18. septembrini on võimalik Kondase Keskuses vaadata Christi Küti eesti rahvakunstist inspireeritud suuri seinavaipu ja “seinapõllesid”.
Christi Kütt töötab 2001. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lektorina. Ta lõpetas 1998. aastal sama õppeasutuse rahvusliku käsitöö eriala ning 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunsti- ja kultuurantropoloogia magistratuuri.
Me oleme põllerahvas, iga kordamine tagab mäletamise ja mäletamine kasvatab ning loob meie mustrimälu. Põll on olnud üks naise staatuse muutuse märk, mis saatis teda terve elu. Oleme pulmakombestikus neiule põlle ettesidumist au sees hoidnud. Pulmapõlled koos sajandeid muutumatul kujul säilinud geomeetriliste mustritega on olnud käesoleva näituse inspiratsiooniallikaks.
Tikitud ja ornamenteeritud tekstiile ei tehtud tujude järgi, vaid sellega oli tihedalt seotud kindel reeglistik. Töömahukas tikand on kohustus, milles peitud isegi tänases päevas kaitsev jõud. Maagiliste võtete abil hädaohu tõrjumine pole tegelikult oma tähtsust minetanud, avaldagu see kasvõi oma kodu ehitamises või iseenda kasvatamises.
Täna algav ökofestival kutsub metsa
Täna, 15. augustil algab Põlvamaa ökofestival “Rohelisem elu”, mis tutvustab erinevates õpitubades, retkedel ja seminaridel loodust ning looduslähedasi eluviise.
Sel aastal keskendub festival metsa kui looduskoosluse tundmisele ja heaperemehelikule kasutamisele. Festivali patrooni, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul on kohalike taastuvate kütuste ja materjalide eelistamine, säästlik suhtumine loodusesse, kohaliku värske ja puhta toidu väärtustamine ehk elamine mõtte järgi “Rohelisem elu” aktuaalsem kui kunagi varem. “Põlvamaal on, mida selles kontekstis rääkida. Järjekordne ökofestival kutsub kõiki looduse sõpru Põlvamaale,” ütles Urmas Klaas.
Ökofestival algab täna, 15. augustil kell 15 talgutöödega ajaloolisel Postiteel ning sellele kell 19 Varbuse muusikamõisas järgneva simmaniga, kuhu on oodatud kõik huvilised. Festivalinädala jooksul saab omandada teadmisi ja oskusi roigasmööbli valmistamisest, loodusfotograafiast, hoidistamisest, maitsetaimede kasutamisest, looduskosmeetikast, restaureerimisest ja muust. Looduse tundmaõppimise retked koos Aleksei Turovskiga viivad Kiidjärvele ja Valgesoosse, koos mükoloogidega minnakse aga metsa seenele. Mõttemustrite murdmine rohelisema elulaadi suunas saab toimuma õhtustel lõkkeloengutel. Kokku toimub seekordse festivalinädala jooksul seitseteist erinevat ettevõtmist.
Festivali projektijuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on küll enamik kohtadest broneeritud, kuid üksikuid vabu kohti leidub mitmetes õpitubades ja retkedel.
Laupäevane perepäev kutsub kõiki huvilisi Karilatsi. Põlva talurahvamuuseumi õuedes saab teoks omamaiste toodete laat ja potipõllunduse seminar, avatud on töötoad ja näitused. Laste päralt on mängutelk, toimuvad metsaretked, hobusõidud ja tõukerattamatkad, paitada saab mägiveiseid ja küülikuid ning mekkida kohalikku toitu. Päeva musitseerivad rõõmsaks Tuulelõõtsustajad, Kagu-Kabujalakesed ning ansambel Jäääär.
Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Keskkonnaameti, Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Festivali sponsor on AS Värska Vesi ning toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Polvamaa.ee
Paide Kultuurikeskus alustab uut hooaega värskelt renoveeritud laval
Paide Kultuurikeskus alustab sel sügisel 24. hooaega. Algavaks hooajaks renoveeritakse Paide linna ja ettevõtjate, Järva maavalitsuse ja Rahvusooper Estonia toel kultuurikeskuse suure saali lava.
Hiljuti alanud renoveerimise käigus avatakse ja saab kasutusele võtta lava ees asuva orkestrisüvendi ja uuendatud lavakonstruktsioon võimaldab alates sügisest esitada Paides ka klassikalise balleti etendusi. Lava renoveerimine lõpeb augusti viimastel päevadel.
