Laupäeval selgub Tartus parim rulluisusprinter

1. Tartu Rulluisusprint. Foto: Kaimo Puniste
Laupäeval, 11. augustil toimub 2. Tartu Rulluisusprint, kus 500 m pikkusel rajal võtavad mõõtu nii harrastajad kui rulluisutipud viiest erinevast riigist. 9. augusti seisuga on starti tulemas 42 sprinterit Lätist, Valgevenest, Prantsusmaalt, Ukrainast ja Eestist.

Võidu nimel asuvad võistlustulle Eesti rulluisueliiti kuuluvad rulluisutajad, kelle seas eelmise aasta naiste arvestuse teise koha omanik Enel Kõrva, kes on võidusoovi kinnitanud. Stardijoonel on ka 1. Tartu Rulluisusprindi teise koha omanik Kert Keskpaik, kolmanda koha saavutanud Jaan Saks, eelmise aasta neljas Danila Ruusu ning samuti eelmise aasta viies mees Lauri Koort, kelle sooviks on sellel aastal kohta parandada.

Kuid sprindivõistlus pole mõeldud vaid tippudele – osaleda võivad kõik, kel vanust vähemalt 16 eluaastat. Loe edasi: Laupäeval selgub Tartus parim rulluisusprinter

Rõuges tuleb uute kruusakarjääride avalik arutelu

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon teatab, et on valminud keskkonnamõju hindamise programm Püssapalu kruusamaardlasse kavandatavate Nogopalu VI ja Nogopalu VII karjäärides kaevandamisega kaasnevate mõjude kohta. Kavandatava tegevuse eesmärk on teede- ja üldehitustööde varustamine ehituskillustiku ja -kruusaga ning ehitus- ja täiteliivaga. KMH programmi avalik arutelu toimub 14.08.2012 kell 17.00 Rõuge vallamajas.

Taotletava Nogopalu VI mäeeraldise pindala on suurus on 5,10 ha, loaga planeeritavaks tegevuseks on ehitusliiva ja kruusa kaevandamine, varu suurus 199,1 tuh m³, kaevandamise keskmine aastamäär 20 tuh m³, taotletav loa kehtivusaeg 10 aastat. Arendaja on Aktsiaselts Eesti Teed (Vallikraavi 4, 44306 Rakvere, kontaktisik: Enn Jänes; 5054081; info@eestiteed.eu.

Nogopalu VII karjääri mäeeraldise pindala on 5,70 ha, loaga planeeritavaks tegevuseks on ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamine, varu suurus 508 tuh m³, kaevandamise keskmine aastamäär 30 tuh m3, taotletav loa kehtivusaeg 15 aastat. Loe edasi: Rõuges tuleb uute kruusakarjääride avalik arutelu

Osale nahkhiireööl Räpinas Sillapää lossis

Foto: piusa.ee
Laupäeval, 18. augustil algusega kell 20 toimub Räpinas Sillapää lossis ja pargis Nahkhiireöö, mille raames näitab nahkhiirtest pilte ja räägib Triinu Tõrv.

Nahkhiireööd alustame teoreetilise osaga, vaatame pilte ja räägime nahkhiirejuttu. Peale päikeseloojangut jalutame pargis ning tutvume nahikutega lähemalt. Nahkhiired on ainsad lennuvõimelised imetajad. Eestis on kindlaks tehtud 12 nahkhiireliiki, kes kõik kuuluvad looduskaitse II kaitsekategooriasse.

Triinu Tõrv on Tallinna Ülikooli zooloogia lektor ja MTÜ Suurkõrv liige.

Keskkonnaõhtu korraldaja on Keskkonnaamet, korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta ja kõik huvilised oodatud. Registreeri ennast: tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Nahkhiireöö kuulub 16. -20. augustil Põlvamaal toimuva Ökofestivali programmi.

Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Gerd Kanter sai eile pronksmedali kaela!

Gerd Kanter pärast medaliheidet Londonis. Foto: zimbio.com
Kettaheitja Gerd Kanter, kes võitis teisipäeva õhtul Londoni olümpiamängudel pronksmedali, sai eile õhtul medali kaela. Palju õnne Gerdile ja kogu Eesti rahvale!

