Külauudised

Avatud Ühiskonna Foorum: sõnavabadus ja vihakõne

Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja

Avatud Eesti Fond ootab huvilisi sel neljapäeval, 12. septembril juba 18ndat korda arutlema avatud ühiskonna ees seisvate väljakutsete üle. Tänavu võtame vaatluse alla internetis lokkava vihakõne ja küsime, kas vaenamist on võimalik vähendada ka karistusseadustikku muutmata.

Eesti on võrguvabaduselt maailma esiriik. Need, kes siinset vabadust naudivad ja sellest oma tuluallika on teinud, peavad arutelusid vihakõnest tihtipeale nendevastaseks rünnakuks ning põhiseadusliku põhiõiguse, sõnavabaduse ja vaba eneseväljendusõiguse piiramiseks. Samas pole uudiseks, et siinsetes online-väljaannetes avaldatud kommentaarides lokkab valimatu keelekasutus eelkõige tänu anonüümsusele. “Selle mõju ei ole ehk mõõdetav päevade ja nädalatega, ent pikemas perspektiivis on anonüümsus vähendanud avaliku sõna kvaliteeti, peletades meediast üha enam häid arvajaid,” kommenteeris Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

12. septembril Nordic Hotel Forumis toimuva foorumi peakülaline on Avatud Ühiskonna Fondide Euroopa suuna (OSIFE) juht Jordi Vaquer, kes arutleb olukorra üle koos tuntud kolumnisti Abdul Turay, Eesti Pagulasabi juhataja Kristina Kallase ning ERRi ajakirjaniku Neeme Rauaga.

IT-visionäär ja Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Linnar Viik otsib koos meediaeksperdi Raul Rebasega lahendusi sallivuse suurendamiseks internetis, küsides ka ajalehe Helsingin Sanomat endiselt tegevtoimetajalt Paula Salovaaralt, kuidas suhtuvad vihakõnesse Soome meediaettevõtted ja avalikkus. Loe edasi: Avatud Ühiskonna Foorum: sõnavabadus ja vihakõne

Setomaa noorsootöö juhtimine anti üle Värska vallale

Nädalal lõpus kogunesid Meremäe noored valla noorsootöötaja Sirle Muiste eestvedamisel Obinitsa külakeskuse juurde, et anda edasi Setomaa noorsootöö juhtimine Värska vallale.

Külla olid kutsutud kõikide Setomaa valdade noored, aga ka noored lähiümbrusest Vastseliinast ja Oravalt, kokku üle 30. Kuna noortele meeldib tantsida, siis oli ka meie üritus tantsuline ja liikuv. Võrust esinema kutsutud breiktantsu poisid Arif ja Veiko näitasid oma oskusi ja andsid vägeva show. Hiljem tegid nad noortele töötoa kus igaüks sai trikitama õppida. Peale breikimise õpituba kogunesid noored külakeskuse esisele platsile, et näidata oma loodud tantse. Noored ise jäid üritusega väga rahule ja soovivad, et selliseid piirkonna ühisüritusi oleks ka edaspidi.

Noorted ise arvasid ühisüritusest nii:
“Kõige rohkem meeldis mulle breiktants,” ütles Elisabeth.
“Väga lahe oli, ainult rahvast oleks võinud olla veel rohkem, erinevatest kohtadest. Tantsudega võiks veel kuhugi esinema minna,” arvas Mainer.
“Mulle meeldis väga. Selliseid ühisüritusi võiks rohkem olla,” Lausus Siret.

2012/2013 aastal Setomaa noorsootöö juhtimine Meremäe eestvedamisel oli heaks koostöö aluseks ja ühisplaanide pidamiseks, seega jääb üle piirkonna koostööd edasi arendada. Värska valla noorsootöötaja Tiinu Arund võttis juhtimise rõõmuga üle ja ütles, et mõned ideed tal juba on.

Allikas: Meremäe vald

Tartu tantsuklubi annab teada: Tartus tagasi

Tartu tantsuklubis musitseerimas vasakult Margus Priks, Toomas Ojasaar, Meelis Int ja Ruti Kirikmäe. Foto: Ketriin Antson

Pärast kolmekuulist suvepuhkust on paljud rahvamuusikud ja rahvatantsusõbrad lõpuks Tartus tagasi, mistõttu on paras aeg jätkata kolmapäevaste kokkusaamistega Tiigi seltsimajas. Esimene kogunemine 11. septembril kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).

Tartu tantsuklubisse on seekord kokku kutsutud rahvamuusikud, kellele sobib koosmusitseerimine ja tantsuks mängimine. Teiste hulgas musitseerivad Asso Int (eesti lõõtspill, karmoška), Daniel Kütt (meloodika, karmoška), Elsa Trumm (viiul), Kaisa Kuslapuu (tinavile, torupill), Margus Priks (Hohneri lõõtspill, karmoška), Meelis Int (basskitarr), Ruti Kirikmäe (karmoška), Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill, karmoška) ja Ülo Saaremõts (eesti lõõtspill, karmoška). Mängitakse 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ning võõrsilt.

Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril. Loe edasi: Tartu tantsuklubi annab teada: Tartus tagasi

Luua Metsanduskoolis sisustatakse saeõpetuse klass

Stend saeõpetuse klassis. Foto: Luua Metsanduskool — Stend saeõpetuse klassis. Foto: Luua
Metsanduskool

Luua Metsanduskoolis avatakse teisipäeval, 10. septembril spetsiaalne saeõpetuse klass.

