Külauudised

Toimus sporthobuste takistussõidu võistluspäev “Vao karikas 2013”

Pildil Piret Ervald ja Ice de Wiqui. Autor: Ulvi Mehiste.

Laupäeval, 20. juulil toimus sporthobuste takistussõidu võistluspäev “Vao karikas 2013”.

MTÜ Vao Ratsaklubi korraldas juba teist korda ilusa spordisündmuse. Kohale olid sõitnud paljude Eesti tallide meeskonnad oma särtsakate suksude ja rõõmsameelsete ratsanikega. Registreeritud oli üle 80 stardi.

Osalejaid küsitledes sain kuulda kiidusõnu korraldajatele, kuna võistlus oli ladus ja kulges viperusteta. Märgiti ka seda, et harjutusplatsi pind oli parem – kõvem, kui eelmisel aastal, ning võistlushobuseid oli võimalik nüüdseks valmis ehitatud talli boksidesse paigutada, kus neil oma etteastet oli mõnusam oodata.

Vestlusest mootorrattal kohale vuranud Karksi-Nuiast pärit inimestega, sain teada, et nad võtsid sõidu Lääne-Virumaale Vaosse spetsiaalselt ette, kuna on varem ratsaspordiga tegelenud ja tunnevad jätkuvalt huvi oma lemmikspordiala vastu.

Pildil Risto Märtsin ja Sir Popey. Autor: Ulvi Mehiste.

Aadi Pärtel, Erni Nebel ja Harri Õnnemäe, “vana kooli” ratsapordi mehed, meenutasid, et Vaos kuuekümnendate lõpul ja seitsmekümnendate algul toimunud võistlused algasid päev enne ja lõppesid päev peale võistlusi. Lõbusa huumoriga meenutati võistlusjärgset pidu, mil Vao viinaköögi teisele korrusele, kus asus sel ajal sovhoosi söökla, sai kohaliku krutskimehe poolt hobune üles toodud. Tuli appi võtta kogu seltskonna tarkus ja kavalused, kuni hobu sealt lõpuks tervena alla tagasi sai meelitatud.

Vanast Vao tallist oli neil hästi meeles, et selle vahekäigu põrand oli alati puhta heleda saepuruga paksult kaetud. Põhjuseks oli mõisaaegne munakivisillutis, mis hobuste jalgu võinuks lõhkuda. Praegu ehivad need ajaloolised munakivid talli ees olevate kaarte tagust põrandat.

Võistlused võitis põhisõidus, 130 cm takistussõidus Kairi Dräbtsinskaja hohobusel Peron Viljandimaa RSK-st. 7-aastane täkk Peron on legendaarse Palladiumi otsene järeltulija.

120 cm parkuuri läbis puhtalt kõige kiiremini Catlin Vatsel hobusel Catwoman XS Gunnar Klettenbergi Ratsaspordiklubist GKG.

Päeva suurima skoori tegi Piret Ervald, kes tõi kodutalli 110 cm võistluse esikoha hobusel Ice de Wiqui, II koha 100 cm sõidus samal hobusel ning III koha 100 cm takistussõidus hobusel Eternal.

100 cm takistusõidu parim oli Risto Märtson Ruila Talli Ratsaklubist hobusega Sir Popey.

Vao Ratsaklubi tänab siiralt kõiki sponsoreid, toetajaid, abilisi, võistlejaid, pealtvaatajaid ja ilusat ilma.

Nagu ütles üks võistlustest osa võtnu Pärnumaa parimast ratsabaasist Seljametsa Tallidest: “Selliseid ilusaid sündmusi on Eestimaale rohkem vaja!”

Ulvi Mehiste

Pärnumaal anti kätte Carl Robert Jakobsoni preemiad

20. juulil kuulutati C. R. Jakobsoni talumuuseumis välja tänavused Jakobsoni preemia laureaadid. Pärnumaa parimaks põllumeheks pärjati Peeter Aassalu ning haridus- ja kultuuritegelaseks Pärnu-Jaagupi Muusikakooli direktor Elena Mägi.

“C. R. Jakobsoni preemiaga püüame väärtustada Pärnumaa põllumeeste ning haridus- ja kultuuritegelaste tööd, kes on andnud suure panuse oma valdkonna ning üldisemalt kogu Pärnumaa elu edendamisse. Tänavu anname preemiad välja juba 25. korda,” rääkis C. R. Jakobsoni muuseumi direktor Monika Jõemaa.

Pärnumaa 2013. aasta parima põllumehe tiitel omistati Are valla Tabria küla Uida talu peremehele Peeter Aassalule. “Uida talu on eesrindlik piimandustalu, kus peetakse üle saja lüpsilehma. Samuti on peremees aktiivne kohaliku elu edendaja,” ütles Monika Jõemaa.

Parima haridus- ja kultuuritöötaja tiitli sai Pärnu-Jaagupi Muusikakooli direktor Elena Mägi, kelle juhtimisel on kooli arengus toimunud suur edasiminek. “Lisaks on Elena Mägi kohaliku kultuuri eestvedaja ja korraldab muuhulgas valla puhkpillifestivali,” lisas Jõemaa.

Ajalehe Pärnu Postimees maaelu väärtustava ja piirkonda edendava ettevõtja eripreemia läks Koonga valla Rabavere küla Tänavaotsa talu perenaisele ja Lõpe lubi juhataja Kristel Rohumägile.

