat) mass süümine 8 €. Kirjapandmalda tulõ säitsme söögikõrra iist massa 17 €, latsil 10 €. Egä päiv vallalõ ka väiku puhvõt seldsimajan, kon saa mekki Kanepi valla seldsi naisi tettüid süüke.
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt „ Käsitööga tööle 2” alustab septembris tootearenduse ja ettevõtluse koolitusi kuues Eesti piirkonnas: Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis ja Võrus. Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest valdkonnast ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks on ette valmistada potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid ja aidata töötutel käsitööoskustega inimestel konkurentsivõimelistena tööturule naasta.
Koolitustele oodatakse käsitööd oskavaid aktiivseid inimesi, kes on hetkel töötud. Projektis võivad osaleda ka väikelapsega kodus olevad vanemad, kui lapsehoolduspuhkusel on viibitud üle poolteise aasta. Igas eelpool nimetatud piirkonnas moodustatakse õppegrupp suurusega kuni kümme inimest. Üks koolitusperiood kestab seitse kuud – septembrist märtsi lõpuni. Projekt kestab kolm aastat ning igas piirkonnas moodustatakse koolitustel osaleda soovijatest septembri alguseks uus töörühm. Loe edasi: Algab projekt Käsitööga tööle 2
Eile algas Märjamaal folgipidu, mis kestab nädala lõpuni.
