Rõuges toimub koristuspäev reedel, 4. mail

Rõuge. Foto: puhkaeestis.ee

Reedel oodatakse Rõugesse kõiki turismiasjalisi ja teisi kodukohast hoolivad kodanikke. Seekord siis koristama.
Rõuge Vallavalitsus organiseerib traditsioonilise kevadise heakorratalgu reedel, 4. mail. Kogunemine on Ööbikuoru keskuse juures kell 14, et samas kõrval asuva sälkoru äärt võsast puhastada. Tehakse ka muid vajalikke töid: prahi korjamine, riisumine. Rehasid pole vaja kaasa võtta, küll aga kuluvad ära töökindad ja hea tuju. Koristustöödel osalevad ka vallamaja töötajad.Üheskoos loodetakse Ööbikuoru keskuse ümbrus teha kõigile atraktiivsemaks.

Täna hakatakse sotsiaaltöötajatele elektriautosid jagama

foto: err.ee

Esimesed autod on küll juba Tallinnas ja Tartus laiali jagatud, kuid tänasest hakkavad elektriautod jõudma ka teistesse kohalikesse omavalitsustesse.

Kohalike omavalitsuste esindajad saavad oma autod kätte lähimast Silberauto esindusest. Esimestena antakse need üle Tallinna Silberauto esindusest Anijale, Aegviidule, Keila linnale ja Keila vallale, Kohilale, Kosele, Kullamaale, Nõvale, Harkule ja Kärule. Tallinnas annab esimesed autod üle Mitsubishi Corporation Automotive Europe B.V. asepresident Yoshitomo Fukunaga.  

Täna antakse ka Pärnus autod üle Arele ja Sindile. Seejärel hakatakse autosid jagama teistest Silberauto esindustest üle Eesti.

Plaani kohaselt soovitakse sotsiaaltöötajatele anda ca 150 autot kuus või rohkem.

Kõik autod peaksid olema jagatud juunikuu lõpuks. 

Allikas: sotsiaalministeerium

Tartus algas Avastustee aastakonverents

Tartus Athena konverentsikeskuses peetakse täna Avastustee aastakonverents „Minu võimalused uue õppekava rakendamisel“.
Uue riikliku õppekava valguses sobib Avastustee metoodika kõikidele koolidele, iseäranis, kui projektist areneb kogu õppetegevust toetav institutsioon.

Avastustee ei ole ainult huvitavate katsete ning tegevuste lisamine õppetöösse, vaid see hõlmab süsteemset ja õpilase eakohasust arvestavat teemaplokkide süsteemi, kus õpetaja on suunaja ja juhendaja, õpilane aga aktiivne avastaja ja õppija.
Eestis on Avastustee nime all tegutsetud aastast 2009 ning projektiga liitunud üle 300 lasteasutuse, kolmandik neist koolid

Konverentsi raames toimuvad töötoad ja arutelu, mille eesmärgiks on tutvustada õpetajatele ning haridusjuhtidele uurimusliku õppega seonduvaid aspekte koolitöös ning leida võimalusi selle ellurakendamiseks.
Lähem teave: http://avastustee.ee/

Naiste kaasavara talgud Järvamaal

Järgnev talgulugu pärineb Eesti Rahva Muuseumi arhiivist ja kõneleb naiste kaasavara talgutest Järvamaal Ambla kihelkonnas Lehtse vallas 1920.-1930. aastatel. Loo on kirja pannu Leontine Rei. Tegemist on talgulugude kogumiku avalooga, millest siinkohal avaldame vaid alguse – lõpuni saab kuulata plaadilt või talguveebist.

Naistetalgud olnud kaasavara valmistamise talgud, ketruse, sulenoppimise, sukakudumise, õmblemise ja ka linaropsimise talgud.