Preemiad annab välja C. R. Jakobsoni Sihtasutus koostöös Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga ja Pärnu Maavalitsusega. Esimesed Jakobsoni preemia laureaadid kuulutati välja 1989. aastal.

Elleri Muusikakooli klassikalise kitarri õpilased rahvusvahelisel kitarrikonkursil edukad

Elleri Muusikakoolil on rõõm teatada, et Tallinna rahvusvaheline kitarrikonkurss oli koolile edukas. Laureaatide hulka jõudsid Elleri Muusikakooli õpilased Priit Peterson (II koht 13-15-aastaste vanuserühmas) ja Saskia Kiting (III koht 16-19-aastaste vanuserühmas). Lisaks sai Priit Peterson eripreemia kohustusliku teose ettekandmise eest.

Konkursi grand prix´d ja esikohad läksid Soome, Lõuna-Korea, Venemaa ja Poola mängijatele.

Saskia ja Priidu õpetaja Peep Peterson nimetas tulemust suurepäraseks: „Konkursi tase oli korralik, konkureerisime paljude riikidega: Venemaa, Poola, Soome, Läti, Leedu, Korea.“

Konkursi info!

Rahvuskultuuri teemakuud Vene talus

Vene talu viib läbi projekti “Rahvuskultuuri teemakuud Vene talus”. Projekti raames korraldatakse ühisnäitus, kuhu oodatakse eraisikute või organistasioonide eksponaate (samovarid, matrjoškad, hohloma esemed ja Pavlovski Posadi rätid) koos nende saamis- ja kasutuslooga. Oktoobri alguses toimub Kihlepa rahvamajas kontsert-tänuüritus, kus iga väljapanekust osaleja saab ka väikese kingituse ühisettevõtmise mälestuseks. Ühisväljapanekul osalemiseks palume võtta ühendust Vene talu noorperenaise Veronika Meibaumiga (veronika@venetalu.ee või 5595 8038).

Projekti raames toimub juulis veel järgmine üritus:

27. juulil algusega kell 13 toimub Steineri aias (Pärnu linnas) meistriklass “Vanade tarbeesemete dekoreerimine hohloma stiilis” Vaas&Vaas kunstnike juhendamisel. Dekoreeritav ese (näiteks vana lõikelaud, rehavars, puust lusikas vms) peab osalejal endal kaasas olema. Esemed, mida meistriklassi käigus dekoreeritakse, pannakse välja projekti raames läbiviidavale ühisnäitusele. Hiljem saab omanik selle tagasi.

Meistriklassist osavõtmine on tasuta, kuid kuna kuna kohtade arv on piiratud, siis on vajalik eelregistreerimine (veronika@venetalu.ee).

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Projekti toetab Kultuurkapital.

Vaata plakatit! (.pdf)

Nädala foto

Nädala pilt (22.07.2013)
Uued pehmed ja karvased meie niitudel. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee

Jakobsoni muuseum tähistab juubelit konverentsiga

Täna, 20. juulil tähistab Kurgjal asuv Carl Robert Jakobsoni talumuuseum oma 65. sünnipäeva konverentsiga. Välja antakse ka tänavused Jakobsoni preemiad.
„Konverents keskendub Carl Robert Jakobsoni panusele Eesti põllumajanduse arendamisel ja küsimusele, kuidas tänased põllumehed saaksid Jakobsonist eeskuju võtta,“ ütles Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi direktor Monika Jõemaa. „Muidugi oli Jakobson väga mitmekülgne inimene ja paljudes eluvaldkondades oleks temalt õppida.“
Konverentsil antakse 25. korda üle ka C. R. Jakobsoni preemiad Pärnumaa parimale põllumehele ja haridus- ning kultuuritöötajale. Preemiad antakse välja koostöös Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga ja Pärnu Maavalitsusega. Muuseumi juubeliüritused jätkuvad 31. augustil, kui Kurgjal toimub 20. talupäev.
C.R. Jakobsoni muuseum avati Pärnumaal Kurgjal 3. septembril 1948, see koondab Carl Robert Jakobsoni pärandit ja tutvustab Eesti talukultuuri. Ainsa Eesti muuseumina toimib see ka tegutseva taluna, kus haritakse põldu, peetakse eesti maakarja lehmi, hobuseid, lambaid, kanu, kalkuneid ja küülikuid.

Sännas on augustis õpirännak

22.-25. augustil toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas inspireeriv rahvusvaheline koolitus “Tark kaasamine praktikas”,kus osalejatel on võimalus kogeda ühiselt loodud koosõppimise ruumi, kogeda ja harjutada erinevaid kaasavaid meetodeid ning praktikaid, seal hulgas ring, avatud ruum, maailmakohvik, ideeturg, U-teooria, kaordilised sammud.

Sellel teekonnal toetavad osalejaidvaldkonna parimad koolitajad-praktikud Kanadast, Taanist, Rootsist, Inglismaalt ja Eestist.

Lisainfo: www.kaasamine.ee

Kreutzwaldi auks peetakse Võrus konverents

1. augustil toimub Võrus Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis Kreutzwaldi 31 “Lauluisa aia raamatukogu”. Päevajuht on majaperemees Kreutzwald Arthur Ruusmaa isikus. Üritus on tasuta.

Ürituse kava:

10.00 Avasõnad

10.10 Võru Linnavalitsuse tervitus – Jüri Kaver.

10.20 Kreutzwald kõnetab ka täna… Ammutame vanadest aegadest – Enn Tupp.

10.45 Õied sinule – Ilmar Vananurm.