Maailmakuulsa raietehnika tootja STIHL toodete maaletooja Farron Tehnika OÜ sisustab Luua Metsanduskooli saeõpetuse klassi mootorsaagide ja võsalõikajate remondiks ja tehnohooldeks vajalike seadmetega. Kogu tehnika mahub ühele suurele stendile ja lauale. Lisaks saab Luua Metsanduskool ettevõttelt saekettide teritus- ja neetimispingi.

Luua Metsanduskooli metsandusvaldkonna koordinaator Marko Vinni ütles, et saadav tehnika on kooli jaoks suur võit. „Enam ei pea mootorsaage ja võsalõikajaid remonti viima, vaid lihtsamad asjad saab ise ära remontida, samuti saavad õpilased seda vajalike oskuste õppimiseks kasutada,“ rääkis Vinni.

STIHL investeeris klassi ligikaudu 8000 €. Lisaks jagab STIHL ühele Luua Metsanduskooli õpilase stipendiumi 100€ kuus.

Allikas: Eesti Metsaselts

Räpinas tuleb juttu ilma ennustamisest ja kliimamuutustest

Kolmapäeval, 18. septembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.

Ain Kallis tutvustab kuidas ennustada ilma, milliseid vahendeid-näitajaid selleks tänapäeval kasutatakse, kuidas on ilma ennustatud läbi aegade, mida kujutavad endast kliimamuutused, kuivõrd mõjutavad pikemaajalisi kliimamuutusi ja meie igapäevast heitlikku ilma looduslikud protsessid, kuivõrd inimtegevus?

Ain Kallis on Tallinna Tehnikaülikoolis klimatoloogia dotsent ja Eesti keskkonnaagentuuri (endine EMHI) peaspetsialist. Ta on aastaid tegelenud teaduse populariseerimisega avaldades arvukalt artikleid Eesti ajakirjanduses ning on hinnatud esineja raadio- ja telesaadetes.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Allikas: Keskkonnaamet

Leiutajate Külakoolis tulekul kunstituba lastele ja vanematele

Võrumaal Sänna Kultuurimõisas tegutsevas Leiutajate Külakoolis algavad sügisel huviringid, mis on esmajoones mõeldud just lastele vanuses 6-11 aastat. Kolmapäeval, 18. septembril kell 16 alustab tegevust kunstituba lastele ja vanematele Mari Peetsalu käe all.

Kunstituba toimub kolmapäeviti kell 16.00-17.30, kus joonistame, maalime ja meisterdame selleks, et luua maailma enda ümber ilusamaks ja tunda loomisrõõmu. Ühe korra osavõtutasu on 2 EUR. Tasumine koha peal. Võib maksta ühe tunni kaupa või terve kuu eest.

Vanematel on võimalik huviringi ajal ka aega veeta Sänna Teenuskeskuses, kus sellel ajal on avatud raamatukogu, ökopood ja pesupesemise võimalus. Teenuskeskuse köögist on võimalik soetada endale maitsev kohv või tee.

Rohkem infot: 555 88 929 (Kadi) või kultuurimois@kultuuritehas.ee. Anna oma osalemissoovist ette teada. Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Võrumaald külastab e-rahvusraamatukogu

Teisipäeval, 17. septembril on Võrumaal külas e-rahvusraamatukogu: kel 10 on üritus Võrumaa keskraamatukogu konverentsisaalis ja kell 14 Meremäe raamatukogus.

Kõik Eesti raamatud ja ajakirjad mahuvad taskusse.
Kairi Felt ja Jane Makke (45 min.)

Räägime, millest sai e-raamat alguse ja kuhu tänaseks on jõutud. Õpetame, kust e-raamatuid osta või laenata ning kasutada (lugerid ja Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR). Vaatame koos, mida kasulikku leidub veel digitaalarhiivis ja kuidas seda kiiresti leida. Soovitame, kuidas kodukoha vanu ja uusi ajalehti leida Eesti perioodika andmebaasis DEA ning digitaalarhiivis DIGAR.

Mis saab siis, kui Google ei aita!
Kristina Rood ja Kristel Veimann (45 min.)

Tutvustame, kuidas leida raamatuid ja artikleid ning täistekste e-kataloogi ESTER ja artiklite andmebaasi ISE näidetel. Anname soovitusi ja õpetame, kuidas kasutada Rahvusraamatukogu Otsinguportaali. Kuidas ja mida saab otsida ning kasutada ka kodus. Vaatame koos, kuidas tellida raamatu digitaalkoopiaid.

Mida pakub tulevikuraamatukogu!
Rühmatöö või avatud keskustelu (45 min.)

Pildid ja videod põnevatest lahendustest ning huvitavatest näidetest meil ja mujal.
Kõik on lahkesti oodatud!

Allikas: Võrumaa Keskraamatukogu

Elvas sai valmis uus vabaõhulava

Elva mändide all asuvas Tartumaa Tervisespordikeskuses sai valmis tiigi kaldale ehitatud vabaõhulava. Amfiteatrit meenutava lava teevad kordumatuks palkpingid, millest igaüks on omaette kunstiteos.

Publiku käsutuses on nii loomaks, linnuks kui ka liblikaks kujundatud pingid. ”Olen kindel, et midagi sellist ei ole inimesed varem näinud,” ütles Tartumaa Tervisespordikeskuse juhataja Priit Viks.

Lavale mahuvad esinema väikesed muusikute kollektiivid, näitetrupid või lektorid. Koht sobib hästi ka koolidele õueõppe korraldamiseks. Hea akustika tagab heli jõudmise ka kaugemate kuulajateni, keda pinkidele mahub istuma 150 ja seisma või mättale kükitama teist niisama palju, ütles Viks.

