Teatriskäiguks saab toetust taotleda

Järva maavalitsus võtab programmi „Teater maale“ raames vastu toetuse taotlusi teatrietenduste korraldamiseks maakonnas ja külastusgruppide lavastuse statsionaari viimiseks. Käesolevaks aastaks on Järva maakonnale määratud toetussumma 5750 eurot.

Haridus-ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Elve Sarap (pildil) ütles, et 2012. aastal oli toetussummaks 5655 eurot ja sellest kasutati ära ca 85 protsenti. Suurema osa toetusest said koolid õpilaste viimiseks statsionaaris toimuvatele etendustele. Seda võimalust kasutasid üheksa maakonna kooli. Teatrietenduste korraldamiseks kohtadel kasutasid toetusevõimalust viis kultuuriasutust ja mõned külaseltsid.  Sarapi sõnul on toetusi taotlusi võimalik esitada aastaringselt. Käesoleval aastal on laekunud juba kaheksa taotlust. „Tegevuste kirjeldus toetuse taotlemiseks on üksikasjaliselt kirjas Rahvakultuuri Keskuse koduleheküljel, aga alati võib maavalitsusest nõu küsida,” lisas Sarap.

Programmi „Teater maale” eesmärk on parandada professionaalse teatrikunsti kättesaadavust Eesti maaregioonides. Alates 2012. aastast rakendab programmi Rahvakultuuri Keskus.

Rahvakalender mahub nüüdsest taskusse

Riigikantselei tellimusel on valminud Rahvakalendri nutirakendus, mis muudab tähtpäevade tähistamise meeldejäävaks ja lihtsaks.

Rahvakalendri rakenduses on iga tähtpäeva kohta võimalik avada kalendriaken, mis jagab muu hariva informatsiooni hulgas nii kasulikke näpunäiteid, kuidas vanarahva kommetest tänapäeval rõõmu tunda, kui ka põnevaid soovitusi, mida tähistamise tarbeks ette võtta.

„Rahvakalendri rakendus tuletab meelde, et eestlastel jagub pööripäevade vahele piisavalt palju põhjuseid tähistamiseks ning paneb võrdse elevusega ootama nii riiklike tähtpäevi kui rahvakalendri sündmusi,“ sõnas Rahvakalendri idee autor ja Riigikantselei nõunik Jaanus Rohumaa.

Lisaks rahvakalendri tähtpäevadele on Rahvakalendris ära märgitud ka riiklikud tähtpäevad ja lipupäevad.  Loe edasi: Rahvakalender mahub nüüdsest taskusse

Eesti Lastekirjanduse Keskuses avati kaks illustratsiooninäitust

282671_502409213131204_2000790632_n
Marko Pikkat näituse avamisel

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Illustratsioonigaleriis saab näha kujunduskunstniku ja illustraatori Tiia Metsa (1973) suurejoonelist isikunäitust „Pildid sahtlist”.

Tiia Mets näitusest: „„Pildid sahtlist” on väike tagasivaade kümne aasta jooksul joonistatule. Esimene illustratsiooninäitus, millel osalesin, oli 2003. aastal toimunud Tallinna Illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Osa pilte on sündinudki vaid eksponeerimiseks. Olles küll raamatutekstidel põhinevad illustratsioonid, on need teostatud vabamas vormis ja suuremas formaadis, et oleksid huvitavad vaadata ka näitusekülastajale. Spetsiaalselt raamatu jaoks tehtud pildid on rangema lahendusega, arvestades trükkimiseks vajalike omadustega. Näitus on pühendatud raamatu, sõna ja pildi olulisusele kultuuriloos, tänu millele teame möödunud aegade inimeste elust, tavadest, elukeskkonnast.” Käesolev on autori kuues isikunäitus.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Trepigaleriis on väljas noore kunstniku, Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse eriala üliõpilase Marko Pikkati (1987) isikunäitus „Kuupuu”.

Marko Pikkat tegutseb karikaturistina (Nelli Teataja nädala karikatuur, kaastöö huumoriajakirjale Pilkaja) ja koomiksiautorina, teeb kaastööd lasteajakirjadele, on illustreerinud ka ühe lasteraamatu (Eve Rist. „Külakoolikell”, 2009). Kujundab kaarte, kutseid jm, joonistab tellimisel pilte. Alates 2010 annab välja autorikalendrit (ise kirjutab muinasjutud, illustreerib ja kujundab).