11.00 Lugemisprogrammist “Raamatuga suvesse” osavõtjate tunnustamine. Väljaande “Kirjatsurad ja päevapiltnikud vanas Võrus” esitlus.

11.15 Kreutzwaldi ravimtaimesoovitused ja nende vastuvõtt talurahva hulgas Taimeteede degusteerimine – Renata Sõukand.

12.45 Õied sinule – Ilmar Vananurm. Viktoriini “Kreutzwaldi maailm” võitjate autasustamine.

14.00 “Ennemuistsed jutud” – Miksteatri etendus. ASi TEA Kirjastus raamatute müük-

Toetavad Võru Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp, Eesti Hoiuraamatukogu.

Liivi lahel avatakse augustis räimepüük

Alates 1. augustist on taas lubatud räimepüük Liivi lahel Pärnu maakonna (sh Kihnu ja Manija saarte) kaluri kalapüügiloa alusel. Käskkirjaga avatakse räimepüük ICES alarajoonis 28-1 Pärnu maakonna kaluri kalapüügiloa alusel perioodil 1. august kuni 31. detsember 2013. Keelatuks jääb räimepüük kastmõrdadega.

Pärnu maakonna kutselised kalurid on tänavu püüdnud 5664,1 tonni räime ehk 94,7% maakonnale kehtestatud aastasest lubatud räimesaagist. Seega on vaba püügivõimalust Pärnu maakonna aastase lubatud saagi arvelt veel 315,5 tonni.

Metsaseaduse muudatused said valitsuselt heakskiidu

Valitsus kiitis heaks metsaseaduse muudatused, millega suurendatakse läbipaistvust metsas toimuva üle, tõhustatakse järelevalvet ja vähendatakse väikemetsa omanikelt nõutavat tarbetut bürokraatiat.

“Kõige kiiremini nähtav muudatus on see, et metsaregistris muutub kogu inventeeritud mets kõigile jälgitavaks. Näiteks saab metsaregistrist muudatuste jõustumise järel vaadata, kus asuvad majandatavad metsad ja millal tuleb metsa uuendama hakata,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. “Lisaks antakse omavalitsustele õigus seada elamute vahetus läheduses asuva metsa raiumisele piiranguid, et elumajad ei jääks naabruses asuva metsa raiumise tõttu müra, tuule või õhusaaste eest kaitseta.”

Harvendus- ja uuendusraie tegemisel peab metsaomanik seaduse jõustumise järel nähtavale kohale panema teabetahvli metsaomaniku, raietööde alustamise ja lõpetamise aja ning raietööde teostaja infoga. Sellise teabe avalikustamine raiutava metsatüki servas võimaldab vajadusel koheselt teada anda, kui midagi on valesti, aga annab ka infot selle kohta, kes parasjagu metsa teeb ja millal tööd peavad valmis olema.

Keskkonnaamet saab edaspidi õiguse mis tahes ajal metsa uuendamist kontrollida. Kui seni on Keskkonnaametil see võimalus vaid metsaomaniku tellimuse alusel, siis edaspidi on see õigus ka tavapäraste kontrollitoimingute käigus. Loe edasi: Metsaseaduse muudatused said valitsuselt heakskiidu

Kassitoomel saab nautida klassikalist muusikat

28 juulil etendub Tartus Kassitoome orus Vanemuise teatri suvekontsert, kus kõlavad kaunid ooperiaariad ja avamängud.

Kontserdil kõlab Tšaikovski, Rossini, Mozarti, Offenbachi, Straussi ja Kàlmàni muusika. Solistideks on Pirjo Püvi, Karmen Puis, Merle Jalakas, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul.

Vanemuise teater taastas sümfooniaorkestri suvekontsertide traditsiooni 2010. aastal. Linnarahvas saab kaunis Kassitoome orus kaunist klassikalist muusikat nautida tasuta. Suvekontserdi tarbeks ehitatakse Kassitoome orgu suur lava. Teater soovitab kontserdile tulijatel kaasa võtta sobiva istumisaluse, et ennast Kassitoome nõlvadel mugavalt tunda. Publik on oodatud alates kella poole seitsmest.

KIKi keskkonnaprogrammi teine taotlusvoor on avatud

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas selle aasta teise taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotlemine käib läbi elektroonilise infosüsteemi KIKAS ning taotluste esitamise tähtaeg on 15. august 2013.

Eesti keskkonnatasudest rahastatavast keskkonnaprogrammist toetatakse projekte kümnes valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhukaitse, merekeskkond ja keskkonnateadlikkus. Täpsem info taotlemise võimaluste kohta siin.

KIKi keskkonnaprogrammi 2013. aasta esimesest voorust sai toetust üle pooletuhande projekti, kus keskkonnaprojektidesse investeeritakse kokku üle 20 miljoni euro. Rahastatakse projekte kõigist kümnest valdkonnast. Kõige rohkem projektitaotlusi toetati keskkonnateadlikkuse ja looduskaitse programmist ning suurimad rahastused läksid veemajandusse ja atmosfääriõhu kaitsesse. Vaata varasemalt toetatud projekte.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist kolmeteistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.