Kui teada oli, et mõnel neiul pulmad lähenevad, läksid ümbruskonna naised talgute korras talle appi kaasavara valmistama. Vanasti polnud õmblusmasinaid. Kõik tuli õmmelda käsitsi. Lõngad kedrati kodus vokkidega. Ketrusi ja teisi „naistetalguid” peetud ikka talvel.

Minu vanaema rääkis, et enne tema mehele minekut olnud nende rehetoas üks mardipäev 20 neidu ketruse talgul. Ema muudkui valmistanud aga koondlaid ja küpsetanud koldeis kartulaid ja kerisel liha talgulistele. Ketrus toimunud peeruvalgel ja noored mehed tulnud mõnutegemiseks peergusi nuuskama – põleva peeru otsast sütt ära murdma. Siis loobitud hullamisega mõne neiule süsi kraevahelegi. Loe edasi: Naiste kaasavara talgud Järvamaal

5. mai tähistab viiendat talgukevadet

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub kõiki eestimaalasi nii linnas kui maal õhinaga talgupäevast osa võtma. Maikuu esimene laupäev, 5. mai tähistab Eestimaal juba viiendat Teeme Ära talgukevadet. Taas saab talgupäeval üheskoos midagi toredat ja kasulikku oma kodukandis ära teha.

Talgupäevast on kujunenud algatus, mis toob kokku eri põlvkonnad igas Eestimaa nurgas, et oma elukeskkonda muutusi tuua. Ümbritsevat keskkonda võib muuta mitmel moel – alati ei pea tingimata reha või prügikotti haarama. Vägevaid talgutegusid saab korda saata ka pintsli, kudumisvarraste, kulbi või filmkaameraga, samuti mõttetalgute käigus. Peamine on teha talgutöid siirast soovist ja õhinaga.

Mullu peeti Eestimaal väga eriilmelisi ja põnevaid talguid: Jõgeval kudus Padjaklubi lastekodulastele sokke, Tartus tehti ühiselt tutvust mahetoiduga, Kuuli külas valmistati käsitsi poekotte, et saadud tuludest kohalikku loomade varjupaika toetada, Uulu noored koristasid puhtaks teekonna Uulu bussipeatusest Uulu muulini, et sealkandis oleks mõnusam jalutada, Kõpus istutati aga metsa. See on vaid kübeke kõigest, mis ära tehtud sai. Loe edasi: 5. mai tähistab viiendat talgukevadet

Inspireerivad hetked koos Remo Savisaarega

Remo Savisaar (paremal) ja tänulik publik. Foto: Ulvi Mehiste
Metsapealinnas Rakveres toimuva metsanädala sündmuste käigus oli huvilistel lausa kahel õhtul harukordne võimalus veeta mõni tund tunnustatud loodusfotograafi Remo Savisaare seltsis.

Neljapäeva õhtul pajatas meister kaasahaaravalt oma varajastest hommikustest hiilimistest, päevastest passimistest ja õhtustest viimse valguse püüdmistest jõudmaks lähedale ihaluste objektidele. Jõulisteks kontrastseteks vahepaladeks mahedale jutule oli Bonzo võimas laul. Sama võimsad olid Remo looduspildid, mis suurel seinal looduse ja loomad-linnud tuppa tõid.

Reede õhtupoolikul said soovijad fotokunsti suurepärase valdaja käest näpunäiteid ava, säri ja ISO ning kompositsiooni paikaseadmise osas. Näitlikustamiseks ilmusid ekraanile nii – ja naasuguse seadistusega tehtud kaadrid. Hiilgavaks punktiks kiirkoolitusele oli osalejatel võimalus Rahvaaias püüda kuuldut ise piltideks vormistada. Suure meistri erapooletu kriitika, julgustavad sõnad ja eluterve elevus tekitasid mõnusa õhkkonna. Eks parim pilt ole kõigil veel tegemata, selle poole püüdlemine on kogu elu täitev pidev arengutegevus. Iga fotohuviline õpib oma pilte paremini teostama tegijate töid vaadates ja kuuldud õpetussõnu mõtestades.