Marko Pikkat näitusest: „See on minu kolmas isikunäitus. Näitust iseloomustavad kõige enam sõnamängud. Eesti keel on väga rikkalik ja mänguline ning see on mind alati paelunud. Nii ongi viimasel ajal sündinud palju mitmetähenduslikke pilte – ühendades enda lemmikteemad. Need on kõik iseseisvad tööd, mille läbiv joon on siirus ja soojus. Natuke naiivsed ja kohmakad tegelased oma laias mängumaailmas.”

 

“Ettevõtlik naine 2012” on talunik Piret Pihel

22dad6ca968996b56e7b167933f9ab16
Laureaat Piret Pihel

Mittetulundusühing ETNA Eestimaal andis 8. veebruaril juba kuuendat korda välja ettevõtliku naise tiitli, mille tänavu pälvis Tapa valla talunik ja sealse kultuurielu üks vedajaid Piret Pihel, seisab pressiteates.

“Võib öelda, et Piret on naine nagu orkester: ta peab talu, mille suurus on koos rendimaadega 150 ha, sõidab ise traktoriga ja harib maid. Teisalt osaleb ta aktiivselt Tapa valla kultuurielus, korraldades möödunud aastal Tapa valla kultuurikonverentsi ning valla muusikapäeva,” põhjendas valikut MTÜ ETNA Eestimaal esinaine Sirje Vällmann.

Piret Pihel on ka Lehtse Talunike Seltsi esinaine ning ta kuulub Eesti Talupidajate Keskliidu juhatusse, samuti on ta Tapa vallavolikogu liige. Samuti oli Piret Pihel kunagise Lehtse valla vallavanem, olles toona üks vähestest  naisvallavanematest Eestis.

Sirje Vällmanni sõnul on Piret ääretult sihikindel inimene, mida kinnitab ka asjaolu, et Piret Pihel tegutses aastaid tipptasemel laskespordiga.

Piret Pihel sai lisaks ettevõtliku naise tiitlile ka hõbesõle Riigikogu Naisteühenduselt.

2003. aasta jaanuaris tegevust alustanud MTÜ ETNA Eestimaal eesmärk on toetada maapiirkondades tegutsevaid naisettevõtjaid ning ettevõtlusega alustada soovivaid naisi.

Tiitlit Ettevõtlik Naine on ETNA Eestimaal välja andnud juba kuuel korral ning eelnevatel aastatel on tiitli pälvinud Heli Viedehof, Kristel Habakukk, Kaja Kesküla, Piret Talistu ja Reet Maadla.

Perede tasuta õigusnõustamine jõuab Skype’i teel Hiiumaale

Hiiumaa pered saavad alates märtsist tasuta õigusnõustamist ka Skype’i vahendusel.LL värviline logo-page-001

«Kuna kümnendi alguses käisid mandri advokaadid õigusküsimustes Hiiumaal nõustamas, siis tekkis advokatuuril mõte proovida Hiiumaal ka pereõiguse projektiga. Nii leitigi lahendus, mis lubab vahetult anda õigusnõu, kuid mida ei sega näiteks Tallinna advokaatide ning Hiiumaa inimeste geograafiline vahemaa,» ütles advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.

Lahendusega tulid välja Eesti Advokatuur, MTÜ Lastekaitse Liit ning Hiiumaa Lastekaitse Ühing projekti «Hea nõu lastega peredele».

Advokatuur on otsinud erinevaid võimalusi, kuidas 2010. aastal alanud perede õigusnõustamist mujale Eestisse laiendada.

Nõustamine hakkab toimuma Kärdlas asuvas Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskuses (HUPS) aadressil Uus tn 2b. Kuna vestlusteks on vaja privaatsust ja täielikku konfidentsiaalsust, on olemas eraldi ruum koos vajaliku arvuti, internetiühenduse ja Skype’iga. Nõustamine toimub kolmapäeviti kell 15.00 – 18.00 ja ühe nõustatava tarbeks eraldatakse 45 minutit. Probleeme arvuti või interneti kasutamisega nõustab kohapealne töötaja. Lisaks tutvustatakse nõustamisel ka riigi õigusabi olemust ning abi saab ka asjakohaste abitaotluste vormistamisel.