Esimese kontserdi vastvalminud metsatoas andsid hiljuti laulja Hedvig Hanson ja kitarrist Andre Maaker, kes olid võlutud vabaõhulava üliheast akustikast ja imelisest loodusest. Loodan, et metsatoast kujuneb Eesti üks armastatumaid kontserdipaiku, ütles Viks.

Tervisepordikeskuse vabaõhulava valmis Elva metsapealinna projekti raames. Idee autorid, kavandite joonistajad ja paljude pinkide valmistajad olid Elva kunstnikud Anni Irs ja Mariina Tiidor. Pingid saagisid välja Eesti parimad vigursaagijad, lava ehitas ja kujundas ning tõstis pingid paika firma Spets OÜ.

Allikas: SA Tartumaa Tervisespordikeskus

Eesti Piimandusmuuseum saab CO2 kvoodiraha eest uued aknad ja uksed

Eesti Piimandusmuuseumile eraldati 33 300 eurot CO2 kvoodimüügist saadud raha, mille eest vahetatakse lähiajal välja muinsuskaitse all oleva muuseumihoone kulunud puituksed.

Muuseumi puituste vahetamiseks on praegu välja kuulutatud riigihange, plaanide kohaselt saab muuseum uued uksed oktoobri lõpuks. Suvel vahetati kvoodiraha eest välja ka muuseumi aknad. Kokku on Eesti Piimandusmuuseumi hoone uste ja akende vahetamisse tänavu investeeritud ligi 100 000 eurot.

„Piimanduse arendamisele Eestis on suurt rõhku pandud juba 19. sajandist alates ja praeguseni on piimatootmine üks olulisemaid tootmisharusid Eesti põllumajanduses,“ ütles Eesti Piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe. „On väga uhke tunne tutvustada piimanduse arenguteed just selles ajaloolises hoones, kus üle sajandi tagasi alustas esimene talunikele kuuluv piimandusühistu Eestis.“

Eesti Piimandusmuuseum Imaveres loodi 1976. aastal, et koondada Eesti piimanduse arenguga seonduvat. Külastajatele avati uksed 2001. aastal – täpselt 25 aastat peale asutamist. Piimandusmuuseumis on saab näha ajaloolisi taludes ja kombinaatides piimatöötlemiseks kasutatud esemeid ja tehnikat ning kätt proovida kohukeste, või, sõira ja jäätise valmistamise töötubades.

Allikas: Eesti Piimandusmuuseum

Vanemuise Sümfooniaorkester esineb Riia Toomkirikus

Vanemuise Sümfooniaorkester, tunnustatud solistid Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Eestist, Vanemuise ooperikoor ja Tartu Noortekoor kannavad 14. septembril kell 19 Riia Toomkirikus maestro Paul Mägi dirigeerimisel ette Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“. Tegemist on Vanemuise Sümfooniaorkestri 2013/2014 hooaja avakontserdiga, mis esmakordselt toimub Eestist väljaspool.

Paul Mägi, kes on kolmandat hooaega Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent, on ka Läti muusikasõpradele tuttav. Aastatel 1990–1994 oli ta Läti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht, samuti Läti Muusikaakadeemia orkestridirigeerimise professor. Tema käe all jõudis Läti RSO Lääne-Euroopa arvestatavatesse kontserdisaalidesse. Paul Mägi on pälvinud ka Läti riikliku kultuuripreemia.

Solistidena astuvad Vanemuise Sümfooniaorkestri tänavusel hooaja avakontserdil üles rahvusvaheliselt tunnustatud lauljad: Krišjanis Norvelis (bass, Läti Rahvusooper), Liisi Kasenõmm (sopran, Saksamaa), Jovita Vaskevičiute (metsosopran, Leedu Rahvusooper), Viesturs Jansons (tenor, Läti Rahvusooper), Reigo Tamm (tenor) ning Alger Ahuna (sopran, Tartu Poistekoorist).
Paul Mägi jätkab tänavugi enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. 2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi Reekviem, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki Stabat mater.

Ühtekokku osaleb Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“ettekandel 160 orkestranti ja koorilauljat. Osalevad Vanemuise ooperikoor (koormeister Piret Talts) ja Tartu Noortekoor (koormeistrid Kadri Leppoja ja Riho Leppoja). See on üle 20 aasta esimene kord, mil Riia Toomkirikus nii arvukas interpreetide kooslus musitseerib. Toomikiriku saal mahutab ligemale tuhatkond pealtvaatajat.

13. septembril algusega kell 19.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester hooaja avakontserdi ka Vanemuise kontserdimajas. Tartus toimuv kontsert on Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt.

Allikas: Vanemuise teater

Euroopa vajab peretalusid ja väiketootmist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb 8.-10. septembrini Vilniuses toimuval Euroopa Liidu põllumajandusministrite informaalsel nõukogul, kus otsitakse lahendusi, kuidas tagada peretalude ja väiketootmiste jätkusuutlikkus.

