Külauudised

Valmis lõbus joonisfilm aasta linnust jäälinnust

Jäälinnu aasta puhul valmis Eesti Ornitoloogiaühingu tellimusel lõbus joonisfilm „Jäälind“.

Film on ühe noore jäälinnu seiklustest ja raskustest iseseisva elu alustamisel. Kuigi tegemist on kunstniku humoorika nägemusega, annab film siiski vihjed jäälinnu elu olulisematele ja huvitavamatele momentidele.

Filmi on teinud Eesti kunstnik ja animaator Chintis Lundgren, kellele see on juba kolmas aasta linnu teemaline joonisfilm. Muusika on loonud Henrik Malmgren, filmi aitas toimetada Horvaatia kunstnik Draško Ivezić. Jäälinnuaastat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Filmi on võimalik vaadata aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind, samuti Youtubes, Vimeos ja Facebookis.

Eestis on taimekaitsevahendite kasutamine vähenenud

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajandusmaal ja põllumajanduslikes majapidamistes on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud, selgub taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013-2017 vahearuandest.

“Viimastel aastatel näitavad taimekaitsevahendite kasutamise andmed selget langustrendi. See tähendab, et Eesti tootjad toimetavad põllumajandusmaal üha säästlikumalt,” ütles Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat ohtu ja mõju inimese tervisele ning keskkonnale ja soodustada integreeritud taimekaitese põhimõtete rakendamist.

Eelmisest aastast kehtib nõue, mille järgi peavad kõik professionaalsed taimekaitsevahendi kasutajad läbima asjakohase koolituse. Vahearuande järgi on praeguseks koolituse läbinud ja taimekaitse tunnistuse saanud 16 nõustajat. Lisaks neile on taimekaitse tunnistus 380 professionaalsel taimekaitsevahendite kasutajal ja 52 turustajal.

Kokku toimus mullu tegevuskava raames 19 tegevust integreeritud taimekaitse alase teabe ja nõustamisteenuse kättesaadavuse parandamiseks, tervise- ja keskkonnariskide vähendamiseks, järelevalve tõhustamiseks ja koolituste taseme ühtlustamiseks. Muuhulgas käsitletakse koolitustel, kuidas vähendada taimekaitsevahendite kasutamisel riske näiteks mesilastele. “Mesilaste kaitsmise eesmärgil kehtivad Eestis juba aastaid õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld ning mesinike ja taimekaitsetööde teostaja omavaheline teavitamiskohustus, kuid kindlasti aitab kaasa ka tegevuskavas sisalduva ellu rakendamine,” ütles Hillep.

Eesti Seksuaaltervise Liit: Veebinõustamine on kättesaadavaim kvaliteetne seksuaaltervisealane nõustamisteenus noortele.

Eesti Seksuaaltervise Liit asub ümber korraldama noortele suunatud amor.ee internetinõustamise teenust, et muuta see sihtrühmale kättesaadavamaks.

Eesti Seksuaaltervise Liidu projektijuhi Helen Kereme sõnul korraldatakse ümber seni toimunud noortele suunatud internetinõustamise teenus www.amor.ee keskkonnas, et muuta see edaspidi majanduslikult tõhusamaks. “Kodulehele luuakse põhjalik ja mitmekesine korduma kippuvate küsimuste otsingusüsteem, et noortel oleks võimalikult kiiresti leida oma tekkinud küsimusele kvaliteetne vastus,” ütles Kereme. “Lisaks uuendatakse, kaasajastatakse ja suurendatakse kodulehe kasutusmugavust, mis omakorda aitab kindlasti tõsta ka teenuse kättesaadavust. Näiteks on noortel edaspidi võimalik ka hõlpsalt meie kodulehte külastada läbi nutitelefoni.”.

www.amor.ee on noortele suunatud teabe- ja nõustamiskeskkond, kus 14-24 aastastel noortel on võimalik saada ajatundlikku nõustamist nii eesti kui ka vene keeles. Nõustamisega toetatakse noorte suhtlemis- ja toimetulekuoskusi seksuaalsusega seotud küsimustes, et teha vastutustundlikke ja tervislikke otsuseid isiklikus elus, hoiduda riskikäitumisest ja otsida nõu ning abi. Noori nõustavad tasuta 30 oma eriala asjatundjat, kellest enamik on arstid, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad (17-s noorte nõustamiskeskuses). Loe edasi: Eesti Seksuaaltervise Liit: Veebinõustamine on kättesaadavaim kvaliteetne seksuaaltervisealane nõustamisteenus noortele.

Energia avastuskeskuses on tänaseks välku näinud 9500 inimest

Põhjalikult renoveeritud ja uue ekspositsiooniga Energia avastuskeskusest sai populaarne kogu perega ajaveetmise koht. Harivat meelelahutust pakkuvat keskust külastas esimese kuu jooksul 9500 inimest.

Energia avastuskeskuse juhataja Kertu Saksa sõnul võtsid külastajad uuenenud keskust hästi vastu: “Nii lastele kui ka täiskasvanutele jätkub siin tegevust mitmeks tunniks ning külastajate tagasiside ekspositsioonile ja väärikalt renoveeritud hoonele on väga positiivne.”

Energia avastuskeskus taasavas uksed 13. juunil üle saja aasta vanuses Tallinna elektrijaama hoones Tallinnas Põhja puiesteel. Ajalooline maja renoveeriti 1930ndate aastate hiilgusesse ja nüüd pakub avastuskeskus selles unikaalses tööstusmälestises harivat meelelahutust lastele ja täiskasvanutele. Loe edasi: Energia avastuskeskuses on tänaseks välku näinud 9500 inimest

Festival tuli öösel Võrru jutulõnga kerides

Festivali programmijuht Kadri Mähar ja avakontserdi lavastaja Kadi Kroonberg "kerivad" jutulõnga. Foto: erakogu — Festivali programmijuht Kadri Mähar ja avakontserdi lavastaja Kadi Kroonberg “kerivad” jutulõnga. Foto: erakogu

Vastu tänast tekkisid Võru linna keskväljakule ja linna peatänavale puude otsa jutukerad, mis viivad kesklinnast kultuurikeskusesse Kannel. Sel moel tuli linna homme algav XX Võru Folkloorifestival “Lugu”.

