Külauudised

Tudeng, tule Küberolümpiale!

14. veebruaril 2015 toimub Eesti Infotehnoloogia Kolledžis tudengitele suunatud lahinguõppus virtuaalkeskkonnas – Küberolümpia. Võistlusele registreerimine on avatud kuni 7. veebruarini Küberolümpia kodulehel.

Küberolümpia on küberkaitse alane võistlus, mis on suunatud rakenduskõrghariduse, bakalaureuse ja magistritaseme tudengitele, mille käigus võistlejad panevad proovile oma oskused infosüsteemide kaitse valdkonnas. Võistluse töökeel on inglise keel. Võistluse eesmärk on suurendada küberkaitse oskuseid ja teadmisi tudengite hulgas ning suurendada huvi valdkonna vastu.

Selle aasta teema on e-teenuste turvalisus. Võistleja peab kaitsma oma süsteemi ja leidma turvaauke sama organisatsiooni teistest süsteemidest, esindatud on nii kaitse, kui ka turvatestimise elemendid.

Loe edasi: Tudeng, tule Küberolümpiale!

Tallinnas arutletakse biomajanduse kasvuvõimaluste üle

Eesti saaks oma bioressurssi praegusest oluliselt tulusamalt majandada, kui põllumajandusele, metsandusele, kalandusele, toidu-, kiu- ja paberitööstusele terviklikumalt läheneda. Täna toimub TTÜ energeetikamajas avaseminar Eesti biomajanduse strateegia ettevalmistamiseks.

“Tõhus biomajandus võiks olla üks Eesti uue majanduskasvu allikas. Praegu on põllumajandus, metsandus, kalandus, toidu-, kiu-, paberi-, keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstused suhteliselt eraldatud valdkonnad. Kui suudame need valdkonnad koos paremini toimima panna, saaksime keskenduda kõrgemat lisaväärtust andvatele toodangule. Praegu on see potentsiaal suuresti kasutamata,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Minister tõi näiteks Soome, kus biomajanduse valdkonna arendamise abil plaanitakse järgmise kümne aasta jooksul luua ligi 100 000 uut töökohta. “Biomajanduse võimalik panus ja mõju Eesti majandusele selgub strateegia koostamise eeltöö käigus,” lisas Padar.

Täna, 4. veebruaril toimub Tallinna Tehnikaülikooli energeetikamajas Eesti biomajanduse strateegia ettevalmistamiseks avaseminar, kus osaleb üle 150 eksperdi ja huvilise erinevatest biomajandust hõlmavatest valdkondadest. Seminaril täpsustatakse võimalikud biomajanduse strateegia valdkonnad ja luuakse vastavad töögrupid. Biomajanduse strateegia koostamist valmistab ette Põllumajandusministeerium koostöös Eesti Arengufondiga.

Avaseminari päevakava leiab http://www.agri.ee/et/biomajanduse-strateegia-avaseminar-4-veebruar-2015

Eesti skulptorid vallutavad Norras 21meetrist lumeseina

Norras 5.-8. veebruarini 10. juubelit tähistava ainulaadse Jäämuusika festivali skulptorite tiim tuleb taas Eestist. Tänavu ootab meie kunstnikke ees 21 meetri laiuse ja 4 meetri kõrguse seina skulpturaalne lahendamine.

Juba teist aastat aitavad linnas festivalimeeleolu luua eesti skulptorid Elo Liiv, Marje Mee ja skulptuuritudeng Mari Hiiemäe ning vabatahtliku abilisena Tanel Jaanimäe. Kutse tulla Geilosse festivali lavamiljööd kujundama esitas sündmuse korraldusmeeskond, sest eestlaste 2014. aasta töö “Helide allee” pälvis kiidusõnu nii Geilo linnakülalistelt kui ka meedias üle maailma.

Rahvusvahelise jäämuusika festivali algataja on mainekas impromuusik ja löökpillimängija Terje Isungset, kelle kodulinna Geilosse kogunevad igal aastal jaanuari lõpus-veebruari alguses täiskuu perioodil muusikud ja huvilised üle maailma, et ehitada koos jääst pillid ja anda kolmel õhtul kontserte. Tänavu on kaugeim külaline muusik Mamadou Diabate Burkina Fasost.

Oslo ja Bergeni vahel asuv idülliline suusakuurort Geilo on võõrustanud jääfestivali raames aastate jooksul muusikuid pea igalt kontinendilt, samuti filmigruppe ja ajakirjanikke üle maailma. Külalisi võlub teadmine, et iga hetk sellel festivalil on kordumatu. Muusikuid köidab võimalus improviseerida vaid nende jaoks kohalikust jääst voolitud pillidel.

Tänavune programm on igati esinduslik, sest laval improviseerivad Põhjamaade impromuusika eliiti kuuluvad norrakad Arve Henriksen, Lena Nymark, Trio Mediaeval, Jan Bang ja Helge Norbakken ning kontrabassist Anders Jormin Rootsist. Enamus kontserte toimub linna südames laval, mille välsifassaadi kujundavad Eesti kunstnikud. Traditsiooniliseks laupäeva kesköiseks täiskuu-kontserdiks sõidetakse kõrgele mäkke, kuhu on selleks ehitatud spetsiaalne lava.

Festival on tähelepanuväärne sellegi poolest, et meeskonda kuuluvad inimesed üle maailma ning kogu töö toimub vabatahtlikkuse alusel. Tänavust festivali korraldavad vabatahtlikud USAst, Suurbritanniast, Norrast, Portugalist, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Eestist.