„Eesti on seisukohal, et peretalud peavad jääma püsima ja pääsema ligi investeeringutele nii, et see oleks jõukohane ja tagaks tehnika efektiivse kasutamise,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Üle Euroopa otsitakse praegu vastust küsimusele, kuidas kiiresti muutuval ja järjest tehnoloogilisema põllumajanduse ajastul tagada peretalude püsimajäämine.“

Seederi sõnul näeb Eesti lahendust ühistegevuses. „Selge on see, et peretalud eraldiseisvatena on tihti liiga väikesed ja seepärast on väga olulisel kohal spetsialiseerumine ning ühistegevus. Suurendama peab koostööd nii tootjate endi kui ka toojate, teadlaste ja nõustajate vahel – uues maaelu arengukavas on selleks planeeritud senisest enam vahendeid, edasi tuleb osapooltel need võimalused parima tulemuse saavutamiseks ka ära kasutada,“ rääkis Seeder.

Aastatel 2014-2020 rõhutatakse senisest enam ka lühikesi tarneahelaid ja otseturustust. „Need on paljudele peretaludele oluline väljund,“ sõnas Seeder. „Väga oluline on selle kõrval üldine teavitustegevus kohalike toodete eripäradest ja kvaliteedist, mis aitab tarbijail paremini märgata ja väärtustada kohalikku toodangut.“

Põllumajandusministrite informaalne nõukogu toimub 8.-10. septembrini Leedus. Ministrit saadavad nõukogul kantsler Ants Noot ning põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Demokraatiapäev ärgitab noori demokraatia ohtudele
silma vaatama

Rahvusvahelisel demokraatiapäeval, 15. septembril algab üle-eestiline loengunädal, kus arutletakse enam kui 10 000 noorega demokraatia rolli, veel enam aga demokraatiat ähvardavate ohtude üle. Demokraatianädala Eesti koolides ja ülikoolides korraldab Eesti Väitlusselts Avatud Eesti Fondi toel.

2007. aastal kuulutas ÜRO 15. septembri rahvusvaheliseks demokraatiapäevaks, et maailmas demokraatiat teadvustada ning ärgitada riike ja rahvaid seda taasmõtestama. Avatud Eesti Fondi algatusel tähistatakse demokraatiapäeva Eestis juba kolmandat aastat järjest ning tänavugi pühendatakse demokraatiale terve nädal: 15. kuni 22. septembrini.

“Sel aastal küsime Eestilt, mis on demokraatiale ohuks. On selleks näiteks elust eemaldunud poliitikud, ükskõiksed kodanikud või hoopis midagi muud? Ohumärke mõistes õpime üheskoos demokraatiat paremini ära tundma,” ütles Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

Demokraatianädala projektijuht Joosep Tiks tõdeb, et noored võiksid demokraatiast sagedamini rääkida: “Esindan ka ise põlvkonda, kes on taasiseisvunud Eesti eakaaslane. Ometi pean oluliseks, et me kõik – ka vabas ühiskonnas sündinud – ei peaks kunagi väljavõideldud vabadust ja sellega kaasnevaid igapäevaseid hüvesid iseenesestmõistetavaks. Demokraatiale mõtlemata võime kaotada valvsuse, jäädes märkamata ilma oma õigustest.”

Demokraatiapäev 2013 saab alguse 15. septembril. Sellele järgneva nädala jooksul astuvad Eesti Väitlusseltsi toel enam kui 10 000 noore ette rohkem kui 60 koolis ja 25 asulas üle Eesti nimekad ühiskonnategelased, et väitluste, loengute ja konverentsidega panna noori demokraatia üle arutama ja demokraatia ohte märkama. Noori külastavad Marju Lauristin, Juhan Kivirähk, Jaak Valge, Hans H. Luik, Andres Arrak, Anvar Samost ja paljud teised. MTÜ Tegusad Eesti Noored viib läbi minisessioonid Jõgeval, Haapsalus ja Tartus, Eesti Noorteühenduste Liit valmistab lühivideod arvamustest demokraatia kohta ning noorteühing Avatud Vabariik korraldab Ida-Virumaa ja Pärnumaa noortele konverentsid demokraatia ohtude teemal.

Demokraatiapäev 2013 projekti aitab ellu viia Avatud Eesti Fond. Demokraatianädalast saavad osa võtta teisedki. Nädala ajakava ja tegevustega saab tutvuda veebilehel www.demokraatia.ee või liitudes Facebooki lehega www.facebook.com/demokraatia2013.

Pala vallavanem visati vastavatud ökopaisjärve

Pala uus ökopaisjärv. Foto: Pala vallavalitsus

Palal avati ökopaisjärv ning üks atraktiivsemaid episoode oli tseremoonial vallavanen Jozsef Weinrauchi vette viskamine ja tema usin ja vapper kaldale ujumine.

Kümmekond aastat tagasi arutasid toonane Pala vallavanem Kalev Kurs, toonane vallavolikogu esimees Jozsef Weinrauch ja Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauch, et vaatamata Peipsi järve lähedusele võiks selles piirkonnas olla teinegi ujumisvõimalus, mis sobiks kasutada ka kooliõpilastele.

“Kaalusime ka ujula ehitamist, kuid majanduslikult ei peetud seda mõtet ratsionaalseks. Küll aga otsustati hakata ellu viima ideed ökopaisjärve rajamiseks. Plaani teoks tegemiseks kulus kaheksa aastat ja sel ajavahemikul kulges prostess kord kiiremas, kord aeglasemas rütmis,” rääkis Pala vallavanem Jozsef Weinrauch.

“Järv ehitati soisele alale, mille maaomaniku Priit Kaljundiga me edukalt kokkuleppele jõudsime,” lisas ta. Omavalitsusjuht kinkis ökopaisjärvele ka kümmekond särjepoega, mis pärinesid tema koduaia tiigist.

