Tartu Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid 22. mail toimuvale üheksandale noore kunsti oksjonile. Töid võetakse vastu 14.-21. aprillil nii Tartus kui ka Tallinnas.
Korraldajad eeldavad töödelt head kunstilist taset, korralikku vormistamist, isikupärast käekirja või huvitavat ideed ja oksjoni tehnilistest nõuetest kinnipidamist. Tööde tehnikale ja meediumile piiranguid ei ole ning üks kunstnik võib oksjonile esitada kuni kolm tööd. Näitusepinna võimalusi arvestades, ei võeta seekord vastu töid, mille pikima külje mõõt ületab 2,2 meetrit. Vanusepiir oksjonil osalemiseks on 40 aastat.
Oksjonile esitatavaid töid võetakse Tartus vastu 14.–21.aprillil tööpäevadel Tartu Kunstikooli (Eha tn 41) esimese korruse fuajees. Tallinnas toimub tööde vastuvõtt Eesti Kunstiakadeemias (Estonia pst 7, ruum 527) .
Tartu noore kunsti näitust ja oksjonit korraldavad Tartu Loomemajanduskeskus, Kaleidoskoop Kunstilaenutus ja Tartu Kunstikool. Koostööpartnerid on Tartu Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia.
Dokumendi allkirjastasid Paide linnapea Alo Aasma ja Koeru vallavanem Aldo Tamm. Foto: Maarit Nõmm.
Paide linnavalitsus ja Koeru vallavalitsus kirjutasid Paide Raekojas alla ühiste kavatsuste protokollile, et parendada kahe omavalitsuse vahelist koostööd erinevates eluvaldkondades, vahendab Järvamaa infoportaal.
Alo Aasma sõnul on kõige olulisem seista üheskoos Järva maakonna kui terviku eest. “Koeruga on meil ühisosa isegi rohkem, kui võiks arvata. Usun, et pärast selle protokolli allkirjastamist saame kohe tegutsema hakata, näiteks ühisspetsialistide vallas. Nii nagu mitmete teiste omavalitsustega, on ka Koeruga arutatud väga tõsiselt ühisspetsialistide palkamise vajaduse üle, sest häid sptsialiste tuleb tänapäeval tikutulega taga otsida ja kümne küünega kinni hoida ” ütles linnapea.
Aldo Tamm peab eriti oluliseks hariduse ja ettevõtluse alast koostööd Paide linnaga. “Iga omavalitsus saab omal moel kaasa aidata Järvamaa arengule. Ühed olulised teemad meie jaoks on kindlasti haridus ja ettevõtlus. Kui investorile näiteks ei sobi Paide linn, võib talle sobida Koeru ja vastupidi,” lisas Tamm.
MTÜ Mondo on aastaid teinud koostööd Põhja-Ghana Nabdami piirkonna haridusameti ning koolidega. Aprilli alguses soetavad tosinkond kohalikku kooli endale päikesepaneele, õppematerjale, arvuteid ja sportimisvahendeid. Paar kooli saavad võimaluse elektrivõrguga liitumiseks. Kokku saavad koolid toetust ligi 7000 euro eest.
Varasemalt on Mondo Ghana koolide õpetajatele korraldanud täiendkoolitusi. Kaks Eesti pedagoogi , inglise keele õpetaja Anu Joon ning füüsikaõpetaja Mart Kuurme, viibisid Ghanas eelmise aasta lõpus vabatahtliena. Nad korraldasid koolitusi nii õpetajatele kui viisid läbi ka tunde sealsetes koolides. “Ghana õpilased on väga õpihimulised,” ütleb Mart Kuurme, kes naaseb Ghanasse mais ning viib sinna kaasa Eesti koolides kasutuseta jäänud elektroonilisi õppevahendeid. “Ghana õppekava on väga nõudlik, aga vahendeid õpetamiseks napib. Arvutiõpetust ja elektroonikat õpitakse ainult teoorias paberil. Õpilased ja õpetajad on väga tänulikud, kui neil tekib võimalus õpitut ka praktikas proovida,” lisab Kuurme.
Mais läheb Põhja-Ghanasse ka Kehra Majanduskooli arvutiõpetaja Silver Püvi, kelle eesmärgiks on hinnata koolide võimekust IT-õpetuses. Vaid üksikutel maakoolidel on elekter, rääkimata arvutitest või internetiühendusest. MTÜ Mondo eesmärk on järgnevatel aastatel edendada sealsete koolide olukorda, et õpilased saaksid paremat haridust ning paremad võimalused tulevikus iseseisvalt ja edukalt hakkama saada. Lisaks on oluline ka parandada koolide võimalusi olla ühenduses oma sõpruskoolidega Eestis. Eestis on kokku 18 kooli, kellel on sõpruskool sealsest piirkonnast. Omavahel vahetatakse kirju, pilte ja kogemusi ning tehakse ühisprojekte. Seni on aga nende omavahelist suhtlust takistanud kehvad kommunikatsioonivõimalused.
Ghana koole toetatakse arengukoostöö projekti raames, mille eesmärgiks on Mondo sihtriikides Ghanas, Keenias ning Ugandas suurendada inimeste iseseisvat toimetulekut ning parandada maapiirkondade koolide võimekust pakkuda kvaliteetsemat haridust. Projekti rahastab Eesti Vabariigi Välisministeerium. Era-annetustega toetavad Eesti inimesed 150 koolilapse kooliharidust.
24. aprillil toimub esimest korda ülemaailmne moerevolutsiooni päev. Kutsume kõiki moetööstuse, keskkonna või arengukoostööga seotud organisatsioone sel päeval korraldama mõne teemale tähelepanu pöörava ja silmi avava aktsiooni.