Eestlaste koostöö Terje Isungsetiga algas Tallinnas Euroopa kultuuripealinna aasta raames toona üheks edukamaks eksperimentaalseks improprojektiks hinnatud “Klaasimaailmaga”, kus osalesid Eesti klaasikunstnikud. Ebatraditsiooniliste materjalide kasutamine muusika loomisel on Isungseti jaoks väga loomulik. Nii köidab teda ka looduslik jää, mis sunnib materjali eluaja järgi tegutsema – instrumendid lubavad tekitada helisid vaid lühikesel perioodil kuni sulamiseni.

Kunstnik Elo Liiv on mitmekülgne skulptor ja pedagoog, kes on õppinud ka Rootsis, Hispaanias ja Soomes ning töötanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna dotsendina. Liiv on ka üks Tallinna Valgusbiennaali eestvedajaid. Tartu Kõrgema Kunstikooli 4. kursuse skulptuuritudeng Mari Hiiemäe on jää ja lumeskulptuure teinud nii Eestis kui ka Kanadas. Skulptor Marje Mee töid on eksponeeritud lisaks Eestile ka Soomes ja Inglismaal, samuti on ta osalenud erinevatel konkurssidel ja Tallinna lumelinna ehitamisel Eesti Kunstiakadeemia grupis.

Eesti kunstnike teost esitletakse ametlikult reedel 6. veebruaril Geilo keskuses.

Viinast võib saada esimene Eesti geograafilise tähisega toode

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas käskkirja, millega edastab Euroopa Komisjonile geograafilise tähise Estonian Vodka registreerimise taotluse. Kui taotlus saab heakskiidu, saab Eesti endale esimese geograafilise tähisega toote.

“Geograafiline tähis aitab ettevõtetel tõsta konkurentsivõimet, väärtustades Eesti viina kvaliteeti ning andes tarbijale paremat teavet valmistamise tehnoloogia, omaduste ja eripära kohta,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Esimese geograafilise tähise registreerimine oleks tähtis samm kogu Eesti toiduainesektorile ja hea võimalus põllumajandustootjatele oma toodangule lisandväärtust anda.”

Estonian Vodka on geograafiline tähis (GT) viinale, mille valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainet ning Eesti päritolu veest valmistatud etüülalkoholi. GT Estonian Vodka registreerimisega tohib vastavat sõnapaari kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõuetele. Teistel Eestis valmistatud viinadel võib edaspidi kasutada väljendeid “Vodka from Estonia”, “Vodka made in Estonia” jne.

2013. aasta jaanuaris esitas Põllumajandusministeeriumile taotluse tähise registreerimiseks ELi tasandil Estonian Spirit OÜ, kuid taotlust sel kujul ei rahuldatud. Uus taotlus esitati 2014. aasta märtsis koos Remedia AS-ga. Estonian Vodka GT registreerimisele on toetust avaldanud Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja tänavu rukkiaastat tähistav Eesti Rukki Selts.

Koreograafide debüütsari PREMIERE`15 tutvustab tantsumaastiku tulevikulootusi

Uute koreograafide sarja PREMIERE seitsmes aastakäik toob 18.veebruaril Sõltumatu Tantsu Laval publikuni Maarja Tõnissoni ja Arolin Raudva loomingu. PREMIERE on Sõltumatu Tantsu Ühenduse sari koreograafidebüüdiks, kuhu igal aastal valitakse laekunud taotluste põhjal välja kaks koreograafi, kes saavad toetuse oma esimese tantsulavastuse väljatoomiseks Sõltumatu Tantsu Laval. 2015. aastal etenduvad PREMIERE raames Maarja Tõnissoni lavastus “Body Shift Body” ja Arolin Raudva lavastus “Dying to Become”.

Arolin Raudva on tantsukunstnik, kes ütleb ise end armastavat pompöössust ja skulpturaalsust. “Viskun ühest äärmusest teise, tegelen vahutava enese petmise ja lihasse lõikava aususega. Kaunistuste alt loodan leida üles tõelisi essentse.” Arolin on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Islandi Kunstide Akadeemias kaasaegse tantsu erialal. Osaleb aktiivselt tantsijana erinevate koreograafide lavastustes.

Maarja Tõnisson on vabakutseline tantsukunstnik. Lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning täiendanud end Berliini Kunstide Ülikoolis (HZT). Viimasel ajal on ta süvitsi tegelenud somaatiliste treeningute ning improvisatsiooniga. Teda huvitavad keha süsteemid, anatoomiline poeesia ja keha loomulik intelligentsus. Tants ja etenduskunstid on Maarja jaoks vahendiks meelte ja emotsioonide vabastamisel.

Varasemalt on PREMIERE püünele toonud tänaseks tunnustatud tantsukunstnikud Karl Saksa, Svetlana Grigorjeva, Üüve-Lydia Toompere ja Jaan Ulsti. PREMIERE koreograafid ja lavastused on kaasa rääkinud ka auhindande jagamisel. Karl Saksa PREMIERE-sarjas etendunud “Tšuud” nimetati 2010. aastal Eesti teatri aastaauhindade parimaks tantsulavastuseks. Svetlana Grigorjeva märgiti Eesti Sõltumatu Tantsu auhinna aasta tulijaks 2011. aastal PREMIERE raames etendunud “sõp rus est” lavastusega.

PREMIERE’15 lavastused esietenduvad 18. veebruaril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval, et siis tantsukunsti ärksamatele keskustele Eestis ring peale teha.

Etendused on Tallinnas 19, 25. ja 26. veebruaril, Rakvere Teatris 3.märtsil, Tartu Uues Teatris 4. märtsil ning Viljandis Tartu Ülikooli/Viljandi Kultuuriakadeemia black boxis 27. aprillil.

