20. Eesti valdade suvemängud toimuvad 30. juunil – 1. juulil Paikusel. Eesti valdade suvemängudel võõrustab Paikuse vald oma spordibaasides ligi 1200 sportlast, kes esindavad 52 Eestimaa valda. Suvemängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, köievedu, jahilaskmine ja petank.
Tuntumatest tegijatest kaitsevad oma koduvalla au: kergejõustikus – Aigar Kukk, Roman Fosti, Risto Mätas, Ranno Kirschbaum, Sergei Tserepalnikov, Laura-Maria Oja, Kersti Roosenberg, Lisette Liivrand, Liina Tsernov; võrkpallis – Eesti Schenker, Mihkel Sepp, Kaarel Kais; jalgrattakrossis – Oskar Nisu, Erki Kukk, Josten Vaidem, Taavi Selder ja Liisa Ehrberg; orienteerumises – Sixten Sild, Armo Hiie ja Viivi-Anne Soots.
Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis: vallad, kus on üle 2000 elaniku ja vallad, kus on kuni 2000 elanikku.
Kogu informatsioon 20. Eesti valdade suvemängude kohta asub EMSL Jõud kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s2249
Eesti valdade suvemängude korraldajad on Eestimaa Spordiliit Jõud, Paikuse Vallavalitsus, Pärnumaa Spordiliit.
Helen Mast
Vergi külas peetakse traditsioonilist kaluritepäeva
7. juulil toimub Vihula vallas Vergi külas traditsiooniline kaluritepäev. Sel aastal peetakse kaluritepäeva natuke pidulikumalt, sest kaluritepäeva jalgpalliturniiril täitub 20 aastat. Peamine peoplats on Vergi seltsimaja hoovis, kuid tegevused viivad rahva ka küla peale ja sadamasse. Plaanis on nagu ikka jalgpalliturniir, paarisvõrkpall, laat, kus pakutakse kohalikku kraami, fotograafia õpituba, lõbus fotojaht, töötoad Rannarahva Muuseumilt, kohal on purjetamiskooli lapsed oma purjekatega.. Õhtupoolikul alustame kontserdi ja tantsuga. Ajakava on nähtaval kodulehel http://vergiranna.weebly.com/ ja jooksvat infot saab ka Facebookis sündmuse “Vergi Kaluritepäev” lehel.
Vergikad ootavad teid külla!
Annika
Vergiranna Seltsist
Ohtlik taimekahjustaja tamme-äkksurm tuvastati esmakordselt Eestis
Põllumajandusamet tuvastas esmakordselt ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma Eestis kasvatatud rododendronitelt. Seni oli seda ohtlikku seenhaigust tuvastatud üksnes teistest riikidest Eestisse toimetatud taimedel. Need taimed said müügilt kõrvaldatud ja hävitatud. Tänavuse korralise seire käigu tuvastas Põllumajandusamet
tamme-äkksurma (Phytophthora ramorum) Eestis kasvatatud rododendronitel. Saastunud taimed pärinevad Tartumaa puukoolist OÜ Aiasõber. Saastumise avastamise hetkeks oli turustatud 42 rododendroni taime.
Esmasteks haigustunnusteks on taimede võrsete närbumine või lehelaiksus.
Lisateavet ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma kohta on võimalik leida
Põllumajandusameti veebilehelt
http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=133&sub2=205&sub3=303
Põllumajandusamet palub kõigil, kes on ostnud rododendroni taimi OÜ-st
Aiasõber, võtta ühendust Põllumajandusameti Tartu keskuse järelevalveametnikuga (Malle Ojokas, tel 5074236) või Põllumajandusameti taimetervise osakonna peaspetsialistiga Sakus (Maria Brizmer, tel 671 2624).
Marelle Pihlak
Uutele ameerika naaritsa farmidele ei tohiks anda tegevusluba
EKO liikmed saatsid täna keskkonaministrile kirja, milles leiavad, et Läänemaale Suur-Nõmmküla külasse kavandatavale ameerika naaritsa ehk mingi farmile ei tohiks anda tegevusluba ning seadusandluses tuleks lõpetata kahetimõistetavus ja sätestada selgelt, et Eestisse uusi mingifarme ei rajata.