Jutukerad ühendavad kahte festivali tegevuste põhikohta – kesklinnas asuvat vabalava Kandle aiaga, kus toimuvad suuremad kontserdid.

“Tahtsime juba enne festivali suunata kohalikud inimesed arutelule, mida üks nii suur pidu üldse tähendab,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Tegu ei ole ju pelgalt viis päeva kestva tantsupeoga, vaid siin põimuvad erinevate rahvaste kultuurid, nende lood ja laulud. Lugulaulud, kui soovite.”

16.-20. juulini toimuva juubelifestivali ajal saab linna külaline osaleda mitmekümnel kontserdil ja tantsutoas, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mordvast, Prantsusmaalt, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast. Võru Folkloorifestival on suurim iga-aastane rahvatantsu-keskne rahvusvaheline festival Eestis, järgmine tänavune suur tantsupidu pärast tantsupidu.

Festivali läbiv teema “Lugu” tutvustab nende rahvaste kultuuri läbi traditsiooniliste tantsude, rahvussöökide ning pärimuslike lugude õhtutega, millest paljud on kokku kogunud Eestimaa parim muinasjutuvestja Piret Päär. Lisaks festivalikülaliste lugude räägivad omi jutte ja viivad uudistajad Võru linnas ringi uitama mitmed siinsed kultuuri- ja kogukonnategelased.

Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, mille tantsud seab üldtantsupeol liigijuht olnud ja seal parima tantsuseade eest Kristjan Toropi stipendiumi pälvinud Võru tantsuõpetaja Maire Udras. Samuti õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks olulisim tunnusüritus le Eesti kokku tulevate lõõtsamängijate võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda.

Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“ Viljandi Linnagaleriis

Teisipäeval, 15. juulil kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“.

Mäng, mäng, mäng … öeldakse, et mäng on väikese inimese töö, kuid mängu ilu seisneb narri tarkuses. Näitus astub kahekõnesse Viljandi pärimusmuusika festivali tänavuse mängu- teemaga ning toob Viljandi pärimus- ja muusikasuvesse rohkem kunsti.

Näitusel osalevad kunstnikud: Tiit Pääsuke, Erki Kasemets, Jüri Arrak, Uno Roosvalt, Mari Roosvalt, Vano Allsalu, Ove Büttner, Anatoli Strahhov, Tiit Jaanson, Eva Jänes, Per Petersen, Sirje Protsin, Silva Eher, Andrus Rõuk, Toomas Sarapuu, Airi Luik, Ivi Arrak, Maria Sidljarevich, Lii Pähkel, Maire Koll, Silvi Lepparu.

Näituse „Mäng“ kuraator Kreg A-Kristring (Aimar Kristerson) tõdeb, et mäng tähendab osalejaid ja pealtvaatajaid, võitjaid ja kõrvalejääjaid, reegleid ja nende rikkumisi, nutikust, osavust, kavalust. Mängurõõmu ja mängusõltuvust. Mängu spekter ulatub selle süütust ja naudisklevast flirdist enesehävitusliku kirelõõmani. Mängul on justkui kaks palet nagu Rooma Janusel, sisse- ja väljapääsude jumalal. Üks pool näitab võrdsuse meelitavat peegelpilti, teine pool enamasti risti vastupidist. Narrina saad siseneda vaid elu tõelisse mängu, žongleerides lubatava ja mittelubatava juuspeenel piiril. Ainult mängu läbi saame olla seal, kus me tavareeglite järgi ei saakski
olla. Mängul ja kunstil on kattuv osadus.

Näitus jääb Viljandis avatuks 19.augustini.

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel Tallinna tn 11/1. Galerii on avatud raamatukogu lahtioleku ajal: T-R 10.00-18.00, L 09.00-16.00. Iga kuu viimasel reedel on raamatukogu suletud.

Taarka Pärimusteater otsib uut tegevjuhti ja kuulutab välja lavastusideede konkursi

Taarka Pärimusteater kuulutab välja lavastusideede konkursi

Konkursist on oodatud osa võtma kõik, kellel on soov Taarka Pärimusteatriga loomingulist koostööd teha. Konkursile oodatakse ideid, mõtteid ja ettepanekuid järgmisteks uuslavastusteks. Laekunud lavastusideede hulgast valitakse välja projekt, mida hakatakse teostama järgmisel hooajal 2014/2015.

Lavastusideede esitamise tähtaeg on 16. juuli 2014. Lavastusideed saata aadressile taarkateater@setomaa.ee

Avatud on konkurss MTÜ Taarka Pärimusteatri tegevjuhi kohale

Tööülesanded:MTÜ juhtimis-ja arendustegevuste teostamine
MTÜ igapäevane juhtimine, koordineerimine ja arendamine lähtudes üldkoosoleku ja juhatuse otsustest
Tegevuskava koostamine ja elluviimine
Koostöövõimaluste otsimine, rahastusvahendite leidmine
Meeskonnatöö juhtimine, meeskonna moodustamine, tegevusprojektide teostamiseks võimaluste loomine.

Töökoormus: 0,3 kohta

Kandideerimise tähtaeg: 16. juuli. 2014

CV ja motivatsioonikiri saata aadressile taarkateater@setomaa.ee

Taarka Pärimusteatri põhieesmärk on hoida ja arendada seto kultuuri ning oma tegevusega rikastada kogu Lõuna-Eesti kultuuriruumi.