“Kohalikud harrastuskalurid käivad siit järvest ka kala püüdmas,” ütles Weinrauch.

Pala kultuurimaja direktriss Margit Soieva viis läbi tseremoonia, mille käigus kaunistati järve äärde ehitatud kiigud. 1,7-hektatrilise pindalaga Pala ökopaisjärve rajamisel olid eestvedajateks MTÜ-d Pala Spordiklubi ning Pala Puhke- ja Turismiarendus. Ehitamiseks tarvilik raha saadi Leader-programmist ja vajaliku omaosaluse kattis vald.

“Ökopaisjärv muudab meie vallakeskuse veelgi keskkonnasõbralikumaks ja kaunimaks ja pakub võimalusi ujumiseks nii täiskasvanutele kui ka lastele,” ütles Pala vallavanem Jozsef Weinrauch. Koolidirektori Malle Weinrauchi arvates on tehisjärve ääres võimalik korraldada ka ujumisalaseid koolitusi.

Jaan Lukas

Eesti kaunimad tõuloomad asuvad laupäeval võistlustulle

Fotomeenutus tõuloom 2012 valimistelt. Foto: pica.ee

Laupäeval, 7. septembril algusega kell 10 toimub Eesti põllumajandusmuuseumis „Tartu sügisnäitus ja tõuloom 2013“, kus saab näha Eesti uhkemaid hobuseid, veiseid ja sigu, aga ka prantsuse pässi, suurt hõbeküülikut ja paljusid teisi. Eesti Lambakasvatajate Selts esitleb esmakordselt sinist tekseli tõugu jäära.

„Veised, hobused ja lambad on suve jooksul läbinud üleriigilised tõusisesed konkursid, kust parimad pääsesid Ülenurmel juba 16. korda toimuvale näitus-konkursile,“ ütles Eesti põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Areenil esitletakse 40 piima- ja lihaveist, tosinat hobust ning kümmet lammast ja siga. Lisaks on puurides linnud, küülikud ja tšintšiljad. Karusloomadest võib oma silmaga näha prantsuse pässi, suurt heledat hõbeküülikut, kalifornia-, angoora- ja reksküülikut ning hõbeküülikut. Kõigi nende seast saavad pealtvaatajad valida näituse kauneima tõulooma.

Iga tõu või loomaliigi parimale aretajale antakse üle karikas ja suveniirid. Eesti tõuaretusorganisatsiooni 20. tegevusaasta puhul tunnustatakse nelja loomaliigi parimat tõuaretajat läbi aegade.

Lisaks tõuloomade näitus-konkursile on avatud muuseumi näitused ja rahvuslikud õpitoad ning pakutakse erinevaid tegevusi lastele. Laadalt saab osta sügisande, istikuid ja rahvuslikku käsitööd, koostöös Eesti Toiduliiduga saab degusteerida Eesti 2013. aasta parimaid toiduaineid. Maitsta saab viikingiköögi toite ja vaadata maksu- ja tolliameti tollikoerte töö demonstratsiooni. Näituse avavad põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ja PRIA segakoor Solanum. Päeva lõpetab simman ansambliga Apelsin.

„Tartu sügisnäitus ja tõuloom 2013“ toimub koostöös Eesti Tõuloomakasvatuse Liiduga.

Ajakava: http://epm.ee/?page_id=5889

Eesti Spordipealinnaks 2014 nimetati Valgamaa

Eile allkirjastasid Valga maavanem Margus Lepik, Valgamaa Omavalitsuste Liidu juht Madis Gross, Valgamaa Spordiliidu juht Rein Leppik ja Spordiaasta MTÜ juht Ott Pärna koostöömemorandumi, mille kohaselt on Eestimaa Liikuvaks Spordipealinnaks 2014. aastal Valgamaa .

Spordipealinn 2014 tiitlit kannavad ühisel kolmteist Valgamaa omavalitsust – Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Tõrva, Valga, Õru.

Eesti Liikuva Spordipealinna eesmärk on tõsta piirkondlikku liikumisharrastuse aktiivsust, tutvustada laiemale avalikkusele kohalikke spordisündmusi ja -rajatisi, tuua piirkonda uusi ja aktiveerida kohalikke spordivabatahtlikke. Spordipealinna staatus võimaldab tõmmata kodukanti tagasi sealt pärit spordiaktiviste, korraldada riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega spordiüritusi, -debatte ja -seminare ning meelitada ligi spordi-investeeringuid. Spordipealinna staatus on muuhulgas piirkonnale tunnustuseks spordi vallas tehtud seniste edusammude eest. Loe edasi: Eesti Spordipealinnaks 2014 nimetati Valgamaa

Võrus avatakse Katariina allee

Täna algusega kell 15.00 avatakse Võrus põhjalikult uuendatud Katariina allee, mis ühendab ajaloolise linnasüdame mõne aasta eest rajatud Tamula järve rannapromenaadiga.

“Linnaloodusel on ülitähtis osa selles, et me tunneks end linnas elades hästi ja inimväärselt. Ajalooline Katariina allee on Võru linna roheline “süda” ja mitte ilma asjata looduskaitse all, pean selle taastamist ja väärtustamist meie kohuseks. Ilus ja korras Katariina allee on nüüd taas Võru uhkuseks ning pakub rõõmu nii siinsetele elanikele kui ka külalistele,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Võru Katariina allee rekonstrueerimine kestis läbi kahe aasta ning läks maksma kokku 828 018 eurot. Sellest 64 protsenti ehk 531 867 eurot pärines SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) keskkonnaprogrammi veemajanduse programmist ja looduskaitse programmist ning ülejäänu Võru linnakassast. Tööd hõlmasid kõnni- ja sõiduteede renoveerimist, sademeveesüsteemide rajamist, joogivee- ja kanalisatsioonitorustiku väljavahetamist, uue tänavavalgustuse paigaldamist, haljastuse taastamist.