Aasta tagasi 24. aprillil varises Bangladeshi pealinnas Dhakas kokku Rana Plaza tehasekompleks. Surma sai 1133 inimest ja vigastada veel tuhandeid inimesi, kellest paljud olid rõivavabriku töötajad. Selle sündmuse valguses sai selgeks, et enamik meist ei tea, kuidas ja kus meie riided on toodetud ning ei olda teadlikud, kui laastavad võivad olla selle tootmisharu mõjud.
Üle maailma on moe- ja tekstiilitööstusesse kaasatud miljonid inimesed puuvillatootjatest edasimüüjateni. See on üks kõige suurematest tööandjatest maailmas. Samuti on see üks suurimat keskkonnamõju tekitav tootmisharu. Igaüks meist on sellega tihedalt seotud riiete kaudu, mida me kanname. Kui paljud meist aga teavad, kus ja kuidas meie riided tegelikult valmivad?
Moerevolutsiooni päev, mida tähistatakse enam kui 50-s riigis, küsib “Kes minu riided tegi?“. Selle küsimusega soovitakse kutsuda sadu tuhandeid inimesi mõtlema, mis on moe tegelik hind ja peidetud kõrvalmõjud. Nii on võimalik märgata, et positiivsed muutused on võimalikud ning selle nimel tõhusamalt tegutseda. Moetöötus saab olla inim- ja keskkonnasõbralik ning väärtustada seejuures nii loomingulisust kui kasumlikkust.
Lisaks organisatsioonide ettevõtmistele kutsutakse moerevolutsiooni päevast osa võtma kõiki, keda huvitab, kust on tema riided pärit. Selleks tuleb mõni riideese seljas pahupidi keerata, et kõigile oleks näha, kes ja kus on selle tootnud. Fotojäädvustuse osavõtust saab üles laadida sotsiaalmeediasse märkega #insideout. Fotode abil on hiljem võimalik kokku lugeda, kui palju inimesi soovib teada, kuidas on nende riided toodetud.
Laupäeval, 5. aprillil, Sangastes toimuval Päästeliidu üldkogul saab Kaido Höövelsonist, Barutost, Päästeliidu ning kõigi vabatahtlike päästjate ja merepäästjate patroon. Täna peab Päästeliit Sangaste lossis igakevadist üldkogu, kus tehakse eelmise aasta kokkuvõtteid, peetakse plaane edaspidiseks, suheldakse aktiivselt üksteisega, tutvutakse uue tehnikaga ning saadakse praktilistele küsimustele vastuseid nii vabatahtlike kui kutseliste spetsialistide käest. Kohal on pea 100 inimest üle Eesti tegutsevate vabatahtlike päästjate ja vabatahtlike merepäästjate esindajatena, kelle meeskondades kokku on tegutsemas üle 1200 vabatahtliku. Kaido Höövelson on andnud nõusoleku hakata Päästeliidu patrooniks, olles nii kõigi Eesti vabatahtlike päästjate ja merepäästjate eestkostjaks ning toetajaks. Baruto on Sangastes kohal ja valmis kõigi soovijatega kätt suruma. Vabatahtlike päästjatega kohtuma on lubanud tulla ka siseminister Hanno Pevkur.
Päästeliit on Eesti vabatahtlike maa- ja merepääste vabaühenduste esindusorganisatsioon ning oma liikmete avalike huvide ühiseks teostamiseks ja kaitseks 2010. aastal asutatud mittetulundusühing.
Tänaseks on Päästeliidul 82 liiget, 91 maapäästekomandot ja 21 merepäästemeeskonda. Kokku on päästeliitlasi üle 1200.
Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium korraldavad 5. aprillil Peterburi Jaani kirikus järjekordse eesti keele päeva, mille kavas on kuus ettekannet Eesti keeleinimestelt. Jüri Viikberg räägib eesti murretest ja Soome lahe aastast, Tiit Hennoste eesti netivestluse keelest kõne ja kirja vahel, Maire Raadik tutvustab õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2013, Tõnu Tender analüüsib Eesti elanike keeleoskust, Jüri Valge ettekande teema on „Üldsuse keeleinnukus – vahend ja eesmärk“ ning Leelo Tungal arutleb, kas on kerge olla eesti lastekirjanik.
Peterburi keelepäevi on alates 2001. aastast korraldatud regulaarselt, osalejateks kohalikud eestlased, Peterburi ülikoolis eesti keelt õppivad üliõpilased ja Peterburi estofiilid. Korraldajatena on külalisi Eestist vastu võtnud Peterburi eesti kultuuriselts, Jaani kogudus, Peterburi Eesti peakonsulaat ja mõnel aastal ka Peterburi ülikool. Keelepäeva kavas on ka lillede panek akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni mälestuskivi juurde.
Eelmisel aastal alustas Vana-Võromaa kultuurikoda (asukoht Võrumaa muuseum, Katariina tn 11) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”.
Kultuuriõhtutel tutvustataksee erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Vastatakse küsimustele erinevate kultuuride, kommete ja pärandkultuuri väärtustamisest. Tuuakse esile seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.
Esmaspäeval, 7. aprillil kell 17 toimub Vana-Võromaa kultuurikojas Ukraina kultuuriõhtu.
Ukraina Kultuurikeskus tutvustab oma maa kultuurielu, vaatame pilte ja kuulame muusikat.
Saame näha Urkaina rahvapille ja mänguasju ning maitsta mamalõgat.
Ukraina Kultuurikeskuse tegemistest leiate infot: https://www.facebook.com/UKK.estonia , www.ukk.ee.