EKO on mures mingifarmi rajamise plaanide pärast Läänemaale, Suur-Nõmmküla külasse. Kõnealust farmi plaanitakse ehitada linnukaitsealade lähedusse, seega tuleb antud juhul keskkonnamõjude puhul arvestada lisaks võõrliigi loodusesse sattumisele ka võimaliku kahjuga maas pesitsevatele lindudele. On üldteada, et karusloomafarmid on loomaõiguslaste teravdatud huviorbiidis. Keskkonnaministri määruses mingi ja kähriku tehistingimustes pidamise loa andmise korra kohta on sätestatud, et loa andja
(Keskkonnaamet) keeldub loa andmisest, kui farmi töökord või ehitised ei välista loomade sattumist keskkonda. Mistahes turvalisusnõuded ei taga 100%-list kindlust, et ameerika naaritsa isendid ei satu loodusesse. Seega ei nõustu EKO liikmed Keskkonnaameti seisukohaga, et kavandatav farm eeldatavasti ei avalda olulist negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale ja leiavad, et Keskkonnaamet ei tohiks anda luba uue farmi avamiseks.
EKO liikmed juhivad keskkonnaministri tähelepanu sellele, et seire andmetel on ligi neljandik kogu Eesti minkidest kinni püütud Harjumaalt Keila jahiseltsi maadelt, kus asub Karjaküla karusloomafarm. Säästva Eesti Instituudi looduskaitse programmi juht Kaja Petersoni arvates viitab see selgelt asjaolule, et nimetatud farm turgutab jätkuvalt selle võõrliigi looduslikku asurkonda Eestis, mis on looduskaitselisest seisukohast väga halb. Kuna farm ei ole aastate jooksul suutnud tagada farmiloomade loodusesse mittesattumist, tuleks selle tegevus lõpetada.
Loe edasi: Uutele ameerika naaritsa farmidele ei tohiks anda tegevusluba
Tulemas on murutraktorite vigursõidu teine etapp
Murutraktor on ühes suuremas elamises ikka olemas. Nüüd tuleb see kuuri alt välja ajada ja läikima lüüa!
Peipsiveeres toimuvad murutraktorite karikavõistlused vigursõidus! Kolm etappi kolmel suursündmusel.
Mis? Karikavõistluste II osavõistlus murutraktorite vigursõidus.
Kus? Alatskivi vanavara laadal.
Millal?: 14.juulil 2012.
Lisainfo: Tarmo, tel 527 4339
Suveüritused kutsuvad vaatama eksootiliste tantsude kontserti
9. juunil kell 17 korraldab Sansaara stuudio Alatskivi lossis eksootiliste tantsude kontserdi.
Armastuslaulude kontsert Alatskivil
Südasuvise õhtu muudavad romantiliseks tundeline laulja Hedvig Hanson ja särav kitarrist Andre Maaker, kes esitavad armastuslaule maailma kaunimates keeltes.
See on järg Hedvigi ja Andre 2009. ja 2010. aasta suvel toimunud kontserditele. Kui eelmised korrad on olnud läbivalt eestikeelsed kavad, siis seekord on rõhk just erinevatel keeltel ja nende kaunil kõlal. Nii laulab Hedvig seekord lisaks eesti keelele ka inglise, prantsuse, vene, portugali, hispaania ja sõnadeta keeles. Teemaks ikka armastus. Võõrad keeled toovad muusikasse ka eksootilisemaid rütme ja värve.
Piletid hinnaga 10€ ja 11€ müügil Piletilevis. Enne kontserti kohapeal on piletihinnaks 13€ ja 12€. Soodustus kehtib õpilastele, üliõpilastele ja lastele.
Kontserdile tulles võta aega ja naudi Lossi restorani toitude maitseid ning soovi korral veeda öö lossi uhiuutes sviitides!
Obinitsas esietendub “Kuidas müüa setot?”
4. juulil algusega kl 20.00 toimub Obinitsa Seto Seltsimajas Taarka Pärimusteatri noortestuudio uue lavastuse “Kuidas müüa setot?” esietendus.