Labürindifestival toimub Põlvamaal 18. ja 19. juulil

Etnoesoteeriline Labürindifestival toob kokku Eesti väelaulude esitajad ja helidega tervendajad. Lisaks jagatakse teadmisi meditatsiooni, enesearengu ja õnnelik olemise kohta.

Kahe päeva vältel, 18. ja 19. juulil toimuvad Ihamaru külla Viia-Jaani talu põldudele laotud kivilabürintide vahel erinevad kontserdid ja töötoad. On ühislaulmisi ja tantsu, kristallkausside helinaid ja gongide meditatiivseid kõminaid.
Kontsertidega astuvad üles Tom Valsberg ja sõbrad, Helikristallid, Bombillaz ja Svjata Vatra. Viimase kontserdi ajal süüdatakse ka suur tuleriit ning kui see on põlenud söerajaks, saavad vabatahtlikud osalejad selle paljajalu ületada.

Loengute ja töötubadega esinevad Margus Rump, Galina Ader, Kalev Veskimäe, Merike Kütt, Kristel Treier, Helju Täär, Kaia Karjatse, Aivar Täpsi, Anneli Säre, Marju Varblane, Reti Üpraus, Margit Foht, Kristina Pirgop.

Labürindifestivalile on oodatud inimesed, kes tunnevad rõõmu vahetust kaasaelamisest helide, tantsimise ning tule jõule, eneseavastamise maagiale ja kiviringide väele. Labürindifestivali alal toimub ka etno-, öko-, eksootilise ja esoteerilise kauba laat.
Tervendajad ja nõustajad viivad läbi ka individuaalseansse.

Kohapeale jääjatele telklaager. Toitlustust pakub Põlva talupoe talutoidukohvik. Festivali korraldaja on MTÜ Tähevalgus. Festivali pileteid müüb Piletilevi ja saab kohapeal.

Kogu info Labürindifestivali kohta on saadaval koduleheküljel www.tuletee.ee.

Missos toimusid põliskodude küla esimesed talgupäevad

Võrumaal Misso vallas toimusid põliskodude küla esimesed talgupäevad. Talgupäevade raames pandi ühistöö käigus paika põhumaja autokummidest vundament – ehitise rõhk on taaskasusutusel ja ökoloogilise jalajälje vähendamisel.

Järgnevate talgupäevade käigus hakatakse ehitama põhumaja seinu. Õhtuid sisustati teemakohaste loengutega ja õppefilmide näitamisega. Kohalviibijad hindasid ka suurepäraseid ujumistingimusi.

Eriti põnevaks ja sisutihedaks kujunesid erinevate spetsialistide kaasatuse tõttu õhtused aruteluringid, mille raames leiti rida võimalusi edasiarenduste realiseerimiseks. Nooremate osalejate arvates peeti töötegemise käigus ära ülikooli tasemega loengud, millest paljud olid sellistel teemadel, mis pole ülikoolide õppekavadesse veel jõudnudki, kuid peaksid seal kindlast olema.

Ühiselt jõuti arusaamisele, et erinevate kombineeritud kompetentside kaasamise kaudu on võimalik jõuda oluliselt parema tulemuseni. Samuti oldi nõus loengutsükleid huviliste olemasolu korral kordama. Eriti huvipakkuvad ja teemaga haakuvad olid osalejate sõnul maamajanduse tervikkäsitluse loengud, mida täiendasid veel infotehnoloogilised lahenduskäigud, mis looksid suurepärased võimalused jätkusuutliku maaelu tekkeks ja pakuksid olulist leevendust toidu omavarustusvõime tagamisega, urbaniseerumisriskide leevendamiseks ja demograafiaprobleemide lahendamiseks. Osalejad nägid teemade taga väga suuri jätkusuutlikkuse riske, mille kõik teed viivad meie rahva ja kultuuri jätkupidevuse mõisteni ja seda nii ühiskondliku julgeoleku kui ka geneetilise jätkusuutlikkuse mõistes. Ühiselt jõuti arusaamiseni, et loengusarju võiks korrata, kuid see eeldab järgnevate registreerinute vastava huvi ülesnäitamist.

Ökomaja ehitamise talgud kestavad 20. augustini.

Fotogalerii: http://nagi.ee/photos/sarvedegalammas/sets/388171/

Elukeskonna ja Rahvastikuarengu Selts, Madalasustusega Planeedi Selts

Riga sääreväristajate 24 tunni kestvussõidul sõideti kokku 31 228 km

Üle-eelmise nädala reedest laupäevani toimunud Eesti motoajaloo teisel 24 tunni kestvussõidul osales 57 meeskonda 219 sõitjaga. Võisteldi retrohõngulistel Riga sääreväristajatel ehk punnvõrridel. Võistlus toimus sel aastal Eesti väikseimas linnas Mõisakülas, mis asub Lõuna-Eestis Viljandimaal ning kandis nime 24h Mõisaküla Le Mans.

Tehnikute klassi võit läks Lätti Romans Valtinõ meeskonnale, kes läbis 24 tunni jooksul 641 ringi ehk 897,4 km. Nad edestasid teiseks tulnud Patrick Põldmaa meeskonda 6 ringiga ning kolmandaks tulnud Ragnars Gabranovsi meeskonda 11 ringiga. Võit tuli napilt, kuna pool tundi enne võistluse lõppu purunes liidrite võrril raam, mida tuli kiiresti kokku keevitama hakata. Õnneks saadi masin kiiresti korda ja võit vormistati kindlalt.