Ulvi Mehiste

National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Äsja jõudis lugejani National Geographic Eesti maikuu number, mis keskendub muuhulgas koaalade päästeoperatsioonile Austraalias, Egiptuse revolutsioonijärgsele olukorrale, tutvustab tiibadega ‘laulvat’ lindu ja toob pildivalikus meieni Islandi ajatu ilu.

Põhilugude lühitutvustus:

Egiptus ühes hetkes

Reis Niilusel näitab, kuidas revolutsioon levib Tahriri väljakust kaugemale.

Koaalad piiramisrõngas
Megan Aitken sõidab mööda Austraaliat, päästes kukkurloomi linnaohtude ja haiguste eest.

Tiibadega „laulev“ lind

Isane häälistiib-tantsulind teeb paarilise meelitamiseks tiibadega muusikat.

Islandi ajatu ilu

Islandlased ja lambad on küll lõivu nõudnud, kuid maastik püsib endiselt imetlusväärne.

Käte väljapanek
Käed on mõistagi inimestel. Samuti nahkhiirtel, kassidel, delfiinidel, elevantidel ja konnadel. Illustratsioonid tutvustavad nende jäsemete ehitust.

Vermilioni kaljud
Eraklikud kivisambad ja vahelduv värvigamma on Ameerika üks hästihoitud saladusi. Loe edasi: National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Tulekul heategevuslik kunstioksjon

J.Arrak, "Võitlus lohega"
Juba teist aastat järjest korraldab Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond heategevuslikku kunstioksjonit „Aita alustada elu“. Oksjon toimub 17. mail algusega kell 19:00 hotellis Swissôtel Tallinn.

Seekord kogume toetust, et soetada Pelgulinna Sünnitusmajja SiPAP- aparaat, mis aitab enneaegseid vastsündinuid, kellel avaldub hingamispuudulikkuse sündroom. Oksjonil on esindatud Jüri Arraku, Olav Marani, Toomas Vindi, Laurentsiuse, Tiit Pääsukese, Andres Toltsi, Ivi Arraku, Mall Nukke, Maarit Murka, Jaan Toomiku, Kaido Ole, Alice Kase, August Künnapu ja Mart Sanderi tööd.

Osalemissoovist palume teada anda e-maili teel aadressil toetusfond@synnitusmaja.ee või telefonil +372 555 28323 (Eeva Kauba). Esimeste kunstioksjonile tulevate töödega saab tutvuda siit.

Allikas: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond

Suusaliit tunnustas Otepää mäesuusatajaid

Mäesuusataja Tormis Laine. Foto: Tiimar Laine
25. aprillil toimus Eckerö Line laeval Norlandia suusahooaja lõpetamine ning Eesti Suusaliit kuulutas välja 2011/2012 hooaja parimad sportlased. Muu hulgas said tunnustuse Otepää noored mäesuusatajad.

Mäesuusaklubi Väike Munamägi treeneri Peeter Siimu andmeil sai parimaks noormeheks mäesuusatamises hetkel Austrias treeniv Tormis Laine (Otepää SK Otepää Õhujõud).

Parimaks nooreks neiuks mäesuusatamises kuulutati Carmen Piho (SK Väike Munamägi, treener Peeter Siim). „Lisaks sellele arvas ESL Mäesuusakomitee Carmeni Eesti noortekoondise liikmeks, kuna tal oli väga edukas hooaeg ning ta täitis kõik vajalikud normid,“ rääkis Peeter Siim.

ESL Mäesuusakomitee otsustas saata SK Väike Munamägi õpilase Greete Poderati FIS valiklaagrisse Austriasse. „Kui tal seal hästi läheb, avaneb tal võimalus FISi rahastamisel laagris treenida veel kolm kuud lisaks, seda juba septembris,“ lisas Peeter Siim.