Vähiravifond “Kingitud elu” kogus aastaga üle 306 000 euro

Neljapäeval, 5.veebruaril tähistab Hille Tänavsuu vähiravifond “Kingitud elu” oma esimest sünnipäeva. Aastaga on fond vähiravisse annetustena kogunud üle 306 000 euro ning toetanud 11 abivajajat. Abisaanud on vanuses 20-77, elavad Eesti eri paigus, pooled neist on eestlased, pooled vene rahvusest. Kõik nad jäid oma ravis ühel hetkel haigekassa ukse taha. Nende ravi tunnistati “mittekulutõhusaks”. Fond aitas soetada haigekassa rahastuseta ravimeid kokku 75 000 euro väärtuses. Fondi abil said patsiendid kätte kaheksa erinevat tüüpi kasvajatele mõeldud moodsat ravimit. Neist kalleim maksaks patsiendile apteegis ligi 10 000 eurot kuus. “Üks asi on aidata soetada ravimeid, mis maksavad tuhandeid eurosid. Kuid rasket võitlust pidavale inimesele ja tema perele on vähemalt sama tähtis kinkida lootust. Tänan kõiki fondi toetajaid ja pöidlahoidjaid, tänu kellele oleme saanud kinkida lootust ja täisväärtuslikke elupäevi oma kallite seltsis,” ütles fondi juhatuse esimees Toivo Tänavsuu.

Vähiravifondil “Kingitud elu” on üle tuhande annetaja. Neist ligi paarsada toetavad fondi jõukohase panusega iga kuu (mõni 1 euroga, mõni 100 euroga). Juriidilistest isikutest annetajatele kehtib tulumaksusoodustus. Mitu inimest on lasknud oma sünnipäevakülalistel kingituse asemel fondi annetada või tähistanud spontaanse annetusega mõnda muud olulist eluhetke.

Fond jätkab aktiivselt annetuste kogumist ning eestimaalaste südame avamist abivajajatele ka erinevatel üritustel, kontsertidel, kaubanduskeskustes jm. Kogu info leiab www.kingitudelu.ee/toeta.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” (www.kingitudelu.ee ) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukogu otsustab kas ja keda toetatakse, nõukokku kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik ja tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.

Tartus Tiigi seltsimajas näeb-kuuleb seekord parmupille

Eesti parmupillimängu uurija, grupiõppe ja meloodiamängimise propageerija Cätlin Mägi musitseerimas. Foto: Ülar Mändmets

Tartu tantsuklubis Tiigi seltsimajas 11. veebruaril kella 20-24.

Tartu tantsuklubis on esmakordselt lava parmupillimängijate päralt. Kohal on aktiivsed parmupillimängijad Viljandist ja Tartust. Õhtu jooksul kõlab palju tuttavaid ja tuttavlikke rahvatantse 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest, mida tavatseti tantsida külapidudel Eestis ja palju kaugemalgi.
Parmupillimängijaid ohjab laval südikas tegevmuusik ja muusikaõpetaja Cätlin Mägi, kes on uurinud põhjalikult just Eesti vanemat parmupillimuusika repertuaari. Oma uurimustööd on ta teinud torupilli- ja parmupillilugude taasesitamisest. Cätlin Mägi on teinud ära tänuväärse töö parmupillimuusika traditsiooni kogumisel. Aastal 2011 ilmus temalt kogumik “Eesti parmupill”. See on eesti- ja inglisekeelne raamat, noodir aamat ning CD, mis hõlmab kogu parmupillitraditsiooni, mida arhiividest ja muuseumidest võib leida: ajalugu, pillimehi, fotosid, pille, mänguõpetust,

Ajanihe - Villem Ilumäe Lääne-Nigulast ja Cätlin Mägi Viljandist. Cätlin Mägi onpõhjalikult uurinud arhiivimaterjale Eesti vanemast parmupillimuusika repertuaarist ja parmupillimängijatest. Fotomontaaž: Rene Liivamägi — Ajanihe – Villem Ilumäe Lääne-Nigulast ja Cätlin Mägi Viljandist. Cätlin Mägi onpõhjalikult uurinud arhiivimaterjale Eesti vanemast parmupillimuusika repertuaarist ja parmupillimängijatest. Fotomontaaž: Rene Liivamägi

noodimaterjali ja lugusid traditsioonilistelt esitajatelt. Cätlin Mägi on läbi viinud palju parmupillikursusi üle Eesti ja ka välismaal ning ta on omamoodi parmupillimängu grupiõppe ja meloodiamängimise propageerija siinmail.
Teadmiseks, et vahetult enne parmupillimängijate Tartu tantsuklubi toimub 7. veebruaril Tallinnas 2. Eesti parmupillifestival.
Kõik rahvamuusikud ja tantsijad on oodatud Tartu tantsuklubisse aktiivselt osalema, kel on mahti ja lusti. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Võrumaa kunstnik Liive Koppel tähistab juubelit näitusega

Homme, 4. veebruaril kell 16 tähistab Liive Koppel oma 75.a. juubelit ülevaatenäitusega. Olete oodatud näituse avamispeole.

Liive Koppel on sündinud Võrumaal, Väimela Tagakülas 4. veebruaril 1940. Kunstihariduse sai ta Tartu Kujutava Kunsti Koolist, kus õppis maalimist, joonistamist ja kunstipedagoogikat aastatel 1957-1962. Täiendõpet omandanud ERKI´s ja Pedagoogilise Instituudis. Lisaks kunstialasele haridusele on Koppel omandanud ka religioonialaseid teadmisi Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris.

