Järva maavalitsus võtab programmi „Teater maale“ raames vastu toetuse taotlusi teatrietenduste korraldamiseks maakonnas ja külastusgruppide lavastuse statsionaari viimiseks. Käesolevaks aastaks on Järva maakonnale määratud toetussumma 5750 eurot.
Haridus-ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Elve Sarap (pildil) ütles, et 2012. aastal oli toetussummaks 5655 eurot ja sellest kasutati ära ca 85 protsenti. Suurema osa toetusest said koolid õpilaste viimiseks statsionaaris toimuvatele etendustele. Seda võimalust kasutasid üheksa maakonna kooli. Teatrietenduste korraldamiseks kohtadel kasutasid toetusevõimalust viis kultuuriasutust ja mõned külaseltsid. Sarapi sõnul on toetusi taotlusi võimalik esitada aastaringselt. Käesoleval aastal on laekunud juba kaheksa taotlust. „Tegevuste kirjeldus toetuse taotlemiseks on üksikasjaliselt kirjas Rahvakultuuri Keskuse koduleheküljel, aga alati võib maavalitsusest nõu küsida,” lisas Sarap.
Programmi „Teater maale” eesmärk on parandada professionaalse teatrikunsti kättesaadavust Eesti maaregioonides. Alates 2012. aastast rakendab programmi Rahvakultuuri Keskus.










Muusikasõprade Selts esitleb:
KOKKUKUKKUMINE on sõpruskondlikust köögipõhisest rõõmsast koosmusitseerimisest alguse saanud koosseis, kus väga oskuslik pillivaldamine kohtub spontaansete oma-laulude ja oma-viisidega. Seda algset kokkumängu-üllatust loodame lavale kaasa tuua.
Üritus oli korraldatud Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi poolt ning kandis pealkirja “Pulmalaat: pakulõhkumisest titemähkimiseni”. Oma müügilaudade ja infoväljapanekutega olid kohale tulnud Tartumaa kultuuri- ja käsitööseltside esindused, kes pakkusid müügiks oma näputööd ning jagasid infot seltsitegevuse kohta. Tartumaa valdade kultuuriseltsid etendasid nelja tunni jooksul pulmamängu, mis tõi publikuni pulmakombeid läbi erinevate aegade. Päevajuhtidena vedasid pulmalaata Astrid Hallik ja Ants Johanson, avasõnad lausus Tartu maavanem Reno Laidre.
Päevale tegid jooksupolkaga hoogsa alguse Treffneri gümnaasiumi rahvatantsijad. Polka- ja valsilugudega lõid meeleolu rahvamuusikaringi Kaval Käsi väikesed kandlemängijad Eva Väljaotsa juhendamisel. Nime kaotamise kombestikust andis ülevaate Luunja Aidateater. Reola kultuurimaja etteaste rääkis loo saaja (ehk siis peiu) sissesõidust ja väraval laulmisest, Vilde teater aga etendas mõrsja otsimise, väljatoomise ja mõistatamise loo. Võnnu kultuurimaja tõi pulmakombestikust vaatajate ette tanutamise ja põlletamise rituaali.
Laeva kultuurimaja oli kohale toimetanud peiupoisi rammukatsumise ülesande jaoks suured puupakud, et anda vabatahtlikele võimalus kogeda pakulõhkumises peiupoisi saatust. Kambja Püünelinnu teatri eestvedamisel prooviti pruutpaari valmisolekut pere loomiseks titemähkimise teel. Oma kogemustepagasit jagasid publikuga hinnatud pulmaisad Kaarel Tuvike ja Anti Einpaul.
Pulmalaadalisi kutsusid tantsu lööma Väägvere külakapell ja rahvamuusika ansambel Siller, kuid publikust “pulmarahvas” eelistas jääda kuulajaks.