Kultuuriõhtu toimub galerii ruumis, kus on hetkel vaadata Meelis Kriguli isiknäitust “Kelle oma on aeg”.
Jana Huul
Vana-Võromaa kultuurikoda
Kääpa Põhikool on võtnud haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ põhimõtted praktikas kasutusele.
Ettevõtlikkuse projektidega alustati juba kümmekond aastat tagasi. Kooli õppetöö aluseks on riiklik õppekava, kuhu on sisse kirjutatud läbiva teemana ettevõtlikkuse arendamine.
Eesmärgiks seati, et meie koolis õpiksid nutikad ja tulevikus edukalt hakkamasaavad lapsed, et kool oleks huvitav ja atraktiivne nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele ja kogukonnale.
Aastast 1999 osaletakse ülemaailmses koolide keskkonnaprogrammis GLOBE. Õpilased teevad regulaarseid keskkonnamõõtmisi ja andmed saadetakse Interneti kaudu GLOBE keskusesse USA-s. Igal suvel osaletakse üle-eestilistel kokkutulekutel, samuti on oldud ise korraldaja rollis. Õpilased on saavutanud häid tulemusi keskkonnaalaste uurimistööde konkurssidel. Kahel viimasel aastal on õpilase töö pälvinud USA saatkonna auhinna (auhind antakse välja ühele põhikooli- ja ühele gümnaasiumiõpilasele).
Aastatel 2000 – 2003 osaleti noorte tööhõive alases projektis koos Soome kooliga Vaalast – Vaalan Yhtenäiskoulu ja Friedrich-von-Spee kooliga Paderbornist Saksamaalt. Selle projekti põhiväärtuseks oli püsivate koostöösuhete rajamine partnerkoolide vahel. Sellest ajast saadik (13 aastat) toimuvad igal aastal meie ja saksa kooli 8. klassi õpilaste nädalased tööpraktikad Saksamaal ning Eestis, Võrumaal. Praktika käigus saavad õpilased tutvuda erinevate kutsevaliku võimalustega. Näiteks Kääpa kooli õpilased on olnud praktikal Volkswageni ja Siemensi tehases ning paljudes teistes ettevõtetes Saksamaal. Ühiseid tegevusi on kajastatud ka Friedrich-von-Spee kooli kodulehel. Viimasest Saksamaal käimisest kirjutasid õpilased Kääpa kooli ajalehes „Kooli silm“ . Lehes olevalt fotolt on näha, et koostööd kroonib Euroopa südamesse, Paderborni kooli juurde püstitatud teeviit – Kääpa 1352 km. Alates selles õppeaastast asub samasugune viidapost sõpruskoolide nimedega ka Kääpa kooli juures. Loe edasi: Kääpa Põhikoolil on oma edulugu
Sel aastal toimub NATURA 2000 erametsamaa toetuse taotlusvoor tavapärasest kuu aega varem. Taotlusi saab esitada 2.- 21. aprillini.
Taotluse esitamiseks on mitu võimalust:
1. e-PRIA kaudu (epria.pria.ee) – mugavaim ja kiireim taotluse esitamise viis;
2. e-posti teel – digitaalselt allkirjastatud taotluse saab saata e-posti aadressile natura@eramets.ee;
3. tavaposti teel – paberil täidetud taotluse palume saata Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn;
4. EMK kontoris kohapeal – taotluse saab esitada EMK kontoris Tallinnas, Mustamäe tee 50. Aitame taotluse täita ka e-PRIAs. Selleks peab Teil olema digiallkirjastamise võimalus (ID kaart ja paroolid).
Üle Eesti aitavad taotlusi täita ja esitada metsakonsulendid metsaühistutes. Info konsulentide vastuvõtuaegade kohta leiate erametsanduse infoportaalist (http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/taotluste_taitmine_maakondades/). Konsulent aitab taotluse täita ka e-PRIAs. Selleks peab Teil olema digiallkirjastamise võimalus (ID kaart ja paroolid).
Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga loositakse e-PRIA kaudu Natura metsa toetuse taotluse esitanute seast välja neli õnnelikku, kel on võimalik koos ühe kaaslasega osaleda 12.07.2014 toimuval õpperetkel lendorava elupaikadesse. Alutaguse metsades toimuva retke toob võitjateni Estonian Nature Tours. Retke juhivad tuntud zooloog Uudo Timm ja mükoloog Indrek Sell. Estonian Nature Tours hoolib, toetades lendoravauuringuid alates aastast 2010 ja Noore Looduskaitsja Auhinda alates aastast 2005.
Esitage oma taotlus e-PRIA kaudu ja osalege loosimises!
Tutvuge õpperetke loosimise ja toetuse taotlemise tingimustega erametsanduse infoportaalis (http://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/)
Täpsemat infot NATURA 2000 erametsamaa toetuse taotlemise kohta saab telefonil 6 836 058.
Neljapäeval, 10. aprillil kell 18.30 toimub Võrumaal Rõuge rahvamajas Kaitseliidu tutvustamise õhtu “Kaitseliit – kas riigi või inimese jaoks?”
Oma kogemusi Kaitseliidus jagavad kohalikud kaitseliitlased, kodutütred ja noorkotkad. Laulame sõdurilaule ja esitleme Kaitseliidu tänast varustust ja relvastust. Tutvustame:
• Mis on Kaitseliit?
• Mida pakub Kaitseliit täiskasvanutele? Mida noortele?
• Mis on Kaitseliidu tähtsus eilses ja tänases Eestis
• Kes ja kuidas saavad Kaitseliiduga liituda?
