Rakveres viibib kahepäevasel visiidil Moldova Criuleni rajooni maavalitsuse delegatsioon, kes tutvub Rakvere linna ja Lääne-Virumaaga.
Neljapäeval, 24. novembril kohtus Criuleni rajooni delegatsioon Rakvere linnapea Andres Jaadlaga, kes andis külalistele ülevaate Rakverest. Külalised huvitusid Rakvere linna arengutest ning muutustest, mis on toimunud linnas tänu Euroopa Liidu projektidele ja linna rahvusvahelistele suhetele.
Rakvere linnapea Andres Jaadal sõnul jättis Rakvere külalistele hea mulje oma arengutega ja jääb neile meelde lahkuse ja sõbralikkusega. Tegemist oli esmatutvusega, tulevast võimalikku koostööd silmas pidades vajavad suhted edasiarendamist.
Delegatsioon tutvub Rakvere Lihakombinaadi, OG Elektra tootmise, maakonna põllumajandusega ning Rakvere ametikooli ja Rakvere linnusega.
Criuleni rajooni delegatsioon külastab ka Kadrina vallavalitsust, Palmse mõisa ja Haljalas tegutsevat ettevõtet Bellus Furnitur.
Fotol: Rakvere linnapea Andres Jaadla ja Criuleni maavanem Vitalie Rotaru.
Valitsus andis loa väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamiseks
Valitsus andis Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) hoonestusõiguse Kuressaares Tallinna 19 siseministeeriumile kuuluva 4018 ruutmeetri suuruse kinnistu kohta, et sinna saaks rajada Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse koos mudelkatsebasseini ja laborihoonega.
Allikas: meiemaa.ee
Kihnu Virve tuuritab oma pereansambliga mööda Eesti kultuurimajasid
Advendiaja esimesel poolel tuuritab Kihnu Virve pereansambel mööda Eestimaa kultuurimajasid, tutvustades värskelt ilmunud CD-plaati “Eluküünal” ning jagades kuulajatega enda pere ja kihnlaste jõulukombeid.
Mõte teha Virve talve- ja jõuluaja lauludest kontsert ja sealt edasi ka helikandja, küpses muusikalembese pere peas juba mõnda aega. “Ühel augustikuu öisel kojusõidul heietasime lähenevate jõulude teemadel ja unistasime, miks mitte Virve jõululaule eraldi plaadile koguda,” meenutab Virve lapselaps Raina Kiviselg. Täpselt aasta tagasi löödigi paaris kirikus jõululaulud kõlama. Üllatavalt soe publiku vastuvõtt ja suur huvi andis julgust need lood ka plaadile talletada.
“Eluküünal” oleks ilus kokkuvõtma armastatud laulumemme loometeed. Siiski on
nimilugu oma saamislooga ja laule kirjutab Virve ikka edasi: aegu tagasi kinkinud üks mees Virvele merest leitud laevatüki sisse meisterdatud küünlajala. Selle ilusa kingituse peale lubanud Virve teha laulu kõikide oma elu merre jätnud inimeste mälestuseks.
Kihnu Virvet ja tema pereansamblit saadavad akordionistid Raido Koppel Väikeste Lõõtspillide Ühingust ja Erik Nisu.
Kontserdid toimuvad
27. novembril kell 15 Rakvere Rahvamajas,1. detsembril Salme Kultuurikeskuses, 2. detsembril Kärdla Kultuurikeskuses, 3. detsembril Märjamaa Rahvamajas, 4. detsembril Kuressaare Kultuurikeskuses ja Orissaare Kultuurimajas, 8. detsembril Pärnu-Jaagupi Rahvamajas, 9. detsembril Värska Kultuurikeskuses, 10.detsembril Triinu Pubis Kilingi-Nõmmes,10. detsembril Nooruse Majas Pärnus.
Ülle Jantson
Soomaale matkale enne pakasevaikust
2011. aasta lõpeb Soomaal matkaseeriaga. Igal laupäeval saab liituda väikese loodushuviliste seltskonnaga, kes kohaliku giidi juhtimisel kulgeb mõnel Soomaa sissetallamata rajal.
- Kuulatakse vaikust, mis koos talvega rabadesse saabub
- Maitstakse jõhvikaid, enne kui pakane need sahvrisse paneb
- Vaadatakse, keda kohtab…
Kohtumine toimub laupäevahommikuti kell 10 Soomaa erinevates paikades, vaata kaartil. Jalga kummikud ja selga ilmakindel rõivas. Kaasa võilevad, kuuma kohvi ja teed keedetakse koos matkajuhiga lõkketulel.
- 26. novembri kokkusaamine on Riisal, giid Aivar Ruukel. Matkatakse Riisalt üle raba Karuskosele ja kanuutatakse allavoolu tagasi Riisale.
- 3. detsembri kokkusaamine on Kuusekääral, giid Indrek Hein. Matkatakse Kuusekäära lamminiitudelt läbi Lemmjõe keelemetsa ning üle Kuresoo Karuskosele.