Perenõustamises on kolm põhilist probleemide kategooriat Loe edasi: Perede tasuta õigusnõustamine jõuab Skype’i teel Hiiumaale

Kose Vaba Aja Keskuses toimub täna tervise- ja teraapiaringis “Häälejooga”

Õpituba juhendab häälejooga looja, hääle- ja muusikaterapeut, TÜ õppejõud Eve Lukk. Häälejoogaga tegelemine aitab vähendada stressi, parandada inimese üldist kehalist ja tervislikku seisundit. See tugevdab siseelundeid ja korrastab nende tööd, suurendab painduvust ja tasakaalu. Häälejoogast on abi nina-neelu-kurgu-kõri piirkonna probleemide, nõrga, jõuetu hääle ja ülakeha pingete, samuti enesevalitsemise- ja keskendumisraskuste puhul. Häälejooga soodustab ebakindluse ületamist eneseväljendamisel ja suhtlemisel.

Õpituba leiab aset 12. veebruaril kell 18 – 19:45 Kose Vaba Aja Keskuses (aadressil Puhkekodu tee 55b, Tallinn). Osalemiseks ei ole vaja lauluoskust, piisab joogamatist, mugavatest riietest, soojadest sussidest-sokkidest. Osalustasu on 10 €

Lisainfo ja registreerumine: kristi.arendi@gmail.com või tel 52 19 097. Täpsemat infot leiab ka kodulehelt

Sõber sõbrapäevaks palmi alla!

Tallinna Botaanikaaeda saavad sõbrapäeval, 14. veebruaril, kaks sõpra ühe pääsmega.sobrapaev-212x300

Kas tead, millisest puust valmistatakse paberit Hiinas või miks on saanud mõni taim endale nimeks hambuline kõlupea? Subtroopikas õitsevad erivärvi jasmiinid, kaunis rooshibisk, hurmav austraalia kannike jpm.  Kõike seda ja palju muud näeb Tallinna Botaanikaaias 14. veebruaril sõbra või armsamaga tulles eriti soodsalt.

“Vaatamata külmadele ilmadele on heade sõprade kohtumispaigaks kahtlemata troopiline botaanikaaed”, sõnab Tallinna Botaanikaaia direktor Karmen Kähr. „Lopsakate taimede, troopilise kliima ja ehtsa linnulaulu saatel on võimalik läbida ümbermaailmareis kõigest tunniga,“ lisab Kähr.

Pakkumine kehtib 14. veebruaril naeratavatele sõpradele.

Tallinna Botaanikaaia kasvuhooned on huvilistele avatud iga päev kell 11-16, avamaakollektsioonid kuni 17.00.

Riia turismimessil tutvustati Valgamaad

Valgamaa Arenguagentuur ja Sangaste Rukkiküla tutvustasid maakonna puhkamisvõimalusi 8. – 10. veebruaril Riias toimunud turismimessil BALTTOUR 2013 üheskoos sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism. Ees ootab rahvusvaheline
turismimess Tourest 2013 Tallinnas.

Valgamaad tutvustasid Baltimaade suurimal turismimessil Balttour Valgamaa Arenguagentuuri turismispetsialistid, SA Otepää Turism infokonsultant, Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni ja Tartemik OÜ esindajad.

Vahetult enne messe valmisid Arenguagentuuri poolt koostatud loodustrükis „Valgamaa ja Otepää – Lõuna-Eesti pärlid“ 6 keeles, kultuurikalender „Valgamaa sündmused 2013“ eesti, inglise ja vene keeles ning eesti-, vene- ja inglisekeelne Valgamaa infotrükis koos maakonna ja linnade kaartidega. Messikülastajatele jagati infot nii maakonnas kui ka kogu Eestis pakutavate puhkamisvõimaluste ja sündmuste kohta.

Suur hulk Balttouri külastajad on käinud Valgamaal mõned aastad tagasi ja tundsid huvi just uute teenuste ning toodete vastu. Palju räägiti ka Otepääst kui suurepärasest sporditurismi sihtkohast.
Loe edasi: Riia turismimessil tutvustati Valgamaad

Tallinna noortekeskused kutsuvad vastlarallile põnevaid kelke ehitama

Täna, 12. veebruaril kell 16.00 saavad Tallinna noored kokku Kopli noortekeskuse õuel (Kopli 98), et vastlaliugu lasta ning võistelda kelgu ehitamises.