„Kaitseliit vajab ka nende inimeste panust, kes ei taha või ei saa relva kanda. Kutsun kõiki eestimaalasi üles astuma Kaitseliitu, sest just Kaitseliidu kaudu saab igaüks anda oma panuse selleks, et Eesti oleks homme paremini kaitstud kui täna,“ on öelnud endine kaitseminister Urmas Reinsalu.
Tule koos perega!
Täiendav info Indrek Hunt (5841 5169) ja Meit Grossmann (5346 8026)
Pajusi külamaja talgud 2012. Foto: Pajusi KülaseltsSel nädalal algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide laialivedu tänavu talgud registreerinud talgujuhtidele. Neljapäeva õhtuks oli talguveebi kirja pandud juba 700 talgut. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub üles kõiki eestimaalasi, maa- ja linnakogukondi, ettevõtteid ja organisatsioone osalema 3. mail peetaval üle-eestilisel talgupäeval, et väljendada oma hoolivust ning panustada kodukandi ja elukeskkonna heaks. Talguid saab üles tähendada ning valida talguveebis aadressil www.teemeara.ee.
Juba kolmandat aastat ettevõtete annetustest ja vabatahtlike abiga kokku pandud talgujuhi stardipakett sisaldab praktilisi abivahendeid ning soovitusi talgupäeva ettevalmistamiseks. Sel korral mahtusid stardikarpi esmaabitarbed, mõni paar töökindaid, torusall talgujuhile, talguliste lauamäng „Talguhundi seiklused ümber Eesti“, ajalehe Talguline värske number, natuke teed ja šokolaadi, ehitus- ja aiapoe sooduskupong, talgukuulutused, Talguhundi kleepsud, Soome lahe aasta rinnamärk, kriisijuhend ning valik talgunõuandeid.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et stardipakett on mõeldud eelkõige tänu ja tunnustusena kõigile talgujuhtidele. „Vähemalt sama oluline kui praktiline abi, on stardipaketiga igasse talgupaika jõudev tänu ja tunnustus, sest ilma talgujuhtide kohapealse aktiivsuse ja eestvedamiseta ju eestimaalasi ühendavat suurt talgupäeva ei toimuks,“ rääkis Tüür.
Tänavu sai talgukorras kokku pandud 1500 talgujuhi stardipaketti. Teeme Ära talgupäeva meeskond soovitab talgud aegsasti kirja panna ja talgujuhi stardipaketile kohe järele minna, sest talgupäeva eelõhtul ei pruugi stardipaketti enam viimastele registreerujatele jaguda. Stardipakette saavad talgute korraldajad Smartposti pakiautomaatidest üle Eesti. Täpsemad juhised stardipaketi kättesaamiseks saadetakse igale talgujuhile e-postiga pärast talgute kirjapanekut Teeme Ära kodulehel. Loe edasi: Algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide jagamine
Laastulöömine Valgamaal. Foto: Parmu ökokülaValgamaa Partnerluskogu kutsub huvilisi osalema laastulöömise õpitoas, mis toimub 11. aprillil Tsirgumäe külas Taheva vallas Valgamaal MTÜ Parmu Ökoküla territooriumil. Töö algab kell 10.00 ja kestab orienteeruvalt kella 16.00-ni. Osalejaid juhendab Kalev Raudsepp.
Õpitoas saab proovida nii laastukiskumist kui ka -löömist. Õpitoa peamine eesmärk on kaasa aidata MTÜ Parmu Ökoküla talgukeskuse väljaarendamisele. Lisaks töötegemisele on võimalik tutvuda lihaveiste kasvatusega Mustajõe ja Koiva jõe äärsetel aladel, ronida Tellingumäe vaatetorni ning nautida kaunist loodust. Kalev tutvustab kindlasti ka Ökoküla tegemisi
(tõrvaajamine, talguturism jm). Loe lähemalt Parmu ökoküla kohta aadressilt http://parmu.ee.
Töövahendid on tagatud korraldajate poolt. Osaleja kohta on osalustasu 5 EUR, millega toetatakse talgukeskuse arendamist. Tulge ja andke oma panus!
Palume Teil oma osalemissoovist teada anda hiljemalt 9. aprilliks 2014 (Inga Kalvist, e-post: inga@valgaleader.ee; tel 5687 3541). Õpituba toimub projekti “Puidulõhnad Valgamaal” raames. Projekti rahastavad Valgamaa Partnerluskogu ja PRIA.
25. mail kell 8.00-18.00 toimub Pärnumaal Lavassaares vanavara laat ja pasunakooride ülevaatus, kus pasunakooride kunstilist taset hindab auväärt žürii.
Esinevad pasunakoorid: Õnn Tuli Õuele, Pärnu-Jaagupi pasunakoor, Priitahtlike Pritsimeeste Pasunapoiste Punt. Puhkpillide erakogu näitab Jaan Viertek. Avatud ka Teise Ringi Riiete Kaubamaja ning vanasõidukite ja maamootorite väljanäitus.
Lavassaare Raudteemuuseum on samuti avatud kell 9.00 – 18.00, sõidab muuseumrong. Toitlustamist korraldab Lavassaare Külaselts.
Tule ja naudi koos perega muusikamaitselist, vaselõhnalist ja üllatusterohket kevadpäeva Lavassaares!
Tublid suusapäevakutest osavõtjad. Foto: Tanel Ojaste2. aprillil toimus Tehvandi kohvikus Otepää valla suusakolmapäevakute kokkuvõtete tegemine ja osavõtjate autasustamine.
Suusapäevakute peakorraldaja, Karupesa Team’i treener Tanel Ojaste sõnas, et vaatamata kehvale talvele võttis suusaetappidest osa 89 suusatajat. Kokku toimus 4 suusaetappi.