- 10. detsembri kokkusaamine on Iial, giid Edu Kuill. Matkatakse Öördi rabas.
- 17. detsembri kokkusaamine on Soomaa keskuses, giid Algis Martsoo. Matkatakse Valgerabas.
Hind on 20.- matka kohta. Kes soovib osaleda kõigil neljal matkal, saab lunastada sooduspileti 60.- eest.
Kui tekkis mõte ka tulla, siis saada e-post info@soomaa.com või helista Aivarile telefonil 5061 896.
Otepää tervisekeskuses avati lift
23. novembril avati Otepää Tervisekeskused lift. Lift asub peasissekäigu vastas, treppide kõrval. Kogu projekti maksumus oli 58 065. eurot. Lifti ehitamist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Monika Otrokova foto
Rõuge lasteaed kutsub kõiki osalema heategevuskampaanias
Igaüks meist mäletab oma lapsepõlvest mõnd tõvevoodis veedetud kurba hetke ning seda, kuidas raamat äkki kogu olemuse lahedamaks ja rõõmsamaks muutis. Haige laps saab raamatust alati tuge ja toetust. Raamatute biblioteraapilised omadused on ju ammu üldtuntud.
Rõuge Lasteaed kutsub teid aktiivselt osalema heategevuskampaanias:
„KALLIS LAPS, SAA RUTTU TERVEKS!”
Kampaania eesmärgiks on aidata muuta jõulud ilusamaks ja rõõmsamaks ka nendel lastel, kes peavad jõulud haiglas veetma. Seoses sellega kutsume kõiki, kellel on võimalus, annetama uusi lasteraamatuid, värviraamatuid ja värvipliiatseid Lõuna- Eesti haigla lasteosakonnas viibivate laste tarbeks.
Mõelgem selle peale ja ärgem pidagem paljuks osta ja loovutada üks raamat haiglas viibivale lapsele.
Annetused palume tuua Rõuge lasteaeda või valla raamatukogudesse hiljemalt 18. detsembriks.
Rõuge Lasteaed
Makedoonia rahvarõivad tutvustavad rikkalikku pärimust
Makedoonia Suursaatkonna, välisministeeriumi, muuseumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööl Eestisse jõudnud näitus eksponeerib värvikat osa Makedoonia etniliste kogukondade sajanditepikkusest mahukast kultuuripärandist.
Rahvarõivastel on Makedoonia rahvakunstis eriline koht, need on väga eripalgelised ja esemeliselt mitmekesised, kajastades iga piirkonna elamiskultuuri, inimeste loomingulisust ja kogukonnaelu üldisemalt. Makedoonia rahvarõivaste välimus, värvigamma ja valmistamismoodus sõltusid konkreetsest piirkonnast ja rahvusrühmast, rõivad peegeldasid kandja vanust ja sotsiaalset staatust ning sisaldasid mõnikord rituaalseid elemente.
Asukoht ida ja lääne vahel ning Euroopa, Aasia ja Vahemere piirkonna ristumispaigas on läbi aegade toonud Makedooniasse eri kultuuride mõjusid. Vaadeldes rõivakultuuri ja nende esemete kujunemist, mis püsivalt juurdusid rahvarõivastena 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel, võib näha vanu slaavi, Balkani, Bütsantsi ja Türgi ning idamaade mõjutusi. Lääne mõju ilmingud on võrdlemisi hilised. Traditsiooniliste eluviiside järkjärgulise muutumisega hakkasid igapäevaelust taanduma ka rahvarõivad ja nende orgaaniliseks osaks olev tikand.
Olete oodatud Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaali! Näitus jääb avatuks 30. novembrini.
Annika Koppel
Mahetoidu turg kasvab ning hinnavahe tavatoiduga väheneb
Kolmapäeval ja neljapäeval Padisel kogunenud Mahepõllumajanduse Koostöökogu organisatsioonid arutasid mahetoidu turuolukorra üle.
Positiivse aspektina tõdeti, et Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil hinnavahe mahe- ja tavatoidu vahel väheneb, viimasel kolmel aastal pole valdava osa mahetoodete hinnad oluliselt tõusnud.
„Mahetoidu turg Eestis kasvab stabiilselt. Näiteks kui 2009. aastal kogu toiduturu maht vähenes 9%, siis mahetoidu turg samal ajal hoopis kasvas, ilmselt just tänu tarbijate teadlikkuse tõusule,” ütles Merit Mikk Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. Mahetoidu turu kasvule aitab kaasa kindlasti asjaolu, et kodumaiste mahetöötlejate hulk suureneb ning mahetoodete valik laieneb iga aastaga. Näiteks maheteraviljatooteid oli 2009. aastal saadaval 69 eri nimetust, tänavu suveks oli neid juba aga 148. Samuti laieneb jätkuvalt mahetoodete jaemüügivõrk – tarbijail on järjest
lihtsam mahetooteid kätte saada.
