Külauudised

Ööjooks kogub partnerid suurtoetaja pardale

Ööjooks paneb laupäeval hooajale avapaugu, kogudes suurtoetaja Viking Line pardale 15 partnerorganisatsioonide esindajat ja pidades kuue tunni vältel esmakordselt Ööjooksu mõttetalgud.

Viking Line pardal laupäeva hommikul kella kaheksast kuni pärastlõunani peetavad mõttetalgud on korraldajate ütlusel mitteformaalse loomuga, mille põhiline raskuskese asetub senisele turundusstrateegia arutelule ja meediaplaani tutvustusele. Vähemtähtsad pole ka partnerorganisatsioonide esindajatelt vestlusringis välja koorunud uued innovaatilised ideed.

Ööjooksu korraldajad loodavad mõttetalgutelt intensiivset vestlusringi, kuhu saavad panustada enamus lähedasemaid abilisi ja toetajaid. „Korraldusmeeskonnana loodame sellest meeleolukast laupäevast saada kas tuge ja kinnitust valitud teele või uusi võimalusi, suunamuutusi ja täiendusi,“ räägib Marko Torm.

Ööjooks on vabatahtlikkusel ja eestvedaja motivatsioonil baseeruv ettevõtmine, mida toetasid eelmisel aastal 33 erasektori ettevõtet ja avaliku sektori ametiasutust Lääne-Virumaal. Loe edasi: Ööjooks kogub partnerid suurtoetaja pardale

Paku kandidaate Viljandimaa Vapimärgile

Viljandi maavanem ootab taas kandidaate Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 31. jaanuar.

Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi Maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgiga autasustatud üheksat inimest. Esimene Vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle legendaarne kergejõustikutreener ja Suure-Jaani spordielu edendaja Meinhard Kirm.

Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.

Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi Maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 31. jaanuariks 2012.

Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, Omavalitsuste Liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva.

Viljandimaa Vapimärgi statuudi leiate maavalitsuse veebilehelt.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Järvamaa tuntuim rahvatantsurühm juubeldab

Järvamaa Koigi-Sargvere segarühm Vallatsi ootab kõiki sõpru oma 15. sünnipäeva tähistamise peole täna, 14. jaanuaril kell 18 Paide Kultuurikeskusesse.

Sünnipäevapeol astuvad külalistena üles segarühm „Lender“ Saaremaalt, segarühm „Vallatud“ Pärnumaalt ning naisrühm ja segarühm tantsuseltsist „Kiitsharakad“ Raplamaalt. Saab näha meeleolukat tantsuprogrammi „Vallatsi“ esituses. Üles astuvad maakonna tantsurühmad. Peokülalisi simmanimuusikaga kostitavad Margus Põldsepp ja Sulev Salm.

Sargvere segarühm tuli kokku 1996. aasta sügisel. Esimene ülesastumine oli 1997. aasta jaanitulel. 1999. aasta 20. novembril toimus maakondlik võistutantsimine, mille tarvis iga rühm tegi etteantud muusikale oma tantsu. Sargvere rühma tants tunnistati parimaks. Võidutasuks saadi kõikide rühmade osavõtutasud, kokku 1600 krooni. Selle rahaga otsustati teha pidu, kuhu kutsuti kõik võistlusel osalenud rühmad. Sellest kujunes tähelepanuväärne sündmus, sest rühmale pandi ka nimi “Vallatsi”. Vallatsi nime kannab rühm seetõttu, et tantsijad käivad koos mitmest vallast (Paide, Koigi, Kareda, Imavere) ning ka muidu vallatud on.

Rühm on osalenud igal aastal maakonna laulu- ja tantsupidudel. Toredaks tavaks on kujunenud sõprussuhted kolme rühma vahel: Vana-Vigala tantsuselts “Kiitsharakad”, Jõõpre segarühm “Vallatud” ja meie. Läbi aastate on kordamööda üksteisel külas käidud ning koos korraldatud erinevaid stiilipidusid. Samuti on korraldatud ühiseid õppepäevi, kus tuntumad tantsuõpetajad on olnud Ilma Adamson, Ülle Ferschel, Maido Saar, Henn Tiivel ja Ülo Luht.

Tihedad sõprussidemed on olnud ka Saaremaa Taritu segarahvatantsurühmaga. Üksteisel on mitmeid kordi külas käidud. Unustamatu oli osavõtt 2000. aastal Taritu laulupäevast ja “Õlletoobrist”. Vastutasuks korraldasime meiegi neile Sargveres peo “saarlaste moodi”.

Rühm on suviti oma esinemiste poolest aktiivne olnud. Esinetud on paljudel peoõhtutel, külapäevadel jne.