KIKi juhatuse esimehe Veiko Kaufmanni sõnul oli rekonstrueerimise eesmärgiks tagada loodus- ja muinsuskaitsealuse allee säilimine ja edasine säästev kasutamine. “Võru Katariina allee rekonstrueerimine on hea näide, kuidas ühe projekti kõik tegevused on põhjalikult läbi mõeldud,” rääkis Kaufmann. “See näitab, et tulemuse saavutamisele on lähenetud kompleksselt ja efektiivselt, mis on toetuse andmise kohalt väga oluline.”

“Võru keiserlik päritolu väärib hoidmist ning esitlemist ja ma usun, et linna asutanud Katariina II võiks praegu meie üle päris uhke olla,” lausus Võru linnapea Jüri Kaver. Tema kinnitusel jätkab Võru oma ajaloolise linnasüdame korrastamist, et hoida see elavana.

“Paljud Eesti linnad seisavad neil päevil silmitsi tõsiasjaga, et elutegevus koondub üha enam linna äärealadele, kuhu on rajatud uuselamud ja kaubanduskeskused,” selgitas Kaver. “See kisub meie linnad ribadeks, lõhub ära ühise meie-tunde. Võru on läbi avalike investeeringute otsustanud sellele protsessile vastu astuda ja meie eesmärgiks on koondada elu kesklinna.”

Katariina allee õnnistab reedel sisse EELK Võru koguduse õpetaja Andres Mäevere. Avamist ilmestavad näitlejate etteasted, mille finaalis pakutakse Kreutzwaldi pargis linnarahvale kringlit.

Ivi Eenmaa vormis raamatuks mälestused oma elutööst

Ivi Eenmaa esitleb esmaspäeval, 9. septembril kell 16.30 Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis oma raamatut “Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982-1997”, mis jutustab tema elutööst.

Eesti Rahvusraamatukogu hoone pidulikust avamisest Tallinnas Tõnismägi 2 möödub 11. septembril täpselt 20 aastat. Tänavu 2. juunil täitus Ivi Eenmaal 70 eluaastat. Nende sündmuste tähistamiseks ilmus Ivi Eenmaa, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori aastatel 1984-1998, sulest raamat “Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982-1997”. Raamatu müügitulu suunatakse Ivi Eenmaa ja Rahvusraamatukogu koostöös loodud sihtkapitali, mis hakkab toetama Rahvusraamatukogu töötajate erialast enesetäiendamist. Raamatuesitlus on ühtlasi ka Ivi Eenmaa sihtkapitali avaürituseks.

“Elu paralleelmaailmades” on emotsionaalne jutustus, mis viib lugeja tagasi sündmustesse lähiminevikus, mil ühised eesmärgid liitsid eesti rahva. Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamine kujunes iseseisvumise üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus.

Ivi Eenmaa kirjutab: “Jah, nurgakivi pandi Fr. R. Kreutzwaldi nim ENSV Riikliku Raamatukogu ehitamiseks, kuid 1993. aasta sügisel avas külastajatele uksed hoopiski Eesti Rahvusraamatukogu. Saatuse tahtel või kiuste tuli raamatukogu peaaegu samasse paika, kuhu juba enne Teist maailmasõda oli kavandatud riigiraamatukogu uus hoone. Tollal oli juba vormistatud maa ost Tallinna linnalt, ja siis lõppes kõik. Loe edasi: Ivi Eenmaa vormis raamatuks mälestused oma elutööst

Nõmmel toimub laupäeval “Rohelise aia päev”

Sel laupäeval, 7. septembril toimub kella 13-20 Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonna aias (Väikese Illimari 12) “Rohelise aia päev”.

Nõmme Aednike ja ühenduse Loov Nõmme korraldamisel toimuva ürituse eesmärgiks on edendada Nõmme elu ja arengut läbi aiakultuuri. Toimub rohevahetus, ekskursioonid muuseumis ja esinevad lastekirjanikud.

Nõmme Aednike eestvedaja Triinu Aroni sõnul on kirjanike aed Nõmme Aednike jaoks rikkaliku pärandiga kultuuripaik, mis väärib senisest enam tähelepanu. “Näeme tulevikus kirjanike aeda kohana, kus kokku saavad inimesed, keda ühendab huvi aiakultuuri ja kirjanduse vastu. Siin saab korraldada erinevaid linna aiaruumi mõtestavaid üritusi ning regulaarseid kirjandusõhtuid, mis tutvustavad tänapäevast eesti kirjandust nii täiskasvanuile kui lastele,” rääkis Triinu Aron.

Päev algab rohevahetusega, kus saab ära anda üle jäänud taimed ja aiasaadused ning vastu võtta meelepäraseid. “Seega tehke inventuur oma peenardes ja aiasoppides. Mis üle – tooge kaasa! Mis puudu – ehk seekord leiategi!” julgustab Aron.

Lastele püstitatakse aeda lastetelk, kus on raamaturiiul, kuhu saab tuua oma laste äraloetud raamatuid ja lauamänge ning neid teiste laste raamatute ja lauamängude vastu vahetada. Külla on lubanud tulla ka lastekirjanikud Jaanus Vaiksoo ja Ilmar Trull.