Publiku ette tuuakse Taarka Pärimusteatri noortestuudio huumoriprismaline visioon ühest ennasthävitavast rahvakillust, kes müüb maha kogu Setomaa ja teeb rõõmsalt kunsti, mitte etnograafiat. Ühise eesmärgi poole püüdlemise asemel on rahvas lõhestunud, aetakse taga autentsust, märkamata, et omavahelise kisklemise möllus on ära unustatud Setomaa tulevik – noored. Noored, kes on kriitikahirmus vaigistatud. Autentsusepüüdjatele lisanduvad rahaahnurid, kes tabasid õigel hetkel ära, et pole midagi, mida setoga müüa ei saaks. Noortestuudio lavastus on sündinud puhtast murest.
Taarka Pärimusteater facebookis: http://www.facebook.com/pages/Taarka-P%C3%A4rimusteater/186647088051100. Etenduse toimumist toetavad Piiriveere Liider ja Maaelu Arengu Euroopa Liidu Põllumajandusfond (EAFRD).
Allikas: Eve Ellermäe
Alatskivi loss kutsub tagasi aastasse 1900
28. juulil 2012 toimub Alatskivi lossi ajaloopäev, kuhu on oodatud kõik mõisakultuurihuvilised. “Tagasi aastasse 1900″ on päev, kus toimub nii mõndagi:
– Maaligaleriis kell 14:00 loeng mõisateenijatest (Tõnis Türna)
– Maaligaleriis kell 15:00 suvelavastuse Valge Lossi Legend video
– Roosiaias härrasrahva ja mõisateenijate kostüümide esitlus
Kell 19:00 kontsert Suur Valss. Kadri Kipper (sopran), Rauno Elp (bariton), Tarmo Eespere (klaver). Filmi-, opereti- ja ooperimuusika. Kontserdipilet 5€/3€ müügil tund enne algust kohapeal. Avatud on erinevad töötoad, ilusa ilma korral töötavad välikohvikud. Alates 14:00 on lossi sissepääs poole hinnaga.
Allikas: Sibulatee
Rõuges peetakse laupäeval laada- ja kalaralli
Laupäeval, 30. juunil toimub “Rõuge laada- ja kalaralli 2012”. Päev on täis tegevusi nii suurtele kui väikestele. Hommik algab kalapüügivõistlusega. Laadalt saab osta Peipsi kalakulinaaria tooteid, suitsuvutiliha, koduseid vahvleid, kilupirukaid ja peent käsitööd. Küpsetatakse räime ja keedetakse uhhaad.
Keskpäeval saab stardi eriti ekstreemne saunaralli, mille peaauhinnaks on kümblustünn firmalt ECO OIL. Saunarallil osalejad saavad külastada looduskauneid Võrumaa turismitalusid ja võtta leili viieteistkümnes saunas. Samaaegselt saab laadaplatsil kaunistada torte või püüda tünnist kalu. Näha saab tegusaid koogimeistreid üle Eesti, sest Torditelgiga liitub Suur Koogimeistrite Suvejämm.
Eesti tuntud puukujurite käe all valmivad laadaplatsil päeva jooksul puuskulptuurid ning ühe neist saab kalavõistluse võitja lisaks muudele auhindadele endale koju viia. Kogu päeva vältel korraldatakse auhinnalisi mänge. Lapsi ootavad batuudid, suur liumägi ja Zorb pallid. Kell 19.00 etendub laadaalal Hansahoovi Teatri etendus „Pillimees“, peaosas Margus Jaanovits. Hilisõhtul astub Ööbikuoru lavale legendaarne punkrocki ansambel „Vennaskond“.
Laadaalale on sissepääs TASUTA kella 08.00– 18.00. Kella 18.00 kehtib laadaalal sissepääsuna käepael, mis maksab 5€. (Kõik kala- ja saunarallil osalejad saavad käepaela boonusena osalemise eest võistlustel). Käepaela ostnute vahel loositakse välja laste mängumaja firmalt Sternoberg.