Ülle Müller , Vallatsi juhendaja

Valgamaa neli valda loovad koostööpiirkonna

Otepää, Puka, Palupera ja Sangaste vald on alustanud koostööd Otepää koostööpiirkonna loomiseks. Selle eesmärgiks on nelja valla halduskoostöö tegemine ühisteenuste loomisel ja ühisametite kohtade loomine.

OÜ-l Geomedia on valminud koostööpiirkondade analüüs, mida tutvustatakse avalikel koosolekutel. Selle käigus selgitataksegi kohad, kus vallad saavad teenuseid ühiselt osutada ja kuidas see peaks käima. Juba täna ilmub nelja valla koostööna Otepää Teataja.

Avalikud koosolekud teema selgitamiseks on toimunud Palupera, Puka ja Sangaste vallas, 16. jaanuaril ootab see ees Otepääd. Märtsiks peab plaanidekohaselt olema selge, kuhu koos liigutakse.

Väitlusseltsi kõnevõistlus organidoonorlusest kolis YouTube´i

Eesti Väitlusselts kutsub kõiki kooliõpilasi osalema võistlusel “Kirjuta! Kõnele! Väitle!” , mis koosneb noorte arvamuste avaldustele õhutamisest nii kirjalikult kui suuliselt.

Võistluse üks osa on esseekonkurss , kus nii õpilastel individuaalselt kui klassidel ja tervetel koolidel on veel pea kuu jagu aega saata Eesti Väitlusseltsile oma essee või probleemilahenduse vormis hinnang Eesti energiamaastiku olukorrale. Oodatakse mõne meie elektritootmises valitseva probleemi tuvastamist ja võimalikke lahendusi antud probleemile ehk siis plaani, kuidas saaks ja peaks Eesti energiamaastik välja nägema selleks, et probleeme ei oleks ja kõik oleks rahul.

Võistluse teine osa on aga kõnevõistlus. “Me arvame, et häid kõnesid osatakse teha igas Eestimaa nurgas, seega otsustasime teha võistluse internetipõhiseks,” kirjeldavad otsust korraldajad.

Väitlusselts loob YouTube’i keskkonda varjatud konto, kuhu kõik osalejad saavad kuu aega kestva online kõnevõistluse jooksul üles laadida oma koduste vahenditega (telefon, fotokas, veebikaamera, videokaamera, vahet ei ole) lindistatud 3-5 minuti pikkuse veenmiskõne. “Kõnet pidada on tegelikult imelihtne, selleks ei pea olema kogenud väitleja, seega võta kindlasti osa kui sul teema kohta midagigi öelda on! ”

Kõnevõistlusele oodatakse arutelusid teemal, kas organidoonorlus peaks olema kohustuslik. Elundisiirdamisega on Eestis tegeletud juba 1968. aastast, kui Maarjamõisa haiglas viidi esimest korda läbi neerusiirdamine. Praeguseks on kokku ligi 1000 inimest saanud abi kellegi teise neerust, maksast või 2010. aastal alustatud kopsusiirdamistest. Kahjuks aga valitseb nii Eestis kui Euroopas laiemalt suur siirdamiseks kättesaadavate inimorganite puudus. See tähendab, et elupäästvat operatsiooni tuleb mõnel puhul oodata kuni 6 aastat, kuid sobiv doonor võib jääda ka sootuks leidmata.

Võistlustööd tuleb laadida üles YouTube’i keskkonda ja video veebilink saata aadressile sigrid.solnik@debate.ee Konkursi tähtaeg on 19. veebruar.

Algab viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses”

MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Eesti Loodus ja keskkonnaamet kutsuvad 4.–12. klassi õpilasi osa võtma viktoriinisarjast „Teadusaasta Eesti Looduses”.

Kaks aastat tagasi, 2009. aasta oktoobrist 2010. aasta aprillini korraldas keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega viktoriinisarja „Eesti looduskaitse 100”. Tegu oli ühe üritusega paljude hulgast, millega tähistati meie looduskaitse juubelit. Huvi viktoriini vastu ja osavõtt oli toona meeldivalt suur, mistõttu kutsume noori loodusehuvilisi taas uurima ajakirju, otsima ja nuputama vastuseid.

