Võru folgi kolm laegast

Tšehhid näitavad oma pillilaeka aardeid

Uurides Võru folkloorifestivali kava, torkasid silma kolm laegast – tarkuselaegas, käsitöölaegas ja pillilaegas. Otsustasin neid laekaid kaema (avama) minna.

Alustasin tarkuselaekast, sest kes see enne on pakutavast takusest ära öelnud. Tarkuselaegas pidi avatama täpselt südapäeval Kandle kultuurimajas. Mõned minutit enne õiget aega kohale jõudes tuli mul aga üllatuseks tunnistada peaaegu tühja saali. Küsimusele, kas ma ikka olen õiges kohas, sain kiirelt vastuse, et olen. Minutite möödudes tuli tarkusenõudlejaid pisut juurde, kuid neid oleks võinud vähemalt minu nägemust mööda olla küll rohkem. Aga see selleks, mina ja veel mõned olime kohal ning valmis kuulama Reet Piiri Eesti Rahva Muuseumist. Teemaks olid rahvarõivad ja nende juurde kuuluvad ehted. Üle tunni kestnud tarkusejagamise jooksul sain teada nii mõndagi huvitavat. Väljend “sõba silmale laskma” tähendab suure räti (sõba) peale võtmist magamise ajaks. Pikk-kuube ei kanna ainult mulgid, vaid ka teised, kui on külm. Tänapäeval koovad eestlastele rahvariidekangast hoopis lätlased. Mõni mees pani talvel külmakartuses jalga kolm paari linasest pükse. Vöö pidi tüdrukule kindlustama peene piha. Päternad ning prunellid on vanaaegsed jalanõud. Lisaks sain teada, et kui mees läks laadale lehma müüma, siis tagasi tuli ta tihti hõbedast sõrmusega, mille oma naisele kinkis. Loe edasi: Võru folgi kolm laegast

Kundas on käimas merepäevad

Täna toimub Kundas XV mere- ja perepäev. Tehnilistel põhjustel laevasõitu ei toimu, kuid avatud on laat, kust saab endale midagi põnevat soetada. Laat kestab õhtul kella seitsmeni. Lisaks on kavas veel rannavõrkpalliturniir, lasteetendus “Võlupill”, Räimeküpsetamise konkurss ja palju muud. Õhtul kell 22 esineb ansambel Meie Mees.

Tekst ja fotod: Anneli Kononenko.

Võru folgil selgusid parimad lõõtsamängijad

Võistumängimise võitja Toomas Ojasaar

Täna selgusid Võru folkloorifestivali raames peetud August Teppo nimelise lõõtsamängijate võistumängimise parimad. Võisteldi neljas klassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Igal võistlejal tuli esitada kaks eriilmelist pala. Kokku võistles sel aastal 32 lõõtsamängijat.

Nooremas vanuseklassis tunnistas žürii, kuhu kuulusid Heino Tartes, Elmar Ruusamäe ja Juhan Uppin võitjaks kindlalt ja puhtalt mänginud Tartu neiu Kristi Kooli. Teise koha pälvis Põlvamaa noormees Hendrik Hindrikus ja kolmandale kohale tuli võõrast pilli mängima pidanud tallinlane Richard Ott Leitham.

Algajate klassis, kus võistlesid alla aasta lõõtspilli mänginud, kohti välja ei jagatud, kuid tunnustati kõiki kolme mängijat, kes julgesid ennast näidata. Nendeks olid Anti Nöör, Ivar Pärnamets ja Mati Kirotar.

Täiskasvanute klass oli nii ühtlane, et otsustati välja anda kaks auhinda. Teise koha vääriliseks tunnistati ühe loona Teppo enda lugu mänginud Hannes Põllu ja võitjaks kuulutati Ülar Saarniit, kes enne võistlust oli tükk aega mõelnud, kas mängida või mitte.

Ässade klassis tuli kolmandale kohale varemgi auhinnalisi kohti saanud Martin Teppo. Teine koht läks jagamisele Toomas Oksa ja Kaarel Kõivupuu vahel. Võistumängimise võitjaks kuulutati eelmisel aastal noorteklassi võitnud Toomas Ojasaar. Võiduloo “Väike Ants” esitas Ojasaar juba žüriiliikmelt Elmar Ruusamäelt laenuks saadud ehtsa Teppo lõõtspilliga.