Lisainfo: www.laadaralli.ee
Võro folgipido kuts tandsmist opma
Võro folkloorifestivaalil om rahvalõ egä aasta vahtsit ja vanno tandsõ opatu, timahava tetäs tuud viilgi inämb, lupa folgipido vahtsõnõ rahvatandsusõbrast pääkõrraldaja Valneri Kadri.
Tandsuoppaminõ käü joba inne festivaali: seo riidi, 29.06. kell 20 tulõ joba kolmas Võro folgi tandsutarõ. Tamula järve veeren oppas reilendrit Tarto tandsuklubi juht Nuti Triinu, tandsus tõmbasõ lõõtsa Ojasaarõ Toomas, Hinrikusõ Henrik, Laube Kadri ja Valev.
Suur folgipido päälkiräga «Päivgi tands tsõõrin» tetäs tandsupauguga vallalõ 12.07. Võro vallan Loosu külän Teppo lõõdsatalon – Võromaa üts kõvõmb tandsuoppaja Udrasõ Maire vidä sääl tandsuetendüst «Suvõhal’as tandsusamm». Tandsus mäng Kalkuna Mari üten sõpruga.
Valneri Kadri ütel’, et festivaali vallategemises valiti lõõdsameistri Teppo Augusti kodotalo selle, et Võromaa rahvuspilli lõõtsa viilgi inämb vällä näüdädä. Võro folkloorifestivaali rongkäük ja pääkontsõrt tulõva timahava riidi, 13.07.
Tandsu, midä festivaalil opatas, omma kaarajaan, reilendri, subota ja tuustep.Vällämaalaisilõ saadõtas kah oppus, et nä saasi joba koton naidõ tandsõga tutvas. Vällämaa rühmä umakõrda oppasõ üte uma tandsu mi rahvalõ selges. Simmanil ja uulidsatandsu aigu saa rahvas opitutuidõ tandsõ mõistmist vällä näüdädä. Loe edasi: Võro folgipido kuts tandsmist opma
Täna lõpeb soodusregistreerimine Rakke rattamaratonile
Pandivere kõrgustikul ja Emumäel kulgevad 59 kilomeetrine põhisõidu rada ning 37 kilomeetrine AXA poolmaratoni rada on tänaseks lintidega tähistatud.
Rakke Rattamaratoni avatud raja sõit ja Rexona Matk toimub eeloleval pühapäeval, 1. juulil. Avatud raja sõiduga alustatakse kell 11:00 Rakke Linnamäe staadionilt, kuid Rexona kontrollpunkt ja teeninduspunkt Emumäe vaatetorni juures, raja 22-sel kilomeetril, jääb avatuks kuni kella 16.00-ni. Kõigi Rexona rattamatkast osavõtjate vahel läheb loosimisele kümme auhinda rattasarja toetajatelt.
Nädal hiljem, 8. juulil antakse maratoni start traditsiooniliselt keskpäeval, seejärel algavad lastesõidud ning kell 13:00 stardib AXA poolmaraton.
Lisainfo: http://estoniancup.ee/2012/etapid/y2012/rakke-rattamaraton/
Allikas: Enno Eilo, Rakke Rattamaratoni peakorraldaja
U19 EM jalgpalli finaalturniir muudab Rakveres järgmisel nädalal liikluskorraldust
Seoses jalgpallivõistlustega on Rakveres mängude päevadel häiritud linnaliiklus Kastani puiestee piirkonnas. Liikluseks suletakse Võimla tänav ja Kastani puiestee staadioni vastas oleva tänavaosa mõlemad sõidusuunad pool tundi enne mängude algust ja jäävad suletuks kuni mängu lõpuni. Mängude päeval on kella 9.00st kuni mängupäeva lõpuni suletud Spordi ja Kooli tänav.
Rakvere Spordikeskuse kõrval asuv parkla on võistluste korraldajate käsituses ning pealtvaatajatele autode parkimiseks suletud.
Liiklus suletakse mängupäevadel pool tundi enne mängude algust – 3. juulil kella 18.15-st, 6.juulil kella 17-st ning 9.juulil kell 19.30-st.
Mängude pikkuseks on arvestatud kaks tundi. Tavapärane liiklusskeem taastatakse suletud tänavatel pärast mänge esimesel võimalusel. Bussiliiklust antud mängud ei häiri.