Sedapuhku pööratakse viktoriiniga suuremat tähelepanu Eesti teadusele ning meie teadlastele, sest 2012. aasta on kuulutatud teadusaastaks. Viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses” on mõeldud 4.–12. klassi õpilastele ja arvestust peetakse kolmes vanuserühmas: 4.–6., 7.–9. ja 10.–12. klass.
Võistlus korraldatakse neljas voorus: küsimused ilmuvad jaanuarist aprillini igas Eesti Looduse numbris ning neile saab vastata internetilehe www.eestiloodus.ee/viktoriin kaudu. Esimese vooru küsimused on veebilehel 17. jaanuarist. Vastamisel on abiks ajakirja Eesti Loodus artiklid ja muud kirjutised aastatest 2005–2011. Õigete vastuste eest kogunenud punktide põhjal selgitatakse välja aktiivsemad ja parimad, kelle vahel jagatakse hulgaliselt auhindu.
Viktoriinisarja toetab hasartmängumaksu nõukogu.

Eesti eri piirkonnad kosuvad rekordiliste keskkonnatoetuste abil

Mullu maksti keskkonnavaldkonnas välja rekordilised 116,7 miljonit eurot struktuuritoetusi. Seda on ligi kolm korda rohkem kui
2010. aastal. Paljud olulised tegevused said sel moel eelmisel aastal juba ka edukalt lõpetatud, seal hulgas Pärnu Rääma prügila sulgemine, Otepää linna veemajandusprojekt, Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa kaugkütte trasside rekonstrueerimine, Orissaare katlamaja ümberehitamine turbaküttelt hakkpuidu kütusele ja Haeska rannaniidu loodusliku mitmekesisuse säilitamise projekt.

“Kõikides Eesti piirkondades on keskkonna vallas mõni eurorahade abil tehtav projekt käimas või juba lõpetatud. Olgu siis näiteks
veevärgi korda tegemine, soojatrasside uuendamine, prügimägede sulgemine, keskkonnaharidust pakkuvate keskuste loomine. Tänu Möödunud aasta detsembris maksime taotlejatele välja 29,5 miljonit eurot, mis on läbi aegade kõige suurem kuine summa,”
ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

Kogu 2007 – 2013 perioodi keskkonnaalaste struktuuritoetuste osas on rahastamisotsuseid tehtud 563 miljoni euro ulatuses. Sellest on 2011. aasta lõpu seisuga välja makstud 156,5 miljonit eurot. Lisaks EL struktuuritoetustele maksti möödunud aastal välja üle
miljoni euro Norra ja EMP finantsmehhanismi vahendeid.

Ilvesse Aapo Ungari eurolaulul

Kuvvõn soomõ-ugri keelen laul pruuv saia 2012. aasta Eurovisooni Ungari rahvuslikku vuuru. Üts laulukiil om ka võro kiil ja lauljas om Räpinä miis Ilvesse Aapo.

Pundi Osan Yöstä laulu nimi om «Revontulet» («Virmalise»), laulõtas päält ungari ja võro keele viil handi, soomõ, udmurdi ja isuri keelen.

Laulu mõtõ tull’ Jekaterinburgi šamaanirokkbändi H-Ural iistvidäjäl Uvan Zaitsevil. Laulujupi omma üles võedu egäüts umal maal, võrokiilse jupi võtsõ Aapo üles hindä magamistarõn.

Laulu saa kullõlda Internetist www.h-ural.com päält. Kas laul Eurovisiooni Ungari vuuru valitas, saa selges seo kuu lõpus.

Uma Leht

Kanuti aias valgustab EKA oma teekonda

409541_10151083512335594_548720593_22101732_460761988_n — Maarja Treufeldti teos

Eesti Kunstiakadeemia valgusinstallatsioonid 2012 on valmis!
Kõik on oodatud näituse avamisele teisipäeval, 17. jaanuaril algusega kell 19.

Vaadatakse valminud teoseid, juuakse soojendavat jooki ja kui eriti hästi läheb, siis näeb tulemängu ja kuuleb trummipõrinat.
Kes avamisele tulla ei saa, ei pea kurvastama, sest näitus on avatud laupäevani ööpäevaringselt.

Vihjena võime küll lisada, et valminud teosed on kõige paremini vaadeldavad pimedal ajal.

EKA teekonna läbisid ja jätavad sellest ka märgi maha Anna Liisa Sikk, Ella Käi, Epp Salulaid, Grete Veskiväli, Joel Villem, Juss Heinsalu, Kalle Keskrand, Maarja Treufeldt, Niina-Anneli Kaarnamo, Raido Mägi, Taavi Lõoke, Triin Jänes, Tõnn Adermann. Juhendas Elo-Katre Liiv.