Ökofestival kutsub loodusesõpru Põlvamaale

16.-18. augustil toimuv ökofestival “Rohelisem elu” kutsub rohemeelseid ja rohenäppe sel aastal nii loodusretkedele Põlvamaa metsadesse kui osa saama kaunite koduaedade lummusest.

Ökofestivali eesmärgiks on tutvustada keskkonda säästvaid tegutsemise viise ning Põlvamaa puhast loodust ja traditsioonilist elulaadi.

Ökofestivali programmis on kümmekond erinevat töötuba ja retke – näiteks saab Mooste Ämblikumajas õppida vanadest villastest esemetest midagi uut tegema ja tutvuda taaskasutuse võimalustega Taaskasutuskoja kirbuturul. Seenesõpru ootame seeneretkele ja seeni valmistama Kopli Talukööki. Loodusesse kutsume huvilisi nii päikesetõusul kui päikeseloojangul, mil toimuvad jahiteemalised õpiretked Ilumetsa kandis. Toreda väljasõidu viib Ökofestivali raames läbi MTÜ Ilumetsa Rongipeatuse Sõbrad, kes kutsub rahvast kõigepealt keskkonnasõbralikule rongisõidule ning viib nad seejärel rabaretkele ja ökotalu külastama. Mõtlemapanevaid teemasid käsitletakse Metsakinos ja Lõkkeloengul Neitsijärve Loovusaidas. Külalised on oodatud kahte Põlvamaa kaunisse koduaeda ning Veriora püramiidi juurde. Aknalaua aianduse ja metsakorilase ABC-ga on võimalik tutvuda Maanteemuuseumis, kus toimub ka eriprogramm Roheline Tee. Loe edasi: Ökofestival kutsub loodusesõpru Põlvamaale

Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon viis aprillis ja mais Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ning Valgamaal läbi töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutusele suunatud sihtkontrolli.

Kuna viimasel ajal on sagenenud tööõnnetused, mis on seotud töövahendite seadistamise, hoolduse, puhastamise ja remondiga, oli kontrolli eesmärgiks suunata tööandjate tähelepanu hooldustööde ohutule läbiviimisele ning selgitada välja nende tööde läbiviimise hetkeseis ettevõtetes.

Sihtkontrolli käigus külastati kokku 50 ettevõtet. Tartu linnas kontrolliti 16 ettevõtet, Tartumaal 14, Viljandimaal 5, Jõgevamaal 5, Põlvamaal 4, Võrumaal 3 ja Valgamaal 3 ettevõtet.

Rikkumisi ei leitud vaid kahes ettevõttes. Kokku pandi ettekirjutustesse kirja 119 rikkumist.

Enamlevinud rikkumistena toob Lõuna inspektsiooni tööinspektor Raivo Otti välja puudusi ohutusjuhendite ja riskianalüüside koostamisel. 21 ettevõttes ei sisaldanud ohutusjuhendid konkreetse seadme kasutus-hooldusjuhendis toodud nõudeid ja 18 ettevõtte riskianalüüsis ei olnud hooldus- ja remonttööde riske käsitletud. Puudusi esines ka hoolduspersonali ja juhendajate väljaõppe organiseerimise osas ning surve- ja tõsteseadmete ning liikurmasinate hooldust teostavatele töötajatele eriväljaõppe korraldamise osas. Mitmes ettevõttes ei ole tööandja teinud kõike selleks, et töövahendeid hoitaks sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Samuti pole alati korraldatud töövahendite kontrollimist enne töövahendi kasutuselevõttu, perioodiliselt töö ajal või pärast tööõnnetust. Loe edasi: Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Kesselaiul harjutati metsatulekahjule reageerimist

Eile toimus Muhu vallas Kesselaiul metsatulekahju õppus, mille peaeesmärk oli hinnata valmisolekut reageerida metsa- ja maastikutulekahjudele väikesaartele, kirjutas Läänemaa uudisteportaal.

Õppuse korraldajate hinnangul õnnestus õppus hästi ning peamine mure – varustuse saarele toomine sujus suuremate tõrgeteta. Samuti toimis ladusalt erinevate õppusele reageerijate koostöö.

Õppuse legendi kohaselt puhkes Kesselaiul metsa ja maastikutulekahju hommikul kell 9.20. Hinnanguliselt põles mets 1,5 hektari ulatuses ning tulekahju levis saarevahi maja poole. Vigastada oli saanud ka 2 turisti, kellel olid põletushaavad näol ja kehal. Kannatanud viidi saarelt ära Politsei- ja Piirivalveameti alusega PVL-112 „Valve“.

Sündmusele reageerisid päästjad Orissaare ja Lihula komandodest, Haapsalu töölaev, Politsei- ja Piirivalveameti alus PVL-12 „Valve“, Muhu ja Virtsu vabatahtlike merepääste rühmad. Voolikute vedamisel ja kokkukorjamisel kasutati lisaks mandrilt toodud ATV-d.

Sügiseks valmib Kesselaiul ka päästepunkt, mille varustuse hulka kuulub samuti metsatulekahju kustutamise vahendeid. Kesselaiu päästepunkt valmib EAS väikesaarte meetme rahastuse, kohalike hea tahte ning Päästeameti ja vallavalitsuse toel. Projekti kogumaksumus on 75 200 eurot, millest rahastatakse nii hoone rajamist kui ka varustuse soetamist. Omafinantseering on 13 000 ja selle osa katab Päästeamet.

Kesselaid on 1,7 ruutkilomeetrise pindalaga laid Muhu vallas, mandri ja Muhu saare vahel.