Konjunktuuriinstituudi andmeid kommenteerinud Pille Vahtramäe sõnul on mahetoidu turg küll veel väike, aga selgelt kasvav ja pakub palju huvitavaid väiketootjate tooteid. Tema sõnul pole õige väide, et mahetoit on tavatoidust alati kordades kallim. „Hinnavahe mahe- ja tavatoidu vahel väheneb iga aastaga. Näiteks lahtiselt müüdav mahekartul on samas hinnaklassis kui pakendatud tavakartul, mahe- ja tavataimeteed on sarnase hinnaga, tihti on maheteed isegi veidi odavamad. Ka liha- ja piimatoodete puhul on vahe sarnaste tavatoodetega mõnikümmend protsenti,“ rääkis Pille Vahtramäe. Suur osa mahetoitu müüakse jätkuvalt otse tootjalt tarbijale: paljud tarbijad on leidnud endale oma mahetootja. Mahetoodete valik suureneb pidevalt suurtes ketikauplustes, kuid suurima valiku kodumaiseid mahetooteid leiab Ökosahvrist.
Mahetoidu teemaline arutelu toimus Padise mõisas, osales 11 Mahepõllumajanduse Koostöökogusse kuuluvat organisatsiooni. Arutati ka laiemalt mahepõllumajanduse arendamiseks vajalike tegevuste üle. Seminari toimumist toetas Põllumajandusministeerium.
Merit Mikk
Tartu raekojast saab taas advendikalender
Advendiajal muutub Tartu raekoda taas suureks advendikalendriks, mille akende avanedes saab igal jõulukuu õhtul kuulata muinasjuttu. Raekoja platsile pandud suurelt ekraanilt näeb meenutusi Tartus aasta jooksul toimunud sündmustest. Antoniuse Talveõues avatakse uisuväli.
„Eelmisel aastal osutus raekoja advendikalender oma muinasjutuõhtutega nii populaarseks, et otsustasime sellega ka tänavu jätkata. Lisaks pannakse raekoja platsile üles piparkoogimaja ja karussell ning suur ekraan, millelt hakatakse igal õhtul näitama filmimeenutusi möödunud aastal Tartus toimunud sündmustest,“ rääkis Jõululinn Tartu 2011 projektijuht Aile Parmsoo.
Alates 1. detsembrist hakkavad igal õhtul kell 18 suurelt ekraanilt kõlama muinasjutud, mida loevad ette Tartu näitlejad.
Lisaks pühapäevastele advendiküünalde süütamistele, töötubadele, jõululaadale, talvisele tantsupeole, puuteotriatlonile ja teistele Tartus traditsiooniks saanud jõuluüritustele pakub Jõululinn Tartu tänavu mitmeid uusi ja põnevaid üritusi. Sel pühapäeval avatakse pärast advendiküünla süütamist pidulikult Antoniuse Talveõues uisuväli, mis on lahti iga päev ja iga ilmaga. Talvisel pööripäeval, aasta pikimal ööl, näeb raekoja platsil tuleetendust „Valguse poole“. Loe edasi: Tartu raekojast saab taas advendikalender
Täna toimub Tartus IX Peipsi foorum
Täna, 24. novembril korraldab Peipsi Koostöö Keskus koostöös oma partnerite Forum Balticumi, SA Emajõe Jõeriigi ja Chudskoe Projektiga juba järjekorras üheksanda Peipsi foorumi, mis sel aastal leiab aset Tartus. Tegemist on Eesti-Vene piiriülese koostöö teemalise aastalõpukonverentsiga, mis toob Tartusse kogenud eksperte, arvamusliidreid ja asjalisi Eesti-Venemaa piiriäärsetelt aladelt ning ka mujalt Ida-Euroopast.
Seekordsel foorumil osaleb ligi 70 MTÜde, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete esindajat Eestist, Venemaalt, Moldovast ja Ukrainast. Foorumi avavad Tartu maavanem Reno Laidre ja Tartu linnapea Urmas Kruuse ning nende Venemaa kolleegid Pihkva linnavolikogu esimees Valery Lesnikov ja Pihkva abilinnapea Aleksander Vologzhanin.
Foorumil osalejad saavad kaasa mõelda ja rääkida Eesti-Vene piiriülestele põletavatele küsimustele keskkonna-, kultuuri-, veetranspordi ja turismiarengu valdkonnas ning esitada ettepanekuid tulevaseks koostööks. Räägitakse konkreetsete koostööprojektide tulemustest nagu näiteks “HansaLinks”, mis viidi ellu Peipsi Koostöö Keskuse, Chudskoe Projekti (Pihkva), Pihkva ja Rostocki linnavalituste koostöös ning mille peamiseks eesmärgiks oli Pihkva kui hansalinna brändi arendamine, kasutades selleks just Tartu kogemusi. Külalised Moldovast ja Ukrainast, kes viibivad Tartus Peipsi Koostöö Keskuse veemajandusteemalise arengukoostöö projekti raames, tutvustavad foorumil Dnestri ja Doonau delta piiriveekogude keskkonnakoostöö küsimusi.