Allikas: Monika Otrokova

Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötoad maikuus

TANTSUTUBA – 6. mai kl 18:00 Ruusmäe Rahvamajas. Esisuss on Õie Sarv Setomaalt. Tal on kaasas ka omad muusikud. Võtke tantsusussid-tantsukingad ja pillid ühes.

VÄIKEKANDLETUBA – 8. ja 22. mai kl 19 Haanja Rahvamaja kohvikus. Võta pill kaasa! Juhendab Ivi Rausi.

LõõTSPILLITUBA – 5. ja 19. mai kl 10:00 Haanja rahvamajas. Võta pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa.

KOHALIK KÖÖK – 20. mai kl 11:00 Vaskna turismitalus. Valmistame kevadisi vitamiinirohkeid toite haani naise Triin Rõõmusoksa näpunäidete järgi.

KÄSITÖÖTUBA – 26. mai kl 11:00 Ruusmäe rahvamajas. Teemaks on lõngade värvimine taimedega. Juhendab Ruusmäe kandi inimene Leelo Sarik.

LAULUTUBA – 27. mai kl 15:00 Suhka talus Mäe-Suhka külas. Külla tuleb Celia Roose Karula metsade vahelt!

Õpitoad toimuvad 2012-2013 igakuiselt. Õpitoad on TASUTA (vajadusel lisandub materjali tasu)
Registreerimine telefonil: 511 2280 või ivirausi@gmail.com
Täpsem teave: omkuiom.blogspot.com

Esimene Sabatants ootab järge

Äsja lõppes Tallinnas teatris NO99 esimest korda toimunud traditsioonilise tantsu festival Sabatants. Neli päeva pakkusid võimalusi nii aruteludeks, õppimiseks kui koostantsimiseks.

Hommikused jututoad otsisid vastuseid mitmetele küsimustele ja olukordadele, mis kerkinud esile seoses traditsioonilise tantsu eluga kaasajal. Üheskoos tantsijate, pillimeeste, uurijate ja teiste huvilistega arutlenud pärimusmuusik Siim Sarv võttis jutuks tulnu lühidalt kokku: “Meil on kogukond tantsijaid ja pillimehi, erinevalt mesilastest ja lilledest ei ole neid siiamaani aga kokku lastud. On aeg need kaks erinevatel viisidel teineteisega ühendada. Selle järgi on olemas selge vajadus, kuid kuidas ja millal seda teha, näitab aeg.“

Päevastes õpitubades tutvustati ja tantsiti nii Eesti kui kaugemate maade tantse: Lätist, Leedust, Poolast ja Baskimaalt. Teiste hulgas olid kohal ühed viimastest Pakri traditsiooni kandjatest, Endel Enggrön ja Manfred Strickman. Oma paikkonna tantsude õpetamise kaudu loodavad nad leida Eestis muusikuid ja tantsijaid, kes kannaksid edasi hääbuvaid teadmisi ja oskusi. Loe edasi: Esimene Sabatants ootab järge

Hooaja viimane Tartu regilaulutuba toimub linnuristipäeval

Selle hooaja viimane regilaulutuba toimub linnuristipäeval, 3. mail kella 18-20 Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumis. Päeva nimi viitab asjaolule, et rändlinnud on naasnud.