Huvilisi oodatakse homme Tartu keskkonnainfopäevale

Tartu Keskkonnahariduse Keskuses (Kompanii 10) toimub homme, 14. jaanuaril talvine keskkonnainfopäev kõigile huvilistele.
Kell 10 algaval keskkonnainfohommikul jagatakse talvega seotud loodus- ja keskkonnateavet, tutvustatakse majaomanike talviseid kohustusi ja võimalikke muresid, alanud aastal toimunud muudatusi keskkonna vallas, Tartumaa matka- ja suusaradasid jne.

Keskpäeval algavas jututoas räägib ornitoloog Riho Kinks lindude rändest, talvistest sulelistest meie akna taga ja nende toitmisest.

Kell 14 saab aga neile samadele lindudele meie akna taga meisterdada linnusöögimaja. MTÜ TajuRuumiga õpetab meisterdama taaskasutatavatest materjalidest vahvaid ja omanäolisi toidumaju ning põneva kujuga rasvapalle toiduks talvistele aialindudele ja silmailuks iseendale. Töötuppa tuleb eelnevalt registreerida telefonil 736 6120 või e-posti teel info@teec.ee.

Algab üleriigiline laste ja noorte muusikateatrite festival

Täna alustas taas rahvatantsujuhtide kool

Rahvakultuuri Keskuse rahvatantsujuhtide koolis alustab täna tööd uus kaheaastane rühm – 24 tulevast tantsujuhti, kes tegelevad rahvatantsuga oma põhitöö kõrvalt.

Rahvatantsujuhtide õpetamine sellises täienduskoolituse vormis sai alguse juba 1953.aastal ja sealt on välja kasvanud palju praeguseks tunnustatud tantsujuhte. Koolituse eesmärk on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal, et ei katkeks järjepidevus ja ka järgmistel aastakümnetel oleks Eestimaal kompetentseid rahvatantsuõpetajaid nii rahvamajades kui koolides.

Legendaarne tantsujuht Mait Agu on kubagi öelnud: “Meie erialal ei ole eesmärk kasvatada kitsarinnalist tantsusammu tegijat, vaid loovinimest, isiksust, kelle loomingus koreograafia ja liikumise maailm oleks teiste kunstide seas võrdväärne.”

Korraldajate suur soov on, et ei katkeks järjepidevus meie rahvatantsutraditsioonis ja et iga koolitus kujuneks osalejatele harivaks ning arendavaks kokkusaamiseks meie suurepäraste rahvatantsuõpetajatega.

TTÜs on täna viimane päeva TULE programmis osalemiseks

TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/2004 – 2008/2009. Õpinguid ei pea jätkama samal õppekaval ja samas kõrgkoolis, kus õpinguid alustati, kuid kandidaadil peab olema varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega läbitud vähemalt pool õppekavast, millel nad oma õpinguid planeerivad jätkata. Tasuta saavad õppima asuda ka varemalt riigieelarvevälisel õppekohal õppinud.

Programmi raames õpingute jätkamise võimalus on üliõpilasel vaid ühel korral.

Õpinguid jätkata soovija võib õppima asuda samas õppeasutuses või mõnes teises õppeasutuses samale või mõnele teisele õppekavale. Õppekava valiku eelduseks on põhimõte, et õpinguid jätkata soovija on täitnud vähemalt 50% õppekava mahust, millel soovitakse õpinguid jätkata. Õppekava täitmise mahtu arvestatakse VÕTA põhimõtete kohaselt.

Lisainfo Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

Ühistreening avab 41. Tartu maratoni

Juba järgmisel laupäeval, 21. jaanuaril avab 41. Tartu maratoni traditsiooniline ühistreening algusega Tehvandilt. Ühistreening toimub
marsruudil Tehvandi-Marjamägi-Tehvandi ning kui lumeolud võimaldavad on distantsi pikkuseks 18 km. Stardipauk antakse kell 16, kuid rajale saab minna kuni kella 18ni.

Samal nädalavahetusel toimub ka Otepää Maailmakarika etapp ja ühistreening annab hea võimaluse kõikidel pealtvaatajatel ka ise suusad alla panna.

Ühistreening on ideaalne neile, kes veel kahtlevad, kas maratoni läbida või mitte. Klubi Tartu Maraton projektijuht Kunnar Karu lisab, et ühistreening on juba aastatepikkune traditsioon avamaks Tartu maratoni ja märkinud suusamaratoni lähenemist. “Päris mitmed suusasõbrad on just sellel üritusel nakatunud maratonipisikuga ning kuu aega hiljem, pärast hoolsat treenimist, juba täispika 63 km Tartu Maratoni edukalt läbinud,” märgib Karu.

Korraldajad ootavad ühistreeningule kõiki sõpruskondi, peresid, harrastajaid, et veeta suusatades sportlik ning pingevaba õhtupoolik.
Ühistreenijate registreerimine toimub kohapeal ning osalustasu ei ole.