Üritusest „Vastlaralli“ saavad osavõtjad kaasa lüüa mitmel viisil. Traditsioonilisele vastlapäeva liu laskmisele saab osaleda ka kelgu ehitamises ja selle katsetamise võistlusel. Iga võistkond saab lahendamiseks ka üllatusülesande, mis määratakse vastavalt ilmastiku oludele.

Osalemine on kõigile tasuta ning liulaskmiseks on vajalik kelgu olemasolu. Ootame kõiki noori vanuses 7-26 aastat. Parimatele väärtuslikud ja põnevad auhinnad.

„Vastlaralli“ toimub Tallinna noortekeskuste vahel viiendat korda. Üritusele on kutsutud kõik Tallinna noortekeskused, et tähistada noortega üheskoos vastlapäeva. Kõigile vastlapäevast osavõtjatele pakutakse ka vastlakuklit ning kuuma teed.

Üritust korraldab Tallinna Noorsootöö Keskus ning toetavad Skypark, Lasergame ja Kalev Spa.

 

Tartu Maratoni peaproov möödus edukalt

Open Track_Ardo S2ks
Foto:Klubi Tartu Maraton

Pühapäeval toimus 1268 suusataja osavõtul Tartu Maratoni peaprooviks kutsutud Tervis Plussi 12. Tartu Maratoni Naistesõit ja 2. Tartu Teatemaraton.

„Maratoni peaprooviks kutsume üritust just seetõttu, et ettevalmistused on samasugused nagu nädala pärast Tartu Maratonil. See annab väga hea võimaluse näha, kus peaks midagi teistmoodi tegema, mida veel paremaks teha,“ sõnas Klubi Tartu Maraton projektijuht Kunnar Karu.

Päev pärast peaproovi kokkuvõtet tehes on klubi Tartu Maraton turundus- ja kommunikatsioonijuht Greete Kempel tuleva nädalavahetuse suhtes optimistlik. ”Peaproov näitas, et üldiselt on kõik hästi. Arvestades ilma ja olukorda on rajaolud väga head ja nädalavahetuseks lubatud viis kuni seitse miinuskraadi tulevad vaid kasuks. Lumepuuduse üle kurtma ei pea. Eilne päev oligi pigem mõtisklemise koht” Ainukese paranduskohana toovad korraldajad välja vajaduse tulevaseks maratoniks tuua välja rohkem laudu ja inimesi teeninduspunktidesse. Põhimaratonil on ju aga ka pea seitse korda rohkem osavõtjaid, kui seda oli nädalavahetusel. Loe edasi: Tartu Maratoni peaproov möödus edukalt

Kolm kunstnikku, kolm näitust – iga päev uus avamine

Foto: art.ee

12. veebruaril avaneb Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Jüri Arraku pisigraafikanäitus “Miniatuurne Jüri Arrak: eksliibrised, jõulugraafika, ehted”.
13. veebruaril avatakse 6. korruse näitusesaalis “Silvi Väljal 85. Raamatuillustratsioonid” ja 14. veebruarist saab fuajeegaleriis näha Mare Iknojani fotonäitust “Pilvede värvid”.

Jüri Arrak on üks silmapaistvamaid eesti kunstnikke. Arraku isikupärase käsitluslaadi, tema käekirja – seda võib julgelt ka Arraku stiiliks nimetada – tunnevad paljud eksimatult juba kaugelt ära. Jüri Arrakut tuntakse ennekõike maalikunstniku, vabagraafiku ja joonistajana. Näitusel “Miniatuurne Jüri Arrak” on eksponeeritud kunstniku pisemas formaadis valminud teosed: eksliibrised, jõulugraafika, ehted. Jüri Arrak õppis ERKIs metallehistööd, nautis ehete loomist, kuid teda tõmbas enamgi kujutav kunst. Kõigepealt huvitus ta graafikast ja siin oli kahtlemata oma osa poolvenna Henno Arraku eeskujul.