Linnuristipäeva tähistamiseks lauldakse seekord just lindudega seotud laule. Sulelistel on eriline koht eestlaste ürgses maailmapildis ja nii ka regilauludes. Loomislaulude ilmalinnu munadest on alguse saanud terve maailm ning linde peetakse sõnumitoojateks teispoolsuse ja meie maailma vahel. Kui reaalsus on karm, võivad just müstilised “sinesiiba sirgukesed” või majesteetlikud “metsaligled-metsalagled” olla need, kes võtavad kuulda tööga vaevatud nooriku, vaeslapse, soldatiks tõmmatud noormehe või kaasa kaotanud neiu muret. Kuid linnud toovad ka palju rõõmu: nende kaunitest lauludest saavad innustust inimlaulikud, kes näiteks Kihnus kuulutasid: “Luu mina võtan luikõ suusta, paari sõnu pardi suusta, viisi viie ljõnnu peasta…”. Ja
kui inimestele meeldis lauldes matkida linde, siis mitmetes lauludes matkivad linnud inimesi, näiteks tehes erinevaid põllutöid, pruulides õlut ja pidades pidugi. Säärastest lauludest on ajapikku saanud nalja- või isegi lastelaulud, kuid kunagi võis neilgi olla maagiline tähendus, mis praeguseks on vajunud unustusse nagu paljud teised lindudega seotud uskumused.

Sellegipoolest: ärgem siis unustagem hommikul välja tulles linnupetet võtta, hoidkem pöialt, et kägu kukub vallalistele vaid veidike pulmaootusaastaid ja vanematele veel palju eluaastaid, ning lootkem, et pääsukesed päevasooja ja ööbikud öösooja peagi kohale toovad. Killukese sellest soojusest saab kaasa ka regilaulutoast!

Kuidas lind, nõnda laul (Helme)

Võrus toimub linnaorienteerumine

Pühapäeval, 6. mail toimub Võrus noorte meeskondlik linnaorienteerumine. Peaauhinnaks on 1500 eurot reisiraha vabalt valitud Läänemere linnade liidu linna külastamiseks juunis 2012.

Orienteerumismängu käigus tuleb lahendada erinevaid ülesandeid Läänemere linnade liidu turismiatraktsioonide ja Läänemere-äärsete kultuuride kohta. Info: http://www.ubc.net/

Start antakse Kesklinna pargis kell 12. Võistlejate soovituslik vanus on 12–21 aastat, võistkonna suurus kolm kuni viis liiget.

Registreerida saab 3. maini. Ürituse täpne info, reeglid ja registreerimisankeet on saadaval Võru noortekeskuses ning veebis:
http://keskus.vorumaanoor.ee/uudised/sport-lahe

Võru linnavalitsus korraldab ürituse koostöös Võru orienteerumisklubiga, linnaorienteerumise kaaskorraldajaks on Võru noortekeskus. Üritus toimub Läänemere linnade liidu korraldatava kampaania “Sport on lahe” (Sport is cool II) käigus toimuva projekti „Tourism on my doorstep“ raames. Kampaania üldiseks eesmärgiks on edendada alternatiivseid vaba aja veetmise
võimalusi, samuti tutvustada Läänemere linnade liitu kuuluvaid linnasid, sealseid turismiatraktsioone ning Läänemere-äärseid kultuure.

Ruusmäe pärimustantsu esisuss on Õie Sarv

Tantsuhuvilised on 6. mail kell 18 oodatud Haanjamaale Ruusmäe rahvamajja maikuu setu tantsutuppa, kus esisuss on Õie Sarv.
Võtke tantsusussid-tantsukingad ja pillid ühes. Sissepääs prii.

Sündmus toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames Haanimiihhi nõvvokoja eestvõtmisel, mida toetavad Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald.

Lisainfo: Ivi Rausi ivirausi@gmail.com

http://omkuiom.blogspot.com/

Lastefond abistab sügava liitpuudega Martinit

Enneaegsena sündinud nelja-aastane Martin kaalub 8,5 kilo ning vajab iga päev spetsiaalset sonditoitu. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetab poisi perekonda toidusegu ostmisel.

Martinit toidetakse gastroomi abil, see on makku paigaldatud väike toru, mille kaudu manustatakse poisile spetsiaalset toidusegu. Päevas läheb vajalikku toidusegu ligi üks liiter ning selle maksumus on üle 15 euro ehk ühes kuus tuleb välja käia ligi 470 euro suurune summa.