Retro klassi võit tuli Eestisse, kus võidutses Janek Filippovi meeskond, läbides 635 ringi ehk 889 km. Filippovi meeskond edestas Heigo Olu ja Tenno Alamaa meeskondi, kes läbisid vastavalt 521 ja 618 ringi. Kokku läbisid kõik võidusõitjad summeritult 31228,4 km.

“Punnvõrr on üks vägev sõiduriist, millega võib vabalt 3/4 maakerale tiiru peale teha”, kommenteeris läbitud kilometraaži Punnvõrride kestvussõidu karikasarja peakorraldaja Aimar Parm.

Korraldajate sõnul katkestas võistluse tehnilistel põhjustel kuus meeskonda. “Suurem katkestajate hulk ja lühem summeritud kilometraaž näitasid, et rada oli sel aastal veidi raskem,” sõnas võistluse peakorraldaja Ilmar Kuusk.

“Aastatega on võrride tehniline ettevalmistus läinud väga heaks ning parimad võistkonnad pidid võrreldes eelmise aastaga võrdlemisi vähe võrri remontima. Samas oli neljandik võistlejatest ikkagi pidevalt boksialal. Purunes erakorselt palju rehve ja raame ning nii mõnigi mootor tuli detailideni lahti võtta ja siis uuesti kokku panna,” sõnas tehnilise komisjoni juht Andres Põldver.

Võistlusel osales ka Ekspress Grupi (Eesti Ekspress, Delfi, Õhtuleht) võistkond Toomas Vabamäe juhtimisel. Vabamäe sõnul, kes sõitis ka eelmisel aastal Maidlas toimunud esimesel 24 tunni kestvussõidul, oli sel aastal rada raskem. “Rada muutus võistluse edenedes aina raskemaks. 57 võistkonda suudavad 24 tunniga muuta tugeva kruusatee liivateeks ning kive täis raudteetammi kividest puhtaks pühkida. Iga tunni järel oli rada erinev ja tuli sõita väga tähelepanelikult,” sõnas Vabamäe.” See punnvõrride võistlus oleks suureks väljakutseks igale motosõbrale.”

Peakorraldaja Ilmar Kuuse sõnul võib ürituse korraldamisega väga rahule jääda. Üritust aitas korraldada 25-30-liikmeline vabatahtlike korraldustiim, kes tagasid võistluse sujuva kulgemise 24 tunni jooksul. “Eesti väikseima linna kohta oli antud üritus sama mastaapne kui laulupidu Tallinnale ning arvan, et saime selle korraldamisega häsit hakkama.”

20 aasta järel ilmus eestikeelne raamat lüpsilehmade söötmise kohta

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) eestvedamisel ilmus eesti keeles Soome teadlaste-praktikute kirjutatud söötmisalane raamat „Lüpsilehma söötmine“. Viimase 20 aasta jooksul on ilmunud küll paar teaduslikel uuringutel põhinevat artiklikogumikku, kuid lüpsilehmade söötmisõpetust süsteemselt käsitlev raamat seni puudus.

Spetsialistid selgitavad raamatus, kuidas söötmist kõige paremini optimeerida ja leida oma karjale sobivaim söötmismeetod.

Eesti põllumajanduse üheks tähtsamaks valdkonnaks on piimaveiste kasvatus, mis kuulub keskmiste väljalüpsi koguste järgi Euroopa riikide tippu. Piimatoodang on aga otseselt sõltuv söötmiskvaliteedist. Seega on raamatu ilmumine piimatootjate, nõustajate ning loomakasvatust õppivate noorte jaoks väga oluline.

Raamat „Lüpsilehmade söötmine“ aitab piimatootjaid söötmise planeerimisel, söötmise korraldamisel, hindamisel ja parandamisel. Raamatut on Eestis jagatud teadusasutustele, nõustajatele. Huvilistele on raamat kättesaadav Eesti Maaülikooli ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Raamat tõlgiti ja anti välja Eesti maaelu arengukava 2007-2013 koolitus- ja teavitustegevuste (meede 1.1) raames.

Wabalinn Paide muutub 19. juulil taas kreisilinnaks

Paides on tavaks korraldada suvine kogukondlik pidu, mida on juba aastaid nimetatud „kreisilinnapäevaks“. Natuke on see seotud Paide linna maakonna- ehk kreisikeskuseks nimetamisega 1783. a juulis, natuke muidu kreiside ettevõtmistega wabalinn Paides.

Sel aastal toimub kreisilinnapäev jälle nii keskväljakul kui ka Väike-Aia rohealal. Kreisilinnapäeva korraldavad Paide Wabalinna maja (http://wabalinn.weissenstein.ee) ja Paide kultuurikeskus (www.paidekultuurikeskus.ee). See on pidu, mida paidelased teevad ise ja iseendale.

Väike-Aia rohealale on koondunud laupäeval, 19. juulil kella 10-15 kogukondlikud ettevõtmised:

Kirbuturule Väike-Aia tänaval on linnakodanikud oodatud müüma oma isiklikke, aga veel väärika väljanägemisega kaupu: riideid, raamatuid, mööblit, tööriistu jms. Kirbuturul ei ole platsimaksu, ent see on tõesti mõeldud ainult neile, kes tulevad müüma oma isiklikke asju või ka n-ö hobikorras valminud käsitööd. N-ö professionaalsetele kauplejatele on keskväljaku müügiplatsid.

Vabakohvikutesse valmistatakse toit ja jook kodus ja ning müüakse kreisilinnaplatsil enda poolt üles pandud kohvikus maha. Korraldajate poolt on platsikoht ning kohvikute ja lava vahel ka toolide ala. Vabakohvikutele platsimaksu ei ole, kuid toiduvaliku osas on selge põhimõte: lubatud on ainult kodune ja tervislik toit.

