Eesti-ungari kunstiprojekt “Smoke of the factories is still on the Eastern-European sky” otsib autoreid. Kui sinu loomingus kajastuvad ühel või teisel viisil endised tööstusmaastikud või ka lihtsalt argimälu lähiajaloost, siis saada julgelt lühike enesetetvustus ja mõned näited oma töödest. Tähtaeg 25. august!
Lisainfo siit: http://eestipost.tumblr.com/
Sajand tagasi kirjutatud O. Lutsu komöödia „Kapsapea“ lööb endiselt selle maa (Eesti) rahva hinge teravalt nagu nuga. See on lugu kohtlasevõitu mehest Samuel Pliuhkamist (Jaan Pehk), kes püüab oma iseteadvuse ja rahaahnusega võita oma saunanaise Krõõda (Marianne Kütt) ja tema hiidkapsapea südant ning hinge, et esitleda neid väljanäitusel rahateenimise eesmärgil.
Nende kahe tüsedavõitu ja rahvaliku peategelase konfliktis leiavad oma koha ka tänased meediakangelased ning arvamusliidrid.
Lavastaja: Alex-Sander Kasak
Kunstnik: Alex-Sander Kasak
Muusikaline kujundaja: Jaan Pehk
Reklaamkujundus: Mihkel Uba
Etendus algab kell 19 Kreutzwaldi majamuuseumi hoovis.
 29 kunstnikku, seitse näitust, seitse ateljeed – see on homme, 21. augustil kell 12-18 teoks saav esimene Tallinna vanalinna avatud ateljeede päev, kui on hea võimalus külastada kunstnikke nende ateljeedes ja põnevates ruumides, kuhu tavaliselt ei pääse.
Peale omaette ateljeede külastamise on võimalik osaleda ühisel jalutuskäigul, mille jooksul külastatakse koos järgemööda kõiki vanalinna piirkonnas osalevaid ateljeesid ja kunstnikke. Kohtutakse kell 12 Kunstihoone ees Vabaduse väljakul. Esimese ateljeena-kunstnikuna külastatakse Tõnis Laanemaad. Päev lõpeb Toompeal, kus Visual Walk kutsub Avatud Ateljeedel osalejad Kohtuotsa vaateplatvormile pidustustele. Muuhulgas näeb tegevkunsti performance’t.
Ateljeede ja kiunstnike külastamiseks end eelnevalt registreerima ei pea. Kõik on oodatud jalutama ja ateljeesid-kunstnikke külastama! Kaardid, kuhu on peale märgitud ateljeede asukohad ja kunstnike tutvustused, saad omale alla laadida siit: tutvustus ja kaart. Kaardid on eelnevalt saadaval ka Kunstihoones, Arhitektuuri- ja Disainigaleriis ning Avatud Ateljeede toimumise päeval osalevates ateljeedes. Siiski soovitame raha kaasa võtta, sest võimalik on osta loomingut otse kunstnikult (ilma galerii või poe komisjonitasuta). Mitmes ateljees on kunstniku juhendamisel võimalik ise kunsti luua ja erinevaid tehnikaid proovida. Tehnikate proovimisel tuleks, kokkuleppel kunstnikuga teha kas annetus või maksta materjalikulu eest. Kaardid ja info aadressil: www.ateljeed.com |
Eesti ökokogukondade V kokkutulek “Kõik algab unistusest…” saab tänavu teoks 26.-28. augustini Võrumaal Sänna kultuurimõisas.Kokkutulekule registreerimine: kokkutulek@kogukonnad.ee. Teata oma tulekust aegsasti ja kirjuta ka mis päevadel osaled, mitu inimest sinuga koos tuleb ning kas vajad või pakud transporti. Osalemistasu: R 15 €, L 15 € ja P 10 €. Kõik päevad kokku 40 €. Tasu sisaldab toitlustust ja ööbimist oma telgis või saali põrandal. Lisatasu eest on võimalik ööbida ka omaette toas. Maksa võimalusel ülekandega: MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus, a/a 221041330534.
Korraldaja Eesti Ökokogukondade Ühendus: http://www.kogukonnad.ee/
Muljeid ja pilte eelmise aasta kokkutulekult:
http://www.facebook.com/media/set/?set=a.192748544089840.46544.109016969129665
http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=126%3Ataenud&catid=34%3Aartiklid&Itemid=76
Septembris külastab Lilleoru ökokogukonda ja Eestimaad esmakordselt Tlakaelel (Francisco Jimenez Sanchez), tolteegi indiaanlaste austatud teadjamees ja õpetaja Mehhikost.
Tegemist on oodatud külalisega väga erinevates paikades üle maailma. Viimastel aastatel kutsutakse Tlakaeleli selgitama maailmas toimuvaid intensiivseid muutuseid ja 2012. aasta ettekuulutusi ning jagama universaalseid põlisrahva õpetusi, et osata targemini elada sel suurte muutuste ajal.
Külaskäigu programm:
* Loeng ja vestlus “Toimuvad globaalsed muutused ja inimkonna tulevik. Viljaringide fenomen” Von Krahli Akadeemias, neljapäeval 8. septembril kell 19.00. Täpsem info lisatakse Von Krahli kodulehele.
* Nelja Värvi Tseremoonia Lilleorus, reedel 9. septembril kell 19.00 Nelja ilmasuunda, nelja inimrassi ja nende esivanemaid austav tseremoonia tuletab meelde, et tegelikult on olemas ainult üks inimrass, asustamas maailmakõiksuse kodanikena meie väikest koduplaneeti. Nelja Värvi Tseremooniat on tänaseks läbi viidud paljudes paikades üle maailma. Lisainfo ja registreerumine siin.