Liive Koppel on töötanud kunstiõpetajana Alatskivi Keskkoolis, Võru 1. Põhikoolis, Võru huvikojas ja kristlikus laste- ja noorte kunstistuudios “Krisepto”, mille asutajaliige ta oli.
Lisaks on ta töötanud kunstnikuna Võru Tarbijate Kooperatiivis, Võru linna dekooriateljees ja Võru mööblivabrikus, olnud pikka aega tegev Võru Kunstiklubis.

2002. aastast elab Koppel Tartus ning ta kuulub Tartu Kunstnike Liitu.

Näitustel on Koppel esinenud järjepidevalt alates 1970. aastast Eestimaa erinevais paigus ning Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal ja Venemaal.
Koppeli meelisteemadeks läbi aastate on olnud Eestimaa loodus, lilled, natüürmort.

Näitus jääb avatuks 1. märtsini.

Jaana Huul

Vahur Kersna kohtub lugejatega Sänna raamatukogus

Reedel, 6. veebruaril kell 19 toimub Sänna raamatukogus Vahur Kersna raamatu „Ei jäta elamata“ esitlus. Kõik on oodatud!

Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis

Tartu Kaubamaja müüb Lastefondi toetuseks heategevuslikke teesid

Veebruarikuu jooksul saavad kõik head inimesed Tartu Kaubamaja kampaania “Tee süda soojaks” vahendusel toetada Lastefondi, ostes keskuse poodide kassadest heategevuslikku teed.

2€ maksvaid Kubija ürditalu “Kogu pere tee” pakikesi saab soetada kuni 28. veebruarini. Teepakkide müügist saadud tulu, 1€ paki pealt, annetab kaubamaja Lastefondile sügava ja raske puudega laste hoiukodude projekti toetuseks.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv on Tartu Kaubamajale jätkuva entusiasmi ja valmiduse eest kõigi kaaslinlaste südameid heategevusliku tee abil soojendada väga tänulik. “Aasta kõige külmemal kuul pole vist paremat mõtet kui oma süda soojaks teha ning seeläbi ka hoiukodudes olevaid lapsi toetada,” leiab ta.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku kahe miljoni euroga.

Merili Kärner

Mida suvel selga panna?

Eeloleval suvel on moes originaalsed kehakatted. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kaasa lööma suvemoe kujundamisel.
Eesmärk on enne soojade ilmade saabumist anda soovijaile võimalus soetada omale sobiv kehakate. Kuid kõigepealt saab osaleda uue moehiti loomises ning kujundada ise üks vinge viuaasta särk. Aasta lind 2015 on viu. Viuaasta kohaselt riietatuna on kindlasti mugavam osaleda viuaasta üritustel ja mitte ainult… Iga särgiomanik võib oma kaaslastelt otsekoheselt küsida: Mis on sinu vabandus, et sul uut viusärki pole? Kas tead, et sinu täiuslikust välimusest on puudu vaid viusärk? Kas sa uuest viumoest polegi kuulnud?
Viuaasta särki kandes saab tutvustada viusid otseses mõttes nii linnas kui ka maal. Seega, saab osaleda reaalses sotsiaalmeedias. Ja see ei ole tüütu valimiskampaania.
Eesti Ornitoloogiaühingu viuaasta meeskond on kutsunud appi reklaamtoodete spetsialistid FIFAA-st ja kuulutame koos välja viuaasta särgikujunduse konkursi. Konkursi tingimused on viuaasta konkursside lehel www.eoy.ee/viu/konkurss.
Tutvu tingimustega ja löö kaasa viuaasta särgi kujundamisel!
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.

Urmas Sellis

Surnud metssigadest tuleb teada anda

Möödunud aasta septembri algul jõudis koos metssigadega Eesti territooriumile sigade Aafrika katk. Kuigi seni on õnnestunud vältida haiguse levimist kodusigadeni, jääb see oht püsima seni kui katk on liikvel metssigade populatsioonis. Iga üksiku metsas leitud surnud metssea analüüsimine ei ole majanduslikult põhjendatud, samas on uutest leidudest teavitamine taudi leviku ulatuse jälgimiseks äärmiselt oluline, kirjutab Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop.

Loe lähemalt Maablogis: https://maablogi.wordpress.com/2015/02/03/teadlane-seakatkust-surnud-metssigadest-tuleb-teada-anda/

Eva Lehtla

Põllumajandusministeerium

Tulekul TudengiTeaduse päev Tartus

11. veebruaril Tartus AHHAA Teaduskeskuse toimuval TudengiTeaduse päeval tutvustavad üliõpilased säästva arengu teemalisi teadusartikleid. Kohal on ka teaduspisiku levitajad Ideelaborist ja Eesti Teadusagentuurist, läbi viiakse põnevaid töötube ja eksperimente.

TudengiTeaduse päeval tuleb ettekandmisele 13 noorteadlase teadusartiklid. Autorid on Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli tudengid.

“Tahame oma tegevustega eelkõige edendada tudengiteadust. Samas soovime ka näidata, et kõik elu valdkonnad on seotud säästva arenguga,” ütles TalveAkadeemia projektijuht Kadi Varda. “TudengiTeaduse päeval saavad noored teadlased kõige erinevamatelt erialadelt kokku ning jagavad oma nägemust sellest, kuidas aitavad nende uurimused kaasa jätkusuutlikule ühiskonnale. Meiega kaasa mõtlema on väga oodatud kõik huvilised.”

Kuulda saab ettekandeid liiklusest, haridusest, elektroonikast, magnteväljadest ja paljust muust. Ettekandeid hindab komisjon, kes päeva lõpuks valib välja parimad tööd, mis pääsevad edasi 11.-13. märtsini toimuvale TalveAkadeemia korraldatavale konverentsile “1001 digivarjundit”.