Tuuli Hiiesalu

 

Kalanduslaager kutsub loodusehuvilisi lapsi

Võrtsjärve õppekeskus korraldab neljandat korda lastele kalanduslaagri.

Laager on mõeldud 11-16aastastele noortele. Laagris õpitakse tundma kalu ja kalastusreegleid. Tutvutakse ka vee kui elukeskkonnaga. Käiakse koos teadlastega Võrtsjärvel traalimas, sõidetakse ajaloolise kalapüügipurjeka kalega, valmistatakse kala toiduks ning loodetavasti pääseb ka kalakasvandusse uudistama.

Muidugi püütakse kalanduslaagris kala. Lisaks toimuvad matkad ümberkaudsetel matkaradadel. Muul ajal on tavaline laagrielu: lõkkeõhtu, mängud, ujumine, paadivõistlus, filmivaatamine jms.

Vahetus kestab viis päeva, pühapäevast neljapäevani, ja vahetuses on korraga 20 õpilast. Nooremate (11-13 aastat) vahetused on 31. juulist 4. augustini ning 7. – 11. augustini, vanematel (14-16 aastat) 14.-18. ja 21.-25. augustini.

Laagrisse saab registreeruda, kirjutades e-posti aadressil anu.metsar@emu.ee. Lisainfo:  tel 522 9570 (Anu Metsar).

Karula rahvuspargi käsitööpäeva teema on puu

Karula rahvuspargi külastuskeskuses saab täna pärastlõunani puuvoolimist proovida. Räägitakse kodumaistest puuliikidest ja sellest, mida neist teha saab.

Huvilised saavad endale kohaliku puutöömeistri Tarmo Saaveli juhendusel valmistada kas puulusika, pannilabida või nagipulga. Tutvustatakse ka puidust kausside tegemist ning jagatakse näpunäiteid, mida põnevat saab vanast puidust valmistada. Meistrimehel on müügiks kaasas ka omavalmistatud tooted.

Soovitatav meisterdamiseks oma nuga kaasa võtta. Üritus on tasuta.

Järva-Jaanis toimub täna järvepäev

Järvepäev, millest oodatakse osa võtma kogu perega, algab kell 11 rannavõrkpalliturniiriga. Keskpäeval antakse start järvejooksule.

Kavas on veel naisekandmisvõistlus ja lestaloopimine. Pärastlõunal saab jälgida omatehtud veesõidukite võidusõitu. Toimuvad triatlon, petangiturniir, poomivõitlus vees ja kanuuralli.

Päeva lõpetab simman vanatehnika varjupaigas Mati bändi saatel.

Rohkem infot: www.jarva.ee.

Kolm ostu folgilaadalt

Proloog. Võru folkloorifestival Uma ehe on saanud tänaseks oma hoo sisse. Et jätta maiuspalad (loe: esinejad) lõppu, otsustasin esimesena tutvuda selleaastase folgilaadaga. Mul on eelnevatest kordadest meelde jäänud, et festivali ajal on Liiva tänav alati paksul kauplejaid ja ostlejaid täis, nii ma sinna suuna võtsingi. Ei tea, kas oli asi selles, et kui mina laadale jõudsin, oli kauplemistuhin juba lõppenud, aga Liiva tänav oli harjumatult tühi. Kandle kultuurimaja ees märkasin alustuseks kangastelgesid ja sellel askeldavaid erinevas vanuses naisi. Kui üks neist ütles, et aitab küll, jäi kuduja koht tühjaks ja nii otsustasin selle kiirelt hõivata. Kudumise ajal sain teada, et koon punast triipu traditsioonilisele festivalivaibale. Aastaarv oli vaibale juba eelnevalt sisse kootud ja silma järgi mitu meetrit kangast veel pealegi. Juhendaja Valeria Tassolt sain teada, et vanasti tuli kostüümigi jaoks ise riie valmis kududa, tal endal on siiani meeles üks ruuduline kootud kostüüm. Hea, et tänapäeval  lihtsamalt hakkama saab, jõudsin mõelda ja tänasin võimaluse eest pisut kududa. Loe edasi: Kolm ostu folgilaadalt

Selle aasta Lohusuu suvekool küsib: “Mis see on?”

19.-21. juulini toimub Lohusuul kaheksas suvekool, kus sel aastal on läbivaks teemaks küsimus: “Mis see veel on?”. Pakutakse palju avastamisrõõmu, õhina õhutamist, praktilisi töid, looduse tundmaõppimist ja oma käega tegemist.