Loe edasi: Wabalinn Paide muutub 19. juulil taas kreisilinnaks

Downi sündroomiga tütarlaps saab Lastefondi abiga ratsutamisteraapiat

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab 17-aastase Downi sündroomiga Meriti teraapilisi ratsutamistunde, mis aitavad kaasa tüdruku mitmekülgsele positiivsele arengule.

Ratsutamisteraapia mõjub hästi nii füüsilisele kui ka emotsionaalsele tervisele: see aitab parandada keha sümmeetriat ja rühti, kehatunnetust ning minateadvust. Spetsiifilisi terapeutilisi harjutusi rakendades stabiliseerib hobuse seljas ratsutamine liigeseid, parandab koordinatsiooni ja tasakaalu, suurendab üldist jõudu ja vastupidavust. Hobuse hinnangutevaba siiruse ja sõbralikkuse kaudu aga peegelduvad ratsutajale tema enda tunded ja meeleseisundid, mis võimaldavad tal paremini iseennast mõista ja hakkama saada ülevoolavate emotsioonidega.

Meriti ema sõnul on hipoteraapia tüdruku jaoks äärmiselt oluline: “Seda ta naudib ja see teda aitab!” Ta lisab, et teraapiast on reaalselt kasu vaid siis, kui seda läbi viia järjepidevalt vähemalt kord nädalas. Seni oli Meritil võimalik tänu riiklikule toetusele käia ratsutamisteraapias seitse korda aastas ning kohaliku omavalitsuse abiga lisaks veel neli korda. Tütarlapse erivajadust ning teraapia positiivset mõju arvestades aga on seda vähe.

Siin tuli perele appi Lastefond, kes otsustas toetada Meriti ratsustamisteraapiat 900 euroga, mis võimaldab talle kuue kuu jooksul 36 lisatundi.

Reisikiri kodumaalt: Ida-Virumaa – lähedane või kauge?

Reisiseltskonna ühispilt Rannapungerja kiriku ees. Fotod: erakogu

Jaan Viska, Vängla küla külavanem, Vigala vald, Raplamaa

Eelmisel aastal väljaöeldud ekskursiooni sihtkoht Toila leidis küllalt palju toetajaid. Grupi moodustasime peamiselt nelja küla baasil: Päärdu, Kurevere, Läti ja Vängla. Jällegi üle 40 huvilise üle valla otsustas Kirde-Eesti vaatamisväärsuste kasuks. Reisil saatis meid järjekordne kuumalaine, külastavate kohtade pikk nimekiri lisas pinget, võib-olla ka eneseületamist. Üldiselt püüdsime olla rahulikus tempos uudistajateks. Teiseks on Vigala vald oma eelarve piires andnud raha külaelu elavdamiseks, kui jätkuks eestvedajaid. Enne kui minna tähelepanekute juurde, tahan öelda teile suur aitäh, kallid reisikaaslased, eneseületamise eest pika reisipäeva jooksul. Reipust teie suvistesse tegemistesse!

Enne Avinurmele jõudmist tuli arvestada teeremondiga. Millal siis kui suvel tuleb teid parandada. Nägime ka tee äärde rajatavaid ja olemasolevaid kergliiklusteid. Paljude sõitjate suust kuuldus: teeb lihtsalt kadedaks. Teisalt, maanteeamet koos valdadega panustab jalakäijatele ja jalgratturitele ohutumatute liikumisvõimaluste loomisse ehk teisisõnu näitab kergliiklusteede rajamine hoolivust inimestesse.

Simunas tegime esimese peatuse, et sirutada jalga ja vaadata kaardilt, kus paikneme. Simuna lähedal on üks kolmest Struve geodeetilise kaare punktidest, mille abil määrati maa kuju ja suurus. Laekvere poole sõites maantee pidevalt tõusis ning eemalt nägime Pandivere kõrgustiku Kellavere mäe 156 m tippu, kuhu on rajatud õhuvägede radarikeskus – ikka kõrgemale, kus parem nähtavus. Loe edasi: Reisikiri kodumaalt: Ida-Virumaa – lähedane või kauge?

Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

11. – 26. juulil toimub II Kriisade nimeline orelifestival. Kontserdid toimuvad ainult orelimeistrite Kriisade ehitatud pillidel.

Kõrvuti Walckeri ja Saueri firmade orelitega, on eesti meistrite pillid tuntud oma ilusa kõla poolest. Kriisade meistrite orelid on näited saksa romantismi perioodi oreliehituse tradistsioonist.

Festivali kava:

11. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik
Instrument-orkester
Kogu orkestri kõlavärvidepalett ühel instrumendil
12. juuli kell 12 Rakvere Kolmainu kirik
Orelimuusika kontsert
Veronika Kostyleva (orel, Venemaa)

13. juuli kell 19 Rakvere Kolmainu kirik

Oreliduo

14. juuli kell 19 Võru Katariina kirik
Avakontsert – XIX ja XX saj. heliloojate oreliteosed

15. juuli kell 19 Urvaste Püha Urbanuse kirik
Võimatu missioon – virtuoossed ja säravad oreliteosed, mis nõuavad hiilgavat tehnikat ja meisterlikust

Loe edasi: Tuleval nädalal algab II Kriisade nimeline orelifestival

Romantiline luulekava peab oma viiendat sünnipäeva Võrus

Võrus Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis toimub reedel, 18. juulil kell 20 luuleõhtu “Romantiline luulekava”.

Võrumaalaste ja külaliste jaoks avaneb reedel, 18. juulil võimalus nautida formaati „Romantiline luulekava“, mis loodi mõttekaaslaste Üllar Saaremäe ja Georg Merilo poolt 2009. aastal.

Luulekava eripäraks on iga kord uuenev sisu, erinevad esitajad ja luulet saatvad muusikud. Võru publiku jaoks on laval riimitud sõnasõda pidamas kirjanik Jan Kaus ja vabakutseline Georg Merilo, esitajaid saadab ja soleerib Mingo Rajandi kontrabassil.