2008. aasta Pekingi olümpiavõitja Gerd Kanter võitis Londonis toimuvatel XXX suveolümpiamängudel kettaheites pronksmedali. Väga hea seeria teinud Kanteri parimaks ning pronksmedali vääriliseks oli tema viies katse – 68.03.
Kuldmedali võitis sakslane Robert Harting 24 cm pikema heitega – 68.27, ning teine oli iraanlane Ehsan Hadadi 68.18-ga.

Kettaheite lõplik järjestus:
1. Robert Harting GER 68.27
2. Ehsan Hadadi IRN 68.18
3. Gerd Kanter EST 68.03
4. Virgilijus Alekna LTU 67.38
5. Piotr Malachowski POL 67.19
6. Martin Wierig GER 65.85
7. Jennifer Frank Casanas ESP 65.56
8. Vikas Gowda Shive Gowda IND 64.79 Loe edasi: Gerd Kanter sai eile pronksmedali kaela!

Tihemetsas tulekul ravimtaimede ja metsamarjakasvatuse koolitused

15.–16. augustil toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Ravimtaimede korjamine ja kasutamine“ (viitenumber taotlusel 111011670305).

Koolituse sihtgrupiks on põllumajandusega tegelevad iskukud ja/või toidu tootmise või töötlemisega tegelevad isikud. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.

Teemad: Sissejuhatus ravimtaimedesse; ravimtaimede tundmine; ravimtaimede tundmine looduses; ravimtaimede kasvu ja korjamiskohtade valik; loodushoid ja ravimtaimede korjamine ning turustamine; ravimtaimede korjamine looduses; ravimtaimede kuivatamine; ravimtaimede pakendamine, etikettimine; turustamise nõuded ja kanalid; mahetoode; ravimtaimede kasutamine esmaabis ja toidu maitselisandina.

Lektor: Erna Gross – kõrgem aiandusalane haridus Pärnumaa KHK vanemõpetaja, andragoog IV, aednik II kutsetunnistus.
Grupp: 12 inimest.

Registreerimine ja lisainformatsioon: Piret Koorep, piret.koorep@hariduskeskus.ee, tel 5168099;
Hanna-Liisa Pikkur, hanna-liisa.pikkur@hariduskeskus.ee, tel 53924376;
www.hariduskeskus.ee

Ööbida saab kursuslane tasuta PKHK Voltveti koolituskeskuse õpilaskodus, info ja broneerimine: 449 1299 Ulle Viirmaa või e-post: ulle.viirmaa@hariduskeskus.ee.

22.–23. augustil toimub Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses PRIA poolt rahastatud MAK meetme 1.1 „Koolitus- ja teavitustegevus“ raames tasuta koolitus „Metsamarjakasvatus“ (viitenumber taotlusel 111011670305). Koolituse sihtgrupiks on põllumajandusega tegelevad iskukud ja/või toidu tootmise või töötlemisega tegelevad isikud. Koolitus toimub esimesel päeval Tihemetsas (Peahoone tee 2) ja teisel päeval Marjasoo talus Tartumaal. Esimese koolituspäeva algus kell 9.00.

Teemad: Metsamarjade iseloomustus; metsamarjade kasvatamise tehnoloogiad; metsamarjade paljundamine, metsamarjade nõuded kasvutingimuste suhtes; mahekasvatus; metsamarjade koristamise nõuded; marjade säilitamise viisid ja tingimused; õppekäik: Marjasoo talus Tartumaal Rannu vald (jõhvika ja mustika kasvatamine). Praktiline tegevus: Kasvatustehnoloogiaga tutvumine, sordid ja praktilised hooldusvõtted istandikus.

Lektorid: Erna Gross – kõrgem aiandusalane haridus Pärnumaa KHK vanemõpetaja, andragoog IV, aednik II kutsetunnistus;
Toomas Jaadla – Marjasoo talu omanik, metsamarja kasvatus. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse aiandusõppe praktika juhendaja aastast 2007. Loe edasi: Tihemetsas tulekul ravimtaimede ja metsamarjakasvatuse koolitused

Valgamaal tunnustati Pille ja Indrek Valneri perekonda

Valgamaa kogukonna pärl 2012: Pille ja Indrek Valneri pere. Foto: Külaliikumine Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Valgamaal esile tõstetud Pille ja Indrek Valneri perekonda Helme vallast Taagepera külast.