Alates esimestest elukuudest on lapse tervist vaevanud toitmisprobleemid, puudulik kaaluiive ja  mahajäämusarengus. Vaatamata korduvatele uuringutele pole siiani õnnestunud arstidel välja selgitada Martini terviseprobleemide põhjust.

2011. aasta oktoobrist toetas perekonda igakuiste toidumaksumustega Haljala vald, sest haigekassa taoliste toidusegude ostmist ei toeta. Paraku on ka vallal raske leida iga kuu ligi 500 eurot kalli sonditoidu jaoks. Alates märtsist abistab Martinit toidusegu ostmisel lastefond.

Martinil on neelamisraskused ja pidev toidu tagasiheide, mistõttu toitmine loomulikul teel pole võimalik. Just toidu tagasiheite pärast on esinenud korduvalt toidu sattumist hingamisteedesse ja tüsistusena on laps jäänud kopsupõletikku. Piimasegu ja püreedega toitmisel Martin kaalus juurde ei võta ja sedasi on raske tagada vajalike vitamiinide ning mikroelementide saamist.

Poiss on alates sügisest saanud toiduks sonditoitu, mille abil on ta võtnud kaalus 1 kilo juurde ja lahenenud on ka varasem aneemiaprobleem. Ühtlasi on vähenenud toidu tagasiheide.

Lastefond toetab Martini sonditoidu ostmist esmalt kuni septembrini, kui lapsele tehakse uus kontroll, mille järel otsustatakse edasine ravi.

Täna Tartus toomkiriku varemetes: vabalava “Luulevabadus”

Täna alusega kell 19 saab Tartus toomkiriku varemetes kogeda väga-väga vaba ja tolerantset lava tudengipoeetidele ja -muusikutele. Tule ja viska pilk-kõrv peale, millest tudengid elavad, hingavad ja mõtlevad. Kohal nii tuntumad nimed Edvin Aedma, Siim Kera, Silvia Urgas ja Minni Saapar kui ka noored debüteerivad artistid.

Luulevabadus on Tartu tudengipäevade vaat et traditsiooniks kujunemas üritus: juba kolmandat korda toimuvale vabalavale on siseruumid väikseks jäänud ning seepärast kolitakse maagilistesse toomkiriku varemetesse.

RMK toel saab Rakvere linnamets 7100 uut puud

Riigimetsa majandamise keskuse toel saab metsapealinn Rakvere 7100 noort kuuse-, kase- ja männiistikut. Puude istutustalgutega tehakse Kirde kaitseringkonna kaitseväelaste abiga algust teisipäeval, 1. mail. Rakvere saab sel kevadel 710-aastaseks ning seepärast istutatakse sümboolselt linna iga elatud aasta kohta linnametsa kümme puud.

Esimesed 4000 puud istutavad 100 Kirde kaitseringkonna suurtükiväepataljoni ajateenijat Põhjametsa, endisele Lennuki sõjaväe territooriumile. Uusi puid istutatakse ka linnametsa häiludesse.

Istutustalgud jätkuvad 3. mail, kui linnametsa tulevad istutama 30 õhutõrjepataljoni ajateenijat.

Kaitseväelased jätkavad aprillis alanud linnametsa prügikoristustalgutega 1. mail, mil linnametsa asuvad prügist koristama 50 suurtükiväepataljoni ajateenijat.

Linnapea Andres Jaadla sõnul on Rakvere linn väga tänulik riigimetsa majandamise keskusele, kes on eraldanud istutamiseks vajalikud puuistikud, ja Kirde kaitseringkonna kaitseväelastele, kes abistavad linna puude mahapanekul. „See näitab, et metsapealinna tegemised toimuvad väga mitme erineva asutuse koostöös.“

Istutustalgutele on oodatud osalema ka linnarahvas. Istutustööd algavad kell 10.