Lisaks ootab vahepunktis kõiki ühistreenijaid soe tee ja spordijook. Pärast sõitu oodatakse juba kõiki suusatajaid ja maratonisõpru Otepää
kultuurikeskuses kell 22 algavale traditsioonilisele suusabaasi peole koos ansambliga Smilers.

41. Tartu maratoni põhidistantsid sõidetakse 19. veebruaril ja nädal varem, 12. veebruaril on kõikidel huvilistel võimalus osa võtta ka Avatud Raja sõitudest ning naistel on võimalus osaleda just neile mõeldud Tervis Plussi 11. naistesõidul. Võistkonnad võtavad samal päeval mõõtu 1. Tartu teatemaratonil. Lisaks toimuvad üritustesarja raames mitmed spetsiaalselt lastele mõeldud võistlused.

Lisainfot ajakavade, sündmuste, distantside ja registreerimise kohta leiab:
www.tartumaraton.ee.

Kohilas esitletakse täna Mooni talurahva tähtpäevikut

Täna tutvustab Raplamaal Kohila raamatukogus Kohila loojahing Eve Hele Sits oma raamatut “Mooni talurahva tähtpäevik”, mille on illustreerinud kunstnik Epp Marguste.

Mooni on kümneaastane tüdruk, kes kolis koos perega linnast maale elama. Uues koolis oli kombeks kuulutada iga õppeaasta alguses välja teema, millega aasta jooksul põhjalikumalt tegeldakse. Seekord võeti teemaks talurahva tähtpäevad ja nendega seotud kombed. Mooni hakkas pidama sellekohast päevikut ja siit saadki lugeda, millised olid rahvakombed vanasti ning kuidas Mooni koos sõprade ja perega talurahva tähtpäevi tähistas.

Raamat on kirjutatud põnevalt ja parajalt lühikeste peatükkidena, mida on mõnus kas õhtujutuks kuulata või ise lugeda. Kui aga koolis on vaja teada, kuidas vanarahvas tähtpäevi tähistas, on raamat asendamatu abiline.

„Mooni talurahva tähtpäevik“ on omamoodi järjeks Eve Hele Sitsi raamatule „Õunte ootel“.

Raamatuesitlusele on oodatud nii suured kui väikesed lugejad! Lapsed saavad joonistada, pakume küpsiseid ja morssi. Soovijatel võimalus raamatut osta. Esitlus algab kell 17.30

Lümanda kool jäädvustas sünnipäevaks lapsepõlvemaa

Lümanda kooli 116. sünnipäevaks sai koolipere rõõmuks valmis õpik-tööraamat “Lapsepõlvemaa”, mida esmaspäeval ka pidulikult esitleti.
“Iga inimene on pärit oma lapsepõlvest, oma kodust. Ükskõik, kuhu elusaatus meid erinevatel ajahetkedel kannab, koduvallas on meie juured,” kirjutab kooli direktor Liia Raun raamatu avalehel pöördumises lugeja poole.

Kogumikku esitleti kooli pidulikul aktusel 9. jaanuaril. Raamatu idee autor oli Enda Pormann, kes oli kooli direktor aastatel 2000–2005. Tööd jätkusid direktor Tiina Talvi (2005–2011) eestvedamisel. Nüüdseks on siis kogumik valmis. Projekti aitas rahastada kultuuriministeerium.

Õpik-tööraamatus on materjale kooli ja valla lähimast ja kaugemast minevikust, on kohalikke legende, pärimusi, kultuuriloolisi materjale. Infot on otsitud ka teatmeteostest, muuseumidest, talletatud on mälestusi. Nende kogumisel nägi vaeva kogu õpetajaskond ning oli kaasatud ka õpilasi, kelle tööd illustreerivad kirjatükke.

Raamatu kokkuseadmise eesmärk oli äratada õpilastes huvi oma kodukoha vastu ning täiendada kooli õppekava kohaliku elu tundmaõppimisega. Raamat hakkab õpilasi saatma aastaid, sest seal on sees palju tööülesandeid erinevatele klassidele. Kooli lõpetades saab õpilane täidetud õpik-töövihiku kaasa.

Mustamäel toimub õpilaste ja tudengite tuleskulptuuride võistlus

15. jaanuaril toimub Tallinnas Mustamäel Sääse keskuse juures juba traditsiooniline Tallinna õpilastele ja tudengitele suunatud tuleskulptuuride ehitamise võistlus. Osalema oodatakse kuni 7 meeskonda ning võistlust saadavad erinevad ülesastumised. Ürituse ajal süüdatakse ka tavaks saanud kuuselõke linnas kogutud jõulupuudest.