Pille ja Indrek Valneri perekond pälvis tunnustuse tänu panustamisele kogukonda ning koostöö hoogustamisele maakonna külade vahel. Taagepera küla, kus Pille ja Indek Valner koos oma kahe tütrega elavad, on üks aktiivsemaid maakonnas. Koos tehakse käsitööd ja korraldatakse spordiüritusi, koolitusi jm üritusi, mis sünnivad vabast tahtest ja erinevate projektide toel.

Perekond Valnerit võib pidada igati selle kogukonna hingeks, sest nad on käimalükkajaks paljudele vahvatele ettevõtmistele. Pereisa Indrek kuulub külaseltsi juhatusse, on aktiivne jahimees ja Valgamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse liige, kus oma kindla sõna ja teoga aitab koostööd arendada kogu maakonna külade vahel.

Pereema Pille töötab raamatupidajana, tema kätte on usaldatud ka külaseltsi arvepidamine ja projektitaotluste kokkupanek. Tütred on kooli ja töö kõrvalt leidnud samuti aega nii kaasalöömiseks kui noorteprojektide algatamiseks. Koostegemise rõõmust annab tunnistust seegi, et mõlemad tüdrukud on isa eeskujul läbinud jahikoolituse. Perekond Valner hoiab üksteist, oma kodu, oma küla ning teeb kõik selleks, et elu väikeses maakohas oleks elamisväärne ja huvitav.

Rohkem infot aadressil www.kylaelu.ee.

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan soovitas põllumiihil vilä kipõlt är võtta

Uman Lehen kõnõldas ilmajuttu. Põllumehe tahtnu teedä, kas piät vilä kipõlt är võtma vai lask ilm tuud rahulikult tetä, a ilmatarga väega kimmäst vastust ei anna.

«Tunnus, et luudusõl kipõt ei olõ,» ütles Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi. «Seo kuu lõpu poolõ piässi tulõma üts vihmatsõmb aovahe, a septembrikuu piässi tulõma peris illos viil.»

Lepiski Arvi arvas, et põllumehe saava timahava ilosa saagi. «Räpinä kandih om egäl puul väega illos korgõ vili, nii korgõt ei mäletägi!» kitt tä. «Kartol om kah peris illos, ku lätt vihmalõ, sis nakkas muidoki lehemädänik kimbutama, ku olõ-i tuu vasta pritsit. A ega inne saa ei saaki korista, ku vili ja kartol valmis saava. Ku no viil ilosit ja lämmit ilmo pidä, sis lätt tuu muidoki kipõlt.»

Varstu ja Antsla kandin toimõndaja luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan arvas, et parhilla saa ei ütegi as’a pääle kimmäs olla. «Seo suvi om näüdänü, et ei olõ üttegi püsümist,» ütel’ tä. «Mis edasi saa, tuu kotsilõ omma luudusõ-märgi kah väega vastapididse: üte ütlese, et ilm lätt külmäs, tõsõ, et lämmind tulõ viil.»

Tä arvas, et või olla eski niimuudu, et üten Võromaa nukan tulõ hää ilm, a tõsõn kehv. Tuuperäst soovitas Pulga Jaan põllumiihil külh vilä nii kipõlt är võtta, ku saa – miä tettü, tuuga kõrran.

«Minnu huvitas kõgõ inämb, määne tulõ järgmäne talv, a tuu kotsilõ ei ütle luudusõmärgi viil midägi, tulõ süküskuu lõpuni uuta,» seletäs Pulga Jaan.

Umma Lehte saa lukõ Internetist www.umaleht.ee päält

Lõuna-Eesti käsitöömeistrid ja kultuuriansamblid vallutavad Tallinna


Tallinna Kultuuriväärtuste Amet koostöös Sihtasutus Lõuna-Eesti Turismiga kutsub kõiki 10.-12. augustil Tallinna Raekoja platsile osa võtma sündmusest “Ava lava, Tallinn”. Üritustesarja raames on kutsutud Tallinnale juba külla Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti regioonid ning nüüd on käes Lõuna-Eesti kord.

Sihtasutus Lõuna-Eesti Turismi koordineerimisel tutvustavad Tallinnas Lõuna-Eesti kohalikud kultuurikollektiivid regiooni turismiatraktsioone, käsitöö- ja tarbekunsti, toidukultuuri, turismivaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid ja nende tooteid ning teenuseid. 10. – 12. augustil toimub Raekoja platsil ka suvine laat, milles osaleb umbes 50 Lõuna-Eesti
kaubitsejat ning kaasa saab lüüa viltimise-, sepistamise-, puutöö- ja teistes töötubades. Harju tänava haljasalal saab 31.augustini vaadata Arne Maasiku fotonäitust “Eesti aerofotod”.