Rakvere Linnavalitsus palub liiklejatelt mõistvat suhtumist liikluspiirangute pärast. Säilitagem rahulik meel ja rõõmustagem, et oleme võõrustajaks tulevastele Euroopa jalgpallitähtedele.
Allikas: Rakvere Linnavalitsus
Vikatiga heinaniitmise õpituba Setomaal
Luikjärve muuseumitalus Tobrova külas Meremäe vallas toimub 30. juunil kl 11 käsivikatiga niitmise õpituba. Käsitetakse vikatiga niitmise õigeid võtteid, luiskamist ja tsagamist. Näha saab ka taastatavat Luikjärve talukompleksi, mis on ilmekas näide seto taluarhitektuurile omasest nn kindlustalust. Luikjärve talu asub poolel teel Obinitsa ja Meremäe vahel. Registreerumine obinitsamuuseum@setomaa.ee või tel 7854190.
Allikad: Obinitsa muuseum
Lõuna-Eesti haigla avab uuenenud õendusabikeskuse
Lõuna-Eesti haigla avab 3. juulil uuendatud õendusabikeskuse, mis pärast põhjalikku nüüdisajastamist pakub Võrumaa eakatele inimestele uue kvaliteediga õendus- ja hooldusteenust.
1,6 miljonit eurot maksma läinud töö käigus arendati Lõuna-Eesti haigla A ja B korpuses välja õendusabikeskus, kus pakutakse päeva- ja koduõendusteenust ning statsionaatset hooldusravi. Ühtlasi renoveeriti osaliselt liftide süsteem, et lihtsustada ratastoolis patsientide iseseisvat liikumist ning parandati keskuse soojapidavust.
„Meie õendusabikeskuse patsientide käsutuses on nüüd tänapäevased ja funktsionaalselt sisustatud ühe- ning kahekohalised palatid ning olmeruumid,“ ütles Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask.
Õendusabikeskuses on kokku 74 voodikohta, millest peaks tema hinnangul Võru maakonna eakate abistamiseks esialgu piisama.
Arvestades rahvastiku vananemist ja samas inimeste eluea pikenemist kasvab Vaski hinnangul vajadus eakate professionaalse hooldamise järele. „Seda eriti Kagu-Eestis, kus rahvastik on keskmiselt eakam, kui suuremates keskustes,“ märkis ta.
Kuigi õendusabikeskus on mõeldud eeskätt Võrumaa inimeste teenindamiseks võib ennustada, et moodsasse raviasutusse leiavad tee ka inimesed naabermaakondadest ja miks mitte kaugemaltki.
Võru linnapea Jüri Kaveri hinnangul on Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse valmimine oluline sündmus nii Võru linna kui kogu maakonna jaoks. „Haigla on maakonna suurim tööandja ja tõenäoliselt jääb see nõnda veel pikemaks ajaks,“ lausus meer.
Tehtud investeeringute toel tugevneb Kaveri hinnangul Võru positsioon piirkondliku meditsiinikeskusena, mis pakub linnale ja maakonnale uusi arenguvõimalusi. Linnapea hinnangul võiks Võrus palju rohkem mõelda tervishoiuteenuse ekspordile.
Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse renoveerimist toetas Euroopa Regionaalarengu fond meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ kaudu. Projekti kogumaksumuseks kujunes 1,67 miljonit eurot, millest fond kattis 1,0 miljonit eurot.
Meetme raames toetab Euroopa Liit üle Eesti õendus- ja hooldusteenuse arendamist ligi 26 miljoni euro ulatuses.
Eesti Vabaõhumuuseum kutsub põnevatele seminaridele
Eesti Vabaõhumuuseum korraldab mitu põnevat seminari spetsialistidele, majaomanikele ja huvilistele Pärnu Hansapäevadel 29. ja 30. juunil.