Käesoleva aasta novembris korraldab Rahvusooper Estonia Paide 720. aastapäeva ürituste raames festivali “Ooper ja ballett südames”. Festivali raames toimuvad Paides ja selle ümbruses nädala jooksul erinevad laste- ja noorteprojektid, kammerkontserdid, kostüümilaat ja näitused. 8. ja 9. novembril annab rahvusooper Paide Kultuurikeskuses kolm etendust – kahel korral saab näha operetti „Silva“ ja lisaks pakutakse vaatamiseks suurejoonelist balletiõhtut, mille üheks osaks on katkend “Luikede järvest”. Tegemist on teatri esmakordse gastrolliga Paides. Festivaliprogrammist saab osa 3500 Paide linna ja Järvamaa inimeset ja festival saab võimalikuks tänu kohalike ettevõtjate ja omavalitsuste toele.
Allikas: jarva.ee
Ilus kodu on järjepideva töö tulemus
„Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves eile Ugala teatrimajas „Kaunis Eesti Kodu 2011“ auhindu välja andes.
Riigipea tänas kõiki „Kaunis Eesti Kodu“ laureaate, kelle abiga on Eesti saanud ilusamaks ja puhtamaks.
Auhinna “Kaunis Eesti Kodu” laureaate oli tänavu 82, need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus.
“Kaunis Eesti Kodu 2011” auhinna said: Loe edasi: Ilus kodu on järjepideva töö tulemus
Täna tasub soovida, et meil leivast puudust ei tuleks
Täna, 15. põimukuu päev on rahvakalendris tuntud ka kui rukki- või kylimaarjapäev, ryämaarjapääv, moarjapäev, rykkimaarjapäev, kuremäepäev. On piduliku moega aeg, mil on austatud esivanemaid, peetud laatu ja kirmaskeid.
Nõos on öeldud: Rukkimaarjapäeva nimetatakse rukkiemapäevaks, sest siis saavad rukkid enestele ema, hakatakse rukkid kylvama. Leivavili on kaua aega andnud meie rahvale toidust. Oleme põliselt leivarahvas niisamuti kui oleme metsa-, mere- ja hiierahvas. Musta rukkileivata ei kujuta me oma elu ette. Leib on keeleski esimene toit. Esmalt on leib. Kõik ylejäänu on leivakõrvane.
Eeskätt lääne ja lõuna pool ning Peipsi ääres oli kolm päeva enne ja kolm pärast 15. augustit keskne rukkikylvi aeg. Rukis peaks aga selleks ajaks tavapäraselt lõigatud olema.
Vadja maarahva mailt on sel päeval kogunetud Kuremäe hiiemäele pidama hiiepyha.
Jõhvi kiriku 1699. aasta visitatsiooni aruandes märgitakse, et kihelkonnas on palju hiisi, kusjuures eriti kuulus on Kurra-Meggi (Kuremägi), kus iga aasta 15. augustil toimub suur ebajumalateenistus, kuhu rahvast tuleb paljudest kihelkondadest ja ka Venemaalt.
Mall Hiiemäe koostatud Eesti rahvakalendri V köitest leiame teate esivanemate austamisest. Rukkimaarjapäeval, 15. augustil kaeti laud saunas, et esivanemate lahkunud hinged tuleksid koju ja saaksid seal syya, juua ja rõõmustada.
Kodune leivakypsetamine saab taas yha enam tavaks. Jätkuks selleks vaid kodumaist puhast rukkijahu. Kodune toit on jõu ja tervise allikas ja elumõnu looja.
Kui kypsetada suureks rukkiema päevaks leiba, võtta pätsike või esimene viil, määrida sellele mett või värsket võid ja viia see oma pyhapaika, siis tasub soovida, et meil kunagi viljast ja leivast puudu ei tuleks.
Jätku leiba!
Allikas: maavald.ee
Nissi noored saavad proovida kätt koomiksivõistlusel
Nissi valla noortekeskus kuulutab välja koomiksivõistluse teemal „Seadus nõuab” seatempude vähendamiseks alaealiste hulgas.
Võistlusel osalemiseks tuleb joonistada õpetliku moraaliga koomiks mõnel allpool nimetatud teemal ehk püüda oma loominguga selgitada, miks on targem ja kasulikum käituda nii, nagu seadus sätestab.
Enne joonistamist võiks seadused siiski läbi lugeda. Teemadeks on Nissi valla alaealiste poolt sagedamini rikutud seaduste esinelik:
alkoholiseadus www.riigiteataja.ee/akt/118032011004;
tubakaseadus www.riigiteataja.ee/akt/118112010005;
avalik kord https://nissi.kovtp.ee/documents/165492/227398/Avaliku+korra+eeskiri.pdf;
liikluseeskiri www.riigiteataja.ee/akt/131122010005&leiaKehtiv.
Parimad tööd tehakse kuulsaks ehk köidetakse kaante vahele ja autorid viiakse mõnusale väljasõidule. Lapsevanem võib vabalt lapsele toeks olla.