Üritust saadab kultuurikollektiivide kahepäevane programm Raekoja platsil, näiteks esineb 10. augustil ansambel Ummamuudu, kelle “Kõnõtraat” oli Eesti edetabelite tipus juba 1994. aastal ja kes tuleb taas kokku just selleks korraks.

“Ava lava, Tallinn” üritustesari kutsub osalema ka loosimängus. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja 12 põnevat auhinda, mille on välja pannud Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Lõuna-Eesti ettevõtjad. Lähemat infot loosimängu ja ürituse kohta leiab siit.

Rakke vald kutsub rahvast valla päevadele

Laupäeval, 11. augustil tullakse Rakke vallas kokku, et kohtuda kodukandi inimestega, vahetada mõtteid, avardada kogemusi ning olla osakesed kogukonnast.

Osalejaid oodatakse kirbuturule, mõttetalgutele Rakke hariduse teemadel, kodukohvikutesse ja laadale. Esinema on tulemas eesti-ukraina folkbänd Svjatra Vatra, päeva juhib Margo Mitt. Terve päeva on avatud Rakke Muuseum ja Rakke Gümnaasium

Ametlik päevakava järgmine:
kell 9.00-16.00 Laat ja KIRBUTURG
kell 11.00 I Kontsert – Rahvatantsukontsert
kell 12.oo II Kontsert – Laulukontsert
kell 13.00 Mõttetalgud “Kuidas elad Rakke Haridus?”
kell 14.00 Line-tantsu pooltund
kell 15.00 SPORTLIKUD VÕISTLUSED Rakke GM staadionil
kell 17.00 III Kontsert – Ansambel “Svjata Vatra”

Üritused toimuvad Rakke Gümnaasiumi ja õpilaskodu ümbruses. Rohkem infot Rakke valla päevade kohta leiab siit.

Sännas on tulemas täherahva pidu

10. augustil toimub Võrumaal Sännas Kultuurimõisa juures täherahva pidu – ASTROFEST.

Päeva jooksul pakutakse tegevust kogu perele – nii suurtele kui väikestele. Ilusa ilmaga ollakse õues, vihmase ilmaga sees.

Kava:
11.30 Taevaraja esitlus, ekskursioon Taevarajal
12.30 “Starlab” Planetaariumi seanss
14.00 “Starlab” Planetaariumi seanss
15.30 “Starlab” Planetaariumi seanss
17.00 astronoomia loeng, lektor Jaan Einasto
18.00 päikesevaatlus teleskoobiga
18.45 Kuuteemaliste fotode näituse avamine
19.00 – 23.00 kontsertprogramm: Joel Tammik ; Argo Vals Bänd ; Kosmofon.

Lastele kogu päeva jooksul õpitoad: planeetide meisterdamine/värvimine, näomaalingud jne. Veel saab proovida Sännas valminud futuristlikku veesõidukit Aquavelo. Maitsta saat Pitsa itaalia puukütteahjus valmistatud pitsat ja Kadri maitsvaid kooke, kohvi ja teed.

Kontserdid ja õpitoad on tasuta, kuid toimkond on annetuste eest tänulik. Astrofesti toetab: Keskkonnainvesteeringute keskus, Eesti Kultuurkapital, Rõuge vald, MTÜ Sänna Kultuurimõis, Leader programm, Eesti Astronoomia Selts, Teaduskeskus AHHAA.

Heiki Vilep pani Jõksi Jõgevamaal seiklema

Laupäeval Torma vallas peetud XIII Võtikvere raamatuküla päeval esitleti lastekirjanik Heiki Vilepi Jõgevamaa teemalist lasteraamatut  „JÕKS ja viis imelist päeva“

Lastekirjanik Heiki Vilepi kirjutatud raamatut esmaesitlesid Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja raamatu autor XIII Võtikvere raamatuküla päeval „Maa ja linna lood“ 4. augustil. Eelkõige esimese kooliastme vanustele lastele kirjutatud Jõgevamaad tutvustav raamat muudab ajaloolised sündmused, muistendid ja objektid reaalselt  toimivateks ja atraktiivseteks.