Kõigi vanusegruppide kolmele parimale olid auhinnaks karikad ja šokolaadid. Õhtu jätkus ühises kohvilauas suusajuttu puhudes.
„Täname kõiki, kes suusapäevakutest osa võtsid,“ ütles Otepää valla spordispetsialist Harald Laidre. „Kohtumiseni järgmisel aastal, loodame, et siis on lumeolud paremad!“
Eestimaa Looduse Fond (ELF), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ning Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) sõlmisid koostööleppe, et suurendada ühiskonna kaasatust Eesti looduslike maavarade kaevandamise otsustesse. Kodanikeühenduste hinnangul tuleb kaevanduste planeerimise ja rajamise otsustamisel kaasata rohkem osapooli ning muuta kogu protsessi läbipaistvamaks. Olukorra parandamiseks asuvad kolm ühendust järgnevatel aastatel kohalikke kogukondi toetama.
Ühise algatuse käigus toetakse inimesi nii õigusabi kui ka keskkonnaalaste teadmistega, et suurendada kodanike aktiivsust otsustusprotsessides osalemisel. Oluliseks tegevuseks on õiguslikud analüüsid praegu kehtivate regulatsioonide osas ja loodusväärtuste kaardistamine kaevandusaladel. Samuti plaanitakse korraldada laiemale avalikkusele suunatud üritusi, mis aitavad kaevandamise mõju ja selle leevendamise võimalusi paremini mõista.
Algatust eestvedava ELFi juhatuse esimees Silvia Lotman ütles, et ELF seisab Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamise eest. “Maavarade kaevandamine – olgu selleks põlevkivi, fosforiidi, ehitusmaavarade või turba kaevandamine – on vältimatult suure keskkonnamõjuga tegevus, mis muudab pöördumatult nii loodust kui inimeste elukeskkonda. Seda olulisem on maavaradega seotud otsused põhjalikult läbi kaaluda, võttes arvesse kõiki alal leiduvaid väärtusi.”
EMÜ juhatuse liige Mihkel Pukk tõdes, et kodanikke ei kaasata otsustusprotsessidesse piisavalt. “Kuigi loodusvarad on põhiseaduslikult rahvuslik rikkus, ei ole elanikel piisavalt avaraid võimalusi selle rikkuse kasutamisel kaasa rääkimiseks. Soovime seda olukorda muuta.” Loe edasi: Kodanikuühendused: maavarade kasutamine tuleb otsustada ühiselt
Foto: Võru linnavalitsusVõru linnavalitsust külastasid Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna esimene sekretär Miriam Ströbel ja Eestis asuva Goethe Instituudi keeleosakonna juhataja Anne Lind, et üheskoos arutada saksa keele- ja kultuuriõppe süvendamise võimalusi Võru koolides ja lasteaedades.
Võru linnavolikogu saalis toimunud ümarlauavestluses tutvustasid linnapea Anti Allas, Võru linnavalitsuse sakslasest nõunik Oliver von Wolff, arendusosakonna spetsialistid ja Võru kesklinna kooli esindajad külalistele siinseid olusid, pälvides Saksa poole huvi ja tunnustuse.
Nimelt on Võru lastaia Päkapikk lapsevanemad avaldanud soovi alates sügisest eesti-saksakeelse segarühma loomiseks ning Võru kesklinna kool kavandab eraldi õpet saksa(keelse) muusika ja kultuuri tutvustamiseks. „Initsiatiiv ei tulnud minult ega linnavalisuselt, vaid lapsevanematelt. Valida oli vene ja saksa keele vahel, enamik valis saksa keele kasuks,“ selgitas von Wolff.
Vahendid nimetatud projektide aastaseks rahastamiseks on sihtasutuste ja lapsevanemate abiga juba koos, ent osapooled loodavad, et alustatu saab pikema ja põhjalikuma jätku, võimalikuks sidujaks kultuuri ja ajaloo ühisosa. Võru pool näeb sakslastega koostöös eelkõige võimalust nende keele ja kultuuri paremaks (tundma)õppimiseks ning head võimalust tulevikus saksa keelt tööalaselt rakendada. Sakslasi näib paeluvat Võru linna omapära ja turvalisus ning sarnasus nende kultuuriruumiga. Loe edasi: Võrus laiendatakse saksa keele- ja kultuuriõppe võimalusi
Kaido. Foto: ERRMöödunud teisipäeval Ringvaate saates nähtud 8-aastase ihtüoosi põdeva Kaido ja tema vanaema lugu läks hinge nii paljudele, et vannitoast unistanud poiss saab heade inimeste annetuste abiga endale terve uue elamise.
SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pangakontodele on Kaido toetuseks laekunud rohkem kui 4000 annetaja poolt kokku üle 80 000 euro, mis võimaldab poissi aidata palju rohkem kui algselt plaanitud. Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul leidis fondi nõukogu Kaido ja tema vanaema elamise olukorraga põhjalikumalt tutvudes, et otstarbekam on ehitada neile täiesti uus kodu.
„Kuna meie põhimõte on, et kogu annetatud raha kasutame arvete ja tšekkide alusel Kaido heaks, siis otsustaski Lastefond koos poisi eestkostjaks oleva vanaemaga, et vana elamise remontimise asemel ehitatakse Kaidole senise kodu kõrvale uus maja koos uue kanalisatsiooni ja imbala, juurdepääsutee, elektriliitumise, soovitud ahjude, sisustuse ja kõige muu vajalikuga,“ selgitas tegevjuht. Hetkel laseb nende koduks oleva vana vallamaja katus läbi, seinad on külmad, kõik aknad vajavad vahetamist, puudub korralik kanalisatsioonisüsteem ja kokkuvõttes kujuneks sellise maja kapitaalremont olukorda hinnanud ekspertide sõnul kallimaks ja palju aeganõudvamaks kui uue ehitus.