Eriliseks teeb luulelugemise ja vahelemusitseerimise asjaolu, et esinejad küll harjutavad kokkukõlamist, ent seda vaid tehniliselt. Nii ei tea kumbki lugeja täpselt, mida ja mis järjekorras teine esitada kavatseb. Selliselt elab laval justkui kolme peaga lohe ning kogu programm sünnib otse ja vahetult vaatajate silme ees, tehes kogu soorituse elavaks ja spontaanseks.

Tänu kultuurkapitalile ja teistele koostööpartneritele toimuda saav luulekontsert kestab kella 20-21.30 ja toimub Kreutzwaldi muuseumi hoovis (saju korral sees), täiskasvanuile sissepääs 2 eurot, lastele tasuta.

Homme algab maanteemuuseumis maanteekunsti festival

15.-20.juulini toimub Eesti maanteemuuseumis rahvusvaheline maanteekunstifestival, mis uurib teed kui kunstiobjekti ja -subjekti.

Homsest pühapäevani kestva festivali raames käsitletakse teed nii uurimisobjekti kui ka inspiratsiooniallikana, kohaspetsiifilise kunsti tegemise ja toimumise asukohana. Kuue päeva jooksul saavad huvilised jälgida erinevate kunstnike projektide valmimist ning osaleda ise maanteekunsti loomisel.

„Festival loob võimaluse teedega lähemaks kohtumiseks, nende teistsuguseks kogemiseks ja mõtestamiseks, uurimiseks ja kirjeldamiseks,“ ütles maanteemuuseumi programmijuht ja festivali eestvedaja Tuuli Tubin.

Festivalil osalevad kunstnikud on kavandanud maanteemuuseumisse ja muuseumit ümbritsevatele teedele eripalgelisi projekte. Kunstnik Triin Rebane eksponeerib maastikufotot maastikul endal, et korduste kaudu rõhutada maastiku kordumatust. Näha saab skulptori ja maalikunstniku Toomas Altnurme nägemust teest kui sillast reaalsuse ja teiste dimensioonide vahel. Fotorühmitus Kuime pakub oma käsitlust teest kui ühenduslülist kahe punkti vahel.

Koosluse Mariliin Kindsiko-Singh ja Udeya Vir Singh’ töö on inspireeritud teega seonduvatest juttudest Eestis ning tuhande ja ühe öö sünnimaal Indias.

Lisaks kunstnike tegutsemise jälgimisele saavad festivali külalised ka ise maanteekunstiga tegeleda. Festivali ajal toimuvad erinevad helikunsti ja graffiti töötoad nii lastele kui ka täiskasvanutele. Näiteks fotokunstnik Peeter Laurits kõneleb kohaspetsiifilisest kunstist, projekti „Olematud kylad“ kuraator Taavi Suisalu avab külade kui kultuuriliselt laetud paikade omapära, helikunstnik Patrick McGinley viib rännakule mööda erinevaid helimaastikke.

Maanteemuuseum avab lühiajalise näituse maanteekunstist ja tänavast kui lõuendist.

Festival lõpeb pühapäeval, 20. juulil festivalil osalenud kunstnike tööde näitusega. Tegevust jätkub sel festivalil kogu perele.

Jahi- ja põllumehe piässi kuuntüüd tegemä

«No jaanipäävä aigu nakkasõ jah immise üten vahtsidõ põrssiga ümbre roitma ja nurmi päält hääd-parõmbat üles tsungma,» ütel’ Sõmmõrpalo jahtkunna päämiis Kauna Toomas.

«Vanõmbilõ inemiisile soovida iks panda raadio pangi ala mängmä vai pini kardokanurmõ manu ketti. No tsiga om kavval ja saa pia selges, et täl pinist määnestki ohtu ei olõ. Mõni pini pelgäs esi kah tsiku, kaes kuudist, mis tuu tsiapunt sääl tege. Hais kah avitas, vanastõ perremiis käve ja lassõ egä õdagu sortsu ummi rõividõ pääle. No pandas tokkõ otsa latsi mähkmit. A tsiga harinõs tuu haisuga kah küländ ruttu är.»

No mitundkümmet hektärri kardokat, hernest vai villä säänestmuudu tsiko iist ei kaidsa. Tuuperäst soovitas Kaun iks jahimehe appi kutsu. «Varitsusjahti lupa säädüs pitä, no immist põrssiga laskõ ei või, õnnõ hiidütä. Noorõmba põllumehe võissi esi jahimehes naada, tuu koolitusõ läbi tetä ja relvapaprõ kah küssü. Sis mi saami näile tsia laskmisõ lupõ anda ja nä saava esi kipõlt toimõnda.»

Jahimiihi saat Kaun talonigõ mano, kiä kõgõ inämb hädän omma. Tä kuts talomiihi iks kõgõ jahimiihile teedä andma, ku tsia omma pahandust tennü.

Harju Ülle, Uma Leht

Kardok lätt tsia nahka

Orava valla Haan’kasõ külä kardokakasvataja Sulõ Aivari murõ om, et hää kardokasaak tsiakärsä ette es jäänü. Foto: Säinasti Ene, Uma Leht

«Värski tsiajäle omma nurmõ pääl, põrssa omma okastraadi vahelt seeh käünü!» pahandas kardokakasvataja Sulõ Aivar Orava vallast Haan’kasõ küläst Udrasõ talost. Illos varahanõ kardok tüküs talomiihil timahava kas tsiko vai vihma nahka minemä.

«Seo aasta om tsikoga eski hullõmb ku mõni tõõnõ aasta,» ütles Veriora valla Verioramõisa külä Muinasmaa talo perremiis Koddala Elmet, kiä kasvatas kardohkat 40 hektäri pääl. Elo näütäs, et suvõga võtva tsia kokko hektäri jago kardohkit är.