Järgmiste Rakvere metsapealinna üritustena toimub 5. mail Põhjakeskuses ohutusalane perepäev „Ohutult metsas“ ning juunis raiemeeste võistlused Rakveres.

Hilje Pakkanen

Mooste mõisa taevas kõlas folk järvest suitsusaunani

Sel nädalavahetusel Põlvamaal Mooste mõisakompleksis toimunud meeleoluka XIII Eesti rahvamuusikatöötluste festivali peapreemia läks ansamblile Krüüsel.

Parima kohustusliku loo töötluse preemia pälvis Pärnu ansambel Greip, noortepreemia Tartu ansambel Singelus ning sõsarrahvaste preemia Valgas tegutsev mitmerahvuslik kollektiiv Samsaara.

13. korda toimunud Moisekatsi Elohelü tänavusse žüriisse kuulusid helilooja Sven Grünberg, Eesti pärimusmuusika keskuse ja Viljandi folgi isa Ando Kiviberg, muusik Peeter Rebane ja žürii esimees helilooja Tauno Aints ning festivali matroon folklorist Ingrid Rüütel. Õhtut juhtis alati muheda olemisega Tartu hansapäevade korraldajast harrastusmuusik Ants Johanson.

Sel aastal oli kohustuslikuks lauluks Rõuge kihelkonnast pärit rahvalaul “Kats neidu mõtsa kõnd’ma läts” (Kaks neidu läksid metsa kõndima). Lauluvalik oli eriti südamelähedane Ingrid Rüütlile, kes oli seda laulu kuulnud oma vanaema käest ja ka seda lindistanud.

Festivali 1000eurose kultuurkapitali preemia andis ansamblile Krüüsel üle kultuuriminister Rein Lang. Võistluslaul oli võitja esitlustes oskuslikult ühtseks tervikuks seatud ning kogu esitus mõjus ühtse orgaanilise tervikuna.

Festivali üllatuspreemia vääriliseks osutus Mooste ansambel Plats, Kleyn ja McGinley ning Tartu ansambel Vikerkaare Hallskaala sai huvitavate muusikaliste mõtete preemia. Loe edasi: Mooste mõisa taevas kõlas folk järvest suitsusaunani

Nuustaku naisrühm sai 30. aastaseks

Naisrühm Nuustaku.

Nuustaku rahvatantsu naisrühm tähistas 29. aprillil oma tegutsemise 30. aastapäeva. Ühtlasi tähistati rahvusvahelist tantsupäeva.

Nuustaku naisrühma olid tulnud tervitama ja õnnitlema teised Otepää valla isetegevuskollektiivid, külalisi oli saabunud ka naabervallast Sangastest. Volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres Visnapuu tunnustasid
naisrühma Otepää valla tänukirja ja 150 euro suuruse preemiaga. Naisrühmale andis oma õnnitlused ja tervitused üle ka rahvakultuuri keskuse Valgamaa spetsialist Eha Mandel.

Uusi tantse isetegevuskollektiividele õpetasid ansambel Tsibihärblased Obinitsast ja pillimees Ain Raal.

Ilmaparandaja aprillikuised keskkonnauudised maailmas

Kord kuus valib ajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU raadio saatesse Ilmaparandaja põnevamaid keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema aprillikuine valik on siin:

Esimene uudis tuleb seekord Lähis-Idast- ehk kandist, mis on tuntud rikkalike fossiilsete kütuste varude poolest. Järgnev sõnum aga annab alust arvata, et ka sealkandis hakatakse aga üha enam panustama alternatiivsetele energiaallikatele.

Nimelt Saudi-Araabia pealinnas Riyadh´is avati maailma suurim päikeseenergial põhinev soojusenergiajaam. Seniajani asus maailma suurim päikeseenergia soojusjaam Taanis, kuid Riyadhi ehitatu on Taani omast umbes kaks korda suurem. Saudi Araabias asuv päikeseenergia soojusjaam suudab kütta vett sealse ülikooli 40 tuhande tudengi tarbeks. Päikesepaneelid tootis antud soojusenergiajaamale Austria firma GREENTec ONE.