Suvekool toimub Lohusuu kooli õueklassides, öömaja pakutakse koolimajas. Osalustasu on 100 eurot, mis sisaldab kahe päeva toitlustuse ja majutuse (kiirematele voodikohad). Kaasa palutakse võtta voodipesu, kohvihoolikutel kohvipakk ja esimese õhtu tutvumisringiks toidupoolist, mis teid iseloomustab. Osalejatele antakse Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži tunnistus koolituse läbimise kohta. Tunnistuse soovijatel palutakse saata oma isikukood registreerimisel.

Osalustasu palutakse kanda Eesti Koolimetsade Ühenduse arveldusarvele 221023890131 (märge Lohusuu suvekool, arve saamiseks tuleb saata allpooltoodud aadressile asutuse rekvisiidid ja postiaadress). Kellel pole võimalik arvet saata ja kes ise koolituse maksab, võib lisada ülekande sisuks oma isikukoodi ja sõnad “annetus õuesõppeks,” siis võetakse see summa tulumaksu arvestamisel teie tuludest maha.

Osalemiseks palutakse end registreerida aadressil tuulepuu@gmail.com. Registreerunutele saadetakse täpne ajakava, juhised kohalejõudmiseks ning muu teave.

Lisainformatsiooni saab Mikk Sarvelt (tel: 55577795) või Kristel Vilbastelt (tel: 5286357).

Lohusuu suvekooli kava on järgmine: Loe edasi: Selle aasta Lohusuu suvekool küsib: “Mis see on?”

Päikeseloojangu festival sai stardipaugu

Täna algas romantiline päikseloojangu festival Kabli rannas, mis kestab 6. augustini. Esimesteks festivali esinetajakes on sel aastal Jüri Aarma ja Urmas Sisask kes laulab avaloitsu ning annab täiskuukontserdi.

Festivali programm on mitmekülgne.  Toimub salongiõhtu Mart Sanderi eestvedamisel, kontserditega esinevad Riho Sibul ja sõbrad, Laura Põldvere, Raivo Tafenau, Jaan Tuksam, Jaanus Nõgisto. Noorteprogrammi SunSet raames võib kuulata Allantois bandi, ansamblit HU ja osa saada tantsupäevast.

Jüri Aarma on oma veslusõhtutele kutsunud külla etiketiõpetaja Maaja Kallasti, ufoloog Igor Volke ning astroloog Edda Pauksoni. Lisaks võib veel osa saada kontsertpeost koos Kihnu poistega, filmiööst koos Arvo Kukumägiga, opereti-, filmi- ja luuleõhtutest, öölaulupeost, kuulata metsamoori pajatusi taimede energeetikast, osaleda Kabli kodukandipäeval ja külasimmanil ning vaadata Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite maalinäitust.

Täpsema festivali kava leiab siit.

Eestis reisib ringi kasakate koor

Eestis on ringreisil üks Euroopa omapärasemaid muusikakollektiive – Musta Mere Doni Kasakate Koor. Kontserte antakse Valgas, Viljandis, Narvas, Põlvas ja Rakveres.

Üle 30 aasta tegutsenud koori lauljateks on kaheksa Bulgaaria Raadio Koori solisti, kelle esituses kõlavad õigeusu kiriku laulud Tšaikovskilt, Bortnjanskilt ja teistelt vanadelt meistritelt, samuti kasakate pärimus ja romantilised slaavi meloodiad.

Täna võib koori kontserti “Kasakalaulu maagia” kuulata Valga Jaani kirikus, homme Karksi Peetri kirikus ja Viljandi Babtistikirikus. 17. juulil esinetakse Tapa Ristija Johannese Õigeusu kirikus ja 21. juulil Rakvere Kolmainu kirikus.

Helilõike Musta Mere Doni Kasakate koori esituses saab kuulata siit.

 

Alanud on Setomaa uue suvelavastuse „Maratsäuk“ (`marjakobar´) proovid

Menuka teatritüki „Taarka“ ajendil loodud MTÜ Taarka Pärimusteater toob lavale Kauksi Ülle uue näidendi, mis põhineb kolmel seto muinasjutul ning viib vaataja 1000 aastat tagasi viikingiaegsele Setomaale.

Näitemängu peategevus käsitleb jõuka Kaomäe pere saatust – kuna kommetest ja uskumustest täpselt kinni ei peeta, hakkab kolme õe ja kolme vennaga juhtuma imelikke asju. Ettevaatamatult pillatud sõnadest hakkab hargnema Kaomäe pere lugu, kus igapäevane külaelu põimub imetabasega ning kujutlusest võib kergesti saada päriselu.