Foorumil osalejad saavad endile Peipsi Koostöö Keskuse vastvalminud asjakohaseid infomaterjale nii Peipsi järve kui piiriveekogude majandamise kohta. Keskkonnainvesteeringute Keskuse abiga on uuendatud eesti-, vene- ja inglisekeelne voldik Peipsi teejuht: Kalad Peipsi vetes ja kalurid Peipsi vetel. Välisministeeriumi toel on koostatud vene- ja inglisekeelne veemajandusalane artiklitekogumik, mille peateemaks on piiriveekogude majandamine ja MTÜ-de roll selles.
Läte kutsub advendilaadale
Laupäeval, 3. detsembril kella 12-17 toimub Erakoolis Läte advendilaat! Lätte advendilaat toimub juba kolmandat aastat ja laada eesmärgiks on toetada kooli ja tublisid Eesti tootjaid ning pakkuda külastajatele väärtuslikku kaupa ja elamusi. Sellel aastal on laadal müügiks mahetoitu, isetehtud seepi ja küünlaid, keraamikat ning palju jõuluteemalist: jõuluehted ja -pärjad, piparkoogid, glöggi.
Nagu ikka, soovime, et meiel laadal oleks elamusi väikestele ja suurtele. Töötoad ning käsitöömeistrite kaup on väärt vaatamist, nii palju vahvat ja imelist suudavad inimesed oma kätega teha! Kindlasti annab advendiaega killukese mõnusat tunnet kaasa meie kohvik isevalmistatud hõrgutistega.
Laadamelu toetab mõnus muusika, mida pillimeistrid kohapeal mängivad.
Käsitöötubades saab mesilasvahast küünlaid valmistada, teha mänguasju, meisterdada sõpradele jõulukaarte ja punuda laastukorve. Avatud on ka näomaalingutekeskus ja kätt saab proovida õnneloosiga.
Advendilaada korraldab Haridus- ja Kultuuriselts Läte ning laat on heategevuslik ettevõtmine Lätte kooli toetuseks. Erakool Läte on waldorfpedagoogikal tegutsev üldhariduskool, mis tegutseb Keilas.
Iiris Kurvits
Šoti mägiveised tuuakse Loode tammikut hooldama
”Uus aed on mõeldud šoti mägiveiste jaoks ning uus karjatusala on üle 90 ha,“ ütles
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialist Tiina Orav.
Seni on mõned mägiveised olnud aedikus Loode metsa linnuvaatlustorni juures, aga kuna Loode tammiku kaitseala on suur ja vajab pidevat hoolt, siis on nüüd hea võimalus šoti mägiveised seda tööd tegema panna.
Loomi karjatab Mustjala vallas tegutsev OÜ Ranna-Villa ja seda MTÜ Saare Rannad nime all. Nende loomad on laiali üle Saaremaa – Eeriksaares, Leisis, Küdema lahe ääres ja igal pool teevad loomad hooldustöid.
Karjatamise käigus hooldatakse Mullutu-Loode hoiuala ja Loode tammiku kaitseala elupaikasid: loopealseid, soostunud niitusid, puiskarjamaid. Selleks, et need elupaigad säiliksid, tuleb võsapuhastamine, karjaaedade rajamine, karjatamine laiemalt ette võtta, sest antud elupaigad esinevad fragmentidena metsasema ala keskel.
Kui suured tulevad koplid ja mitu looma täpselt sinna sööma tuleb, selgub kevadeks.
Uut aeda ehitatakse üle viie kilomeetri ning kuna mägiveiste karjatamisel kasutatakse elektrikarjust, siis varustatakse aed ka vastavate hoiatussiltidega. Aiad on planeeritud nii, et Loode tammiku looduse õpperajad jäävad välja ja seal saab endiselt matkata, kuid mujal peab kevadest alates arvestama juba suurema hulga loomadega.
Raha selle projekti tarbeks saab MTÜ Saare Rannad KIKst (taastamisraha) ja PRIAlt (hooldamistoetus).
Allikas: Meie Maa
Vastvalminud Kaarepere viadukt muutis raudteest ülesõitmise senisest ohutumaks
Mahukas tee-ehitus Kaareperes on lõppenud: 5,46 miljoni euro eest ehitati samatasandiliste raudteeülesõidukohtade asemele viadukt, rajati ligi kaks kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid ning parkla.
„Kaarepere viadukt on Eestis ainulaadne ehitis, mis on oluline nii maantee- kui ka raudteeliikluse jaoks. Tänu sellele muutus liiklemine Piibe maanteel ohutumaks ja mugavamaks,“ rääkis Maanteeameti lõuna regiooni asedirektor Janar Taal ning avaldas tunnustust AS-ile Nordecon, kes lõpetas ehituse varem kui leping ette nägi.
Tee-ehituse käigus kaotati kolm samatasandilist raudteeülesõidukohta: Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaanteele ehitati 73 meetri pikkune ja 11 meetri laiune viadukt ning Pikkjärve–Tõrve ja Kaarepere–Palamuse maanteede trassi muudeti nii, et sõidukid pääsevad tugimaanteele raudteed ületamata. Kokku ehitati ümber 7,2 kilomeetrit teid.