Lisaks tudengite esitlustele tutvustavad teaduse telgitaguseid Eesti Teadusagentuuri ja Ideelabori esindajad ning noorteadlane Allan-Hermann Pool USAst. Huvilistele on avatud ka õpitoad, mida viivad läbi Rändav Bioklass, Teadusbuss ja Psühhobuss. Päeva lõpetab improteater Koosen. Loe edasi: Tulekul TudengiTeaduse päev Tartus

National Geographic tutvustab Hawaii kogukondade elu

National Geographic Eesti veebruarikuu number toob kaaneloos “Maagiline Hawaii” lugejani kauge saarerahva varjatud kultuuri. Havailaste kultuurilise identiteedi alustala on lainelauasõit, kunagine saarepealike spordiala, mida sealsed kogukonnad hoiavad tänaseni au sees.

Teiste põhiteemadena on veebruaris vaatluse all:

Sõda ajus
Lööklaine põhjustatud ajukahjustused vaevavad tuhandeid USA sõdureid.

Võimsad lestad
Lestad pesitsevad kõige kummalisemates kohtades, paljud neist ka inimese kehal.

Vee pealetung
Florida ümbruses tõusnud meri näitab, millised võivad olla kliimamuutuse tagajärjed rannikule ja majandusele.

Leitud paradiis
Itaalia rahvuspargis Gran Paradisos püütakse hoida tasakaalus kultuuri ja säilitamist.

Lisaks tuleb juttu äärmiselt kiirekasvulisest umbrohuväärilisest ronitaimest, kliimat mõjutavatest joonpilvedest, Angkor Watis paljastunud kunstist, pubide arvu kahanemisest Suurbritannias, maailma kõige aeglasema imetaja paaritumisest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne veebruarinumber jõuab lugejateni sel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Hooandja koolitused toimuvad veebruaris Pärnus ja Tartus

Hooandja on viimase kahe ja poole aasta jooksul vahendanud üle 250 projektile ligi 720 000 eurot. Et veel rohkemad ettevõtmised jõuaksid ühisrahastuse toel tegudeni, korraldab Hooandja meeskond jaanuarist märtsini kümme koolitust erinevates Eesti linnades. Veebruari esimesed koolitused toimuvad Pärnus ja Tartus.

Hooandja koolitustele tutvustatakse ühisrahastuse sisu ja eeliseid ning kaasava eelarve võimalusi. Räägitakse Hooandja platvormi võimalustest ning sobiliku projekti loomisest. Jagatakse kogemusi ja erinevaid näiteid ning katsetatakse praktikas kohapeal räägitud teemad läbi. Koolitust viivad läbi Hooandja juhatuse liige Henri Laupmaa ja projektijuht Katriin Kütt. Jaanuaris toimunud koolitused Viljandis, Paides ja Võrus olid rahvarohked ja pakkusid mitmele osalejale inspiratsiooni tulevaste projektide ühisrahastuseks.

2015. aastal on platvormi lisandunud võimalus lisaks rahale koguda ka vabatahtlikku abijõudu ning muid ressursse. Henri Laupmaa, Hooandja eestvedaja, sõnab: „Kodanikuaktivistide projektid on sageli tundnud puudust just abikätest, kaasamõtlejatest ja tegutsemisruumidest. Tulles vastu nende soovidele hakkame nüüd neid funktsioone lisaks ühisrahastuse otsimisele pakkuma. Sellega seotult on meil käsil projekt koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Vabaühenduste liiduga, et nende projektide tegemist nõu ja jõuga kaasa aidata.“

On hea, kui kuulajatel on ideid, mida nad sooviksid ise ellu kutsuda.
9. veebruaril 15-18 Pärnus, Rüütli 23 kultuurikeskuses (Rüütli 23)
16. veebruaril 15-18 Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 13)

Koolitused on tasuta, neid toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Allikas: Hooandja

Eesti esimene kogukondade raadio saab aastaseks

Reedel, 6. veebruaril tähistab oma esimese eetriaasta täitumist Tartu kogukondade raadio – Generaadio. Paralleelselt internetiraadio arenguga tähistab Generaadio ka kodanikumeedia uue ajastu sündi.

Raadiokanali loomist alustati juba 2013. aasta septembris, kui Genialistide klubist välja kasvanud mõtte peale kutsus tollane peatoimetaja Kärt Rebane kokku kümmekond raadiohuvilist. Praeguseks on raadiotegemisega olnud hõivatud üle 60 tegija, kes on läbi interneti toonud eetrisse üle 30 saate.

Tartu kogukondade raadio töötab selle nimel, et luua platvorm, kus erinevad kogukonnad ja kodanikualgatused saaksid lihtsalt ja kiirelt oma sõnumeid laiema auditooriumini tuua. Generaadio loodab, et diskussiooni arendamine suurendab teineteisemõistmist ja mitmekesistab vaatenurki. “Generaadio kui avatud platvormi olemasolu näitab, et kodanikuajakirjandusel ja kogukonnameedial on Eestis suur potentsiaal,” tõdes raadio peatoimetaja Sven Paulus. “Generaadio taolised algatused aitavad kaasa inimeste paremale informeeritusele, kogukondade omavahelisele koostööle ja ka laiendavad senist meediavälja,” selgitas Paulus.