Idee Jõgevamaad tutvustava lasteraamatu kirjutamiseks  tuli 2010. aasta lõpus. “Meie maakonnas on palju põnevaid vaatamisväärsusi, legende ja ajaloolisi isikuid. Sellega seoses tekkis mõte, et sobilikul ja lastepärasel moel võiks need kokku koondada ühtseks tervikuks läbi lapsesõbralike silmade ning teha oma maakonna lastele väärtuslik kingitus. Usun, et raamatus kirjapandud lood annavad lastele teadmisi oma kodupaigast ja suunavad huvi uute tarkuste poole,“ rääkis raamatu sünniloost maavanem Viktor Svjatõšev, kes presenteeris raamatut koos Heiki Vilepiga.

Raamatu koostamise ettevalmistustöödega alustas kirjanik Heiki Vilep möödunud aasta suvel, kui rändas mööda maakonda ja tutvus kohalike vaatamisväärsustega, kogus  informatsiooni ja pildistas huvitavaid objekte.

Raamatu peategelasteks olev sõbralik ja hakkaha muinasjutuline olend  Jõks ja 7- aastased lapsed viivad lugeja ajaloolisele reisile, et kohtuda põnevate seikluse ja isikutega maakonna kõigis kolmeteistkümne omavalitsuses. Illustratsioonid on valminud koostöös Jõgeva maakonna koolidega. Õpilased  joonistasid pildid lugude juurde raamatu autori käsikirja tekstide ja pildistatud objektide põhjal.

Lasteraamatu tiraaž on 2000 ning see on mõeldud Jõgeva maakonna koolidele, lasteaedadele, raamatukogudele ja Jõgeva maakonna 1. klassi minevatele õpilastele kingituseks.

Jõgeva maakonda tutvustava lasteraamatu „JÕKS ja viis imelist päeva“ andsid välja Jõgeva Maavalitsus koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga. Võtikvere raamatupidu sai teoks sellest paigast võrsunud Eesti- Soome ajakirjaniku, kirjaniku ja filmitegiga Imbi Paju eestvedamisel.

Jaan Lukas

Võru Linnagaleriis saab näha kahe sõbra isikunäitusi

Alates tänasest on Võru Linnagaleriis avatud kahe Vanal Võrumaal sündinud sõbra Leonhard Lapini ja Aivar Rumvolti isikunäitused.  Näitustega tähistavad kunstnikud oma juubeleid.

Aivar Rumvolt on Võrumaa tunnustatuim keraamik, kes oma loomingu kõrvalt jõuab õpetada kümneid keraamikahuvilist. Rumvolt ise on öelnud enda kohta: «Olen midagi vahepealset – kunstkäsitööline.» Juubelinäitusel on eksponeeritud põhiliselt rakukeraamika. Selle keraamikavalmistamise tehnoloogia juured ulatuvad 16. sajandi Jaapanisse, kus teetseremoonia tarvis hakati valmistama minimalistlikke, lihtsa dekooriga teenõusid. Rumvolt on oma töödes püüdnud just järgida sama loomuliku lihtsuse põhimõtet. Osa eksponeeritud töödest on põletatud Värskas, sealse talumuuseumi puupõletusahjus. Kõik tööd on valminud sellel suvel.

Leonhard Lapini isiknäitus koosneb kahest seeriast – “Protsessid” ja “Erootilised kollaažid”. Leonhard Lapin on eesti kunstnik, arhitekt ja luuletaja. Õppinud aastatel 1966-1971 ERKI- s arhitektuuri eriala. Lapin on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Arhitektide Liidu liige.Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Lapin on olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance’ite loomisel, samuti on Lapin lavastanud etendusi. Lapinit on kutsutud väga paljudele välisnäitustele, tema töid on riiklikes- ja erakogudes üle maailma. Rahvusvahelist tähelepanu on äratanud ka tema graafika.

Näitused jäävad avatuks kuni 30. augustini ja on külastamiseks tasuta.

Füsioterapeut ootab huvilisi Viljandi järve randa treeningule

Füsioterapeut Liina Koppel ootab kõiki, kellele meeldib tervislik liikumine, Viljandi järve randa mänguväljakule.