Fotogaleriid õppusest näeb siit.

Tartu hansapäevad kutsuvad üles linna nuusutama

Sel nädalavahetusel, 19.-21. juulil toimuvad 18. Tartu hansapäevad pööravad tähelepanu lõhnadele ning kutsuvad inimesi üles neid märkama, avatud lõhnameelega ringi käima ja ümbritsevaid aroome teadvustama.

Hansapäevade kava sisaldab mitmeid lõhnateemalisi õpitube ja mänge, aga mõistagi levib köögiakendest, hoovidest ja ventilatsioonitorudest kõikvõimalike toitude-jookide lõhnu.

Lõhnavate Tartu hansapäevade projektijuht Ants Johanson ütleb, et kuigi lõhnad me ümber on alati kaasaegsed, siin-ja-praegu nähtus, on see aisting üks kõige kiiremaid ajalüliteid, tuues meile kõige tugevamalt meelde kunagisi, juba unustatud tundeid, mälestusi ja inimesi. „Tartu hansapäevadel püüame tuua külastajateni ka seda, kuidas võis linn lõhnata sadu aastaid tagasi,” kirjeldab Johanson.

Seekordsetel hansapäevadel on võimalik külastada Jaanilinna, Teaduslinna, Kunstilinna, Lastelinna, Raualinna ning Keskaeda. Loe edasi: Tartu hansapäevad kutsuvad üles linna nuusutama

Joogafestival – pidu kehale ja hingele

Esimesest joogafestivalist Haapsalus võttis mullu osa ligi tuhat inimest. Foto: MTÜ Joogafestival

Juba sel nädalavahetusel 20.-21. juulil leiab Haapsalus aset järjekorras teine Joogafestival, mis täidab linna tuhandete keha ja hinge eest hoolt kandvate joogaharrastajate ja huvilistega.

Lisaks joogaprogrammile toimub festivalialast väljaspool bazaar, kus saavad tervisekaupadega tutvuda ka festivalipassi mitte soetanud uudistajad.

Joogafestival, mis tituleerib end hingepeoks, keskendub lisaks erinevate joogastiilide harrastamisele ka kõige hea ja parema kogemisele, mis ka trennivälisel ajal naudingut pakub. Lisaks töötubadele toimub mitmeid meelelahutusüritusi ning mitmekülgne bazaar, kust võib leida kõiksugu kauplejaid. Lettidel on sobivat kaupa nii jooga harrastajaile kui ka puhast naudingut neile, kelle eesmärk on hoida oma keha ja hing puhtana.

Esindatud on paljud tunnustatud väljamaised tervise- ja joogatooted ning eksootilist käsitööd pakkuvad ettevõtted. Kehakinnituseks saab nautida ehedat idamaist hingega toitu. Tasakaaluks kauplevad bazaaril kodumaise mahekaubaga Sepa mahetalu ja Loodusvägi; viimane esitleb Joogafestivalil oma värsket Eestimaist toortoidusarja, mis pakub rikkalikku täiendust teadliku toituja menüüsse. Erimaitseliste toornäkside põhikomponendid on pärit kohalikelt mahetalunikelt ning valmivad Viljandimaal, Pollis. Bazaar on avatud ka neile, kes festivalipassi ei ole söendanud soetada – niisiis on kõik huvilised oodatud kauplejate toodetega tutvuma. Festivalialal saavad külastajad muuhulgas teada, mida tähendab roheline ehk ökojooga ning kuidas toituda toortoidust.

Sel nädalavahetusel jagub Haapsalus tegevust ja uusi elamusi nii joogahuvilisele kui linnas uitavatele uudishimulikele. Rohkem infot leiab siit.

Peipsi pealinnas avati National Geographicu kollane aken

Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige Mati Kepp, Mustvee kooliõpilane Avely Tamm, Mustvee linnapea Max Kaur ja linnavolikogu esimees Marianne Kivimurd Tarelkina , kohalik ettevõtja Riina Pajula, Jõgevamaa oostöökoja tegevjuht Aive Tamm ja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev National Geograhpicu akna juures Peipsi rannikul. Foto: erakogu — Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige Mati Kepp, Mustvee kooliõpilane Avely Tamm, Mustvee linnapea Max Kaur ja linnavolikogu esimees Marianne Kivimurd Tarelkina , kohalik ettevõtja Riina Pajula, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm ja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev National Geograhpicu akna juures Peipsi rannikul. Foto: erakogu

13. juulil toimunud Mustvee linna esmamainimise 520. ja linnaõiguste saamise 75. aastapäeva pidustustel oli üheks atraktiivsemaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks ajakirja National Geographicut sümboliseeriva kollase raamiga akna avamine Peipsi järve kaldal.

Mustvee National Geographicu logo kujulise akna projektijuht, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm toonitas avatseremoonial tähise asukoha tähtsust.

“Ainuüksi Peipsi järvistu suurim osa Suurjärv on Euroopa suuruselt neljas või viies järv. See järv toob leiva lauale, pakub vabaajaveetmise võimalusi, on nii tervisekeskus, võimalus mitmete elukutsete jaoks kui ka ellujäämiskursus. Mööda Peipsit kulgeb ka Euroopa Liidu idapiir. Elu kahe maailma piiril tutvustabki tänavu suvel alanud Lõuna-Eesti LEADER-tegevusgruppide poolt algatatud koostöös National Geograpicu ajakirjag, Peipsimaa Turismi ja Tartu, Valga ning Mustvee linnaga koos edasi arendatud projekt. Projekti käigus paigaldati üle Lõuna-Eesti 21 kollast raami ehk National Geographicu logo kujulist akent: 21 kordumatut vaadet. Nende 21 akna asukohad omakorda valiti välja aga enam kui 100välja pakutud erilise ja omanäolise koha hulgast, ” ütles Tamm.