Esimese aastaga on Generaadio oma eesmärgile lähemale liikunud: jaanuaris viidi koos DD Akadeemiaga läbi poliitikadebatt “Poliitika eestuba”, eetris on saated nii LGBT kogukonnast, punkarite- ja spordimaailmast, muusikast jne. Ettevalmistamisel on mitu uut saatesarja, üks neist keskendub keskkonnale ja teine toob eetrisse stand-up koomikud. Kusjuures, ümbritsevat meediaruumi kirgastavad vabatahtlikud raadiotegijad. “Kui sa nullist raadiot ehitama hakkad, pead sa selles kõiges ka kindel olema, sest kui kord palli veerema lööd, siis peatada seda ei saa. Kui aga juba alustada, saab tahtmise korral päris hea asja valmis,” ütles Generaadio staažikaim tegija Mihkel Vinogradov, kes on saatejuhi rollist arenenud raadio üheks eestvedajaks. Pauluse sõnul motiveerib vabatahtlikult töötama unistus ja püüdlus, et ühel päeval on valmis raadio, mis on isemajandav, pakub põhitöötajaile ka palka ning teisi hüvesid. “Soovime jõuda püsiautorite honoreerimiseni ja loodame välja töötada mikroannetustel või tellimusel põhineva süsteemi,” lisas Paulus. Loe edasi: Eesti esimene kogukondade raadio saab aastaseks

Algastme klassidele mõeldud Mate Talgud algavad täna

Eesti algkoolides algab täna kevadsemestri kestev Mate Talgud nimeline võistlus, mille eesmärgiks on motiveeritakse lapsi koolis matemaatikat õppima. Mate Talgud on mänguline võistlus, mille vältel on kõigil algkoolidel võimalus kasutada digitaalset matemaatika õppekeskkonda tasuta. Mängides on koolidel võimalus võita huvitavaid õppimist motiveerivaid auhindu.

Selles 1.-4. klassidele suunatud võistluses võivad osaleda kõik Eesti algkooli õpilased. Valdav osa koole ongi end juba kirja pannud. Praeguseks on Mate Talgutele registreerinud üle 60% Eesti koolidest.

Projekti on korraldanud hariduslikke rakendusi arendav 10monkeys ühes koostööpartnerite Lenovo ja Taibulaga.

Lisaks sellele, et end võistlusele kirja pannud koolid võivad kasutada 10monkeys Math World mängulist õppekeskkonda tasuta, on klassidel igal nädalal võimalus võita vahvaid õppimist motiveerivaid auhindu. Klass, kes kogu võistluse jooksul kõige aktiivsemalt mängib, saab aga Lenovo Yoga tahvelarvutite komplekti omanikuks.

Vastav üritus korraldati esimest korda Soomes 2014. aasta sügisel ja sellest ajast alates on Math World kasutusel suuremal osal Soome algkoolidest. Küsitluse kohaselt peavad õpetajad Math Worldi kasulikuks õppematerjaliks ja 95% õpetajatest soovitab seda julgelt ka teistele õpetajatele.

“Oleme kasutanud õppekeskkonda matemaatika tunnis ja see haaras konksu otsa nii õpilased kui ka õpetaja,” naerab Petri Ahokas – matemaatika õpetaja kes on kasutanud Math Worldi juba eelmisest suvest alates. “Digitaalsete õpematerjalide üheks eeliseks on lihtsus. Lisaks on igal õpilasel võimalik lahendada ülesandeid endale sobivas raskusastmes. Matemaatikas on lihtne edasi minna, kui algteadmised on omandatud,” lisab Petri Ahokas digitaalse õppimise eelistest.

Allikas: www.matetalgud.ee

Noore looduskaitsja auhinna pälvis Riho Kinks

Nooreks looduskaitsjaks valiti ornitoloog Riho Kinks, kes viimati paistis silma jäälinnu aasta eestvedajana. Auhind ja sellega kaasnev 700-eurone stipendium antakse üle homme Eestimaa Looduse Fondi 24. sünnipäeva tähistamisel.

Riho Kinks on töötanud kümmekond aastat Eesti Ornitoloogiaühingus (EOÜ), kus ta viimastel aastatel on hea seisnud keskkonnahariduse ja teavituse eest. ELFi juhatuse esimehe Silvia Lotmani sõnul on Kinksi tegevus olnud mitmekesine, ta on pidanud palju loenguid ja ettekandeid lasteaedades, koolides, asutustes ja looduslaagrites ning korraldanud ka ise noorte linnulaagreid. “Suuremad kordaminekud on olnud 2012. aastal ligi 400 loodusaineõpetajale korraldatud linnuõppe projekt ning 2014. aastal jäälinnu aasta kampaania, mis on mõlemad pälvinud keskkonnaministeeriumilt aasta keskkonnateo auhinna,” selgitas Lotman.

Varasemalt on Riho Kinks ametis olnud EOÜ metsa- ja looduskaitsespetsialisti ning juhatuse liikmena. Samuti olnud Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator ning juhtinud keskkonnaministeeriumis LIFE-Nature projekti Põlvamaal asuval Räpina poldril lindude elupaikade taastamiseks ja linnuhoiuala loomiseks. Lindudest on Kinks tegelenud enim rähnide uurimise ja kaitsega. “Minu armastus lindude vastu sai alguse kolmanda kursuse bioloogiatudengina, kui tulevane juhendaja ja õpetaja Asko Lõhmus viis mind Alam-Pedja looduskaitsealale ning näitas, et näe, see on valgeselg-kirjurähn,” meenutas Kinks.

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija valis ELFi poolt kokku kutsutud žürii koosseisus Aveliina Helm, Mart Jüssi ning Kaja ja Aleksei Lotman. Auhinnaga kaasneb 700-eurone stipendium, tänavust auhinnafondi toetasid loodusturismi ettevõtted Estonian Nature Tours, 360 Kraadi ning Natourest. Kandidaate said esitada kõik soovijad.

Lisainfo: www.elfond.ee

Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub talvisele kokkutulekule

Eesti Ökokogukondade Ühenduse talvine kokkutulek keskendub sel nädalavahetusel globaalse majanduse alternatiividele.