„Uus maja saab juriidiliselt Kaido omandiks ja see aitab tal tulevaseks eluks julgemalt ette valmistuda. Kuulutame peagi välja avaliku hanke majaehituseks parima pakkumise saamiseks. Loodame täiendavalt veel erinevate ehitusettevõtete ja ka sisustusfirmade abile, et Kaido uus kodu saaks igati korralik,“ rääkis Küllike Saar. Fond aitab Kaidot ja tema vanaema ka kogu vajaliku dokumentatsiooni ja juriidilise poole kordaajamisel. Kõigil ehitusvaldkonna ettevõtetel, kes soovivad mingil viisil Kaidot ja tema peret maja ehitusel aidata, palutakse julgelt fondiga ühendust võtta.
Lisaks paigaldatakse vann ka Urvaste internaatkooli, kus Kaido veedab viis päeva nädalas ning kus ta suurema puudumisel samuti lastevannis on sunnitud käima. Loe edasi: Ihtüoosihaige Kaido saab omale uue maja
Tudeng TV uues saates “Fookus” nõustusid vabakonna edendaja Urmo Kübar ning lõimumise eestkõneleja Sergei Metlev, et tänane Eesti erakondlik süsteem soodustab karjerismi.
Metlevi hinnangul meelitab see algajaid poliitikuid lihtsama vastupanu ja kiire raha teed minema. “Poliitika peaks põhinema eelkõige väärtustel ning viimasel ei tohiks olla mingit seost puhtal kujul karjerismiga,” sõnas Metlev. Ta lisas, et tänaste noorte hirm end erakonnaga sidudes oma mainet rikkuda, on õigustatud. Erakondade noortekogudes ei leidu Metlevi sõnul tugevaid arvamusliidreid, kes pakuksid noortekogu tööle analüütilist sisu.
“Erakondi eristab teistest organisatsioonidest võitlus konkurentsi pärast,” sõnas Urmo Kübar Keskerakonna noortekogu aseesimees Vladimir Svetile, kes väitis, et karjerismi soodustavad ühtmoodi kõik kollektiivid. “Vabaühenduste tegutsemiskeskkond on hoopis teistsugune,” jätkas Kübar, “olles Loomakaitse Seltsis aktiivne, ei välista see osalemist Avatud Vabariigi töös ja annetamist hoopis kellelegi kolmandale. Seega on koostöö mõiste väljaspool erakondi hoopis teise tähendusega ning kindlasti rohkem soodustatud.”
26. märtsist on eetris Tudeng TV veebipõhine arutelusaade “Fookus”, kus kohtuvad aktiivsed tudengid, poliitikud ja valdkondlikud eksperdid, kes tõstavad esile noore põlvkonna julgeid mõtteid Eestile täna oluliste probleemide lahendamisel. Saate eesmärk on suurendada noorte suhestumist ühiskonnas toimuvate sündmuste ja muutustega. Teemasid käsitletakse noori puudutavas võtmes, mis pakub platvormi noorte hääle kuuldavaks muutmisele ühiskonnas.
Avasaate külalised olid Vabaühenduste Liidu EMSL kaasamise ekspert Urmo Kübar, Keskerakonna Noortekogu aseesimees Vladimir Svet, Isamaa ja Res Publica Liidu Noortekogu liige Ingrid Lepik ja MTÜ Avatud Vabariik juhatuse liige Sergei Metlev. Saatejuht on Marian Võsumets. Järgmine saade on eetris 9. aprillil ning keskendub kultuuritegelaste algatusele “Elamisväärne riik”.
Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli galakontsert toimub 6. aprillil kell 16 Vanemuise väikeses majas. Esitusele tulevad nii kaunis klassika kui põnev kaasaegne tants. Galal näeb ligemale paarikümmet tantsunumbrit enam kui 40 tantsija esituses. Esinejate seas on nii neid, kes saavad esmakordselt võimaluse esineda suure publiku ees, aga ka professionaalseid tantsijaid ja koreograafe.
Vanemuise Tantsu- ja Balletikool on kahekümne aasta jooksul õpetanud mitme põlvkonna lastele oskusi, kuidas ilusa muusika ja kaunite liigutuste kaudu väljendada armastust tantsu vastu. See armastus on andnud nii mõnelegi meie kooli õpilasele elukutse tantsija või koreograafina ja inspiratsiooni ilu tajumiseks liigutustes on koolist kaasa saanud küllap kõik särasilmad.
Vanemuise kauaaegne balletisolist, repetiitor ja balletipedagoog Elena Poznjak-Kõlar asutas Vanemuise Tantsu- ja Balletikool 1994. aastal tagasihoidliku balletistuudiona. Praegune kool on kinnitus tolle balletistuudio järjepidevast arengust. Algul oli olemas vaid üks balletiklass, kus käis 24 õpilast. Aastate jooksul on õpilaste arv pidevalt kasvanud. 2002 avati mudilasklassid. Sellest ajast peale on õpilaste arv veelgi kasvanud. Hetkel on kooli edukalt lõpetanud kolm lendu ja balletist vaimustunud lapsi tuleb aina juurde.
Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli galakontserdi piletid on müügil Piletimaailmas ja Vanemuise kassades. Lisainfo piletite kohta kassa@vanemuine.ee või 7440165.
Esimest korda Eesti aasta linnu valimise 20aastases ajaloos on sündinud aasta linnule pühendatud laul.