Tamm nimetas temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutatakse. Nendeks on loodus, kultuur ja ajalugu, tervis ja aktiivne puhkus, innovatsioon väikeettevõtluses, säästvad ja jätkusuutlikud lahendused. “Mustvees asuv raam kannab kõiki neid teemasid, ” märkis Jõgevamaa Koostöökoja juht.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõsev toonitas, et kollaste raamidega aken Peipsi rannikul on ka kahe kultuuri sidujaks: “Peipsimaal on Eesti ja vene kogukonna kultuur, sellega kaasnevad elulaad ja usutraditsioonid sõbralikult põimunud. Peipsimaa märksõnadeks on kurk, sibul ja suitsukala, kuid kahtlemata on siin turistil märksa rohkem avastada ja vaadata. Pärineb ju Peipsimaalt, praegusest Kasepää vallast mitmetes maailma riikides kuulus ikoonimaalija Gavriil Frolov.”

Viktor Svjatõšev märkis, et National Geographicu aken on sümboolseks juubelikingituseks Mustvee linnale ja annab loodetavasti tõukejõudu selleks, et Mustvee sadam kiiremini valmis saaks. “Raha sadama ehitamiseks on olemas,” ütles ta. Maavanem lausus tunnustussõnu Aive Tammele ja kõigile teistele, kelle panuse ja pingutustega Peipsi pealinn ülemaailmselt tuntud ajakirja logo kujulise akna sai.

“Kui sõita mööda Jõhvi-Tartu maanteed Lõuna-Eestisse, on siinne aken esimene, mida külastada. See oleks justkui teekonna algus. Omamoodi põhjavärav Lõuna-Eestisse. Ja need, kes liiguvad just põhjasuunas, neile on siin esimene koht, kus Peipsi järve ääretust näha, kus varbad vette pista ja piiluda silmapiiri taha. Ja miks mitte võtta Lõuna-Eestis nähtu kokku Peipsi vaatega. Selleks tuleb vaid keerata tunnikeseks maanteelt kõrvale. Kui aga reisi teadlikud valikud on inimesed toonud Peipsimaale või Jõgevamaale, siis Peipsi pealinna külastamine on muutunud just ühe põhjuse jagu olulisemaks,” lausus Jõgevamaa Koostöökoja juhataja Aive Tamm.

Projekti “Elu kahe maailma piiril ” algatajad on Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid ja suurpartner National Geographic Eesti. Toetanud on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA Lõuna-Eesti Turism ja Eesti Maaturism.

Jaan Lukas

Lõuna-Eesti on esindatud 19.-21. juulil Vene Hansapäevadel Pihkvas

SA Lõuna-Eesti Turism koordineerib Lõuna-Eesti regiooni ühisesindatust kolmandatel Vene Hansapäevadel Pihkvas. Lõuna-Eesti ühise esindustelgi eesmärgiks on tutvustada Lõuna-Eesti regiooni turismivõimalusi ja kutsuda Hansapäevade külastajaid puhkama Lõuna-Eestisse.

Telk kannab nime “Tartu ja Lõuna-Eesti”, et rõhutada seost teiste Hansalinnadega läbi Lõuna-Eesti keskuse, Tartu. Lõuna-Eesti ühistelgi kõrval on kohe ka AHHAA Teaduskeskuse telk – üheskoos mõjume atraktiivsemalt ja külastajatele kutsuvamalt.

Infomaterjale jagatakse kogu Lõuna-Eesti kohta ning ühtlasi esitletakse esmakordselt Venemaal ka Lõuna-Eesti tegevusgruppide ja National Geographicu ühisprojekti – Lõuna-Eesti avastamist väärt paikasid, mida tutvustatakse läbi kollaste akende marsruudi (http://visitsouthestonia.com/).

Lõuna-Eesti ühistelgis on esindatud:

Peipsimaa Turism MTÜ (Peipsi piirkonna turismivõimalused);
Elva linn (puhkepiirkond ja Tartumaa Tervisespordikeskus);
OÜ Kagureis ja hotell Pesa Põlvas;
Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum;
Haanja vald – Suur Munamägi;
Võrtsjärve SA (Võrtsjärve piirkond ja Kalepurjeka reisid);
Tartu LV ASO ja SA Tartumaa Turism (Tartu linna ja maakonna turismivõimalused);
Maitseelamuste Koda pakub Peipsimaa maitseid ja akordionimängija loob meeleolu;
SA Lõuna-Eesti Turism.

Järgmised Vene Hansapäevad toimuvad Venemaal Kingisepas.

Lisainfot Vene Hansapäevade kohta leiab siit: http://hansarus.org

Lisainfo: Angela Järg, e-post angela@southestonia.ee, tel +372 5178 727, SA Lõuna-Eesti Turism

Harmoonika “soojenduspeod” algavad juba reedel!