Traditsiooniline kogukondade kogunemine leiab aset Kihlepa külamajas, Audru vallas, Pärnumaal.

Seekord on ökokogukondade talvine kokkutulek 2-päevane. Raamatu “Globaalpohmelus” autor Kaupo Vipp teeb ülevaate oma raamatus kajastatud teemadest, jagab teaduskäsitlustel ja majandusprognoosidel põhinevat selgitust, miks on ökokogukondlik eluviis tulevikus mitte lihtsalt üks eluviis teiste hulgas, vaid ainuvõimalik eluviis üldse!

Õieterapeut, taimetark ja ökokogukondliku eluviisi viljeleja Mercedes Merimaa räägib söödavatest taimedest looduses ja ravitsemisest (õieteraapiaga tegelenud 20 aastat) ning juhendab töötuba Varemerohu juure tinktuuri valmistamisest ja värske varemerohu juure kasutamisest.

EÖÜ juhatuse liige ja kogukond “Väike Jalajälg” liige Krista Noorkõiv jagab oma muljeid reisidest Saksamaa ökokülasse “Sieben Linden” (ja kursusele Inspiring Change), Damanhuri ökokogukonda Itaalias ning Templehofi kogukonda Saksamaal. Oma rännakul keskendus Krista majandusliku aspekti uurimisele ökokülades: kuidas on üles ehitatud inimeste rahaline panustamine erinevatesse kogukondadesse ja mis tähendust on seal eraomandil.

Kokkutulekul arutleb ühendus ka oma 3 aasta tegevussuundade üle. Tehakse ülevaate 2014. aastast, mis oli organisatsiooni senini kõige edukam tegevusaasta. Samuti kuuleb ökokogukondlikust liikumisest Eestis ja Euroopa ökokülade ühenduse GEN Europe tegemistest, mille liige on ka EÖÜ.

Programmiga saab tutvuda siin!
Jälgi ka Facebookis!

Kokkutulek toimub ühenduse projekti “MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse tegevusvõimekuse suurendamine” raames. Projekti rahastab EV Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Põllumajandusministeerium: väikeste põllumajandusettevõtete arengut toetatakse 30 miljoni euroga

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille alusel antakse Eesti maaelu arengukavast väikeste põllumajandustootjate arendamiseks kuni aastani 2020 kokku 30 miljonit eurot.

“Riigi strateegiline eesmärk on soodustada maapiirkondades elavate inimeste toimetulekut ja töökohtade teket. Väikeste põllumajandusettevõtete arengutoetus aitab sellele oluliselt kaasa,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Nii suuremahulist programmi väikeste põllumajandustootjate arengu soodustamiseks pole varem olnud,” rääkis Padar.

Loe edasi: Põllumajandusministeerium: väikeste põllumajandusettevõtete arengut toetatakse 30 miljoni euroga

ProgeTiigri õpilaskonkursil võidutsesid Lõuna-Eesti koolid

HITSA ProgeTiigri õpilaskonkursi “Tuleviku õpperuum 2050!” finaalüritusel selgusid parimad tehnoloogia loovtööd. Finaali jõudis koole kõikjalt Eestist, enim esikohti noppisid Lõuna-Eesti koolid.

Finaalis osales kokku 40 kooli, auhinnalisi kohti saavutasid 27 kooli meeskonnad. Töid hinnati viies kategoorias ning kolmes vanuserühmas. Kümnest väljaantud esikohast seitse läksid Lõuna-Eestisse: Viljandi Jakobsoni Kool, Konguta Kool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Hiie Kool, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Põlva Ühisgümnaasium ja Haanja Kool. Noorimad esikoha omanikud on Kohtla-Järve Buratino lasteaiast.

Enim pälvisid auhinnalisi kohti Konguta Kooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Reaalkooli, Tartu Hiie Kooli ja Viljandi Jakobsoni Kooli meeskonnad. Rahva lemmikutena paistsid silma Väätsa Põhikooli ja Tallinna Õismäe Vene Lütseumi meeskonnad.

Mobiilsete äppide kategoorias esikoha võitnud ning rahva lemmikuks hääletatud Konguta Kooli meeskonna juhendaja ning koolidirektor Liina Tamm kommenteerib oma õpilaste edu: ” Äpp, mille õpilased programmeerisid, räägib meile valla ajalugu ja tutvustab Konguta valla vaatamisväärsuseid.” Liina Tamme sõnul on laste vaimustus õpetajatesse kandunud ja vastupidi: “Meile meeldib tehnoloogia, sest see ongi tulevik. Eesti kool on lõpmatult huvitav koht, seal on praegu nii palju võimalusi.”

Konkursitööde hindamine toimus kahes osas. Avaliku hääletuse tulemusel selgusid rahva lemmikud, žürii hinnangute põhjal kujunesid konkursi võitjad. “Võistlustöid vaatasime sellise innovaatilise pilguga, et kas ja kuidas võiks tulevikus need lahendused inimestele kasulikud olla,” selgitas žürii liige ning Eesti koolirobootika eestvedaja Ramon Rantsus.

“Tore on näha, et tehnoloogia huvitab Eestis nii paljusid koolilapsi, oleme tänulikud, et oma asjalikud ideed teoks tehti. See pole olnud pelgalt võistlus, vaid võimalus innovaatilisi ja kasulikke ideid ellu viies targemaks saada,” ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. “Kes sel aastal võistlusest kõrvale on jäänud, siis kutsume kindlasti järgmisel korral osa võtma!”

HITSA ProgeTiigri õpilaskonkurss toimub ka 2015/16. õppeaastal, töid saab konkursile esitada taas järgmise aasta alguses.