Lavastajaks on Merle Jääger ning lavastaja abiks Tanel Jonas, kes mõlemad on Taarka Pärimusteatri noortele õpetanud näitekunsti nelja talve jooksul. Kunstnik ja kujundaja on Epp Margna. Peaosades astuvad üles Marje Metsur, Riho Kütsar, Tanel Jonas ja Markus Luik. Lisaks löövad etenduses kaasa Taarka Pärimusteatri noortestuudio liikmed ja kohalikud näitlejad ning lauljad. Seto laule õpetavad leelokoori „Tsibihärblase“ liikmed Maarja Hõrn ja Riin Tammiste. Etendus on setokeelne ja näha saab riideid, mille taolisi eeldatavalt kanti umbes 1000 aastat tagasi. Loe edasi: Alanud on Setomaa uue suvelavastuse „Maratsäuk“ (`marjakobar´) proovid

Koerus peetakse kiriku ja koguduse 723. sünnipäeva

22.-24. juulini peetakse Koeru kirikus ja kirikaias Maarja Magdaleena kihelkonnapäevi, millega tähistatakse ka kiriku ning koguduse 723. sünnipäeva.

Korraldajate sõnul mõeldakse kihelkonnapäevadel oma kodupaigale, oma inimestele ja nende tegemistele. Seetõttu kaubeldakse kirikaias ainult Koeru kihelkonnas valmistatuga. Välikohvikus lubatakse pakkuda kukrusõbralikku kodusküpsetatud kohvikõrvast.

Esimesel kihelkonnapäeval, madlipäeval avatakse kirikaias Koeru käsitöö näitus müük, suvekohvikus saab maitsta koduküpsetatut, avatud on siidimaali töötuba, raamatuvahetus ja rohevahetus, võimalik joonistada asfaldile. Kirikus musitseerivad kitarri ja löökpillide saatel Koeru noored talendid Reeno Sopp, Madis Bobrovski ja Margus Koroljov. Kirikuesisel saab näha tantsimas hollandlaste tantsugruppi Wieringer Dangsers ja Koeru enda Kanarbikku. Õhtupalvuse ajal võib kuulda laulmas ansamblit Madli.

Teisel päeval toimub öökontsert, kus orelil mängib Jaanus Torrim.

Viimasel kihelkonnapäeval peetakse tänujumalateenistus, kus kaasa teenib õpetaja Arne Hiob ja kuhu oodatakse kõiki aastatel 1986-2011 õnnistuse saanud leerilapsi. Koguduseliikmetele antakse üle tänukirjad. Peale jumalateenistust pakutakse kirikaias kirikukohvi.

Täpsema info kihelkonnapäevade kohta leiab siit.

Põlvamaa rohelisema märgi ettevõtete ring suurenes

Eelmisel nädalal said kaks uut ettevõttet õiguse panna oma toodetele peale Põlvamaa rohelisem märk.

Rohelisemat märki kannavad nüüdsest FIE Aili Lillepi Mustakurmu talus kasvavatavate mustsõstrad, punased sõstrad , tomatid, kabatshokid ja kurgid ning Maria Kilbi Tiigi talus kasvatud taimedest tehtud tooted – leililõhn ning maitseteed ja –taimed.

Põlvamaa Rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud 26 ettevõtte toodangut.

Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega „Põlvamaa – rohelisem elu“.

Paide otsib tunnustust väärivaid linlasi

Mullu nimetati Paide linna aukodanikuks Toomas Agasild ning vapimärgi kavaleriks Urve Schkiperov.

Paide linnavalitsus ja -volikogu ootavad 25. juulini linlastelt ettepanekuid tänavuaastaste Paide  linna aukodaniku tiitli ja vapimärgi kavaleri kandidaatide kohta

Linnapea Kaido Ivask loodab, et vaatamata kiiretele suvistele asjatoimetustele jääb Paide linna inimestel aega märgata tublisid kaaslinlasi, keda autasuga tunnustada. “Alates 2005. aastast on aukodaniku ning vapimärgi kavalerideks saanud küll paljud väga väärikad ning suurte teenetega paidelased, kuid neid silmapistvaid paidelasi, keda tunnustada on meil veel õnneks väga palju. Kutsun inimesi üles linnavalitsusele- ja volikogule neist julgelt märku andma, sest alati ei pruugi me kõikidest väärikatest linlastest ning nende tublidest tegudest teadlikud olla,“ märkis Ivask.