Tegu on osaga Tule ja Jää festivalist. 2011. aastal toimunud tuleskulpturiide maailmameistrivõistlused näitasid, et huvi Tallinnas toimuva Tule ja Jää peo vastu on suur nii Eestis kui ka väljaspool.

Tulel on läbi aegade olnud märgiline tähendus. Läbi aegade on tuli näidanud teed meresõitjaile, andnud sooja kodukoldes ning olnud oluliseks elemendiks kogu inimkonna arengus. Tuld on selle eest tänatud ja kummardatud. Tules on ürgne jõud ja maagia. Põhjamaades oli keskajal levinud komme süüdata talve murdepunktis suur kuusk või õlekuju ning selle ümber pidutseda.

Hainsoo Meelis: liina tagasi ei taha külh inämb minnä!

Muusigamiis, ansambli Kosmikud laulja Hainsoo Meelis (39), hõigunimega Hainz, tull’ perrega Tal’nast är Moostehe elämä ja nakkas Mooste mõisan muusigaello kõrraldama.Psühholoogist tõnõpuul Aiki (38) luut kah paigapääl tüüd löüdä, ku imäpuhkus läbi saa: tütär Elo om säitsmekuunõ. Viil om perren säitsmeaastanõ poig Uko.

Kavva joba Moosten elät?

Kolm kuud. Süküskuust. Poiss läts’ kuuli Moostehe.

Mille tulliti Moostehe elämä?

Tahtsõ ellä hään kotussõn. Tan eläse tõistsugudsõ inemise, sändse süvämbä. Ei olõ õnnõ trill ja trall nigu sääl liinan. Sääl ei saa jo rahun umma tüüd tetä egä midägi. Elli Tal’nan 1990. aastast, 21 aastat. Ei inämb! Ma olõ esi peri kah tast Põlvast. Käve Põlva keskkoolin. Et siiä kanti tulla, tuu oll’ juuri kutsõ. Es taha minnä Saarõmaalõ, Virumaalõ egä kohegi muialõ.

Mille Mooste?

Vallavanõmb Needo Ülo ütel’, et om vaia mõisan toimõta. Üloga olõ latsõn matkaman käünü, Karakumin ja mis kotussin kõik. Ja esä oll’ katõssa aastat Mooste sovhoosi direktri. Oll’ suur juht, ma olõ sääne tsillemb (naard)! Olõ tsihtasutusõ Mooste Mõis juhataja.

No tuu om suurõlt jaolt paprõmäärjä tüü. Kuis muusigu hing tuuga harinõs?

Piät ümbre mõtlõma umma maailma. Muusiga iks jääs.

No sis piät jo iks küländ sakõst pääliinan käümä?

No piä jah. Paar päivä siin ja sis jäl tagasi. A tagasi tulla om väega hää. Loe edasi: Hainsoo Meelis: liina tagasi ei taha külh inämb minnä!

Vinni vallavalitsus liitus Lemmikloomaregistriga

Selle aasta alguses liitus Vinni vallavalitsus lemmikloomaregistriga, millest tulenevad ka uued kohustused valla elanikele.Vinni valla koerte ja kasside pidamise eeskiri sätestab alates 1. jaanuarist 2012 koerte märgistamise ja registreerimise kohustuse. Kasside ja teiste lemmikloomade märgistamine ja registreerimine on soovituslik.

Koerad, kes sünnivad pärast 1. jaanuarit 2012 peavad olema märgistatud mikrokiibiga ja kantud Vinni valla lemmikloomade registrisse.
Koerad, kes on sündinud enne 2012. aastat võivad kanda märgistusena registreerimisnumbrit kaelarihmal ja peavad olema kantud registrisse hiljemalt selle aasta lõpuks.

Loomatauditõrje seadus kohustab omavalitsust korraldama koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade üle arvestust pidama. Euroopa Liidus on alates aastast 2011. ainukeseks tunnustatud märgistamise viisiks mikrokiip.
Lemmikloomaregister (LLR) on üleeestiline veebipõhine register, mis koosneb kõikide kohalike omavalitsuste registritest. Leitud looma otsing toimub üle kõikide KOVi registrite. Kiibistatud looma saab LLR-isse kanda:
vallavalitsuses registripidaja; kiibi paigaldanud veterinaar või loomaomanik ise.
LLR andmed on kättesaadavad veterinaarile, vallavalitsuse registripidajale, varjupaikadele ja loomaomanikule (läbi riigiportaali).