Harmoonika pidu 2012. aastal
Foto: Evelin Pindmaa

Põlva linnavalitsus korraldab tänavu 20. juulil Põlva Intsikurmu laululaval juba kolmandat korda Teppo tüüpi lõõtspillile pühendatud pillipidu Harmoonika.

Laupäeva õhtul suurejoonelise lõõtspillikontserdiga päädiv kontsert saab alguse juba eelmisel päeval, 19. juulil, kui erinevates maakonna paikades toimuvad Külaharmoonika peod.

Külaharmoonika pidude eesmärgiks on tutvustada seda kaunikõlalist pilli võimalikult laiale auditooriumile kõige traditsioonilisemas keskkonnas – lastes pillil kõlada kohalikel külapidudel. Külaharmoonika viib lõõtspillimängu kohtadesse, kus inimesed on harjunud koos käima, kuid kuhu pillimängijad väga sageli ei satu.

19. juulil kõlab lõõtspillihääl üheksateistkümnes erinevas paigas.

Näiteks on Mooste Veskiteatri õuel kell 14 algaval Külaharmoonikal võimalus külastada kohalikku suitsusauna, osta samas ka saunavihtasid ja käsitööna valmistatud seepe ja kuulata loengut suitsusaunakommetest. Tund aega varem Pääsnal, Ruusa asulas algaval Külaharmoonikal saadab lõõtspill külla saabunud kaupluseautot ja toob seega argisesse külaellu värve ja kirevust. Orava vallas Kamnitsal, Põlva vallas Kiumas ja Veriora vallas Pahtpääl on Külaharmoonika osa suvistest külapäeva pidustustest, Tilsil, Mikitamäel, Vastse-Kuustes ja paljudes teistes kohtades saab lisaks lõõtsameestele nautida ka kohalike kollektiivide etteasteid.

Kokku üle kolmekümne erinevas vanuses pillimängija.

Lõõtspillidel mängivad nii vanad kui noored, nii mehed kui naised, kokku ligi kolmkümmend pillimängijat. Nende seas on näiteks tunnustatud väärikad lõõtspillivirtuoosid nagu Heino Tartes ja Harri Lindmets, noored andekad Tõrva tütarlapsed Merili Moosus ja Kaile Mumm, äsja Võru Folkloorifestivalil lõõtsade võistumängimisel noorte klassi võitnud Mart Kirotar ning paljud teised armastatud kohalikud pillimehed.

Külaharmoonikad on sissejuhatus järgmisel päeval Põlva Intsikurmus toimuvale pillipeole Harmoonika, mis kutsuti ellu selleks, et elavdada ja laiemalt tutvustada August Teppo-aegset kohalike lõõtspillimeistrite ja -mängijate traditsiooni.

Tänavuse Harmoonika peaesinejaks lisaks lõõtspillimängijatele on Gerli Padar, peo lavastajaks Ain Mäeots. Pidu algab kell 19:00 Põlva Intsikurmu laululaval.

Harmoonika peakorraldajaks on Põlva linn koostöös Põlva muusikakooli ja MTÜ Lõõtspilliseltsiga. Külaharmoonikad on korraldatud koostöös kohalike rahvamajade juhatajate ja Rahvakultuuri Keskusega.

Lisainfo http://www.polva.ee/?id=1864&news_id=1477

Mandala tantsu nädalavahetus Sänna Kultuurimõisas

16.-18. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas Mandala tantsu (Vadžratants) laager.

Laagrit juhendab Alar Kukk, kes on õppinud vadžratantse kahe põhiõpetaja – Adriana dal Borgo ja Prima Mai juhendamisel. 2011. aastal kinnitas dzogtšeni õpetaja Chögyal Namkhai Norbu, kes on nende õpetuste allikaks meie maailmas, tema 1. tasandi vadžratantsude juhendajaks.

Tiibeti budismi – Dzogtšeni — õpetuses tähendab Vadžra meie tegelikku loomust, kõikide nähtumuste tõelist olemust. Vadžratants on oluline heli ja liikumist kasutav meetod meie eksistentsi kolme tasandi – keha, energia ja meele – integreerimiseks sellesse teadmisesse.

Vadžratants on samas väga eriline ja efektiivne praktika meie energia loomuliku seisundi taastamiseks ja kogu meie olemuse tasakaalustamiseks. Kõik huvitatud inimesed võivad teadlikkuse ja austusega lähenedes seda tundma õppida ja nendest hüvedest osa saada.

Kuue vabanemise tantsu tantsivad koos 12 inimest, kuus naist ja kuus meest, suurel viievärvilisel mandalal. Mandala väljendab meie sisemise maailma ja välise maailma vahelist vastavust. Tantsijaid saadavad muusika ja kuue vabanemise helide meloodiline laul.

Vaata: http://www.youtube.com/watch?v=vetbM7bTSmk

Nädalavahetuse tasu (sisaldab kõike) 75 EUR.

Osalemiseks palume registreerida aadressil kultuurimois@kultuuritehas.ee

või telefoni teel +372 5558 8929 (Kadi Noor)

Rohkem infot mandala tantsu laagri kohta leiad Sänna Kultuurimõisa kodulehelt http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/mandala-tants-vadzratants/

Ansambel JÄÄÄÄR 20. juulil Suurel Munamäel

JÄÄÄÄR JA SÕBRAD/ KAUNITE KOHTADE KONTSERDID 10 AASTAT Suurel Munamäel 20. juulil kl 20.00.