Graafikas alustas Jüri Arrak just eksliibristega, kolmel esimesel aastal (1961-1963) tegigi ta vaid neid, siin on ta graafikaloomingu lätted.
Juba 1962. aasta töödes valdab kunstnik perfektselt graafilist vormi, silmapaistev on ta endale loodud sürrealistlik eksliibris, mis on näitusel kahes värvilahenduses. Eesti eksliibrisekunstis on Jüri Arrak modernist, uute võimaluste otsija ja leidja. Ta lõi meil esimesed abstraktsed eksliibrised värviliste linoollõigetena Jüri Ernesaksale (1963) ja Enno Ootsingule (1964).
Loe edasi: Kolm kunstnikku, kolm näitust – iga päev uus avamine

20 aastat Eestimaa loomariigi vanuserekordit

Ebapärlikarbi kojapoolmed foto: Wikipedia

Eestis haruldast molluskit-ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera) iseloomustab aeglane aastane juurdekasv ja kõrge eluiga.

1992 aasta suvel korjas tollane Lahemaa Rahvuspargi teadur ehk allakirjutanu viimasest pärlikarpidega asustatud jõest Põhja-Eestis kaks seljakotitäit surnud karpide kaasi. Suure suremuse põhjuseks oli 1991 -1992 aasta talvel jõe ääres teostatud kaks suurt maaparandust. 19 karbikaant jõudsid Stokholmi Loodusmuuseumi, väliseestlasest paleontoloogi, Harry Mutvei laborisse. Seal määrati maailmas tunnustatud meetodil nende vanused.

Meetod ise on järgmine: karbikaanest tehakse 1,5 mm paksune ristlõik. See pannakse glutaaraldehüüdi lahusesse. Vaheldumisi olevate pärlmutterkihi ja kaltsiumikihi kaltsium reageerib lahusega ja see muudab kaltsiumi tumedaks. Suure suurenduse ja tugeva valgustuse all saab siis aastate kasvukihid kokku lugeda. Seda väga täpselt, nii nagu saab lugeda kännu pealt puu iga. Nende karbikaante põhjal saadi keskmiseks karpide eaks 74 aastat. Nendest kolme karbi vanused jäid vahemikku 120-130 aastat ning 15. veebruaril 1993 aastal püstitas üks karp Eestimaa loomariigi vanuserekordiks 134 aastat.

See on ka maailma vanimaks elanud ebapärlikarp üldse. Lahemaa Rahvupargis asuvas ühes karbiga asustatud jões elab veel Eesti viimane ebapärlikarbi populatsioon. Et pea rohkem kui inimpõlvkonna pikkune aeg pole neil olnud järelkasvu, siis sureb antud liik meilt järgmise inimpõlvkonna jooksul välja. Tänu kõrgele eale ja aeglasele vananemisele ta meie liikide nimestikust lähiaastail veel ei kao.

Uudisnupu koostas: Marek Vahula

Tiidmises kõigilõ, kiä tahtnuq võro kiilt oppiq

Tarto Ülikoolih um seol keväjäsemestril kats võro keele kursust:

Lõunõeesti kiil II (FLLE.00.006, 3 EAP)
Sisu: võro keele grammatiga, kõnõlõmisõ ja kirotamisõ järgkursus.
Aig: veebr-mai riidilde kl 10.15-11.45, edimäne tunn 15. veebr.
Kotus: Tarto Ülikooli päähoonõq (Ülikooli 18, Tarto) tarõ 139 .
Kõrraldaja: TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Võro keeleoppus (FLLE.00.014, 3 EAP)
Sisu: Vahtsõnõ kursus, koh opitas süvembält tundma võro keeleoppust, innekõgõ helü- ja mooduoppust.
Aig: tõõsõpäivilde 14.15-15.45, edimäne tunn 12. veebr.
Kotus: Lossi 3, Tarto, tarõ 328.
Kõrraldaja: TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Lisas um keväjä (apr-mai) märgit edesi pitäq võro keele järgkursust Võromaal Tsiistrih. Kursus um plaanit iispääväõdakis.
Kõrraldaja: Võro Instituut.

Ligembält saa uuriq:
e-post juvasul@ut.ee, tel 5554 3727
Jüvä Sullõv, võro keele oppaja

Kontsert “Kontrastid” kahel korral Kagu-Eestis

Muusikasõprade Selts esitleb:

KONTRASTID

Kavas:
Bartok – Kontrastid
Prokofjev – Viiulisonaat nr 2 D-duur
Brahms – Klarnetisonaat nr 1 f-moll

Pillidel:
Tõnu Kalm – klarnet
Eva-Maria Sumera – viiul
Kadri-Ann Sumera – klaver

Kontserdid toimuvad 15. veebruaril 2013

Kell 10:20 Värska Gümnaasiumis
Kell 13:00 Rogosi mõisas

Pilet 2 eurot

www.kammermuusika.ee

Kehtna vald kutsub elanikke tulevikustrateegiat kujundama

Osale meie valla tulevikustrateegia kujundamises ja anna nõu: miks ja millist valdade koostööd me vajame?