Lisaks ehitati Kaarepere ja Pikkjärve külla 1,8 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, mille juurde paigaldati neli istepinki. Kaarepere rongijaama juurde rajati parkla. Tee-ehitusest saadud freespurust ehitati tolmuvaba kate kahele Jõgevamaa teelõigule: Mullavere–Visusti tee 3,4-kilomeetrisele ja Luua–Vaidavere tee 1,3-kilomeetrisele lõigule.
Tööd maksid 5,46 miljonit eurot. Kaarepere liiklussõlme ehitust rahastas 80 protsendi ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning 383 tuhat eurot panustas sellesse AS EVR Infra. Ülejäänud summa tuli Maanteeametilt.
Viadukt avatakse pidulikult täna, 24. novembril kell 12.
Liis Rohtmets
Maanteeameti lõuna regiooni avalike suhete nõunik
Teaduskabaree sukeldub Universumisse
Tänase teaduskabaree teemaks on „Universum. Universaalne või unikaalne?”. Käsitlejad astronoom Laurits Leedjärv, Universumit armastav muusik Ur
mas Sisask, armastatud poeet Jürgen Rooste. Kaasa mõtlevad Tiit Kändler, Priit Ennet ja kogu publik.
Eelmisel teaduskabareel oli kõne, luule ja laulu all maavarandus. Priit Enneti juhtimisel kulges geoloog Alvar Soesoo ja Paevana Rein Einasto vestlus nõndaviisi, et esmalt esitati võluval moel, kuidas aastamiljonite vältel kujunes Eesti aluspõhi. Siis jõuti läbi rekordite – mille üheks kandjaks on meie sinisavi –, välja praeguste maavaradeni. Kivimid ja mineraalid meie jalge all muutuvad maavaradeks siis, kui neist hakatakse saama majanduslikku kasu ja seega siis kaevandama. Põhjalikumalt esitles Paevana paasi, aga jutt käis mitte ainult põlevkivist, vaid ka muudest võimalikest maavaradest. Soesoo rõhutas, et ajal, mil kogu maailm liigub põlevkivide kasutamise suunas, kulgeb Eesti vastassuunas, püüdes põlevkivi kasutamist vähendada. Loe edasi: Teaduskabaree sukeldub Universumisse
Tehvandi avas suusahooaja
Tehvandi Spordikeskuses on valminud sooja sügise kiuste üle suve hoitud kunstlumest ühe kilomeetri pikkune suusarada suusatamiseks nii klassika- kui vabatehnikas.
Viie meetri laiune rada algab Tehvandi peahoone kõrvalt staadioni poolt rullsuusarajalt ja kulgeb vastupäevasuunaliselt rullirajalt kerge laskumisega maailmakarika raja tõusule Kunimäe poole. Tõusu keskel tuleb teha järsk pööre vasakule laskumisele Tordikarbi poole. Tordikarbi ees peale väikest järsku tõusu tuleb teha tagasipööre vasakule Tehvandi peahoone taha raja algusesse tagasi.
Enda ja teiste ohutuse huvides palutakse suusatada vaid õiges sõidusuunas, jalgsi mitte liikuda ega kelgutada.
Rada on valgustatud igal õhtul kuni kella üheksani. Autode parkimiseks sobivad asfalteeritud Tehvandi peahoone ülemised parklad või Tehvandi staadioni suurparkla.
Seoses suusaraja avamisega on suletud Tehvandi 18 rajaga Disc Golf´i park. Lume tulekul avatakse 9 rajaga talvine park.
Vallavolikogud sulgevad koole
Eile võtsid nii Otepää kui ka Kaarma vallavolikogud vastu otsused liita oma valla territooriumil asuvad koolid.
Otepääl suletakse alates järgmisest õppeaastast Pühajärve põhikool ja see liidetakse Otepää gümnaasiumiga. Enne volikogu istungit toimus vallamaja ees avalik koosolek, kus nõuti Pühajärve põhikooli säilimist.
Postimehele antud usutluses märkis volikogu liige Ivika Nõgel, et mitte ühelegi küsimusele istungil vastust ei tulnud ja seejuures ollakse tobedalt ülbed. Põhikooli hoolekogu liige Teet Reedi kinnitas, et vajadusel võetakse jalge alla kohtutee.
Kaarma vallavolikogu jättis eile Kaarma ja Aste koolide liitmise ning ühendkooli Astesse viimise otsuse tühistamise eelnõu volikogu istungi päevakorrast välja, nullides sellega Kaarma kooli hoolekogu ja MTÜ Kiratsi Kodukant protestijate plaani. Ajalehe Meie Maa väitel leidsid hariduskomisjoni, arengukomisjoni ja külaelu komisjoni esindajad , et kahe kooli liitmise küsimust on juba varem arutatud ja mingisuguseid uusi asjaolusid ilmnenud ei ole. Otsuse tühistamist ei toetanud ka Kaarma vallavalitsus.
“Mis sa siin oskad arvata? Lihtsalt ei ole sõnu. Lootus oli suurem. Kodanikualgatuse korras korjatud allkirju ei peetud millekski. Meid tehti ümmarguseks nulliks,” ütles Kaarma kooli hoolekogu esimees Elar Mürk pärast volikogu hääletust ajalehele Meie Maa.
Mürk on juba pidanud läbirääkimisi Pihtla vallavanema Jüri Saarega, et osad Kaarma koolis õppivad lapsed saaks vanemate soovi korral paigutada ümber Kaali kooli. Osa Eikla kandi elanikke on nõustunud oma järeltulijad viima Leisi kooli. Põhjus, miks ei taheta lapsi Aste kooli viia, seisneb Mürgi sõnul selles, et tegemist on nõukogudeaegse kasarmutüüpi majaga, kus puudub aula ja sööklasse tuleb käia talvel läbi hangede pika maa tagant. “Kaarma kool on renoveeritud ja soe,” väitis Mürk.
Rakvere jõulukuusk on püsti
Kolmapäeval, 23. novembri ennelõunal paigaldati Rakvere keskväljakule
tänavune jõulukuusk, mille pikkuseks on 16 meetrit. Kaks meetrit puust jääb maa sisse, et kuusk kindlalt püsti püsiks.
Kuusk pärineb Rägavere vallast Põlula külast perekond Sepniku koduõuest. Pereisa Gustav Sepniku sõnul oli perel puust kahju lahkuda, sest õuepuud on nagu pereliikmed. Gustav Sepnik oli selle puu istutanud umbes nelikümmend aastat tagasi. Aastatega sirgus puu suureks ja hakkas ohustama nii maja kui ka kõrval asuvat sauna.
„Mitu aastat vaatasime teda sellise pilguga, et ta sobiks kusagile jõulupuuks,“ rääkis Kaide Sepnik. Sügisel võtsime linnametsnikuga ühendust ja linnale sobis meie pakutud kuusk. Nüüd saab meie õuepuu rõõmustada linnarahvast,“ ütles ta.
Linnametsnik Getter Reneli väitel tuli linnale mitu jõulupuu pakkumist. Määrvaks sai kuuse hea asukoht ja hea ligipääsetavus ning kaunis väljanägemine.
Aastaid jõulupuude toomist korraldanud linnavalitsuse keskkonnainsener Jüri Eljas märkis, et puu toomine sujus seekord kergesti tänu heale asukohale ja soodsale ilmale.
Linnahooldus ehib kuuse lähipäevil. Kuusk hakkab täies hiilguses särama esimese advendi õhtul, mil kuuse juures toimub küünalde süütamise tseremoonia.
Emajõe Laulikud ja Tartu Akadeemiline Meeskoor laulavad Valgas
Sel laupäeval, 26. novembril kell 14 esinevad Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses kontserdiga Talve ootuses kaks Tartu koori – naiskoor Emajõe Laulikud ja Tartu Akadeemiline Meeskoor. Pärast kontserti osalevad mõlemad koorid Valga linna suure jõulupuu kuusetulede süütamise üritusel.
Kaks Tartu koori võtavad traditsiooniliselt juba mitmeid aastaid järjest sügiseti ette ühise kontsertmatka erinevatesse Eestimaa paikadesse. Seekord on koorid esinemispaigaks valinud Valga linna. Tartu Akadeemiline Meeskoor on valgalasi oma lauluga rõõmustanud viimati kümme aastat tagasi, kuid naiskoor Emajõe Laulikud esineb piirilinnas esimest korda.
Sel hooajal oma 100. juubelit tähistav Tartu Akadeemiline Meeskoor esitab laule oma dirigendi Alo Ritsingu rikkaliku loomingu hulgast. Alo Ritsing on TAMi dirigendina töötanud alates 1963. aastast, sh 1974. aastast peadirigendina. Väärika ajalooga meeskoor on sel hooajal hulgaliselt uusi liikmeid saanud ning valmistub hoolega eeloleval kevadel toimuvateks juubelikontserditeks.
Naiskoor Emajõe Laulikud tegutseb aastast 2003, olles oma peadirigendi Vilve Maide juhatamisel laulnud väga mitmepalgelist muusikat ja liikunud üha kõrgemate eesmärkide poole. Koori iseloomustab elurõõm, isikupära ja julgus uuendusmeelselt tegutseda. Valga kontserdil juhatab Emajõe Laulikuid Mariell Piispea, kes on naiskoori koormeister 2010. aastast. Kontsertmeistrina teeb kaasa Merike Muttik.
Ühiskontsert kannab pealkirja Talve ootuses ja kavas on laule, mis lähenevale talvele ja pühadele vihjavad, kuid samas tuleb esitusele nii Eesti kui välismaa koorimuusika klassikat ning ei puudu ka kergemuusika seaded. Kontserdile sissepääs on vaba ja oodatud on kõik koorilaulu austajad.
Pärast kontserdi lõppu kultuurikeskuses saab mõlema koori esituses veel paari laulu kuulda Valga linna suure jõulukuuse tulede süütamise üritusel.
Nele Nemvalts
Saaremaal saab kuulata noori teadlasi
Sel nädalavahetusel peetakse Kuressaares viiendat korda koolinoorte teaduskonverentsi Saaremaa Miniteaduspäevad, mille eesmärk on avardada noorte silmaringi julgustades neid
teadusega tegelema ning tehtut teistega jagama.
Saaremaa Miniteaduspäevadele oodatakse 6.-12. klassi õpilasi, kes on koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse. Peakorraldaja Indrek Peil on rahul, et Eestis leidub nõnda palju silmapaistvaid õpilasi, kes on võtnud uurida mõnda noori huvitavat probleemi. “Ette on valmistatud 26 ettekannet väga erinevatest valdkondadest, näiteks uuritakse interneti psühholoogilisi efekte, jäätmekäitlust, kodutute loomade probleemi, Eesti looduspärandit, ja võimalusi minna vahetusõpilaseks välisriikidesse,” rääkis Peil.
Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasiside ning parimaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa praktilistes töötubades. Õhtul pakuvad meelelahutust Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kabareetrupp ning Teadusteater. Loe edasi: Saaremaal saab kuulata noori teadlasi
MISA toetas muukeelsete noorte kodanikuharidus- ja koostööprojekte
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 18 organisatsiooni enam kui 138 000 euroga, et korraldada muukeelsetele noortele Eesti riigi ajaloo ning kultuuriloo tutvustamist ja sallivust arendavaid koostöötegevusi.
„Ühine Eesti rahva meie-tunnetus on seotud inimeste turvatundega, et ollakse osaline Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus ning rahva ja territooriumiga seotud positiivse emotsionaalse kuuluvustundega. Noorte parema lõimumise toetamiseks on oluline see, kuidas osatakse neid tulemuslikult seostada riigi ajalooga, ametiasutuste tegevusega ja Eesti riigi paikkondade tundmisega,“ kommenteeris MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Kaie Kullik tegevuste vajalikkust noortele. Loe edasi: MISA toetas muukeelsete noorte kodanikuharidus- ja koostööprojekte
Trükivärske raamat jutustab Põlvamaa lugu
Eile, 22. novembril Põlva maavalitsuses esitletud raamat „Põlvamaa – rohelisem elu“ teeb 136 leheküljel kokkuvõtte Põlvamaa väärtustest ja edulugudest.
Trükise ühe koostaja, Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuhi Ulla-Maia Timmo tõdemusel teeb raamatu isiklikuks asjaolu, et iga lugeja leiab sellest tuttavaid paiku ja inimesi. „Kaante vahele saanud kogumik ongi aus Põlvamaa lugu ning kõik muu on juba maitse asi,“ lisas Timmo.
Põlva maavanem Ulla Preeden tänas esitlusel autoreid ja toetajaid panuse eest raamatu valmimisse: „Minu – nagu paljude teistegi – hinnangul on meie maakonna suurimateks väärtusteks siinne loodus ja meie inimesed,“ rõhutas maavanem. Ta pidas oluliseks, et teoses on lisaks faktoloogiale ja pildimaterjalile talletatud ka Põlvamaaga seotud inimeste mõtted ning emotsioonid.
Põlvamaa esindustrükises tehakse maakonna lugu ja väärtusi tutvustades ringkäik alates Taevaskoja kandi kaunist loodusest läbi Mooste mõisakompleksi, Räpina parkide ja Setu kultuuriruumi kuni Valgjärve maalilise maastikuni. Lisaks rikkalikule pildigaleriile saavad raamatus sõna paljud Põlvamaaga seotud nimekad inimesed – skulptor Mati Karmin, kirjanik Jaan Kaplinski, loodusteadlane Ants Martin, sportlane Mait Patrail jpt. Kogumik sisaldab ka lühiülevaadet EL toetusprogrammide abil Põlvamaal elluviidud projektidest ning inglisekeelset sisukokkuvõtet. Loe edasi: Trükivärske raamat jutustab Põlvamaa lugu
Ärimees seljatas korvpalluri
Tavalisest vestlusest sai väljakutse, kui Rapla kütusefirma Hepa omanik Helmet Palm kutsus vabavisetes võistlema Piimameister Otto/Rapla eelmise aasta resultatiivseima mängija Heigo Ermi.
Et võistlusesse pinget tuua ja ühtlasi ka võistkonda toetada, siis pani ärimees välja 1000€, mis pidid Heigo võidu korral klubi omaks saama.
Esimesena visanud ärimees tabas kümnest viskest kaheksa. Heigo Erm eksis kaheksandal viskel juba kolmandat korda ja sellega oli võistlus kaotatud.
Kuna Helmet Palmi esmane eesmärk oli ikkagi võistkonda toetada ja näidata hea närvi tähtsust spordis, siis jättis ta ühe kahest 500-eurosest pakist ikkagi palli peale. Tema viimased sõnad olid: „Ootan järgmist väljakutset!“
Allikas: raplamaa.ee
Harjumaa aasta küla 2011 on Muusika küla
Harjumaa konkursi „Aasta küla 2011“ peapreemia 640 euro vääriliseks hinnati Muusika küla. Lisaks rahalisele preemiale andis liikumise Kodukant Harjumaa esindaja Muusika külale üle traditsioonilise päikesekella.
Teise koha (380 eurot) pälvis Kõmmaste küla Padise vallas ja kolmanda koha koha (255 eurot) Võerdla küla Jõelähtme vallas.
Harju maavanem Ülle Rajasalu rõõmustas, et Harjumaal on palju kauneid külasid, mis on hoolega hoitud ja samal ajal säilitatud nende omapära ning ajalooline pärand. ” See näitab, et meie inimesed peavad kalliks oma kodukanti ning seeläbi tervet kodumaad. Ka külaliikumised on meil toimekad, mis on suure linnastumise tendentsi juures väga oluline,“ lisas Rajasalu.
Muusika küla asub Kernu Vallas, Harju maakonnas. Küla piirneb loodes Kabila külaga, edelas ja kagus Ruila külaga, kirdes Saue vallaga. Küla piiri pikkuseks on 13,7 km. Tegu on miljööväärtusliku ajaloolise hajakülaga, kus on hästi säilinud asustusmuster. Andmed Muusika nimelisest külast pärinevad 19. sajandi II poolest. Muusika küla asub endise Hageri kirikukihelkonna Ruila ordumõisa valduses, kuid põlistalud ja suguvõsad on palju vanemad, kui sellenimeline küla ise.
Aasta küla 2011 laureaadid kuulutati välja maakondlike konkursside „Kaunis Eesti kodu“ ja „Aasta küla“ pidulikul lõpetamisel Ruila Põhikoolis. Auhinnad andsid kätte Harju maavanem Ülle Rajasalu ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees Vello Jõgisoo.
Allikas: harju.ee
Jutuvestmissarjas ees viimane õhtu
Pühapäeval, 27. novembril toimub Vanalinna muusikamajas taas jutuvestmisõhtu.
Jutuvestmissari on kultuuripealinna aastal Tallinna toonud kireva valiku lugusid ja jutuvestjaid kogu maailmast: Ameerikast, Iirimaalt, Tuneesiast, Ungarist, Rootsist ning Läänemere saartelt.
Pühapäeval kell 17 esitleb Doris Kareva oma uut raamatut. Seejärel vestab lugusid Piret Päär. Kell 19 saab vaadata filmi Austraalia aborigeenidest, mis annab ainulaadse võimaluse vaadata Austraalia põhjaosas asuva Arafura soode ja rabade ääres elavate põliselanike maailma nii, nagu see võis olla nende müütilises minevikus.
Kell 20 räägivad lugude jutustamisega seonduvast Anne Türnpu, Valdur
Mikita ja Peeter Laurits.
Kell 21.30 on kavas pimejutustamine. Lugusid jutustavad EMTA lavakunstikooli tudengid.
Kes soovib, võib tulla terveks õhtuks või vaid ühele sündmusele. Kõik kellaajad on orienteerivad ja pigem soovitatakse kohal varem, kui hiljem. Veel parem, pühendage kogu see õhtu kuulamisele ja koosolemisele!
Pakutakse ka teed ning natuke head ja paremat. Võib ka ise midagi kaasa tuua, et toit laualt ei lõpeks.
Luiged tahavad lennata, mitte süüa
Keskkonnaamet ja ornitoloogiaühing paluvad inimesi külmade saabudes veelinde mitte toita.
Veelindude normaalne käitumine on külmade ilmade saabudes ja loodusliku toidu vähenedes otsida toitumiseks sobivat vaba vett ning seda plaani ei tohi sassi lüüa. Lindude toitmine, eriti just rändeperioodi alul, on lühinägelik ja vastutustundetu.
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Riho Kinksi sõnul on Eestis on luikede jaoks palju madalaveelisi looduslikke toitumisalasid, mis ei külmu talvel kinni. „Ühe koha jäätumisel otsitakse järgmine vabaveeala, liikudes lõuna ja lääne poole. Seetõttu ei ole luikede toitmine vajalik, vaid toitmisega loob inimene neile lõksu. Veekogu külmumisel jäävad linnud endiselt inimesele lootma ning ei liigu sobivatele looduslikele toitumisaladele,” lisas Kinks.
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõuniku Teet Koitjärve sõnul pakuvad inimesed lindudele enamasti saiatooteid. Süsivesikute rikkad ja mineraalainete vaesed jahutooted ei kuulu aga lindude looduslikule toidulauale ja kahjustavad nende seedeorganeid ning ka lennuvõimekust. „Veelindude toitmine on õigustatud vaid külmadel talvedel rannikuäärse vaba vee puudumisel, aga see on pigem erand kui reegel,“ ütles Teet Koitjärv.
November ja detsember on luikede rändeaeg. Eesti on Euroopas luikedele oluline talvitusala, kus madalaveelistele avatud rannikualadele võib talveks koonduda üle 10 000 linnu, peamiselt kühmnokk-luiged.
Allikas: keskkonnaamet.ee