Viljandi linnavalitsuse teatel on esimene treening kavas 8. augustil kell 17.30 ning edaspidi hakkavad juhendamisega treeningud toimuma igal kolmapäeval kahe kuu vältel. Treeningud on tasuta.

Viljandi haigla füsioterapeudi Liina Koppeli sõnul on järveäärne mänguväljak ja sealne looduslik keskkond justkui loodud mõõdukaks füüsiliseks treeninguks. “Viljandi ranna väljak on disainitud just selliselt, et seadmeid saavad kasutada nii lapsed kui täiskasvanud. Mõnusaks ajaveetmiseks pole juhendamist tarvis, küll aga on hea juhendaja abiga mõned treeningvõtted läbi teha,” lisas Koppel.

Idee rakendada laste mänguväljakuid täisealiste ja eakate füsioteraapia teenistusse sündis 2004. aastal Soomes. Firma Lappset Group OY töötas koos teadlaste ja füsioterapeutidega välja kolme generatsiooni mängu- ja tervisespordiseadmed.

Mängulisi harjutusi ja katsumusi pakkuv mänguväljak avati Viljandi järve rannas 2011. aasta lastekaitsepäeval.

Järvamaal joostakse depressiooni teavitamiseks

Foto: Wikipedia.org

11. augustil joostakse Türi linna piirilt mööda kergliiklusteed Vodjale depressiooni teavitamiseks ja depressiooniohvrite mälestamiseks.

Marsruut on 21,1 kilomeetrit ehk poolmaraton, mida osalejad võivad läbida ka jalgsi. Aleksandri poolmaratoni nime kandval üritusel on osalejatel palutud kanda musta T-särki, et väljendada depressiooni ja leina värvi.

Aleksandri poolmaratoni eesmärk on tõmmata tähelepanu depressioonile kui tõsisele ja laialt levivale haigusele. Üritusele andis nime korraldajate lähedane inimene Aleksander, kes loobus elust 1. juulil 2012. aastal. Arvatakse, et üle poolte enesetappudest on põhjustatud depressioonist. Eestis on enesetapu sooritanuid enam kui liiklusõnnetustes hukkunuid. Enesetapp on 15-29aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis. Ometi pole sellele teemale niivõrd tähelepanu pööratud kui liiklusohutusele, HIVle, HPVle või muudele haigustele.

Kuna tegemist on ekspromtüritusega, siis on seatud osalejate piirarvuks 50. Korraldajad loodavad, et sellest kujuneb välja traditsioon ning depressioon ja enesetapud väljuvad tabuteemade seast. Samas, et kõigil oleks rohkem aega märgata lähedast ja aidata raskematel eluperioodidel.

Lähem informatsioon ja registreerimine toimub Facebookis või pamela@pamela.ee.

SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud kutsuvad osalema

Juba 6. aastat järjest toimuv SEB Tartu Rulluisumaraton kutsub kokku suured ja väikesed rulluisutajad üle Eesti. Ka sel aastal oodatakse kõiki lapsi koos peredega osa võtma SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lastesõitudest.

Laupäeval, 11. augustil toimuvad Tartus Aruküla teel Salvesti logistikakeskuse juures SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lasteüritused, mille seast leiab sobiva igaüks. Kell 14 algab Hawaii Expressi Rulluisukool, kus lapsed saavad treener Tõnis Tali käe all harjutada pidurdamist, pööramist ja muid vajalikke oskusi ning juba kell 16 algab 500 m pikkune TILLUsõit (soovitavalt eelkooliealistele). Suuremad lapsed saavad 3 km pikkust MINImaratoni sõita kell 16.30.

Lisaks toimuvad Jõgeval lastesõidud ka pühapäeval, 12. augustil algusega kell 10, kus distantsideks on 500 m ja 1,4 km.

Lasteüritustest osavõtt on kõigile tasuta. Iga väikest rulluisutajat ootavad finišis medal ja diplom ning Panasonicu lendav taldrik. Lisaks esinevad rull-iluuisutajad klubist Fox ja SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni partneritelt loositakse välja auhindu.

Osalema on oodatud kõik lapsed! Soovituslik on eelregistreerimine alates 6. augustist internetis www.tartumaraton.ee.