Aukodanikuks nimetamine ning linna vapimärgi omistamine on kaks kõige kõrgemat Paide linna austusavaldamise vormi oma väärikatele ning linna ees suuri teeneid omavatele kodanikele. Nii aukodaniku tiitel kui linna vapimärk antakse kavaleridele kätte septembris Paide linna 720. sünnipäeva pidustuste ajal.

Alates 2005. aastast välja antav aukodaniku nimetus on Paide linna kõrgeim autasu, mis omistatatakse inimesele linnapoolse austusavaldusena Paidele osutatud teenete eest. Vabas vormis ettepaneku tegemisel tuleks välja tuua kandidaadi teened ning tema panus Paide linnale. Loe edasi: Paide otsib tunnustust väärivaid linlasi

Uue Ajastu Festival jätkub tänavu rahu sagedusel

Hetk mulluselt Uue Ajastu Festivalilt Põlvas. Foto: UAF
Põlva linnas möödunud aastal esimest korda toimunud alternatiivmuusika- ja kunstifestival Uue Ajastu Festival (UAF) toimub tänavu jälle. Kultuurisündmuse omalaadsus seineb lisaks muusikaelamusele efektses linnaruumi kujundamises visuaalkunstiga õhtuhämaruses ning koostöös maastikuarhitektidega, kelle käe läbi muutub kontserdipaik ja Põlva vahelduv pinnamood koduselt hubaseks keskkonnaks.

11. augustil rahu sagedusele häälestuv Põlva linnaruum täitub neljaks päevaks kunstinäituste, kontsertide, tänavamuusikute, luuleesituste, klubiürituste ja koosistumiste ning palju muu põnevaga, millele festivali peakorraldaja MTÜ Munalinn ruumi kasvada jätab. Mis täpselt neil päevil Põlvas toimuma saab, seda keegi ei teagi. Ka peakorraldajad Lehari Järg ja Martin Ruus mitte.

2010. aastal festivali alapealkirjaks olnud «Armastuse Sagedus» häälestub tänavu rahu sagedusele. «Kui oleme täis vihkamist ja hirmu, näeme maailma läbi vastavate filtrite. Kui aga oleme valmis andestama ja vihkamisest loobuma, võime näha maailma sootuks erineva paigana. Meie «sagedusest» ehk meeleseisundist sõltub kõik,» seisab festivali manifestis. Loe edasi: Uue Ajastu Festival jätkub tänavu rahu sagedusel

Sännas tuleb nädalavahetus permakultuuriga

21.-24. juulini toimub Sänna Kultuurimõisas suvelaager “Kohtumine Permakultuuriga”, mida koordineerib rahvusvahelise permakultuuriprojekti juht Benjamin Burnley Prantsusmaalt.

Mis või kes on õieti permakultuur? Kui oled huvitatud looduslähedasest eluviisist, harmooniast iseenda ja maailmaga enda ümber ja tahad õppida märkama kasulikku, mida ümbritsev pakub, on see kohtumine just sinule!
Õpime ühiselt permakultuuri algtõdesid, kuulame pajatusi noortelt, kes käisid permakultuuri õppimas Aafrikas, praktiseerime õpitud teadmisi Sänna mõisaaias ning loome kontakte ühise mõtteviisi ja rohelise ilmavaatega inimeste vahel.

Osalustasu 30 eur/inimene (värske ja mahe söök 3x päevas va. neljapäeval; ööbimine majas või telkides).
Kogunemine neljapäeva õhtul Sänna Kultuurimõisas (http://kultuurimois.kultuu​ritehas.ee/).

Kohtade arv on piiratud, palume registreerida võimalikult kiiresti. Lisainfo ja registreerimine merili.simmer@gmail.com (5128411)

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Viitina mõisas etendub “Kaks kallist prantslast”

Järgmisel laupäeval, 23. juulil 2011 kell 19 etendub Võrumaal Rõuge vallas Viitina mõisahoone saalis Sõmeru Näiteringi esitatav M. Camoletti “Kaks kallist prantslast” (Boeing-Boeing).