Meie vald on seni hästi kohandunud viimaste aastate väljakutsega nii majanduses kui riigi rahanduspoliitikas, mis on vähendanud omavalitsuste tulubaasi. Täna püüab meie valla juhtkond koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna Ülikooli ja Pricewaterhouse Coopersi asjatundjatega leida valdade omavahelise koostöö senisest tõhusamaid vorme, mis peaks suurendama meie valla võimekust ja töötajate asjatundlikkust.

Selleks, et seda sihti saavutada tahaksime teada Sinu arvamust omavalitsuse töö erinevatest tahkudest:

  • Sinu hinnangut valla ja selle allasutuste poolt osutatavate teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele,
  • Sinu ootusi ja hinnanguid valdade koostööle ja ühistegevustele,
  • Sinu suhtumist valdade ühendamisse.

Sinu arvamus on väga tähtis otsuste tegemisel meie valla poolt, milliseid koostöö ja ühistegevuste suundi valida. Need valikud tuleb meil teha koos teiste Raplamaa valdadega 2013 aasta kevad-suvel.

Lugupeetud valla elanik, me palume Sul vastata lühikese ankeedi kõikidele küsimustele, mis on üleval Raplamaa Omavalitsuste Liidu kodulehel. Soovi korral saate ankeeti täita paberversioonis meie valla raamatukogudes. Küsi ankeeti täitmiseks raamatukoguhoidjalt. Samas palume valida ankeedi täitmiseks ainult üks, kas siis elektrooniline või paberversioon.

Kalle Toomet
Kehtna vallavanem

Libatse kooli 25. aastapäev

Head vilistlased, endised töötajad, lapsevanemad ja sõbrad!

Libatse kool tähistab oma 25. aastapäeva 28. märtsil 2013 koolimajas.

Pidulik aktus ja sellele järgnev meeleolukas koosviibimine algab kell 18.
Tantsuks ansambel Polero.
Avatud on baar.
Osavõtutasu eelregistreerimisel 8 eurot, kohapeal 10 eurot.

Lisainfo telefonil +372 5690 6758 ja Halinga valla kodulehel.

Ettepanekud Vormsi aukodaniku nimetamiseks

Hea vormsilane!

Saabumas on Eesti Vabariigi aastapäev ning ühtlasi ka aeg tunnustada Vormsi tublisid ja toimekaid inimesi. Vastavalt Vormsi valla põhimääruse paragrahvile 86, antakse valla aukodaniku nimetus inimesele, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Vormsi vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jms. edendamisel.

Ootame teie arvamusi ja ettepanekuid, kellele võiks anda Vormsi aukodaniku nimetus. Lisaks nimele kirjuta ka põhjendus, miks just tema väärib aukodaniku tiitlit. Ettepanekud saatke Vormsi Vallavalitsuse meilile aadressil vv@vormsi.ee. või tooge vallavalitsusse. Ettepanekuid ootame hiljemalt 14. veebruariks.

Kokkukukkumine esineb Haanjas

KOKKUKUKKUMINE on sõpruskondlikust köögipõhisest rõõmsast koosmusitseerimisest alguse saanud koosseis, kus väga oskuslik pillivaldamine kohtub spontaansete oma-laulude ja oma-viisidega. Seda algset kokkumängu-üllatust loodame lavale kaasa tuua.

Neljapäeval, 21. veebruaril 2013 algusega kell 19 astub Võrumaal Haanja rahvamajas üles kollektiiv Kokkukukkumine:

Jaak Johanson – laul, kitarr
Krista Citra Joonas – india bambusflööt
Mai Jõgi – basskitarr
Ain Agan – kitarr

Perepilet 6 €, täiskasvanu 4 €, õpilased 2 €.

United World College Eesti Ühingu stipendiumikonkurss

Stipendiumikonkurss võimaldab Eesti tublidel õpilastel end rahvusvahelises keskkonnas mitmekülgselt arendada.