* Põlistarkuste kursus Lilleorus, 10. ja 11. septembri nädalavahetusel. Sügavamalt huvitatutel on võimalik osaleda nädalavahetuse kokkusaamisel ja kursusel, kus Tlakaelel jagab teadmisi ja õpetusi, üheks keskseks teemaks maailmas toimuvad globaalsed muutused ja 2012. aasta ettekuulutused. Tlakaelel juhatab kursuse sisse ja kujundab selle edasise kulu osalejate endi huvidest ja vajadustest lähtuvalt. Lisainfo ja registreerumine siin.
Allikas: MTÜ Lilleoru
Laupäeva hommikul kell 9.30 saab Tallinast Raekoja platsilt alguse kaheksa ööpäeva kestev TeateTants, mis läbib kõiki Eesti maakondi. TeateTants kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi.
TeateTants on tants, kus tantsurühm või tantsupaar annab oma hoo edasi järgmistele tantsijatele nii, et tants kordagi ei katke. Tantsusammul läbitakse 8 ööpäeva jooksul kõik Eesti maakonnad ning ligi tuhat kilomeetrit Eesti maanteid. TeateTantsule on registreerunud üle 470 kollektiivi, kokku rohkem kui 6200 osalejaga. Rahvatantsurühmade kõrval on kaasa tantsimas laulukoore, asutuste kollektiive ning sõpruskondi.
Esimesed 15 tantsupaari, kes tantsivad Tallinna vanalinnas, sümboliseerivad 15 Eesti maakonda, neid saadavad tantsuteatri Tee Kuubis miimid. Teelesaatmise on lavastanud Margus Toomla ja Karmen Ong.
20. augustil liigutakse marsruudil Raekoja plats – Tammsaare park – Tartu mnt. – Suur-Sõjamäe – Lagedi – Aruküla – Albu – Tapa. Pühapäeva hommikul jõuame juba Rakverre. TeateTantsu liikumine on reaalajas jälgitav aadressilt
www.teatetants.ee/gps. TeateTants jõuab tagasi Raekoja platsile 28.08. kell 13 00.
Täpsem info: www.teatetants.ee
Laupäeval, 20. augustil tähistab Eesti riik ja rahvas taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Palju õnne, Eestimaa!! Kogu päeva jooksul toimub mitmeid pidulikke üritusi ja kontserte, kuhu on oodatud osalema kõik inimesed.
Kell 7 toimub Kuberneri aias riigilipu heiskamise pidulik tseremoonia Pika Hermanni torni. Päevakohase kõnega esineb Riigikogu esimees Ene Ergma. Üles on rivistatud noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid. Osalema on kutsutud Politsei- ja Piirivalveorkester, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja EMLS Tallinna Meeskoor. Dirigeerib Kuno Areng.
Kell 10 tutvustatakse Toompea lossi kunstisaalis 20. augusti klubi hõbemärki ja esitletakse päevakohast postmarki.
Kell 11 toimub 20. augusti klubi pidulik koosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervitusega esineb Ene Ergma.
Kell 13.30 asetatakse lilli 20. augusti mälestuskivile.
Kell 14 annab Toompea lossi õuel aastapäevakontserdi Rahvusooper Estonia. Sõna võtavad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, 20. augusti klubi president Ants Veetõusme ning Rootsi Riksdagi esimees Per Westerberg.
Päeva jooksul on külalistel võimalik tõusta ka Pika Hermanni torni ja võtta osa kogupere sportlikest mängudest „Seiklusretked Eestimaa spordiradadel”, mida aitavad läbi viia Eesti tuntud sportlased ning mille korraldajaks on Eesti Spordimuuseum.
Lisaks on Kuberneri aias avatud Riigiarhiivi ja Riigikogu Kantselei koostöös valminud näitus „Iseseisvuse taastamine“, kus on võimalik näha ajaloolisi fotosid tolle aja pöördelistest sündmustest. Ajakava leiab Riigikogu kodulehelt.
Kell 17.00 algab Tallinna Lauluväljakul suurejooneline kontsert “Vabaduse laul“. Kontserdil esinevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Venemaa ning Islandi muusikud. Tasuta kontserdiga tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ning sündmus on ühtlasi ka järgmisel päeval toimuva Islandi päeva avaüritus. Loe täpsemat infot ja kontserdi kava siit.
Allikas: Riigikogu, Riigikantselei
Valminud on ajakirja KoguKonnad uus number, järjekorras juba kümnes, mis kõneleb kogukondade tegemistest Eestis ja ökokogukondade liikumisest maailmas.
Seekord on pikemalt juttu Sänna kultuurimõisast, Tamera ökokülast ja jätkuvalt Milia ökokülast ning Kreetast. Samuti kirjutatakse pikemalt paarist uuest ideest ja iseseisvuse liikidest. Ülevaate saab suvel rahvusvahelise ökokülade võrgustiku GEN konverentsil toimunust ja Anastasia lugejate kokkutulekust. Mõned kuulutused on ka.
Ajakirja saab lugeda siit ja seda võib levitada kõigi huviliste seas. Vanemaid numbreid saab lugeda Eesti Ökokogukondade Ühenduse kodulehelt, vasakul menüüs ajakiri “KoguKonnad”.