Vii oma koomiks ise või saada postiga Nissi valla noortekeskusele! Töid oodatakse 1. septembriks.
Lisainfo: natalia@nissinoortekeskus.ee.
Konguta rahvas saab kokku külade päeval
Konguta valla VII külade päev toimub 20. augustil algusega kell 14 Mäeotsa külas.
Konguta valla külade päeval on kavas: laat, õpitoad, loterii, ühislaulmine, jõukatsumised külade vahel, lastele hobusõit jne. Esinevad Konguta, Puhja, ja Rannu valla taidlejad. Külade esindajatel palutakse ette valmistada isetegevusprogramm ning koduõlu ja grill-liha. Paremaid premeeritakse.
Kell 12 algab võrkpallivõistlus. Reinsalu Sport esitleb ehtsaid Konguta vallas ehitatud rallikrossiautosid.
Külade päeval mängib tantsuks ansambel Kukerpillid. Sissepääs üritusele on prii.
Tuleval nädalavahetusel toimub Jõelähtme Passaar
20. augustil algusega kell 11 oodatakse kõiki Jõelähtme Passaarile kirikumõisa peoplatsil.
Tegusat ja toimekat rahvast tuleb kokku kõikidest küladest üle kogu kihelkonna. Kaubeldakse aiasaaduste ja käsitööga, meisterdatakse, mängitakse pilli, lauldakse ja tantsitakse.
Hea ja paremaga kostitavad Kostivere, Rebala ja Ruu külaselts. Jõelähtme golfiklubi pakub laadasuppi ja tutvustab golfimängu algtõdesid. Lastele teeb lõbusõitu poni, esindatud on kennel Ribessita huvitavate koertega Parasmäelt.
Esinevad Saha küla ansambel, Loo Pihlakobar, Neeme Nogia ja paljud teised. Töötab päevapiltnik, toimub loterii ja leidub muudki huvitavat.
Endisesse Jõelähtme koolimaja klassituppa on oodatud vilistlased ja õpetajad mälestusi vestma. Väljanäitusel on vanu õpikuid ja pilte. Paneme välja fotonäituse, kuhu on oodatud kõikide kohalike harrastuspiltnike tabatud hetked; siinsed inimesed, loomad, maastik, unustuse hõlma jäänud töötegemisvõtted või esemed. Valime välja parimad tööd ja tublimaid ootavad auhinnad.
Näitame arheoloog Vello Lõugase lühifilme „Inimene mäletab maad” ja „Maa mäletab inimest”, mis on tehtud Rebala aladel sel ajal, kui fosforiidikarjäärid ähvardasid laieneda ja alla neelata mitu küla.
Lisainfot saab www.rebala.ee või triin 448@gmail.com.
Vanausuliste kultuuriga saab tuttavaks festivalil
20. – 23. augustini toimub Eestis juba viiendat korda rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuuri festival „Peipus”, mille sündmused leiavad aset nii pealinnas kui ka Peipsimaal – Mustvees ja Kallastel. Festival kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.
Tänavuse festivali külalised on vanausulised pomoorid Lätist, Leedust, vene küladest Komimaal ja fedossejevlased Venemaalt.
Festivalil kõlavad palvelaulud vanausuliste pomooride meeskoori Unison esituses. Vilniuse vanausuliste koguduse koori esituses saab kuulda vaimulikke värsse, mis pärinevad 17. sajandini ulatuvast traditsioonist. Hilisema aja autorite vaimulikke värsse Kallaste kontserdil laulab Kallaste vanausuliste naiskoor.
Traditsiooniliselt tutvustab festival ka vanausuliste autentset rahvakultuuri. Nelja festivaliaastaga on Eesti publik saanud tutvuda vanausuliste külades Baikali taga, Türgis, Moldovas ja Venemaa Krasnodari krais säilinud pulmakombestikuga. Tänavused külalised Komimaalt Pešora, Uhta ja Ust-Tsilma küladest näitavad, kuidas Ust-Tsilmas peetakse suurimat rahvapidu ringtantsude ja lauludega. Festivali galal saab kuulda vägilaslaslaule lauliku suust, naljasalme naljataja ja nutulaule itkeja suust.
Tallinna kinomajas linastuvad visuaalse antropoloogia ja dokumentaalfilmid. Teadusliku mõõtme annavad festivalist osa võtvad mainekad teadlased, kes peavad avatud loenguid vanausuliste kultuuri eripärast, vaimsest maailmast, laulutraditsioonist.
Töötubades tutvustavad meistrid vanausuliste traditsioonlist rahvakunsti ja käsitööd. Ürituste ajal on avatud fotonäitus ja Ust-Tsilma meistrite käsitöönäitus.