Korraldajad panevad kõigile südamele turvareeglite jälgimist. Kiiver on kohustuslik! Ilma kiivrita kedagi võistlusrajale ei lubata, ka lapsi rajal rulluiskudel saatvad vanemad peavad seda kandma. Spordirõõmu ja enda ohutuse huvides tuleks võimalusel kasutada ka küünarnuki-, põlve- ja käekaitsmeid ja/või kindaid.

Selleks, et lastel oleks rajal turvaline ja lõbus olla, ei soovita Klubi Tartu Maraton alla 1-aastastele lastele lasteüritusi. Kukkumiste vältimiseks lubatakse võistluskoridori 1 lapsevanem lapse kohta.

Ehitushuvilised on oodatud seminarile “Rohelisem elu 2012”

Ökofestival „Rohelisem elu 2012“ kutsub seminarile ROHELISE ENERGIA MAJA 16. augustil 2012 algusega kell 11 Põlvas, Põlva kultuurikeskuse salongis (Kesk 15).

Kodu omanike ja ehitajate üheks oluliseks teemaks on kujunenud energiasääst. Nii räägitakse üha valjemalt passiivmajast, madalenergiamajast, liginullenergia-majast ja energiatõhusast majast.

Millised uudsed nõuded, projekteerimis- ja ehitusvõtted ning tehnoloogilised lahendused peituvad nende uute mõistete taga? Kas ja kuidas Eestis uusi energiatõhususe nõudeid rakendatakse? On meil selleks arhitekte ja insenere ning kõige tähtsam – tellijaid? Kas madal energiatarve ja küttekulud on tegelikkuses saavutatavad või tuleb selle eest tegelikult hiigelsuuri ehitusarveid tasuda? Kuidas maja oma energiatootmisega hakkama saab ning kas päike on parem kui tuul? Kuidas küttekulude pealt kokku hoida ja samas mitte külmetada? Kui kõik praod on suletud, siis kuidas peame me muutma oma elamise viise ja harjumusi?

Neile ja paljudele teistele rohelise energia majaga seotud küsimustele saab vastuse seminari ettekannete põhjal.

Lisaks on osalejatel võimalus külastada ja kogeda, kuidas kerkib üks liginullenergia-maja ning milliseid arhitektuurilisi, tehnoloogilisi ja ehituslikke võtteid selle maja ehitamise juures kasutatakse.

Täpsem info!

Roman Baskini uuslavastused kolivad Lõuna-Eestisse

12. juulil esietendunud Roman Baskini selle suve esimene uudislavastus musikaalne komöödia „Suveunistused“ kolib Alatskivi lossi, kus seda etendust saab näha sel suvel veel vaid viimased 8 korda.

„Suveunistused“ on Alan Ayckbourni perekonnalugu, mis tegeleb igikestva teema – armastuse otsingutega.

11.-20. augustil Alatskivi lossis.

Mängivad: Nele-Liis Vaiksoo, Veikko Täär, Tõnu Kilgas, Ülle Kaljuste, Kleer Maibaum, Jane Kruus, Villu Kangur jt.

Lugu räägib keskeakriisis vaevlevast raamatuillustraatorist, kes kujundab väikeses suvemajakeses lasteraamatut Koletis ja Kaunitar. Ühel kaunil suveõhtul juhtub midagi ootamatut – tema taiesed elustuvad! Vähe sellest! Selgub ka, et siinse reaalsusega suudavad muinasjututegelased suhelda vaid lauldes! Õhtu arenedes hakkab ilmnema, et laulmine teeb imet; avab ja rikastab meie argireaalsuses loksuvate „ tõsimeelsete“ tegelaste umbekasvanud tundeelu.

Keskaja päevad Padise kloostris

Keskaja päevad Padise kloostris 18.-19. augustil 2012

Kavas:

18. augustil
Kell 14 – vokaalansambel “Kiivad armastajad” madrigalikava. Lavastaja Kristjan Üksküla. Pilet 5 €/2 €.
Kell 16 – ekskursioon arheoloog Villu Kadaka juhendamisel.

19. augustil
Kell 5 – palverännak Padise kloostri juurest Harju-Madise kirikusse.
Kell 12 – jumalateenistus kirikus.
Kell 14 – ekskursioon arheoloog Villu Kadaka juhendamisel.

Lisaks:
– keskaja turg,
– laste mänguplats,
– ajastutruu toit ja märjuke,
– keskaegsete käsitöötehnikate meistrikojad,
– näitus “Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel”.

Lisainfo: www.padiseklooster.ee