Ajakiri kogukonnad valmib kodanikualgatuse korras ja selle sünnile aitavad kaasa erinevad inimesed täiesti vabatahtlikult. Tegemist on kodanikuajakirjanduse kanaliga, mis iseloomustab Eesti meediamaastikul toimuvaid muutusi.
Allikas: Ingrid Vooglaid
Festivalinädala õpitoad, retked ja seminarid keskendusid meie metsade eluslooduse tutvustamisele ning metsarikkuste heaperemehelikule kasutamisele. Nii näiteks heakorrastati Postitee äärset alleed, õpiti loodust pildistama ning aia- ja metsasaadusi uut moodi hoidistama. Roigasmööbli õpitoas valmistati metsakuivast puidust ja roigastest mööbliesemeid ja osaliste ühistööna valmis ka kiik, mis kingitakse Pokumaale. SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Metsa sõnul on õppimise ja isetegemise huvilisi selle aasta festivalinädala 17 retkel ja õpitoas rohkesti. „Eriti tahan tunnustada neid, kes ise käed külge on pannud, et looduskeskkonda hoida ja väärtustada,“ lisas Mets.
Ökofestival kulmineerub Karilatsis laupäeval, 20. augustil kell 10 algava perepäevaga, kui Põlva Talurahvamuuseumi õuedes pakutakse ligi 170 tootja looduslikke ja omamaiseid kaupu ning avatud on kõik muuseumi hooned ja ekspositsioonid. Lisaks saab osaleda potipõllunduse seminaril ning koguda teadmisi aiapidamiseks kasvõi korteri aknalaual. Keskkonnateabe-telgis jagatakse loodusteadmisi, seenenäitusel saab uudistada erinevaid seeneliike ning rohelise energia toas antakse bioenergeetika alast nõu. Loe edasi: Põlvamaa ökofestivali nädal kulmineerub perepäevaga
Ettevõtmise korraldaja, Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki sõnul on Kuhjavere külateatripäevade repertuaar mitmekülgne. Kõigil seitsmel korral osalenud Avinurme külateater Ida-Virumaalt mängib tänavu „Armu-karuselli,“, mille on lavastanud Malle Pärn. Esmakordselt on aga esindatud Jõgevamaa, kust külateater tuleb kohale Pala vallast tänavusest maakonna Aasta külast Assikverest. Osa truppe on teatrisündmuseks ise näitemängu kirjutanud või mõnele tuntud loole uue näo andnud. Omaloomingut toob lavale Sonda trupp Ida-Virumaalt. Nende näidend on võrsunud möödunud aasta kohtuteemalisest loost. Nüüd peavad aga samad tegelased pulmi. Peaaegu alati kohal olnud Sulbi külateater etendab seekord näitemängu „Farmis on ainult naised”, mille sünniks andnud inspiratsiooni muusikal „Dzässis ainult tüdrukud“. Lisaks lustlikumatele ja tänapäevastele lugudele on mängukavas oma koht ka klassikutel Lydia Koidulal, Eduard Vildel, Juhan Kunderil.
Urve Mukk märkis, et kui varasematel teatripäevadel on etendused toimunud ka talude õuedes, siis nüüd on mängupaigaks külamaja terrass.
Kuhjavere Külateatrite päevade alaline patroon professor Kalju Komissarov korraldas juba juuni algul näiteringide juhendajatele koolituse Viljandi Kultuuriakadeemias. Kuhjaveres analüüsib ta aga vahetult pärast iga etendust, lavastamist, näitlemist, rollide jaotust jne. Loe edasi: Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit
19.-21. augustil leiavad taas aset Võru linnapäevad, millega tähistatakse Võru 227. sünnipäeva. Kolme päeva jooksul saavad kõik pidulised osa arvukatest sündmustest, kust igaüks leiab enda jaoks midagi sobilikku, olgu selleks siis muusika, käsitöö, sport, teater või tehnika.
Juba veidi enne linnapäevi said Võrus hoo sisse Võru Vaskpillipäevad. 19. augustil toimub selle raames Võru kultuurimajas Kannel kammermuusika kontsert „Helisevad puhkpillid“, mille kunstiline juht on Jaan Ots. 20. augustil astuvad kultuurimaja lavale XVI noorte puhkpillimängijate suvekooli muusikud ning aset leiab festivali galakontsert, dirigendid Aavo Ots ja Priit Sonn. Festivali lõpetab 21. augustil Johan Randvere ja Con Brio Trio kontsert, kus tulevad esitusele Liszt, Tšaikovski ja Šostakovitš.
Võru Linnateater mängib linnapäevadel oma suvelavastust „Kapsapea“, mille peaosas on Jaan Pehk. Etendused toimuvad 18., 19. ja 20. augustil kell 19 Kreutzwaldi muuseumi sisehoovis.
Kunstihuvilistele on linnapäevadel pakkuda mitut huvitavat näitust. Võru Linnagaleriis on avatud Tallinna Illustratsioonide Triennaali näitus. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis on üleval näitus „Sinu ehe“. Loe edasi: Võru tähistab linna 227. sünnipäeva
KredEx eraldas rekonstrueerimistoetuse neljale Pärnus ja Pärnu maakonnas paiknevale korterelamule.
Rekonstrueerimistoetust kasutatakse korterelamute fassaadide, katuste ja küttesüsteemide renoveerimiseks ning akende ja uste vahetamiseks. Oodatav keskmine energiasääst antud majadel on ligi 45%. Varasemalt on rekonstrueerimistoetust saanud seitse korterelamut Pärnumaalt.