Festivali korraldab MTÜ Peipus, e-post: zemfira7777@gmail.com, tel 5598 5044.
Vilsandi rahvuspark tähistab sünnipäeva
Vilsandi rahvuspargi päeva tähistatakse homme kell 11 Loona teabepunktis perepäevaga.
14. august on tähistamist väärt päev kogu Baltimaade looduskaitse ajaloos. Täis saab 101 aastat Vaika linnuriigi rajamisest. Pika ajaloo jooksul on sellest välja kasvanud Lääne-Saaremaa saarestikku ja rannikut hõlmav Vilsandi rahvuspark, mida mitme maa teadlased on uurinud ja kirjeldanud maapõuest õhusfäärideni. Neile on pakkunud suurt huvi nii Lääne-Saaremaa elus kui eluta loodus. Suureks väärtuseks peetakse ka kohalikku elanikku oma ranniku- ja saarelise elulaadiga.
Rahvupargi sünnipäevale tulnuile pakutakse hulgaliselt vaimutoitu ja teadmisrõõmu. Koos Tartu Ülikooli tuntud ja tunnustatud teadlastega antakse ainet mõtlemiseks, tutvustades illustreeritud ülevaadetega järgmisi teemasid: „Maavärinad ja vulkaanid – Maa rahutu pale” (Ulla Preeden); „Kas ka Eestis võib leida erakordse säilivusega kivistisi?” (Oive Tinn); „Õige mitu lund ja jääd ehk kliimast läbi Maa ajaloo” (Kadri Sohar).
Loona teabepunkti ees ootab töötuba neid, kes tahavad teada, kuidas kivistised kivi seest kätte saada või kuidas näha mikroskoopilisi fossiile.
Pärast kohvijoomist ja väikest kehakinnitust algab ekskursioon maailma-avastajatele, mida juhendavad professor Tõnu Meidla Tartu Ülikoolist ja RMK teabespetsialist Kadri Kullapere. Otsitakse ja määratakse kivistisi ning vaadatakse ringi Undva pangal.
Loona teabepunktis on sel päeval uudishimulikele kohapeal sirvimiseks teemakohane raamatukogu. Teadmiste kinnistamiseks on avatud Loona kivimaja uksed.
Buss kirglikele loodushuvilistele väljub Kuressaare bussijaama tagusest parklast Loonale kell 10. Tagasi ollakse linnas kella 16 paiku. Tulla võib ka oma sõidukiga.
Eelregistreerimine telefonil 454 6880 ja e-kirjaga: kadri.kullapere@rmk.ee. Sünnipäev on kõigile tasuta.
Süvahavval valmistutakse omakandipäevaks
21. augustil tähistatakse Süvahavva külade päeva, kuhu on oodatud endised, praegused ja tulevased selle kandi* elanikud.
Päev algab kell 12 Süvahavva (Viia) veski ees. Avatud on kohvik Puruvana. Kavas on vibulaskmine, matk, ekskursioon, näitus jne. Kell 15 algab piknik, kell 16 simman. Esineb orkester Elurõõm.
Kella 16.30-18.30 saab vaadata slaidisarja Süvahavva sündmustest 2005-2011. Kell 19 algab villavabrikus filmiõhtu klassikalise filmiprojektoriga.
Filmikava: Süvahavva villavabrik (digi 2007)Entusiastid (16mm 1984)(Õnnestumisel toimub 1984. aasta 16mm amatöörfilmi avalik ümbersalvestus digitaalse arhiivi tarvis, film on tehtud kohalikust külakapellist.)
Info telefonil 5345 9632 (Reet) või 513 3910 (Peep).
*Kant on sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine meietunne. Ala, mida asustab konkreetne kogukond. Moodustub enamasti mitmest asulast. Süvahavva kandi all arvame olevat veel Viira, Vareste, Soohara, Sarvemäe, Vinso ja Haavapää küla. Kõigi ühiseks nimetajaks on Võhandu jõgi.
Loodushuvilisi oodatakse Tihemetsa metsaretkele
Eesti metsaselts ja Looduse Omnibuss kutsuvad homme, 14. augustil kõiki loodushuvilisi metsaretkele Tihemetsa.
Kavas on õpperetk dendroloogiliselt rikkas mõisapargis. Voltveti mõisas saab vaadata näitusi ja laemaalinguid ning kuulata Eesti metsanduse lugu. Juhendavad metsanduse ja aianduse õpetajad Marje Kask ja Erna Gross.
Tuhalaanes ootab loodusesõpru Tuksam, et tähistada rukkimaarjapäeva.