Vallaline elumees Bernard elab Pariisis kena ja vaheldusrikast elu koos kolme pruudiga. Bernard on rahul ja pruudid õnnelikud, kuna igaüks neist peab ennast ainukeseks. Kõik muutub ühel kevadisel laupäeva hommikul, kui saabub Bernardi eluvõõras sõber Robert. Bernard pakub sõbrale öömaja. Algab pöörane päev, mis muudab põhjalikult kõikide tegelaste elu.

See on Marc Camoletti uskumatult lustakas komöödia Sõmeru näitetrupi säravas esituses. Marc Camoletti (1923-2003) sündis prantsuse kodanikuna Šveitsis. Tema teatrikarjäär algas 1958. aastal, mil Pariisis mängiti korraga kolme tema näidendit. Eelkõige on üle 40 näidendi kirjutanud Camoletti tuntud klassikalise farsiga “Boeing-Boeing” (1962). See on kõige mängitum prantsuskeelne näidend maailmas. Eestis on lisaks näidendile “Boeing-Boeing” mängitud ka “Pidžaama kuuele”.

Etendus on kahes vaatuses, kestus 1,5 tundi. Pilet 2 €. Lastele kuni 12 a (k.a) tasuta.

Lisainfo: Karin Siig tel +372 5348 7110

Seikluslik perepäev meelitab Ida-Virumaale

Mitu tuhat inimest koguneb eeloleval laupäeval RMK ja Eesti Kontserdi kutsel Ida-Virumaale, et pidada maha seikluslik perepäev Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi alal ning Aidu põlevkivikarjääris. Perepäevaga tähistab RMK rahvusvahelist metsa-aastat, õhtune vabaõhukontsert on osa Eesti Kontserdi iga-aastasest “7 linna muusika” festivalist.

Päev algab erineva raskusastmega loodusmatkadega kell 10, kogu päeva vältel on võimalik proovida kaljuronimist ning kõrgseiklust kaevandusmuuseumi õuealal oleva endise rikastusvabriku tornis. Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi õuealal on avatud puidust meisterdamise töötoad, laste mänguplats, käsitöömeistrite nurgake, kohvik ja RMK infopunkt. Tehismägedel sõitmiseks saab laenutada tõukeratast, vanas katlamajas näidatakse kino ning kohal on piltnik, kes kõigile soovijatele päevast temaatilise pildijäädvustuse kingib. Perepäevalised on oodatud tutvuma ka Kohtla kaevandusmuuseumi maa-aluste käikudega.

Ettevõtmine kulmineerub vabaõhukontserdiga Kohtla kaevanduspargis kell 18. Üles astub virtuoosne keelpillikvartett Terem Kvartett Venemaalt ning maailmakuulsaid ooperi- ja operetimeloodiaid esitavad Bel-Etage Swingorkester Mart Sanderi juhatusel, kus solistideks Janne Ševtšenko, Pirjo Püvi, Andres Köster ja Taimo Toomast. Kontsert, nii nagu ka muu perepäeva programm, on osalejatele tasuta, perepäevale toovad kohale tasuta eribussid Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandist, Narvast, Rakverest ja Jõhvist. Loe edasi: Seikluslik perepäev meelitab Ida-Virumaale

Kontsertlavastus “Suure mäe vägised” Suurel Munamäel

16. ja 17. juulil 2011 toimub Võrumaal Haanja külas Suure Munamäe vabaõhulaval kontsertlavastus “Suure mäe vägised”.

Helilooja Urmas Sisaski kahe viimase aasta jooksul loodud teatrimuusikas leidub tänapäeva muusika žanrite mitmekesisust, nii rokkballaadi, räppi kui ka rahvaviisi.

Kontsertlavastus valmib Suure Munamäe torni sünnipäeva eelõhtul. Planeeritud on kaks kontserti, 16. juulil kell 16 ja 17. juulil kell 13. Sooduspilet 10 € ja täispilet 14 € müügil kohapeal.

Kaasa teevad Rasmus Puur, Edmar Tuul, Maria Soomets, Kaire Vilgats, Genka, Bonzo, Sepo Seeman, Priit Valkna ja Lauri Kink jt.

Muusikalise osa vormistab Noorteorkester Reaalmažoor koos ansambliga The Blinking Lights.

Korraldaja: IN Teater, kontakt: Marek Demjanov, inteater@gmail.com, tel +372 505 8876

Orissaares toimub Ace Xdreami öine pikk osavõistlus

Juulikuu viimasel nädalavahetusel ehk 30.-31. juulil 2011 toimub Saaremaal Orissaares seiklussarja Ace Xdream III osavõistlus. Tegemist on öise pika etapiga, mis on põnevaks väljakutseks ka kõige tublimale spordiga tegelejale.