KredExist saab taotleda rekonstrueerimistoetust 15%, 25% ja 35% ulatuses, mis on mõeldud eelkõige KredExi soodusintressiga pikaajalise korterelamute renoveerimislaenu juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega.
KredExi renoveerimislaenu taotlev korterelamu saab esitada taotluse Swedbanki või SEB panka. Korterelamud, mis kasutavad renoveerimisel ainult omavahendeid või korterelamud, kes ei kuulu KredExi korterelamu renoveerimislaenu sihtgruppi ning kasutavad muud panga renoveerimislaenu, saavad esitada toetuse taotluse koos lisadokumentidega KredExile.
Toetuse ja laenu täpsed tingimused on saadaval KredExi kodulehel http://www.kredex.ee/tabadnaelapead/. Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Toetustaotlusi saab esitada kuni vahendite ammendumiseni või 30. novembrini 2012. a.
KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
Allikas: KredEx, www.kredex.ee
Tartu Ülikooli Eestikakeskus ootab kõiki osalema lühinäidendite konkursil “Väärtused ja valikud” . Konkursile on oodatud eetilisi vastuolusid või valikuid kirjeldavaid lugusid, mille lavastusi saaks kooli keskkonnas väärtuskasvatuse eesmärgil kasutada.
Võistlusele on oodatud lühinäidendeid, mis oleksid seotud ainekavadega ja mida saaks kasutada koolitunnis erinevatesse rollidesse sisse elamiseks, samuti sellised lood, mis lähtuvad kirjutaja poolt valitud väärtusi väljendavatest või väärtustega laetud mõistetest, näiteks: sõda, vägivald, vastutus, võim, andestus, karistus.
Kirjutada võivad kõik, kellel idee idanema hakkas, eriti on oodatud kaastööd õpilastelt, õpetajatelt, kirjanikelt, huvijuhtidelt ja
näitetruppidelt. Saata võib ka juba valmis kirjutatud ja lavalaudadelt läbi käinud näidendeid või nende modifikatsioone.
Oluline on, et tekst oleks otsekõnes ja et seda oleks võimalik ette kanda 10 minutiga (seega pikkus ei tohiks ületada 4 standardlehekülge).
Näidendeid hinnatakse kolmest kriteeriumist lähtudes:
1) idee inspireerivus;
2) eakohasus, et tekst oleks selgelt määratletud eagrupile suunatud
(eagrupi, kellele kirjutatakse, määrab konkursitöö kirjutaja);
3) vormiline vastavus konkursi nõuetele.
Parimatele töödele on ette nähtud honorar kuni 320 €. Lühinäidendid palutakse saata 1. septembriks 2011 välkposti aadressile
eetika@eetika.ee või kirja teel TÜ eetikakeskus, Ülikooli 18, Tartu, 50090.
Lisainformatsioon ja inspiratsioon: http://www.eetika.ee/1002514
Otepää lasteaia direktori konkursile laekus neli avaldust. Direktor asub tööle alates 1.oktoobrist 2011. Direktori esmasteks tööülesanneteks saab dokumentatsiooni vormistamine Haridus – ja Teadusministeerimisse uue õpetamisloa taotlemiseks ja 2012. aasta eelarve koostamine.
Lastevanematele ja lastele ei too ühinemine kaasa muudatusi, kuna lasteaiad jätkavad tegutsemist samades majades. Majad säilitavad oma nime, näo ja traditsioonid. Samuti ei too lasteaedade ühendamine kaasa lapsevanemale täiendavaid kulutusi, kuna lasteaiamaksu selle käigus ei tõsteta.
Marju Ilistom on sündinud Arulas, Otepää vallas. 1976.a lõpetas Otepää Keskkooli, Tallinna Pedagoogilise Instituudi alushariduse pedagoogi erialal 1981. aastal. Marju Ilistom on töötanud Tallinna 31.Lastesõime juhatajana, pärast seda on ta töötanud lasteaias Võrukaelas nii kasvatajana kui ka juhatajana, kokku on Marju Ilistom Võrukaelas töötanud 20 aastat.
Allikas: Otepää Vallavalitsus, www.otepaa.ee
Reedel, 26. augustil tuleb Võrumaal Kiidi turismitalus sõira ja piimapuki päev, mille laiem eesmärk on taas arutada selle üle, kui küps on aeg taas maal lehmi hakata pidama. Sõiraseminar algab juba hommikul kell 10 Heifer programmi tutvustusega, mis on Võrumaal kiirelt jõudu koguv. Nii jagataksegi siin taludele tasuta loomi tingimusel, et need jällegi sellelt saadud järglase teise talusse edasi. Sõirapäeval saabki rääkida nende peredega, kellel kogemus Heifer programmist olemas.
“Samuti võib see huvi pakkuda ka sotsiaaltöötajatele või arengutegelastele, kes töötavad maaelanikkonnaga, et neid aidata,” ütles päeva korraldaja, Kiidi talu peremees Aigar Piho. “Eesmärk on ikka jõuda nendeni, kellele seda looma – lammast, kitse, lihaveist, lehma, hobust – on väga vaja.”
Folklorist Marju Kõivupuu kõneleb teemal “Sõir: püha- ja argipäevane süük”, ning Heifer programmi Läti eestvedaja Lasma Kronberga Veclaicenest kõneleb sealsest jaanisõirast. Samas toimub ka sõirategemise õppus, kus oma kogemusi jagavad selle ala meistrid. Siia on oodatud kõiki sõirahuvilisi, kaasa võiks võtta ka omatehtud sõira konkursile, samuti võib müüa sõira.