Keskajafestivalide kojas: R 29. juuni, kell 16 – 18
Ehitusgildi ettekanded – ehitistest, puidust ja puidu kahjutegijatest
* Sissejuhatus ja Eesti Vabaõhumuuseumi erinevate projektide tutvustus – Elo Lutsepp
* Maa ümber mere. Pärnumaa ehituskunst talus, külas ja alevis – Heiki Pärdi
* Talumaja tarinditest – Joosep Metslang
* Hoonete biokahjustused – Marike Laht
L 30. juuni, kell 11 – 13
Elu, hooned ja esemed
* Maamaja ja selle väärtused – Elo Lutsepp
* Vallamajad. Ülevaade Eesti vallamajadest põikega Pärnumaale – Hanno Talving
* Konservaatori pilk – sinu oma asjad – Marike Laht
Eesti Vabaõhumuuseumi platsil:
* EVM telgis näitus “Maa ümber mere”
* Nõuanded, joonistamine, jutunurk, elu püstkojas, tegevused ja toimetamised
* R 29. juunil kell 13 – 16 kursus “Püstkoda edasijõudnutele”- püstkoja püstitamine seletuste ning sehkendamise saatel
Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum
Juuli keskel tuleb Alatskivis traditsiooniline kolalaat
Traditsiooniline Alatskivi kolalaat toimub 14. juulil Alatskivi vallamaja esisel platsil. Algus on kell 9 ja kestab kuni huvilisi jagub. Oodatud on vanavara ja looduslähedase kauba ostjad ja müüjad. Kohaletulnute rõõmuks esinevad rahvamuusikud, toimub murutraktorite vigursõidu järjekordne etapp ning õhtul saab jalga keerutada Kivi kõrtsi ees simmanil. Laadainfo ja müügikohtade broneerimine telefonil 5067605.
Allikas: Sibulatee
Maaelu mitmekesistamise toetusteks on sel aastal saadaval kokku 14,4 miljonit eurot
Käesoleva aasta 17.-31. augustini on mikroettevõtjatel võimalus taotleda toetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks, kuid võrreldes varasemaga on muutunud toetuse nõuded.
Majandustegevuse mitmekesistamist toetatakse Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK 2007-2013) meetme 3.1 raames. Muudatuste kohaselt peavad toetuse saajad alustama investeeringu elluviimist kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ning selle aja jooksul tuleb kavandatavast investeeringust teha vähemalt 25 protsenti. Ülejäänud investeering tuleb teha ja seda tõendavad dokumendid PRIAle esitada kahe aasta jooksul alates taotluse rahuldamisest, kuid hiljemalt 2014. aasta lõpuks.
Uute nõuete eesmärk on kiirendada investeeringute elluviimist ning tagada vahendite kasutamine programmiperioodi lõpuks. Muudatuse vajalikkus tuleneb tähtajaks lõpetamata projektide suurest arvust – nt meetme 3.1 puhul on kolme esimese taotlusvooru projektidest lõpetamata ligi kolmandik. Analoogne muudatus on kavas kõigis käesoleval aastal muudetavates MAK 2007-2013 investeeringutoetuste määrustes.
Määruse teise olulise muudatuse kohaselt ei toetata enam bio-energia alaseid tegevusi, mille jaoks nähakse ettevõtjatele MAK 2007-2013 raames ette uus alameede 3.1.3 „Investeeringud bioenergia tootmisse“. Lisaks tehakse muudatusi meetme hindamiskriteeriumides.
Maaelu mitmekesistamise väikeprojekti toetussumma ühe taotleja kohta on kuni 100 000 eurot. Toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse investeeringuobjekti maksumusest sõltuvalt investeeringuobjekti tegemise asukohast. Käesoleva aasta taotlusvooru eelarveks on planeeritud 14 410 000 eurot.
Toetuse taotlemiseks vajalike vormidega saab peatselt tutvuda PRIA koduleheküljel. Kõik toetustingimused ja vajalikud dokumendid on sätestatud meetme 3.1 rakendusmääruses.
Maaelu mitmekesistamise toetuse väikeprojektide 2011. aastal toimunud taotlusvoorus määrati 141 taotlejale investeeringutoetust kokku 10,39 miljoni euro eest. Siiani toimunud meetme 3.1 taotlusvoorude raames on 755 projektile toetust määratud 65,6 miljonit eurot, mille abil investeeritakse maapiirkonna majandustegevusse 139,2 miljonit eurot.