Ace Xdream on neljast osavõistlusest koosnev seiklusspordi sari, kus võistkonnad, liikudes jalgsi, jalgrataste ja kanuuga, läbivad maastikule paigutatud kontrollpunktid ning sooritavad lisaülesandeid. Osaleda on võimalik kolme erineva raskusastmega rajal: A-, B- ja iizi-rada, mis on vastavalt siis pikem, lühem ja lühim rada. Kõikidel radadel käib võistlus kolmeliikmeliste mees-, nais- ja segavõistkondade vahel.

Viimasel nädalal enne osavõistlust avaldatakse sarja kodulehel osavõistluse juhend, mis sisaldab täpsemat infot konkreetse võistluse kohta. Eelregistreerimine kuni 27.07.2011 samuti kodulehel.

I osavõistlus toimus 24.04.2011 Tallinnas.
II osavõistlus toimus 05.06.2011 Rõuges.
III osavõistlus toimub 30.-31.07.2011 Orissaares.
IV osavõistlus toimub 03.09.2011 Valgehobusemäel.

Vaata ka sündmuse 2011. aasta tutvustavat videot:

Narva Muuseumi Kunstigaleriis avatakse kaks uut näitust

Reedel, 15. juulil 2011 avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis kaks uut näitust.

Kunstigalerii kolmanda korruse väikses saalis avatakse kunstnik Jekaterina Averko näitus „Igat mesti ja masti olendid“. Näitusel on väljas viimase viie aasta graafika, papjeemašee tehnikas tehtud skulptuurid ja väikeplastika. Näituse nimi pärineb piiblist, suure veeuputuse müüdist. Antud väljapanekul kasutatakse seda puupüsti täis ruumi kujundina, mida asustavad kõige eriilmelisemad olendid. Skulptuuridel kujutatud muinasjutuolendid on loodud Jorge Luis Borgesi raamatu „Raamat imaginaarseist olendeist“ motiividel.

Teine näitus on Adelina Sokolova juubelinäitus „Minu aastad – minu rikkus“, kus autor eksponeerib oma erinevatel reisidel tehtud fotosid. Adelina Sokolova on fotograafiaga tegelenud alates 1957. aastast. Ta on Narva fotoklubi liige ning on osalenud nii kohalikus klubis, kui ka teistes Eesti linnades väljapandud fotonäitustel.

Näitused jäävad avatuks 29. augustini.

Info:
Jekaterina Averko, näituse „Igat mesti ja masti olendid“ kuraator, tel +372 5695 7408.
Adelina Sokolova, näituse „Minu aastad – minu rikkus“ autor, tel +372 354 9636.

Narva Muuseumi koduleht!

Jõgevamaal valmis oma turismiportaal

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) juhataja Katrin Rajamäe sõnul leiab portaalist infot maakonnas liikumiseks, aga ka sündmuste kalendri, infot vaatamisväärsuste kohta ning teavet majutus- ja toitlustusasutuste kohta.

Sündmuste kalender põhineb kultuuri.net infol. Lisaks on võimalik kalendrisse märkida ka olulisemad maakonna sündmused. Ettevõtjad saavad Rajamäe sõnul oma info portaali panna tasuta. Andmeid sisestab Jõgevamaa turismiinfokeskus.

Jõgevamaa turismiportaalist saab infot nii eesti kui ka inglise keeles. Rajamäe loodab, et sügisest saab riiklikest turismiinfoportaalidest visitestonia.com või puhkaeestis.ee hakata andmeid transportima, et liidestada portaalid omavahel andmeid topelt sisestamata. Seega on loota, et sügisest liitub visitjogeva.com-iga veel kolm keelt. Nii muutub info laiale hulgale turistidest veelgi kättesaadavamaks.

Et tänapäeva sotsiaalmeediaga kooskõlas toimida, tehti oma lehekülg ka Facebooki. Sealt saavad soovijad kõige kiiremini infot uute turismiobjektide kohta, aga ka infot sündmuste kohta. Eelkõige ootavad portaali haldajad ettevõtjatelt teavet selle kohta, mis neil plaanis on.

Maakonda tulevad ka elektroonilised infoterminalid, kust on turistil võimalik infot saada siis, kui turismiinfokeskus on kinni või kohtades, kus pole üldse mehitatud infojagamist. Nendesse kioskitesse tuleb avaleheks Jõgevamaa turismiportaali koduleht.