Siis algab suur piimapukipidu. Kell 18 avatakse Kiidi piimapukk, mille ehitamist alustavad järgmisel nädalal talus vabatahtlikena töötavad noored Lätist, Türgist, Venemaalt, Iisraelist ja Prantsusmaalt. Enamik pole neist piimapukki seni veel näinud. Räägitakse piimapukist kui kohalikust küla raadiost ja ajalehest, kui kohaliku elu keskpunktist aastail 1960 -1990. Esimese kõne uuelt piimapukilt on lubanud pidada põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Piimapukk ei tohi seista tühjalt. Seega saab siia tuua ka piima. Kell 19 saabub ka piimaauto koos laborantidega, kes piima kvaliteeti hindavad. Kelle piim on hea kvaliteediga, see saab piimapukipeole tasuta, teised peavad lunastama pileti. Kogutud piimast valmistatakse samas taas sõira.
Päeva kava saab lugeda www. kiidi.ee
Mida sooviksid küsida otse presidendikaandidaadilt (Toomas Hendrik Ilveselt või Indrek Tarandilt)? Milline peaks olema presidendi roll Eestis?
Rahvusringhääling kogub inimeste küsimusi ja arvamusi tuleval nädalal toimuva presidendikandidaatide televäitluse tarbeks. Kui soovid küsida küsimust või avaldada arvamust, võta ühendust ja kaamera tuleb.
Võru- ja Põlvamaal vahendab lõunaeestlaste küsimusi Igor Taro, tel 5273985, igor.taro@err.ee
27. augustil kütavad ajaloolise Võrumaa suitsusaunade omanikud kerised kuumaks ja kutsuvad huvilisi sauna nii, nagu ikka käidud on. Rahakoti võib koju jätta, koos saunaperega tehakse veidi talgutööd, jagatakse moonakotti ja käiakse saunas.
Suitsusaunade uksed tehakse lahti mitmel pool vanal Võrumaal. Kes pole varem suitsusaunas käinud, saavad saunakuumust ise järele proovida ja teha tutvust saunakommetega.
Savvusanna kuuntüükogo ja Võro Selts VKKF hõikasid kevadel saunaomanikele välja idee suitsusaunad huvilistele avada ja külalisi UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse pürgiva traditsiooniga tuttavamaks teha. On ju suitsusaunakultuur senini elav. Suitsusaunu kütavad nii noored kui vanad ja vana Võrumaa on koht, kus neid ka juurde ehitatakse.
Esimene avatud suitsusauna päev oli 9. aprillil Põlva Talurahvamuuseumis. Juulikuu kahel viimasel laupäeval võtsid huvilisi vastu Haanjamaa talude saunad. Augustikuu viimasel laupäeval, 27. augustil on suitsusaunad külalistele avatud üle vana Võrumaa.
Kui suitsusaunas käimise komme on vana, siis enamus peresid, kes sauna külalistetele lahti teevad, on noored, kes ise saunad korda seadnud või uuesti üles ehitanud. Saunapäeval avavad teiste hulgas sauna muusikaõpetaja, pillimehed, jahimees, mesinik… Igal saunaomanikul ja saunal on oma kokkusaamise lugu.
Suitsusaunast saab siis õiget aimu, kui näed, kuidas sauna köetakse. Saunalised on peredesse oodatud aegsasti, vähemalt lõuna paiku, sest siis on õige aeg saun küdema panna. Sauna kütmise ajal, mis kestab õige mitu tundi, saab koos pererahvaga talgukorras mõnd tarvilist tööd teha ja vahepeal vaadata, kuidas käib suitsusauna kütmine ning milliseid nippe ja teadmisi on vaja, et saun hästi köetud saaks. Saunas saab käia koos pererahvaga, kes kõneleb oma pere suitsusaunakommetest. Nagu pole olemas kaht täpselt ühesugust sauna, nõnda pole ka saunatavad igal pool täpselt ühesugused.
Sauna võib tulla kas üksi, perega või koos sõpradega, aga oma tulekust tuleb eelnevalt teada anda, et kõigile ikka saunakohti jaguks.
On selle kandi põline tava, et sauna küsijale ei keelata, kui saun köetud on. Ikka kutsutakse naabreid ja sõpru-sugulasi saunas käima. Tuletame seda kommet taas meelde koos teiste suitsusauna juurde kuuluvate teadmiste ning tavadega.
Täpsem info saunade kohta ja kirjapanek: www.savvusann.ee
Noored kunstnikud Anna Hints, Eva Labotkin, Marja-Liisa Plats ja Toomas Thetloff avavad septembris Tartus Y -galeriis näituse “Tartust ära”, mille jaoks otsitakse seieritega kellasid. Nii ootavadki noored kunstnikud Y – galeriis ( Tartu, Küütri 2) lahkeid kellalaenajaid, kes ajanäitajad näitusele tooks. Kellad märgistatakse ja antakse omanikele tagasi näituse lõppedes.
Näitus “Tartust ära” ideekavand võitis sel kevadel Y-galerii KUKU NUNNU produktsioonistipendiumi. Kunstnikud tutvustasid oma näitust siis nii: “Me lubame vaatajale Tartust lahkumist, kuid selle asemel sulgeme ta Tartu kesklinna keldrisse. Tuleb välja, et Tartust äraminek polegi nii kerge. Pisike kunstimaailm, pisike väikeriik, kus küünitus on iseseisva väärtusega akt, mida peab harrastama. Oleme pühendunud (ära)küünitusele, kuid oleme oma pingutusest hoolimata keldris kinni. Vaatame aknast igatsevalt teisi ning ootame järjekorras luba lahkuda”.