Päeva jooksul on võimalik tutvuda ka Underi-Adsoni ja Tuglaste kodumaja kultuurivaraga. Maja saab sel sügisel 80-aastaseks.

Kava on pidevalt täienemas, jooksvat infot leiab koduleheküljelt. Üritust toetab ka Nõmme linnaosa valitsus.

Tartus selgitatakse taas joonistamise meistreid

3.-4. oktoobril toimuvad Tartus juba teist korda joonistamise meistrivõistlused.

Meistrivõistlused toimuvad Tartu Kunstikoolis Eha tn. 41. Võisteldakse realistliku joonistamise oskuses kolmel teemal: natüürmort, portree ja riietatud täisfiguur. Osalema on oodatud kõik, nii hobijoonistajad kui ka kunstiharidusega joonistajad.

Arvestust peetakse järgmistes kategooriates: 10-16 a. noored hobijoonistajad, 17-86 a. vanemad hobijoonistajad ja 20-86 a.
kunstiharidusega joonistajad. Kõigis kategooriates valitakse 3 parimat joonistajat. Välja antakse eripreemiad juhendajatele ja parimatele koolidele.

Eelmisel aastal läks kunstiharidusega osalejate esimene koht Tartu Kõrgemasse Kunstikooli – parim oli Vitaly Makurin.

Tartu Kunstikool soovib, et joonistusoskus ei kaoks ja käelistele oskustele pöörataks piisavalt tähelepanu. Pressiteates märgitakse: “Joonistamine paistab läbi, seal ei saa teeselda tegijat. Joonistamine on nagu sport, mis näitab aju, silma ja käe treenitust. Eelduseks on anne ja igapäevane aastatepikkune treening juhendaja käe all ning tulemuseks vaatlemisoskus, mõtlemine ja täpne käsi. Umbes nagu male ja vibulaskmine.”

Võistlusi toetavad kunstitarvetega tegelevad firmad. Meistrivõistluste raames toimub Vunder Skizze kunstitarvete esitlus ja üles on seatud joonistusnurgake kaasaelajatele, kunstivahendite huvilistele ja kiirete visandite tegijatele.

Järgmise aasta Järvamaa laulu- ja tantsupeo teostamiseks valiti konkursiga välja kaks ideed

Järvamaa Omavalitsuste Liidu väljakuulutatud konkursile, leida järgmisel aastal Paide linnas toimuva laulu- ja tantsupeo kunstiliseks teostamiseks ideekavandeid, esitatud kolmest tööst valiti välja kaks ideekavandit.

Ideekavandeid hindas Järvamaa Omavalitsuste Liidu kultuuri- ja spordikomisjon, kaasates valdkonna spetsialiste. Komisjon tõi liidu juhatusse ettepaneku tunnustada kaht parimat ideed ja võtta need peo teostamisel aluseks.

Liidu juhatuse otsuse alusel jagatakse preemiafond kahe parema töö vahel, I koha vääriliseks nimetati ideekavand „Südamehelinad“, mis saab preemiaks 150 eurot ja II kohale jäi kavand nimega „Koos hingamine“, mille preemiasummaks on 100 eurot. Võitnud ideekavandi autoriteks on Paide Kultuurikeskuse loominguline meeskond.

Liidu juhatus luges konkursi kordaläinuks, idees „Südamehelinad“ oli peo korraldus vägagi läbimõeldud ja kavandist „Koos hingamine“ leiti peo tarvis palju värskeid ja põnevaid mõtteid. Juhatus teeb konkursi võitjale ettepaneku, et see kaasaks II koha saanu peo stsenaariumi ja kava koostamisse.

Allikas: jarva.ee

Lemmikloom vajab reisimisel passi

Põllumajandusministeerium annab teada, et koera, kassi või valgetuhkruga Euroopa Liidus reisimisel peab loomaomanikul olema ette näidata lemmikloomapass, kus on ära toodud looma ja -omaniku andmed ning loomale tehtud vaktsineerimised. Alates 2015. aastast muutub passi seni kehtinud vorm.

Lemmikloomaga Euroopa Liidu piires reisimisel peab olema juba alates 2009. aastast ette näidata lemmikloomapass. Sel suvel võeti Euroopa Parlamendis ja Nõukogus vastu uus määrus (nr 576/2013) lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega täpsustatakse seni kehtinud korda.

Määrusega kehtestatakse ühtsed loomatervishoiunõuded loomaliikidele, keda peetakse lemmikloomadena ning kellega liikumine toimub mittekaubanduslikel eesmärkidel (reisimine, näitusel esinemine, võitlused jne).

Uus määrus sätestab, et lemmikloom saab reisida vaid koos omaniku või volitatud isikuga. Omanik on märgitud lemmiklooma passis. Volitatud isikul peab olema ette näidata aga omaniku kirjalik volitus, millega on lubatud lemmikloomaga mittekaubanduslikul eemärgil reisida. Mitteäriliseks loetakse reisimist kuni viie loomaga, erandiks on vaid juhud, kui omanikul on vaja lemmikloomaga külastada näitusi, võtta osa spordiüritusest või treeningutest. Loe edasi: Lemmikloom vajab reisimisel passi

Muhu bussiootekojad said värskendust

Muhu valla uudisteportaal andis teada, et 2013.a. suvel paigaldati uus bussiootekoda Simisti külla ning uuendati Nõmmküla ja Hellamaa ootekodade välisilmet.