Loe edasi: Vinni vallavalitsus liitus Lemmikloomaregistriga

Räpina Aianduskooli tekstiilitöö eriala õpilaste lõputööde kaitsmine

Räpina Aianduskooli tekstiilitöö eriala lõpetajad (1. lend) kaitsevad oma lõputöid kolmapäeval, 18. jaanuaril algusega kell 11 Räpina Tuletõrjemaja saalis (Rahu 1).

Lõputööde teemad:

“Originaal Muhu pätid ja uuslooming“
“Seljaku talu lillemotiivid linasel kangal“
“Värvilise Seto pitsiga linane kleit“
“Kootud käisekirjadega ülevise“
“G. Mootse poolt 1912. aastal kogutud Võnnu kindakirjad“
“Arhailine seto pikkade käistega hame“
“Räpina neiu rahvarõivad“
“Setu pikk-kuue ainetel valmistatud mantel“
“Muhu tikandiga rahvuslike kampsunite aineline kostüüm“
“Muhu tikandi ja pikk-kuue aineline rahvuslik mantel“
“Vaarema kootud kirivöö mustrid kaasaegses kostüümis“
“Nukud Esimesest Eesti Vabariigist“

Lõputöid on võimalik lähemalt näha kohapeal alates kell 10.45. Kaitsmine on avalik, huvilised oodatud.

Tekstiilitöö eriala lõpuaktus toimub 20. jaanuaril kell algusega kell 13 Räpina Muusikakooli saalis (Sillapää lossi II korrus).

Lisainfo:
Karin Kask
Räpina Aianduskooli sessioonõppe osakonna juhataja
Tel: 796 1157 või 5333 2300
www.ak.rapina.ee

Rõuge tervisklubi SIRUTA kutsub treeningutele

Tervisetreeningud toimuvad endiselt Rõuge kooli spordisaali aeroobikasaalis kolmel korral nädalas.

Teisipäeviti kell 19.00-20.00 toimuvad Pilatese treeningud.

Neljapäeviti toimub uudne lihastreening. Treening koosneb lühikesest soojendusest ja sellele järgnevatest lihastreeningu osadest kas hantlitega või kummilintidega, treeningu lõpetab mõnus venitus ja lõõgastav saunaskäik. Seega on võimalus treenida ka inimestel, kellele aeroobika mingil põhjusel ei sobinud. Trenni kestvus 19.00-20.10.

Pühapäeviti 18.00-19.10 on samuti võimalus treenida lihastreeningu tunnis, juurde toome ka Fit-palli harjutusi ja tempo on ehk veidi aeglasem kui neljapäevases trennis. Hooli endast ja tule trenni!

Info tel +372 5557 8422 Terje

Räpina Aianduskool ootab ettevõtjaid külla

Kutse- ja ametialast valmisolekut aitab lisaks koolile kujundada ettevõttepraktika, mille osatähtsus on kõigil erialadel vähemalt veerand õppe mahust. Seetõttu on oluline, et ettevõtted ja kutset andev kool üksteise tegemistega kursis oleksid.

19.-20. jaanuaril 2012 toimub Räpina Aianduskoolis ühisseminar ettevõtetepoolsetele praktikajuhendajatele ja koolirahvale. Räägime sellest, kuhu liiguvad Euroopa (Ivari Padar) ja Eesti kutseharidus; tutvustame Räpina Aianduskoolis läbiviidud praktikateemaliste uuringute tulemusi; arutame, mida ootab praktikast praktikant, mida ettevõtja ja mida kool; psühholoogia-alast nõu jagab Toivo Niiberg. Ettevõtjatel on võimalus kohtuda ka õpilastega, et endale praktikante värvata. Seminarile on oodatud ka need Eestimaa ettevõtjad, kes võib-olla seni pole praktikantidega tegelenud, kuid on kunagi selleteemalisi mõtteid mõlgutanud. Meeldetuletuseks – Räpinas õpetatavad erialad on aiandus, maastikuehitus, keskkonnakaitse, floristika, tekstiilitöö.

Seminar on osalejatele tasuta. Lähem informatsioon aadressil www.ak.rapina.ee

Võru Linnagaleriis veel nädal aega Eesti kunstnike ühisnäitus

VÕRU LINNAGALERII KUTSUB!