Näitus avatakse Tartus festivali ART IST KUKU NU UT raames 15. septembril ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.
KUKU NUNNU stipendium on mittetulundusühingu Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT algatus, et initsieerida ja toetada noorte kunstnike kunstiproduktsiooni Eestis ning esitleda regiooni noori kunstnikke rahvusvahelises kunstikontekstis.
Etendus on paljuski üles ehitatud improvisatsioonile, et tuua selgemalt esile soome-ugri mõttelaadi ja traditsioone. Tähelepanu keskmes on väikerahvaste identiteet, juured ning erinevus tänapäeva euroameerika maailmast.
“Sugrierror.com“ on tegijate sõnul mäng soome-ugri teemadega, mis ehitab end igal etendustel uuesti üles, ühendades olemasolevaid osiseid iga päev vastavalt sellele, milline on päev on, kes istuvad saalis, mida mõtleb näitleja või mida muud juhus nõuks võtab. See on assotsiatsioonidemäng – eksperiment soome-ugri mõttelaadi ja teatri ühendamisega, kus „error“ on must notsu, jokker või trikster, ootamatu lahendus või väljapääsmatu veateade.
Kaheaastase projekti esimesed proovid ning õpitoad algasid juba mullu suvel. Soome-ugri ja eesti näitlejad külastasid festivali Baltoscandal ja tutvusid kohaliku kultuuriga Lõuna-Eestis ja Setumaal, kaks nädalat tehti eelseisva lavastuse proove. 2011. aasta aprillis kohtusid näitlejad proovide tegemiseks Hantõ-Mansiiskis, praegu on aga alanud kuu aega kestev prooviprotsess Eestis Esna mõisas ning Teatris NO99.
Venemaal elavate soome-ugri rahvaste ja Eesti teatriinimeste ühisprojekti on plaanitud juba aastaid. Soomeugrilaste teatritegemine Venemaal on lähtunud peamiselt vene traditsioonidest, kuigi olukord on regiooniti erinev: näiteks on maridel olemas omakeelne riiklik draamateater.
Koostöö eestlastega julgustab hõimurahvaste teatrikunsti olema rohkem seotud oma rahva ja kultuuriga. Erinevate võimaluste nägemisel ja analüüsimisel, oma pärimuse väärtustamisel ühises prooviprotsessis leitakse oma ja kordumatu ning saadakse jõudu edaspidigi asju omanäolisemalt teha. Eesti näitlejatele ja lavastajatele on see aga võimalus töötada koos keelesugulastega ning mõtestada omaendagi tegemisi keele- ja pärimuskesksemalt.
Etenduses teevad kaasa hant Jevgenia Moldanova obiugri rahvaste teatrist „Päike“, handi vabakutseline näitleja Anna Randoma, mansi harrastusnäitleja Pjotr Anjamkov, handi üliõpilane Artjom Tarlin, udmurdi näitleja Mihhail Begišev ning Mari Riikliku Draamateatri näitlejad Svetlana Stroganova, Sergei Danilov ja Marina Potšteneva. Eesti näitlejatest mängivad lavastuses Risto Kübar ja Mirtel Pohla Teatrist NO99 ning Bert Raudsep ja Artur Linnus.
Etenduse lavastajad on Anne Türnpu, Eva Klemets ja Mart Koldits, kunstnik Epp Kubu, dramaturg Maria Lee Liivak, valguskunstnik Airi Eras ja helikunstnik Maike Lond. Näitlejate koolitamisel on abiks olnud veel Maret Mursa Tormis, Jüri Nael, Tõnu Tepandi, Kaie Mihkelson, Jaan Tooming, Andres Heinapuu, Mare Kõiva, Kadri Viires, Tarmo Tagamets ja Kristo Viiding.
20. augustil kell 20 toimub Vargamäel suur rahvatantsu võistutantsimine. See on omaloominguliste rahvatantsude konkurss täiskasvanute segarühmadele, mis tantsitakse ette n-ö „elusa“ muusika ehk ansambli Untsakad saatel.
Just selle ansambli repertuaar on inspireerinud paljusid tantsijaid ja tantsujuhte. Mõnele laulule on kohe mitu erinevat tantsu.
Esimesele Vargamäe võistutantsimisele on registreerunud rühmi üle Eesti, kes esitavad kõik omaloomingulise tantsu. Nende seast selgub kolmeliikmelise žürii ja publiku ühine lemmik. Žüriisse kuuluvad üks rahvatantsujuht, ansambli Untsakad liige ning üks rearahvatantsija.
Pärast võistutantsimist on kõigile ühine simman.
Sellist võistutantsimist – ilma eelvoorudeta ja ainult segarühmadele – ei ole üle-eestilisena varem korraldatud. Vargamäe, sh 1992. aastal loodud Järvamaa Kultuurihiis on tuntud küll teatrietenduste toimumiskohana, kuid muuseumi laienenud võimalused on loonud eeldused kujunemaks üle-eestiliste kultuurisündmuste toimumispaigaks.
Just samal ööl jõuab ka TeateTants Järvamaale. Nii toimub Vargamäel kahe toreda tantsusündmuse kohtumispaik.
Eesti Dendroloogia Selts, Eesti Kodukaunistamise Ühendus ja Ellamaa arboreetum korraldavad Harjumaal Ellamaal Nurga puukooli ja Ellamaa arboreetumi territooriumil VIII aianduspäevi pelakirjaga Eestimaa kauniks ja roheliseks.