Allikas: Põllumajandusministeerium
Algas Sindi väliujula rajamine
Tänasest alustati Sindi väliujula rajamist ajaloolisse ujumiskohta Pärna jõel. Linnavalitsuse poolt väljakuulutatud ehitushanke võitis Vibur OÜ, töid hakkas alltöövõtjana teostama osaühing Paadisillad. Projekti järgi ehitatakse välja
välibassein kolme 25 meetrise rajaga, basseini siselaius on 7,2 meetrit.
Teisaldatavad ja ankurdatud sillamoodulitele ehitatakse kaheksa redelpääsu ujumissillale. Puhkajate teenindamiseks paigaldatakse riietuskabiinid, teisaldatavat WC-d ja kaldale kaheksa pinki. Projekti rahastab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Sindi linna oma eelarvest. Alates 1. juulist hakkab väliujula juures osutama rannavalve teenust
konkursi korras välja valitud osaühingu Articard vetelpäästjad. Rannavalvet rahastatakse linna eelarvest.
Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi LV
Narva Kutseõppekeskuse õpilased tegid uue mänguflmi
Filmi loomisega oli seotud terve hulk Narva KÕK-i õpilasi, eelkõige multimeedia õppesuuna õpilased ja kooli õpilasteatri liikmed. Neljale multimeedia õpilasele sai filmi teostamine ka eriala lõputööks. Näidendfilmi „Legend Indrik von Berengauptist“ esimene võttepäev toimus Narva Hermanni kindluses 2. detsembril 2011. Filmivõtetest valdav osa teostati Narva Hermanni kindluses ja selle lähistel. Filmi võtted lõpetati märtsis 2012.
„Selle filmi tegemine oli õppetöö osa, mis aitas kasvatada asjaosaliste erinevaid oskusi ja avada nende andeid,“ sõnas Anna Tereshchenko. „Loodame oma uue filmiga tõmmata Narvale kui turismisihtkohale uut, lisatähelepanu.“
Konsultantidena olid filmi loomisesse kaasatud ajalooliste rollimängude asjatundjad MTÜ-st Karu Klubi, kes juba seitse aastat on Narvas tegelenud ajalooliste lahingustseenide rekonstrueerimisega. Karu Klubi liikmed osalesid ka Narva Kutseõppekeskuse 2010. aastal valminud mängufilmi „Legend Narva neiust“ valmimises. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskuse õpilased tegid uue mänguflmi
PERH-i verekeskus töötab suvisel režiimil
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus läks suvisele töörežiimile. Väljasõite ei toimu juuni viimasel ja juuli esimesel nädalal ning kahel viimasel juuli nädalal. Nii uusi kui ka püsidoonoreid oodatakseTallinna verekeskusesse Ädala tn 2 ja Doonorifoorumisse Narva mnt 7.
„Verekeskus kogub suure osa doonoriverest väljasõitudel asutustesse ja ettevõtetesse, et vereloovutus oleks doonorile võimalikult vähe aeganõudev ja mugav. Juulis on paljud asutused puhkusel, mistõttu oleme sunnitud töö vastavalt muutunud olukorrale ümber korraldama,“ ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.
„Puhkuste aeg ei tähenda aga seda, et haiglad patsientide raviks vähem doonorite abi vajaksid. Selleks, et patsiente ka suvel aidata, palume kõigil uutel ja püsidoonoritel meid külastada Tallinna verekeskuses ja Doonorifoorumis,“ lisas dr Riin Kullaste.
Verekeskuse kodulehel (www.verekeskus.ee) ja Facebookis „Doonorid ja sõbrad“ fännilehel uuendatakse igapäevaselt infot selle kohta, milliste veregruppidega doonorite vere järele on haiglates parasjagu kõige suurem vajadus. Loe edasi: PERH-i verekeskus töötab suvisel režiimil
“101 last Toompeale” otsib selle aasta teemat
Lastekaitse Liidu Noortekogule juba traditsiooniks saanud üritus „101 last Toompeale“ on iga-aastane üritus, mille eesmärgiks on toetada noorte osalust riiklikus otsustusprotsessis.
Noortefoorumiga „101 Last Toompeale“ tähistatakse ÜRO Lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 1989. aastal 20. novembril.