Selle aasta linnuks valitud jäälinnu laulu esitleti 20. märtsil Tallinnas. Nüüd saab seda koos Vivian Ainsalu pildiprogrammiga nautida Youtube’is aadressil http://youtu.be/rkvF2_Lkvro ja aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind, kust saab laulu ka endale salvestada.
Laulu sõnade autor on Peep Veedla, viis ja esitus Riho Sibulalt. Slaidiprogrammi koostas Aarne Tuule. Aasta lindu valib Eesti ornitoloogiaühing alates 1995. aastast.
Riho Kinks, Eesti ornitoloogiaühingu jäälinnuaasta vedaja
5. aprillil kell 18 toimub Otepää gümnaasiumi aulas talendikonkurss “Valgamaa noor talent”. Konkursi korraldab Otepää avatud noortekeskus.
Otepää avatud noortekeskuse juhataja Merit Nigula ütles, et talendikonkursile oodatakse lapsi ja noori vanuses 3-26 aastat.
“Konkursil võib laulda, pilli mängida ja näidata ennast igasugustel muudel aladel, milles ollakse andekad,” ütles Merit Nigula. “Etteastetes on võimalik kasutada erinevaid abivahendeid. Keelatud on kasutada vahendeid, mis võivad kahjusta ruumi või lava.”
Etteaste pikkuseks on 3 minutit, võistluskategooriad on neli. Võitja selgitab 3-5liikmeline žürii. Sellel aastal on lubatud talendikust demonstreerida ka videoklipi abil. Lisaks sellele on meelelahutuseks avatud vanusekategooria Igavesti Noored ehk kõik vanuses 27+ on oodatud noortele eeskujuks oma talendikust näitama.
Auhinna saab esikolmik, antakse välja eripreemiad ning publiku lemmiku auhind. Lisaks sellele on eripreemia kategoorias 27+. Talendikonkursil saavad osaleda ainult registreeritud osalejad ankeedi alusel. Registreerimine kestab 1. aprillini: Merit.Nigula@otepaa.ee või telefonil 5886 7270 ankeedi alusel! Ankeedi leiab Otepää noortekeskuse koduleheküljelt, koolimajast, noortekeskusest ja Otepää valla kodulehelt www.otepaa.ee
Pealtvaatajatele maksab pilet 1 euro, esineb üllatusesineja. Valgamaa noore talendi konkurssi toetavad kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Otepää vald, Otepää gümnaasium, Otepää seikluspark, Sangaste Rukkiküla, Oti pubi ja ööklubi Comeback.
Mammaste lasteaia ja kooli 1. klasside näiteringi etendus “Kel ilusad mõtted on peas, sel heateod kui pärlid on reas”. Foto: Põlva maavalitsus
Põlva kultuuri- ja huvikeskuses 26. märtsil toimunud festivalil osales üheksa Põlvamaa alglasside ja põhikooli vanuseastme näitetruppi.
Etendusi hindas kolmeliikmeline žürii kooseisus Vanemuise teatri noorsootöö juht ja välissuhete koordinaator Mall Türk, Tartu Kroonuaia kooli näiteringi juhendaja ning erivajadustega laste ja noorte teatrifestivali “Savilind” korraldaja Katrin Luts ning Eesti harrastusteatrite liidu esindaja Kristiina Oomer.
Žüriiliikme Mall Türki sõnul oli festival meeleolukas ning ladusalt ja lastepäraselt üles ehitatud. Kogu päeva vältel lustisid lapsed nii laval kui ka saalis aktiivselt kaasa elades. Türk kiitis laval nähtud ilusat teatritööd ja näitetruppe juhendanud õpetajate visadust: “Õpetajad teevad meie jaoks suure töö ära, lastele teatri- ja näitekunsti õpetades rikastavad nad õpilaste maailma.”
1.-4. klasside õpilaste truppide vanuseastmes valiti parimaks näitetrupiks, kes esindab ka Põlva maakonda 9.-10. mail Mõnistes toimuval kooliteatrite riigifestivalil, Mammaste lasteaia ja kooli 1. klasside näitering lavastusega “Kel ilusad mõtted on peas, sel heateod kui pärlid on reas” Diana Pehki juhendamisel.
Parima naisosatäitja auhinna pälvis algklasside vanuserühmas Mai Kirsing Räpina ühisgümnaasiumi 4. klassi näiteringist ja parimaks meesosatäitjaks valiti Mathias Kaljas samuti Räpina ühisgümnaasiumi 4. klassi näiteringist.
5.-9. klasside õpilaste vanuseastmes osutus parimaks Põlva ühisgümnaasiumi näitetrupp lavastusega “Geeniuse päevik” Maia Punaku juhendamisel. Näitetrupp esindab ka Põlva maakonda 25.-26. aprillil Palal toimuval kooliteatrite riigifestivalil.
Parimaks naisosatäitjaks valiti Karolin Tuul Orava põhikooli näiteringist ning parimaks meesosatäitjaks Kristo Kõiv trupist Kanepi Sõnakunstnikud.
Žürii andis välja ka rolli ja lavakujunduse eripreemiaid. Eripreemia õpetaja rolli eest pälvis Agnes Parik Mammaste lasteaia ja kooli 4.-5. klasside näiteringist. Lavakujunduse eripreemia läks samuti Mammaste lasteaia ja kooli 4.-5. klasside näiteringile. Žürii lisatunnustuse pallipoisi rolli eest sai Tanel Marran Põlva ühisgümnaasiumi näitetrupist ning omakultuuri hoidmise eest tunnustati Tilsi põhikooli näiteringi.