Päevad algavad homme kell 12 ning kestavad pühapäeval kella 14ni.
Aianduspäevadel saab kuulata tasuta loengud ja konsultatsioone oma ala parimatelt spetsialistidelt Eestist ja Lätist.
Oma toodangut pakuvad mitmed Eesti ja Läti puukoolid.Välja on pandud okaspuud, lehtpuud ja põõsad, elulõngad, rododendronid, viljapuud, püsililled ja lillesibulad. Kohal on ka kollektsionäärid Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast ja Hollandist.
KAVA
Reede, 19. august
12.00 Avamine
12.30 Ringkäik ja taimede müüjate tutvustamine:
· Szkolka Sienicki (Andrzej Sienicki, Poola – lehtpuud ja –põõsad)
· Dace Gertnere rododendronid (Dace Gertnere, Läti – külmakindlad rododendronid)
· Puku lauki SIA (Raivis Reinbergs, Läti – püsililled, kõrrelised, pügatud pukspuu vormid)
· Roseservices – Latroze (Agris Kumelins, Läti – roosid)
· Järvselja õppe- ja katsemetskond (Kaie Ein – lehtpuud ja -põõsad, püsililled)
· Garden.ee (Merilen Mentaal – Roosid (Austin, Kordes, Delbard), iirised, püsililled)
· Saare-Tõrvaaugu aiandustalu (Harri Poom – viljapuud sh. perepuud, virsikud, aprikoosid, viinamarjad, kaktused)
· Mahhovi elulõngad (Erika Mahhov – elulõngad)
· Haideaed OÜ (Arnold Hannust – püsililled)
· Väino Eskla (Sõstrasortide istikud – ligi 20 sorti; musta sõstra sügavkülmutatud marjade degusteerimine)
· Schetelig EV (lillesibulad (reedel ja laupäeval))
· Metsatarvikud OÜ (Cristian Selg – mutilõksud)
· Viivi Lepik, hobiaednik (püsililled)
· Enno talu (Aivar Kaljuste – sõnajalad)
· Nurga puukool (Rudolf Pehter – okaspuud, lehtpuud ja -põõsad)
13.40-18.00 Istikute müük, tasuta konsultatsioonid, külastajatele avatud Ellamaa arboreetum, võimalus suhelda taime kollektsionääridega Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast ja Hollandist
14.00-16.00 Puukooli kohvikus võimalus lõunastada
Loengud:
13.00 Viimastel talvedel tugevaks osutunud okaspuude vormid, Aino Aaspõllu, Andres Vaasa
14.00 Fantaasia ja ruum aias, Haideaed OÜ, Arnold Hannust
15.00 “Külmaõrnad” taimed külmapealinnas Jõgeval, Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer
16.00 Arbuuside ja melonite kasvatamine Eesti tingimustes, degusteerimine, Harri Poom
Laupäev, 20. august
10.00-18.00 istikute müük, külastajatele avatud tasuta Ellamaa arboreetum
Loengud:
11.00 Paharetid puuviljaaias, Väino Eskla
12.00 Ehisaianduse katsetalu pargiaedniku kogemusi, kirjanik ja taimekollektsionäär Heino Kiik
13.00 Aiandusteemaline mälumäng
14.00 Ringkäik MTÜ Ellamaa arboreetumis koos Rudolf Pehteriga
14.00-16.00 Puukooli kohvikus võimalus lõunastada
Pühapäev, 21. august
10.00-14.00 Istikute müük, külastajatele avatud tasuta Ellamaa arboreetum, avatud kohvik, Aiaklubi rohevahetus
Eesti Rahva Muuseum (ERM) tähistab taasiseseisvumispäeva muusika ja kunsti abil juuri otsides, lõunanaabrite puhkpillimuusikat kuulates ning kartulitega ilu luues. ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) uksed on avatud kõigile, kes tahavad pidupäeva kodust väljaspool tähistada. Muuseumis saab kuulata kahte kontserti ning osaleda Kartulitrüki festivali töötoas.
Kell 12 algavas töötoas õpetab Kartulitrüki festivali eestvedaja Katri Kuusk huvilisi, kuidas kodumaise kartuli abil tavalisi asju ilusamaks teha. Kell 14.30 algava kontserdiga toob 7. Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival „Mürtsub pill“ muuseumi muusikalise tervituse lõunanaabritelt. Esineb puhkpilliorkester Wind Band Sigulda Lätist.
Päeva lõpetab kell 15 algav kontsert „Juurte juurde“, kus esinevad kunstnikud ja muusikud Anna Hints, Marja-Liisa Plats, luuletaja Kristiina Ehin ja Luulur Jaan Malin. Kuulda saab regilaule, vokaalimprovisatsioone, hoolikalt sõnastatud poeesiat ja kohapeal sündivaid häälutusi. Kontsert avab ühtlasi Anna Hintsi ja Marja-Liisa Platsi ühisnäituse „Juurte juurde“, mille teemaks on põlvnemine ja identiteet. Kunstnikud kaevavad välja rahvusideoloogia ja perekonnaelu varjujäävad aspektid ning sunnivad luukeresid kapist välja kolima. Raske on vaadata otsa sellele, kes me oleme, keeruline on elada ka teadmatuses.
ERMi näitusemaja on avatud kell 11–18 ning näha saab näituseid „Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur“, „Juurte juurde“ ja „Euroopa maitsed“.