Eesti kunstnike ühisnäitus “TOIT”

2011. aasta lõpetab Võru Linnagalerii taas ühisnäitusega. Teisipäeval, 20. detsembril kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis Eesti kunstnike ühisnäitus “TOIT”. Näituse teema autor on üks kuraatoritest Andrus Raag. Idee koorus välja galeristi Jana Huul’e ja Andrus Raag’i omavahelise dialoogi käigus, kus jõuti arusaamale, et tänapäeval on inimestele väga oluline toidu teema – mida süüa, kui palju süüa, dieet, mahetooted, figuur, kas vaimutoitu on piisavalt, mis meie hinge toidab, kas me seedime kõike, mida pakutakse jne. Nii kuulutati välja ühisnäitus, kuhu kutsuti käsitlema teemat “Toit” vastavalt kunstnike nägemusele ja soovile. Antud näitus on väga mitmekülgne. Saab näha maale, tekstiilikunsti, skulptuure, videokunsti ja installatsioone.

Näitusel osaleb ligikaudu 60 kunstnikku – *Mari Hiiemäe, Marika Tali, Edgar Tedresaar, Tatjana Kutsjuba, Maria Kondimäe, Sandra Nihvelt, Liis Koger, Kalli Kalde, Marje Ernits, Anonymous Boh, Andrus Raag, Liis Tamm, Anna Hints, Ines Erleman, Eleriin Ello, Katrin Paomets, Heli Tuksam, Angela Orro, Maie Helm, Andres Tolts, Evi Pärn, Rita Rahu, Alide Zvorovski, Gaidy Kesa, Anke Oks, Per William Peterson, Evi Gailit, Noolegrupp, Jaan Luik, Juka Käärmann, Tanel Tolsting, Toomas Kuusing, Liive Koppel, Tiiu Kirsipuu, Mall Nukke, Ilmar Kruusamäe, Aleks Kase, Tähti Roosalu, Stella Salumaa, Annelis Säre, Andri Allas, Krõõt Tarkmeel, Taje Tross, Marek, Andres Sütevaka, Jüri Jürna, Laura Vähi, Marje Len Murusalu, Merike Sule-Trubert, Jana Huul, Diana Allas, Andrus Joonas, Jan Tammik, Margit Pensa ja Tiiu Kirsipuu.

Näitus on kõigile huvilistele avatuks kuni 19. jaanuarini 2012.

Rakvere tähistab homme linna vabastamise aastapäeva

Neljapäeval, 12. jaanuari hommikul koos päikesetõusuga kell 9.09 märgib kahuripauk linnusest ja pidulik lipuheiskamine linnusetorni Rakvere vabastamist punavägede käest 1919. aastal.

Rakvere vabastamise aastapäeva tähistamine jätkub kell 10 laskevõistlusega politsei- ja päästemaja lasketiirus, kus üksteiselt võtavad mõõtu Rakvere koolide ja linna võistkonnad. Laskevõistluse korraldab Rakvere Linnavalitsus koostöös Kaitseliidu Viru maleva ja Rakvere politseijaoskonnaga.

Kell 11.30 liiguvad Rakvere Eragümnaasiumi õpilased tõrvikutega rongkäigus kooli juurest Ausambamäele, kus algab kell 12 austamismiiting Rakvere vabastajatele. Noored esitavad luulekava.

Eesti ja Soome väeüksused sisenesid Rakverre 1919. aasta 12. jaanuari ööl ja varahommikul ning vabastasid Rakvere. See päästis muu hulgas paljude inimeste elu, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata.

Rakvere linna vabastamise aastapäeva tähistati hommikuse kahuripauguga juba enne II maailmasõda. Linnas toimus paraad, linnas oli pidulik meeleolu, peeti kõnekoosolekuid, kirikutes tänujumalateenistusi, aktusi.

Kreutzwaldi mälestusmedali laureaat 2011

Kreutzwaldi mälestuspäeval 14. detsembril 2011 tehti Võrus kirjaniku majamuuseumis teatavaks Kreutzwaldi mälestusmedali laureaat ja anti üle Kreutzwaldi stipendium.

Kreutzwaldi mälestusmedali laureaat 2011 on EESTI KIRJANDUSMUUSEUM.

Mälestusmedal määrati:
– pikaajalise tulemusliku koostöö eest;
– Kreutzwaldi käsikirjalise pärandi hoidmise ja tutvustamise eest;
– “Kalevipoja” 20. trüki väljaandmise eest.

Mälestusmedali võttis vastu kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg.
Kreutzwaldi stipendiumi saaja on Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11b klassi õpilane RISTO KÖÖTS. Stipendiumi saaja määrab muuseum, arvestades kooli poolt tehtud ettepanekut.

Mälestuspäeval esinesid meeleoluka kontserdiga noored laulumehed Mare Visnapuu juhtimisel. Avati näitus Triinu Kartuse ja Gunnar Neeme “Kalevipoeg”, mis tutvustab “Kalevipoja” 20. trüki lugu.