ProgeTiigri õpilaskonkursi auhinnatud tööd leiab SIIT. Pildigalerii ProgeTiigri finaalüritusest leiab SIIT.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) ProgeTiigri programm on keskendunud tehnoloogiahariduse lõimimisele õppetöösse, eesmärk on äratada õppijates huvi inseneriteaduste, disaini, tehnoloogia ja IKT valdkondade vastu ning toetada laste tehnoloogilist mõtlemist ja taipu, et neist saaks tehnoloogia loojad mitte ainult tarbijad.

Kodanikuühiskonna 2014. aasta tegijad on selgunud!

Neljapäeval, 29. jaanuaril kiitis vabaühenduste liit EMSL koos Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga kodanikuühiskonna 2014. aasta tegijaid, kelleks-milleks on Riina Raudne, Tiit Toots, Andres Laisk, Lasnaidee, kampaania “Ukraina heaks”, Telliskivi loomelinnak, Pardiralli ja puudega inimese hääl.

Lilletseremoonia Riigikogu valges saalis koos Eiki Nestori, Tarmo Jüristo, Triin Toomesaare ja Marten Kuningaga algab kell 13.

Loe edasi: Kodanikuühiskonna 2014. aasta tegijad on selgunud!

Muuseumiöö 2015 teema on “Öös on muusikat”

Muuseumide kaart 2014. Vaata interaktiivset kaarti!

Üle-eestiline muuseumiöö toimub tänavu 16. mail ning kannab pealkirja “Öös on muusikat”. Eelmisel aastal võttis muuseumiööst osa rohkem kui 84 000 inimest, mis oli kõigi aegade muuseumiöö publikurekord.

Muuseumiöö ühe koordinaatori Külli Lupkini sõnul on aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema sel korral inspireeritud Muusika-aastast: “Tänavune teema pakub väga põnevaid tõlgendusvõimalusi. Muuseumid kutsuvad sel ööl avastama märkama vaikust ja helisid meie ümber, mõtlema sellele, mis on akustika ja kuidas kõrv helisid vastu võtab. Ja kindlasti tuleb juttu eesti heliloojatest, muusikutest ja meie laulukultuurist.”

Veebruarist algab muuseumiöö kõige populaarsema osa, öö eriprogrammide ettevalmistamine – see, mis igas muuseumis täpselt toimuma hakkab, selgub märtsi lõpuks. Programmis osalevad muuseumid – neid on varasematel aastatel olnud üle saja – avavad muuseumiööl oma uksed kell 18-23 ning sel ajal on sissepääs tasuta. Igal aastal on muuseumiööl oma uksed lahti teinud ka järjest suurem arv arhiive, galeriisid, kirikuid – üht või teistpidi teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevaid organisatsioone.

Muuseumiööd korraldavad igal aastal koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing ning ICOM Eesti. Esimesel korral oli muuseumiöö juhtlauseks “Öös on asju”, 2010. aastal “Öös on lugusid”, 2011. aastal “Öös on aardeid”, 2012. aastal “Öös on kino”, 2013. aastal “Öös on inimesi” ja 2014. aastal “Öös on tähti”. Täpsemat infot muuseumiöö kohta saab veebilehelt www.muuseumioo.ee ja Facebookist.

Talvepealinn Otepää viib läbi kuuendat Euroopa Saunamaratoni

Talvepealinnas Otepääl viiakse 22. veebruaril 2015 läbi saunaorienteerumise võistlust -Euroopa Saunamaratoni. Saunamaratonile eelregistreerimine kestab 22. jaanuarist kuni 10. veebruarini 2015 e-postiaadressil: saun@otepaa.ee, kuhu tuleb märkida võistkonna nimi ja liikmete nimed. Registreerimine on tasuta.

Saunamaratoni start antakse 22. veebruaril Kääriku Spordikeskusest kell 12.00. Start on avatud kuni kella 13.00-ni. Finiš on avatud kella 17.00-ni Kääriku Spordikeskuses. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.

Sirje Ginter, Otepää kultuurijuht ja Euroopa Saunamaratoni peakorraldaja ütles, et peaauhinnaks on OÜ Lemmikmees kümblustünn. Ainult naistest koosnevale võistkonnale on auhinnaks OÜ Stylewood tünn.

Saunamaratonil osalev võistkond on 4-liikmeline. Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja saunakaardi, kuhu tuleb saada saunaomanike kinnitused saunaskäigu kohta. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Lisaboonust (aja vähendamine) annab saunalistele jääaukude, kümblustünnide ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine. Lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid läbinud võistkond on võitja. Finišisse jõudes tagastatakse saunakaart. Saunamaratonist osavõtmiseks on vajalik oma transpordi olemasolu. Saunalised kinnitavad oma allkirjaga, et nende tervis lubab saunatada. Loe edasi: Talvepealinn Otepää viib läbi kuuendat Euroopa Saunamaratoni

Piksepühä pidäminõ Haanihn

Piksepühä pidäminõ Haanihn 4. veebruaril 2015.

Kell 10 Vaskna lättide man Piksega iihnoleva aastaga viläkasvatamise
lepingu tegemine.
Kell 19 Iloõdak Haani rahvamajahn.

Pilli mängva ja laulva TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia edimädse kursusõ
tudengi: Ann Maria Piho (kannõl), Katariina Tirmaste (flööt), Martin Vill
(saksofon), Siim Saarela (kitarr), Liisi Pley (kromaatiline kannõl).

Päält kontsõrti tands. Pikseühä tegemiseq um priiq!
Kõik hääq inemiseq um oodet,

Kõrraldas Haanimiihhi nõvvokoda
Kontakt 508 7759
Ürituse leht Facebookis!