Kell 13 kantakse kirikumäel ette Willem Grünthal-Ridala teos „Püha rist”. Esitavad Anne Maasik, Mikk Sarv ja Heikki-Rein Veromann. Järgneb kontsert. Esinevad Tuksam ja sõbrad. Tuhalaanes saab sel päeval näha ka ajaloolisi fotosid külast ja kohal on käsitöölised oma kauni loominguga.
Bussid väljuvad: Tallinnas Rahvusraamatukogu eest kell 8; Tartus keskkonnahariduse keskuse eest (Kompanii 10) kell 8.
Info ja registreerimine: 648 1740, 5647 6297, info@looduseomnibuss.ee.
Kabalas saab kartuliga trükkida
Kabala rahvamajas toimub veel täna ja homme VI rahvusvaheline kartulitrükifestival, annab teada Järvamaa infoportaal.
Tegemist on kunstiüritusega, millel tänavu keskendutakse teemale „Kiri”. Kolmel päeval toimuvates loengutes ja töötubades mõtiskletakse kirja eri aspektide üle: kirjasõna, kirjatäht ehk tüpograafia ja kiri kui rahvuslik muster. Lisaks kirjateemale arendatakse edasi looduslike värvide kasutamist kartulitrükis ning „kirjatakse” kartuliga tekstiile ja tapeete. Kartulitrüki tegemiseks vajalikud vahendid (kartulid, noad, paberid, värvid, kangad, pintslid, švammid, pliiatsid, vildikad jne) on kohapeal olemas. Kes soovib, võib oma materjale ka kaasa võtta. Olemas on ka tekstiilivärvid. Kaasa tuleks võtta aga oma rõivad-kangad, millele trükkida. Samuti on oodatud kõik muud loomingulised lahendused, mis seotud trükikunsti, kartulite ja keskkonnaga. Üritus on tasuta ning seda toetavad Eesti Kultuurkapital ja Türi vald. Teist aastat toimub festival Kabalas, varem saadi kokku Laupal.
Põlvas peetakse täna pillipidu
Täna kell 19 tasub sammud seada Põlva linna randa, kus toimub üle 40 lõõtspillimängija osavõtul lõõtspillipidu „Harmoonika”.
Lisaks pillipeole toimub Põlva linnas täna hulk lõõtspilliga seotud tegevusi: kella 12-14 on Põlva keskpargis kõigil huvilistel võimalik lõõtspilliga tutvust teha (õpituba juhib Heino Tartes);
kell 14 lõõtsaetteaste Edu keskuses;
kell 15 lõõtsaetteaste Põlva keskpargis;
kell 16 kontsert Põlva Maarja kirikus, kauneimaid klassikalisi laule esitab sopran Laili Jõgiaas;
kella 17.30-18.15 Rapla segakooride ja tantsurühma esinemine Swedpanga ees.
Kell 18.30 algab Põlva keskpargist rongkäik peopaika järve kaldal, kus algab pillipidu. Pillipeol antakse kätte ka Põlva linna aumärk, et väärtustada ja avaldada tunnustust isikule, kelle aastatepikkune töö või tegevus ja eeskuju on positiivselt mõjutanud linna arengut ja tuntust. Autasu antakse välja alates 2004. aastast.
„Harmoonika” on osa Euroopa kultuuripealinn 2011 programmist.
Rohkem infot: www.polva.ee.
Tõrvas mängitakse maailma suurimatel trummidel
Täna kell 20 Tõrvas toimuva kontsertetenduse „Tõrva loits” jaoks on valminud kolmemeetrise läbimõõduga trummid, neil mängivad Viljandi Drumlab trummarid, annab teada Valgamaa infoportaal.
Trummide avalik ehitus sai alguse reedel Tõrva gümnaasiumi pargis. Kokku on valminud kontserdi jaoks 15 trummi, neist suurimate läbimõõt on 3 meetrit.
Trummide ehitasid ja nendel mängivad loomingulise kollektiivi Viljandi Drumlab trummarid, kes mängisid 2009. aastal trummidel järjest 30 päeva ühte rütmi, püstitades sellega maailmarekordi.
Trummiansambli eestvedaja Reigo Ahvena sõnul on Tõrva kontserdi puhul tegemist nende jaoks ainulaadse ja kordumatu ettevõtmisega, kus pannakse proovile inimvõimete piirid. „Oleme valmis kirjutanud ühekordselt ettekandele tuleva trummioratooriumi, mis on seotud ühtseks kogu loitsukavaga,” lisas Ahven.
Juba neljandat aastat toimuv eheda muusika kontsert „Tõrva loits 2011” tähendab Eesti parimaid artiste koos müstilise tulemängu ja Liivimaa atraktiivseimate meestantsijatega. Kontserdi peaesinejad on Ines ja Ott Lepland, lisandub üllatuskülaline.