Tsikoga oltas hädäh viil mitmõl puul, näütüses Urvastõ kihlkunnah Liinamäe ja Kurõnurmõ kandih. A Võro valla Tagakülä suur (40 ha) kardokakasvataja Mulla Ants ütles, et sääl kandih tsikoga murõt ei olõ. «Üts vana kult om külh vahepääl käünü, a suurt hätä tennü olõ-i,» tiid tä.

Külh om Mulla Antsu kodokandih ülearvo pall’o vihma sadanu ja mõnõh kotussõh omma kardokavirkse peris vii all. «Kardohkal olõ-i vika, a kätte ei saa,» kaibas Muld. «Ku no pidämä jääs, sõs olõ-i viil hätä. A parhilla saa-i põllu pääle.»

Ka Koddala Elmet murõhtas, et ku vihm perrä ei jää, piät pia nakkama kardokit lehemädänigu vasta pritsmä. Kuis seo aasta saak tulõ, ei mõista viil üldä.

No põrõhõla kaits tä ummi kardokit iks innekõkkõ tsiko iist. «Minno avitas elektrikar’us,» seletäs Elmet. «Kost tsiga iks om vasta nõnna är saanu, sinnä inämb ei tükü. Eski ku nüür om ümbre, a vuulu seeh ei olõ, ei lää tsiga tõist kõrda pruuvma. Mul om kümme põldu, kõigilõ ei jõvva kar’ust osta. Sõs ma nõsta iks üte nurmõ päält tõõsõ pääle. Likõ ilmaga avitas elektrikar’us viil parõmbahe. Olõ kuulnu külh, et mõni lask faasi (220 V) kar’ussõlõ sisse, a tuu om inemisele ohtlik.» Loe edasi: Kardok lätt tsia nahka

Kasepää kutsub romantilisele muusikaseiklusele

Peipsimaa kuulsad sibulad. Foto: peipsimaa.blogspot.com

18. ja 19. juuli õhtul saab Tiheda külas Kasepää laululaval teist aastat järjest teoks festival Peipsi Romantika, mille kontsertidel esinevad nii professionaalsed muusikud kui ka Jõgevamaa kultuurikollektiivid.

Peakorraldaja Hannes Soosaar märkis, et juba möödunud aastal toimunud Peipsi Romantika festivali ajal tekkis idee sündmus traditsiooniks muuta. „Tore oli kuulda positiivset tagasisidet nii artistide valiku kui ka kogu korralduse osas,“ märkis ta.

„Jõgevamaa kultuurikollektiivid esinevad Peipsi Romantikal tänavu esmakordselt. Esimesel päeval rõõmustavad oma tantsudega kontserdikülastajaid tantsurühm „Nii ja Naa“ Põltsamaalt, teisel päeval segarühm „Kaaratsim“ Jõgevalt. See on mõlemale osapoolele kasulik. Isetegevuslased saavad esinemiskogemust juurde, festivali külastajad aga nautida heal tasemel tantsunumbreid. Seda ideed tahame ka järgmistel aastatel rakendada. Kutseliste esinejate valikus on alati tähtsal kohal, kuidas need artistid ja nende repertuaar sobivad Peipsi äärde. Ühtlasi on tähtis, et romantilist õhkkonda saaksid nautida erinevas vanuses inimesed,” rääkis Soosaar. Loe edasi: Kasepää kutsub romantilisele muusikaseiklusele

Kaivanduisilõ saistas kimmämbält vasta

Eesti luuduskaitsõ seldsi täüskogo otsust’ 21.06., et nakkas saisma katõ dolokivikaivandusõ vasta, midä Eesti lõunatippu plaanitas.

Rõugõ kihlkunnan Pähni luuduskeskusõn kokko saanu 28 luuduskaitsjat sõidi edesi Mehkamaalõ kaivanduisi kotussit kaema. Sääl saiva nä ütele meelele, et Nahalõ ja Kalkahulõ es tohtnu dolokivikaivandust tetä. Mõnistõ vallavolikogo nakkas asja arotama 17.07. kuunolõkil.

Eesti luuduskaitsõ selts saat’ keskkunnaministeeriümile kirä, mille seen pallõs Piitre jõõ maastigukaitsõala laembas tegemist ja pikembät keskkunnamõo hindamist. “Keskkunnamõjju parhilla hinnatas, rabakunna ja muakunna elupaiga omma joba löütü,” selet’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna päämiis Silla Silver.

Muakunn om Eestin väega harv elläi, kõgõ inämb eläs näid Piirissaarõ pääl. Pikembät keskkunnamõo hindamist küsüse luuduskaitsja selle, et viisais om timahava harilikust madalamb. «Saa-s hinnada, kuis mõos kaivanduisist vii vällä pumpaminõ suurvii aigu – suurtvett olõki es,» ütel’ Silla Silver.

Puulpäävä Kanepin kuun olnu Lõuna-Eesti luuduskaitsja saadi viil eräle kirä Mõnistõ vallavolikogolõ ja keskkunnaammõtilõ.
Kirän pakutas, et nuu võinu ministeeriümile ka umalt puult kopsada, midä kaivanduisi tegemisest arvasõ.

Harju Ülle, Uma Leht

Eesti muusikud astuvad Pärnus üles esitluskontserdiga

Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi. Foto: paavoproject.blogspot.com

Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia eesti muusikute esitluskontserdil on fookuses noored ja säravad eesti tippmuusikud. Kõik muusikasõbrad ja puhkajad on oodatud heale kontserdile Pärnus 16. juulil.

Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia oluliseks osaks on eesti noorte muusikute esiletõstmine. Hea koostööpartner Eesti Interpreetide Liit on kokku pannud kava, kus on fookuses neli säravat muusikut – Mihkel Poll, Indrek Leivategija, Triin Ruubel ja Riivo Kallasmaa. Kontserdil on võimalik neid näha üheskoos musitseerimas kammermuusikuna kui solistidena Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestri ees.

Ansamblipartneritena astuvad kontserdil üles ka Anne Ainomäe vioolal ja Reet Ruubel klaveril. Interpreetide Liit on eraldi kutsunud ka festivalikorraldajaid ja agente välismaalt, kes jagavad enne kontserti Järvi Akadeemia noorte muusikutega mõtteid paneelis „Millised on ootused noorele karjääri alustavale muusikule? Agendi, festivalikorraldaja ja orkestri direktori vaatenurk”.

Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi peab noorte muusikute kaasamist festivalile väga vajalikuks: „Oluliseks põhimõtteks on kutsuda festivalile eesti noorte muusikute paremik. See aitab neil edaspidi väljaspool Eestit õppida, tööd leida või lihtsalt kogemusi vahetada,” sõnab Järvi.

Esitluskontserdi muusikud on on silmapaistvad interpreedid, kelle muusikaline tegevus on laiahaardeline, nad on osalenud arvukatel meistrikursustel ja konkurssidel nii Eestis kui võõrsil ning pälvinud mitmeid preemiaid. Loe edasi: Eesti muusikud astuvad Pärnus üles esitluskontserdiga

Ruusa tüükua moro pääl saa kaia näütemängu

10.–15.07. saa Räpinä kihlkunnan Ruusa tüükua moro pääl kaia Rahmani Jani näütemängu “Kaalukoda”. Võro- ja eestikiilne tükk kõnõlõs elost ja armastusõst sovhoosiaol.

Autori jutu perrä kõnõlõs tükk tuust, et ilm om üts perädü taivadsõ laega kaalukoda, millega kõgõ inemise ello kaalutas.
Peräotsa kaaldminõ näütäs, et nuurusaig om iks tuu elo kõgõ ilosamb aig. Tükü sündümist tougas’ takast Ruusa sovhoosi aastapäiv: 70 aasta iist oll’ seo üts edimäidsi, miä Eestin luudi.

12.07. kell 13 omma kõik inneskidse sovhoositüütäjä oodõdu kokkotulõkilõ. Päält tuud saava nä etendüst kah nätä. Suvõetendüsen mängvä uma kandi näütlejä, külälises om laulumiis Noorõ Taisto. Lavastaja om Hansingu Meelis, kunstnik Vanhaneni Riina. Etendüse kõrraldasõ Ruusa näütemängu seltsing ja Räpinä valla kultuurikeskus. Teedüst saa www.rapina.ee päält.

Uma Leht

Projekt “Elu kahe maailma piiril” kutsub foto- ja videokaameraga Lõuna-Eestit avastama

4. juulist 1. oktoobrini oodatakse osalema foto- ja videokonkursil töid, mis kajastavad Lõuna-Eesti loodust, inimesi, kultuuripärandit ja kõike muud, mis iseloomustab kohalikku eripära. Parimate fotode ja videote esitajatele on auhinnad on välja pannud ajakiri National Geographic Eesti ja Lõuna-Eesti ettevõtjad.

2013. aasta suvel kerkisid projekti „Elu kahe maailma piiril” raames Lõuna-Eesti avastamisväärt paikadesse ajakirjast National Geographic tuttavad kollased aknad. Nende eesmärk on tutvustada Lõuna-Eesti paiku, mis annavad edasi piirkonna väärtusi:

* hästihoitud loodus,
* mitmekülgne kultuuripärand ja rahvuslikud traditsioonid,
* kohalik toit,
* ehedad ja naturaalsed tooted,
* säästev ja jätkusuutlik elustiil,
* tervis ja aktiivne puhkus,
* innovaatiline väikeettevõtlus.

Ülaltoodud teemadel oodatakse ka fotosid ja videoid, mis tutvustavad kõige paremini Lõuna-Eestit. Rohkem infot konkursil osalemise kohta võib leida aadressil www.visitsouthestonia.com. Samuti on nii kodulehel kui turismiinfopunktides saadaval Lõuna-Eesti kaardid kultuuri- ja ajaloohuvilistele, mis näitavad kätte parimad avastamistväärt paigad.

Projekti „Elu kahe maailma piiril” raames püstitatud National Geographic´u kollaste akendega tähistatud teekond jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Projekti on algatanud Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid koostöös ajakirjaga National Geographic Eesti.

Lisainfo: Tiina Ivask, Valgamaa Partnerluskogu tegevjuht, tel 5349 1195, 730 4071, e-post tiina@valgaleader.ee, www.visitestonia.com

Tulemas on kalapüügivõistlus “Viitina Kuurits 2014”

SAMSUNG DIGITAL CAMERA — Viitina Kuurits 2010. Foto: Vaiko Tigane

Laupäeval, 19. juulil toimub Viitina Järvesaares kalapüügivõistlus “Viitina Kuurits 2014”.

Kuuritsapäeva kava:

12.00–14.00 võistkondade registreerimine (võistkonnas 4 liiget)

14.00–14.30 püügiriistade ja kostüümide ülevaatus

15.00–16.00 kalapüük Viitina järvedes

16.00–16-30 püütud kalade kaalumine

16.30–17.30 laulavad külalised Mordvast ja tantsib Saku sanglejate tantsurühm

Uhhaa söömine

18.00-…… autasustamine ja püütud kalade oksjon, auhind kõige ilmekamale kostüümile

Õhtu jätkub tantsides, muusikat valib Meelis Koppel. Päeva juhib Jaanis Koppel.

Üritus on pealtvaatajatele tasuta!

Lisainfo: Viitina Külaselts, tel 517 4556