Aastatega on nii sisu kui vorm muutunud. Foorumist on saanud üritus, kus tõsiste arutelude ja mıttevahetuste käigus selguvad noorte seisukohad, mis Riigikogu istungite saalis ka laiema avalikkuseni jõuavad. Loe edasi: “101 last Toompeale” otsib selle aasta teemat
Giidi- ja kodulookonkursid toimuvad igal aastal erinevas Eestimaa paigas
Giidi- ja kodulookonkursid on Mareku algatatud üritused, mis toimuvad igal aastal kusagil Eestimaa erinevas paigas. Selgitatakse välja parimad koduloorääkijad ja kutselised giidid. Mõte sai alguse 2006. aasta kevadel, esimene konkurss oli 2008. aasta aprilli lõpus nimetusega „Viru raba rääkijad”. Igal kevadel, vahetult enne turismihooaja algust toimub konkurss, mis koosneb kahest osast: eeltöö ja lõppvooru etteaste. Hindamiskriteeriumid on välja töötatud MTÜ Järvamaa Giidid poolt. Eeltööde punktide põhjal pääsevad parimad lõppvooru, kus antakse aeg ja teemad, mille jooksul ja millest peab rääkima. Eelvooru ja lõppvooru punktid liidetakse kokku ja selguvadki parimad. Konkursse on saatnud suurejooneline auhinnalaud, auhindade väljapanekuga on toetanud reisifirma Estravel. Tavaks on saanud ka auhinnad Rakvere teatrilt ja MTÜlt Loodusring.
Toimunud konkursid: 2008 „Viru raba rääkijad”; 2009 „Sagadi mõisarääkijad”; 2010 „Käsmurääkija” (kevadel) ja „Paide pajataja” (sügisel); 2011 „Türi kõneleja”; 2012 „Pajatusi paekivist” (Porkuni ja paekivi teemaline).
Eesootavad konkursid: 2013 „Tartu rääkijate pidu”; 2014 „Olustvere mõisa jutud”; 2015 „Vihula süda”; 2016 „Loomaaias”.
Lisainfot saab: wabakutseline marek53@hot.ee, tel 3220662, marekult.blogspot.com, facebook.com/marek.vahula.
Marek Vahula
Eesti Looduse Fondi heinatalgud
ELF lubab talgu-, suve- ja loodusesõpradele, et heinakuu tuleb ELFi talgutel vägagi heinalõhnaline ning nii mõnelgi talgureisil on võimalusi selle nuusutamiseks. Ent jagub ka kadakaid ja kõresid. Haara reha, naudi suve, Eestimaad, selle võrratut loodust ja häid inimesi! Loe edasi: Eesti Looduse Fondi heinatalgud
Nupp tööle! – noorte töötusest päästmise programm otsib töötuid noori
Targa Töö Ühing, Tööandjate keskliit ja Töötukassa teevad noortele tööotsijatele programmi “Nupp tööle!”. Juulist algavad programmi esimesed tegevused – suvelaagrid üle Eesti – kuhu kutsuvad noori osalema.
Ole sa noor, lapsevanem, vanavanem, noorsootöötaja või muidu empaatiline inimene! Tööd otsivad noored eas 16-24, kes pole neli kuud õppinud-töötanud, tuleks nüüd otsekohe suunata registreeruma tööhõivespetside loodud tööotsijate programmi “Nupp tööle”.
Veel on tasuta kohti motiveerumist ja eneseleidmist tulvil suvelaagrites üle Eesti, millest esimesed juba juulikuu algul Harjumaal Salmistus ja Viljandimaal Suure-Jaani lähistel. Tasuta täispaketis suvekuudel koolitusi, ekskursse tööandjate juurde ja stipendiumiga tööpraktikat hea tööandja juures, võimalus jätkata “päris”töötajana.
Programmi eestvedajaiks Targa Töö Ühing, Tööandjate keskliit ja Töötukassa koostöös paljude tööandjatega, rahastajaks Euroopa Sotsiaalfond. Registreerumine ja info www.nupptööle.ee ja Facebookis “Nupp tööle” märgusõna all või kirjuta kadri@employers.ee.