Seekord tuleb Jäääre suvetuur teisiti. Iga kontsert saab olema eelmisest erinev, sest iga kord on laval uus külalismuusik. 20. juulil Suurel Munamäel toimuval Jäääre kontserdil on külaliseks Indrek Kalda.

Pileti hind kõigile 12€
Kuni 10 aastased lapsed k.a. saavad kontserdile tasuta

Piletid on müügil Piletilevis ja kohapeal!

Saaremaa merenädalale annab avalöögi The Tall Ships Races hiigelpurjekate saabumine

Extra — Hollandi purjelaev Gulden Leeuw. Foto: Erakogu

Neljandat korda toimuv Saaremaa merenädal tõotab tänavu suurt elamust: iga aastaga vaid hoogu juurde saanud pidustused saavad järgmisel esmaspäeval, 22. juulil võimsa avapaugu, kui Saaremaa süvasadamat ja Roomassaare sadamat väisab suurte purjelaevade regatt The Tall Ships Races 2013, millele järgneb kaks nädalat merelisi sündmusi Saaremaa väikesadamates ning mis lõppevad kirevate Kuressaare merepäevadega 2.-3. augustil.

Igal aastal toimuv The Tall Ships Races jõuab Saare maakonda kutsel – Üks maagiline öö Päikese kodus. Saaremaa sadamaisse jõuavad laevad 22. juulil ning lahkuvad 23. juulil. Saaremaale on oodata ligemale 40 merealust ühtekokku 500 purjetajaga pardal.

Kõikidel Saaremaale tulnud laevadel saab teha ekskursiooni, kolmemastiline, 70-meetrine hollandlane Gulden Leeuw viib soovijad aga meresõidule.

Esmakordselt toimub merenädala raames külastajamäng “Saaremaa avatud sadamad”, mille raames saavad väikesadamate külastajad koguda unikaalseid templeid, et osaleda auhindade loosimisel. Kõigi merenädala sadamate külastanute vahel loositakse välja luksuslik aastavahetuspakett Saaremaal.

Saaremaa merenädal toimub tänavu enam kui kümnes väikesadamas nii Saare- kui Muhumaal. Kahe nädala jooksul toimuvad mitmed sadamapeod, külalistele on avatud erinevad õpitoad ja maaliringid, osaleda saab hülgevaatlusreisidel, kanuumatkal ning tegevusi leidub veelgi.

Merenädala grande finaleks on aga 2.-3. augustil toimuvad ja järjekorras juba 17. Kuressaare merepäevad. Nagu ikka, leiavad end Saaremaale ankrusse heitnud Kuressaare Raiekivi säärelt laada-ala, erinevad folk- ja jazzkontserdid ja hulga tegevusi nii lastele kui täiskasvanuile.

Saaremaa merenädala ja Kuressaare merepäevade täpsema info leiab kodulehelt www.merepaevad.ee.

Lisainfo: Silver Saluri, infojuht, tel 5250 388, e-post silver@saluri.eu, www.merepäevad.ee

Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot…”

Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot. Helevalus jaht häältele ja südamele” etendub 20. juulil kell 13.30 Ostrova festivalil (www.ostrovafestivalid.ee).

Pärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse. Kui 1920. aastate lauluemad pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013. aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks. Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.

Lavastaja Anne Türnpu. Mängivad Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.

Loe lisaks Maalehest: http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/parimusteater-tostatab-seto-kogukonnas-olulisi-teemasid.d?id=66406798

Vaata lisaks Facebookist: https://www.facebook.com/pages/Taarka-P%C3%A4rimusteater/186647088051100

Lisainfo: Helena Kesonen, Taarka Pärimusteatri tegevjuht, taarkateater@setomaa.ee, 5688 4999

Altja luulekuur on avatud sel nädalal reedest pühapäevani

Reedel, 19. juunil kell 17 avatakse kalurikülas Altjal luulekuur. Luulehuviliste kokkutuleku kulminatsiooniks on luuleöö, kus esinevad Andres Ots ja Väino Uibo.

Kava:

Reedel, 19. juulil:
17:00 kogunemine, supp ja majutamine
18:00 tervitusring
19:00 Andres Ots Alliksaare luulest
20:30 Loovusretk mere äärde ja Altja metsadesse, kohtumine kohalikega ja pärimuslood

Laupäeval, 20. juulil
hommikune suplus neemes (vesi on soe!)
9:00 hommikukohv
10:00 Luulekuur
Andres Ots ja Siiri Veensalu (esinemisest ja häälest)
Evelin Tamm ja Elin Ots (loovusest ja kirjutamisest)
13:00 lõuna
14:00 kuur jätkub

19:00 luuleöö Altja neemes ja Toomarahval, esinevad Andres Ots ja Väino Uibo.
Vabalava omaluule lugemiseks, muusika. Luuleöö on kõikidele avatud ja külarahvale tasuta.

Hiljem Toomarahva õues lõke, muusika ja luule hommikuni.

Pühapäeval, 21. juulil
ujumine ja hommikukohv neemes
vestlusring ja teeleasumise lood ja luule

Anna oma tulekust teada tel 5038 911 või tammevelin@gmail.com või Facebooki lehel. Osalustasu 65-100 eurot koos söögi ja majutusega (telgis, aidas, heinalakas), oma söögiga 35-40 eurot. Osalejate arv on piiratud. Luuleööl esinemise soovist palutakse võimalusel ette teatada samadel kontaktidel!