Kontsertetenduse kunstiline juht on Märt Agu. Ürituse peakorraldaja on Tõrva linn, kes tähistab 2011. aastal oma 85. aastapäeva.
Lisainfo: www.loits.torva.ee.
Eestlased osalesid Lätis peetaval rohelisel nädalal
Projekt „Green Life” / „Roheline elu”, mille raames roheline nädal korraldati, on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.
Rohelise nädala töötoad jagunesid viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life’. Eestist osales lektorina Erkki Peetsalu, kes kõneles keskkonna- ja kodanikumeedia teemadel.
Ettevõtmine toimus kaheksa partneri koostöös, Eestist on projekti kaasatud MTÜ Ökomeedia. Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel, projekti ühe osana ja rohelise nädala kokkuvõtteks valmib ka temaatiline käsiraamat. Projekti rahastab Nordplus programm.
Loe lähemalt siit: http://www.ekomedia.lv/green_life.html.
Allikas: Green Life
Talurahvamuuseum kutsub lambapäevale
Täna, 13. augustil kella 11-15 on Karilatsi oodatud kõik lambakasvatusest huvitatud: talurahvamuuseumi laupäevakute sarjas toimuv järjekordne teemapäev kannab pealkirja „Lambapäev”.
Huvilistele tutvustatakse lammastega seonduvaid töid-tegemisi. Saab näha ja proovida, kuidas käib lambapügamine praegu ja kuidas toimus see vanemal ajal. Tutvustatakse veel villapesu, kraasimist ja ketramist. Lapsed saavad lambaid silitada.
Kehtib muuseumipääse. Kõik on lahkesti oodatud!
Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee, tel 797 9310.
Kabalas värvitakse… kartuleid
Täna algas Järvamaal Kabalas VI kartulitrükifestival, mis kestab pühapäevani. Tegemist on MTÜ Potatoprint korraldatava kunstiüritusega, millel tänavu keskendutakse teemale “Kiri”. Kolmel päeval toimuvates loengutes ja töötubades mõtiskletakse kirja eri aspektide üle nagu kirjasõna, kirjatäht ehk tüpograafia ja kiri kui rahvuslik muster. Lisaks kirja teemale tutvustatakse looduslike värvide kasutamist kartulitrükis ning “kirjatakse” kartuliga tekstiile ja tapeete.
Tekstiilikunstnik Reet Talimaa räägib osalejatele teemal “Mustrimeelest, kirja keelest”, kirjanik Vahur Afanasjevi teemaks on “Kirjanik välismaal – emigratsioon kui eskapism” . Disainer Mart Anderson vestleb teemal “Kandilised Eesti kirjatüübid” ning soome tekstiilikunstnik Ulla Lapiolahti on pealkirjastanud oma vestluse nii: “Punased putukad ja indigosinine”.
Festivalil on osalejaid nii Eestist kui Norrast ja Soomest.
Mahu rannas tuleb pilliroofestival
Homme on Lääne- Virumaal Mahu rannas V pilliroofestival, kus saab töötubades õppida meisterdama pilliroost matte, pille, kaunistusi, riideid ja muud põnevat.
Tänavu on festivali raames esimest korda võimalik vaadata, kuidas ehitatakse pilliroost paati. Paadiehitus algab juba hommikul kell 10. Tegijateks on külalised Tartust, kes soovivad luua Peipsi järve äärde omapärase Roomaa.
Samuti pakutakse degusteerimiseks uusi toite ja jooke, mille valmistamisel on kasutatud pilliroogu.
Toimub ka pilliroost paatide võistlus – mõõtu võtavad kohapeal valmiv sõiduriist ja paat, mis kohalike kätetööna tehti eelmisel aastal.
Võrus tuleb Euroopa filmiöö
Võru linnapäevade ajal saab vaadata Euroopa väärtfilme. 19. ja 20. augustil toimuval Euroopa filmiööl saab nautida Prantsusmaa, Suurbritannia, Soome ning Rootsi suurepärast kinokunsti.
Mõlemal õhtul algusega kell 21 näidatakse Võru Kesklinna parki paigutatud väliekraanil kahte mängufilmi. Igale filmile eelneb selle tutvustus.
19. augustil kell 21 linastub film “Edith Piaf – elusse armunud” (“La Môme – La vie en Rose”, Prantsusmaa 2007, 140 min)
Edith Piafi keerulisest ja traagilisest elust jutustav ja mitmekordselt auhinnatud “La Vie En Rose” on klassikaline eluloofilm
omanäolisest ja ikooni staatusesse tõusnud kunstnikust, jutustatud läbi unustamatu laulja esitatud šansoonide.