Muhus on erinevatel ajajärkudel püstitatud väga erineva välisilmega ja erinevast materjalist bussiootekodasid, hetkel on valla hooldada 15 ootekoda. Et bussiootekodade puhul on tegemist avaliku ruumi elemendiga, mis visuaalselt torkab hästi silma ja on osa valla üldise maine kujundamisel, hakkas Muhu vald mõned aastad tagasi teadlikumalt korrastama ja hooldama oma bussiootepaviljone.

Alates 2001. aastast on kõik Muhu valla bussiootekojad varustatud sarnase sildiga, millel on Muhu valla vapp ja küla või peatuse nimi, kus ootekoda asub. Ühesuguse kujundusega siltide paigaldamine oli esimeseks sammuks sulandada erinevad bussiootekojad ühtseks. Loe edasi: Muhu bussiootekojad said värskendust

Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän

«Mõtsatsia teivä timahava iks pall’o kahh’o, osa põldõ es nakka koristamagi,» ütel’ Vana Võromaa kõgõ suurõmb hernekasvataja (117 ha) Haameri Heiki Räpinä kihlkunnast Vilustõst. Jahimehe laskva tsiko mõnõl puul eski üle limiidi, a iks taha-i näid vähämbäs jäiä.

«Kümnendik hernesaagist läts’ mõtsatsia nahka,» võtt’ kah’o kokko Põlva kihlkunna Lutsu külä põllumiis Rüütle Janno, kiä kasvat’ hernest 45 hektäri pääl. «Tsia naksi joba keväjä pääle, ku hernes oll’ vaivalt üles tulnu. Ütskõrd esi näi: suuri oll’ paar-kolm, väiksit jõudsõ paarkümmend kokko lukõ. Nisu seeh käve kah, no maisilõ piät aia ümbre tegemä, tuu om näide lemmik!» Rüütle Janno ütel’, et suvõ pääle käve tsiakari iks mitmit kõrdo herne ja nisu seen.

«Nä jätä-i üttegi aastat käümäldä, võtva nissu ja rapsi kah, a timahava nii hull es olõki. Talonigõl kõigil oll’ hernes maah, peris ilma ei olõ kiäki jäänö,» hinnas’ Punniski Raivo Räpinä kihlkunnast Leevakult. Loe edasi: Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän

Ümarlaual arutati loomade tsirkustes kasutamise üle

Loomade kasutamine tsirkuses vajaks Eestis senisest põhjalikumat läbimõtlemist, tõdeti täna põllumajandusministeeriumis toimunud ümarlaual.

“Seoses suvel hukkunud tsirkuseelevant Mediga on ühiskonnas selgelt õhus küsimus, kas tsirkuses võiks lubada loomade kasutamist või mitte. Tuleb möönda, et teema on mitmetahuline ja arvamused vastandlikud ning vajab seepärast põhjalikku läbimõtlemist,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Väga lihtsaid vastuseid pole, sest ristuvad loomade heaolu, kultuuri, keskkonda puudutavad küsimused.”

Ümarlaual said erinevad osapooled tutvustada oma seisukohti ja nüüd on ministri sõnul on edasiste arutelude küsimus, kas riik peaks loomade tsirkuses kasutamist senisest põhjalikumalt reguleerima. “Võtame ministeeriumis teema põhjalikult kaaluda, kas valdkonnas oleks vaja täiendavaid regulatsioone või hoopis põhimõttelist otsust tsirkuses loomade kasutamise lubatavuse kohta,” ütles Seeder. Plaanis on põhjalikult tutvuda ka teiste riikide kogemusega. “Euroopa riikides on küsimus reguleeritud väga erinevalt,” lisas minister.

Ümarlaual osalesid Eesti Loomakaitseseltsi, Eestimaa Loomakaitse Liidu, Eesti Maaülikooli, Veterinaar- ja Toiduameti, Keskkonnainspektsiooni, Tallinna Loomaaia, Keskkonnaministeeriumi, Tsirkusetuuri korraldava Leifi Rahvusvahelise Meelelahutuse OÜ ning Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Eesti valmistub Grüne Wochel osalemiseks

Sel nädalal tutvuvad partnerriik Eesti ettevalmistustöödega maailma ühe suurima toidu- ja põllumajandusmessi Grüne Woche korraldajad Messe Berlinist.

“Eestil on täiesti ainulaadne võimalus tutvustada end Euroopa suurimale tarbijaturule, 80 miljoni elanikuga Saksamaale,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Peame pingutama, et Eesti toidutööstuse ja põllumajandustoodang oleks seal senisest enam esindatud. Samuti on oluline tutvustada Eestit kui atraktiivset maaturismi sihtkohta.”

Eesti astub jaanuaris Berliinis esmakordselt üles Grüne Woche partnermaana, mis tähendab messi avatseremoonia ja kultuuriprogrammi korraldamist kuni 5000 külalisele, teiste seas messil ja globaalfoorumil esindatud riikide ministritele ja diplomaatilistele delegatsioonidele, toiduainetööstuse ja põllumeeste liitude kõrgetele esindajatele ning ajakirjanikele.

“Grüne Woche partnermaaks olemine on igale riigile suur võimalus end Saksamaa tarbijatele tutvustada. Ootame põnevusega, kuidas Eesti selle võimaluse ära kasutab,” ütles Grüne Woche peakorraldaja Lars Jaeger. Koos Grüne Woche esindajatega on Eesti ettevalmistustega tutvumas ka kümme saksa ajakirjanikku. Loe edasi: Eesti valmistub Grüne Wochel osalemiseks