Katusel asuv päikesepaneelide süsteem on 36 tuhande ruutmeetri laiune, mis on umbes sama suurusjärk kui viis jalgpalliväljakut. Riyadhi päikeseenergia soojusjaama maksumuseks oli 14 miljonit USA dollarit.

Saudi-Araabia Kuningriik muide on seadnud eesmärgiks selle, et aastaks 2020 tuleb 10 protsenti nende riigi energiast just päikesest. Loe edasi: Ilmaparandaja aprillikuised keskkonnauudised maailmas

Postitõllasõit avab Põlvamaa turismisuve

Põlvamaa ootab huvilisi teisipäeval 1. mail kell 12 Eesti Maanteemuuseumisse maakonna suvehooaja tasuta avaüritusele “Lustlik lõunamaa”.

Ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest teeb SA Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo, Eesti Maanteemuuseumi tegemistest kõneleb Mairo Rääsk.

Maanteemuuseumi uus hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta tagusesse aega, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli. Valkla kõrtsi ees rullubki lahti 19. sajandi lõpu maarahvalaat, kus teiste hulgas pakuvad väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad. Avatud on liikluslinn, sõita saab postitõllaga ning pakutakse torti, lisaks trikid tõukerattaga ja kanuu katsetamine kuival maal.

 

 

Lastekaitse Liidu pöördumine: Igale lapsele tore suvi!

Eilne MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu kutsus üles Eesti inimesi looma ja teostama laste suveprojekte, mille alus on kogukonna liikmete vabatahtlik töö.

Aastal 2012 on vähenenud summad, mida planeeritakse kulutada laste suvelaagrite ja teiste suvetegevuste rahastamiseks. Selline kokkuhoid mõjutab eelkõige vaesusriskis või vaesuses elavate laste võimalusi.

Lastekaitse Liit palub riiki ja kohalikke omavalitsusi leida lisaraha, suurendamaks riskirühma laste võimalusi suvelaagrisse pääseda. Samuti kutsume üles iga Eesti täiskasvanut aitama sisustada laste suve mis tahes vabatahtlike lastesõbralike toimingute kaudu, töötades rõõmuga laste heaks ja koos lastega ka väljaspool oma peret. Palume kogukondi pakkuda lastele suveks võimalikult rohkem tasuta ühistegevusi. Märkame ja aitame last, et saabuv suvi oleks tema jaoks parim. Panustame oma aega, oskusi ja teadmisi laste ajaveetmisvormidesse!

Rakverlased taotlesid Guinnessi rekordit maailma pikima puuriida ladumisega

Eile toimus Rakveres Kastani puiesteel maailma pikima puuriida ladumine. Pikkuseks plaaniti saada 1 km ja kõrguseks 1 m, pikkusest jäi küll puudu, aga eks tulevik näitab, kas mingigi rekord saavutati.

Üritus algas kell 12, kui saabus president Toomas Hendrik Ilves ja asetas riita esimesed puud. Oma kõnes ütles Ilves, et on 12. aasta jooksul istutanud üle 11 000 erineva puuistiku. Eesti metsaseltsi president Hardi Tullus kinkis Ilvesele kirve, mispeale president ütles: ” Kirves ja Ilves – kes neid jõuaks lahutada”.

Puuriida ladumine kestis kokku neli tundi ja kulmineerus oksjoniga, kus olid pakkumisel riita laotud puud. Kohal oli ka saefirma Stihl ja muruniidukeid demonstreeris Viking. Publiku meelt lahutas ansambel SEKS Võrust. Pakuti suppi ja kohapealt oli võimalik osta endale mett või saag. Õhtul kella viieks oli riidal pikkust 587,5 meetrit.

Tekst ja fotod: Anneli Kononenko