Kell 23:30 saab näha filmi “Polaarjoone sangarid” (“Napapiirin sankarit”, Soome-Rootsi-Iirimaa 2010, 90 min)
Režissöör Dome Karukoski seikluslik komöödia “Polaarjoone sangarid” kogus Soome kinodes üle 330 000 vaataja ning rahvusliku filmiauhinna Jussi pälvis see parima filmi, režii, stsenaariumi ja publiku lemmiku kategoorias.
Esimene filmiöö lõpeb kell 1. 15.
Filmifestivali teise õhtu esimene film on kell 21 algav “Coco Chanel & Igor Stravinsky” (Prantsusmaa 2009, 120 min). Režissöör Jan Kouneni film toob vaatajani kirgliku ja tundeküllase armastusafääri kahe loomingulise suurkuju vahel.
Kell 23.05 võib vaadata filmi “Happy Go Lucky” (Suurbritannia 2008, 120 min). Tegu on briti kultusrežissöör Mike Leigh’ päikeselise komöödiaga, kus Sally Hawkins kehastab parandamatust optimismist pakatavat algkooliõpetajat Poppyt, kes ei lase kellelgi ega millelgi oma tuju rikkuda. Film esilinastus 2008. aasta Berliini filmifestivalil ja võitis seal Hõbedase Karu parima näitlejanna kategoorias. Lisaks
võitis film Norra rahvusvahelisel filmifestivalil Kõige Nauditavama filmi ja Rõõmutooja auhinna ning Pula filmifestivalil parima režissööri auhinna.
Öösel kell 01.15 toimub filmifestivali lõpetamine
Filmifestival on kõigile külastajatele tasuta.
Põlva ökofestivalil keedetakse moosi
16. ja 17. augustil toimuvad Põlva ökofestivalil hoidistamise õpitoad. Need toimuvad Postitee ääres asuvas Kopli taluköögis ja õpitoa viivad läbi Food Studio kokad Indrek Kivisalu ja Risto Toome.
Hoidistamise õpitoad toimuvad ökofestivali raames esimest korda, kuid festivali projektijuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on festivali raames igal aastal toimunud ka kokkamise õpitoad, mis on täitunud imeruttu.
Hoidistamise õpitubades saab teada, kuidas tooraineid ning maitseid purki ja pudelisse panna. Praktilises osas tehakse veidi teistsuguseid keediseid ning vürtsmoose ehk chutney’ sid, maitseõlisid ja infusioone. “Keedetakse ja degusteeritakse ning koju kaasa saab kõik retseptid kui ka omavalmistatud hoidise,” tutvustas Ulla-Maia Timmo.
Lisaks hoidistamisele toimub Kopli taluköögis 18. augustil ka Setu toidu kursus, kus saab õppida ehedaid ja traditsioonilisi setu toite
valmistama — muuhulgas tehakse sõira, vatska, setupärast seenehautist ja pelmeene. Kursuse viib läbi seni ainsa setu kokaraamatu autor Inara Luigas.
Kokkamishuvilised saavad õpitubade kohta lisateavet netikülgedelt www.ecofest.ee
Suurel Munamäel esineb homme Fernando Noronha & Black Soul
Legendaarse Haapsalu festivali Augustibluus selle aasta eksootilisemaid artiste, üks festivali peaesinejatest (Brasiilia) annab 13. augustil
ekstra kontserdi Suure Munamäe tipus asuval vabaõhulaval. See on erakordne võimalus kogeda kuidas omavahel suhestuvad Eestimaa ürgne loodus ja Brasiili kuum veri. Kontserti soojendab Eesti rockimaastiku uus vihane tegija The Blinking Lights.
Fernando Noronha & Black Soul loodi 1995. aastal Brasiilias. Nad on üllitanud seistse albumit ning esinenud paljudel Ameerika ja Euroopa suurtel festivalidel. Fernando Noronha on tunnustatud Brasiilia kitarrist ja laulja, keda kodumaal tuntakse nii lavalaudadelt, kui ka teleri ja raadio kaudu. Koos on esinetud nii B. B. Kingi kui ka Carlos Santanaga. Frontmani enda sõnul on tema muusikat eelkõige mõjutanud Ameerika bluus, eriti Albert King, Freddy King, Stevie Ray Vaughan, T-Bone Walker, Johnny Winter ja loomulikult Jimi Hendrix. Fernando leiab, et iga bluesmani kohustus ja ülesanne on meile usaldatud väärika pärandi edasikandmine ja sellest millegi uue ning isikupärase loomine. Koduleht: http://www.fernandonoronha.com
The Blinking Lights astus esimest korda publiku ette ekspromtesinemisega maagilisel päeval 07.07.07. Sellest hetkest alates ühendasid kolm lapsepõlvesõpra oma toore jõu ja noorusest pakatava energia ning suunasid selle muusikasse. The Blinking Lights mängib stoner rock’i. Nende loomingus on tunda mõjutusi rockbändidelt nagu Led Zeppelin, Audioslave, Nirvana, Metallica, The Cure, Queens Of The Stone Age jt. Bändi lavashow on intelligentselt kompromissitu ja kaasakiskuv adrenaliinilaks igale muusikasõbrale kes peab lugu nn. “vana-kooli” rock-muusika parimatest energiaväljadest. Koduleht: http://www.myspace.com/theblinkinglightsband.