2015. aasta Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldajaks valiti loosi tahtel Värska gümnaasiumi draamaring. Järgmise aasta korraldajatele pani motivatsiooniauhinna välja teater Vanemuine.
Festivali aitasid korraldada Mammaste lasteaia ja kooli 3. b klassi õpilased, kes said end proovile panna teadustaja, näitleja ja teiste abiliste rollis. Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldas Põlva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond ja toetasid Põlvamaa omavalitsuste liit, kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ning SA Teater Vanemuine.
Viljandi suurvalla hariduskonverents toimus Heimtali mõisakoolis.
Praegu on kestmas üleriigiline karjäärinädal. Viljandimal ajaloolises mõisahoones paiknevas Heimtali põhikoolis räägiti aga elukutsevaliku ja edasiõppimisega seonduvast ning sellele lähedastest teemadest kevadisel koolivaheajal toimunud hariduskonvrentsil “Kolleegilt kolleegile”.
Heimtali põhikooli õppealajuhataja Urve Muki sõnul ajendas esimest korda toimunud konvrentsi korraldama tuntud tõde, et inimene õpib kogu elu, ja asjaolu, et iseäranis järjepidevalt ja põhjalikult tuleb ennast täiendada õpetajatel.
“Enamik meie kooli õpetajaid on olnud varmad end täiendama nii ainealaselt kui ka üldpedagoogilist professionaalsust pakkuvates valdkonades,” sõnas Urve Mukk. “Silmaringi avardamise peaeesmärk on õpilaste mitmekülgne areng.”
Et Heimtalis on mõisakool, pidas sissejuhatava ettekande “Ajastu põhimõtted õpilase kujundamisel mõisakoolis” oma ala entusiast, õpilaste kodu-uurimistööde juhendaja ja kooli noogiidide väljaõpetaja Imbi-Sirje Torm. Ta märkis, et lävimine erudeeritud mõisaperega võimaldas Heimtali kandi taluperemeestel, perenaistel ja nende lastel viisakaid kombeid ja vaimseid väärtusi õppida, mis olid levinud toona arenenud Euroopas.
“Küllap pärineb nendest kaugetest aegadest ka praegune Heimtali kandi inimeste kultuurne eluhoiak,” arvas pedagoog.
Täna esmakordselt toimuv Tartu karjääripäev „Terve karjäär“ pakub teadmisi ja oskusi, kuidas oma elukäiku teadlikumalt kavandada, tutvustab erinevaid karjääriteenuseid ja täiendõppevõimalusi.
Täiskasvanutele suunatud karjääripäeva tegevused koonduvad Tartu Kutsehariduskeskuse ruumidesse (Kopli 1, B-korpus). Toimuvad töötoad ja loengud personaalse turunduse, enesearendamise, tööotsingute, tööstressi, töötervise, ettevõtluse alustamise ja vabatahtliku tegevuse teemadel. Teada saab erinevate täiskasvanutele suunatud õppimisvõimaluste kohta ning näpunäiteid tööle kandideerijatele jagavad personalijuhid.
Kohal on kõik Tartus karjääriteenuseid pakkuvad asutused, kes minimessil oma võimalusi tutvustavad ning karjäärikiirabis karjäärinõustamist pakuvad. Lisaks saab registreeruda tasuta karjäärinõustamistele üritusele järgnevaks nädalaks (31. märts – 4. aprill). Kogu üritus on osalejatele tasuta.
Regionaalminister Siim Kiisler hoiatas täna 10. Linnade ja Valdade Päevade avakõnes omavalitsusjuhte majanduse jahenemisest tulenevate probleemide eest ning rõhutas, et omavalitsusreformi elluviimine lähiaastatel on paratamatu.
Kiisleri sõnul on Eesti majandus küll kuue aasta tagusest kriisist toibunud, kuid tänaseks on lisandunud hoomamatu suurusega julgeolekuoht ning meid ümbritsevate majanduste aeglustumine.
“Paratamatult tähendab see ka riigi tuluprognooside allapoole korrigeerimist ja kõike sellega kaasnevat,” ennustas Kiisler ning tõdes täna ametisse asuva valitsuse lubadustele viidates, et ilmselt tuleb sarnaselt majanduskriisile valitsusel üsna pea taaskord asuda kärpeid tegema. “Meenutan, et pärast pikka ilu tuleb Eestis krokodill,” ütles ta.
Seekordsete linnade ja valdade päevade üht peateemat – haldusreformi – kommenteerides ütles Kiisler, et me peame muutuvate oludega kohanduma ja paremat viisi kui omavalitsussüsteemi tõmbekeskuste põhiselt korraldada pole maailmas veel välja mõeldud.
“Ma julgen isegi öelda, et kõik teed viivad paratamatult tõmbekeskuste põhise omavalitsusreformini. Iseasi on see, kui palju tõmbekeskusi teisi teid mööda ekseldes vahepeal ära kaduda jõuab.”
Regionaalminister osaleb lisaks avamisele ka töötoas, kus arutatakse omavalitsuse ja riigi ülesannete üle.
Kolmapäeval, 26. märtsil algasid Tallinnas Hotell Viru konverentsikeskuses Linnade ja Valdade Päevad. Tegemist on kohalike omavalitsuste traditsioonilise suurüritusega, mis seekord saab teoks juba kümnendat korda.
Tartu Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid 22. mail toimuvale üheksandale noore kunsti oksjonile. Töid võetakse vastu 14.-21. aprillil nii Tartus kui ka Tallinnas.
Tudeng TV uues saates “Fookus” nõustusid vabakonna edendaja Urmo Kübar ning lõimumise eestkõneleja Sergei Metlev, et tänane Eesti erakondlik süsteem soodustab karjerismi.