United World College Eesti Ühing on välja kuulutanud stipendiumikonkursi UWC rahvusvahelistesse koolidesse. Konkurss on avatud 10. ja 11. klassi õpilastele ning sel aastal on pakkumisel täisstipendiumid Norrasse. Täpsem info koos konkursitingimustega on aadressil uwc.ee/stipendiumikonkurss. Dokumentide esitamise tähtaeg on 24.veebruar 2013.

Lisainformatsiooni United World Colleges liikumisest saab ühingu kodulehelt.

Moostes toimuvale võistluskontserdile pürgijate arv ja tase oli muljetavaldav

 

26.-27. aprillil 2013 Põlvamaal, Mooste mõisas toimuval XIV eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdil osalejad on selgunud. Igal kevadel Mooste mõisas toimuv eesti rahvamuusikaseadete konkurss on järjekordselt tõestanud suurt populaarsust muusikute seas.

Kevade esimesele suuremale folgipeole registreerus 27 kollektiivi nii Eestist kui ka Poolast, Venemaalt, Mordvast ja Rootsist.

Kuna võistluskontserile pääsejate arv on kontserdi pikkuse tõttu piiratud, siis valis MTÜ Folgisellide Selts välja 20 nominenti, kes hakkavad võistlema võistluskontserdi peapreemiale. Juba neljateistkümnendat korda festivali korraldavale toimkonnale oli võistlema pürgijate arv ja tase muljetavaldav. Esimest korda tuli eitav vastus anda seitsmele kollektiivile ligi 40 osalejaga.

Loe edasi: Moostes toimuvale võistluskontserdile pürgijate arv ja tase oli muljetavaldav

Tartumaa kultuuripärandi aasta algas pulmalaadaga

6
Fotod: Laura Kivijärv

Laupäeval, 9.veebruaril sai Tartus Tasku keskuse aatriumis teoks Tartumaa kultuuripärandiaasta avaüritus pulmalaat.

5Üritus oli korraldatud Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi poolt ning kandis pealkirja “Pulmalaat: pakulõhkumisest titemähkimiseni”. Oma müügilaudade ja infoväljapanekutega olid kohale tulnud Tartumaa kultuuri- ja käsitööseltside esindused, kes pakkusid müügiks oma näputööd ning jagasid infot seltsitegevuse kohta. Tartumaa valdade kultuuriseltsid etendasid nelja tunni jooksul pulmamängu, mis tõi publikuni pulmakombeid läbi erinevate aegade. Päevajuhtidena vedasid pulmalaata Astrid Hallik ja Ants Johanson, avasõnad lausus Tartu maavanem Reno Laidre.

4Päevale tegid jooksupolkaga hoogsa alguse Treffneri gümnaasiumi rahvatantsijad. Polka- ja valsilugudega lõid meeleolu rahvamuusikaringi Kaval Käsi väikesed kandlemängijad Eva Väljaotsa juhendamisel. Nime kaotamise kombestikust andis ülevaate Luunja Aidateater. Reola kultuurimaja etteaste rääkis loo saaja (ehk siis peiu) sissesõidust ja väraval laulmisest, Vilde teater aga etendas mõrsja otsimise, väljatoomise ja mõistatamise loo. Võnnu kultuurimaja tõi pulmakombestikust vaatajate ette tanutamise ja põlletamise rituaali.

7Laeva kultuurimaja oli kohale toimetanud peiupoisi rammukatsumise ülesande jaoks suured puupakud, et anda vabatahtlikele võimalus kogeda pakulõhkumises peiupoisi saatust. Kambja Püünelinnu teatri eestvedamisel prooviti pruutpaari valmisolekut pere loomiseks titemähkimise teel. Oma kogemustepagasit jagasid publikuga hinnatud pulmaisad Kaarel Tuvike ja Anti Einpaul.

2Pulmalaadalisi kutsusid tantsu lööma Väägvere külakapell ja rahvamuusika ansambel Siller, kuid publikust “pulmarahvas” eelistas jääda kuulajaks.

Seeder: saime põllumeestele väga hea tulemuse

Helir-Valdor Seeder. Foto: Vikipeedia

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Euroopa Liidu ülemkogul sõlmitud eelarvekokkulepet kommenteerides, et Eesti saavutas parima võimaliku lahenduse.

„Jõudmine 196 euro tasemeni hektarilt oli tänastes tingimustes kindlasti parim võimalik lahendus,” ütles Seeder. “2014. aasta toetuste vähenemine on meil võimalik katta maaelu arengu vahendite arvelt, kuhu Eesti sai algse pakkumisega võrreldes juurde 50,7 miljonit eurot.”