Kontserdi algus kell 20. Pileti hind 7 eurot (müük kohapeal)
Mõtsast leib lavva pääle
«Inemiisi om mõtsan inämb ku marju ja siini!» kõnõlõsõ korjaja. Korjaman käütäs sakõst terve perrega ja nopõmba tiinvä päävän mustikaga päält 50 euro.
«Korjasõ nii latsõ, kes tiinvä kommirahha, mõnõ käävä puhkõpäivist mõtsan, om asotsiaalõ ja om pensionääre – egäsugutsit inemiisi,» kõnõl’ korjajidõ kotsilõ Milvi (tuu olõ-i timä õigõ nimi!), kiä ost Võrol rahva käest siini ja marju kokko. Mõtsast tuvvas saak kokkoostu nii terve perrega, egälütel pangi käen, ku ka ütsindä. Mõni tulõ jalgratta, mõni autoga, mõni tulõ bussi päält maaha.
Korjajit om esiki peris vannu. «Käü üts paar, nii 75 ümbre, autoga käävä, kõikaig toova mustikit,» kõnõl’ Milvi. «Ütlese, et saa-i koton istu, les’ota saa talvõl kah!» Vanõmba inemise läävä joba kellä nelä aigu mõtsa, selle et pääväga ei näe marja. «Ütlese, et marju tegeligult mõtsan om: edimäne sats om päält är roogitu, a puhma all omma ilosa mar’a,» kõnõl’ Milvi. «Mõni lats korjas vanaimä-vanaesäga marju, rahha ei saa pall’o, a tuu om timä, latsõ teenitü raha! Mullõ sääne asi miildüs, sõs harinõs lats raha väärtüsest arvu saama ja tuust kah, kost raha tulõ.» Om muidoki ka sändsit, kiä korjasõ täpsele nii pall’o, et saia katõliitridse õllõpudõli raha kokko. Loe edasi: Mõtsast leib lavva pääle
Tuhalaanes tähistatakse rukkimaarjapäeva
Pühapäeval tähistatakse Tuhalaanes juba traditsiooniliselt rukkimaarjapäeva . Sel puhul on Tuhalaande kokku kutsutud häid muusikuid ja kõlanud rohkesti kaunist muusikat. Rukkimaarjapäeva tähistamist korraldab MTÜ Tuhalaane kiriku
toetuskogu, mille üks vedajatest on ka Jaak Tuksam.
Jaak Tuksami sõnul on see ka ühtlasi kohaliku kiriku nimepäev ja vana maarahva püha, mida on põhjust koos suure rõõmuga pidada. “See sündmus toimib vabatahtlike annetuste põhiselt, pileteid me ei müü. Kõige olulisem muidugi on, et tuleksid kokku head inimesed ja saaks koos musitseerida,” ütles Tuksam.
Kell 11 algab kiriku nimepäeva jumalateenistust, mida viib läbi koguduse preester isa Miikael. Kell 13 päeval kantakse kirikumäel ette Willem Grünthal- Ridala teos “Püha rist”, mille esitavad Anne Maasik, Mikk Sarv ja Heikki-Rein Veromann. Peale kontserti loodavad korraldajad pakkuda programmiväliseid üllatusesinejaid ja algatada ühismusitseerimist koos kõigi kohalejõudnud muusikutega.
Tuhalaanes saab sel päeval näha ka ajaloolisi fotosid külast ja kohal on käsitöölised oma kauni loominguga.
Tallinnast toob kohale Looduse Omnibuss www.looduseomnibuss.ee
Pärnus on taskukohaste asjade laadapäev
Täna kell 14 – 19 toimub Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja uue õppehoone parklas Kooli 6b (vihma korral majas sees) taskukohaste asjade laat ja töötubade päev.
Tule müü või vaheta kasutult kapis, toas, garaažis seisvaid asju ja saadud rahaga osta endale midagi vajalikku, kasvõi kõrvalistuva kaupmehe käest. Müüa ja vahetada võib kõike: riideid, jalanõusid, toalilli, mööblit, elektroonikat, tehnikat jms.
Kohal on Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja õpetajad, kes ootavad lapsi majaga tutvuma ja töötubadesse meisterdama.