Külastajaile on avatud ka Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapark, kus on võimalik vaadata näituseid „Raadi läbi aegade“, „Meie siin maal“ ja „Kaetud kätega“.
Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee või telefonil +372 735 0428.
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andis üle konkursi “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad, teiste seas said auhinna ka Võrumaa kaunid kodud.
Võrumaalt auhinnati Raul, Evi ja Aadu Kure talu Urvaste vallast, Ludmilla Bagdanova ja Genadi Kasemaa Tiigi talu Võru vallas, Ruth ja Meelis Raami kodu Võru linnas ning Ilona Kalinskaja ja Mati Põderi Nostalgia talu Haanja vallas.
Riigipea tänas kõiki laureaate, kelle abiga on Eesti saanud palju ilusamaks ja puhtamaks. 2011. aastal oli konkursi laureaate kokku 82 ja need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Auhinnatseremoonia toimus 14. korda.
“Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Ugala teatrimajas, andes üle “Kaunis Eesti Kodu 2011″ auhinnad.
President Ilvese sõnul ei ole kaunis kodukoht ainult linna või vallajuhtide mure ja hool. “See on kõigi elanike töö ja kindlasti ka arusaamine, et palju parem ja turvalisem on elada, kui kodu on korras ja tänav puhas. Korrastatud ümbrus on ju osa paremast elukeskkonnast, mis aitab kaasa piirkonna arengule ja elanike soovile siin elada ja ka ise midagi head ära teha,” nentis president Ilves.
Johannes Käisi Seltsi suvekool
“Individuaalsus ja sotsiaalsus kasvatuses ja õppes”
18.-19. augustil Võrumaal Haanjas
Neljapäev, 18. august
10.30 – Saabumine, registreerimine, hommikukohv
11.00 – Suvekooli avamine (Anne Koppel, JKS juhatuse esimees)
11.10-11.35 – Johannes Käis individuaalsusest ja sotsiaalsusest (Tiiu Kiudorv, JKS juhatus)
11.40-11.35 – Rühmatöö võimalusi eesti keele tundides ja ajakirjandusringi töös (Eve Vaigu, Elva Gümnaasium)
12.20-12.45 – Kohvipaus
12.45-13.25 – Väärtushinnangud – õnneliku elu ja ühiskonna koostoimimise alus (Annika Kevvai, Rõuge Põhikool)
13.30-14.15 – Johannes Käisi vaatlusvihikud nüüdiskoolis (Maimu Telk, Võrumaa muuseum)
14.30-15.00 – Lõuna
15.00-16.00 – Töötuba väärtuste kujundamisest, TÜ Eetikakeskuse materjalide alusel (Kai Võlli, JKS juhatus)
16.05-17.35 – Kujundav hindamine (Leelo Tiisvelt, Viimsi Kool)
17.40-18.10 – Haanimaa legendid
18.30-19.00 – Õhtusöök
19.30 – Matk Johannes Käisi jälgedes (Evelin Toom, Anne Maidla, Elva Gümnaasium)
Reede, 19. august
7.30 – Hommikutants ja -äratus (Tiiu Kiudorv, JKS juhatus)
8.15 – Hommikusöök
9.00-10.30 – Kujundav hindamine (Leelo Tiisvelt)
10.35-11.10 – Haanja Kooli lugu (Urmas Veeroja, Haanja- Ruusmäe Põhikool)
11.15-12.15 – Kollegiaalne juhtimine (Külli Volmer, Johannese Kool Rosmal)
12.15-12.40 – Lõuna
12.45-13.55 – Kodu-uurimine 3.-6. klassi õpilastele (Heli Prii, Paide Ühisgümnaasium, Veronika Varik, JKS juhatus)
14.00 – Suvekooli lõpetamine (Anne Koppel)
Info: pille.liblik@mv.werro.ee
Osalejatel tuleb tasuda osalustasu summas 30 € majutusega, 14 € majutuseta, Käisi seltsi liikmetel vastavalt 28 € ja 12 €. Tasumine eelnevalt a/a 10402021659002 SEB või kohapeal sularahas.
Suvekooli korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu, Elva Gümnaasium, Võru Maavalitsus.
Vabaduse Laul leiab aset laupäeval, 20. augustil 2011 algusega kell 18.
Eesti rahvas tähistab sel aastal kahte olulist sündmust – 20. augustil möödub 20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest ning Eesti pealinn Tallinn on uhkusega kandmas Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Et seda meeldejäävalt tähistada ja tänada riike, kes Eesti iseseisvust kakskümmend aastat tagasi julgelt tunnustasid, toimub 20. augustil Tallinna Lauluväljakul rõõmus ja helge kontsertpidustus Vabaduse Laul.
AJAKAVA:
17:00 Avame väravad
18:00 Justament
19:10 Kimmo Pohjonen
19:35 Euroopa kultuuripealinna Tallinn linnapea tervitus
19:40 Brainstorm
20:10 Ewert & the Two Dragons
20:20 Vabariigi presidendi tervitus
20:25 Vaiko Eplik
20:35 Iiris
20:45 Mari Boine
21:15 Malcolm Lincoln
21:30 Jarek „Chalice“ Kasar
21:40 Dagö
22:10 Mari Kalkun
22:20 Riho Sibul
22:35 Kerli
23:03 „Vabaduse laul“ Jaak Johanson, Jarek “Chalice” Kasar jt.
23:25 Sinead O’Connor
00:00 Islandi presidendi tervitus
00:15 Lõpp
Täpsem info: http://www.20.ee/et
Vaata ka Facebooki sündmuse lehte!