Portaaliga saab tutvuda siin.

Allikas: Vooremaa

Suvelavastus “Peiarite õhtunäitus” Kiisatamme Kultuuritalus

Teatrikool TeatriPolygoni suvelavastus Madis Kõivu “Peiarite õhtunäitus” näeb õhtuvalgust Otepää looduspargis.

Üks pulm- ja kolm matust. Pulma tullakse, kuid matused jäävad pidamata. Pealt ei vaata ja kõrvalseisjaks ei jää. Vaid väheseid kordi eesti teatrilavale jõudnud kõivuliku maailmaüldistusega nähtud noortelugu haarab oma elujanus kaasa east vaatamata ja kindlasti annab loole oma jõu Kiisatamme 300-aastane tamm- kes ümber enda näinud just niisama noori just selsamal ajal- sajandivahetusel Vene-Jaapani sõja aegadel.

“Peiarite õhtunäitust” näevad ja näitavad sel moel teatrikooli TeatriPolygon stuudiolased, teatrimalev ja kohalikud rahvanäitlejad. Etendus ja simman toimub Kiisatamme Kultuuritalus, mida sedapuhku pööritavad Juhan Uppin, Margus Möll, Tuuli Merimaa, Eneli Rüütli ja Hellar Bergmann. Lavastaja Tamur Tohver.

Etendused toimuvad 22. ja 23. juulil algusega kell 20.30 Kiisatamme Kultuuritalus (Restu küla, Sangaste vald).

Loe lisa!
Kuidas tulla?

Lisateave kohast ja tegemistest:
Tuuli Merimaa tel +372 507 4718

Vana Aja Päev Vastseliina linnuses

Sündmuse eesmärgiks on teavitada laiemat külastajaskonda Vastseliina Piiskopilinnuse olemasolust ning 2011. aastal avatavast Piiri kõrts–külastuskeskuse muuseumist.

Vana Aja Päev on sündmus, kus teadvustatakse Vastseliina kandi ajaloolisi ja kultuurilisi jooni, esivanemate elu– ja mõttelaadi. Vana Aja Päeva iseloomustavad käsitöömeistrid, teemakohane huvitav kultuuriprogramm, head muusikud ja suurepärane publik.

Külastajatel on võimalus tunnetada sajanditetagust keskkonda ja proovida käsitöömeistrite juhendamisel erinevaid vana aja töid.

Päevapilet 4 €.

Vaata ka täpsemat KAVA!

 

Täna algab Hiiumaa pärimusmuusikafestival Hiiu Folk

Täna kõlavad Kärdlas seitsmendat korda südasuvise pärimusmuusikafestivali Hiiu Folk avahelid. Festivali põhiliseks esinemispaigaks on Kassari kiigeplats, kuid kontserdid toimuvad ka Kõrgesaares ja Kärdlas ning kirikutes üle kogu saare.

Nelja päeva jooksul, 14.-17. juulini, saab kuulda head muusikat Indigolaste, Bonzo, Orelipoisi, Märt Avandi ja Paabeli, Kihnu Poiste, Tarmo ja Toomas Urbi, Krista ja Raivo Sildoja, Liisi Koiksoni ja Elletuse, Olavi Kõrre ja Mandoliiniorkestri, Ürgtänava, Seto leelokoori Helmine, Viljandi Muusikakooli Pärimusmuusikute ja Karoliina Kreintaali, Henry Laksi, Robirohu, Jaak Johansoni ja Citra Krista Joonase, Merje Kägu ja Jana Abzaloni, Lea Salumäe, Piret Veevo ja Teve Laikre ning Astridi ja Hiidlaste esituses.

Lisaks toimub jalutusretk ajalooliselt kultuuririkkale Pikale tänavale koos Helgi Põlloga ning loodusretk Tiit Leito juhtimisel. Samuti saab osa võtta nii väikekandle kui ka pillimängu õpitoast: esimest juhendavad Jaana Lepamaa ja Kaja Luukas, teist Krista ja Raivo Sildoja. Ning viimaks, aga väga tähtsaks infoks: kõigis kontserdipaikades on avatud ka lastepesa!

Festivali pass maksab Piletilevist ostes 20 eurot, kohapealt ostes aga 30 eurot. Päevapileti hind on 12-15 eurot, üksikkontserdile pääseb 3-5 euro eest.

Festivali täpsema kava leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee.