Vändra noored äratasid endise raamatukogu ellu

19. novembril avati Vändra vanas lasteraamatukogus noortekeskus, kus remondi on teinud noored ise. Pildil võtab ilmet noortekeskuse piljardisaal.

Kuu aega tagasi tuli Vändra noortele mõte, et alevis võiks olla üks tore kokkusaamise ning vaba aja veetmise koht. Koos mindi alevivanema jutule ja saadi ka nõusolek.

Noortekeskuse tarvis eraldati ruumid vanas lasteraamatukogus. Kohe asuti plaani pidama ja alustati ka remonti. Nii mõnelegi oli möödunud vaheaeg lõbus: ei pidanudki kodus arvutis istuma, vaid sai koos sõpradega toimetada.

Kohalike inimeste toetusel tegid noored raamatukogu vanades ruumides remondi, lüües need värvidega särama. Kujundus sündis noorte oma loominguna.

Noortekeskuses on võimalik mängida lauatennist, piljardit, lauamänge, saab kuulata muusikat ja ka lihtsalt vaba aega veeta. Nädalalõppudel toimuvad noortekeskuses teemaõhtud (filmiõhtud, piljarditurniirid), kus saavad kaasa lüüa kõik soovijad.

Rõuge valla mehi kutsutakse tervisepäevale

Laupäeval, 26. novembril kella 12-16 toimub Rõuge põhikooli saalis meeste tervise päev.

«Eestis on meeste eluiga üks Euroopa madalamaid. Ka meie valla mehed ei saa kiidelda pika elueaga. Tuleb ette neid kurbi päevi, kui saadame Jaani-Peebule veel väga noore mehe. Sageli hakkab kõik pihta teadmatusest, hoolimatusest, tervist priiskavast eluviisist, mis viib südame ja veresoonkonna haigusteni. Head mehed! Mõtleme sellele koos, kuulates tuntud kardioloogi Jüri Kalgi huvitavat loengut,» kutsus Kalvi Kõva.

Üritusele on oodatud ka naised, et õppida koos valmistama maitsvat kõrvitsasuppi. Hõrgutis kantakse lauale kell 13.30 algaval lõunal. Samal ajal saab määrata ka oma tervisenäitajaid.

Varblas tulevad jutuks vanad kadrikombed

Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mida on seostatud nii esivanemate hingede saabumise kui ka karjaõnnega. Peagi saabuv advent ei ole eestlaste hulgas nii vana komme kui kadripäev, kuid tava süüdata aknal või laual advendiküünlad kogub aina enam populaarsust.

25. novembril kell 17 on rahvakommete huvilised oodatud Pärnumaale Varbla looduskeskusesse, kus räägitakse vanadest kadrikommetest ja tehakse ettevalmistusi advendiajaks.

Võta kaasa sõber, hea tuju ja suurem valge küünal! Õhtu on tasuta.

Palutakse registreeruda tel 507 7369, 676 7161 või varbla.looduskeskus@rmk.ee.

Lihula vald tähistab 20. aastapäeva

Laupäeval, 26. novembril tähistatakse Lihula kultuurimajas valla 20. aastapäeva.

Päevakava:
12.00–17.45 konverents peeglisaalis;
18.00 kontsert-aktus.
Fotoprogramm „Lihula eile ja täna” suures saalis.

Konverentsi ettekanded
1. Lihula vald 1991. ja 2011. aastal. Mis on toimunud valla majanduses, rahvastikus, maakasutuses ja infrastruktuuris. Lihula vald 2021?
Margus Källe, Lihula valla arendusnõunik

2. Eesti planeering 2030+, mida see võiks tähendada Lääne-Eestile, sealhulgas Lihula vallale.
Tavo Kikas, siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik

3. Rohtne biomass – Lihula valla loodusvara. Millist osa sellest ja kuidas on võimalik kasutada?
Ülo Kask, TTÜ Soojustehnika Instituudi teadur

4. Looduskaitse ja kohalik elanik lähitulevikus.
Aleksei Lotman, Eestimaa Looduse Fond

5. Lääne maakonna arengustrateegia aastani 2025 ja Lihula valla osa selles.
Merle Mäesalu, Lääne Maavanema kt

6. Kohaliku ettevõtja vaade Lihula vallale.
Holger Wachtmeister, ettevõtja

7. Mina ja Lihula.
Heini Heinlaid, Lihula Gümnaasiumi õpilane

Jõgeva raudteejaama ootesaal on taas avatud

Jõgeva linnavalitsuse teatel on Jõgeva raudteejaama ootekoda alates 16. novembrist taas avatud.

Jõgeva linnavalitsus mõtles ootesaali avamisel Jõgeva linna inimestele ja külalistele, kes reisivad rongiga ja vajavad heitliku ilma puhul peavarju.

Hoone korrashoiu eest vastutab Eesti Raudtee. Püsikulud katab Jõgeva linnavalitsus. Lähim avalik tualett asub Jõgeva bussijaamas.

Järvamaa rahvatantsupäeva rändsõle sai Kareda vald

Pühapäeval, 20. novembril toimus Oisu rahvamajas Järvamaa rahvatantsupäev, kus selgitati välja, et rändsõlg liigub edasi Kareda valda, vahendab Järvamaa infoportaal.

Rahvatantsupäeva osalejatele tutvustas rahvarõivaste kandmist asjatundjana Silvi Allimann. Kõige rohkem muret valmistavad tema sõnul tavaliselt tanud. „Kui kahtled seeliku või põlle pikkuses, vaata üldpilti. Mehed, tõmmake särgikrae vestikaeluse peale ja nägu hakkab särama. Kui vähegi võimalik, siis võiks soetada omale pikk-kuue. See oli vanasti tähtsaim rõivaese,” ütles Silvi Allimann.

Kuidas siduda õigesti vööd, kui pikad peavad olema varrukad ja milline sõlg on kõige õigem? Kõikidele nendele küsimustele saadi ammendav vastus, lisaks pudenes häid näpunäiteid.

Järvamaa rahvatantsupäeval esines ansambel Vabajalg Viljandist.

Sügistalvine loodusõhtu koos Arne Aderiga

Kõik loodusesõbrad on oodatud loodusõhtule, mis toimub 25. novembril kell 18 Matsalu rahvuspargis Lihula muusika- ja kunstikooli saalis.

Oma parimaid pilte tuleb näitama ja neist pajatama loodusemees Arne Ader. Õhtu teema on ajakohane – „Sügisest talve”. Jutuks tuleb, kas see aeg nii pime ja troostitu ongi. Ehk leiab tähelepanelik silm ka hingedeajal looduses mõndagi põnevat ja meelikütkestavat?

Lugude ja piltide vahepeal saab kuulata muusikakooli muusikute esinemist ja võtta kerget einet.

Üritus on kõigile osalejatele tasuta.

Valminud on trükis „Põlvamaa – rohelisem elu”

Täna, 22. novembril esitlevad Põlva maavalitsus ja Põlvamaa arenduskeskus ühistööna valminud esindustrükist „Põlvamaa – rohelisem elu”, annab teada Põlvamaa infoportaal.

Raamatus tehakse maakonna lugu ja väärtusi tutvustades ringkäik Taevaskoja kandi kaunis looduses, Mooste mõisakompleksis, Räpina parkides, Setu kultuuriruumis jne.

Paljude fotodega illustreeritud lood räägivad piirkonna ajaloost ja praegustest tegemistest. Lisaks sellele on raamatus mitme eriala inimeste arvamused Põlvamaa väärtuste kohta.

Raamat „Põlvamaa – rohelisem elu” on peaasjalikult mõeldud kinkimiseks, aga juba detsembrikuust on seda võimalik näha ka maakonna raamatukogudes.

Keilas arutletakse täna waldorflastehoiu loomise üle

Haridus- ja Kultuuriselts Läte kutsub teisipäeval, 22. novembril kell 19.00 Erakooli Läte (Kruusa 23 Keila) arutlema waldorfpedagoogikal tegutseva lastehoiu loomise üle. Soovime teada saada, kas waldorflastehoiu järele on Keila lähiümbruses vajadust ning tuua kokku teemast huvitatud pered. Samuti arutame, millises kohalikus omavalitsuses on vajadus ja valmidus uue lastehoiu sünniks sobivaim.

Ootame kõiki waldorflastehoiu loomisest huvitatud peresid kaasa mõtlema ning kogemusi ja ootusi jagama.
Haridus- ja Kultuurisltsi Läte projekti “Lastehoiu teenuse äriplaani koostamine” rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisainfo: Pille Keller, Haridus- ja Kultuuriselts Läte, tel 5193 6673, waldorf.keila@gmail.com

Allikas: www.erakoollate.ee

Algas mastaapne kodanikupäeva viktoriin

Eile hommikul avanes Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodulehel www.meis.ee üheksandat aastat järjest populaarne kodanikupäeva viktoriin, mille motoks on tänavu „Kodanikuks kasvanud“.

Eelkõige eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide 7.-12. klasside ja üldkeskharidust andvate kutsekoolide õpilastele mõeldud viktoriini eesmärk on suurendada noorte teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste osas.

„Eelmistel aastatel on kodanikupäeva viktoriinidest kokku osa võtnud ligi 30 500 õpilast, kes on vastanud selle aja jooksul enam kui 400 küsimusele ning iga aastaga on osalejate arv kasvanud, jõudes mullu enam kui 5200 osalejani,“ selgitas MISA keelekümblusüksuse koordinaator Toivo Sikk viktoriini mastaapsust. Loe edasi: Algas mastaapne kodanikupäeva viktoriin

Fosforiidikaevandamise vastu saab netis hääle anda

Kuigi reaalne oht, et Viru Keemia Grupp või mõni teine äriettevõte hakkab lähiajal taas  Eestis fosforiiti kaevandama, tundub praegu väike, on Rohelise Kogukonna meelest oluline anda erinevate tasemete otsustajatele selgelt märku, et suur hulk eestimaalasi seisab kindlalt selliste plaanidele vastu, olgu see kaevandamine täna või 10 või 20 aasta pärast.

Roheline Kogukond kutsub kõiki üles andma oma hääl fosforiidi kaevandamise alustamise vastu petitsioon.ee keskkonnas: http://petitsioon.ee/ei-fosforiidi-kaevandamisele-virumaal ja seda üleskutset oma tutvusringkonnas levitama.

Kogutud allkirjad esitatakse kõnealuste valdade volikogudele ja keskkonnaministeeriumile.

Lisainformatsiooni leiab:
ERL kodulehel http://www.roheline.ee/
http://www.virumaateataja.ee/634224/eesti-looduskaitse-seltsi-avalik-kiri-las-fosforiiditont-magab-edasi/

ELF lõpetab talguaasta tänuüritusega Kompotis

Talguaastale kauni punkti panemiseks ja üheskoos rahvusvahelise vabatahtlike päeva tähistamiseks on talgulised  oodatud tänuüritusele 2. detsembril kell 19 Tallinna kohvikus Kompott.

Seekordsesse õhtukompotti mahuvad: muljed ja kokkuvõtted möödunud talguaastast, Matsalu loodusfilmide festivali võidufilm „Skandinaavia loodus – Soome“, jutukõrvaseks kerged suupisted ning muusikaline õhtupuänt ansamblilt Kruuv.

Uksed avanevad kell 19, sõna-, foto- ja filmiosa algab kell 19.30, Kruuv võtab järje üle kella 22 paiku.

Palun anna oma osalemisest teada hiljemalt 28. novembril siin: http://www.talgud.ee/talgud/reg/tanuuritus

Kuidas kohale saab? Kompott asub Tallinnas Narva mnt 36 (Tallinna Ülikooli vastas üle tee), maja ees peatuvad Kadrioru trammid nr 1 ja 3 (peatus Kreutzwaldi), maja hoovis on tasuta parkla

Tarmo Tüür, ELFi talgute projektijuht

Haigekassa vanad arvutid jõudsid Kallemäe kooli

Eesti Haigekassa informaatikaosakonna juhataja Raimo Laus aitas sisustada Saaremaa Kallemäe kooli arvutiklassi haigekassa vanade arvutitega.

Raimo Lausi juured on Saaremaal Valjala vallas. Tema kodukoolil Valjalas on arvutiklass olemas. Küll oli ta kuulnud, et tema koduvalla teises koolis Kallemäel arvuteid ei ole ning nende hankimiseks pole raha. Nii otsustaski mees asja ära korraldada, kui tema asutuses vanad personaalarvutid uute vastu välja vahetati.

Õpilaste arvutiklass oli projekteeritud koolihoone uude ossa, mille ehitus valmis eelmise õppeaasta alguseks. Ka mööbel (arvutilauad, toolid) olid ostetud varem ära, need olid arvutiklassis paigalgi, aga lauad olid tühjad. Eelmisel nädalal sai aga koolipere rõõmustada, kuna seni tühjadele laudadele toodi tasuta 12 väga korralikku kasutatud arvutit.

Alguses käis Raimo oma klassivenna Jaanus Mägiga, kes on arvutispetsialist ja samuti Valjalast, Kallemäe koolis arvutite paigaldamiseks eeltööna olukorda hindamas. Mehed olid valmis võrku välja ehitama. Seda polnud siiski vaja teha, kuna juurdeehitustööde käigus oli seda juba tehtud. Raimo Laus organiseeris arvutite kohaletoomise ning käis ise Kallemäe koolis kohal ja paigaldas need.

Maire Sink, Meie Maa

Talvepealinna jõulupuu leiti Põlvamaalt

Eelmise aasta jõulupuu Otepää keskväljakul. Foto: Monika Otrokova

Sellel aastal on Otepää jõulukuusk pärit Põlvamaalt Laheda vallast Viive ja Arvi Kääriku koduaiast. Talvepealinna jõulupuud hakatakse üles panema 22. novembril.

Kuusk on ligi 15 meetrit kõrge, seda hakkavad kaunistama sinised ja valged tuled.

Ka tänavu ehib Otepää keskväljakut värviliste LED-lampidega Otepää vapiloom karu.

Monika Otrokova

Urvaste seltsimaja korraldab pakutrüki õpitoa

Urvaste seltsimaja kutsub 26. novembril kel 10 pakutrüki õpituppa. Juhendab Sarah Kopli Tartu kõrgemast kunstikoolist.

10.00 – 13.00 teeme ise endale meeldiva mustriga pakutrüki pakke
13.00 – 13.30 lõuna
13.30 – kanname mustrid tekstiilile.

Kaasa  võtta tekstiil, kuhu peale on soov trükkida (kardinad, laudlinad) või nt lasteriided, mille peale on tekkinud plekid – need saab mustriga üle teha või kasutada proovitööks.
Õpitoa hind on 3 eurot, lõunasöögi soovist tuleks teada anda e-posti aadressil klaar.anne@gmail.com.

Info ja registreerimine 5292 373, klaar.anne@gmail.com

Ukraina veespetsialistid Doonau delta piirkonnast külastavad Eestit

2011. aasta oktoobris algatas Peipsi Koostöö Keskus Eesti välisministeeriumi toel arengukoostöö projekti  “Integreeritud veemajandamine Doonau jõe delta alamvesikonnas Ukrainas”, selle peamiseks eesmärgiks on delta veemajanduskoostöö arendamine  Eesti ekspertide abiga.
 Projekti raames viibib sel nädalal Eestis neli Ukraina Doonau vesikonna nõukogu spetsialisti.

Doonau delta on üks Euroopa suurimaid märgalasid – 20 protsenti deltast asub Ukrainas ja 80 protsenti Rumeenias. Delta on oma eluslooduse mitmekesisuse poolest rahvusvahelise tähtsusega ja võiks elustiku rohkuse tõttu olla üks ökoturismi armastatumaid sihtkohti – paraku on selle realiseerumist takistanud nii infrastruktuuri ebapiisavus kui ka koostöö nappus eri huvigruppide vahel. 2009.a. loodud vabatahtliku keskkonnaorganisatsioonide võrgustiku – Ukraina Doonau vesikonna nõukogu  – eesmärgiks ongi erinevate huvigruppide kaasamine delta majandamisse ja arendusprojektide teostamine.

Eesti arengukoostöö projekt tegeleb vesikonna nõukogusse kuuluvate MTÜde koolitamise, nõukogu veebilehekülje ja alusdokumentide väljatöötamisega ning infomaterjalide väljaandmisega.

Eestis kohtuvad ukrainlased  MTÜde ja keskkonnaaspetsialistidega ning osalevad  24. novembril Tartus toimuval üheksandal Peipsi foorumil.

Margit  Säre
, Peipsi Koostöö Keskus

Võrumaa MTÜd on oodatud Sännasse sügisseminarile

Võrumaa arenguagentuur, Võru maavalitsus ja Kodanikuühiskonna sihtkapital kutsuvad MTÜde sügisseminarile „Teadlikult üheskoos eesmärgi poole”. Seminar toimub Sänna kultuurimõisas 25. novembril 2011.

Üle Eesti on toimumas sügisesed MTÜ-de konverentsid, kus kajastatakse sel aastal teemasid, mis räägivad organisatsioonide väärtustest, vabatahtliku töö tähtsusest ja MTÜ-de olemusest meie riigis.

Võrumaa seminari põhiteema on inspiratsiooni leidmine ja heade lugude ärakasutamine enda tegevustes ja teenustes.  Vastu tulles MTÜ-de ja omavalitsuste inimestele toimub sel korral üritus pärastlõunasel ajal.

Päevakava:

12.30 – 13.00 Kogunemine, registreerimine ja tutvumine Sänna kulutuuripärliga

13.00 – 13.30 Avasõnad Võru maavanemalt Andres Kõivult ja päevajuhilt Artur Talvikult

13.30 – 14.15 Martin Noorkõiv – Kuidas ühendusi kokku tuua?

14.15 – 14.45 Anneli Ohvril – Kuidas teadlikult enda tegemisi kajastada ja tegevuste külluses ja virrvarris ellu jääda?

14.45 – 15.00 Otselülitus Tartumaa MTÜ-de konverentsile

15.00 – 15.30 Virgutuspaus

15.30 -16.00 Helle Kivi ja Ene Kerge – Koostöö MTÜ ja KOV vahel – on see siiski võimalik?

16.00 – 16.15 Maili Vinn – Detailides peitub võlu

16.15 – 16.30 Katrin Uudeküll – Mida meist teatakse 100 aasta pärast?

16.30 – 17.15 Hendrik Noor – Edulugu Sännast, reis päikesele

Sännasse väljub Võru Katariina kiriku platsilt tasuta buss kell 12 ja tuleb tagasi 17.30.

Kaasa võtta matkamiseks sobilikud riided, jalanõud. Seminar on osalejaile tasuta.

Registreerumine toimub maakondlike arenduskeskuste infosüsteemi kaudu.

Lisainformatsioon ene@vaa.ee, tel 786 8367.

Talvepealinn Otepää pani lumekahurid tööle

Otepää lumekahurid tööhoos. Foto: Monika Otrokova
Otepää linnas on tööle hakanud esimesed lumekahurid. Ilm.ee andmetel on Otepääl külmakraade hetkel -4 Cº, ilmaprognoos lubab nädalavahetuseks samuti veidi külmemat ilma.

Otepää piirkonnas on kolm mäesuusakeskust, millest suurim on Kuutsemägi, üle 100 km suusaradu, millest põnevama reljeefiga suusarajad jäävad Tehvandi Spordikeskuse territooriumile. Otepääl on ka Eesti ainukene avalik mootorsaanikelgurada. Siin saab tegeleda snowtubinguga, uisutamise ja kelgutamisega, võimalik laenutada talvevarustust murdmaasuuskadest kuni tõukekelkudeni välja. Samuti on huvilistel võimalik osaleda aktiivses tegevuses – matkata ja võtta ette huvitavaid retki Otepää ümbruses.

Jõuluaja Otepääl avab Jõulujazz – 25.novembril toimub Otepää Kultuurikeskuses noore Eesti lauljatari Ingrid Lukase kontsert, 5.detsembril saab nautida Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni kontserti “Jah, ma nägin lumevalgust”. Infot Otepää sündmuste kohta saab vaadata www.otepaa.ee

Infot Otepää kohta küsi Otepää Turismiinfost telefonil 766 1200, lahtiolekuajad: T-R 10.00-17.00; L 10.00- 16.00; E,P suletud.

Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus

Väitlemise keskkoolide Eesti meistrivõistluste 1. etapi võitsid Pärnu noored

Nädalavahetusel toimus Pärnus keskkoolide väitlemise Eesti meistrivõistluste 1. etapp teemal “Eestis tuleks erakondade rahastamise põhimõtteid muuta.” Osales 38 võistkonda, etapi võitis Pärnu Ühisgümnaasiumi ja Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ühisvõistkond.

“Väitlemine on intellektuaalne sport, millega tegelemine arendab kiire analüütilise mõtlemise, oma mõtete sõnastamise, avaliku esinemise ja kuulamise oskuseid. Uue õppekava alusel õpetatakse sellest sügisest väitlemist paljudes koolides valikainena või kasutatakse aktiivõppemeetodina teiste ainete tundide raames. Samas on üle Eestis ka üle 600 noore, kellele väitlemine nii palju meeldib, et nad tegelevad sellega ka väljaspool tundi ja kooli. Pärnus kogunenud õpilaste jaoks on väitlemine huviala, nagu mõnel teisel on jalgpall või male,” selgitas Eesti Väitlusseltsi väitlusjuht Sigrid Solnik.

Väitlemises korraldatakse keskkoolidele Eesti meistrivõistluseid 1994. aastast. Osalevad kolmeliikmelised võistkonnad ja Eesti meister selgub kolme etapi kokkuvõttes kevadeks. Igal etapil toimub viis eelvooru, poolfinaalid ja finaal. Kõik väitlused on ühel ja samal teemal, milleks sel korral oli erakondade rahastamispõhimõtete muutmise vajadus. Teema tehakse teatavaks kolm nädalat enne iga etappi, mis jätab õpilastele võimaluse põhjalikult valmistuda. Nädal aega tagasi toimus kõikidele osalejatele ka Allar Jõksi teemaloeng. Loe edasi: Väitlemise keskkoolide Eesti meistrivõistluste 1. etapi võitsid Pärnu noored

Rakvere rahvas osaleb hoogsalt liikumissarjas

Möödunud esmaspäeval pääses 99 usinat rakverelast AQVA sauna- ja veekeskusesse tasuta. Põhjuseks sarja „Terve Rakvere Liigub” preemiasüsteem, mis tunnustab priipääsmetega neid, kes läbinud kõik veekeskuse etapile eelnevad liikumisüritused.

Täna, 21. npvembril toimuval liikumisaktsioonil pannakse aga koostöös Maanteeameti ja Põhjakeskusega rõhku hoopis liikumisturvalisusele. Maanteeamet kirjeldab enam kui sajale regulaarliikujale olulisemaid ohukohti, mis pimedas ja hämaras liikumisega tekkida võivad. Omapoolse panuse turvalisuse tagamiseks õhtustel jooksu- ja kõnniradadel annab Põhjakeskus, kes jagab liikumishuvilistele korraldajate läbi sadakond helkurit.

Kuidas suhtute liikumissarja toimumisse õhtusel ja pimedal ajal? Vastab Diana Okas, Maanteeameti Ida regiooni liiklusohutuse osakonna peaspetsialist

Suhtume väga positiivselt kui inimesed endast hoolivad ja end nähtavaks muudavad. Musti tonte liikluses, kes ohustavad ennast ja teisi, ei poolda. Kiidame tublisid, kes annavad head eeskuju.

„Teadsin juba eelmisel aastal sellest, aga käima sain ennast alles sellest hooajast. Oleme elukaaslasega väga rahul. Eestvedajad on toredad, kaaslased sõbralikud ja rõõmsad ning pidevalt rõhutatakse vajadust kanda liikudes helkureid ja veste. Sellist hoolt on hea tunda. Toetajate kohalt meeldib meile eriti Rakvere Teatri liitumine sarjaga ning mulle kui terviseteadlikkule inimesele laienevad soodustused” võtab liikumissarjas osalev Riina Ignatov sarja iseloomu kokku. Loe edasi: Rakvere rahvas osaleb hoogsalt liikumissarjas

Järgmisel nädalavahetusel saab õppida pendeldama

Pendlikoolitus. Foto: energoman.ee
Tuntud pendlimees Kalju Paldis korraldab järgmisel nädalavahetusel pendli algõppe kursuse, kus iga huviline saab õppida pendliga töötama.

Kalju Paldise kohaselt on pendel omalaadne mõõteriist, mille abil võib otsida vastuseid oma küsimustele infoväljadest, pendli abil saab ravida oma tervist, samuti purustada vanu mõtteid ja luua enesekindlust oma tegemistele. Inimene oma teadvusega on kasutanud pendlit juba sajandeid. Seda on teinud ka eestlased, kellel on alati olnud huvi, kuidas oma teadmistevälja suurendada.

Kursusel osalejad saavad aimu, milles seisneb edukas pendlitöö? Nutika inimese käes võib see olla nii tööriist kui abivahend, mille abil võib muuta enda maailma terviklikumaks ja luua sideme teadmiste ning oma Kõrgema Mina vahel. Loe edasi: Järgmisel nädalavahetusel saab õppida pendeldama

Maainemist massa-i halvusta

Nõlvaku Kaie,
võrukõnõ

Tõnõkõrd nakkas mõnõ suurõ liina inemise jutust halvastõ kõrva ütlemine, nigu olnu kõik maamehe üttemuudu kasimalda olõmisõ ja lühkü aruga, kes viitvä aigu poodi man ollõpudõli takan.

Ku sääne ütlejä tõnõkõrd Talina ja Tartu vahelõ tettü suurõ tii päält muialõ kah käänd ja kasvai siinsaman Võrumaal ümbre kaes, sis tä peas õmõta nägemä, ku pall’u om kõrda tett, ümbre ehitet ja ka peris vahtsõid majju ehitet.

Ku ilusa omma aia, ku pall’u om nurmi villä all, ku pall’u kõrralikkõ hainamaid ja mõnõl puul ka eläjäkarju. Ja kel maad kümnide hektaridõ viisi käen ei olõ, nuu kasvatasõ maaskit, hõrakmarju, põrknõid vai muud säänest, mis süvvä sünnüs ja kõigilõ tarvilik.

A et tuust tüüst är ellä ja latsõ koolita jõvvas, peat olõma nutti õks kõvastõ rohkõmb ku mõnõl liina untsantsagul, kel egä kuu kimmäst kotsist palk uuta om.

Mul om tunnõ, et õkva maainemiisi putt kõgõ enämb ka tuu jutt eloaig opmisõst. Üts asi om tuu, ku tüü mant pääväs vai katõs tävvendüskoolitusõlõ saadõtas, sääl loengu är kullõt ja perän suurõ ja uhkõ paprõ saat, et olõt nüüt korgõmbalt koolitõt ku inne.

Hoobis tõnõ om henele selges tetä, kuis tsentneride viisi egäsugutsõid paprõid kiruta, et mõnõst fondist talueloga edesiminekis rahha saia. Esiki kardulõid ja ubinõid om lihtsämb maaha müvvä, ku tiiät, mis elläi om Interneti Mol’oraamat ehk Facebook. Loe edasi: Maainemist massa-i halvusta

Tulekul õpituba geelist ja vahast küünalde valmistamiseks

Geelküünlad. Foto: Vikerkaaresild
24. novembril toimub Tallinnas (Endla 92) õpituba, kus saab tutvuda küünlageeli ja -vaha omadustega ning õppida ise küünlaid valmistama.

Õpitoas saab selgeks erinevad küünlavalmistamise tehnikad ja -võimalused, samuti geeli ja vaha toonimise ning lõhnastamise. Lisaks proovitakse, kuidas kasutada nii geeli kui vaha üheskoos ning uuritakse dekoratiivelementide lisamise erinevaid võimalusi.

Igaüks saab endale kujundada meelepärased küünlad. Kaunistuseks kasutatakse liiva, pärleid, teokarpe, kivikesi jne.

Koolituse maksab 22 EUR, ISIC kaardi omanikud, õpilased ja pensionärid -10%. Koolituse hinnas sisaldub ka kogu tegevuseks vajaminev materjal. Töö käigus valmib 1 geelküünal, 1 vahaküünal. Boonusena üks väike liiva sisse valatud küünal.

Koolitajaks on Helen Orav, kes on õppinud bioloogiat, füüsikat ja keemiat. Kaitsnud Tartu Ülikoolis doktoritöö hüdrobioloogias ning tema põhitööks on uurida kõike seda, mis meres toimub. Pärast laste sündi tekkis tal üha rohkem küsimusi, mida seljas kanda, mida süüa ja millega tervisehädasid leevendada. See viis õpinguteni Soome UMG Aroomteraapia koolis ning aroomteraapia diplomi ja kutsetunnistuseni. Viimased kaks aastat on ta pidanud Rohelise Vihmavarju ökopoodi ning korraldanud käsitöö-, loodus- ja tervisekoolitusi Rohelise Vihmavarju Hobikojas.

Allikas: Vikerkaaresild