Maaelu arengukava osas võib Seederi sõnul tulemust pidada laiemat eelarvekonteksti arvestades igati positiivseks. „Olukorras, kus kogu Euroopa Liidu eelarvet vähendati eelmise perioodiga võrreldes 33 miljardi euro võrra, on MAKi vahendite säilitamine peaaegu senises mahus, väga hea tulemus,“ rääkis Seeder.

Seederi sõnul on kokku ligi 40-protsendilise Euroopa Liidu vahendite tõusu taga diplomaatide, ametnike ja põllumeeste ühine tegutsemine. „Tulemus on oluliselt parem, kui ta oli sel perioodil ja ka võrreldes sellega, mida Euroopa Komisjon algselt pakkus. Selle taga on kaks aastat kestnud poliitikute, diplomaatide ja ametnike pidev selgitustöö teistele liikmesriikidele ja põllumeeste aktiivne toetus, “ ütles Seeder.

Ülemkogul täna heaks kiidetud eelarve kohaselt saab Eesti Euroopa Liidust aastatel 2014–2020 põllumajandustoetusteks kokku üle 1,73 miljardi euro, mis on ligi 500 miljoni võrra enam kui eelmisel perioodil. Põllumajandustoetuste kasv on ka kõigist valdkondadest suurim.

Perioodil 2007–2013 sai Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetusteks ligi 1,23 miljardit eurot, millest ca 500 miljonit eurot läks otsetoetusteks ning 723,7 miljonit eurot maaelu arengukava meetmetele.

II Tartu Teatemaratoni esikoht võeti kindla eduga

Foto: Tarmo Haud

Tiheda lumesaju saatel toimunud 2. Tartu Teatemaratonil ületas finišijoone esimesena AIROK Team meeskondliku ajaga 2:39:27. Eelmise aasta võidumeeskond SK Biathlon/Squeezy Team pidi seekord leppima teise kohaga ajaga 2:46:24. Kolmandale positsioonile sõitis meeskond CFC Spordiklubi ajaga 2:51:16.

„Väga hea tunne on!“ ütles võitja meeskonna ankrumees Avo Sambla vahetult pärast finišit. „Teised mehed tegid põhitöö ära, minule jäi ainult võidu fikseerimine,“ sõnas Sambla. Sambla sõnul tuli meeskond starti võidumõtetega ning suurimaks konkurendiks peeti eelmise aasta esikoha meeskonda SK Biathloni.

Sellel aastal teiseks tulnud SK Biathlon/Squeezy Team tuli starti küll võitu kaitsma, kuid teise koha tulemuse pärast pettumust ei tuntud. „Andsime endast maksimumi. Lõpus oleks tahtnud koos konkurendiga finišijoonel olla, aga andsin endast maksimumi,“ rääkis meeskonna ankrumees Martten Kaldvee. Teatemaratoni kohta sõnab Kaldvee: „Teatemaraton on tore kollektiivne üritus ja loob hea kambavaimu. Kui saab sõpradega koos metsa vahele tulla, on mõnus, mida veel siis pühapäeval teha,“ lisas Kaldvee.

Kolmanda koha ankrumees Alvar Andres Virkus CFC Spordiklubist sõnas, et meeskonna plaan oli täna kindlasti esikolmikusse sõita. „Selle eesmärgi me ka täitsime ja tunne on hea! Meeskonnatöö oli täna väga hea, kõik suutsid mõnuga sõita,“ rääkis Virkus finišijärgselt.

AIROK Team: Morten Priks, Eeri Vahtra, Janari Rajas, Avo Sambla.
SK Biathlon/ Squeezy Team: Karel Kulbin, Priit Viks, Virgo Karu, Martten Kaldvee.
CFC Spordiklubi: Karli Veelain, Siim Vinter, Kaspar Vaher, Alvar Andres Virkus.

Jooksvad mitteametlikud tulemused!

Kokku läks täna teatemaratoni starti 155 meeskonda, kellest enamik on praegu veel rajal. Tartu Maratoni peaproov ühes teatemaratoni, avatud raja sõitude ja Tervis Plussi 12. Tartu Maratoni Naistesõiduga kestab täie hooga.

42. Tartu Maraton toimub juba täpselt nädala pärast, 17. veebruaril.